EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.6.2016
COM(2016) 372 final
2016/0173(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Korea Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Praeguseks 93 riigi (sealhulgas kõik ELi liikmesriigid) poolt ratifitseeritud rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta konventsioon“) eesmärk on taastada endine olukord, mille käigus ebaseaduslikult ära viidud või kinni peetud lapsed tagastatakse kiiresti konventsiooniosaliste kindlaks määratud keskasutustevahelise koostöösüsteemi kaudu.
Kuna lapseröövi ennetamine on oluline osa lapse õiguste edendamist käsitlevast ELi poliitikast, tegeleb Euroopa Liit rahvusvahelisel tasandil aktiivselt 1980. aasta konventsiooni kohaldamise tõhustamisega ning kutsub kolmandaid riike üles sellega ühinema.
Korea Vabariik andis 1980. aasta konventsiooni ühinemiskirja hoiule 13. detsembril 2012. Konventsioon jõustus Korea Vabariigis 1. märtsil 2013.
1980. aasta konventsiooni artikli 38 lõikes 4 sätestatakse, et konventsiooni kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.
Kuna rahvusvahelise lapseröövi küsimus kuulub Euroopa Liidu ainuvälispädevusse, tuleb otsus Korea Vabariigi ühinemisele nõusoleku andmise kohta ELi tasandil vastu võtta nõukogu otsuse kujul. Liikmesriigid peaksid seega tegema Euroopa Liidu huvides avalduse nõustumise kohta Korea Vabariigi ühinemisega.
ELi ainupädevust kolmandate riikide 1980. aasta konventsiooniga ühinemise heakskiitmise küsimustes kinnitas Euroopa Liidu Kohus, kellega komisjoni algatusel konsulteeriti.
14. oktoobril 2014 kinnitas Euroopa Liidu Kohus oma arvamuses 1/13, et nõusoleku andmine kolmanda riigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva konventsiooniga kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse.
Kohus nõudis selles küsimuses eelkõige üksmeelt ELi tasandil, et hoida ära vahelduvat geomeetriat liikmesriikide vahel. Käesoleva otsuse eesmärk on jõustada 1980. aasta konventsioon Korea Vabariigi ja ELi liikmesriikide vahel.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega
1980. aasta Haagi konventsioon on nõukogu määruse nr 2201/2003 (tuntud kui „Brüsseli IIa määrus“) rahvusvaheline analoog vanema sooritatud lapseröövide valdkonnas. Viimane on abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimustes tehtava ELi õigusalase koostöö nurgakivi.
Määruse üks peamisi eesmärke on hoida ära lapserööve liikmesriikide vahel, kehtestades menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine liikmesriiki, kus on nende alaline elukoht. Selleks sisaldab Brüsseli IIa määruse artikkel 11 1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatud menetlust, mida on täiendatud mõningate selle aspektide selgitustega, eelkõige seoses lapse ärakuulamise, otsuse tegemise tähtajaga pärast tagastamistaotluse esitamist ja lapse tagastamise põhjendustega. Määrusega on kehtestatud ka sätted, mis reguleerivad tagasitoomisel tekkivaid vastuolusid ja erinevates liikmesriikides väljastatud tagasitoomisest keeldumise otsuseid.
Euroopa Liit toetab rahvusvahelisel tasandil kolmandate riikide ühinemist 1980. aasta konventsiooniga, et liikmesriigid saaks rahvusvaheliste lapseröövidega tegeledes toetuda ühtsele õigusraamistikule.
21. detsembril 2011 võttis komisjon vastu 8 nõukogu otsuse ettepanekut, et võtta kiita heaks 8 kolmanda riigi (Maroko, Singapur, Vene Föderatsioon, Albaania, Andorra, Seišellid, Gabon ja Armeenia) ühinemine 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi käsitleva konventsiooniga.
2015. aasta juunist detsembrini võeti Euroopa Liidu Nõukogus eelnimetatud ettepanekute alusel vastu 7 otsust.
Käesolev ettepanek käsitleb kolmandat riiki (Korea Vabariik), mis ühines 1980. aasta konventsiooniga pärast 2011. aasta ettepanekute vastuvõtmist.
•Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega
Peale üldise eesmärgi arendada õigusalast koostööd tsiviilasjades, millel on vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 81 piiriülene mõju, on käesolev ettepanek seotud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärgiga kaitsta lapse õigusi. 1980. aasta Haagi konventsioon on mõeldud lapse kaitsmiseks vanema sooritatud lapseröövi kahjuliku mõju eest ja tagada lapsele kontakti säilimine mõlema vanemaga, näiteks tagades suhtlusõiguse tulemuslik kohaldamine.
Ettepanek on ka kooskõlas vahendamise edendamise eesmärgiga piiriüleste perekonnasiseste vaidluste lahendamisel. Direktiivi vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldatakse muu hulgas perekonnaõiguse suhtes ühises Euroopa õigusruumis. Ka 1980. aasta Haagi konventsioon kutsub üles perekonnasiseste vaidluste sõbralikule lahendamisele. Üks heade tavade juhend, mille Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel avaldas, on pühendatud vahendamise kasutamisele konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvaheliste perekonnasiseste lapsi puudutavate vaidluste lahendamisele. Euroopa Komisjoni algatusel on see juhend tõlgitud peale inglise ja prantsuse keele kõigisse ELi keeltesse ja ka araabia keelde, et toetada dialoogi riikidega, mis ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, ja aidata leida konkreetseid viise lahendada nende riikidega probleeme, mida tekitavad rahvusvahelised lapseröövid.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Arvestades asjaolu, et otsus käsitleb rahvusvahelist lepingut, on õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218 koos artikli 81 lõikega 3. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning kohaldamisel.
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
•
Subsidiaarsus
Algatus, nagu kinnitas Euroopa Liidu Kohtu arvamus 1/13, kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt ELi ainupädevusse. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on koostatud kooskõlas nõukogu juba vastu võetud samateemaliste otsustega ning see ei lähe kaugemale kui on vajalik ELi ühtse tegutsemise saavutamiseks rahvusvaheliste lapseröövide valdkonnas, tagades et kõik ELi liikmesriigid nõustuvad teatava aja jooksul Korea Vabariigi ühinemisega 1980. aasta Haagi konventsiooniga.
3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISTE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Selleks, et EL saaks teha informeeritud otsuse selle kohta, kas kiita heaks konkreetse kolmanda riigi ühinemine 1980. aasta konventsiooniga või mitte, on vaja teatavaid ettevalmistusi.
Komisjon ja ELi liikmesriigid leppisid 20. jaanuaril 2015 toimunud ekspertide kohtumisel kokku reas võrdlusalustes, et hinnata olukorda kolmandas riigis. Küsimustikus kehtestatakse võrdlusaluste soovituslik loetelu, et aidata hinnata konventsiooniga ühinenud kolmandat riiki. Liikmesriikidega peetud konsultatsioonid ja 15. jaanuari 2016. aasta ekspertide kohtumise arutelud näitasid, et praegusel etapil ei ole liikmesriikidel vastuväiteid Korea Vabariigi ühinemisele 1980. aasta konventsiooniga.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Asjaomast teavet konventsiooni rakendamise taseme kohta Koreas on kogutud mitmest allikast. Esiteks kogus teavet ELi delegatsioon Korea Vabariigis, võttes eelkõige arvesse rakenduslike õigusaktide vastuvõtmist, kohtualluvuse koondatust röövimisjuhtudega tegelemiseks, kohtu või haldusasutuse otsuste täitmise tagamise menetlust lapseröövide puhul ja välismaalaste võimalust ühineda õigusabi andmisega. Uurimise tulemus oli rahuldav ja isegi, kui oli mõningaid kahtlusi seoses konventsiooni tundmise madala tasemega õigusala töötajate hulgas ja konkreetsete rakendusmeetmete puudumisega, ei takista need Korea Vabariigi ühinemise heakskiitmist.
Ka liikmesriigid kogusid teavet olukorra kohta Korea Vabariigis ja selle tulemusi arutati ekspertide 15. jaanuari 2016. aasta kohtumisel.
Täiendavat teavet saadi Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alaliselt büroolt. Korea Vabariik täitis nii äsjaühinenud riikide
standardküsimustiku
kui ka
riigi ülevaate
. Korea Vabariik määras kaks oma kohtunikku kontaktisikuteks Haagi rahvusvahelises kohtunike võrgustikus. Peale selle on varem alalise büroo juurde lähetatud (iga kord üheks aastaks) Korea Vabariigi kohtunikud aidanud kaasa 1980. aasta konventsiooni rakendamisele kodumaal.
•Mõju hindamine
Käesoleval ettepanekul ei ole märkimisväärseid majanduslikke, sotsiaalseid ega keskkonnamõjusid, mis nõuaksid mõju hindamist Euroopa Komisjoni parema õigusloome suuniste alusel. Sarnaselt 2015. aastal juba vastu võetud nõukogu seitsme otsusega teatavate kolmandate riikide 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemise heakskiitmise kohta, ei ole käesoleva ettepaneku puhul asjaomase õigusakti iseloomu tõttu mõjuhinnangut vaja. Ei olegi ju muid valikuid kui nõukogu otsus kolmanda riigi 1980. aasta konventsiooniga ühinemise heakskiitmise kohta.
Siiski viisid komisjon ja liikmesriigid vastavalt eelöeldule Korea Vabariigis läbi ühise olukorra hindamise, et teha kindlaks, kas riik on võimeline 1980. aasta konventsiooni rahuldavalt rakendama.
5.MUUD KÜSIMUSED
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kuna ettepanek käsitleb ainult liikmesriikide volitamist kiita heaks Korea Vabariigi ühinemine 1980. aasta konventsiooniga, piirdub selle rakendamise seire kontrolliga, kas liikmesriigid järgivad kirjaliku nõusoleku sõnastust ja selle hoiuleandmise tähtaega, ning kas nad teavitavad komisjoni hoiuleandmisest, nagu on sätestatud nõukogu otsuses.
2016/0173 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Korea Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikliga 218,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise eest.
(2)Liit on võtnud vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 („Brüsseli IIa määrus“), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse.
(3)Määrus (EÜ) nr 2201/2003täiendab ja tugevdab rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil lepinguosaliste riikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed.
(4)Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.
(5)Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni nõuetekohast rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.
(6)Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatavat ühist õigusraamistikku võib pidada parimaks lahenduseks tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.
(7)1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste lepinguosaliste riikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.
(8)1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.
(9)Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.
(10)Korea Vabariik andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 13. detsembril 2012. Konventsioon jõustus Korea Vabariigis 1. märtsil 2013.
(11)Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Korea Vabariigi olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Korea Vabariigi ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Korea Vabariigi ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni sätetele.
(12)Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Korea Vabariigi ühinemiseks, anda luba sellega liidu huvides nõustuda ja anda hoiule oma kirjalikud nõusolekud Korea Vabariigi ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja Leedu Vabariik, kes on Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtima.
(13)Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning kohaldamisel.
(14)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.
Liikmesriikidele, kes ei ole seda veel teinud, antakse luba anda liidu huvides nõusolek Korea Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“).
2.
Lõikes 1 osutatud liikmesriigid annavad liidu huvides hiljemalt [kuupäev] hoiule kirjaliku nõusoleku Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis on sõnastatud järgmiselt:
„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] nõustub vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/...** Korea Vabariigi ühinemisega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga“.
3.
Iga liikmesriik teavitab oma kirjaliku nõusoleku hoiuleandmisest nõukogu ja komisjoni ning edastab komisjonile kirjaliku nõusoleku teksti kahe kuu jooksul pärast selle hoiuleandmist.
Artikkel 2
Liikmesriigid, kes andsid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist hoiule oma kirjalikud nõusolekud Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, ei esita uusi kirjalikke nõusolekuid.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev otsus on suunatud kõigile liikmesriikidele peale Tšehhi Vabariigi, Iirimaa ja Leedu Vabariigi.