EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.4.2016
COM(2016) 235 final
2016/0124(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega rakendatakse 21. mai 2012. aasta (muudetud 8. mail 2013) kokkulepet, mille sõlmisid Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (EUROPÊCHE) ning mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2016) 143 final}
{SWD(2016) 144 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) algatas 2002. aastal ülemaailmsel tasandil arutelu, mis käsitles kalandussektori rahvusvaheliste standardite täielikku ja ajakohastatud kogumit, mille abil tagataks kaluritele asjakohane kaitse kogu maailmas. Selle tulemusena võeti 2007. aastal vastu kalandustöö konventsioon. Seni on Prantsusmaa ainus ELi liikmesriik, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud.
Komisjon käivitas 2007. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimese etapi, mille raames kutsuti sotsiaalpartnereid üles „uurima, kas oleks võimalik ühisalgatuse kaudu edendada hiljuti sõlmitud ILO kalandustöö konventsiooni (2007) sätete kohaldamist ELis“. Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Liidu Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ning Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche) alustasid läbirääkimisi 2009. aastal. Kokkulepe sõlmiti 21. mail 2012 ning seda muudeti hiljem 8. mail 2013. 10. mail 2013 taotlesid ELi sotsiaalpartnerid, et komisjon rakendaks nende kokkulepet nõukogu otsusega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on rakendada COGECA, ETFi ja Europêche’i vahelist kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist.
Komisjoni eesmärk on käesoleva ettepanekuga parandada ELi liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel töötavate kalurite töö- ja elamistingimusi ning selleks luuakse konsolideeritud õigusraamistik, mis sobib merekalandussektori töötingimustega.
•
Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus on kooskõlas komisjoni prioriteediga, mille kohaselt kujundatakse välja tugevam ja õiglasem ühtne turg, eelkõige selle sotsiaalset mõõdet silmas pidades. See on kooskõlas jõupingutustega, mida komisjon teeb õiglase ja tõeliselt üleeuroopalise tööturu loomiseks, et tagada töötajatele korralik kaitse ja püsivad töökohad. See hõlmab tööohutust ja tervisekaitset, tööaega, sotsiaalkaitset ning töölepinguga seotud õigusi.
ELi õigussätted, mis käsitlevad kalurite elamis- ja töötingimusi, on sätestatud mitmes õigusaktis, eelkõige tööõigust käsitlevates ELi direktiivides ning tööohutust ja töötervishoidu käsitlevates ELi õigusaktides. Küsimustes, mis ei ole ELi õigusaktidega hõlmatud, nagu õigus saada ravi kaldal, kodumaale tagasi sõitmise õigus ja kalurite töövõimet tõendav arstitõend, on ELi liikmesriigid kehtestanud väga erinevad standardid.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
ELi tööohutuse ja töötervishoiu õigustiku järelhindamine jätkub ning veel on kindlaks tegemata mitu ELi õigusaktide läbivaatamise seisukohast olulist küsimust, mis on seotud tulevase tööohutust ja töötervishoidu käsitleva ELi õigusraamistiku uue ülesehituse ning selle sätete täpse sisuga. Eeltöö käigus tõstsid sidusrühmad esile vajadust viia merendus- ja kalandussektori kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse sätted kooskõlla selliste hiljutiste ILO konventsioonidega nagu ILO 2007. aasta kalandustöö konventsioon. On selge, et kokkulepe täiendab praegust ELi töötervishoiu ja tööohutuse õigustikku ning viib selle vastavusse kõnealuse konventsiooniga. ELi töötervishoiu ja tööohutuse raamistiku eelseisva läbivaatamise käigus tuleb kokkulepet arvesse võtta.
EL aitab kalurite elamis- ja töötingimuste parandamisele kaasa ka ühise kalanduspoliitikaga (ÜKP), mille eesmärk on tagada, et püügitegevus ja vesiviljelus toetaksid pikaajaliselt keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Tervetest kalavarudest tõuseb omakorda kasu kaluritele. Ressursside säästev majandamine suurendab ELi kalandussektori konkurentsivõimet ja aitab luua uusi töökohti.
ÜKP eesmärke edendatakse ka rahvusvahelisel tasandil, tagades, et ELi ettevõtjate püügitegevus ELi vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida rakendatakse liidu õiguse alusel, ning edendades võrdseid võimalusi ELi ja kolmandate riikide käitajatele. Selleks püüab EL aktiivselt juhtida piirkondlike ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tulemuslikkuse parandamist, et paremini kaitsta ja majandada nende pädevusse kuuluvaid mere bioloogilisi ressursse, sealhulgas võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.
Halvad ohutus- ja tervishoiustandardid ning viletsad töötingimused on nii ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ajend kui ka üks selle tagajärgi. Ühest küljest võivad käitajad tegeleda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, sest sellega kaasneb vähe tervise-, ohutus- ja muid töötingimustega seotud kontrolle. Teisest küljest on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel laevadel töötavaid isikuid lihtsam ekspluateerida, sest puudub võimalus tagada inimväärsed töötingimused ebaseaduslikult tegutseval laeval. Kalurite sotsiaalse olukorra parandamisega vähendatakse eeldatavasti kuritarvitamise ohtu ning suurendatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise kulukust, muutes selle vähem atraktiivseks valikuks. ILO konventsioonide täielik rakendamine kogu maailmas avaldaks seega positiivset mõju nii kalurite töötingimustele kui ka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi piiramisele. ILO kalandustöö konventsiooni käsitleva sotsiaalpartnerite kokkuleppe lisamine ELi õigusaktidesse annab ELile parema positsiooni konventsiooni rakendamise edendamiseks partnerriikides üle kogu maailma.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikes 2 on sätestatud, et „liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt, artiklis 153 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.“
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktidega a ja b on COGECA, ETFi ja Europêche’i vahelise kokkuleppe eesmärk parandada merekalalaevade töötajate töö- ja elamistingimusi seoses pardal tehtava töö, teenistustingimuste, eluruumide ja toitlustamise, tööohutuse ja tervisekaitse ning meditsiiniabi miinimumnõuetega. Artikli 155 lõige 2 on seega sobiv õiguslik alus komisjoni ettepaneku jaoks.
•Subsidiaarsus
Vajadus ELi meetmete järele tuleneb asjaolust, et merekalandus on piiriülene sektor, mille tegevus on ülemaailmne. Kalalaevad sõidavad mitme ELi liikmesriigi lipu all ning tegutsevad ka väljaspool asjaomase ELi liikmesriigi territoriaalvett muude liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja rahvusvahelistes vetes. Euroopa Liidu ookeanilaevastik tegutseb rahvusvahelistes vetes (avamerel) ja kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel.
Hoolimata nõukogu otsusest, millega volitatakse ELi liikmesriike ratifitseerima ILO konventsiooni nr 188, on ratifitseerimine kulgenud väga aeglaselt. Kui konventsiooni ratifitseerivad ainult mõned ELi liikmesriigid, ei taga see ELis kaluritele ühetaolisi inimväärseid elamis- ja töötingimusi ega loo ELi liikmesriikidele omavahelises konkurentsis võrdseid võimalusi. Sellise olukorraga kaasneks jätkuv erinevate standardite kehtimine eelkõige küsimustes, mida ei ole veel ELi õigusaktidega hõlmatud, näiteks kaluritele arstitõendite väljaandmine, nende kodumaale tagasi sõitmise õigus ja õigus saada ravi kaldal. Kalurite töötingimused jääksid ELi piires erinevaks. Lisaks tekitaks see konkurentsipositsioonide erinevuse konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikide ja nende riikide vahel, kes seda teinud ei ole. Kavandatud direktiiv põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel ja ELi standarditel ning selle puhul on arvesse võetud konkreetselt kalandussektorile omast töökeskkonda. Direktiivi eesmärk on saavutada olukord, kus kaluritel on ühetaolised inimväärsed elamis- ja töötingimused ning ELi liikmesriikidel on võrdsed võimalused omavahelises konkurentsis; selleks tagatakse direktiivis osutatud ILO 2007. aasta kalandustöö konventsiooni standardite üheaegne jõustumine ja ühtne ülevõtmine kõigis ELi liikmesriikides. Direktiiviga viiakse kalurite olukord kooskõlla teiste merendusvaldkonna elukutsete olukorraga.
•Proportsionaalsus
Kavandatud direktiiv vastab proportsionaalsuse nõudele, kuna sellega pürgitakse töötajate elamis- ja töötingimuste parandamiseks ning miinimumstandardeid kehtestava sidusa õigusraamistiku loomiseks seatud eesmärkide saavutamise poole. Direktiiv piirdub rangelt ILO 2007. aasta kalandustöö konventsioonis sisalduvate ajakohastatud standardite ülevõtmisega liidu õigusesse. Meetme aluseks on sektori tööandjate ja töötajate esindajate vahel sõlmitud kokkulepe.
Meetmega jäetakse ELi liikmesriikidele võimalus säilitada või kehtestada töötajate jaoks soodsamaid standardeid ja võimaldatakse paindlikult arvesse võtta oma riigi olukorra eripära. Sellest tulenevalt saavad liikmesriigid suhtuda paindlikult konkreetsete rakendusmeetmete valimisse.
•Vahendi valik
Kavandatud õigusakt on direktiiv. ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikes 2 on mõistet „otsus“ kasutatud selle üldises tähenduses, et õigusakti saaks valida lähtuvalt ELi toimimise lepingu artiklist 288. Komisjoni ülesanne on teha ettepanek kõnealuses artiklis osutatud kolmest siduvast õigusaktist (määrus, direktiiv, otsus) kõige sobivama kohta.
ELi toimimise lepingu artiklis 296 on kirjas järgmine: „Kui aluslepingutes ei täpsustata vastuvõetava õigusakti liiki, otsustavad institutsioonid selle igal üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast menetlusest ja proportsionaalsuse põhimõttest.“
Käesoleval juhul, võttes arvesse sotsiaalpartnerite kokkuleppe liiki ja sisu, on selge, et seda on kõige parem kohaldada sätete kaudu, mis võetakse liikmesriikide ja/või sotsiaalpartnerite poolt üle liikmesriigi õigusesse. Kõige sobivam õigusakt on seega nõukogu direktiiv. Samuti on komisjon seisukohal, et kokkulepet ei tuleks inkorporeerida, vaid see tuleks ettepanekule lisada.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikes 1 on sätestatud, et kui ELi tasandi sotsiaalpartnerid soovivad, võivad nad astuda lepingulistesse suhetesse, sh sõlmida kokkuleppeid. ELi toimimise lepingu kohaselt ei pea nad eelnevalt konsulteerima muude huvitatud isikutega. Arvestades protsessi läbipaistvust ja sotsiaalpartneritele ELi toimimise lepingu artikliga 155 usaldatud rolli, ei ole toimunud täiendavat avalikku konsultatsiooni.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Kokkuleppe rakendamisega kaasneva kulu ja sellest saadava tulu hindamise hõlbustamiseks telliti välisuuring. Konsultandid tegid kindlaks kõikide liikmesriikide asjaomased ametiasutused ja sotsiaalpartnerid ning küsisid neilt teavet liikmesriikide õigusaktide kohta, milles käsitletakse merekalandussektori töötajate elamis- ja töötingimusi, ning nende arvamust kokkuleppe rakendamise oodatava mõju kohta.
•Proportsionaalne mõjuhindamine
Parema õigusloome suuniste kohaselt ning volinike kolleegiumil teadliku otsuse tegemise võimaldamiseks on komisjoni talitused koostanud proportsionaalse mõjuhinnangu, mis hõlmab muu hulgas hinnangut allakirjutanute esindatusele ning kokkuleppe tingimuste õiguspärasusele, pidades silmas ELi õigusraamistikku.
ELi sotsiaalpartnerite esindatus
Hinnates ELi sotsiaalpartnerite taotlust nende kokkuleppe rakendamiseks liidu õiguses vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 155, vaatleb komisjon sotsiaalpartnerite esindatust ja volitusi seoses kokkuleppega hõlmatud valdkonnaga. Sellega tagatakse, et taotlus on kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega ning et kokkuleppel on laialdane toetus nende hulgas, keda see tegelikult puudutab.
Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsuse 98/500/EÜ artikli 1 kohaselt peaksid Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid vastama järgmistele kriteeriumidele: „a) esindavad konkreetseid valdkondi või ametialasid ning on Euroopa tasandil organiseerunud;
b) koosnevad organisatsioonidest, mis on liikmesriikide tööturu osapoolte struktuuri lahutamatu ja tunnustatud osa, suudavad pidada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks ning on esindatud mitmes liikmesriigis ning
c) neil on asjakohased struktuurid, mis tagavad tõhusa osalemise komiteede töös.“
Need tingimused oleksid pidanud olema täidetud kokkuleppe sõlmimise ajal. Kokkuleppe allkirjastamise ajal ei olnud Horvaatia veel ELi liikmesriik. ELi sotsiaalpartnerite esindatuse hindamiseks korraldas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) 2012. aastal uuringu.
Kokkuleppes käsitletakse töötingimusi merekalanduse valdkonnas, mis vastab merekalanduse valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee valdkondlikule piiritlusele. Seega komitee vastutusalasse kuuluv valdkond ja kokkuleppega hõlmatav valdkond kattuvad. Komitees osalevad sotsiaalpartnerid on tööandjate poolt Europêche ja COGECA ning töötajate poolt ETF.
Eurofoundi 2012. esindatuse uuringu kohaselt on Europêche’il liikmeid 11 ELi liikmesriigist. Kahel tööandjate organisatsioonil on vaatlejastaatus (LV ja LT).
COGECA esindab Euroopa põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ning põllumajandusühistute üldisi ja konkreetseid huve. Sellesse kuulub merekalandusega seotud liikmeid 11 liikmesriigist. Võttes arvesse nii COGECA kui ka Europêche’i liikmeid, tähendab see, et tööandjate poolt on komitees kokku esindatud 16 liikmesriiki.
Töötajate poolt kuulub ETFi merekalandusega seotud liikmeid 11 liikmesriigist. Seega ei ole esindatud 11 liikmesriigi kalurid. Samas töötab sektori tööhõivenäitajate kohaselt enamikus kõnealustest riikidest merekalandussektoris ligikaudu 1 000 töötajat (mitmes kõnealuses liikmesriigis on tööhõive selles sektoris oluliselt väiksem). Kuigi Iirimaal, Kreekas, Rumeenias ja Rootsis on kalureid rohkem kui tuhat, on väga suur osa neist füüsilisest isikust ettevõtjad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Portugal ja Rumeenia välja arvata, siis ei ole liikmesriike, kelle merekalandusega tegelevate tööandjate organisatsioone ei oleks Euroopa tasandil esindatud; samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kõnealune sektor on Rumeenias suhteliselt väike. Kaheksa liikmesriiki, mis moodustavad sektorist tööhõive koondnäitajate poolest 84 % ja täistööaja ekvivalendi alusel 87 %, on ELi sotsiaaldialoogis esindatud. Sellest järeldub, et kokkuleppe sõlminud sotsiaalpartnerid esindavad asjaomast sektorit ja võivad seega taotleda, et komisjon rakendaks kokkulepet vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 155.
Tingimuste õiguspärasus
Komisjon on uurinud kokkuleppe õiguspärasust. Komisjon on kontrollinud kõiki kokkuleppe tingimusi ega ole leidnud ühtegi, mis oleks vastuolus liidu õigusega. Kohustused, mida võidakse liikmesriikide suhtes kehtestada, ei tulene otseselt sotsiaalpartnerite sõlmitud kokkuleppest. Pigem tulenevad need kokkuleppe rakendamisest nõukogu otsuse ehk direktiivi alusel. Kokkulepe kohaldamisala ja sisu piirduvad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikes 1 loetletud valdkondadega. Kokkuleppe teatavate sätete laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele ei ole vastuolus artikli 153 lõike 1 punktiga a, sest lõppeesmärk ning sätete füüsilisest isikust ettevõtjatele laiendamise tingimuse kehtestamise siht on kaitsta sama laeva pardal töötavate isikute tervist ja ohutust. Selline sätete laiendamine kehtib juba kõnealuse sektori suhtes kohaldatavas praeguses ELi töötervishoiu ja tööohutuse õigustikus. Kokkuleppe artikli 3 lõige 3 sisaldab kaitsetaseme säilitamise tingimust, millega tagatakse töötajatele kehtiva kaitsetaseme säilitamine. Kokkuleppe artiklis 4 on sätestatud, et kokkulepe ei mõjuta ühtegi seadust, otsust või tava ega kalalaevareederite ja kalurite vahel sõlmitud lepingut, mis tagab kaluritele kõnealuses kokkuleppes sätestatust soodsamad tingimused.
Poliitikavariandid ning kulude-tulude analüüs
Komisjon saab allakirjutanute kõnealuse kokkuleppe seadusandliku aktiga rakendamist käsitleva taotluse üksnes heaks kiita või tagasi lükata. Komisjon ei saa muuta kokkuleppe teksti. Komisjon ei saa nõuda, et ELi tasandi sotsiaalpartnerid rakendaksid oma kokkulepet iseseisvalt, sest ELi toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 kohaselt on kokkuleppe seadusandliku aktiga rakendamine sotsiaalpartneritele antud õigus.
Seega võib komisjon kaaluda ainult ühte poliitikavarianti. Ettepanekule lisatud proportsionaalses mõjuhinnangus oli kõnealust poliitikavarianti (st kokkuleppes sätestatud meetmeid) hinnatud ja võrreldud alusstsenaariumiga (st ELi tasandil täiendavate meetmete võtmata jätmisega).
Analüüsi tulemused näitavad, et üldiselt ei ole oodata märkimisväärset kulude suurenemist. Kulud varieeruvad liikmesriigiti sõltuvalt sellest, mil määral liikmesriikide õigusaktid praegu kokkuleppele vastavad. Osa kuludest on ühekordsed (nt kulud, mis on seotud kokkuleppe ülevõtmisega liikmesriikide õigusaktidesse) ja teatavad kulud korduvad (nt korrapärast uuendamist vajavate arstitõenditega seotud kulud, kodumaale tagasisõitmisega seotud kulud jne).
Nende liikmesriikide jaoks, kes juba täidavad enamikku lepingu sätetest, on kulud piiratud. Liikmesriikide jaoks, kes peavad muutma oma õigusakte, näiteks seoses arstitõendite väljaandmise, kodumaale tagasi sõitmise õiguse ja riskihindamisega, jääb kulu ühe töötaja või ettevõtte kohta üldiselt proportsionaalseks saavutatava eesmärgiga. Üldiselt jäävad kodumaale tagasisõitmise, arstitõendite ja riskihindamisega seotud kulud hinnanguliselt 1,3–8 miljoni euro vahele. Võttes arvesse, et sektori aastakäive on 6,9 miljardit eurot, moodustaksid need kulud kuni 0,11 % sektori kogukäibest.
Kokkuleppe tulemusena parandatakse merekalandussektori töötajate töö- ja elamistingimusi seoses tööaja, vanuse alammäära, arstitõendite, riskihindamise, eluruumide ning laeva pardal toidu ja veega varustamise ja meditsiiniabi osutamisega. Sellega luuakse samuti kogu ELis sektori osaliste jaoks võrdsed võimalused, sest kehtestatakse ELi-ülesed miinimumnõuded.
Tööandjate jaoks toob tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste vähenemine kaasa tootlikkuse kasvu, madalamad hüvitistega seotud kulud ja tööjõu voolavuse kahanemise. Töötajatele tähendab see õnnetuste ja/või haiguste riski vähenemist. Seega kahaneb ka töövõime kaotuse risk. Lisaks võimaldab miinimumnõuete kehtestamine töötajatel kauem sektoris töötada. Samuti suurendab see sektori atraktiivsust noorte ja oskustöötajate seas.
Riikide ametiasutuste jaoks toob miinimumnõuete kehtestamine kaasa sotsiaal- ja tervishoiukulude vähenemise. Töötajatele, tööandjatele ja riikide ametiasutustele toob kõnealune samm viieaastase perioodi vältel hinnanguliselt 1,2–19,7 miljonit eurot kasu.
Variantide võrdluse ja kulude-tulude analüüsi põhjal saab järeldada, et kokkuleppe tulemusena saavutatakse seatud eesmärgid üldiselt mõistlike kuludega ning selle rakendamine direktiivi kaudu on asjakohane.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Peaaegu 90 % merekalandussektori ettevõtetest on mikroettevõtted, kellele kuulub ainult üks laev. Olemasolevate andmete põhjal võib eeldada, et suur osa nendest on omaniku käitatavad laevad või laevad, mida käitab kipper ning mille pardal veel üks või kaks füüsilisest isikust ettevõtjat või palgatöötajat. Kokkulepet ei kohaldata omanikest käitajate suhtes, sest neid peetakse füüsilisest isikust ettevõtjaks.
Merekalandussektori erilise ülesehituse tõttu mõjutab kokkulepe peamiselt mikroettevõtteid, kus on palgatöötajaid või kus füüsilisest isikust ettevõtjad töötavad koos palgatöötajatega. Siiski on ebatõenäoline, et see mõjutab negatiivselt nende konkurentsivõimet võrreldes praeguse olukorraga. Miinimumnõuete kehtestamine ELi tasandil aitab tagada võrdsed tingimused ja parandada seeläbi nende ettevõtete konkurentsipositsiooni. Paremate töötingimustega kaasneb suurem tootlikkus ning tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaigustega seotud kulude ja tööjõu voolavuse vähenemine.
Lisaks hõlmab kokkulepe võimalust, mille kohaselt liikmesriigid võivad teatavate kaluri- või laevakategooriate puhul kokkulepet viie aasta jooksul järk-järgult rakendada.
•Põhiõigused
Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige õigustega, mis on kaitstud artiklitega 20 (võrdsus seaduse ees), 31 (head ja õiglased töötingimused) ja 32 (keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse).
4.MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ilma et see piiraks kokkuleppe selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad allakirjutanutepoolset jälgimist ja läbivaatamist, kontrollib Euroopa Komisjon pärast tööandjate ja töövõtjatega Euroopa tasandil konsulteerimist kokkulepet rakendava direktiivi rakendamist. Euroopa Komisjon hindab direktiivi viis aastat pärast selle jõustumist.
•Selgitavad dokumendid
Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi riiklikku õigusse ülevõtvate sätete teksti ning nende sätete ja kõnealuse direktiivi vastavustabeli. Direktiiv hõlmab paljusid kalurite elamis- ja töötingimustega seotud aspekte, näiteks tööaega, vanuse alammäära, töölepingu sisu, tööohutust ja -tervishoidu, kalurite tervisetõendeid ja mehitamisnõudeid. Seega on õigusakti ettepanekuga hõlmatud küsimused liikmesriikides reeglina sätestatud mitmes õigusaktis (tööseadus, tervishoiu- ja ohutusalased õigusaktid, valdkondlikud õigusaktid), mis nõuab süsteemset käsitlusviisi ja tõlgendamist.
Samuti käsitletakse õigusakti ettepanekus mitut küsimust, mida ei ole varem ELi õigusaktides sätestatud ning mis on seotud näiteks arstitõendite väljaandmise, toidu ja vee kvaliteedi konkreetsete üksikasjade ning kalalaevadel olevate eluruumide konkreetsete üksikasjadega. Nende uute sätete ja lahenduste ülevõtmise kohta on vaja üheselt mõistetavat teavet, et tagada vastavus ettepanekus esitatud miinimumnõuetele. See võimaldab komisjonil tagada direktiivi nõuete rakendamise, mis on ette nähtud selleks, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist, võimaldada ettevõtjatele suuremat paindlikkust ja edendada ettevõtjate ausat konkurentsi.
Selgitavate dokumentide esitamisega kaasnev hinnanguline täiendav halduskoormus on proportsionaalne (see on ühekordne ega eelda paljude organisatsioonide kaasamist). Selgitavate dokumentide koostamine on tõhusam, kui seda teevad liikmesriigid.
Eespool öeldut silmas pidades tehakse ettepanek, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni ülevõtmismeetmetest, esitades ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi sätete ja liikmesriikide ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel.
Euroopa Majanduspiirkond
Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepaneku struktuur on järgmine.
Artikkel 1
Selle artikliga muudetakse kokkulepe sotsiaalpartnerite jaoks siduvaks, mis on nõukogu otsuse eesmärk vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2.
Artikkel 2
Artiklis 2 sätestatakse, et direktiiviga nähakse ette üksnes miinimumnõuded ning liikmesriikidele jäetakse vabadus võtta vastu meetmed, mis on asjaomases valdkonnas töötajate jaoks soodsamad. Artikli eesmärk on tagada selgesõnaliselt töötajate jaoks juba saavutatud kaitstuse tase ja kindlustada, et kohaldatakse ainult kõige soodsamaid töökaitse standardeid.
Artiklid 3–6
Artiklid 3–6 sisaldavad tavapäraseid sätteid liikmesriigi õigusesse ülevõtmise kohta, sealhulgas kohustust näha ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Artikkel 5 sisaldab aruande esitamise sätet. Artikli 5 eesmärk on jälgida direktiivi rakendamist ja kohaldamist liikmesriikides seoses kõnealuse sektori elamis- ja töötingimustega ning korraldada hindamine. Selleks vaadatakse läbi sektoris esinenud õnnetuste, töö käigus saadud vigastuste ja terviseprobleemide arvuga seotud andmed.
Artiklis 6 viidatakse direktiivi jõustumise kuupäevale. Artiklis 7 täpsustatakse adressaadid.
Ettepaneku lisa sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1 (Mõisted)
Kokkuleppes määratletakse järgmiste mõistete tähendus: a) püügioperatsioonid, b) kaubanduslik kalapüük, c) pädev asutus, d) konsulteerimine, e) kalalaevareeder või omanik, f) kalur, g) kaluri tööleping, h) kalalaev või laev, i) pikkus, j) loodsirgete vaheline pikkus, k) kipper, l) värbamis- ja vahendustalitused, m) eratööhõivebüroo. Lõikes 2 sätestatakse kokkuleppes kasutatavate mõistete tähendused.
Artikkel 2 (Kohaldamisala)
Artiklis 2 sätestatakse, et kokkulepet kohaldatakse kõikide kalurite suhtes, kes töötavad kalalaeval, mis tegeleb kaubandusliku kalapüügiga ja mis on registreeritud ELi liikmesriigis või sõidab selle lipu all. Kokkulepet kohaldatakse ka koos palgatöötajatega sama laeva pardal töötavate füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kalurite suhtes, et tagada samal laeval töötavate kalurite üldise ohutuse ja tervise kaitse. Selle sätte laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele on kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega. Artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et kui tekib kahtlus, kas laev tegeleb kutselise kalapüügiga, peab küsimuse lahendama pädev asutus pärast konsulteerimist. Artikli 2 lõikes 3 sätestatakse, et liikmesriigid võivad pärast konsulteerimist laiendada 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel töötavate kalurite suhtes kokkuleppes sätestatud kaitset kaluritele, kes töötavad alla 24-meetristel laevadel.
Artikkel 3 (Kokkuleppe kohaldamine)
Lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriik võib objektiivsetel põhjustel jätta pärast konsulteerimist kokkuleppe nõuetest või selle teatavatest sätetest välja piiratud kategooria kalurid või kalalaevad, kui kokkuleppe kohaldamine tekitab olulisi eriprobleeme, pidades silmas asjaomaste kalurite konkreetseid teenistustingimusi või kalalaevade püügitegevust. Lõikes 2 sätestatakse, et kui lõike 1 alusel jäetakse teatavad kalurite või kalalaevade kategooriad välja, peab pädev asutus laiendama järk-järgult kokkulepet kõikide asjaomaste kategooriate kaluritele ja kalalaevadele viie aasta jooksul alates kõnealuse kokkuleppe jõustumisest. Lõige 3 sisaldab kaitsetaseme säilitamise sätet.
Artikkel 4 (Soodsamate tingimuste säte)
See artikkel sisaldab soodsamate tingimuste sätet, mille kohaselt ei tohi kokkulepe mõjutada ühtegi seadust, otsust või tava, mis tagab kaluritele kokkuleppes sätestatust soodsamad tingimused.
Artikkel 5 (Kalalaevareederite, kiprite ja kalurite kohustused)
Artikli 5 lõikes 1 sätestatakse, et selle kohaldamine ei piira direktiivi 93/103/EÜ kohaldamist. Lõikes 2 sätestatakse kalalaevareederi kohustus tagada, et kipril on vajalikud vahendid ja võimalused kokkuleppe kohustuste täitmiseks. Artikli 5 lõikes 3 esitatakse mittetäielik loetelu kipri erinevatest kohustustest, mida täites ta tagab pardal viibivate kalurite ohutuse. Artikli 5 lõikes 4 sätestatakse, et kalalaevareeder ei tohi takistada kipril selliste otsuste tegemist, mis on vajalikud kalurite ja laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. Artikli 5 lõikes 5 sätestatakse kalurite kohustus täita kipri seaduslikke korraldusi ning järgida kohaldatavaid ohutus- ja tervisekaitsemeetmeid.
Artikkel 6 (Vanuse alammäär)
Artikli 6 kohaldamine ei piira direktiivi 94/33/EÜ kohaldamist. Vastavalt lõikele 2 on vanuse alammäär kalalaeval töötamiseks 16 aastat, tingimusel et noor inimene ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt enam koolikohustuslane. 15 aasta vanustel isikutel, kes saavad kalanduse alal kutseõpet, on lubatud töötada kalalaeva pardal samadel tingimustel.
Artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et pädev asutus võib lubada 15 aasta vanustel isikutel teha koolivaheaegadel kerget tööd. Pädev asutus peab pärast konsulteerimist määrama kindlaks lubatud tööliigid ning sellise töö tegemise tingimused ja nõutavad puhkeajad. Artikli 6 lõikes 4 sätestatakse, et vanuse alammäär laeval selliste tööde määramisel, mille laad või tegemise tingimused seavad tõenäoliselt ohtu noorte inimeste tervise, ohutuse, füüsilise, vaimse või sotsiaalse arengu, hariduse või kõlbluse, on 18 aastat. Artikli 6 lõikes 5 sätestatakse, et kõnealused tegevused määratakse kindlaks riigisiseste õigusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast konsulteerimist. Artikli 6 lõikes 6 sätestatakse, et selles vanuses noored võivad neid tegevusi sooritada tingimusel, et nende tervis, ohutus, füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng, haridus ja kõlblus on täielikult kaitstud ning nad on saanud piisava eriväljaõppe või kutseõppe ning enne merele minekut ohutusalase põhiväljaõppe.
Artikli 6 lõikes 7 määratletakse mõiste „öö“. Kõnealuse lõike kohaselt on alla 18 aasta vanustel isikutel öötöö tegemine keelatud. Pädev asutus võib teha öötöö piirangust erandi, kui see takistaks kalurite tõhusat väljaõpet või kui tööülesande eripära või tunnustatud koolitusprogramm nõuab, et alla 18 aasta vanused kalurid täidaksid tööülesandeid öösel. Pädev asutus peab tegema pärast konsulteerimist kindlaks, et öötöö ei avalda kahjulikku mõju nende tervisele ega heaolule. Artikli 6 lõige 8 sisaldab soodsamate tingimuste sätet.
Artiklid 7–9 (Arstlik läbivaatus / arstitõend)
Artikkel 7
Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse, et kaluritel peab olema kehtiv arstitõend, mis kinnitab nende sobivust oma tööülesannete täitmiseks pardal. Lõikes 2 sätestatakse, et lõike 1 kohaldamisest võib teha erandeid, võttes arvesse kalurite ohutust ja tervisekaitset, laeva suurust, meditsiiniabi kättesaadavust ja evakueerimisvõimalusi, reisi kestust, laeva tegevuspiirkonda ning püügioperatsiooni liiki. Lõikes 3 sätestatakse, et neid erandeid ei tohi kohaldada kalurite suhtes, kes töötavad 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks. Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada kaluril töötada piiratud ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kuni arstitõendi saamiseni ja üksnes tingimusel, et kaluril on hiljutise kuupäevaga aegunud arstitõend.
Artikkel 8
Artiklis 8 sätestatakse, et liikmesriigid peavad võtma vastu õigusnormid või muud meetmed, millega nähakse ette arstliku läbivaatuse laad ja sagedus ning arstitõendite vorm, sisu ja kehtivus. Samuti peavad liikmesriigid vastu võtma õigusnormid või muud meetmed, millega nähakse ette õigus täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, kelle liikmesriik on määranud vaheisikuks, kui arstitõendi andmisest keeldutakse või kui isikule antakse arstitõend, kuigi ta on teatanud, et ta ei suuda tööülesandeid täita, või kui arstitõendi andmisest keeldutakse, kuigi sellise keeldumise tinginud meditsiinilisi põhjusi enam ei esine.
Artikkel 9
Artiklis 9 sätestatakse täiendavad miinimumnõuded nende kalurite arstitõendite jaoks, kes töötavad 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks.
Artikkel 10 (Mehitamine)
Artiklis 10 sätestatakse, et kalalaevareederid peavad tagama, et nende kalalaevad on laeva ohutuks juhtimiseks ja tööks piisavalt ja turvaliselt mehitatud ning pädeva kipri juhtimise all. Kalurite piirarvu ei ole välja toodud. Lõikes 2 kehtestatakse üksikasjalikumad nõuded 24 meetri pikkustele või pikematele laevadele. Lõikega 3 antakse pädevale asutusele võimalus kehtestada 24 meetri pikkustele või pikematele laevadele alternatiivsed nõuded. Need peavad hõlbustama kõnealuse artikli ja artikli 11 eesmärkide saavutamist, vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele ning ei tohi ohtu seada kalurite tervist ja ohutust.
Artikkel 11 (Töö- ja puhkeaeg)
Artiklis 11 kehtestatakse kõnealuse kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate kalurite töö- ja puhkeaeg, sätestades keskmiseks nädalaseks tööajaks 48 tundi kuni 12 kuu pikkuse võrdlusperioodi kohta. Eespool nimetatud kalurite suhtes ei kohaldata direktiivi 2003/88/EÜ artikleid 3–6, 8 ja 21. Teiste kalurite suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2003/88/EÜ.
Lõikes 2 sätestatakse, et kalurite tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning väsimuse piiramiseks tuleb kehtestada maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg teatava ajavahemiku kohta, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud piiranguid. Kehtestamine toimub õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingutega. Lõikes 3 sätestatakse maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg 24-tunnise ajavahemiku jooksul ning maksimaalne tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lõikes 4 sätestatakse piirangud puhkeaja jaotamisele.
Lõikega 5 lubatakse erandeid maksimaalsetest võrdlusperioodidest, maksimaalsest tööajast ja minimaalsest puhkeajast objektiivsetel või tehnilistel või töökorralduslikel põhjustel. Sellised erandid peavad võimalikult palju vastama sätestatud normidele ja nendega võidakse lubada ka kompenseeriva puhkuse andmist. Nende puhul võidakse arvesse võtta ka sagedasemaid või pikemaid puhkeaegu või kaluritele kompenseeriva puhkuse andmist. Lõikes 6 sätestatakse, et kui tööaja ja puhkeaja piirangute suhtes on lubatud kohaldada erandeid, antakse kaluritele niipea kui võimalik kompenseerivat puhkeaega.
Lõikes 7 sätestatakse, et hädaolukordades võib kipper nõuda töötajalt ületunnitööd, mis on vajalik isikute, püügi või laeva ohutuse tagamiseks või hädas olevate isikute või laevade abistamiseks, kuni tavaolukord on taastatud. Kipper peab tagama, et pärast tavaolukorra taastumist antakse graafikujärgsel puhkeajal töötanud kaluritele piisavalt kompenseerivat puhkeaega.
Lõikega 8 nähakse ette, et ELi liikmesriigid võivad sätestada, et kalurid, kes töötavad kalalaevadel, mis vastavalt seadusele ei tohi tegutseda pikema aja jooksul kui üks kuu, peavad võtma sellel ajavahemikul põhipuhkust.
Artikkel 12 (Munsterroll)
Artiklis sätestatakse. et igal kalalaeval peab olema munsterroll. Munsterroll tuleb enne laeva lahkumist või kohe pärast laeva lahkumist edastada volitatud isikutele kaldal. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, millal ja mis eesmärgil munsterroll tuleb esitada.
Kaluri tööleping (artiklid 13–18)
Artikkel 13
Artiklis 13 sätestatakse, et artiklite 14–18 kohaldamine ei piira direktiivi 91/553/EÜ kohaldamist.
Artikkel 14
Artiklis sätestatakse, et iga liikmesriik peab nõudma riigisiseste õigusnormide või muude meetmetega, et kalalaeval töötavatel kaluritel oleks kirjalik tööleping, mis on neile arusaadav. Kaluri tööleping peab olema kooskõlas kokkuleppe sätetega ja eelkõige selle I lisaga, mis sisaldab miinimumnõudeid andmetele, mida kaluri tööleping peab sisaldama.
Artikkel 15
ELi liikmesriigid peavad vastu võtma õigusnormid või muud meetmed, et kehtestada kord, millega tagatakse järgmine: a) kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle kohta nõu küsida; b) kui see on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava tööga seotud dokumentide säilitamine; ja c) kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.
Artikkel 16
Artiklis sätestatakse, et kaluri töölepingu üks eksemplar antakse kalurile. Kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga antakse selle koopia teistele asjaomastele isikutele nende taotlusel. Kaluri töölepingu koopia peab olema ka laeva pardal ja kättesaadav kaluritele.
Artikkel 17
Artiklis sätestatakse, et artikleid 14–16 ja kokkuleppe I lisa ei kohaldata kalalaevareederite suhtes, kes töötavad laevas üksi.
Artikkel 18
Artiklis sätestatakse kalalaevareederi kohustus tagada, et igal laeva pardal töötaval kaluril on kirjalik kaluri tööleping. Sellele töölepingule peavad olema alla kirjutanud kõik lepingupooled, st kalur, tööandja ja/või esindajad või teised asjaomased pooled.
Artikkel 19 (Kodumaale tagasisõit)
Artikli 19 lõikes 1 sätestatakse, et ELi liikmesriigid peavad tagama, et nende lipu all sõitvatel või nende registrisse kantud ja teise riigi sadamasse sisenevatel kalalaevadel töötavatel kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita. Kodumaale tagasi sõitmise õigus kehtib juhul, kui kaluri tööleping on lõppenud või see on ühe või enama lepingupoole poolt põhjendatult lõpetatud või kui kalur ei ole enam võimeline täitma kaluri töölepinguga nõutud tööülesandeid või ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada (nt tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste korral). Kodumaale tagasi sõitmise õigus kehtib ka kalurite kohta, kes viiakse eespool nimetatud põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse.
Artikli 19 lõikes 2 sätestatakse, et kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, välja arvatud juhul, kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muude meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma töölepingu kohustused täitmata. Artikli 19 lõike 3 kohaselt peavad ELi liikmesriigid nägema ette täpsed asjaolud, mis annavad kaluritele õiguse kodumaale tagasisõiduks, nagu näiteks maksimaalne teenistusaeg pardal, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita.
Artikli 19 lõikes 4 sätestatakse, et kui kalalaevareeder ei korralda kodumaale tagasisõitu, peab selle korraldama liikmesriik. Liikmesriik saab õiguse nõuda need kulud sisse kalalaevareederilt. Artikli 19 lõikega 5 antakse kalalaevareederile õigus nõuda kõnealused kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.
Artikkel 20 (Erasektori pakutavad tööturuteenused)
Artikli 20 lõikes 1 sätestatakse, et kõnealuse artikli kohaldamine ei piira direktiivi 2008/104/EÜ kohaldamist. Artikli 20 lõikes 2 selgitatakse, et kõnealuse artikli tähenduses koosnevad tööturuteenused värbamis- ja vahendusteenustest ning eratööhõivebüroode pakutavatest teenustest. Artikli 20 lõikega 3 nõutakse, et liikmesriik keelaks eratööhõivebüroodel kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist. Kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid erasektori pakutavate tööturuteenuste eest. Artikli 20 lõikes 4 sätestatakse, et ILO kalandustöö konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikidel on lubatud jaotada teatavad kõnealuse konventsiooni kohased kohustused eratööhõivebüroodele, kui neile on antud selline õigus. Arvesse tuleb võtta konventsiooniga ettenähtud piiranguid.
Kokkuleppe artiklid 21–25 sisaldavad töötervishoidu ja -ohutust käsitlevaid sätteid, eelkõige seoses toitlustamise ja eluruumidega.
Artikli 21 lõikes 1 sätestatakse, et artiklite 21–25 kohaldamine ei piira direktiivi 93/103/EÜ kohaldamist. Artiklite 22–25 kohaldamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta hügieeni ning üldist ohutust, tervist ja mugavust.
Vastavalt artiklile 22 peavad liikmesriigid vastu võtma õigusnormid või muud meetmed seoses nende lipu all sõitvatel või nende registrisse kantud kalalaevadel olevate eluruumide, toitlustamise ja joogiveega. Artiklis 23 sätestatakse, et ELi liikmesriik peab võtma vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et eluruumid on piisava kvaliteedi ja suurusega ning laeva teenindamist ja kalurite pardal elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige tuleb arvesse võtta artiklis 23 loetletud küsimusi, nagu kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses eluruumidega; elu- ja kambüüsiruumide hooldus; ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus; ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine; mitmesuguste ruumide ja eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus; sanitaarsõlmed ning piisava külma ja kuuma veega varustamine, samuti kokkuleppe nõuetele mittevastavate eluruumide kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.
Artiklis 24 sätestatakse, et ELi liikmesriigid peavad võtma vastu õigusnormid või muud meetmed seoses laeva pardal oleva toidu ja veega. Eelkõige peab pardal olev ja seal serveeritav toit olema piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda peab olema piisavas koguses. Joogivesi peab olema piisava kvaliteediga ja seda peab olema piisavas koguses. Kalalaevareeder peab varustama kalureid toidu ja veega tasuta. Kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui see on ette nähtud kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriva kollektiivlepingu või kaluri töölepinguga. Õigusnormid või muud meetmed, mille ELi liikmesriigid artiklite 22–24 ülevõtmiseks vastu võtavad, peavad jõustama täielikult kokkuleppe II lisa eluruumide kohta kalalaeval.
Artiklid 26–31 käsitlevad tervisekaitset ja meditsiiniabi ning kaitset tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral.
Artikliga 26 nõutakse, et ELi liikmesriigid võtaksid vastu õigusnormid või muud meetmed, millega tagatakse, et nende lipu all sõitvate või nende registrisse kantud kalalaevade pardal olevatel kaluritel on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda. Kalalaevareeder tagab kalurile meditsiiniabi ja tervisekaitse, kui kalur on laeva pardal või kui kalur on toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki. Tööga seotud haiguse või vigastuse korral peab kaluril olema täiendav võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale. Artikli 27 kohaselt kehtivad artikli 26 punktis b nimetatud meditsiiniabi ja tervisekaitse suhtes direktiivi 92/92/EMÜ ja kokkuleppe artikli 28 sätted. See peab hõlmama ka ravi ning sellega seotud materiaalset abi ja toetust, kui kalur on toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki.
Vastavalt kokkuleppe artiklile 28 peavad ELi liikmesriigid võtma vastu õigusnormid või muud meetmed, millega kehtestatakse lisaks direktiivi 92/29/EMÜ sätetele täiendavad nõuded, võttes muu hulgas arvesse laeva tegevuspiirkonda ja reisi pikkust ning pardal olevate kalurite arvu. Lisaks sätestatakse kõnealuses artiklis, et laevad peavad meditsiiniliste konsultatsioonide saamiseks olema varustatud raadio- või satelliitsidevahenditega ning laevadel peab olema pädeva asutuse poolt vastu võetud või heaks kiidetud meditsiinijuhend või „International Medical Guide for Ships” viimane väljaanne.
Artiklis 29 sätestatakse, et ELi liikmesriigid peavad võtma vastu õigusnormid või muud meetmed, millega nõutakse, et a) kalurile osutatakse artikli 26 punktis b ja artiklis 28 sätestatud meditsiiniabi tasuta; b) kuni kalur on kodumaale tagasi sõitnud, kannab kalalaevareeder meditsiiniabikulud ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutav riik.
Artiklis 30 sätestatakse, et riigisisesed õigusnormid võivad lubada välistada kalalaevareederi vastutuse meditsiiniabikulude katmise eest, kui vigastus tekkis muul viisil kui kalalaeva teenistuses või kui haigust varjati töölevõtmisel või kui kalalaevareeder tõestab, et vigastus või haigus on tingitud kaluripoolsest tahtlikust kohustuste rikkumisest.
Artikli 31 lõikega 1 kohustatakse ELi liikmesriike võtma meetmeid, et tagada kaluritele kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral. Artikli 31 lõikes 2 sätestatakse, et tööõnnetusest tingitud haiguse või vigastuse korral on kaluril õigus saada hüvitist kooskõlas riigisiseste õigusnormidega. Artikli 31 lõike 3 kohaselt vastutab kaitse ja hüvitamise eest kalalaevareeder, kui seda ei kata sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem. Artikli 32 kohaselt võib kalalaevareeder tagada kokkuleppe artiklite 29 ja 31 kohased finantskohustused kindlustuse või muude skeemidega.
Artiklid 33–36 käsitlevad tööohutust ja töötervishoidu ning õnnetuste ärahoidmist.
Artiklis 33 sätestatakse, et artiklite 34–36 kohaldamine ei piira direktiivide 89/391/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist.
Artiklis 34 sätestatakse, et ELi liikmesriigid peavad võtma vastu õigusnormid või muud meetmed kutsehaiguste ning töövigastuste ja -õnnetuste ärahoidmiseks, sealhulgas riski hindamiseks ja -juhtimiseks ning kalurite väljaõppeks. Kalurite väljaõpe peab hõlmama ka nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemist ja püügioperatsioone, milles nad tööle rakendatakse. Selle hulka kuuluvad kalalaevareederite, kalurite ja muude isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite töötervishoidu ja -ohutust. Samuti peavad riigisisesed õigusnormid ja muud meetmed hõlmama laevade pardal toimunud õnnetustest teatamist ja nende uurimist ning tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või (pärast konsulteerimist liikmesriikide sotsiaalpartneritega) muude asjakohaste organite moodustamist.
Artiklit 35 kohaldatakse kõikide kalalaevade suhtes, arvestades pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi kestust. Kõnealuses artiklis kehtestatakse pädevate asutuste ja kalalaevareederi kohustused seoses kutsehaiguste ning töövigastuste ja -õnnetuste ärahoidmisega ning riskihindamise ja -juhtimisega. Lisaks kehtestatakse artiklis ka kohustused seoses kaluritele antava varustust, töömeetodeid ja ohutusalaseid põhitõdesid käsitleva teabe ja väljaõppega ning kalurite varustamisega isikliku kaitserõivastuse ja -vahenditega.
Artiklis 36 sätestatakse, et kalurid või nende esindajad peavad osalema riski hindamisel.
Artikkel 37 (Muudatused)
Artiklis sätestatakse, et kokkuleppe ja selle lisade kohaldamine tuleb vaadata läbi, kui seda nõuab üks allakirjutanutest, pärast ILO 2007. aasta kalandustöö konventsiooni sätete iga muutmist. Kokkuleppe kohaldamine vaadatakse läbi, kui seda nõuab üks allakirjutanutest, pärast liidu õigustiku iga muutmist, mis võib mõjutada kõnealust kokkulepet.
Artikkel 38 (Lõppsätted)
Artiklis sätestatakse, et kokkulepe jõustub ILO 2007. aasta kalandustöö konventsiooni jõustumise kuupäeval.
I lisas (Kaluri tööleping) täpsustatakse kaluri töölepingu sisu.
II lisa (Eluruumid kalalaeval)
Lisas täpsustatakse selle kohaldamisala ja võimalik laiendamine (kui see on pädeva asutuse arvates teostatav ja/või võimalik). Lisa hõlmab mitmeid konkreetseid küsimusi seoses pardal olevate eluruumidega, samuti sätteid sellistes küsimustes nagu toit ja joogivesi ning kipri poolt või tema korraldusel tehtavad kontrollid. Kõnealuses lisas sätestatakse järgmised mõisted: a) kokkulepe; b) uus kalalaev, c) olemasolev laev.
2016/0124 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega rakendatakse 21. mai 2012. aasta (muudetud 8. mail 2013) kokkulepet, mille sõlmisid Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (EUROPÊCHE) ning mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artikli 155 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)ELi toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 kohaselt võivad tööturu osapooled (edaspidi „sotsiaalpartnerid”) ühiselt taotleda, et liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendataks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.
(2)Rahvusvaheline Tööorganisatsioon võttis 14. juunil 2007 vastu 2007. aasta kalandustöö konventsiooni eesmärgiga luua ühtne ja sidus vahend, et täiendada selles sektoris elamis- ja töötingimustega seotud rahvusvahelisi standardeid, hõlmates kalurite suhtes kohaldatavate kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide ja soovituste läbivaadatud ja ajakohastatud standardeid ning samuti muudes rahvusvahelistes tööd käsitlevates konventsioonides sisalduvaid aluspõhimõtteid.
(3)Komisjon konsulteeris sotsiaalpartneritega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikele 2 küsimuses, kas 2007. aasta kalandustöö konventsiooni sätete kohaldamist liidus tuleks edendada.
(4)Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit, Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus sõlmisid 8. mail 2013 kokkuleppe, mis käsitleb 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (edaspidi „kokkulepe”), soovides astuda esimese sammu, mis aitab kaasa ELi sotsiaalõigustiku kodifitseerimisele kalandussektoris, ja luua ELi merekalandussektoris võrdsed võimalused. 10. mail 2013 taotlesid nimetatud organisatsioonid, et komisjon rakendaks nende kokkulepet nõukogu otsusega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2.
(5)Asutamislepingu artikli 288 tähenduses on kokkuleppe rakendamiseks sobiv õigusakt direktiiv.
(6)Komisjon on koostanud ettepaneku direktiivi kohta vastavalt oma 20. mai 1998. aasta teatisele sotsiaalse dialoogi kohandamise ja edendamise kohta ühenduse tasandil, võttes arvesse allakirjutanute esindajastaatust ning kokkuleppe iga klausli seaduslikkust.
(7)Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks piirata selliste kehtivate liidu sätete kohaldamist, mis on konkreetsemad ja/või millega tagatakse kalurite kõrgem kaitstuse tase.
(8)Käesolevat direktiivi ei tohiks kasutada selleks, et põhjendada töötajate kaitstuse üldise taseme vähendamist kokkuleppega hõlmatud valdkondades.
(9)Käesolevas direktiivis ja sellele lisatud kokkuleppes sätestatakse miinimumnõuded; liikmesriigid ja/või sotsiaalpartnerid võivad säilitada või kehtestada soodsamaid sätteid.
(10)Ilma et see piiraks kokkuleppe selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad sotsiaalpartneritepoolset jälgimist ja läbivaatamist ELi tasandil, kontrollib Euroopa Komisjon käesoleva direktiivi ja kokkuleppe rakendamist ning korraldab hindamise.
(11)Direktiiv jõustub samal ajal kui 2007. aasta kalandustöö konventsioon ning sotsiaalpartnerid soovivad, et direktiivi riigisisese rakendamise meetmed ei jõustuks enne nimetatud konventsiooni jõustumise kuupäeva.
(12)Kokkulepet kohaldatakse kalurite suhtes, kes töötavad mis tahes ülesannetes töölepingu alusel või on töösuhtes kalalaevadel, mis tegelevad kaubandusliku kalapüügiga ja mis sõidavad ELi liikmesriigi lipu all või mis on registreeritud ELi liikmesriigis.
(13)Selleks et kaitsta nende kalurite tööohutust ja tervist, kes töötavad mis tahes ülesannetes töölepingu alusel või on töösuhtes, võidakse kokkulepet kohaldada ka teiste kalurite suhtes, kes viibivad sama kalalaeva pardal.
(14)Kokkuleppes kasutatud ja konkreetselt määratlemata mõistete puhul võivad liikmesriigid määratleda need kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga, nagu seda tehakse ka muude sotsiaalpoliitikat käsitlevate ja samu mõisteid kasutavate direktiivide puhul, tingimusel et need määratlused on kokkuleppe sisuga kooskõlas.
(15)Käesoleva direktiivi ja sellele lisatud kokkuleppe puhul tuleks arvesse võtta püügivõimsuse haldamist käsitlevaid sätteid, mida on esile tõstetud määruses (EL) nr 1380/2013.
(16)Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamise usaldada sotsiaalpartneritele nende ühise taotluse alusel, tingimusel et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et igal ajal tagada käesoleva direktiiviga kehtestatud tulemused.
(17)Komisjon on teavitanud Euroopa Parlamenti vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2, edastades kokkulepet sisaldava direktiivi ettepaneku teksti.
(18)Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhiõigusi ja aluspõhimõtteid ning eelkõige selle artikleid 20, 31 ja 32.
(19)Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, millega püütakse parandada töötajate elamis- ja töötingimusi ning kaitsta nende tervist ja ohutust merekalandussektoris, mille tegevus on piirülene ja toimub eri liikmesriikide lipu all, siis on neid parem saavutada liidu tasandil, mistõttu võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(20)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriikide ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga rakendatakse kokkulepet, mille Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit, Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus sõlmisid 8. mail 2013 seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamisega.
Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.
Artikkel 2
1.Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted.
2.Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite õigust võtta olukorra muutudes vastu teistsuguseid õigus- ja haldusnorme või kehtestada lepingulise korra, mis erineb käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud korrast, tingimusel et alati täidetakse käesoleva direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid.
3.Käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõlgendamisega ei piirata selliste liidu või liikmesriikide õigusnormide või tava kohaldamist, millega nähakse asjaomastele töötajatele ette soodsamad tingimused.
Artikkel 3
Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud liikmesriikide sätete rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 5
Komisjon esitab pärast liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega liidu tasandil konsulteerimist aruande nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise, kohaldamise ja hindamise kohta hiljemalt viis aastat pärast artiklis 6 sätestatud kuupäeva.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv jõustub ILO 2007. aasta kalandustöö konventsiooni jõustumise kuupäeval.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.4.2016
COM(2016) 235 final
LISA
Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu direktiiv,
millega rakendatakse 21. mai 2012. aasta (muudetud 8. mail 2013) kokkulepet, mille sõlmisid Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (EUROPÊCHE) ning mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist
{SWD(2016) 143 final}
{SWD(2016) 144 final}
LISA
Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist
MEREKALANDUSSEKTORI TÖÖTURU OSAPOOLED
(edaspidi „ELi SOTSIAALPARTNERID”),
(1)Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA),
(2)Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja
(3)Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche),
võttes arvesse
(1)Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eelkõige selle artikleid 153–155;
(2)Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO”) 2007. aasta kalandustöö konventsiooni (edaspidi „konventsioon nr 188” või „konventsioon”);
(3)ILO 2007. aasta kalandustöö soovitust;
(4)ILO 2006. aasta soovitust töösuhete kohta;
(5)ILO haldusnõukogu poolt 13.–19. novembril 2010 toimunud 309. istungjärgul vastu võetud suuniseid sadamariigi kontrolliametnikele, kes teostavad kontrolli vastavalt 2007. aasta kalandustöö konventsioonile nr 188 (edaspidi „sadamariigi kontrolli suunised”);
(6)nõukogu 7. juuni 2010. aasta otsust 2010/321/EL, millega volitatakse liikmesriike ratifitseerima Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni (konventsioon nr 188);
(7)komisjoni 31. mai 2011. aasta teatist KOM(2011) 306 (lõplik) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; direktiiviga 2003/88/EÜ hõlmatud merekalalaevade töötajatega seotud sätete toimimise läbivaatamist,
ning arvestades järgmist:
(1)Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Rahvusvahelise Töökonverentsi 96. istungjärgul võeti 14. juunil 2007 vastu kalandustöö konventsioon nr 188.
(2)Konventsiooni nr 188 poolt hääletas 437, vastu 2 ja erapooletuks jäi 22 liiget. Konventsiooni vastuvõtmise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriigi (edaspidi „liikmesriigid”) kohal viibinud valitsusesindajad (53 häält), töötajate esindajad (25 häält) ja tööandjate esindajad (22 häält).
(3)Üleilmastumine avaldab kalandussektorile suurt mõju ning kalurite õigusi tuleb edendada ja kaitsta.
(4)ILO käsitleb kalapüüki ohtliku kutsealana muude kutsealadega võrreldes.
(5)Konventsiooni nr 188 eesmärk on tagada kaluritele kalapüügilaeva pardal inimväärsed töötingimused, mis vastavad pardal tehtava töö, teenistustingimuste, eluruumide ja toitlustamise, tööohutuse ja tervisekaitse, meditsiiniabi ja sotsiaalkindlustuse miinimumnõuetele.
(6)Konventsiooniga nr 188 nõutakse, et ILO liikmed teostaksid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle, luues konventsiooni nõuete täitmise tagamise süsteemi.
(7)ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) tasandil sõlmitud kokkuleppeid võib rakendada ELi sotsiaalpartnerite ühise taotluse korral Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta tehtud nõukogu otsusega. Sellega seoses on sotsiaalpartnerid otsustanud alustada läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepe konventsiooni nr 188 teatavate osade rakendamiseks, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 153 sätestatud piiranguid.
(8)ELi sotsiaalpartnerite arvates on kõnealune algatus väga oluline, et innustada liikmesriike konventsiooni ratifitseerima, mis aitaks luua ELis ja ülejäänud maailmas võrdsed võimalused seoses kalurite töö- ja elamistingimustega laeva pardal.
(9)ELi sotsiaalpartnerid leiavad, et kokkulepe on esimene samm, mis aitab kaasa sotsiaalõigustiku kodifitseerimisele kalandussektoris.
(10)Merekalalaevade töötajate tööaja korraldamise teatavaid aspekte reguleeritakse praegu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 21 sätetega. Kuigi konventsiooni nr 188 artiklitega 13 ja 14 pakutakse kaluritele üldkokkuvõttes nõrgemat kaitset kui direktiiviga, on mõned konventsiooni artikli 14 sätted kõrgema kaitsetasemega. Seepärast on ELi sotsiaalpartnerid leppinud kokku, et mainitud sätted liidetakse. Selle tulemusel tekib üldine kõrge kaitsetase. Asjaomased sätted on järgmised: pädeva asutuse konsulteerimine ELi liikmesriikide sotsiaalpartneritega enne minimaalse kaitsetaseme kehtestamist; täiendav väsimuse piiramise eesmärk; kompenseeriv puhkeaeg erandite korral, mis on lubatud minimaalse puhkeaja või maksimaalse tööaja korral; parem kaitse pärast hädaolukordasid.
(11)Konventsiooni nr 188 sätted, mis käsitlevad meditsiiniabi, eluruumide, toidu ja elamistingimuste kvaliteeti, ohtude või haigustega seotud hüvitisi ning sotsiaalkaitset, tuleks lugeda kalurite tööohutuse ja töötervishoiu kohaldamisalasse kuuluvaks, võttes arvesse kalalaeval tehtava töö eripära, nagu geograafiline isoleeritus, väsimus ja tehtava töö laad, mis on peamiselt füüsiline.
(12)Konventsiooni nr 188 kohaldatakse kõikide kalurite suhtes, kes on määratletud artikli 1 punktis e kui „isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid teostav kaldapersonal ning kalandusvaatlejad”. ELi toimimise lepingus sätestatud piirangute tõttu ei ole ELi sotsiaalpartneritel volitusi leppida kokku tekstides, mida saaks rakendada nõukogu otsusega ja mis mõjutaksid kalureid, kes ei tööta töölepingu alusel või kellel puudub töösuhe. Kui kõnealuste kalurite suhtes kohaldatakse teistsuguseid standardeid või ei kohaldata üldse mingeid standardeid, kui nad on samal laeval kaluritega, kes töötavad töölepingu alusel või kellel on töösuhe, võib see siiski mõjutada üldist tööohutust ja töötervishoidu, sealhulgas viimati nimetatute elamis- ja töötingimusi. Selleks et kaitsta töölepingu alusel töötavaid või töösuhtes olevaid kalureid, leiavad ELi sotsiaalpartnerid, et on õigustatud kohaldada käesolevat kokkulepet mitte üksnes kalurite suhtes, kes töötavad töölepingu alusel või kellel on töösuhe, vaid ka kõikide teiste kalurite suhtes, kes viibivad sama laeva pardal.
(13)Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks kohane õigusakt on direktiiv ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikidele siduv, kuid jätab vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele,
kutsudes liikmesriike üles
(1)ratifitseerima konventsiooni nr 188, võttes arvesse liikmesriikide ühehäälset otsust konventsiooni vastuvõtmise ajal ning ühelt poolt konventsiooni ja teiselt poolt käesoleva kokkuleppe kohaldamise ulatuse ning nendega hõlmatud valdkondade vahel valitsevaid erinevusi;
(2)koostama konventsiooni nr 188 artiklis 41 osutatud ühtse kehtiva dokumendi, mida tuleb rakendada kogu Euroopa Liidus;
(3)töötama kalalaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni nr 188, välja sadamariigi kontrolli ühtlustatud poliitika, mida tuleb rakendada kogu Euroopa Liidus,
soovides üheskoos,
et käesolevat kokkulepet rakendataks nõukogu direktiiviga,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
1. OSA
MÕISTED JA KOHALDAMISALA
MÕISTED
Artikkel 1
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)püügioperatsioon – kalade või muude mere bioloogiliste ressursside püüdmine või püüdmine ja töötlemine;
(b)kaubanduslik kalapüük – kõik püügioperatsioonid, välja arvatud kalapüük elatise hankimiseks ja harrastuspüük;
(c)pädev asutus – minister, valitsusasutus või liikmesriigi määratud muu asutus, kellel on õigus välja anda eeskirju, korraldusi või muid juhendeid, millel on vastava reguleerimiseseme suhtes seaduse jõud, ning õigus nende täitmist tagada;
(d)konsulteerimine – pädeva asutuse konsulteerimine asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega ning eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonidega, kui need on olemas;
(e)kalalaevareeder või omanik – kalalaeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juht, laevaagent või laevapereta prahtija, kes on võtnud omanikult enda peale vastutuse laeva töö eest ning kes on selle vastutuse võtmisel nõustunud üle võtma kalalaevareederite suhtes kokkuleppe kohaselt kehtestatud kohustused ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isik täidab kalalaevareederi nimel teatavaid kohustusi või ülesandeid;
(f)kalur – isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes kalalaeva pardal artiklis 2 sätestatud tingimuste alusel, kuid välja arvatud lootsid ja kai ääres seisva kalalaeva pardal töid teostav kaldapersonal;
(g)kaluri tööleping – tööleping, lepingusätted või muud sarnased kokkulepped või muu leping, mis reguleerib kaluri elamis- ja töötingimusi laeva pardal;
(h)kalalaev või laev – igasugune laev või paat, mis sõidab liikmesriigi lipu all või mis on kantud liikmesriigi registrisse, selle omandivormist sõltumata, ning mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kaubandusliku kalapüügi eesmärgil;
(i)pikkus (L) – 96 % kogupikkusest veeliinil, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaservast, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem; kiilukaldega laevade puhul mõõdetakse pikkust arvutusliku veeliiniga rööpsel veeliinil;
(j)loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil;
(k)kipper – kalur, kes juhib kalalaeva;
(l)värbamis- ja vahendustalitus – avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalalaevareederite nimel kalurite värbamise või kalurite töölerakendamisega nende juures;
(m)eratööhõivebüroo – erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalurite töölevõtmise või kaasamisega, et teha nad kättesaadavaks kalalaevareederitele, kes määravad neile ülesanded ja jälgivad nende ülesannete täitmist.
KOHALDAMISALA
Artikkel 2
1. Kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kokkulepet:
(a)kõikide kalurite suhtes, kes töötavad mis tahes ülesannetes töölepingu alusel või on töösuhtes kalalaeval, mis tegeleb kaubandusliku kalapüügiga;
(b)kõikide teiste kalurite suhtes, kes viibivad punktis a osutatud kaluritega sama laeva pardal, et tagada üldine ohutus ja tervisekaitse.
2. Kui tekib kahtlus, kas laev tegeleb kaubandusliku kalapüügiga, lahendab küsimuse pädev asutus pärast konsulteerimist.
3. Iga liikmesriik võib pärast konsulteerimist laiendada 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel töötavate kalurite suhtes konventsioonis sätestatud kaitset täielikult või osaliselt alla 24-meetristel laevadel töötavatele kaluritele.
Artikkel 3
1. Kui kokkuleppe kohaldamine tekitab olulisi eriprobleeme, pidades silmas asjaomaste kalurite konkreetseid teenistustingimusi või kalalaevade püügitegevust, võib liikmesriik objektiivsetel alustel jätta pärast konsulteerimist kokkuleppe nõuetest või selle teatavatest sätetest välja piiratud kategooria kalurid või kalalaevad.
2. Eelmise lõike alusel tehtava välistuse korral võtab pädev asutus vastavalt vajadusele meetmed, et laiendada järk-järgult kokkuleppest tulenevaid nõudeid kõikide asjaomaste kategooriate kaluritele ja kalalaevadele maksimaalselt viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest.
3. Käesoleva artikli kohaldamine ei õigusta mingil juhul kokkuleppe jõustumise ajal liidu õigusega hõlmatud valdkondades kehtinud töötajate üldise kaitsetaseme alandamist.
Artikkel 4
Kokkulepe ei mõjuta ühtegi seadust, otsust või tava ega kalalaevareederite ja kalurite vahel sõlmitud lepingut, mis tagab kaluritele käesolevas kokkuleppes sätestatust soodsamad tingimused.
2. OSA
ÜLDPÕHIMÕTTED
KALALAEVAREEDERITE, KIPRITE JA KALURITE KOHUSTUSED
Artikkel 5
1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi 93/103/EÜ kohaldamist.
2. Kalalaevareederi üldine kohustus on tagada, et kipril on vajalikud vahendid ja võimalused kokkuleppe kohustuste täitmiseks.
3. Selleks et tagada pardal viibivate kalurite ohutus ja laeva ohutu käitamine, hõlmavad kipri kohustused muu hulgas, kuid mitte üksnes järgmist:
(a)sellise järelevalve korraldamine ja samuti selle tagamine, et kaluritel oleksid töö ajal võimalikult head ohutus- ja tervishoiutingimused;
(b)kalurite juhtimine ohutus- ja tervishoiunõudeid austaval viisil, sealhulgas väsimuse tekkimise ärahoidmine;
(c)laeva pardal tööohutus- ja töötervishoiualast teadlikkust suurendava väljaõppe võimaldamine ning
(d)meresõiduohutuse ja vahikorra reeglite ning nendega seotud hea merepraktika järgimise tagamine.
4. Kalalaevareeder ei takista kipril sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate kalurite ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.
5. Kalurid peavad täitma kipri seaduslikke korraldusi ning järgima kohaldatavaid ohutus- ja tervisekaitsemeetmeid.
3. OSA
MIINIMUMNÕUDED TÖÖKS KALALAEVADEL
VANUSE ALAMMÄÄR
Artikkel 6
1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi 94/33/EÜ kohaldamist.
2. Vanuse alammäär kalalaeval töötamiseks on 16 aastat, tingimusel et noor inimene ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt enam koolikohustuslane. Pädev asutus võib siiski lubada vanuse alammäära 15 aastat isikute puhul, kes ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt enam koolikohustuslased ja kes saavad kalanduse alal kutseõpet.
3. Pädev asutus võib kooskõlas riigisiseste seaduste ja tavaga lubada 15 aasta vanustel isikutel teha koolivaheaegadel kerget tööd. Sellisel juhul määrab ta pärast konsulteerimist kindlaks lubatud tööliigid ning näeb ette sellise töö tegemise tingimused ja nõutavad puhkeajad.
4. Vanuse alammäär kalalaeval selliste tööde määramisel, mille laad või tegemise tingimused seavad tõenäoliselt ohtu noorte inimeste tervise, ohutuse, füüsilise, vaimse või sotsiaalse arengu, hariduse või kõlbluse, ei tohi olla vähem kui 18 aastat.
5. Tegevuse liigid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4, määratakse kindlaks riigisiseste õigusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast konsulteerimist, võttes arvesse asjaomaseid riske ja kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid.
6. Riigisiseste õigusnormide või pädeva asutuse otsusega võib pärast konsulteerimist lubada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tegevuse sooritamist alates 16. eluaastast, tingimusel et noor inimene ei ole riigisiseste seaduste kohaselt enam koolikohustuslane ning et asjaomaste noorte inimeste tervis, ohutus, füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng, haridus ja kõlblus on täielikult kaitstud ning asjaomased noored on saanud piisava eriväljaõppe või kutseõppe ning enne merele minekut ohutusalase põhiväljaõppe. Järgitakse direktiivi 94/33/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
7. Alla 18 aasta vanuste kalurite rakendamine öötööle on keelatud. Käesoleva artikli tähenduses määratletakse mõiste „öö” riigisisese õiguse ja tava kohaselt. See hõlmab vähemalt üheksa tunni pikkust ajavahemikku, mis algab hiljemalt keskööl ja lõpeb mitte varem kui kell 5 hommikul. Pädev asutus võib teha erandi öötöö piirangu rangest järgimisest, tingimusel et järgitakse direktiivi 94/33/EÜ artiklis 9 sätestatud nõudeid, kui:
(a)see takistaks asjaomaste kalurite tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja ajakavade kohaselt või
(b)tööülesande eripära või tunnustatud koolitusprogramm nõuab, et erandiga hõlmatud kalurid täidavad tööülesandeid öösel, ning asutus teeb pärast konsulteerimist kindlaks, et töö ei avalda kahjulikku mõju nende tervisele ega heaolule.
8. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriigi võetud kohustusi, mis tulenevad mis tahes rahvusvahelise töökonventsiooni ratifitseerimisest, millega tagatakse käesolevas artiklis käsitletud noortele kaluritele paremat kaitset pakkuvad tingimused.
ARSTLIK LÄBIVAATUS
Artikkel 7
1. Kalurid ei tööta kalalaeva pardal ilma kehtiva arstitõendita, mis kinnitab nende sobivust oma tööülesannete täitmiseks.
2. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist teha erandeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisest, võttes arvesse kalurite ohutust ja tervisekaitset, laeva suurust, meditsiiniabi kättesaadavust ja evakueerimisvõimalusi, reisi kestust, laeva tegevuspiirkonda ning püügioperatsiooni liiki.
3. Käesoleva artikli lõike 2 erandeid ei kohaldata kaluri suhtes, kes töötab 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks. Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada kaluril töötada sellisel laeval piiratud ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kuni arstitõendi saamiseni, tingimusel et kaluril on hiljutise kuupäevaga aegunud arstitõend.
Artikkel 8
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis näevad ette:
(a)arstliku läbivaatuse laadi;
(b)arstitõendite vormi ja sisu;
(c)arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti poolt, või kui on tegemist ainult nägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isiku poolt, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama; need isikud on erialase arvamuse kujundamisel täiesti sõltumatud;
(d)arstliku läbivaatuse sageduse ja arstitõendite kehtivusaja;
(e)õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, kelle liikmesriik on määranud vaheisikuks,
(i) kui isikule keelduti tõendit väljastamast või kui tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud;
(ii) kui isik teatab läbivaatuse ajal, et ta ei suuda kalalaeva pardal oma töökohustusi täita, kuid arst väljastab sellele vaatamata arstitõendi, mis kinnitab, et isiku tervislik seisund võimaldab tal täita kalalaeva pardal oma töökohustusi;
(iii) kui isikule keelduti tõendit väljastamast või kui tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud, kui sellise keeldumise tinginud meditsiinilisi põhjusi enam ei esine;
(f)muud asjakohased nõuded.
Artikkel 9
Lisaks artiklites 7 ja 8 sätestatud miinimumnõuetele kehtib 24 meetri pikkuse või pikema kalalaeva või sellise laeval puhul, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks, järgmine:
(a)kaluri arstitõendil peab olema märgitud vähemalt see, et:
(i) asjaomase kaluri kuulmine ja nägemine on kaluri tööülesannete jaoks laeval rahuldav ning
(ii) kaluril ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta kaluri sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute ohutust või tervist laeva pardal;
(b)
arstitõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kalur on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta;
(c)
kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni.
4. OSA
TEENISTUSTINGIMUSED
MEHITAMINE
Artikkel 10
1. Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvate või selle riigi registrisse kantud kalalaevade reederid tagavad, et nende laevad on laeva ohutuks juhtimiseks ja tööks piisavalt ja turvaliselt mehitatud ning pädeva kipri juhtimise all.
2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele kehtestab pädev asutus 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele laeva ohutuks juhtimiseks minimaalse mehitamistaseme, täpsustades nõutavate kalurite arvu ja kvalifikatsiooni.
3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kehtestada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatust erinevad nõuded. Liikmesriik veendub siiski, et alternatiiv
(a)aitab kaasa käesoleva artikli ja artikli 11 üldeesmärgi täielikule saavutamisele;
(b)võimaldab jõustada käesoleva artikli lõike 2 ning
(c)ei sea ohtu kalurite ohutust ja tervist.
TÖÖ- JA PUHKEAEG
Artikkel 11
1.(a)
Käesoleva kokkuleppega hõlmatud kalurite suhtes ei kohaldata direktiivi 2003/88/EÜ artikleid 3–6, 8 ja 21.
(b)Liikmesriik võtab siiski vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvate laevade omanikud tagaksid, et kaluritele oleks tagatud piisav puhkeaeg ja et kalurite tööaeg ei ületaks keskmiselt 48 tundi nädalas, mis arvutatakse kuni 12-kuulise võrdlusperioodi kohta.
2.(a)
Liikmesriik võtab käesoleva artikli lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud piiranguid arvestades ja pärast konsulteerimist vajalikud meetmed, et kalurite ohutust ja tervise kaitset ning väsimuse piiramist silmas pidades tagada järgmine:
(i) tööaeg on piiratud maksimaalse tundide arvuga, mida teatava ajavahemiku jooksul ei tohi ületada; või
(ii) on ette nähtud minimaalne puhkeaeg teatava ajavahemiku jooksul;
(b)
maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg on täpsustatud õigus- ja haldusnormides või kollektiivlepingutes või kahe tööturu osapoole vahelistes lepingutes.
3.Töö- või puhkeaega piiratakse kas:
(a)maksimaalse tööajaga, mis ei ületa:
(i) 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja
(ii) 72 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
või
(b)minimaalse puhkeajaga, mis ei tohi olla lühem kui:
(i) kümme tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja
(ii) 77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
4.Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune, ning kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei tohi ületada 14 tundi.
5.Kooskõlas töötajate tervise ja ohutuse kaitse üldpõhimõtetega ning objektiivsetel või tehnilistel või töökorralduse põhjustel võivad liikmesriigid lubada erandeid lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 ettenähtud piirangutest, kaasa arvatud võrdlusperioodide kehtestamine. Selliste erandite puhul järgitakse võimalikult palju sätestatud norme, kuid võidakse arvesse võtta ka sagedasemaid või pikemaid puhkeaegu või kaluritele kompenseeriva puhkuse andmist.
Need erandid võib sätestada:
(a)õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et konsulteeritakse ja püütakse ergutada sotsiaalse dialoogi kõiki asjakohaseid vorme, või
(b)kollektiivlepingutega või lepingutega tööturu osapoolte vahel.
6.Kui lõikes 3 sätestatud piirangute suhtes on lubatud kohaldada lõike 5 kohaseid erandeid, antakse kaluritele niipea kui võimalik kompenseerivat puhkeaega.
7.Käesolev artikkel ei kahjusta laeva kipri õigust nõuda kalurilt töötamist aja jooksul, mis on otseselt vajalik laeva, pardal olevate isikute või püügi ohutuse tagamiseks või merehädas olevate teiste paatide, laevade või isikute abistamiseks. Seega võib kipper peatada puhkeajagraafiku ja nõuda kalurilt töötundide tegemist, mis on vajalikud kuni tavaolukorra taastumiseni. Kipper tagab võimalikult kiiresti pärast tavaolukorra taastumist, et graafikujärgsel puhkeajal töötanud kaluritele antakse piisav puhkeaeg.
8.Liikmesriik võib sätestada, et kalurid, kes töötavad kalalaevadel, mis sõidavad selle riigi lipu all või on selle riigi registrisse kantud ning mis vastavalt riigisisestele õigusnormidele või tavale ei tohi tegutseda kalendriaasta teatava osa jooksul, mis ületab üht kuud, peavad võtma põhipuhkust vastavalt direktiivi 2003/88/EÜ artiklile 7 selle ajavahemiku jooksul.
MUNSTERROLL
Artikkel 12
Kalalaeval on munsterroll, mille koopia esitatakse kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või edastatakse kaldale viivitamata pärast laeva lahkumist. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, millal ja mis eesmärgil sellist teavet antakse.
KALURI TÖÖLEPING
Artikkel 13
Artiklite 14–18 kohaldamine ei piira direktiivi 91/533/EMÜ kohaldamist.
Artikkel 14
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, milles:
(a)nõutakse, et tema lipu all sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel töötavad kalurid on kaitstud kaluri töölepinguga, mis on neile arusaadav ja kooskõlas käesoleva kokkuleppega, ning
(b)täpsustatakse miinimumandmed, mida kalurite töölepingud peavad sisaldama kooskõlas käesoleva kokkuleppe I lisaga.
Artikkel 15
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, millega nähakse ette:
(a)kord, millega tagatakse, et kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle kohta nõu küsida;
(b)kui see on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava kaluri tööga seotud dokumentide säilitamine, ja
(c)kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.
Artikkel 16
Kaluri töölepingut, mille üks eksemplar antakse kalurile, hoitakse laeva pardal ning see peab olema kättesaadav kalurile ning kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga teistele asjaomastele isikutele nende taotlusel.
Artikkel 17
Artikleid 14–16 ja käesoleva kokkuleppe I lisa ei kohaldata kalalaevareederi suhtes, kes töötab laevas üksi.
Artikkel 18
Kalalaevareederi kohustus on tagada, et igal kaluril on kirjalik kaluri tööleping, millele on alla kirjutanud kõik selle lepingu pooled ning mis tagab kalurile laeva pardal käesoleva kokkuleppega nõutavad inimväärsed töö- ja elamistingimused.
KODUMAALE TAGASISÕIT
Artikkel 19
1. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitva või tema registrisse kantud ja teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita juhul, kui kaluri tööleping lõpeb või see on kõnealuse lepingu ühe või enama osapoole poolt põhjendatult lõpetatud või kui kalur ei ole enam võimeline täitma kaluri töölepinguga nõutud tööülesandeid või ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada. See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, välja arvatud juhul, kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muude meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma töölepingu kohustused täitmata.
3. Liikmesriigid näevad õigusnormide või muude meetmete abil ette täpsed asjaolud, mis annavad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita.
4. Kui kalalaevareeder ei korralda käesolevas artiklis nimetatud kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt.
5. Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.
ERASEKTORI PAKUTAVAD TÖÖTURUTEENUSED
Artikkel 20
1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi 2008/104/EÜ kohaldamist.
2. Käesoleva artikli tähenduses koosnevad tööturuteenused erasektori pakutavatest värbamis- ja vahendusteenustest ning eratööhõivebüroode pakutavatest teenustest.
3. Liikmesriik:
(a)keelab erasektori pakutavate tööturuteenuste puhul kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist, ja
(b)nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid erasektori pakutavate tööturuteenuste eest.
4. Käesolev artikkel ei takista konventsiooni nr 188 ratifitseerinud liikmesriigil kasutada talle antud õigust jaotada teatavad konventsiooni nr 188 kohased kohustused eratööhõivebüroodele, võttes arvesse konventsiooniga ettenähtud piiranguid.
5. OSA
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
TOITLUSTAMINE JA ELURUUMID
Artikkel 21
1. Artiklite 22–25 kohaldamine ei piira direktiivi 93/103/EÜ kohaldamist.
2. Artiklite 22–25 kohaldamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide puhul järgitakse nõuetekohaselt hügieeni- ning üldiseid ohutuse, tervislikkuse ja mugavuse tagamise nõudeid.
Artikkel 22
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed tema lipu all sõitvatele või tema registrisse kantud kalalaevadele eluruumide, toitlustamise ja joogivee kohta pardal.
Artikkel 23
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal olevad eluruumid on piisava suuruse ja kvaliteediga ning laeva teenindamist ja kalurite pardal elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige peavad sellised meetmed vastavalt vajadusele käsitlema järgmist:
(a)kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses eluruumidega;
(b)elu- ja kambüüsiruumide hooldus;
(c)ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus;
(d)ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine;
(e)magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus;
(f)sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ja
(g)kokkuleppe nõuetele mittevastavate eluruumide kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.
Artikkel 24
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:
(a)pardale toodud ja seal serveeritav toit on piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda on piisavas koguses;
(b)joogivesi on piisava kvaliteediga ja seda on piisavas koguses ning
(c)kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta; kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui seda näeb ette kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriv kollektiivleping või kaluri tööleping.
Artikkel 25
Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.
TERVISEKAITSE JA MEDITSIINIABI;
KAITSE TÖÖGA SEOTUD HAIGUSE, VIGASTUSE VÕI SURMA KORRAL
Artikkel 26
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal oleva kaluri suhtes kehtib järgmine:
(a)tal on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda;
(b)kalalaevareeder tagab talle tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui kalur on
(i) laeva pardal või
(ii) toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki; ning
(c)tal on tööga seotud haiguse või vigastuse korral täiendav võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale.
Artikkel 27
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et artikli 26 punktis b osutatud tervisekaitse ja meditsiiniabi:
(a)suhtes kehtivad direktiivi 92/29/EMÜ ja artikli 28 kohaldatavad sätted, kui kalur on laeva pardal, ja
(b)hõlmavad ravi ning sellega seotud materiaalset abi ja toetust ravi ajal, kui kalur on toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki.
Artikkel 28
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:
(a)lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele sõltub see, millised meditsiinitooted ja meditsiinivarustus peavad kalalaeva pardal olema, laeva tegevuspiirkonnast;
(b)lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele võetakse kaluritele antava eriväljaõppe korral arvesse ka pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi pikkust;
(c)direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud juhendid on käesoleva artikli punktis b osutatud kalurite jaoks arusaadavas keeles ja vormis;
(d)direktiivi 92/29/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud meditsiinilisi konsultatsioone saab pidada ka satelliitsidesüsteemi teel ja tema lipu all sõitvad või tema registrisse kantud laevad on selliste konsultatsioonide saamiseks varustatud raadio- või satelliitsidevahenditega; ning
(e)tema lipu alla sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel on pädeva asutuse poolt vastu võetud või heaks kiidetud meditsiinijuhend või „International Medical Guide for Ships” viimane väljaanne.
Artikkel 29
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:
(a)kalurile osutatakse artikli 26 punktis b ja artiklis 28 sätestatud meditsiiniabi tasuta ulatuses, mis on kooskõlas liikmesriigi riigisisese õiguse ja tavaga; ja
(b)kuni kalur on kodumaale tagasi sõitnud, kannab kalalaevareeder meditsiiniabikulud, millest kalur on käesoleva artikli punkti a alusel vabastatud, ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem; ja
(c)kalalaevareeder vastutab artikli 26 punktis c sätestatud meditsiiniabi kulude kandmise eest ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem.
Artikkel 30
Riigisisesed õigusnormid võivad lubada välistada kalalaevareederi vastutuse artikli 29 punktides b ja c osutatud meditsiiniabikulude katmise eest, kui vigastus tekkis muul viisil kui kalalaeva teenistuses või kui haigust või puuet varjati töölevõtmisel või kui kalalaevareeder tõestab, et vigastus või haigus on tingitud kaluripoolsest tahtlikust kohustuste rikkumisest.
Artikkel 31
1. Liikmesriik võtab meetmeid, et tagada kooskõlas riigisiseste õigusnormide või tavaga kaluritele kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral.
2. Tööõnnetusest tingitud vigastuse või kutsehaiguse korral saab kalur vastava hüvitise kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.
3. Kui kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem ei hõlma kogu käesoleva artikli lõikes 1 ja sellest tulenevalt ka lõikes 2 osutatud kaitset, vastutab hõlmamata osa eest kalalaevareeder.
Artikkel 32
Võttes arvesse kalapüügisektori eripära, võib artiklite 29 ja 31 kohased kalalaevareederite finantskohustused
tagada:
(a)kalalaevareederi vastutuse süsteemiga või
(b)kohustusliku kindlustuse, töötajate hüvitise või muude skeemidega.
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID NING ÕNNETUSTE ÄRAHOIDMINE
Artikkel 33
Artiklite 34–36 kohaldamine ei piira direktiivide 89/391/EMÜ, 92/29/ EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist.
Artikkel 34
Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta:
(a)tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade pardal, sealhulgas riskihindamine ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja juhendamine pardal;
(b)kalurite väljaõpe nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemiseks ja teadmiste andmiseks püügioperatsioonide kohta, milles nad tööle rakendatakse;
(c)kalalaevareederite, kalurite ja muude asjaomaste isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite ohutust ja tervist;
(d)tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal toimunud õnnetustest teatamine ja nende uurimine ning
(e)tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või pärast konsulteerimist muude asjakohaste organite moodustamine.
Artikkel 35
1. Käesoleva artikli nõudeid kohaldatakse kõikide kalalaevade suhtes, arvestades pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi kestust.
2. Pädev asutus:
(a)nõuab pärast konsulteerimist, et kalalaevareeder kehtestab pardal kooskõlas riigisiseste õigusnormide, kollektiivlepingute ja tavaga korra tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste ärahoidmiseks, võttes arvesse konkreetseid ohte ja riske asjaomasel kalalaeval, ning
(b)nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, kaluritele ja muudele asjaomastele isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või muud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ohutus- ja terviseriske kalalaevade pardal hinnata ja ohjata.
3. Kalalaevareederid:
(a)tagavad, et iga pardal viibiv kalur varustatakse sobiva kaitserõivastuse ja -vahenditega;
(b)tagavad, et iga pardal viibiv kalur on saanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutusalase põhiväljaõppe; ja
(c)tagavad, et kalurid on enne seadmete kasutamist või asjaomases töös osalemist piisavalt ja mõistlikul määral tuttavad seadmete ja nende töömeetoditega, sealhulgas asjakohaste ohutusmeetmetega.
Artikkel 36
Kalapüügiga seotud riske hinnatakse vastavalt vajadusele kalurite või nende esindajate osalusel.
6. OSA
MUUDATUSED
Artikkel 37
1. Käesoleva kokkuleppe ja selle lisade kohaldamine vaadatakse läbi pärast konventsiooni sätete iga muutmist ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool.
2. Käesolevat kokkulepet hinnatakse ja see vaadatakse läbi pärast selliste Euroopa õigusaktide iga muutmist, mis võivad mõjutada käesolevat kokkulepet, ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool.
7. OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 38
Allakirjutanud sõlmivad käesoleva kokkuleppe tingimusel, et see ei jõustu enne konventsiooni jõustumise kuupäeva. Konventsioon jõustub 12 kuud pärast kuupäeva, mil kümme ILO liikmesriiki, kellest kaheksa on rannikuäärsed riigid, on registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures.
SELLE KINNITUSEKS on allpool nimetatud isikud käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
KOOSTATUD Rootsis Göteborgis, 21. mail 2012.
I LISA
KALURI TÖÖLEPING
Kaluri tööleping peab sisaldama järgmisi andmeid, välja arvatud juhul, kui üks või mitu neist on mittevajalikud, kuna see küsimus on riigi õigusnormide, või kui see on asjakohane, kollektiivlepinguga teisiti reguleeritud:
(a)kaluri perekonnanimi ja muud nimed, sünnikuupäev või vanus ja sünnikoht;
(b)lepingu sõlmimise koht ja kuupäev;
(c)kalalaeva või -laevade, mille pardale kalur tööle läheb, nimi ja registreerimisnumber;
(d)tööandja või kalalaevareederi või kaluriga sõlmitava lepingu teise lepinguosalise nimi;
(e)eelseisev reis või eelseisvad reisid, kui see või need on lepingu sõlmimise ajal teada;
(f)ametikoht, millele kalur tööle võetakse või millel teda rakendatakse;
(g)võimaluse korral koht ja kuupäev, kus ja millal peab kalur pardale teenistusse ilmuma;
(h)toiduained, millega kalurit varustatakse, kui riigisiseste õigusnormidega ei ole ette nähtud alternatiivset süsteemi;
(i)töötasusumma või väljapüügiosa suurus koos sellise osa arvutamise meetodiga, kui töötasu on väljapüügiosal põhinev, või palgasumma ja väljapüügiosa suurus koos selle arvutamise meetodiga, kui töötasu on kombineeritud alusel, ning kokkulepitud töötasu alammäär;
(j)lepingu lõpetamine ja selle tingimused, nimelt:
(i) kui leping on sõlmitud määratud tähtajaks, siis kindlaksmääratud lõpetamise kuupäev;
(ii) kui leping on sõlmitud konkreetseks reisiks, siis sihtsadam ja aeg, mis peab mööduma pärast saabumist, enne kui kalur töölt vabastatakse;
(iii) kui leping on sõlmitud tähtajatult, siis tingimused, mis annavad kummalegi poolele õiguse leping tühistada, samuti nõutav tühistamisest etteteatamise aeg, mis ei või olla kalalaevareederi jaoks lühem kui kaluri jaoks;
(k)tasulise põhipuhkuse pikkus või vajaduse korral tasu arvestamise valem;
(l)tervise- ja sotsiaalkindlustuskaitse ja hüvitised, mida vastavalt vajadusele tööandja, kalalaevareeder või kaluri töölepingu teine osapool või teised osapooled peavad kalurile andma;
(m)kaluri kodumaale tagasisõidu õigus;
(n)vajaduse korral viited kollektiivlepingule;
(o)riigisisestele õigusnormidele või muudele meetmetele vastav minimaalne puhkeaeg ja
(p)muud riigisiseste õigusnormidega nõutavad andmed.
II LISA
ELURUUMID KALALAEVAL
ÜLDSÄTTED
1.Käesoleva lisa kohaldamine ei piira direktiivide 92/29/EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist.
2.Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)kokkulepe – kokkulepe, mille Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COGECA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche) sõlmisid 21. mail 2012 seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamisega;
(b)uus kalalaev – kalalaev, mille:
(i) ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeval või pärast seda;
(ii) ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse enne käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva ja mis antakse üle vähemalt kolm aastat pärast seda päeva;
(iii) ehituslepingu puudumisel käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeval või pärast seda:
(a)kiil pannakse maha või
(b)konkreetse laeva ehitamisena käsitletav tegevus algab või
(c)koostet on alustatud, mis moodustab vähemalt 50 tonni või 1 protsendi kõikide ehitusmaterjalide hinnangulisest massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem;
(c) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus kalalaev.
3.Järgnevat kohaldatakse kõikide uute tekiga kalalaevade suhtes erandite alusel, mis on sätestatud kooskõlas kokkuleppe artikliga 3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kohaldada käesoleva lisa nõudeid olemasolevatele laevadele, kui leitakse, et see on põhjendatud ja otstarbekas.
4.Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada kõrvalekaldeid käesolevast lisast kalalaevade puhul, mis tavaliselt jäävad merele vähem kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei ela sadamas laeva pardal. Selliste laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad võimalused puhkamiseks, söömiseks ja sanitaartoiminguteks.
5.24 meetri pikkuste ja pikemate laevade suhtes kehtivaid nõudeid võib kohaldada 15–24 meetri pikkustele laevadele, kui pädev asutus leiab pärast konsulteerimist, et see on põhjendatud ja otstarbekas.
6.Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal.
7.Liikmesriigid võivad laiendada käesoleva lisa nõudeid müra ja vibratsiooni, ventilatsiooni, kütte ja õhukonditsioneerimise ning valgustuse kohta kinnistele tööruumidele ning ladustamiseks kasutatavatele ruumidele, kui pärast konsulteerimist peetakse sellist kohaldamist asjakohaseks ning kui see ei mõjuta negatiivselt protsessi, töötingimusi ega kalasaagi kvaliteeti.
KAVANDAMINE JA KONTROLL
8.Pädev asutus peab veenduma, et iga kord, kui laev on äsja ehitatud või laevapere eluruume on rekonstrueeritud, vastab selline laev käesoleva lisa nõuetele. Pädev asutus nõuab võimaluste piires käesoleva lisa järgimist, kui laevapere eluruume oluliselt muudetakse, ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu, nõuab ta nende käesoleva lisa nõuete järgimist, mis on kohaldatavad vastavalt lõikele 3.
9.Lõikes 8 märgitud juhtudel nõutakse 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul eluruumide kohta käivate üksikasjalike plaanide ja teabe esitamist pädevale asutusele või selle poolt volitatud isikule heakskiitmiseks.
10.Alati kui 24 meetri pikkuste või pikemate kalalaevade laevapere eluruume on rekonstrueeritud või oluliselt muudetud, kontrollib pädev asutus eluruumide puhul kokkuleppe nõuete järgimist ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu, nende käesoleva lisa nõuete täitmist, mis on kohaldatavad lõike 3 kohaselt. Pädev asutus võib omal äranägemisel teha täiendavaid laevapere eluruumide kontrolle.
11.Kui laev vahetab lipu liikmesriigi lipu vastu või kui laev kantakse liikmesriigi registrisse, kaotavad laeva suhtes kehtivuse kõik alternatiivsed nõuded, mille võis konventsiooni nr 188 III lisa punktide 15, 39, 47 või 62 kohaselt vastu võtta sellise ELi mittekuuluva riigi pädev asutus, kelle lipu all laev varem sõitis.
PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE
12.Kõik eluruumid peavad olema piisava puhaskõrgusega. Pädev asutus näeb ette minimaalse puhaskõrguse ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse pikemaajalist püstiseismist.
13.24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei või minimaalne lubatud puhaskõrgus eluruumides, kus on vajalik täielik ja vaba liikumine, olla väiksem kui 200 sentimeetrit.
Avaused eluruumidesse ja nende vahel
14.Kala- ja masinaruumidest ei või olla avaust otse magamisruumidesse, välja arvatud avariiväljapääsud. Kui see on põhjendatud ja otstarbekas, tuleb vältida avausi otse kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest või ühistest sanitaarruumidest, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.
15.24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei või olla avaust kala- ja masinaruumidest või kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest ega ühistest sanitaarruumidest otse magamisruumidesse, välja arvatud evakueerimiseks; selliseid kohti magamisruumidest eraldav vaheseina osa ja välised vaheseinad peavad olema tehtud terasest või muust heakskiidetud materjalist ning vee- ja gaasikindlad. Käesolev säte ei välista võimalust, et kahel kajutil on ühised sanitaarruumid.
Isolatsioon
16.Eluruumid peavad olema piisavalt isoleeritud; sisemiste vaheseinte, paneelide ja voodri ning põrandate ja liitekohtade ehitamiseks kasutatavad materjalid peavad olema selleks otstarbeks sobivad ja aitama kaasa tervisliku keskkonna tagamisele. Kõikides eluruumides peab olema vee ärajuhtimise süsteem.
17.Võetakse kõik võimalikud meetmed, et kaitsta kalalaevade laevapere eluruume kärbeste ja muude putukate eest, eelkõige kui laevad töötavad sääserohketes piirkondades.
18.Kõik laevapere eluruumid varustatakse vajalike evakuatsiooniteedega.
MÜRA JA VIBRATSIOON
19.Punkti 20 kohaldamine ei piira direktiivide 2003/10/EÜ ja 2002/44/EÜ kohaldamist.
20.Pädev asutus võtab vastu eluruumide müra- ja vibratsiooninõuded, mis tagavad piisava kaitse kaluritele sellise müra ja vibratsiooni mõjude eest, sealhulgas mürast ja vibratsioonist tingitud väsimuse mõjude eest.
VENTILATSIOON
21.Eluruume ventileeritakse kliimatingimusi arvestades. Ventilatsioonisüsteem peab tagama pideva rahuldavas seisukorras värske õhu juurdevoolu, kui kalurid on pardal.
22.Ventilatsioon või muud meetmed peavad kaitsma mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest.
23.24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid varustatakse reguleeritava ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab hoida õhu rahuldavas seisukorras ning tagada piisava õhuliikumise kõikide ilmastiku- ja kliimatingimuste korral. Ventilatsioonisüsteemid peavad töötama alati, kui kalurid on pardal.
KÜTMINE JA ÕHU KONDITSIONEERIMINE
24.Eluruume köetakse piisavalt kliimatingimusi arvestades.
25.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel tagatakse piisav küte sobiva küttesüsteemiga, välja arvatud kalalaevadel, mis töötavad üksnes troopilises kliimas. Küttesüsteem peab andma soojust kõikides oludes vastavalt vajadusele ja töötama siis, kui kalurid pardal elavad või töötavad ning kui olud seda nõuavad.
26.24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid, sild, raadioruum ja masinate juhtimiskeskus peavad olema varustatud õhukonditsioneeriga, kui tegemist ei ole laevadega, mis töötavad regulaarselt piirkondades, mille mõõdukad kliimatingimused seda ei nõua.
VALGUSTUS
27.Kõikides eluruumides tagatakse piisav valgustus.
28.Kui see on võimalik, kasutatakse eluruumide valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku valgustust. Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.
29.Lisaks magamisruumi tavapärasele valgustusele peab iga koi olema varustatud piisava lugemisvalgustusega.
30.Magamisruumides peab olema avariivalgustus.
31.Kui laeva mess, koridorid ja muud avariiväljapääsuna kasutatavad alad ei ole varustatud avariivalgustusega, kasutatakse neis pidevat öövalgustust.
32.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab eluruumide valgustus vastama pädeva asutuse kehtestatud nõuetele. Kõikides vaba liikumist võimaldavates eluruumi osades peab sellise valgustuse miinimumtase võimaldama normaalse nägemisega inimesel lugeda pilvitul päeval tavalist trükitud ajalehte.
MAGAMISRUUMID
Üldine
33.Kui laeva konstruktsioon, mõõdud või otstarve seda võimaldavad, paigutatakse magamisruumid selliselt, et liikumise ja kiirenduse mõju on minimaalne, kuid need ruumid ei või mingil juhul asuda põrkevaheseinast eespool.
Põrandapind
34.Inimeste arv magamisruumi kohta ja põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, peab tagama kaluritele piisava ruumi ja mugavuse pardal, arvestades laeva tegevusala.
35.24 meetri pikkustel ja pikematel, kuid alla 45 meetri pikkustel laevadel ei või magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, olla väiksem kui 1,5 ruutmeetrit.
36.45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei või magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, olla väiksem kui 2 ruutmeetrit.
Inimeste arv magamisruumi kohta
37.Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui kuus.
38.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui neli. Pädev asutus võib lubada teha konkreetsetel juhtudel selle nõude osas erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad selle nõude põhjendamatuks või mittetäidetavaks.
39.Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, on laeva juhtkonnal eraldi magamisruum või magamisruumid.
40.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi. Pädev asutus võib lubada konkreetsetel juhtudel teha käesoleva lõike nõuetest erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad need nõuded põhjendamatuks või mittetäidetavaks.
Muu
41.Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.
42.Tuleb tagada sobivate mõõtmetega üheinimesekoid. Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist. Iga koi peab olema varustatud kohtvalgustiga.
43.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei või koide sisemõõdud olla väiksemad kui 198 × 80 sentimeetrit.
44.Magamisruumid kavandatakse ja sisustatakse selliselt, et see tagab piisava mugavuse ja soodustab puhtuse pidamist. Ruumide sisustuses peavad olema koid, rõivaste ja isiklike asjade jaoks piisava suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind.
45.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema kirjutamiseks sobiv laud koos tooliga.
46.Magamisruumid tuleb võimaluse korral paigutada või varustada nii, et meestele ja naistele on tagatud vajalikul tasemel privaatsus.
MESSID
47.Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.
48.Laevad peavad olema varustatud tegevusalale sobivate messidega. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.
49.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema magamisalast eraldi.
50.Iga messi mõõtmed ja sisustus peavad olema piisavad seda korraga kasutavate inimeste tõenäolist arvu arvestades.
51.Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab kogu aeg olema kalurite käsutuses piisava mahutavusega külmkapp ning seadmed kuumade ja külmade jookide valmistamiseks.
VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD
52.Kõikide pardal olevate inimeste jaoks peavad olema laeva tegevusalale vastavad sanitaarsõlmed, kus on vastavalt vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need ruumid peavad vastama tervishoiu ja hügieeni miinimumnõuetele ning mõistlikele kvaliteedinõuetele.
53.Sanitaarsõlmed peavad olema sellised, et välistatakse muude ruumide saastumine. Sanitaarsõlmed peavad võimaldama mõistlikku privaatsust.
54.Kõikidel kaluritel ja teistel pardal viibivatel inimestel peab olema võimalus kasutada nõuetekohase hügieeni nimel piisavas koguses kuuma ja külma magevett. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse.
55.Sanitaarsõlmede olemasolu korral peavad need olema varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide muudest osadest eraldi.
56.Kõik sanitaarsõlmede pinnad peavad olema lihtsalt ja tõhusalt puhastatavad. Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.
57.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema kõikide kalurite jaoks, kelle kasutuses ei ole sanitaarsõlmedega ruumid, vähemalt üks vann või dušš või mõlemad, üks tualett ja üks valamu maksimaalselt nelja inimese kohta.
PESUPESEMISRUUMID
58.Laevas peab vajaduse korral olema võimalus rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks laeva tegevusala arvestades, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.
59.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad olema piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks.
60.45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad olema piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks magamisruumidest, messidest ja tualettidest eraldi asuvas ruumis, mis on piisava ventilatsiooni ja küttega ning varustatud pesunööride või muude vahenditega rõivaste kuivatamiseks.
RUUMID HAIGETELE JA VIGASTATUD KALURITELE
61.Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut.
62.Direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõikes 3 sätestatud nõuete asemel kehtib järgmine: laevadel, mis on üle 500 brutoregistertonni ja millel on vähemalt 15 töötajat ning mille reis kestab kauem kui kolm päeva, ja 45 meetri pikkustel ja pikematel kalalaevadel, olenemata laevapere suurusest ja reisi kestusest, peab olema laevalaatsaret, kus saab osutada meditsiiniteenuseid. See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.
MUUD RAJATISED
63.Tormivarustuse ja muude isikukaitsevahendite ülesriputamise koht peab paiknema väljaspool magamisruume, kuid nende suhtes sobivalt.
MAGAMISVARUSTUS, MESSINÕUD JA MUUD ESEMED
64.Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tuleb anda sobivad söögiriistad, magamisvarustus ja muu pesu. Pesu kulu saab tegevuskuluna siiski hüvitada, kui see on sätestatud kollektiivlepingus või kaluri töölepingus.
PUHKEVÕIMALUSED
65.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad kõikidel pardal viibivatel kaluritel olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused. Vajaduse korral võib puhketegevusteks kasutada messi.
SIDEVAHENDID
66.Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tagatakse põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa kalalaevareederi kogukulu sellele.
KAMBÜÜS JA TOIDU HOIDMISE RUUMID
67.Pardal peavad olema toidu valmistamise seadmed. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse need seadmed eraldi kambüüsi, kui see on teostatav.
68.Kambüüs või eraldi kambüüsi puudumisel toiduvalmistamisala peavad olema selleks piisava suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritud ning nõuetekohaselt varustatud ja korras hoitud.
69.24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema eraldi kambüüs.
70.Kambüüsis toidu valmistamiseks kasutatavaid gaasilise butaani või propaani mahuteid tuleb hoida avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende kaitseks väliste kuumusallikate ja välismõjude eest.
71.Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.
72.Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.
TOIT JA JOOGIVESI
73.Toitu ja joogivett peab olema piisavalt, arvestades kalurite arvu ning reisi kestust ja laadi. Lisaks peavad nende toiteväärtus, kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus olema piisavad, arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste vajaduste ja kultuuritavadega.
74.Pädev asutus võib kehtestada miinimumnõuded pardal veetava toidu ja vee koguse kohta.
PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED
75.Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.
76.Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.
77.Jäätmeid tuleb hoida kinnistes, korralikult suletud mahutites ning need tuleb eemaldada vastavalt vajadusele toidu käitlemise aladelt.
KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL
78.(a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et:
i) eluruumid on puhtad, elamiskõlblikud ja ohutud ning neid hoitakse heas korras;
ii) toidu- ja veevarud on piisavad ning
iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras;
(b)selliste kontrollide tulemused ja avastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed dokumenteeritakse ja on kontrollimiseks kättesaadavad.
ERANDID
79.Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada teha erandeid käesolevast lisast, et võtta diskrimineerimata arvesse erinevaid ja omanäolisi usulisi või ühiskondlikke tavasid järgivate kalurite huve, tingimusel et sellised erandid ei muuda üldisi tingimusi halvemaks, kui need tuleneksid lisa nõuete kohaldamisest.