EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2016
COM(2016) 146 final
2016/0077(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2016
COM(2016) 146 final
2016/0077(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Vastavalt asjakohastele läbirääkimisjuhistele pidas komisjon Cooki saarte valitsusega läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahel uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus leping ja protokoll 21. oktoobril 2015. Need hõlmavad vastavalt kaheksa- ja nelja-aastast ajavahemikku alates nende ajutise kohaldamise kuupäevast, st nende allkirjastamise kuupäevast, nagu on sätestatud lepingu artiklis 16 ja protokolli artiklis 12.
Uue lepinguga nähakse ette reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete arvestav raamistik ja selle välismõõde Euroopa Liidu ja Cooki saarte kalandusalase strateegilise partnerluse väljatöötamiseks.
Uue protokolli peamine eesmärk on sätestada liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest ning järgides vajaduse korral Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon võttis muu hulgas aluseks sõltumatute välisekspertide koostatud ning uue lepingu ja protokolli sõlmimist käsitleva ettevaatava hindamise tulemused. Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi anda uut hoogu Euroopa Liidu ja Cooki saarte koostööle, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Cooki saarte kalapüügipiirkonnas.
Protokolliga nähakse ette kalapüügivõimalused neljale tuunipüügiseinerile.
Seepärast teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul vastu otsus kõnealuse uue lepingu ja protokolli sõlmimise kohta.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile d kuulub mere bioloogiliste ressursside kaitse Euroopa Liidu ainupädevusse. Subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata, kuna liikmesriikidel puudub pädevus pidada läbirääkimisi kalanduslepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega.
Kavandatud nõukogu otsuse (millega nähakse ette sõlmida uus leping ja selle rakendamise protokoll) õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7.
Käesolevat menetlust teostatakse paralleelselt menetlustega, mis on seotud nõukogu otsusega allkirjastada säästva kalapüügi partnerlusleping Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahel ning selle rakendamise protokoll ja neid ajutiselt kohaldada, samuti nõukogu määrusega, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahelise säästva kalapüügi võimaliku partnerluslepingu ja protokolli üle konsulteeriti huvitatud isikutega eelhindamise käigus. Hindamisaruanne on avaldatud tervikuna Euroopa Komisjoni Europa veebisaidil. Liikmesriikide ja tööstussektori ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Hindamise ja kõnealuste konsultatsioonide tulemusena jõuti järeldusele, et ELi ja Cooki saarte jaoks oleks kasulik sõlmida uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.
Kooskõlas reformitud ühise kalanduspoliitikaga on lepingus säte, milles käsitletakse inimõiguste austamist ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimist (artikli 3 lõige 4). Lepingu ja selle rakendamise protokolliga nähakse ette võimalus nende kohaldamise peatamiseks (vastavalt artiklid 13 ja 6) või lõpetamiseks (vastavalt artiklid 14 ja 7), kui üks lepinguosalistest ei pea kinni inimõiguste austamise nõudest.
4. MÕJU EELARVELE
Aastane rahaline toetus on esimesel ja teisel aastal 735 000 eurot ning kolmandal ja neljandal aastal 700 000 eurot; toetus põhineb järgmisel:
a) esimesel ja teisel aastal 385 000 euro suurune summa ning kolmandal ja neljandal aastal 350 000 euro suurune summa juurdepääsuks 7 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile ning
b) toetus Cooki saarte kalandussektori arengupoliitika edendamiseks summas 350 000 eurot esimesel, teisel, kolmandal ja neljandal aastal. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Cooki saarte vajadustele seoses teadusuuringute, väikesemahulise kalapüügi, kalanduse seire, kontrolli ja järelevalve ning võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu.
2016/0077 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktidega a ja v ning artikli 218 lõikega 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 1
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liit ja Cooki saarte valitsus pidasid läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping”) üle, mille kehtivusaeg on viis aastat ja mis on automaatselt pikenev, ning kõnealuse lepingu rakendamise protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.
(2)Kõnealune leping ja protokoll allkirjastati […] vastavalt otsusele 2015/.../EL 2 ja neid kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast.
(3)Leping ja protokoll tuleks heaks kiita.
(4)Lepingu artikliga 6 asutatakse ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu rakendamise kontrollimine. Lisaks võib ühiskomitee kooskõlas protokolliga heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Kõnealuste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll kiidetakse liidu nimel heaks.
Lepingu ja protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele I ja II lisana.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama kõnealuse lepingu artikliga 17 ja protokolli artikliga 13 ette nähtud teated, et väljendada liidu nõusolekut end lepingu ja protokolliga siduda.
Artikkel 3
Võttes arvesse käesoleva otsuse III lisas esitatud sätteid ja tingimusi, on Euroopa Komisjon volitatud liidu nimel heaks kiitma lepingu artikliga 6 asutatud ühiskomitee poolt vastu võetud protokolli muudatused.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
1.4.Eesmärgid
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 3 struktuurile
11. – Merendus ja kalandus
11.03 – Kohustuslikud osamaksud piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning säästva kalapüügi lepingute raames
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 4
◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
Erieesmärk:
aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
Merendus ja kalandus; luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud) (eelarverida 11.0301).
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.
Lepingu sõlmimisega luuakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte strateegiline partnerlus kalandusvaldkonnas. Protokolli sõlmimine aitab luua liidu laevadele kalapüügivõimalusi Cooki saarte kalapüügipiirkonnas.
Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda.
1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (kalapüügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.
Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahel ei ole varem kunagi sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingut ega protokolli. Välisekspertide koostatud ettevaatavast hinnangust nähtus, et ELi ja Cooki saarte vaheline uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja protokoll tooksid kasu mõlemale poolele.
Kavakohaselt kohaldatakse uut lepingut ja protokolli ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast, et mitte põhjustada viivitusi püügitegevuse alustamisel.
Uue protokolliga tagatakse raamistik ELi kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks Cooki saarte kalapüügipiirkonnas ning võimaldatakse ELi laevaomanikel taotleda püügilube kala püüdmiseks kõnealuses piirkonnas. Lisaks sellele tõhustatakse uue protokolliga ELi ja Cooki saarte vahelist koostööd säästva kalanduspoliitika arengu edendamiseks. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolliga antava valdkondliku toetusega aidatakse Cooki saari riikliku kalanduspoliitika raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.
1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus
Uue lepingu ja protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral säästvat kalapüüki. EL loodab, et lepingu ja protokolli sõlmimine tugevdab kahepoolset koostööd ebaseadusliku kalapüügi vastases võitluses.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Samaväärsete protokollide alusel piirkonnas toimuva hiljutise püügi analüüsi, samuti kättesaadavate hinnangute ja teaduslike nõuannete alusel on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks võrdlustonnaaži 7 000 tonni aastas, pakkudes püügivõimalusi neljale tuunipüügiseinerile. Valdkondliku abi maht on asjakohane, et võtta arvesse vajadust Cooki saarte kalandusasutuste haldusvõimekuse tõhustamise järele ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete.
1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Säästva kalapüügi partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2016–2020
–◻ ◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2016–2020
◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 5
X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–◻ ◻ rakendusametite kaudu
◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud
–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);
–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös piirkonnas asuva kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega.
Lisaks sellele on säästva kalapüügi partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane koosolek, kus komisjon ja Cooki saared teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.Välja selgitatud ohud.
Uue kalanduslepingu ja protokolli sõlmimisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summadega (puudulik kavandamine).
2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta.
Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka protokolli artiklis 3 osutatud tulemuste ühist analüüsimist.
Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.
2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.
2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.
Komisjon kohustub pidama Cooki saartega poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepingu ja protokolli haldamist ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Komisjoni poolt säästva kalapüügi partnerluslepingu raames makstavate kõikide summade suhtes kohaldatakse komisjoni tavaeeskirju ning eelarve- ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Asjaomase protokolli puhul on artikli 2 lõikega 7 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta valitsuse arveldusarvele, nagu on sätestatud riigieelarveseaduses.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
nr
|
Liigendatud/ liigendamata 6 |
EFTA riigid 7 |
Kandidaatriigid 8 |
Kolmandad riigid |
Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
2 |
11.03.01 Luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud) |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
2 |
11.010401 Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna toetuskulud — Mitteoperatiivne haldus- ja tehniline abi |
Liigendamata |
EI |
EI |
EI |
EI |
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
nr
|
Liigendatud/ liigendamata |
EFTA riigid |
Kandidaatriigid |
Kolmandad riigid |
Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
[XX.AA.AA.AA] |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase
|
Nr 2 |
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad |
<…….> peadirektoraat |
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta
2018 |
Aasta
2019 |
KOKKU |
|||
•Tegevusassigneeringud |
||||||||
Eelarverida 11.0301 |
Kulukohustused |
(1) |
0,735 |
0,735 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
|
Maksed |
(2) |
0,735 |
0,735 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
||
Eelarverida nr |
Kulukohustused |
(1 a) |
||||||
Maksed |
(2a) |
|||||||
Eriprogrammide 10 vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||
Eelarverida 11.010401 |
(3) |
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,148 |
||
<….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
=1+1a+3 |
0,772 |
0,772 |
0,737 |
0,737 |
3,018 |
|
Maksed |
=2+2a +3 |
0,772 |
0,772 |
0,737 |
0,737 |
3,018 |
|
Kulukohustused |
(4) |
0,735 |
0,735 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
Maksed |
(5) |
0,735 |
0,635 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,148 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
=4+6 |
0,772 |
0,772 |
0,737 |
0,737 |
3,018 |
Maksed |
=5+6 |
0,772 |
0,772 |
0,737 |
0,737 |
3,018 |
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:
• Tegevusassigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
(4) |
||||||
Maksed |
(5) |
|||||||
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
|||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
=4+6 |
||||||
Maksed |
=5+6 |
|
5 |
„Halduskulud” |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta
2018 |
Aasta
2019 |
KOKKU |
||||
Merendus- ja kalandusasjade: peadirektoraat |
||||||||
• Personalikulud |
0,113 |
0,113 |
0,113 |
0,113 |
0,452 |
|||
• Muud halduskulud |
0,009 |
0,009 |
0,009 |
0,009 |
0,036 |
|||
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU |
Tegevusassigneeringud |
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,488 |
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,488 |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta
2018 |
Aasta
2019 |
KOKKU |
||||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
0,894 |
0,894 |
0,859 |
0,859 |
3,506 |
||
Maksed |
0,894 |
0,894 |
0,859 |
0,859 |
3,506 |
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
–◻ ◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta
2018 |
Aasta
2019 |
KOKKU |
||||||||||||||||
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||||
Väljundi liik 12 |
Väljundi keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||||
ERIEESMÄRK nr 1 13 |
|||||||||||||||||||||
– kalapüügiload |
tonni/aastas |
0,385 |
0,385 |
0,350 |
0,350 |
1,470 |
|||||||||||||||
– valdkondlik |
aastas |
0,325 |
0,350 |
0,350 |
0,350 |
0,350 |
1,400 |
||||||||||||||
Erieesmärk nr 1 kokku |
0,735 |
0,735 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
||||||||||||||||
ERIEESMÄRK nr 2 |
|||||||||||||||||||||
– Väljund |
|||||||||||||||||||||
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||||||
KULUD KOKKU |
0,735 |
0,735 |
0,700 |
0,700 |
2,870 |
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.Ülevaade
–◻ ◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta
2018 |
Aasta
2019 |
KOKKU |
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
Personalikulud |
0,113 |
0,113 |
0,113 |
0,113 |
0,452 |
|||
Muud halduskulud |
0,009 |
0,009 |
0,009 |
0,009 |
0,036 |
|||
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,122 |
0,488 |
RUBRIIGIST 5
16
|
||||||||
Personalikulud |
0,031 |
0,031 |
0,031 |
0,031 |
0,124 |
|||
Muud
|
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,024 |
|||
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,037 |
0,148 |
KOKKU |
0,159 |
0,159 |
0,159 |
0,159 |
0,636 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus
–◻ ◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Aasta
2016 |
Aasta
2017 |
Aasta N+2 2018 |
Aasta N+3 2019 |
KOKKU |
||||
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
||||||||
11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0,099 |
0,099 |
0,099 |
0,099 |
0,396 |
|||
11 01 01 02 (delegatsioonides) |
||||||||
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |
||||||||
10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |
||||||||
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 17 |
||||||||
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) |
0,014 |
0,014 |
0,014 |
0,014 |
0,056 |
|||
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |
||||||||
11 01 04 01 Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete ja programmide toetuskulud 18 |
– peakorteris |
|||||||
– delegatsioonides |
0,031 |
0,031 |
0,031 |
0,031 |
0,124 |
|||
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
Muud eelarveread (täpsustage) |
||||||||
KOKKU |
0,144 |
0,144 |
0,144 |
0,144 |
0,576 |
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad |
Säästva kalanduse partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva säästva kalapüügi partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; pidev valdkondliku toetuse rakendamise järelevalve, kalapüügilubade haldamine. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juhataja või üksuse juhataja asetäitja + kalapüügilubade haldaja + sekretariaaditeenused: üldise hinnangu kohaselt 0,75 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus: 132 000 eurot aastas Kulude arvestamine: 0,75 täistööajale taandatud töötajat × 132 000 eurot aastas Kulud kokku: 99 000 eurot => 0,099 miljonit eurot |
Koosseisuvälised töötajad |
1) Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi finantsassistent: üldise hinnangu kohaselt 0,2 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus: 70 000 eurot Kulude arvestamine: 0,2 täistööajale taandatud töötajat × 70 000 eurot aastas Kulud kokku: 14 000 eurot => 0,014 miljonit eurot 2) Lepinguline töötaja Euroopa Liidu delegatsioonis: üldise hinnangu kohaselt 0,25 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus: 125 000 eurot Kulude arvestamine: 0,25 täistööajale taandatud töötajat × 125 000 eurot aastas Kulud kokku: 31 250 eurot => 0,031 miljonit eurot |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
–X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
–◻ ◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
–◻ ◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
Täpsustage kaasrahastav asutus |
||||||||
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
–◻ ◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 19 |
||||||
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
Artikkel … |
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2016
COM(2016) 146 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist
I LISA
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vaheline
SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”) ja
COOKI SAARTE VALITSUS (edaspidi „Cooki saared”),
(edaspidi „lepinguosalised”),
VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Cooki saarte vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tugevdada;
VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu säästvamalt kasutada;
VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepet;
TUNNUSTADES asjaolu, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohaselt teostavad Cooki saared oma suveräänseid õigusi või neil on jurisdiktsioon lähtejoonest kuni 200 meremiilini ulatuvas vööndis;
OTSUSTADES kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on;
OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest;
OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine;
OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,
KAVATSEDES alustada sellise koostöö saavutamiseks Cooki saarte kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikku dialoogi, millesse kaasatakse kodanikuühiskonna esindajad;
SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonna vetes, ning liidu toetus vastutustundlikule kalapüügile kõnealustes vetes;
OLLES VEENDUNUD vajaduses tihendada majanduslikku koostööd kalandussektoris ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste ettevõtjate vahelise koostöö edendamise kaudu,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1 – Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„Cooki saarte ametiasutused” – Cooki saarte mereressursside ministeerium;
(b)„liidu ametiasutused” – Euroopa Komisjon;
(c)„kalapüük” – i) kalade otsimine, kinnipüüdmine, välja tõmbamine või kogumine; ii) kalade otsimise, kinnipüüdmise, välja tõmbamise või kogumise katse; iii) iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalade asukoha kindlaksmääramine või nende kinnipüüdmine, välja tõmbamine või kogumine mis tahes eesmärgil; iv) peibutuspüügivahendite või nendega seotud elektrooniliste seadmete nagu raadiomajakad paigaldamine, otsimine või eemaldamine; v) tegevus merel, mida sooritatakse käesolevas punktis kirjeldatud tegevuste toetamiseks või ettevalmistamiseks, või vi) õhusõiduki kasutamine seoses käesolevas punktis kirjeldatud mis tahes tegevusega;
(d)„kalalaev” – iga laev, veesõiduk või muu alus, mida kalapüügiks kasutatakse, ning mille varustus on ette nähtud või on seda tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse töönduslikuks kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks;
(e)„liidu laev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
(f)„Cooki saarte püügipiirkonna veed” – Cooki saarte suveräänsete õiguste või kalandusjurisdiktsiooni all olevad veed;
(g)„Cooki saarte püügipiirkond” – see osa Cooki saarte püügipiirkonna vetest, kus Cooki saared lubavad liidu laevadel kala püüda, nagu on kirjeldatud käesoleva lepingu protokollis ja lisas;
(h)„laevaomanik” – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;
(i)„erakorralised asjaolud” – asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonnas.
Artikkel 2 – Kohaldamisala
Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:
(a)millistel tingimustel võivad liidu laevad Cooki saarte püügipiirkonnas kalapüügiga tegeleda;
(b)kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on edendada Cooki saarte püügipiirkonna vetes vastutustundlikku kalapüüki, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning arendada Cooki saarte kalandussektorit;
(c)kalapüügi majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostööd Cooki saarte püügipiirkonna vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine ning kalavarude säilitamise ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.
Artikkel 3 – Lepingu rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid
1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Cooki saarte vetes FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest.
2.Cooki saarte ametiasutused kohustuvad mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi oma püügipiirkonnas tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendamise protokolliga hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike.
3.Läbipaistvuse huvides kohustuvad Cooki saared avalikustama kõik kokkulepped, millega lubatakse välisriikide laevastikel püüda kala tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Asjakohase teabe püügivõimsuse kohta Cooki saarte vetes vaatab läbi ühiskomitee.
4.Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, mis hõlmab inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlustele.
5.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.
6.Liidu laevadele tööle võetud kõikide meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni, eelkõige seoses töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.
7.Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.
Artikkel 4 – Liidu laevade juurdepääs Cooki saarte püügipiirkonnale
1.Liidu laevad võivad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljaantud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.
2.Cooki saarte ametiasutused annavad liidu laevadele kalapüügiloa ainult käesoleva lepingu kohaselt. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool käesoleva lepingu raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.
3.Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.
Artikkel 5 – Rahaline toetus
1.Liit annab Cooki saartele rahalist toetust vastavalt käesoleva lepingu protokollis ja lisas sätestatud tingimustele, et
a)maksta osa liidu laevade Cooki saarte püügipiirkonnale ja kalavarudele juurdepääsu tasust, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest ja
b)suurendada valdkondliku toetuse kaudu Cooki saarte suutlikkust töötada välja säästev kalanduspoliitika.
2.Valdkonna toetamiseks lõike 1 punktis b osutatud rahaline toetus
a)ei ole seotud lõike 1 punktis a osutatud juurdepääsutasudega ning
b)on kindlaks määratud ja sõltub Cooki saarte valdkondliku toetuse eesmärkide saavutamisest käesoleva lepingu protokolli ning iga-aastase ja mitmeaastase tegevuskavaga ette nähtud rakenduskorra kohaselt.
3.Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.
a)Ühiskomitee võib lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:
(1)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamine asjaomaste kalavarude majandamiseks, kui seda peetakse parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel varude säilitamise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks või
(2)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel võimaldab.
b)Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse summat võib korrigeerida Cooki saarte valdkondliku kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks ettenähtud toetuse maksmise tingimuste ümberhindamise tulemusena, kui ühiskomitee tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade konkreetsed tulemused selleks alust annavad.
c)Rahalise toetuse maksmise võib peatada artiklite 13 ja 14 kohaldamise korral.
Artikkel 6 – Ühiskomitee
1.Ühiskomiteesse kuuluvad liidu ja Cooki saarte asjakohased esindajad. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu kohaldamise järelevalve eest ja võib vastu võtta protokolli, lisa ja liidete muudatusi.
2.Ühiskomitee järelevalvetegevus hõlmab eelkõige järgmist:
a)lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise järelevalve, eriti artikli 5 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamine ning nende rakendamise hindamine;
b)vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;
c)tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.
3.Ühiskomitee otsustajaroll seisneb käesoleva lepingu protokolli, lisade ja liidete selliste muudatuste heakskiitmisel, mis on seotud järgmisega:
a)kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;
b)valdkondliku toetuse rakenduskord;
c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja viisid.
4.Ühiskomitee lähtub oma tegevuses käesoleva lepingu eesmärkidest ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud eeskirjadest ning võttes arvesse artiklis 8 osutatud teadusliku konsulteerimise tulemusi.
5.Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Cooki saartel ja liidus või mõnes muus lepinguosaliste poolt kokkulepitud paigas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb ühiskomitee kokku erakorraliseks koosolekuks. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse koosolekuprotokolli lisas. Otsused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele nende jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
6.Ühiskomitee võib vastu võtta oma töökorra.
Artikkel 7 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna koostöö edendamine
1.Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seonduvates sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad üksteisega nõu.
2.Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemisega seotud teabe vahetamist.
3.Lepinguosalised püüavad vajaduse korral luua soodsaid tingimusi oma äriühingute sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.
4.Lepinguosalised kannustavad vajaduse korral asutama vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, järgides süsteemselt Cooki saarte ja liidu õigusakte.
Artikkel 8 – Teaduskoostöö
1.Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul panustavad liit ja Cooki saared koostöösse, et jälgida kalavarude arengut Cooki saarte vetes.
2.Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral teineteisega konsulteerima ühise teadusliku töörühma või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tugevdada Vaikse ookeani lääne- ja keskosas mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.
Artikkel 9 – Koostöö seire, kontrolli ja järelevalve korraldamisel kalapüügi üle ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse korraldamisel
Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.
Artikkel 10 – Territoriaalne kohaldamisala
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Cooki saarte territooriumi suhtes.
Artikkel 11 – Kohaldatav õigus
1.Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, järgivad Cooki saarte püügipiirkonnas tegutsevad liidu laevad Cooki saartel kohaldatavaid õigusnorme. Cooki saarte ametiasutused esitavad liidu ametiasutustele Cooki saartel kohaldatavad õigusnormid.
2.Cooki saared kohustuvad võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine. Liidu laevad teevad koostööd Cooki saarte ametiasutustega, kes vastutavad asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest.
3.Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ja õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonna vetes.
4.Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames. Cooki saarte õigusaktide muudatusi või uusi õigusakte, mis mõjutavad liidu laevade tegevust, kohaldatakse liidu laevade suhtes alates kuuekümnendast (60) päevast pärast seda, kui Euroopa Liidu ametiasutused on saanud Cooki saartelt asjakohase teate.
Artikkel 12 – Kestus
Käesolevat lepingut kohaldatakse kaheksa aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. See pikeneb automaatselt järgmiseks kaheksaks aastaks, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 14.
Artikkel 13 – Lepingu peatamine
1.Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu kohaldamise peatada järgmistel juhtudel:
(a)erakorraliste asjaolude puhul, mis takistavad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonnas või
(b)lepinguosaliste erimeelsuste korral seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega või
(c)kui üks lepinguosalistest rikub käesolevat lepingut, eelkõige selle artikli 3 lõiget 4, milles käsitletakse inimõiguste austamist või
(d)kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud poliitilisi suuniseid märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalistest taotlema lepingu muutmist.
2.Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolm (3) kuud pärast teate kättesaamist. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme (3) kuu jooksul mõlemat osapoolt rahuldava lahenduseni.
3.Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised üksteisega konsulteerimist, et leida vaidlusele lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artiklis 5 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil lepingu kohaldamine oli peatatud.
Artikkel 14 – Lepingu lõpetamine
1.Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu kohaldamise lõpetada järgmistel juhtudel:
(a)erakorraliste asjaolude puhul,
(b)asjaomaste varude vähenemise korral,
(c)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral või
(d)suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.
2.Asjaomane lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuus (6) kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada.
3.Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised üksteisega, et leida kuue (6) kuu jooksul mõlemat osapoolt rahuldav lahendus.
4.Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 5 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.
Artikkel 15 – Protokoll ja lisa
Protokoll, selle lisa ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.
Artikkel 16 – Ajutine kohaldamine
Pärast käesoleva lepingu allkirjastamist lepinguosaliste poolt kohaldatakse seda ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni.
Artikkel 17 – Jõustumine
Käesolev leping koostatakse bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
Leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.
II LISA
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokoll
Artikkel 1 – Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused
1.Nelja aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast on säästava kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping”) artikli 4 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:
neli (4) tuunipüügiseinerit, kellel on lubatud püüda pika rändega liike, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguste konventsiooni 1. lisas.
2.Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.
3.Lepingu artikli 4 kohaselt võivad liidu laevad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas lisaga välja antud kalapüügiluba.
Artikkel 2 – Rahaline toetus – makseviisid
1.Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 5 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku kaks miljonit kaheksasada seitsekümmend (2 870 000) eurot.
2.Rahaline toetus koosneb kahest osast:
(a)iga-aastane summa juurdepääsu eest Cooki saarte püügipiirkonnale (kolmsada kaheksakümmend viis tuhat (385 000) eurot esimesel ja teisel aastal ning kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot kolmandal ja neljandal aastal), mis vastab võrdluskogusele seitse tuhat (7 000) tonni aastas, ja
(b)iga-aastane eritoetus kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot Cooki saarte valdkondliku kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.
3.Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 5 ja 6 kohaselt.
4.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksab liit esimesel aastal hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise algust ning järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokollil ajutise kohaldamise kuupäeva aastapäeval.
5.Cooki saarte ametiasutused jälgivad liidu laevade püügitegevust, et tagada liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimaluste asjakohane haldamine, võttes arvesse kalavarude olukorda ning varude kaitse- ja majandamismeetmeid.
(a)Cooki saared annavad liidu ametiasutustele teada, kui liidu laevade teatatud kogupüük Cooki saarte püügipiirkonnas ulatub 80 %ni võrdluskogusest. Kõnealuse teate saamisel teatavad liidu ametiasutused sellest viivitamata liikmesriikidele.
(b)Kui võrdluskogusest on püütud 80 %, jälgivad Cooki saared iga päev liidu laevade püügikoguseid ja teatavad liidu ametiasutustele viivitamata, kui võrdluskogus on saavutatud. Kõnealuse teate saamisel Cooki saartelt teatavad liidu ametiasutused sellest viivitamata liikmesriikidele.
(c)Kui liidu laevad on püüdnud 80 % võrdluskogusest, konsulteerivad lepinguosalised viivitamata üksteisega ja võrdlevad liidu laevade väljapüüki ning Cooki saarte siseriiklikes õigusaktides sätestatud püügipiiranguid, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine. Konsulteerimise käigus võib ühiskomitee kokku leppida, et liidu laevadele eraldatakse täiendav püügimaht.
(d)Alates kuupäevast, mil Cooki saared teatasid liidule, et võrdluskogus on saavutatud, suurendatakse laevaomanike poolt makstavat ühikumäära võrdluskogust (7 000 tonni) ületava püügi eest 80 % võrra kõnealuse aasta ühiku määrast kuni aastase kalapüügiloa kehtivuse lõpuni. Liidu toetuse määra ei muudeta. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.
6.Artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub Cooki saarte ametiasutuste ainupädevusse.
7.Kõik lõikes 2 osutatud rahalise toetuse osad kantakse valitsuse osutatud pangakontole Cooki saartel. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus antakse kalandussektori toetuse rakendamise eest vastutava asjakohase üksuse käsutusse. Cooki saarte ametiasutused esitavad liidu ametiasutustele õigeaegselt pangakonto andmed ja teabe riigieelarveseadusele vastava eelarverea kohta. Pangakonto andmed hõlmavad vähemalt järgmist: toetust saava üksuse nimi, pangakonto omaniku nimi, pangakonto omaniku aadress, panga nimi, SWIFT-kood, IBAN-number.
Artikkel 3 – Valdkondlik toetus
1.Hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva, lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis hõlmavad eelkõige järgmist:
(a)ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;
(b)ühe ja mitme aasta lõikes seatud saavutamist vajavad eesmärgid, et luua haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste arendamist ja käigushoidmist, huvirühmadega konsulteerimise edendamist, seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse tõhustamist ning muid suutlikkuse suurendamise võimalusi, et toetada Cooki saarte riikliku säästva kalanduspoliitika arendamist. Eesmärkide puhul võetakse arvesse Cooki saarte riikliku poliitika prioriteete, mis on seotud vastutustundliku ja säästva kalapüügi, sh merekaitsealade edendamisega, või mis seda tegevust mõjutavad ning
(c)kriteeriume ja menetlusi, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ja võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.
2.Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.
3.Kui üks lepinguosaline taotleb ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist, saadab ta kirjaliku taotluse vähemalt neliteist (14) päeva enne kavandatud istungi kuupäeva.
4.Lepinguosalised annavad igal aastal ühiskomitee raames hinnangu konkreetsetele tulemustele, mis on saavutatud kokku lepitud mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel.
(a)Igal aastal esitavad Cooki saared eduaruande meetmetest, mis on ellu viidud, ja saavutustest, milleni on jõutud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Aruande vaatab läbi ühiskomitee. Cooki saared koostavad enne protokolli kehtivusaja lõppu ka lõpparuande. Vajaduse korral võivad lepinguosalised jätkata järelevalvet valdkondliku toetuse rakendamise üle ka pärast protokolli kehtivuse lõppemist.
(b)Artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse osamaksetena. Protokolli esimesel aastal makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgmistel kohaldamise aastatel makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele ning valdkondliku toetuse rakendamisel saavutatud tulemuste analüüsile. Osamaksete maksmine peab toimuma hiljemalt nelikümmend viis (45) päeva pärast ühiskomitee otsust.
5.Liidul on õigus vaadata läbi ja/või peatada osaliselt või täielikult artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmine:
(a) kui ühiskomitee hinnangul erinevad saavutatud tulemused märkimisväärselt seatud eesmärkidest;
(b) kui rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.
6.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja ühiskomitees saavutatud kokkulepet, kui see on lõikes 1 osutatud heakskiidetud kava rakendamise tulemuste põhjal õigustatud. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu.
7.Igal aastal võivad Cooki saared eraldada vajaduse korral artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse tarbeks täiendava summa artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summast mitmeaastase programmi rakendamiseks. Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks (2) kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise aastapäeva.
8.Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.
Artikkel 4 – Teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas
1.Tunnistades Cooki saarte suveräänset õigust tema kalavarude üle, teevad lepinguosalised käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul koostööd kalavarude seisundi jälgimisel Cooki saarte püügipiirkonna vetes.
2.Lisaks teevad lepinguosalised vajaduse korral koostööd, et vahetada bioloogiliste ressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet, mis on seotud liidu laevade tegevusega Cooki saarte püügipiirkonna vetes.
3.Lepinguosalised kohustuvad edendama Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ning muude asjaomaste allpiirkondlike, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames koostööd kalavarude kaitseks ja vastutustundlikuks majandamiseks ning ühiskomitee võib võtta meetmeid, et tagada Cooki saarte kalavarude säästev majandamine.
Artikkel 5 – Kalapüügivõimaluste ja tehniliste sätete läbivaatamine ühiskomitees
1.Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi uuesti hinnata ja need läbi vaadata, kui WCPFCi resolutsioonid ning kaitse- ja majandamismeetmed toetavad seisukohta, et kõnealune läbivaatamine aitab tagada tuuni ja tuunilaadsete liikide säästva majandamise Vaikse ookeani lääne- ja keskosas, võttes arvesse, et lepinguosalised on eriti huvitatud suursilm-tuuni varude haldamisest.
2.Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.
3.Ühiskomitee võib vajaduse korral protokolli ja selle lisa tehnilised sätted läbi vaadata ning neid vastastikusel kokkuleppel muuta.
Artikkel 6 – Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük
1.Kui Liidu laevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud käesoleva protokolli artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega ühiskomitees enne selliseks kalapüügiks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalapüügitingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.
2.Ühe lepinguosalise taotluse korral määrab ühiskomitee iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised ning asjakohased parameetrid.
3.Liidu laevad teostavad katsepüüki vastavalt ühiskomitees kokku lepitud parameetritele, mis hõlmavad vajaduse korral ka halduskokkulepet. Sõltuvalt kalavarude seisundist antakse katsepüügiluba kuni kuueks (6) kuuks.
4.Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi tulemused on positiivsed, eraldavad Cooki saarte ametiasutused liidule kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni uute liikide püügivõimalustest osa, mis vastab liidu laevade panusele katsepüügi raames. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt lisa sätetele. Ühiskomitee teeb käesolevasse protokolli ja selle lisasse vastavad muudatused.
Artikkel 7 – Peatamine
1.Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada lepingu artiklis 13 loetletud juhtudel ja tingimustel.
2.Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, hakatakse rahalist toetust uuesti maksma niipea, kui lepingu artiklis 13 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud või lepingu kohaselt on jõutud kokkuleppele.
Artikkel 8 – Lõpetamine
Mõlemad lepinguosalised võivad lõpetada käesoleva protokolli rakendamise lepingu artiklis 14 loetletud juhtudel ja tingimustel.
Artikkel 9 – Konfidentsiaalsus
1.Cooki saared tagavad, et tundliku äriteabe puhul liidu kalapüügitegevuse kohta Cooki saarte püügipiirkonna vetes, peetakse kinni konfidentsiaalsus- ja turvanõuetest, mis on vähemalt sama ranged, kui WCPFCi komisjoni poolt WCPFCi sekretariaadile kehtestatud infoturbestandardid.
2.Mõlemad lepinguosalised tagavad, et vastavalt WCPFCi eeskirjadele ja menetlustele, mis hõlmavad komisjoni kogutud andmete kaitset, juurdepääsu sellistele andmetele ja selliste andmete levitamist, avaldatakse liidu laevade püügitegevuse kohta Cooki saarte püügipiirkonna vetes ainult koondandmed. Andmeid, mis on WCPFCi eeskirjade ja menetluste punkti 4.1 kohaselt määratletud kui avalikustamisele mittekuuluvad andmed, ja andmeid, mida võib pidada muudel põhjustel konfidentsiaalseks, kasutatakse üksnes lepingu kohaldamise eesmärgil.
Artikkel 10 – Elektrooniline andmevahetus
1.Lepingu ja selle protokolli kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks kohustuvad Cooki saared ja liit võtma kasutusele vajalikud elektroonilise andmevahetuse süsteemid. Elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis samaväärsena paberdokumendiga.
2.Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberdokumentidega.
Artikkel 11 – Kohustused seoses protokolli kehtivuse lõppemise või lõpetamisega
Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt lepingu artiklile 14, vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või protokolli sätete või Cooki saarte õigusaktide mis tahes rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.
Artikkel 12 – Ajutine kohaldamine
Pärast käesoleva protokolli allkirjastamist lepinguosaliste poolt kohaldatakse seda ajutiselt kuni protokolli jõustumiseni.
Artikkel 13 – Jõustumine
Protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.
LISA
EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE JÄTKAMISE TINGIMUSED VASTAVALT PROTOKOLLILE, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS EUROOPA LIIDU JA COOKI SAARTE VAHELISE SÄÄSTVA KALANDUSE PARTNERLUSLEPINGUGA ETTE NÄHTUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA RAHALINE TOETUS
I peatükk – Üldsätted
1. jagu
Mõisted
1.„Pädev asutus” –
(a)Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) puhul Euroopa Komisjon;
(b)Cooki saarte puhul mereressursside ministeerium.
Pädevate asutuste kontaktandmed on esitatud 1. liites.
2.„Kalapüügiluba” – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.
3.„Delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Suvas (Fidži).
4.„Vääramatu jõud” – olukord, kui laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks.
2. jagu
Püügipiirkond
1.Liidu laevadel, kellele Cooki saared on lepingu alusel välja andnud kalapüügiloa, on lubatud püüda kala Cooki saarte püügipiirkonnas, st Cooki saarte püügipiirkonna vetes, välja arvatud kaitse- või keelualadel. Cooki saared esitavad liidule Cooki saarte püügipiirkonna vete ning kaitse- või keelualade koordinaadid enne lepingu ajutise kohaldamiste algust.
2.Kooskõlas lepingu artikliga 11, teatavad Cooki saared liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud piirkondadega.
3. jagu
Laeva esindaja
Kalapüügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada volitatud esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Cooki saartel ja kelle kohta on Cooki saarte pädevale asutusele esitatud nõuetekohane teave.
4. jagu
Nõuetele vastavad liidu laevad
Liidu laev vastab kalapüügiloa nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Cooki saarte püügipiirkonna vetes. Laevadel ei tohi olla vastuolusid Cooki saarte ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Cooki saarte ja liidu vahelistest kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused. Lisaks peavad laevad järgima kalapüügilube käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte, olema kantud WCPFCi kalalaevade registrisse ja Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusagentuuri (Pacific Islands Forum Fisheries Agency, FFA) usaldusväärsete kalalaevade registrisse ning ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.
II peatükk – Kalapüügilubade haldamine
1. jagu
Kalapüügiloa kehtivusaeg
1.Protokolli kohaselt välja antud kalapüügiluba kehtib kaksteist (12) kuud ning seda võib pikendada. Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana
(a)aastal, mil algab protokolli ajutine kohaldamine, ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;
(b)seejärel iga täielikku kalendriaastat;
(c)aastal, mil protokolli kehtivusaeg lõpeb, ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.
2.Esimese ja viimase aastase kehtivusaja jooksul laevaomanike makstav 5. jao punkti 2 kohane tasu, arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.
2. jagu
Kalapüügiloa taotlemine
1.Kalapüügiloa võivad saada ainult käesoleva lisa I peatüki 4. jaos määratletud nõuetele vastavad liidu laevad.
2.Liidu pädev asutus esitab Cooki saarte pädevale asutusele elektrooniliselt (ja märgib koopia saajaks delegatsiooni) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping”) alusel kala püüda, vähemalt kakskümmend (20) tööpäeva enne kalapüügiloa aastase kehtivusaja algust, nagu on sätestatud käesoleva peatüki 1. jaos.
3.Kui kalapüügiloa taotlust ei ole esitatud enne aastase kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda teha hiljemalt kakskümmend (20) tööpäeva enne püügitegevuse algust, mille jaoks luba taotletakse. Sellisel juhul kehtib kalapüügiluba üksnes kuni selle aastase kehtivusaja lõpuni, mille jooksul luba taotleti. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.
4.Esimese kalapüügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt suures ulatuses muudetud, esitab liidu pädev asutus e-posti teel Cooki saarte ametiasutusele taotluse 2. liites sätestatud vormil ja lisama sellele järgmised dokumendid:
(a)tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;
(b)kalendertempliga märgistatud hiljutine (kaksteist (12) kuud või vähem) digitaalne värvifoto laevast külgvaates resolutsiooniga 72dpi, 1400x1050 pikslit, millel on näha laeva nimi ISO standardile vastava ladina tähestiku kohaselt;
(c)laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;
(d)laeva registreerimistunnistuse koopia;
(e)laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;
(f)FFA usaldusväärsete kalalaevade registri sertifikaadi koopia;
(g)lastiplaan.
5.Kui uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega tõend tasutud ettemakse kohta, FFA usaldusväärsete kalalaevade registri kehtiva sertifikaadi koopia ning punkti 4 alapunktides c, d ja e osutatud koopiad, kui nende algdokumente on uuendatud.
6.Ettemakse kantase Cooki saarte ametiasutuste esitatud pangakontole. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.
7.Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.
8.Kui taotlus on puudulik või ei vasta eespool punktides 4, 5, 6 ja 7 osutatud tingimustele, teatavad Cooki saarte ametiasutused seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast elektroonilise taotluse kättesaamist liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile, põhjused, miks on taotlus nende arvates puudulik või ei vasta muul moel punktides 4, 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustele.
3. jagu
Kalapüügiloa andmine
1.Cooki saared annavad kalapüügiloa viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist e-posti teel.
2.Cooki saarte pädev asutus edastab elektroonilise kalapüügiloa viivitamata laevaomanikule ja liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile. Samal ajal saadetakse laevaomanikule kalapüügiluba ka paberkandjal.
3.Pärast kalapüügiloa andmist kannab Cooki saarte pädev asutus laeva nende liidu laevade loetellu, kellel on luba Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda. See loetelu tehakse kättesaadavaks kõikidele Cooki saarte asjaomastele seire-, kontrolli- ja järelevalveüksustele ning liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile.
4.Elektrooniline kalapüügiluba asendatakse esimesel võimalusel paberkandjal kalapüügiloaga.
5.Kalapüügiluba antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral kooskõlas 4. jao sätetega.
6.Kalapüügiluba (elektrooniline või paberkandjal, kui see on olemas) tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.
4. jagu
Kalapüügiloa edasiandmine
1.Tõendatud vääramatu jõu korral ja liidu taotlusel võib laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale maksmata selle eest uut ettemakset.
2.Kui Cooki saarte pädev asutus lubab kalapüügiloa edasi anda, tagastab esimese laeva omanik või tema esindaja kalapüügiloa Cooki saarte pädevale asutusele ning teatab sellest liidu ametiasutusele ja delegatsioonile.
3.Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil Cooki saarte pädev asutus saab kätte vääramatu jõu poolt mõjutatud laeva kalapüügiloa. Tagastatud kalapüügiluba loetakse tühistatuks. Cooki saarte ametiasutus teatab liidu ametiasutusele ja delegatsioonile kalapüügiloa üleandmisest.
5. jagu
Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed
1.Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:
(a)protokolli esimesel kohaldamisaastal viiskümmend viis (55) eurot tonni kohta;
(b)protokolli teisel kohaldamisaastal kuuskümmend viis (65) eurot tonni kohta;
(c)protokolli järgmistel kohaldamisaastatel seitsekümmend (70) eurot tonni kohta.
2.Kalapüügiload antakse pärast seda, kui laevaomanikud on tasunud Cooki saartele järgmised summad:
(a)iga-aastane loatasu ettemakse:
(i) protokolli kohaldamise esimesel aastal on ettemakse kakskümmend kaks tuhat (22 000) eurot, mis on võrdne viiekümne viie (55) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;
(ii) protokolli kohaldamise teisel aastal on ettemakse kakskümmend kuus tuhat (26 000) eurot, mis on võrdne kuuekümne viie (65) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;
(iii) protokolli kohaldamise järgmistel aastatel on ettemakse kakskümmend kaheksa tuhat (28 000) eurot, mis on võrdne seitsmekümne (70) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;
(b)kalapüügiloa aastamaks summas kolmkümmend kaheksa tuhat viissada (38 500) eurot liidu iga laeva kohta.
Protokolli kohaldamise esimene aasta hõlmab ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini; protokolli kohaldamise viimane aasta hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni ajutise kohaldamise aastapäevani. Laevaomanike poolt esimesel ja viimasel aastal makstavad tasud arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.
6. jagu
Tasude lõpparuanne
1.Cooki saarte ametiasutus koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate tasude aruande liidu laevade esitatud püügiaruannete alusel.
2.Aruanne esitatakse liidu ametiasutusele, saates koopia delegatsioonile, enne jooksva aasta 31. märtsi. Liidu ametiasutus esitab selle enne 15. aprilli samaaegselt laevaomanikele ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele.
3.Kui laevaomanikud ei nõustu Cooki saarte ametiasutuse esitatud aruandega, võivad nad taotleda, et liidu ametiasutus konsulteeriks püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar) ning pidada seejärel nõu Cooki saarte ametiasutusega, kes teatab sellest liidu ametiasutusele ja delegatsioonile, et tasude lõpparuanne saaks koostatud enne jooksva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse Cooki saarte ametiasutuse esitatud aruanne lõplikuks. Kui lõpparuande summa on 5. jao punktis 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikule.
III peatükk – Seire
1. jagu
Püügi registreerimine ja aruandlus
1.Liidu laevad, millel on luba Cooki saarte püügipiirkonnas lepingu alusel kala püüda, teatavad väljapüütud kogustest Cooki saarte pädevale asutusele kuni mõlemad lepinguosalised on võtnud kasutusele elektroonilise püügiaruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) järgmiselt:
2.Cooki saarte püügipiirkonda kala püüdma lubatud liidu laevad täidavad Cooki saarte püügipiirkonnas veedetud iga päeva kohta 3. liites sätestatud püügipäeviku lehekülje. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud või laev oli ainult läbisõidul. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja.
3.Cooki saarte püügipiirkonnas asuvad liidu laevad esitavad Cooki saarte pädevale asutusele iga seitsme (7) päeva tagant kokkuvõtte punkti 2 kohasest püügipäevikust, kasutades 4. liites esitatud vormi nr 3.
4.Punktis 2 ettenähtud püügipäeviku lehekülgede üleandmiseks peavad liidu laevad,
(a)mis sisenevad Cooki saarte sadamasse (Avarua, Avatui, Arutanga, Tuanganui, Omoka, Tauhunu, Tukao, Yato), esitama täidetud vormid asjakohasele Cooki saare ametiasutusele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Cooki saarte ametiasutus esitab kirjaliku vastuvõtuteatise;
(b)mis lahkuvad Cooki saarte püügipiirkonnast Cooki saarte sadamasse sisenemata, saadavad püügipäeviku lehekülgede koopiad viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist järgmiste vahendite abil:
(i) e-posti teel Cooki saarte pädeva asutuse e-posti aadressile või
(ii) faksi teel Cooki saarte pädeva asutuse antud numbrile.
Iga püügipäeviku originaal tuleb saata seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast seda, kui laev on sisenenud esimesse sadamasse pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist.
5.Püügipäeviku lehekülgede koopiad tuleb samal ajal saata ka II peatüki 6. jao punktis 3 osutatud teadusasutustele eespool punktis 4 sätestatud tähtaegadeks.
6.Ajavahemike kohta, mil laev viibib Cooki saarte püügipiirkonnas, märgitakse eespool osutatud püügipäeviku lehekülgedele „Cooki saarte püügipiirkond”.
7.Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et rakendada elektroonilist püügiaruandlussüsteemi (ERS) Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse seireks vastavalt ühisele kokkuleppele ERSi haldamise ja rakendamise suuniste kohta.
8.Kui elektrooniline püügiaruandlussüsteem rakendub, asendab see täielikult punktides 2–4 osutatud registreerimise korda, välja arvatud tehniliste probleemide või rikete puhul, mille korral koostatakse püügiaruanded punktide 2–4 kohaselt.
2. jagu
Teade Cooki saarte püügipiirkonna vetesse sisenemise ja sealt väljumise kohta
1.Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud kohustuste täitmist, teatavad liidu laevad, millel on luba lepingu alusel kala püüda, Cooki saarte ametiasutusele vähemalt kakskümmend neli (24) tundi ette oma kavatsusest siseneda Cooki saarte püügipiirkonda või sealt väljuda.
2.Sisenemisest/lahkumisest teatamisel edastab iga laev ühtlasi pardal oleva saagi koguse ja liigid. Laev edastab ka oma eeldatava asukoha püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel. Teadete esitamisel kasutatakse 4. liites sätestatud vorme nr 1 ja nr 2 ning teated esitatakse faksi või e-posti teel selleks nimetatud kontaktisikutele.
3.Liidu kalalaevu, mis püüavad kala, kuid ei ole eelnevalt esitanud käesoleva jao punkti 2 kohast teadet püügipiirkonda sisenemise kohta, käsitatakse kalapüügiloata laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse V peatükis osutatud sanktsioone.
3. jagu
Lossimine
1.Lossimiseks määratud Cooki saarte sadamad on Avatui and Omoka.
2.Liidu laevad, millel on Cooki saarte kalapüügiluba ja mis soovivad lossida püütud saaki Cooki saarte määratud sadamates, esitavad Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt seitsekümmend kaks (72) tundi ette järgmise teabe:
(a)lossimissadam;
(b)lossitava kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;
(c)lossimise kuupäev ja kellaaeg;
(d)lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;
(e)toodete esitusviis.
3.Laevad peavad esitama oma lossimisdeklaratsioonid Cooki saarte pädevale asutusele hiljemalt neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.
4. jagu
Ümberlaadimine
1.Liidu laevad, kellel on Cooki saarte antud kalapüügiluba, ja kes soovivad Cooki saarte püügipiirkondade vetes püütud saagi ümber laadida, teevad seda ainult Cooki saarte määratud sadamates vastavalt III peatüki 1. jao punkti 4 alapunktile a. Ümberlaadimine merel väljaspool sadamat on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Cooki saarte õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.
2.Laevaomanik või laeva esindaja peab esitama Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt seitsekümmend kaks (72) tundi ette järgmised andmed:
(a)ümberlaadimissadam;
(b)mahalaadiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;
(c)vastuvõtva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;
(d)ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;
(e)ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;
(f)toote esitusviis.
3.Laevad esitavad oma ümberlaadimisdeklaratsioonid Cooki saarte pädevatele asutustele hiljemalt neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.
5. jagu
Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)
Ilma et see piiraks lipuriigi pädevust ning liidu laevade kohustusi nende lipuriikide kalapüügiseirekeskuste suhtes, ühilduvad kõik liidu laevad FFA laevaseire satelliitsüsteemiga (VMS), mida praegu kohaldatakse Cooki saarte püügipiirkonnas.
6. jagu
Vaatlejad
1.Cooki saarte kalapüügiloaga liidu kalalaevad tagavad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdes, et kooskõlas asjaomaste WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete ning Cooki saarte õigusaktidega, on neil pardal vaatleja.
2.Liidu laevade pardal on WCPFC piirkondlike vaatlejate programmi volitatud vaatleja või IATTC vaatleja, kelle volitused on kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandumiga WCPFC ja IATTC vaatlejate vastastikuse heakskiitmise kohta.
IV peatükk – Kontroll
1.Liidu laevad järgivad Cooki saarte asjakohaseid siseriiklikke kalapüüki käsitlevaid õigusakte ning samuti WCPFC poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.
2.Kontrollimenetlused:
(a)Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud Cooki saarte ametiisikutega, kes inspekteerivad ja kontrollivad kalapüüki.
(b)Ilma et see piiraks Cooki saarte siseriiklike õigusaktide sätteid, toimub pardaleminek nii, et inspekteerimislaeva ja inspektorite puhul on võimalik tuvastada, et tegemist on Cooki saarte volitatud ametiisikutega.
(c)Cooki saared teevad liidu pädevatele asutustele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide tarbeks. Kõnealune nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmist:
(i) patrull-laeva nimi;
(ii) patrull-laeva andmed;
(iii) patrull-laeva foto.
(d)Cooki saared võivad liidu või selle määratud asutuse taotluse korral lubada liidu inspektoritel jälgida maismaal toimuvate kontrollide käigus liidu laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.
(e)Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Enne laevalt lahkumist annab inspektor laeva kaptenile kontrolliaruande koopia.
(f)Inspektorid ei viibi pardal kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.
3.Cooki saarte sadamas kala lossivate või ümber laadivate liidu laevade kaptenid lubavad Cooki saarte volitatud ametiisikutel vastavat tegevust kontrollida ja abistavad neid.
4.Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Cooki saarte ametiasutus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Cooki saarte õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teatatakse viivitamata lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele.
V peatükk – Jõustamine
1.Sanktsioonid
(a)Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud kaitse ja majandamismeetmete või Cooki saarte õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Cooki saarte õigusaktides sätestatud sanktsioone.
(b)Lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele teatatakse viivitamata kõikidest sanktsioonidest ja nendega seotud asjakohastest faktidest.
(c)Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võib liidu pädev asutus peatatud või kehtetuks tunnistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud muu laevaomaniku laeva suhtes.
2.Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine
(a)Cooki saared teatavad liidule ja lipuliikmesriigile viivitamata igast lepingu kohaselt antud kalapüügiluba omava laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest.
(b)Cooki saared edastavad liidule ja lipuliikmesriigile kaheteistkümne (12) tunni jooksul arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust sisaldava inspekteerimisaruande koopia.
3.Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus
(a)Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse Cooki saarte õigusaktide alusel kohaldatavaid tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Cooki saarte esindajate nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase liikmesriigi esindaja.
(b)Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.
4.Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.
(a)Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kooskõlas Cooki saarte siseriiklike õigusaktidega tuleb menetlus lõpetada hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist.
(b)Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse makstava summa kindlaksmääramisel Cooki saarte siseriiklikest õigusaktidest. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.
(c)Laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtu määratud kautsjoni maksmist.
5.Liidu pädevale asutusele ja delegatsioonile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.
VI peatükk – Koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses
1.Selleks et tõhustada järelevalvet kalapüügi üle ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, annavad liidu kalalaevade kaptenid teada igast muust kalalaevast Cooki saarte püügipiirkonna vetes.
2.Kui liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, kogub ta sellise laeva ja selle tegevuse kohta nägemisulatuses viibimise ajal võimalikult palju teavet. Vaatluste aruanne saadetakse viivitamata Cooki saarte pädevale asutusele ja koopia lipuliikmesriigi kalapüügiseirekeskusele.
3.Cooki saarte asutus esitab liidule nii kiiresti kui võimalik iga nende valduses oleva aruande kalalaeva kohta, mille tegevuses Cooki saarte püügipiirkonna vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.
Käesoleva lisa liited
1. liide – Pädevate asutuste kontaktandmed
2. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm
3. liide – Püügipäevik
4. liide – Teabevahetuse aruandevormid
1. liide
Pädevate asutuste kontaktandmed
ELi kontaktandmed
1. Liidu ametiasutused
Aadress: Mare B3 – Bilateral Agreements and Fisheries Control in International Waters
Rue Joseph II, 79, 01/079
1049 Brussels
E-post: mare-b3@ec.europa.eu
Telefon: (+32) 229 69 493
Faks: (+32) 229 514 33
2. Liidu kalapüügilubade üksus
Aadress: D4 – Unité Gestion intégrée des données halieutiques
Rue Joseph II, 99
1049 Brüssel
E-post: mare-licences@ec.europa.eu
Telefon: (+32) 229 91 262
3. Spanish Fishing Monitoring Centre (Hispaania kalapüügiseirekeskus)
Aadress: Centro de Seguimiento Pesquero
Sección Sistema Localización Buques
Subdirección General de Control e Inspección - Secretaria General de Pesca
C/ Velazquez 147, planta baja. Madrid
Telefon: (+34) 913 471 559
E-post: csp@magrama.es
Cooki saarte kontaktandmed
1. Kalandusküsimusi haldav ametiasutus
Aadress: Ministry of Marine Resources
Avarua, PO Box 85, Rarotonga
Cook Islands
E-post: rar@mmr.gov.ck
Telefon: (+682) 29 730
Faks: (+682) 29 721
2. Kalapüügilube välja andev asutus
Aadress: Ministry of Marine Resources
Avarua, PO Box 85, Rarotonga
Cook Islands
E-post: licensing@mmr.gov.ck
Telefon: (+682) 29 730
Faks: (+682) 29 721
3. Kalapüügiseirekeskus
Aadress: Ministry of Marine Resources
Avarua, PO Box 85, Rarotonga
Cook Islands
E-post: a.jones@mmr.gov.ck
Telefon: (+682) 29 730
Faks: (+682) 29 721
4. Cooki saarte kontaktisik
Nimi: Ben Ponia, mereressursside minister
E-post: b.ponia@mmr.gov.ck
Mobiiltelefon: (+682) 555 24
2. liide
VORM A
COOKI SAARTE VALITSUS
Mereressursside seadus (2005)
Laevale kalapüügiloa taotlemine
(Mereressursse (kalapüügilubasid) käsitlevad määrused (2012) – Määrus nr 4)
Juhend: * Märkige asjakohasesse lahtrisse selgesti ☑
* Vastake kõikidele küsimustele täites lüngad või märgistades asjakohase valikvastuse.
* Tõmmake perekonnanimele joon alla.
* Märkige täielik postiaadress.
* Kasutage meetermõõdustiku ühikuid; muude ühikute kasutamisel täpsustage.
1. Cooki saarte laeva kalapüügiluba Välisriigi laeva kalapüügiluba
(kohalikule elanikule / Cooki saarte residendile kuuluva laeva kalapüügiluba (või prahitud laeva kalapüügiluba)
2.Laevaga seotud andmed
Laeva nimi: |
Registreerimisriik (lipuriik): |
||||||
Rahvusvaheline raadiokutsung: |
Lipuriigi registrinumber: |
Varasemad andmed laeva kohta (vajaduse korral)
Laeva eelmine nimi: |
Eelmine registreerimisriik (lipuriik): |
||||
Eelmine rahvusvaheline raadiokutsung: |
Eelmine lipuriigi registrinumber: |
||||
Lipuriigi muutmise aasta: |
Laeva spetsifikatsioon:
Brutoregistertonnaaž (brt): |
Kogupikkus: |
|||||||||||||||||
Riik, kus laev ehitati: |
Ehitamise aasta: |
|||||||||||||||||
Kere materjal: |
||||||||||||||||||
Alumiinium |
Klaaskiud |
Teras |
Puit |
|||||||||||||||
Muu (täpsustage) |
||||||||||||||||||
Mootori mark/mudel: |
Mootori koguvõimsus: |
|||||||||||||||||
Kütusepunkrite kogumaht: |
Tehasekiirus (sõlmedes): |
|||||||||||||||||
Kogu ladustamismaht: |
Tavapärane laevapere liikmete arv: |
|||||||||||||||||
Säilitamine: |
||||||||||||||||||
Soolvesi |
Sügavkülmutamine / Õhk (keerised) |
Jää |
Külmutatud merevesi |
NB! Valede, puudulike või eksitavate andmete esitamine on süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Kui esitatud teave on vale, puudulik või eksitav, ei anta laevale kalapüügiluba ning käesoleva taotluse alusel juba välja antud kalapüügiloa võib tühistada. |
Laeva tüüp:
Üksi tegutsev seiner |
Õngejadalaev |
Kalaveolaev |
|||
Rühmas tegutsev seiner |
Ritvõngelaev |
Muu (täpsustage) |
|||
Emalaev |
Traaler |
||||
Seiner |
Landipüügilaev |
||||
Otsingulaev |
Põhjapüügi/süvamerepüügi laev |
Laeva prahtija/käitaja/omanik/kalastamise eest vastutav kapten/kapten
Prahtija/käitaja: |
Omanik: |
||||||||
Nimi |
Nimi |
||||||||
Aadress: |
Aadress: |
||||||||
Kalastamise eest vastutav kapten / kapten: |
Kalastamise eest vastutav kapten: |
||||||||
Nimi |
Nimi |
||||||||
Aadress: |
Aadress: |
||||||||
Jah |
Ei |
||||||||||
1. |
Kas omaniku või prahtija suhtes on algatatud mõne jurisdiktsiooni pankrotiseaduste kohane menetlus? Jaatava vastuse korral esitage (eraldi lehel) üksikasjalikud andmed. |
||||||||||
Jah |
Ei |
||||||||||
2. |
Kas laeva kunagi kasutatud tegevuseks, mis on mereressursside seadusega vastuolus? Jaatava vastuse korral esitage (eraldi lehel) üksikasjalikud andmed. |
||||||||||
Jah |
Ei |
||||||||||
3. |
Kas laeval on piirkonna muude riikide antud kehtivaid kalapüügilube? Jaatava vastuse korral täpsustage kalapüügiloa andnud riigi nimi / riikide nimed ja kalapüügiloa number / kalapüügilubade numbrid. |
||||||||||
Riik |
|||||||||||
Kalapüügiloa nr |
|||||||||||
4. |
Esitage üksikasjalik teave ühisettevõtete või muude lepinguliste kokkulepete kohta Cooki saarte valitsuse või Cooki saarte kodanikuga seoses kavandatava püügitegevusega: |
||||||||||
a) äriühingud esitavad ühiselt või eraldi üksikasjaliku teabe ühisettevõtte kohta, mis on seotud äriühingu laevadega (lisage üksikasjalikud andmed); |
|||||||||||
b) äriühingud esitavad mereressursside ministrile äriplaani, milles on esitatud üksikasjalikud andmed kavandatud kalapüügi ning ekspordi- ja turustamistegevuse kohta, sealhulgas prognoositavad kulud ja äriühingute finantsaruanded (lisage üksikasjalikud andmed). |
|||||||||||
Jah |
Ei |
||||||||||
5. |
Kas laeva lipuriigi valitsus on sõlminud Cooki saarte valitsusega kehtiva lepingu, mille kohaselt käesolev taotlus on esitatud, ning välisriikide kalalaevade omanikke ja prahtijaid esindava organisatsiooniga, mille liige laeva omanik või prahtija on?
|
||||||||||
Üksikasjalik teave laeva automaatse asukohateabe edastaja (Inmarsati seadme) kohta
Jah |
Ei |
|||||||
Kas laevale on paigaldatud FFA tüübikinnitusega automaatne asukohateabe edastaja? Jaatava vastuse korral esitage üksikasjad. |
||||||||
Inmarsati mobiilse seadme number: |
Paigaldaja nimi: |
|||||||
Inmarsati seadme seerianumber: |
Kontaktandmed: |
|||||||
Mark/mudel: |
||||||||
Tarkvara versioon: |
NB! Valede, puudulike või eksitavate andmete esitamine on süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Kui esitatud teave on vale, puudulik või eksitav, ei anta laevale kalapüügiluba ning käesoleva taotluse alusel juba välja antud kalapüügiloa võib tühistada. |
Taotleja andmed
Nimi |
Märkige asjakohasesse lahtrisse X. |
Volitatud esindaja |
|||||
Aadress: |
Prahtija/käitaja: |
||||||
Omanik |
|||||||
Tel: |
Faks: |
||||||
E-post: |
Taotleja kinnitus
Taotlen kalapüügiluba laevale ............................................................... (eespool nimetatud Cooki saarte /välisriigi kalalaeva nimi). Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene, täielik ja korrektne. Olen teadlik sellest, et olen kohustatud teatama muudatustest seoses käesolevas taotluses esitatud teabega mereressursside ministrile seitsme (7) päeva jooksul ja et mitteteatamise korral võidakse mind vastutusele võtta.
Taotleja |
Kuupäev |
3.Lisatud dokumentide kontrollnimekiri
Lisage taotlusele järgmised dokumendid:
Cooki saarte laeva registreerimistunnistus
FFA registreerimissertifikaat;
Laevapereta prahtimisleping / kalapüügi prahtimisleping
Hiljutised fotod laevast, selle märgistusest ja tunnusandmetest (kogu laeva kujutavad fotod pakpoordist ja tüürpoordist ning ahtrist, mis ei ole vanemad kui kuus (6) kuud).
Sertifitseeritud skemaatiline lastiplaan (General Arrangements Plan)
Meeskonna nimekiri ja üksikasjad
Koopiad muude piirkondade kehtivatest kalapüügilubadest.
Käesolev taotlus tuleb esitada, mereressursside ministrile aadressil, mis on esitatud allpool ja taotlusele tuleb lisada ettenähtud taotlemistasu.
Minister Ministry of Marine Resources Box 85 Avarua Cook Islands |
Telefon: (682) 28721 Faks: (+682) 29721 |
NB! Valede, puudulike või eksitavate andmete esitamine on süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Kui esitatud teave on vale, puudulik või eksitav, ei anta laevale kalapüügiluba ning käesoleva taotluse alusel juba välja antud kalapüügiloa võib tühistada. |
3. liide
4. liide
Teabevahetuse aruandevormid
1.Sisenemisaruanne (COE) 1
Sisu |
Edastatavad andmed |
Teate saaja |
|
Tegevuskood |
COE |
Laeva nimi |
|
Rahvusvaheline raadiokutsung |
|
Sisenemise koht |
LT/LG |
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC) |
PP/KK/AAAA – TT.MM |
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuh.tonni): |
|
Kulduim-tuun (YFT) |
(tuhat tonni) |
Suursilm-tuun (BET) |
(tuhat tonni) |
Vööttuun (SKJ) |
(tuhat tonni) |
Muud (täpsustada) |
(tuhat tonni) |
2.Lahkumisaruanne (COX) 2
Sisu |
Edastatavad andmed |
Teate saaja |
|
Tegevuskood |
COX |
Laeva nimi |
|
Rahvusvaheline raadiokutsung |
|
Asukoht väljumisel |
LT/LG |
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC) |
PP/KK/AAAA – TT.MM |
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuh.tonni): |
|
Kulduim-tuun (YFT) |
(tuhat tonni) |
Suursilm-tuun (BET) |
(tuhat tonni) |
Vööttuun (SKJ) |
(tuhat tonni) |
Muud (täpsustada) |
(tuhat tonni) |
3.Püügiaruande vorm (CAT) Cooki saarte kalapüügi piirkonna vetes 3
Sisu |
Edastatavad andmed |
Teate saaja |
|
Tegevuskood |
CAT |
Laeva nimi |
|
Rahvusvaheline raadiokutsung |
|
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC) |
PP/KK/AAAA – TT.MM |
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuh.tonni): |
|
Kulduim-tuun (YFT) |
(tuhat tonni) |
Suursilm-tuun (BET) |
(tuhat tonni) |
Vööttuun (SKJ) |
(tuhat tonni) |
Muud (täpsustada) |
(tuhat tonni) |
Püügikordade arv pärast eelmist aruannet |
4.Aruanded edastatakse pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:
a.E-post: a.jones@mmr.gov.ck
b.Faks: (+682) 29721
III LISA
Volituste kohaldamisala ja menetlus ühiskomitees võetava liidu seisukoha kindlaksmääramiseks
(1)Komisjonil on volitused pidada Cooki saarte valitsusega läbirääkimisi ning vajaduse korral ja kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3 kiita heaks protokolli muudatused seoses järgmiste küsimustega:
(a)protokolli artiklite 5 ja 6 kohane kalapüügivõimaluste läbivaatamine;
(b)protokolli artikli 3 kohane otsus valdkondliku toetuse rakenduskorra kohta;
(c)vastavalt protokolli artikli 6 lõikele 3 ühiskomitee pädevusse kuuluvad protokolli ja selle lisa tehnilised sätted.
(2)Lepingu alusel asutatud ühiskomitees liit:
(a)toimib kooskõlas eesmärkidega, mida liit taotleb ühise kalanduspoliitika raames;
(b)järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;
(c)edendab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste eeskirjadega rannikuriikidega ühise haldamise raames.
(3)Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel väljendatavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.
Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud liidu seisukoha ettepaneku üksikasjad.
Punkti 1 alapunktis a osutatud küsimustes on liidu kavandatava seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht heakskiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või kahekümne (20) päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.
Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.
Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, kaasa arvatud vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.