Brüssel,12.4.2016

COM(2016) 198 final

2016/0107(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 117 final}
{SWD(2016) 118 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Tugeva ühtse turu jaoks on vaja õiglast, tõhusat ja kasvusõbralikku äriühingute maksustamise süsteemi, mis lähtuks põhimõttest, et ettevõtjad peaksid makse maksma riigis, kus nad kasumit teenivad. Agressiivne maksuplaneerimine kahjustab seda põhimõtet. Suurem osa ettevõtjaid ei tegele agressiivse maksuplaneerimisega, mis seab nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes nendega, kes sellega tegelevad. Eriti mõjutab see väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil on Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet. ELi õiglase ja tõhusa äriühingute maksustamise süsteemi 1 laiaulatuslikuma strateegia osana aitab avalik kontroll tagada, et kasumit maksustatakse tõhusalt seal, kus see teeniti. Avalik kontroll võib suurendada avalikkuse usaldust ja tugevdada ettevõtjate sotsiaalset vastutust, edendades heaolu selle kaudu, et ettevõtjad maksavad makse riigis, kus nad tegutsevad. Samuti võib see edendada faktidel põhinevat arutelu maksualaste õigusaktide võimalike puuduste üle.

2015. aasta märtsis pakkus komisjon oma äriühingute õiglasema maksustamise tegevuskavas (COM(2015) 302) välja põhjaliku loetelu algatustest ning tegi seejärel maksustamise vältimise vastase paketi 2 raames ettepaneku rakendada liidus G20 poolt heaks kiidetud OECD tegevuskava meedet 13, et võidelda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega (edaspidi „BEPS”). Selle tulemusena esitavad rahvusvahelised ettevõtjad maksuhalduritele riikide lõikes aruande tasutud tulumaksu kohta, mis peaks võimaldama paremini järgida maksualaseid õigusakte.

G20-lt ja mujalt tulnud üleskutsele vastates on vaja ettevõtjate suuremat läbipaistvust, et võimaldada avalikult kontrollida, kas makse makstakse seal, kus saadakse kasumit. Käesolevas ettepanekus nõutakse, et rahvusvahelised ettevõtjad avalikustaksid eriaruandes tasutava tulumaksu ning muu asjakohase maksustamisalase teabe. Rahvusvahelised ettevõtjad, kelle peakorter asub ELis või sellest väljaspool ning kelle käive ületab 750 miljonit eurot, peavad vastama kõnealustele täiendavatele läbipaistvusnõuetele. Esmakordselt kohaldatakse selliseid aruandekohustusi mitte üksnes Euroopa, vaid ka väljaspool ELi asutatud, kuid Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes.

Kolmandate riikide jurisdiktsioonid, kus ei järgita rahvusvahelisi hea maksuhaldustava nõudeid, loovad erilisi võimalusi maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks. Kui sellistes jurisdiktsioonides tegutsevad rahvusvahelised ettevõtjad, tuleks kohaldada spetsiaalseid läbipaistvusenõudeid.

Kooskõlas OECD ülemaailmsete maksustamise läbipaistvuse algatuste kohaldamisalaga, keskendutakse käesolevas ettepanekus kontsernidele, mille ülemaailmne konsolideeritud netokäive ületab 750 miljonit eurot. Ettepanekuga ei kaasne mingeid kohustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele 3 . Ettepanek on proportsionaalne nii kohaldamisala kui ka avalikustatava teabe osas, et esiteks piirata nõuete täitmise ja muuga seonduvaid kulusid asjaomaste ettevõtjate jaoks ning teiseks vältida nende konkurentsivõime ohustamist või tekitada neile alusetult topeltmaksustamisohtu. Ettepanek sobib kokku mitmepoolse lähenemisviisiga, mida toetavad G20 ja OECD. Komisjon jätkab nendes küsimustes proaktiivset tööd kõigi asjaomaste rahvusvaheliste partneritega.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Käesolev ettepanek täiendab kehtivaid ettevõtjate finantsaruandluse nõudeid ning ei piira kõnealuseid nõudeid seoses näiteks finantsaruannetega.

Ettepanekuga ei muudeta juba kehtivaid mittefinantsaruandluse ja riigipõhise valdkondliku aruandluse eeskirju pangandussektori 4 ning kaevandus- ja metsaraietööstuse 5 suhtes. Siiski sätestatakse selles erandklausel topeltaruandluse vältimiseks pangandussektoris, mille suhtes kehtivad juba ranged avaliku aruandluse eeskirjad vastavalt ELi pangandusalastele õigusaktidele.

Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega

Pärast seda, kui G20 andis heakskiidu OECD kavandatud tegevuskavale maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemiseks, esitati 2016. aasta jaanuaris maksustamise vältimise vastane pakett, mille kohaselt peavad väga suured rahvusvahelised ettevõtjad 6 esitama maksuhalduritele riigipõhist teavet. Maksuhalduritele esitatud teavet ei avalikustata. Maksustamise vältimise vastase paketi riigipõhise aruandluse nõue on vahend, mis abistab maksuhaldureid maksuauditite suunamisel ja eeskirjade järgimise tagamisel.

Käesoleva ettepanekuga täiendatakse maksustamise vältimise vastast paketti käsitlevat ettepanekut, kuid sellel on erinev eesmärk. Ettepanek kohustab samu rahvusvahelisi ettevõtjaid avalikustama teatavaid maksuhalduritele esitatud andmeid.

Käesolev ettepanek aitab kaasa ettevõtjate sotsiaalset vastutust, majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevatele ELi poliitikavaldkondadele. Käesolev ettepanek vastab Euroopa Parlamendi üleskutsetele kehtestada äriühingu tulumaksu suhtes riigipõhine aruandlus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõiget 1 peetakse käesoleva algatuse jaoks asjakohaseks õiguslikuks aluseks, kuna algatusega muudetakse kehtivat direktiivi, mis põhineb kõnealusel artiklil.

Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)

Järjest üleilmsemas, integreeritumas ja digiteeritumas majanduses annavad ettevõtjad ja tootmise väärtusahelad tunnistust sellest, et riiklikke ning isegi piirkondlikke piire on aina vähem. Seevastu kuuluvad maksupoliitika ja -haldus eelkõige liikmesriikide vastutusalasse. Mitmete maksuplaneerimise struktuuride ja siirdehindade kokkulepete piiriülese olemuse tõttu on rahvusvahelistel ettevõtjatel võimalik oma maksubaas kergesti ümber paigutada teise riiki kas ELis või väljaspool. Seega on ELi meede põhjendatud subsidiaarsuse seisukohast, et käsitleda piiriülest mõõdet, kui tegemist on agressiivse maksuplaneerimise või siirdehindade kokkulepetega.

Proportsionaalsus

Käesolev algatus põhineb kohaldamisala ja sisu poolest suures osas G20 poolt saavutatud rahvusvahelisel konsensusel. Sellega tasakaalustatakse hästi üldisest läbipaistvusest saadav kasu ning vajadus tugeva ja jõulise ELi majanduse järele. Algatus kajastab huvitatud isikute väljendatud seisukohti seoses moonutustega ühtsel turu, kahjustamata samas ELi konkurentsivõimet. See ei tohiks põhjustada ettevõtjatele põhjendamatut halduskoormust, tekitada täiendavaid maksukonflikte ega topeltmaksustamisohtu. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selleks, et saavutada eesmärk, st suurendada läbipaistvust.

Vahendi valik

Võttes arvesse õiguslikku alust ning algatuse tugevat seost ettevõtjate aruandluse, sealhulgas mittefinantsaruandlusega, tehakse ettepanek raamatupidamisdirektiivi muutmiseks.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISTE TULEMUSED

Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette riigipõhine aruandlus, mis on enamiku tööstussektorite jaoks uus. Samalaadsed aruandlusnõuded on kehtestatud pangandus-, kaevandus- ja metsaraietööstuse suhtes. Pärast seda, kui riigipõhine aruandlus jõustus 2015. aastal, on pankade avaldatud riigipõhised aruanded näidanud, et tegemist on kasuliku vahendiga, mis võimaldab hinnata, kas makse makstakse seal, kus teenitakse kasumit.

Konsultatsioonid

Komisjoni talitused pidasid 2015. aasta juunist detsembrini ulatuslikke konsultatsioone, kogudes kokku üle neljasaja vastuse, mis kajastavad ettevõtjate, tööstusliitude, vabaühenduste, kodanike ja mõttekodade seisukohti. Kõnealuse konsultatsiooni faktiline kokkuvõte on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil 7 . Lisaks võimaldasid sihtotstarbelised seisukohavahetused, kohtumised ja kõrgetasemeline ümarlaud 8 komisjonil paremini mõista probleeme, sealhulgas nii kasu kui ka riske, mis kaasnevad äriühingute tulumaksuga seonduva suurema läbipaistvusega üldsuse jaoks. Kõik arutelu käigus saadud arvamused vaadati hoolikalt läbi ja need võeti arvesse.

Enamik avalikule konsultatsioonile vastanud isikutest kutsus ELi üles arutelu juhtima ning vajadusel minema kaugemale rahvusvahelisel tasandil kehtivatest algatustest seoses riigipõhise aruandlusega. Vabaühendused ja ametiühingud kaldusid seda seisukohta toetama. Seevastu enamik ettevõtjaid eelistas mitte minna ELi tasandil kaugemale G20/OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava rakendamisest. Viimasega on ette nähtud riigipõhise aruande avaldamine üksnes maksuhalduritele.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjoni talitused kohtusid maksustamise läbipaistvuse küsimustes 24. septembril 2015 hea maksuhaldustava platvormiga 9 . Lisaks muudele uuringutele tellisid komisjoni talitused 2014. aastal PwC-lt uuringu 10 riigipõhise aruandluse võimalike majanduslike tagajärgede kohta pankadele. Euroopa Komisjoni poolt käesoleva algatuse toetamiseks läbiviidud konsultatsioonide ülevaatlik aruanne on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Mõju hindamine

Ettepanekut toetab mõjuhinnang, mis sai õiguskontrollikomitee positiivse vastuvõtu osaliseks. Komitee arvamuse järel parandati mõjuhinnangut mitmes mõttes. Esiteks tehakse paremini vahet meetmetel, mille eesmärk on tegeleda otseselt äriühingute maksustamise vältimise probleemiga ning kaudselt kasul, mida suuremast läbipaistvusest eeldatavasti saadakse. Teiseks täiendatakse vabatahtliku avaldamise valikut (märgistamise süsteem). Kolmandaks on prognoositud mõju hindamine selgemini eristatud baasstsenaariumis sisalduvate maksustamise vältimist ärahoidvate muude meetmete mõjust.

Tänane ettepanek põhineb mõju hindamises esile toodud eelistatud valikul, milleks on üleilmse äritegevuse avalik riigipõhine aruandlus, mis esitatakse ELi liikmesriikide kaupa ja kokkuvõtlikult ELi-välise tegevuse kohta. Ettepanekut kohaldatakse kõigi ELi ja kolmandate riikide rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes, kelle konsolideeritud käive on vähemalt 750 miljonit eurot ning kelle tegevus ELis hõlmab vähemalt asutamist. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud ja kogunenud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Ettepanek erineb mõjuhinnangust kahes valdkonnas: seda on täpsustatud seoses ELi-välise tegevusega, mille puhul nõutakse sama üksikasjalikku hindamist, mida kohaldatakse ELi liikmesriikide suhtes, ka teatavate maksujurisdiktsioonide puhul. Lisaks on tehtud ettepanek nõuda jaotamata kasumi riigipõhist avalikustamist ja küsida kontserni tasandil selgitusi, kui esineb olulisi erinevusi kogunenud ja tegelikult makstud maksude vahel.

Ühiskondliku kasu poolest vastab algatus suurenenud nõudlusele läbipaistvuse järele seoses rahvusvaheliste kontsernide maksuasjadega. Mugavamas vormis täiendava teabe esitamine peaks samuti aitama suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide õigluse suhtes.

Majanduslikku mõju seisukohast ei põhjusta ettepanek märkimisväärset täiendavat halduskoormust, kuna väga suured rahvusvahelised ettevõtjad peavad igal juhul esitama maksustamise vältimise vastase paketi rakendudes maksuhalduritele põhjalikuma riigipõhise aruandluse. Kõikide ELis tegutsevate väga suurte rahvusvaheliste ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu avalikustamise nõudeid, sõltumata sellest, kas nende peakontor asub ELis või kolmandas riigis. Peale selle koondab avalik riigipõhine aruandlus ühte dokumenti teabe, mis on liikmesriikide äriregistrites juba suuresti kättesaadav. Sestap ei mõjutata ettevõtjate konkurentsivõimet. Täiendavate maksukonfliktide ja topeltmaksustamise ohu tekitamine on piiratud, kuna avalikkusele kättesaadav maksuteave esitatakse vaid piiratud arvu maksujurisdiktsioonide lõikes. Muude jurisdiktsioonide tegevuste osas esitatakse üldiselt koondteavet.

Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

ELi mikro- ja väikestele ettevõtjatele ei kehtestata uusi kohustusi. Meede on suunatud ainult rahvusvahelistele ettevõtjatele, kes on kõige paremini suutelised tegelema maksuplaneerimisega; st äriühingud, kelle konsolideeritud käive ületab 750 miljonit eurot. Hinnanguliselt on vähemalt 6 000 rahvusvahelist ettevõtjat kohustatud koostama riigipõhise aruande, kuna nad tegutsevad ELi turul. Neist ligikaudu 2 000 on ettevõtjad, kelle peakorter asub ELis, st see on ainult murdosa Euroopa 7,5 miljonist äriühingust. Selleks, et hõlmata kolmandates riikides asutatud rahvusvahelised ettevõtjad, kehtivad aruandluskohustused ELis asutatud keskmise suuruse ja suurte tütarettevõtjate või võrreldava suurusega filiaalide suhtes.

Digiteeritud aruanded hõlbustavad kõigi huvitatud poolte (kas huvitatud investor või kodanikuühiskonna liikmed) juurdepääsu ja andmete töötlemist. Sel põhjusel nõutakse avaldamist ettevõtja veebilehel. Seejuures ei nõuta konkreetset vormingut või keelt.

Põhiõigused

Üldiselt on ette nähtud teave proportsionaalne eesmärkidega suurendada läbipaistvust ja kontrolli üldsuse jaoks. Aruandlus põhineb teabel, mis on enamasti avaldatud enamiku ELi rahvusvaheliste kontsernide finantsaruannetes.

4.MÕJU EELARVELE

Algatusel puudub mõju eelarvele.

5.MUUD KÜSIMUSED

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib poliitika rakendamist koostöös liikmesriikidega. Viis aastat pärast ülevõtmise kuupäeva koostab komisjon käesoleva direktiivi hinnangu.

Hindamise käigus uuritakse ettepanekuga ettenähtud avaliku teabega seonduvat tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, ühtsust ja lisaväärtust, sealhulgas olulist mõju ettevõtjate või kolmandate riikide jaoks. Hindamisel võetakse arvesse ka uusi rahvusvahelisi suundumusi.

Selgitavad dokumendid

Riigipõhine aruandlus on suhteliselt uus kontseptsioon, mis nõuab tehniliselt korrektset rakendamist. Käesoleva ettepaneku eesmärgi täitmiseks ning võimalike lünkade ja ebakõlade vältimiseks seoses liikmesriikide poolse ülevõtmisega siseriiklikku õigusesse, on vaja selgitavaid dokumente ülevõtmise hõlbustamiseks ja tulemusliku kontrolli võimaldamiseks.

See õigustab vajadust selle järele, et liikmesriigid lisaksid ülevõtmismeetmetest teatamisel selgitavad dokumendid, näiteks vastavustabeli kujul.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kohaldamisala — väga suured rahvusvahelised kontsernid

Aruandluskoormuse asjakohase tasakaalu tagamiseks nõutakse riigipõhise aruande ettevalmistamist üksnes rahvusvahelistel kontsernidel, kelle konsolideeritud kontserni tulu ulatub üle 750 miljoni euro. Tegemist on sama künnisega, mis on sätestatud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavas ning maksustamise vältimise vastases paketis. Pidades silmas konkreetseid eesmärke seoses maksustamise avaliku läbipaistvusega ning minnes mõnes mõttes kaugemale pangasektoris ja kaevandustööstuses praegu kehtivatest eeskirjadest, arvutatakse 750 miljoni euro suurune künnis üleilmselt ja rahvusvahelised kontsernid peavad esitama teavet oma üleilmse tegevuse kohta. OECD andmetel on kõnealusekünnise alusel kohustatud esitama riigipõhise aruande üksnes 10–15 % rahvusvahelistest ettevõtjatest; kuid nende rahvusvaheliste ettevõtjate käive moodustab ligikaudu 90 % kõigi rahvusvaheliste ettevõtjate käibest. Ettepanek ei mõjuta väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid 11 .

Rahvusvahelise ettevõtja puhul, kelle peakorter asub kolmandas riigis, langeb kohustus ettevõtja tütarettevõtjatele või filiaalidele ELis, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi rahvusvaheline ettevõtja teeb kontserni riigipõhise aruandluse aruande üldsusele kättesaadavaks ning osutab, milline tütarettevõtja või filiaal ELis vastutab riigipõhise aruande avaldamise eest oma „emaettevõtja” nimel.

See on kooskõlas halduskoostöö direktiiviga, 12 milles on sätestatud, et tütarettevõtjad või filiaalid ELis peavad maksuhalduritele esitama oma kolmanda riigi emaettevõtja kontserni riigipõhise aruande. Eesmärk on anda maksuametile täielik nõutud teave, mis on vajalik võimalike kahjulike maksutavade uurimiseks, selmet teha läbipaistvuse suurendamiseks laiemale üldsusele kättesaadavaks riigipõhiste andmete üldine komplekt.

Arvestades rahvusvaheliste ettevõtjate puhul käesoleva algatuse kohaldamisalasse kuulumiseks kavandatud künnist ning võttes arvesse ELis kehtivaid aruandekohustusi, on proportsionaalne ja tõhus kehtestada aruandluskohustus üksnes ELis asutatud keskmise suurusega või suurte tütarettevõtjate suhtes. Seega ei kehtestata mingeid uusi kohustusi väikeettevõtjate suhtes, kes moodustavad üle 95 % kõikidest ELi ettevõtjatest.

Pangagrupid

ELis asutatud pangagrupid on juba kohustatud avaldama riigipõhise aruande vastavalt Euroopa Parlamendile ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklile 89. Kui nende puhul on tegemist rahvusvaheliste ettevõtjatega, kes kuuluvad käesoleva algatuse kohaldamisalasse, vabastatakse nad kohustusest esitada aruanne tulumaksuteabe kohta tingimusel, et direktiivi 2013/36/EL artikli 89 kohaselt avaldatud aruanne hõlmab põhiemaettevõtja ja kõigi selle sidusettevõtjate tegevusi ELis 13 .

Sisu

Avaldatakse üksnes teavet, mis on vajalik ja piisav selleks, et vastata käesoleva algatuse kindlaksmääratud eesmärkidele. Selline teave on järgmine: tegevuse laad, töötajate arv, saavutatud netokäive (sealhulgas seotud osapooltega), kasum enne maksustamist, jooksval aastal saadud tulust lähtuvalt tasumisele kuuluva tulumaksu summa riigis, kõnealusel aastal riigikassasse tehtud tegelike maksete summa ning jaotamata kasum.

Selleks, et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste ettevõtjate panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks, kuna mõned kolmandad riigid keelduvad järgimast rahvusvahelisi hea maksuhaldustava nõudeid ja tekitavad spetsiifilisi maksuprobleeme, tuleks ka rahvusvaheliste ettevõtjate tegevust käsitlev teave esitada väga üksikasjalikult. EL on võtnud ülesandeks koostada selle alusel ühine nimekiri teatavatest maksujurisdiktsioonidest, tuginedes komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatisele, 14 milles täpsustatakse kavandatavat lähenemisviisi ja kriteeriume sellise loetelu koostamiseks.

Kõnealuse teatisega on ette nähtud, et ELi ühine nimekiri põhineb selgetel ja rahvusvaheliselt põhjendatud kriteeriumidel, mille aluseks on direktiivis sätestatud rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid ja jõuline sõelumisprotsess. Kõnealuse loetelu koostavad komisjon ja liikmesriigid. Komisjon teeb ettepaneku, et lõplik otsus ELi ühisesse nimekirja kaasatavate maksujurisdiktsioonide kohta tehakse delegeeritud õigusaktiga, mis annab ülesande nii nõukogule kui ka parlamendile.

Kui jätta kõrvale eespool nimetatud erand seoses teatavate kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, mis tekitavad spetsiifilisi probleeme, esitatakse kontserni tegevuse kohta teistes maksujurisdiktsioonides sama teave koondatult. Kui asjaomases riigis on kontsernil mitu üksust, esitatakse riigipõhises aruandes andmete summa iga üksuse kohta selles riigis.

Avaldamine

Tulumaksuteabe konsolideeritud aruanne avaldatakse äriregistris eesmärgiga tagada kindlus ja kättesaadavus aja jooksul. Lisaks, kuna käesoleva algatuse eesmärk on võimaldada avalikku kontrolli, tehakse kõnealused aruanded avalikkusele kättesaadavaks samuti ettevõtjate veebisaitidel. Ajalise võrdlemise võimaldamiseks on aruanded veebisaitidel kättesaadavad vähemalt viis järjestikust aastat.

Jõustamine

Käesoleva algatuse jõustamine tagatakse sätete kombinatsiooniga. Liikmesriigid peaksid kõnealuste aruannete puhul kehtestama haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite kollektiivse vastutuse. Kohaliku tütarettevõtja vandeaudiitor peab kontrollima, kas riigipõhine aruanne on esitatud ja Internetis kättesaadavaks tehtud. Kolmanda riigi rahvusvahelise ettevõtja filiaali puhul kannavad selle eest vastutust avalikustamisnõuete eest vastutavad isikud. Samuti kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 51, tagades, et rahvusvaheliste ettevõtjate või nende tütarettevõtjate või filiaalide rikkumiste eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2016/0107 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 15 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Viimastel aastatel on äriühingu tulumaksust kõrvalehoidumise probleem märgatavalt suurenenud ja see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka kogu maailmas. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada jõupingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumisega nii üleilmsel kui ka ELi tasandil. Oma teatistes „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa” 16 ja „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus 17 ” on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse minna üle süsteemile, mille puhul on riik, kus kasum luuakse, ühtlasi ka maksustamisriik. Samuti on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse reageerida meie ühiskondade vajadusele õigluse ja maksude läbipaistvuse järele.

(2)Euroopa Parlament tunnistas oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Läbipaistvuse, kooskõlastatuse ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingute tulumaksu poliitikas, 18 ” et suurem läbipaistvus äriühingute maksustamise valdkonnas võib parandada maksukogumist, muuta maksuhaldurite töö tõhusamaks ning suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide ja valitsuste vastu.

(3)Tulenevalt Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldustest lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 19 läbivaatamisklausel, et komisjon kaaluks võimalust kehtestada teatavate sektorite suurettevõtjatele kohustus koostada riikide lõikes iga-aastane aruandlus, võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengusuundumusi ja Euroopa asjaomaste algatuste tulemusi.

(4)Novembris 2015 nõudis G20 ülemaailmselt õiglase ja kaasaegse rahvusvahelise maksusüsteemi kehtestamist ja kiitis heaks OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS), mille eesmärk on pakkuda valitsustele selged rahvusvahelised lahendused, et kõrvaldada kehtivates eeskirjades esinevad lüngad ja ebakõlad, mis võimaldavad suunata äriühingu kasumi asukohtadesse, kus tegevust ei maksustata või kohaldatakse äärmiselt madalat maksumäära, ning kus tegelikku väärtust võib-olla ei looda. Eelkõige nähakse BEPSi tegevuskava 13. meetmega ette, et teatavatel rahvusvahelistel ettevõtjatel tuleb riigi maksuhaldurile konfidentsiaalselt esitada aruandlust riikide lõikes. 27. jaanuaril 2016 võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase paketi. Selle üks eesmärk on võtta üle liidu õigusesse BEPSi tegevuskava 13. meede, muutes nõukogu direktiivi 2011/16/EL 20 .

(5)Suurem avalik kontroll liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle on oluline, et edendada ettevõtjate vastutust, aidata maksude kaudu kaasa heaolu suurendamisele, edendada paremini informeeritud avaliku arutelu kaudu ausamat maksukonkurentsi liidus ja taastada üldsuse usaldus riiklike maksusüsteemide vastu. Selline kontroll võib toimuda tulumaksualast teavet käsitleva aruande vormis, olenemata sellest, kus on asutatud rahvusvahelise kontserni põhiemaettevõtja.

(6)Avalikkusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus teatavaid üksuseid. Kontsernide puhul, mis tegutsevad liidus ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad tütarettevõtjad ja filiaalid avaldama põhiemaettevõtja aruande ja tegema selle kättesaadavaks. Ent proportsionaalsuse ja tõhususe põhjustel peaks aruande avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus piirduma liidus asutatud keskmise suuruse ja suurte tütarettevõtjatega või liikmesriigis avatud võrreldava suurusega filiaalidega. Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka liikmesriigi filiaale, mille on avanud väljaspool liitu asutatud äriühing.

(7)Pangandussektoris aruandluse dubleerimise vältimiseks peaksid põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 21 ning kes esitavad kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 89 koostatavas aruandes andmed kogu oma tegevuse ja finantsaruannetesse konsolideeritud sidusettevõtjate tegevuse kohta, sealhulgas muu tegevuse kohta, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 22 III osa I jaotise 2. peatüki sätteid, olema vabastatud käesolevas direktiivis sätestatud aruandluskohustusest.

(8)Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks esitada teave äriühingu või põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta. Kõnealune teave peaks põhinema BEPSi tegevuskava 13. meetme aruandlust käsitlevatel üksikasjadel ja piirduma tõhusa avaliku kontrolli jaoks vajalikuga, et tagada, et avalikustamine ei tekita ebaproportsionaalseid riske ega puudusi. Aruanne peaks sisaldama ka lühikest kirjeldust tegevuse iseloomu kohta. Selline kirjeldus võib põhineda OECD siirdehindade dokumenteerimise suuniste V peatüki III lisa tabelis 2 ette nähtud kategooriatel. Aruanne peaks sisaldama üldist kirjeldust, millele on lisatud oluliste lahknevuste korral selgitused kontserni tasandil kogunenud maksusummade ja tasutud maksusummade vahel, võttes arvesse eelmiste majandusaastate vastavaid andmeid.

(9)Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks tuleb rahvusvaheliste äriühingute tegevust käsitlev teave esitada samuti väga üksikasjalikult, eriti seoses teatavate maksujurisdiktsioonidega, mis tekitavad spetsiifilisi probleeme. Kõigi muude kolmandate riikide tegevuse puhul tuleks see teave esitada koondatult.

(10)Et tugevdada vastutust kolmandate isikute suhtes ning tagada nõuetekohane juhtimine, peaksid aruandluskohustuse täitmise tagamise eest vastutama selle põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed, kes on asutatud liidus ja kellel on kohustus tulumaksuteavet käsitlev aruanne koostada, avaldada ja see kättsaadavaks teha. Arvestades, et liidus asutatud ning väljaspool liitu asutatud põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluvate tütarettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmetel, aga ka filiaali andmete avalikustamise eest vastutavatel isiku(te)l, võivad olla põhiemaettevõtja koostatud tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu kohta piiratud teadmised, mistõttu peaks olema samuti piiratud nende kohustus tulumaksuteavet käsitlevat aruannet avaldada ja kättsaadavaks teha.

(11)Rikkumise juhtudest üldsuse teavitamiseks tuleb vannutatud audiitori(te)l või audiitorühingu(te)l kontrollida, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on koostatud ja esitatud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja tehtud kättesaadavaks asjaomase ettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil.

(12)Direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli äriühingu tulumaksu üle, kohandades kehtivat õigusraamistikku seoses äriühingutele pandud aruannete avaldamise kohustustega, et kaitsta äriühingu liikmete ja teiste isikute huve Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-97/96 Verband deutscher Daihatsu-Händler 23 sedastanud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkt g osutab vajadusele kaitsta „teiste isikute” huve, ilma et tehtaks vahet või välistataks selle mõiste alla kuuluvaid mis tahes kategooriaid. Asutamisvabaduse eesmärki, mille saavutamine on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 1 väga üldsõnalise sõnastuse kohaselt institutsioonide ülesanne, ei saa piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõikega 2. Arvestades seda, et käesolev direktiiv ei hõlma maksude ühtlustamist, vaid üksnes tulumaksuteavet käsitlevate aruannete avaldamise kohustust, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 sobiv õiguslik alus.

(13)Selliste maksujurisdiktsioonide kindlaksmääramiseks, mille puhul tuleb tagada kõrge üksikasjalikkuse tase, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et koostada sellistest maksujurisdiktsioonidest liidu ühine loetelu. Kõnealune loetelu tuleb koostada teatavate kriteeriumide alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule (tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta) 1. lisas (COM(2016) 24 final). On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus ja enne ametlikku allakirjutamist läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on ette nähtud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Võrdse osalemise tagamiseks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevatele komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.

(14)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(16)Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta 24 on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(17)Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2013/34/EL muudatused

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 1 lisatakse lõige 1a:

„1a. Artiklites 2, 48a–48g ja 51 sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjatega.”;

(2) Lisatakse 10a peatükk:

„10a peatükk

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne

Artikkel 48a

Tulumaksuteabe esitamisega seonduvad mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„põhiemaettevõtja” – ettevõtja, kes koostab suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruanded;

(2)„konsolideeritud finantsaruanded” – kontserni emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, kohustused, tulud ja kulud on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;

(3)„maksujurisdiktsioon” – riik või ka mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia.

Artikkel 48b

Äriühingutelt ja filiaalidelt nõutakse tulumaksuteabe esitamist

1.Liikmesriigid näevad ette, et põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud käive on üle 750 000 000 euro, aga ka äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle netokäive on üle 750 000 000 euro, peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja selle avaldama.

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval.

2.Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirju põhiemaettevõtjate suhtes, kui nende või nende sidusettevõtjate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu* direktiivi 2013/36/EL artiklit 89 ja kui aruandlus riikide lõikes hõlmab teavet põhiemaettevõtjate finantsaruandesse konsolideeritud kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta.

3.Liikmesriigid kohustavad artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suuri tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande.

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval.

4.Liikmesriigid kohustavad filiaale, mille on avanud nende territooriumil äriühing, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, avaldama igal aastal põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande, nagu osutatud käesoleva artikli lõike 5 punktis a.

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval.

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva lõike esimest lõiku üksnes filiaalide suhtes, mille netokäive ületab käibekünnist, mis on kindlaks määratud iga liikmesriigi õigusega vastavalt artikli 3 lõikele 2.

5.Liikmesriigid kohaldavad lõikes 4 sätestatud eeskirju filiaali suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro, või äriühing, kes ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on üle 750 000 000 euro;

(b)punktis a osutatud põhiemaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu osutatud lõikes 3.

6.Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju, kui põhiemaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, teeb kooskõlas artikliga 48c koostatud tulumaksuteavet käsitleva aruande üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning kui aruandes on näidatud tütarettevõtja nimi ja registreeritud asukoht või kui filiaal, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, on avaldanud aruande kooskõlas artikli 48d lõikega 1.

7.Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata lõikeid 3 ja 4, peavad avaldama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja tegema selle kättesaadavaks, kui sellised tütarettevõtjad või filiaalid on asutatud eesmärgiga vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid.

Artikkel 48c

Tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu

1.Tulumaksuteavet käsitlev aruanne peab sisaldama teavet äriühingu ja põhiemaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi sidusettevõtjate tegevuse kohta vastaval majandusaastal.

2.Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist:

(a)tegevuse iseloomu lühikirjeldus;

(b)töötajate arv;

(c)netokäive, sealhulgas käive seotud osapooltega;

(d)tulumaksueelne kasum või kahjum;

(e)kogunenud (jooksva aasta) tulumaksusumma, mille puhul on tegemist praeguse maksukuluga, mis kajastatakse nende äriühingute ja filiaalide majandusaasta maksustatavas kasumis või kahjumis, kes on maksuresidendid asjaomases maksujurisdiktsioonis;

(f)makstud tulumaks, mille puhul on tegemist nende äriühingute ja filiaalide poolt asjaomase majandusaasta jooksul tasutud tulumaksuga, kes on maksuresidendid asjaomases maksujurisdiktsioonis; ning

(g)jaotamata kasum.

Punkti e esimese lõigu kohaldamisel seondub praegune maksukulu ainult jooksva aastaga ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

3.Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, ühendatakse teave liikmesriigi tasandil.

Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis eelmise majandusaasta lõpus kuulus artikli 48g alusel koostatud teatavate maksujurisdiktsioonide liidu ühisesse loetellu, välja arvatud juhul, kui aruandes kinnitatakse selgesõnaliselt, lähtudes artiklis 48e osutatud vastutusest, et sellise maksujurisdiktsiooni õigusaktidega hõlmatud kontserni sidusettevõtjad ei osale otse tehingutes samasse kontserni kuuluvate mis tahes sidusettevõtjatega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liikmesriigi õigusakte.

Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave muude maksjurisdiktsioonide kohta koondatult.

Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga äritegevuse kindla koha või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse asjaomases maksujurisdiktsioonis.

Kui mitme sidusettevõtja tegevus võib endaga kaasa tuua maksukohustuse teatavas maksujurisdiktsioonis, peab selle maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga sidusettevõtja ja selle filiaalide kogu tegevusega selles konkreetses maksujurisdiktsioonis.

Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga.

4.Aruanne sisaldab kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide e ja f kohaselt avaldatud summade vahel, kui erinevusi esineb, võttes vajaduse korral arvesse eelmiste majandusaastate vastavad näitajad.

5.Tulumaksuteavet käsitlev auanne avaldatakse ja tehakse veebisaidil kättesaadavaks vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

6.Tulumaksuteavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse konsolideeritud finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring.

7.Kui liikmesriik ei ole eurot kasutusele võtnud, arvutatakse artikli 48b lõikes 1 osutatud künnis ümber riigi omavääringusse, kasutades [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus - kuupäev = käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi, ning suurendades või vähendades seda mitte rohkem kui 5 %, selleks et saada riigi omavääringus ümardatud summad.

Artikli 48b lõikes 3 ja 4 osutatud künnised arvutatakse ümber samaväärseks summaks mis tahes asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi seisuga [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus - kuupäev = käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ümardatuna lähima tuhandeni.

Artikkel 48d

Avaldamine ja kättesaadavus

1.Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga, samuti koos käesoleva direktiivi artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumentidega ning vajaduse korral nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ * * artiklis 9 osutatud arvestusdokumentidega.

2.Artikli 48b lõigetes 1, 3, 4 ja 6 osutatud aruanne on veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat.

Artikkel 48e

Tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättsaadavaks tegemise kohustus

1.Liikmesriigid tagavad, et artikli 48b lõikes 1 osutatud põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.

2.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 3 osutatud sidusettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja isikud, kes vastutavad käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud filiaalide direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 3 sätestatud vorminõuete täitmise avalikustamise eest, ning kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse, avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks tulumaksuteavet käsitlev aruanne kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.

Artikkel 48f

Sõltumatu kontroll

Liikmesriigid tagavad, et kui sidusettevõtja finantsaruandeid auditeerib üks või mitu vannutatud audiitorit või audiitorühingut vastavalt artikli 34 lõikele 1, kontrolli(b)vad vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ka seda, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on tehtud kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d. Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) märgivad auditi aruandes, kui tulumaksuteavet käsitlev aruanne ei ole esitatud või kättesaadavaks tehtud kooskõlas osutatud artiklitega.

Artikkel 48g

Liidu ühine loetelu teatavate maksujurisdiktsioonide kohta

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 49 seoses liidu ühise loetelu koostamisega teatavate maksujurisdiktsioonide kohta. Kõnealune loetelu peab põhinema maksujurisdiktsioonide hindamisele, mis ei vasta järgmistele kriteeriumidele:

(1)läbipaistvus ja teabevahetus, sealhulgas teabevahetus taotluse alusel ja finantskontode andmete automaatne vahetamine;

(2)õiglane maksukonkurents;

(3)G20 ja/või OECD kehtestatud standardid;

(4)muud asjakohased standardid, sealhulgas rahapesuvastase töökonna kehtestatud standardid.

Komisjon vaatab loetelu korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab seda, et võtta arvesse uusi asjaolusid.

Artikkel 48h

Tulumaksuteabe esitamise alguskuupäev

Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese majandusaasta alguskuupäevast, mis algab [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus - kuupäev = üks aasta pärast ülevõtmise tähtaega] või pärast seda.

Artikkel 48i

Aruanne

Komisjon annab aru artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas tulumaksuteavet käsitlevas aruandes esitatud tulemused on asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse vajadust tagada piisav läbipaistvus ja konkurentsivõimeline keskkond äriühingute jaoks.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus - kuupäev = viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist]”.

(3)Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

(a)Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artikli 46 lõikes 2 ja artiklis 48g osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 54 osutatud kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artikli 46 lõikes 2 ja artiklis 48g osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimise. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

(b)Lisatakse lõige 3a:

„3 a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikide määratud ekspertidega kooskõlas [kuupäev] institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta.”

(c)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 13, artikli 46 lõike 2 ja artikli 48g alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra.”

______________________

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

** Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnes direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36).

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus - kuupäev = üks aasta] pärast direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) Vt Euroopa Komisjon, äriühingute maksustamise tegevuskava , juuni 2015. Vt ka Euroopa Komisjon, maksude vältimise vastane pakett , jaanuar 2016.
(2) Komisjoni ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas.
(3) Välja on jäetud kolmandate riikide rahvusvaheliste kontsernide keskmise suurusega tütarettevõtjad ja filiaalid, mille konsolideeritud käive ületab 750 miljonit eurot ning mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid.
(4) Direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (artikkel 89).
(5) Direktiiv 2013/34/EL (10. peatükk)
(6) Komisjoni ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas.
(7) Euroopa Komisjon, Factual Summary of the responses to the public consultation on assessing the potential for further transparency on corporate income taxes , jaanuar 2016.
(8) Ümarlaud, kus volinikud Dombrovskis, Hill and Moscovici kohtusid mitmesuguste sidusrühmadega (1. oktoober 2015).
(9) Euroopa Komisjon, hea maksuhaldustava platvorm .
(10) Uuring „ General assessment of potential economic consequences of country-by-country reporting under CRD IV ”, PWC, 2014.
(11) Vt joonealune märkus 3.
(12) Direktiiv 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta, COM(2016) 24 (final).
(15) ELT C , , lk .
(16) COM(2015) 610 final, 27. oktoober 2015.
(17) COM(2014) 910 final, 16. detsember 2014.
(18) 2015/2010(INL)
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(20) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ((ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/(ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(23) Euroopa Kohtu 4. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-97/96 Verband deutscher Daihatsu-Händler ECLI:EU:C:1997:581
(24) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.