Brüssel,7.3.2016

COM(2016) 119 final

2016/0066(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule


SELETUSKIRI

1. Taust

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 1 (edaspidi „määrus”).

Määruse artikli 2 kohaselt on ameti eesmärk pakkuda liidu õiguse rakendamisel seoses põhiõigustega abi ja teadmisi liidu asjakohastele institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele.

Vastavalt määruse artikli 28 lõikele 1 on kandidaatriikidel võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena. Määruse artikli 28 lõikes 2 sätestatakse, et osalemine ja sellega seotud kord määratakse kindlaks asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega. Otsuses täpsustatakse eelkõige see, mil viisil ja millises ulatuses riik osaleb määruse artiklite 4 ja 5 raames ameti töös. Assotsiatsiooninõukogu otsuse vastuvõtmisel saab amet tegeleda kõnealuses kandidaatriigis määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik riigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

2. Otsuse ettepanek

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus liidu seisukoha kohta otsus, mis käsitleb Serbia Vabariigi osalemist ameti töös vaatlejana ning sellega seotud korda. Ettepaneku ainsas artiklis sätestatakse, et liidu seisukoht esitatakse nõukogu otsusele lisatud ELi-Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõus (edaspidi „otsuse eelnõu”). Selle otsuse eelnõu ettepanek on samuti lisatud komisjoni ettepanekule. See vastab määruse artiklis 28 esitatud nõuetele.

Kooskõlas määruse ühe aluspõhimõttega (mille kohaselt töötab amet valdkonna-, mitte riigipõhise lähenemise alusel) võimaldatakse otsuse eelnõus ametil täita määruse artiklite 4 ja 5 raames sätestatud ülesandeid ka Serbia Vabariigis.

Ühtlasi sätestatakse otsuse eelnõus, et Serbia Vabariik nimetab ameti haldusnõukogusse vaatleja ja tema asendaja. Nimetatud isikud peaksid vastama määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Nad osalevad haldusnõukogu töös liikmesriikide poolt nimetatud liikmete ja asendusliikmetega võrdsel alusel, kuid ilma hääleõiguseta.

Otsuse eelnõu hõlmab Serbia Vabariigi osamaksu ja töötajaid käsitlevaid sätteid (I lisa). Otsuse eelnõu hõlmab ka finantsselgitust.

Otsuse eelnõu on kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 2 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega.

2016/0066 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Ülemkogu otsustas 1997. aasta detsembri Luxembourgi kohtumisel vaadelda osalemist Euroopa Liidu ametites kui ühinemiseelse strateegia kiirendamise viisi. Euroopa Ülemkogu järeldustes on ette nähtud, et „Euroopa Liidu ametid, milles taotlejariigid saavad osaleda, määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi”.

(2)Nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (edaspidi „määrus”) on sätestatud, et kandidaatriikidel on võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena.

(3)Serbia Vabariik toetab määruses ametile seatud sihte ning tunnustab määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud ameti ülesandeid ja tegevusalasid.

(4)Serbia Vabariigi lõppeesmärk on saada Euroopa Liidu liikmeks ja tema osalemine Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös aitab Serbia Vabariigil seda eesmärki saavutada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta, on sätestatud käesolevale otsusele lisatud ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõus.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).
(2) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).

Brüssel,7.3.2016

COM(2016) 119 final

LISAD

Otsus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule

lisatud dokumendile

Nõukogu otsus,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule


LISAD

Otsus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule

lisatud dokumendile

Nõukogu otsus,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule

ELi JA SERBIA VABARIIGI STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, eriti selle artiklit 28,

ning arvestades järgmist:

1) Euroopa Ülemkogu otsustas 1997. aasta detsembri Luxembourgi kohtumisel vaadelda osalemist ühenduse ametites kui ühinemiseelse strateegia kiirendamise viisi. Euroopa Ülemkogu järeldustes on ette nähtud, et „ametid, milles taotlejariigid saavad osaleda, määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi”.

2) Serbia Vabariik jagab nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (edaspidi „amet”) seatud sihte ning tunnustab sealsamas sätestatud ameti ülesannete ulatust ja kirjeldust.

3) On asjakohane, et amet tegeleks Serbia Vabariigis nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik Serbia Vabariigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

4) Seetõttu tuleks lubada Serbia Vabariigil osaleda ameti töös vaatlejana ning kehtestada osalemise kord, sealhulgas ameti algatustest osavõtmist, samuti osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted.

5) Vastavalt nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 1 sätestatud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktile a ja artikli 82 lõike 3 punktile a võib ameti direktor erandina lubada võtta tööle Serbia Vabariigi täieõiguslikke kodanikke,


ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Serbia Vabariik kui kandidaatriik osaleb vaatlejana nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 alusel asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös.

Artikkel 2

1. Amet võib tegeleda Serbia Vabariigis nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik Serbia Vabariigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

2. Sellel eesmärgil võib amet täita Serbia Vabariigis nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklite 4 ja 5 raames sätestatud ülesandeid.

Artikkel 3

Serbia Vabariik toetab kooskõlas käesoleva otsuse lisaga rahaliselt ameti tegevust, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 4.

Artikkel 4

1. Serbia Vabariik nimetab ametisse vaatleja ja tema asendaja, kes vastavad nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Nad võivad haldusnõukogu töös osaleda liikmesriikide määratud liikmete ja asendusliikmetega võrdsel alusel, kuid ilma hääleõiguseta.

2. Nagu on viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 8 lõikes 1, määrab Serbia Vabariik riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.

3. Nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest teatab Serbia Vabariik Euroopa Komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute nimed, kvalifikatsioonid ja kontaktandmed.

Artikkel 5

Ametile esitatud või sealt lähtuvaid andmeid võib avaldada ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks eeldusel, et konfidentsiaalset teavet kaitstakse Serbia Vabariigis samal määral kui Euroopa Liidus.

Artikkel 6

Ametil on Serbia Vabariigis samasugune õigusvõime kui on juriidilistel isikutel vastavalt Serbia Vabariigi õigusele.

Artikkel 7

Et võimaldada ametil ja selle töötajatel oma ülesandeid täita, tagab Serbia Vabariik neile privileegid ja immuniteedid, mis on identsed Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklites 1–4, 5, 6, 10–13, 15, 17 ja 18 sätestatutega.

Artikkel 8

Pooled võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja teatavad nendest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

I LISA

SERBIA VABARIIGI OSAMAKS EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE AMETIS

1.Serbia Vabariigi poolt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet”) töös osalemise eest Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluv osamaks, nagu see on sätestatud punktis 2, katab Serbia Vabariigi osalemise kõik kulud esimese kolme aasta jooksul. Alates neljandast aastast määratakse osamaksu suurus kindlaks punkti 6 alusel.

2.Serbia Vabariigi poolt Euroopa Liidu eelarvesse esimesel kolmel aastal tasumisele kuuluv osamaks on järgmine:

1. aasta:

183 000 eurot

2. aasta:

186 000 eurot

3. aasta:

189 000 eurot

3.Võimalik rahaline toetus Euroopa Liidu abiprogrammide raames lepitakse kokku eraldi vastavalt asjaomasele Euroopa Liidu programmile.

4.Serbia Vabariigi osamaksu hallatakse kooskõlas finantsmäärusega, mida kohaldatakse Euroopa Liidu üldise eelarve suhtes.

5.Serbia Vabariigi esindajate ja ekspertide reisi- ja elamiskulud, mis on tehtud eesmärgiga võtta osa ameti tegevustest või ameti tööprogrammi rakendamisega seotud koosolekutest, kaetakse ameti poolt samadel alustel ja samas vastavuses jõusolevate menetlusviisidega kui Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6.Komisjon esitab pärast käesoleva otsuse jõustumist ja iga järgmise aasta alguses Serbia Vabariigile rahastamisnõude, mis vastab tolle käesoleva otsuse kohasele osamaksule ameti eelarves. Oma osaluse esimesel kalendriaastal maksab Serbia Vabariik osamaksu, mis on arvutatud proportsionaalselt alates tema osaluse alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgmistel aastatel on osamaks kooskõlas punktis 2 esitatud tabeliga. Alates neljandast aastast kohandatakse osamaksu vastavalt ametile antud toetuse suurenemisele või vähenemisele, et säiliks vastavus Serbia Vabariigi osamaksu ja ameti EL-28 hõlmava eelarve vahel. Osamaksu on võimalik järgmistel eelarveaastatel Eurostati poolt avaldatavate värskeimate statistiliste andmete põhjal muuta.

7.Osamaksu arvestatakse eurodes ja see makstakse panka Euroopa Komisjoni eurokontole.

8.Serbia Vabariik maksab oma osamaksu rahastamisnõudest lähtuvalt hiljemalt 30 päeva jooksul alates rahastamisnõude saatmisest komisjoni poolt.

9.Iga viivitus Serbia Vabariigi osamaksu tasumisel tekitab kohustuse tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab määrale, mida rakendab Euroopa Keskpank antud päeval oma eurotehingutele ning seda suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra.

FINANTSSELGITUS

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

   1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

   1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

   1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

   1.4.    Eesmärgid

   1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

   1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

   1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.    HALDUSMEETMED

   2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

   2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

   2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

   3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

   3.2.    Hinnanguline mõju kuludele 

   3.2.1.    Üldine hinnanguline mõju kuludele

   3.2.2.    Hinnanguline mõju ameti tegevusassigneeringutele

   3.2.3.    Hinnanguline mõju ameti inimressurssidele

   3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus

   3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta Serbia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikule

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 2  

Poliitikavaldkond:        33    „Õigus- ja tarbijaküsimused”

Meede:    33 02    „Õigused, võrdõiguslikkus ja kodakondsus”

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Serbia Vabariigi osalemine ameti töös vaatlejana aitab kaasa riigi õiguse järkjärgulisele vastavusseviimisele Euroopa Liidu õigusega ning riigi edukale ettevalmistamisele Euroopa Liidu liikmeks saamisel.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk:

Nimetatud otsus võimaldab Serbia Vabariigil osaleda vaatlejana ameti töös ja ametil tegeleda põhiõiguste küsimustega Serbia Vabariigis. 

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile: 

33 02        „Õigused, võrdõiguslikkus ja kodakondsus”.

1.4.1.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Serbia Vabariigi osalemine ameti töös vaatlejana aitab kaasa riigi õiguse järkjärgulisele vastavusseviimisele Euroopa Liidu õigusega ning riigi edukale ettevalmistamisele Euroopa Liidu liikmeks saamisel.

1.4.2.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kavandatud otsus võimaldab ametil täita Serbia Vabariigis nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 (edaspidi „määruse”) artiklite 4 ja 5 raames sätestatud ülesandeid.

Tulemuslikkuse näitajad on ameti kavandamis-, järelevalve-, hindamis- ja aruandlustegevuses kesksel kohal. Tulemuslikkuse hindamisraamistikus kehtestatud näitajaid kasutatakse ameti tulemuslikkuse mõõtmiseks. Tulemuslikkuse hindamisraamistik hõlmab projektitasandi näitajaid, mis kirjeldavad iga sekkumise kavandatud väljundit ning lühiajalisi, pikaajalisi ja taotluslikke näitajaid, millest enamikke mõõdetakse pärast sekkumiste ja eelkõige kavandatud algatuse lõpule viimist. On oluline, et tulemuslikkuse hindamisraamistik oleks seotud nii strateegilise kava kui ka iga-aastaste töökavadega. Ameti tulemuslikkuse hindamisraamistik hõlmab sekkumisloogikat ja tulemuslikkuse näitajate loetelu koos vastavate eesmärkide, hindamiskriteeriumide, meetmete ning allikate ja vahenditega. Tulemuslikkuse hindamisraamistik koondab kogu tulemuslikkusega seotud teabe ja andmed loogilisse raamistikku. Ameti tulemuslikkuse hindamisraamistik on ülesehitatud viisil, mis toetab tulemuslikkuse analüüsimist (st järelevalve, hindamine ja aruandlus) ameti erinevatel tasanditel (st projekt, tegevus, temaatiline valdkond) ja strateegilistel tasanditel ning seda kasutatakse algatuse rakendamise järelevalveks. Näitajaid eristatakse eelkõige tulemustasemete kaupa (st väljund, lühiajalised, pikaajalised ja taotluslikud mõjud) vastavalt loogikamudelis kirjeldatud tegevustasemetele. Näitajad määratakse kindlaks igal aastal (ka algatusega seotud asjaomase ABM/ABB tegevuse kohta) ameti operatiivsetes töökavades (programmidokument) ning tulemuslikkuse järelevalve ja hindamine sisaldub asjaomases aruandlusdokumendis (konsolideeritud tegevusaruanne).

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Nimetatud otsus peaks võimaldama Serbia Vabariigil osaleda vaatlejana ameti töös ja ametil tegeleda põhiõiguste küsimustega Serbia Vabariigis nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud ulatuses.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Serbia Vabariigi osalemine ameti töös vaatlejana aitab kaasa riigi õiguse järkjärgulisele vastavusseviimisele Euroopa Liidu õigusega.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 ettepanek sisaldas ameti tegevuse geograafilist kohaldamisala käsitlevat mõjuhinnangut.

ELi Põhiõiguste Ameti eelkäija, Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus (EUMC), viis erinevates kandidaatriikides (2003. aastal ELiga 2004. aastal ühinenud 10 kandidaatriigis ja Rumeenias, Bulgaarias, Türgis ja Horvaatias) ellu PHARE projekte, mis osutusid väga positiivseteks nii kandidaatriikide kui ka EUMC jaoks.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Osa Serbia Vabariigi osalemiskuludest kaetakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu.

1.6.Meetme ja finantsmõju kestus

Ettepanek/algatus kehtib alates otsuse jõustumisest (vt selle artikkel 9) kuni Serbia Vabariigi ühinemiseni ELiga

Finantsmõju alates otsuse jõustumisest (vt selle artikkel 9) kuni Serbia Vabariigi ühinemiseni ELiga

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 3  

Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

ELi Põhiõiguste Ameti tööd, kaasa arvatud kandidaatriikide osalemist ameti tegevuses, hinnatakse regulaarselt kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikuga ning võttes arvesse ameti mitmeaastast raamistikku ja programmidokumente. 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

1) Personali teadmised konkreetsest turust.

2) Konkreetsed probleemid põhiõiguste alaste andmete kogumisel pakkujate puudumise tõttu turul.

3) Mõju hankemenetlusele põhiõiguste alaste andmete kogumisteenuse pakkujate puudumise tõttu.

4) Mõju uuringu tulemustele ebapiisava andmekogumise või andmete kättesaamatuse tõttu.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

1) Meetme rakendamiseks vajalike eriteadmiste, oskuste ja pädevuse analüüs ja personalile vajaliku väljaõppe kindlaksmääramine.

2) Lepinguliste teenusepakkujate tegevuse seire tugevdamine, eriti kui nad ei ole kogenud põhiõiguste alaste andmete kogujad.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega kohaldatakse ELi Põhiõiguste Ameti suhtes ilma piiranguteta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013.

Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ja kohaldab viivitamata ameti pettustevastase strateegia kontekstis asjakohased sätted ja asjaomase tegevuskava.

Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha ametilt raha saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate seas kohapealseid kontrolle.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kululiik

Rahaline osalus

Nr
[Rubriik …..]

Liigendatud/liigendamata 4

EFTA riigid 5

Kandidaatriigid 6

Kolmandad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3

33,0206

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Liigendamata

EI

JAH

EI

JAH

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Nr

3 ..……………………………………………………………….

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

KOKKU

Jaotis 1 – Personalikulud

Kulukohustused

1)

0,074

0,075

0,076

0,225

Maksed

2)

0,074

0,075

0,076

0,225

Jaotis 2 - Hooned ja mitmesugused tegevuskulud

Kulukohustused

1a)

0,020

0,021

0,021

0,062

Maksed

2 a)

0,020

0,021

0,021

0,062

Jaotis 3 – Tegevuskulud

Kulukohustused

3 a)

0,086

0,087

0,089

0,262

Maksed

3b)

0,086

0,087

0,089

0,262



Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1+1a +3a

0,180

0,183

0,186

0,549

Maksed

=2+2a

+3b

0,180

0,183

0,186

0,549


Ameti kulud kaetakse kandidaatriikide osamaksudest tulevatest sihtotstarbelistest tuludest



Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

5

„Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

KOKKU

Komisjon

•Personal

0,067

0,067

0,067

0,201

•Muud halduskulud

Komisjon KOKKU

Assigneeringud

0,067

0,067

0,067

0,201

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,067

0,067

0,067

0,201

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU
 

Kulukohustused

0,247

0,250

0,253

0,750

Maksed

0,247

0,250

0,253

0,750

3.2.2.Hinnanguline mõju kuludele

Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist summas 0,086 miljonit eurot.

Serbia Vabariigi osalemine ameti töös vaatlejana võimaldab ametil tegeleda kõnealuses kandidaatriigis nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik riigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega. Ameti ülesanded on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 4 ja valdkonnad, millele amet keskendub on kindlaks määratud ameti mitmeaastases raamistikus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklile 5.

3.2.3.Hinnanguline mõju Euroopa Põhiõiguste Ameti inimressurssidele

3.2.4.Ülevaade

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)

Ametnikud (AST palgaastmed)

Lepingulised töötajad

1

1

1

1

Ajutised töötajad

Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1

1

1

1

3.2.5.Komisjoni hinnanguline personalivajadus

Ettepanek/algatus hõlmab komisjonis personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0,5

0,5

0,5

XX 01 01 02 (delegatsioonid)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 7  

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 04 yy 8

- Peakorteris 9

- Delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (täpsustage)

KOKKU

0,5

0,5

0,5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele juba jaotatud ja/või peadirektoraatides ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutine personal

Haldus-, finants- ja juriidilised ülesanded, mis on seotud Serbia Vabariigi osalemisega ameti töös vaatlejana.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

Kokku

Serbia Vabariik  

0,180

0,183

0,186

0,549

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

0,180

0,183

0,186

0,549

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    omavahenditele

    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 10

Aasta
1

Aasta
2

Aasta
3

Artikkel 603.1

0,180

0,183

0,186

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

33.02.06

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Vt otsuse I lisa

(1) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013, ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(2) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.
(3) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .
(4) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
(5) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(6) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(7) AC = Lepingulised töötajad; kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud töötajad; renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.
(8) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).
(9) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.
(10) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.