EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.5.2016
COM(2016) 277 final
2016/0139(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud
(Kosovo*)
*Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Komisjon alustas Kosovoga viisanõude kaotamise dialoogi 19. jaanuaril 2012. aastal. 14. juunil 2012. aastal esitas komisjon Kosovole tegevuskava, milles määrati kindlaks kõik õigusaktid ja muud meetmed, mis Kosovo peab viisavabaduse saavutamiseks vastu võtma ja rakendama. Komisjon võttis kohustuse teha ettepanek, mis tagaks Kosovost pärit isikutele õiguse reisida Euroopa Liidus lühiajaliselt viisavabalt (st kuni 90-päevane viibimine mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul) siis, kui Kosovo on täitnud kõik viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud nõuded ja võtnud kõik selles kirjeldatud muud meetmed.
Komisjon nõudis Kosovolt enne viisanõude kaotamise dialoogi alustamist piisavaid edusamme tagasivõtu ja taasintegreerimise valdkonnaga seotud nõuete täitmisel. Alates 2011. aastast on Kosovo rakendanud olulisi reforme ja on seeläbi teinud rahuldavaid edusamme selleks, et luua toimiv poliitikaraamistik tagasipöördujate taasintegreerimiseks Kosovos, nagu tehti juba tagasivõtu valdkonnas. Oma korrapärastes aruannetes jälgis ja hindas komisjon Kosovo edusamme tagasivõturaamistiku tugevdamisel ja tagasipöördujate tõhusal taasintegreerimisel.
Viisanõude kaotamise tegevuskava sisaldas kaht jagu: I jaos käsitleti tagasivõttu ja taasintegreerimist; II jaos käsitleti viisadialoogi nelja eraldiseisvat teemarühma. Viisanõude kaotamise tegevuskava neli teemarühma sisaldasid konkreetseid nõudeid järgmise kohta: dokumentide turvalisus; piirihaldus ja rände juhtimine, sealhulgas varjupaigaküsimused; avalik kord ja julgeolek ning vaba liikumisega seotud põhiõigused. Esiteks paluti Kosovol võtta vastu või viia ELi acquis’ga vastavusse tegevuskavas osutatud õigusaktid ning seejärel need täielikult rakendada.
Viisadialoogi ajal Kosovoga konsulteeris komisjon ulatuslikumalt nõukoguga, eeskätt kaasates nõukogu viisanõude kaotamise tegevuskava väljatöötamisse ja tagades liikmesriikide ekspertide täieliku osaluse selle hindamisel, milliseid edusamme on Kosovo teinud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel.
Viisadialoog Kosovoga on toimunud olenemata liikmesriikide seisukohast Kosovo staatuse küsimuses 1 .
Euroopa Liidu õigusriigimissioon Kosovos (EULEX Kosovo) on kooskõlas oma volitustega 2 aidanud olulisel määral jälgida, juhendada ja nõustada Kosovot reformide vastuvõtmisel ja elluviimisel ning tegevuskavas sätestatud nõuete täitmisel. Väga oluline on olnud Kosovo tõhus koostöö EULEXiga, sealhulgas selle täitevvolituste täitmisele heakskiidu andmisel.
Alates viisadialoogi alustamisest on komisjon esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid, mis sisaldavad hinnangut selle kohta, kuidas Kosovo täidab tegevuskava nõudeid. Nendes aruannetes käsitleti nii tagasivõtu ja taasintegreerimise valdkonnaga seotud nõudeid kui ka viisanõude kaotamise tegevuskava eri teemarühmadega hõlmatud nõudeid. Aruanded tuginesid Kosovo esitatud teabele, hindamismissioonidele, mille käigus komisjon ja liikmesriikide eksperdid hindasid Kosovo edusamme viisadialoogi eri teemarühmade nõuete rakendamisel, ning Europoli, Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja EULEXi esitatud andmetele.
Praeguseni on komisjon vastu võtnud kolm aruannet Kosovo edusammude kohta viisadialoogi raames – 8. veebruaril 2013 esimese aruande, 3 24. juulil 2014 teise aruande 4 ja 18. detsembril 2015 kolmanda aruande 5 – ning neid täiendab täna vastu võetav neljas aruanne 6 . Kõnealused aruanded sisaldasid hinnangut Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel, soovitusi Kosovole ja hinnangut viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule.
Kolmandas aruandes esitas komisjon kaheksa soovitust viisanõude kaotamise tegevuskava kaheksa nõude kohta, mis on Kosovol veel täitmata, rõhutades seejuures nelja valdkonda, millega Kosovo peab tegelema eelisjärjekorras. Komisjon märkis, et Montenegroga ühise piiri märkimise lepingu peaks Kosovo ratifitseerima enne, kui Kosovost pärit inimestele antakse viisavabadus.
Käesolevale ettepanekule lisatud aruandes täheldas komisjon, et Kosovo on teinud olulisi edusamme Montenegroga ühise piiri märkimise lepingu ratifitseerimise nõude täitmiseks ja piisavalt jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.
Võttes arvesse seda hinnangut ja alates Kosovoga viisanõude kaotamise dialoogi alustamisest tehtud pideva seire ja aruandluse tulemusi, kinnitab komisjon, et Kosovo on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuded, tingimusel et kuupäevaks, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu käesoleva ettepaneku, on Kosovo ratifitseerinud Montenegroga ühise piiri märkimise lepingu ja tugevdanud oma jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.
Pidades silmas kõiki kriteeriume, mida tuleks igal üksikjuhtumil eraldi hinnata nende kolmandate riikide kindlaksmääramisel, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1 (mis lisati määrusega (EL) nr 509/2014), on komisjon otsustanud esitada seadusandliku ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 539/2001, kandes Kosovo selle määruse I lisa 2. osast üle II lisa 4. osasse. Nagu tegevuskavas osutati, hõlmab see muudatus üksnes selliseid Kosovost pärit isikuid, kellel on kooskõlas reisidokumentide turvaelemente ja biomeetriat käsitlevate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja ELi standarditega välja antud biomeetriline pass 7 .
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega
Nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001 on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Määrust (EÜ) nr 539/2001 kohaldavad kõik liikmesriigid peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Määrus kuulub ELi ühisesse viisapoliitikasse ja reguleerib lühiajalist, kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.
Praegu on Kosovo kantud määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisa 2. osasse, st nende territoriaalüksuste ja -valitsuste hulka, mida vähemalt üks liikmesriik ei ole riigina tunnustanud. Nendelt territoriaalüksustelt pärit isikutel on ELi liikmesriikide territooriumile reisimiseks vaja viisat.
Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudeti viimati määrusega (EL) nr 259/2014, 8 et kanda Moldova pärast viisanõude kaotamise tegevuskava täitmist nende riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, ja määrusega (EL) nr 509/2014, 9 millega viis Kariibi mere 10 ja üksteist Vaikse ookeani piirkonna 11 riiki ning Colombia, Peruu ja Araabia Ühendemiraadid vabastati viisanõude kohaldamist käsitlevate nimekirjade korrapärase läbivaatamise tulemusel viisanõudest tingimusel, et sõlmitakse ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahelised viisavabaduslepingud. Komisjon esitas 9. märtsil 2016 ja 20. aprillil 2016 ettepanekud muuta määrust (EÜ) nr 539/2001 ning kanda vastavalt Gruusia 12 ja Ukraina 13 nende riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud.
Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, määratakse kindlaks igat riiki eraldi analüüsides vastavalt kriteeriumitele, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1. Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, majandusliku kasu, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet 14 . Erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaomaste kolmandate riikide välja antud reisidokumentide turvalisusele.
Kosovo on juba vabastanud kõik ELi kodanikud viisanõudest Kosovo territooriumil kuni 90-päevase viibimise korral kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Selle otsuse tühistamise või viisavabastuse kuritarvitamise korral on võimalik kasutusele võtta määrusega (EÜ) nr 539/2001 (muudetud määrusega xxx) ette nähtud vastastikkuse ja peatamise mehhanismid.
•Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega
6. aprillil 2016 esitas komisjon ettepaneku luua Schengeni ala välispiiride tugevdamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise ELi süsteem (EES) 15 . Selle ettepaneku peamised eesmärgid on parandada kolmandate riikide kodanike kontrolli piiril ning tagada lubatust kauemaks riiki jäänud isikute süstemaatiline ja usaldusväärne kindlakstegemine. Tulevane EES aitab seega olulisel määral tagada selle, et kolmandate riikide kodanikud kasutavad Schengeni ala viisavabadust seaduslikult, ja vältida ebaseaduslikku rännet riikidest, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud.
Peale selle kuulutas komisjon oma 6. aprilli 2016. aasta teatises, 16 et kavatseb hinnata vajadust luua ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), selle teostatavust ja proportsionaalsust. Komisjon on kohustunud uurima juba 2016. aastal, kas selline viisavabaduse saanud riikidest pärit kodanike alternatiivne kontrollikiht on teostatav ja proportsionaalne ning kas see aitab tegelikult säilitada ja tugevdada Schengeni ala julgeolekut.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kuna ettepanekuga muudetakse ELi ühist viisapoliitikat, on ettepaneku õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 77 lõike 2 punkt a. Kavandatav määrus kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist.
•Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja vahendi valik
Määrus (EÜ) nr 539/2001 on ELi õigusakt ja seda saab muuta vaid samaväärse õigusaktiga. Liikmesriigid ei saa poliitikaeesmärgi saavutamiseks tegutseda üksikult. Muid võimalusi (peale seadusandlike) poliitikaeesmärgi saavutamiseks ei ole.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Nõukogu Lääne-Balkani piirkonna töörühmas on korrapäraselt peetud arutelusid liikmesriikidega ning Euroopa Parlamendiga on regulaarselt vahetatud teavet viisanõude kaotamise protsessi kohta.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon on kogunud põhjalikke andmeid kõikide viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete Kosovo-poolse täitmise kohta. Komisjoni neljandale aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles kirjeldatakse Kosovo puhul viisanõude kaotamise võimalikku mõju rändele ja julgeolekule, samuti meetmeid, mida Kosovo on võtnud alates 2015. aasta detsembrist ebaseadusliku rände kriisi vältimiseks 17 .
•Mõju hindamine
Eespool nimetatud töödokumendis esitas komisjon asjaomaste ELi asutuste ja muude sidusrühmade andmete põhjal ajakohastatud analüüsiandmed ja statistilise teabe Kosovost pärit isikute viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule ning samuti kirjelduse meetmete kohta, mida Kosovo on võtnud alates 2015. aasta detsembrist ebaseadusliku rände kriisi vältimiseks. Täiendavat mõju hindamist ei ole vaja.
•Põhiõigused
Käesolev ettepanek ei kahjusta põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus. Viisanõude kaotamise tegevuskava võrdlusnäitajate saavutamine parandab inimõiguste kaitset Kosovos.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUUD KÜSIMUSED
•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord
Muudetud määrust kohaldatakse vahetult alates selle jõustumisest ning liikmesriigid hakkavad seda kohe rakendama. Rakenduskava järele puudub vajadus.
Komisjon jälgib ka edaspidi Kosovo edusamme Montenegroga ühise piiri märkimise lepingu ratifitseerimisel ning jõupingutuste suurendamisel võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.
Viisanõude kaotamise tegevuskava nelja teemarühmaga hõlmatud nõuete, samuti tagasivõtu ja taasintegreerimise valdkonnaga seotud nõuete rakendamist Kosovos jälgitakse ka edaspidi viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi, 18 stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning vajaduse korral ajutiste järelkontrollimehhanismide abil. Kosovo peaks tagama tõhusad meetmed, et vältida viisavaba reisimise korra kuritarvitamist. Muu hulgas peaks Kosovo korraldama sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, et selgitada Schengeni alal viisavabalt reisimisega seotud õigusi ja kohustusi ning ELi tööturule juurdepääsu reguleerivaid eeskirju. Komisjon jätkab Kosovo olukorra jälgimist ja teeb kõik endast oleneva, et toetada riiki viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete jätkuval täitmisel.
•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus
Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse, kandes Kosovo I lisa 2. osast (nimekiri riikidest, kelle kodanikelt nõutakse viisat) II lisa 4. osasse (nimekiri riikidest, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud). Lisatakse joonealune märkus täpsustusega, et viisanõudest vabastatakse üksnes sellise biomeetrilise passi omanikud, mis on välja antud kooskõlas reisidokumentide turvaelemente ja biomeetriat käsitlevate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja ELi standarditega (nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004).
2016/0139 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud
(Kosovo*)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001 19 on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid praegu ja edaspidi vastama selles määruses sätestatud kriteeriumitele. Kolmandad riigid, kelle puhul on olukord seoses kõnealuste kriteeriumitega muutunud, tuleks vajaduse korral kanda ühest lisast teise.
(2)Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, määratakse kindlaks igat riiki eraldi analüüsides vastavalt kriteeriumitele, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1. Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, majandusliku kasu, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.
(3)[Kosovo on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuded. Selle hinnangu alusel ja võttes arvesse kõiki määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1 loetletud kriteeriume, on asjakohane vabastada Kosovost pärit isikud viisanõudest liikmesriikide territooriumile reisimisel.]
(4)Seega tuleks Kosovo kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisa 2. osast üle II lisa 4. osasse. Viisanõudest tuleks vabastada üksnes sellise biomeetrilise passi omanikud, mis on välja antud kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2252/2004 20 standarditega.
(5)Viisanõudest vabastamine sõltub viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete jätkuvast rakendamisest. Komisjon jälgib hoolikalt kõnealuste nõuete täitmist viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi abil. Vastavalt määruse (EÜ) nr 539/2001 (muudetud määrusega xxx) artiklis 1a sätestatud peatamiskorrale võib EL viisanõudest vabastamise peatada, kui kõnealuses määruses esitatud tingimused on täidetud.
(6)Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 21 . Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(7)Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 22 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(8)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 23 artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.
(9)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ 24 artikliga 3.
(10)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL artikliga 3 25 ,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.
a)I lisa 2. osas („TERRITORIAALÜKSUSED JA -VALITSUSED, MIDA VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD“) kustutatakse viide Kosovole, nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.
b)II lisa 4. osasse („TERRITORIAALÜKSUSED JA -VALITSUSED, MIDA VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD“) lisatakse järgmine viide:
„Kosovo* (**)“
______________
* Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
** Viisanõudest vabastatakse üksnes biomeetrilise passi omanikud, kelle passid on välja antud kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja