EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.9.2016

JOIN(2016) 47 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tuneesiale antava ELi toetuse tugevdamine

1. Tuneesia üleminekuprotsessi toetamine – ELi strateegiline prioriteet

Viis aastat pärast 2011. aasta revolutsiooni, millega kukutati president Ben Ali autoritaarne režiim, on Tuneesia demokraatiale üleminek jõudnud kriitilisse etappi. Tuneesia rahvas on rajanud teed tänapäevase demokraatia poole, mis põhineb sõnavabadusel, läbipaistvatel ja kaasavatel valimistel, võimude lahususel, õigusriigil ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel. Kõigi poliitiliste jõudude esindajad, riigi aktiivne kodanikuühiskond ja rahvas tervikuna on näidanud üles meelekindlust luua pluralistlik ühiskond, milles kõik tuneeslased, naised ja mehed võrdselt, võiksid nautida isikuvabadust ning senisest suuremat osalust majandus- ja poliitikaelus. Selle tunnustuseks anti riiklikku dialoogi pidanud nelikule 2015. aasta detsembris Nobeli rahupreemia.

Tuneesia kogemus on lootuskiireks Euroopa lähinaabruses, kus on palju ebastabiilsuse, vägivalla ja autoritaarse riigikorra taastulekuga seotud probleeme. Hoolimata revolutsioonist tingitud ilmselgetest muutustest mõjutavad tavaliste tuneeslaste elu aga endiselt poliitilised, majanduslikud ja julgeolekuprobleemid, mis ohustavad üleminekuprotsessi jätkusuutlikkust.

ELi strateegiline huvi on omada naaberriigina tugevat, demokraatlikku ja stabiilset Tuneesiat. ELi jätkuv pühendumine Tuneesia abistamisele demokraatiale üleminekul on kooskõlas läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikaga (ENP) 1 , milles rõhutatakse vajadust kujundada välja diferentseeritud lähenemisviis vastavalt konkreetsele olukorrale ELi naaberriikides. Seega nõuab see ELilt reageerimist, mis on kohandatud Tuneesia konkreetsele olukorrale ja hõlmab paljusid poliitikavaldkondi, et aidata tegeleda üleminekuga kaasnevate probleemidega, ning algatusi, mis võimaldaksid ELi ja Tuneesia juba niigi edasijõudnud partnerluse võimalusi täielikult ära kasutada.

2. Habras üleminekuprotsess – Tuneesia reageering keerukatele ja süvenevatele probleemidele

Tuneesia üleminek demokraatiale on habras ja seda ähvardavad tõsised ohud. Lisaks takistavad arvukad omavahel seotud probleemid enamikul tuneeslastel kasu saada uuest demokraatlikust süsteemist ja sellega seotud vabadustest

Mitu terrorirünnakut 2015. aastal olid sihitud turismisektori ja julgeolekuasutuste vastu. Piirilinna Ben Guerdane'i ründamine Liibüast 2016. aasta märtsis näitab kasvavat julgeolekuohtu, mille on tekitanud ühest küljest järjest paremini organiseeritud rühmitused, kes kasutavad ära Liibüa ebastabiilsust, ning teisest küljest relvade ja uimastite salakaubavedu ning inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine.

Pärast edumeelse põhiseaduse vastuvõtmist ja edukalt organiseeritud valimisi 2014. aastal on Tuneesia ametiasutused tegelenud raske ülesandega viia ellu vajalikud institutsionaalsed, õigus- ja haldusreformid ning tegeleda samal ajal jooksvate sotsiaalmajanduslike ja julgeolekuprobleemidega. Parlamendi prioriteetide kuhjumine, selle piiratud võimed ja vahendid ning kaasava demokraatliku protsessi juurde kuuluvad laiapõhjalised konsultatsioonid on põhjustanud viivitusi reformide elluviimisel. Ühtlasi viitavad need sellele, et ikka veel poolik üleminekuprotsess nõuab jõulisemat poliitilist sekkumist. Konstitutsioonikohtu ja sõltumatute organite asutamine, kelle ülesandeks saab tugevdada demokraatiat, on jätkuvalt kiireloomuline prioriteet. Uued väidetavad piinamise ja väärkohtlemise juhtumid rõhutavad vajadust muuta põhjalikult nii õigus- kui ka haldustavasid, et tuua põhiseaduslikud õigused ja vabadused tavakodanike tegelikku ellu. 2017. aastal peetavad kohalikud valimised on demokraatliku protsessi oluline teetähis.

Alates 2011. aastast on Tuneesia majandus saanud arvukaid tagasilööke, mis on toonud kaasa majanduskasvu järsu languse, makromajandusliku tasakaalustamatuse, kasvava tööpuuduse ja vaesuse (15 % tuneeslastest elab allpool vaesuspiiri) ning mitteametliku majandustegevuse. See on raskendanud tegelemist sotsiaalmajanduslike probleemidega, mis olid riigis juba enne revolutsiooni ning tekitavad tavainimeste, eelkõige noorte ja vähemarenenud piirkondade elanike seas rahulolematust, mis on mõnel juhul viinud sotsiaalsete rahutusteni. Oma esimeses parlamendi ees peetud kõnes tunnistas vastne valitsusjuht Youssef Chahed nende probleemide olemasolu. Ometi on Tuneesial olemas vajalikud vahendid, et teisendada oma saavutused demokraatias majanduslikuks eduks: noor, haritud ja dünaamiline rahvastik; strateegiline geograafiline asukoht; pikaajaline industriaalajalugu koos eduka ekspordikeskse äritegevusega; ulatuslikud hõlvamata loodusvarad, nt päikeseenergia. Hädasti on vaja viia ellu peamised struktuurireformid, mille abil püüelda makromajandusliku stabiilsuse poole, stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja ettevõtlust, tõhustada avalikku haldust, võidelda korruptsiooniga, kohandada haridussüsteemi, oskuste arendamist ja kutseharidust vastavalt tööturu vajadustele ning saavutada avaliku sektori kulutuste ja jõukuse õiglasem jaotus.

Mitu järjestikust valitsust on võtnud sihiks kiirendada struktuurireforme. Kodanikuühiskond, sealhulgas sotsiaalpartnerid, tunnistab üldjoontes selliste reformide vajalikkust, ehkki poliitiline, ühiskondlik ja haldusalane vastuseis on vältimatu ning põhineb õigustatud murel. Jätkusuutlikud, tulemuslikud ja kaasavad muutused nõuavad aega ja visadust, kuna usalduse ja stabiilsuse tekkeks vajavad inimesed käegakatsutavaid edusamme. Seetõttu vajatakse ja oodatakse Euroopa Liidu tugevat toetust.

Tuneesia valitsus on teinud rea seadusandlikke ettepanekuid, mis on suunatud põhiseaduse sätete kohaldamisele, demokraatliku institutsioonilise raamistiku loomisele ja majanduse ümberkorraldamisele. Osa neist ettepanekutest on parlament juba vastu võtnud. Selleks et tegeleda otsustavalt halveneva julgeolekuolukorraga, on võetud vastu ka mitu erakorralist turvameedet. Nende seas on uus terrorismivastane seadus, mis tõtt-öelda tekitab muret inimõiguste austamise seisukohast. Ühtlasi töötavad Tuneesia ametiasutused terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise ennetamise riikliku strateegia kallal. Dialoog ja koostöö rahvusvaheliste partnerite, kaasa arvatud ELiga, on märgatavalt paranenud.

2016. aasta mais esitas valitsus ettepaneku viieaastase arengukava kohta. Kava sisaldab riigi ees seisvate probleemide põhjalikku analüüsi ning annab ülevaate eelkõige juhtimise ja avaliku halduse valdkonda kuuluvatest reformidest, kuid ka majandus-, finants-, regionaal- ja sotsiaalse arengu poliitikasuundadest. Kui see vastu võetakse, aitab see rahvusvahelistel abiandjatel, sh Euroopa Liidul oma toetust kohandada nii, et see vastaks igakülgselt Tuneesia prioriteetidele. Valitsus korraldab novembris investeerimiskonverentsi, et suurendada toetust arengukava elluviimiseks. Euroopa Liit toetab sellist väljapakutud tegevuskava.

3. ELi suurem toetus Tuneesia üleminekuprotsessile alates 2011. aastast

ELi-Tuneesia suhted ulatuvad tagasi aastasse 1976 ja erilise hoo said need sisse 1995. aastal, mil Tuneesia ja EL sõlmisid assotsiatsioonilepingu, mis avas tee kahe aastakümne pikkusele vastastikku kasulikule majandus- ja kaubandussuhtele.

2011. aasta revolutsioon oli siinkohal pöördepunktiks. EL on kasutanud kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et toetada Tuneesia rahvast, jälgida valimisprotsessi, edendada inimõigusi, toetada demokraatlikke ja sotsiaalmajanduslikke reforme, suurendada julgeolekut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Ühtlasi on EL pakkunud Tuneesiale tihedamaid sidemeid kõigis valdkondades majandus- ja kaubandusintegratsiooni ja liikuvuspartnerluse tõhustamise kaudu. Tuneesia ametiasutused on teinud strateegilise valiku süvendada riigi suhteid ja integreerumist ELi kui oma peamise partneriga, mille tulemuseks on 2012. aastal sõlmitud „privilegeeritud partnerlus“ ja ambitsioonikas ENP tegevuskava 2 . See tõi kaasa intensiivse poliitilise suhtluse, kõrgetasemelise finantsabi ning märkimisväärsed edusammud mitmesugustes valdkondades, nagu majandus- ja kaubandussuhted, julgeolekusektori reformid, haridus, teadus ja innovatsioon.

4. Tõhusamad ELi meetmed Tuneesia reformide toetamiseks

2016. aastal taotles Tuneesia kvaliteetsemaid ja tihedamaid suhteid ELiga. Käesolevas teatises tehakse ettepanek algatuste kohta, mis muudavad ELi toetuse Tuneesiale tulemuslikumaks, et kasutada kooskõlas läbivaadatud ENPga täiel määral ära „privilegeeritud partnerluse“ võimalusi.

Tuneesia reformipüüdluste elluviimise toetamine on riigi majandusliku vastupanuvõime kaitsmise ja demokraatiale ülemineku edukuse jaoks ülioluline. Viieaastane arengukava võib aidata Euroopa Liidul kindlaks teha kõigi poliitikavaldkondade prioriteedid.

Meie eesmärk on ühiselt tegeleda noorte suure tööpuuduse, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise, kodanikuühiskonna ja avaliku halduse reformi toetamise, rände ja liikuvuse parema haldamise, korruptsioonivastase võitluse ning julgeolekuprobleemide lahendamisega.

Samal ajal toetame jätkuvalt põhiseaduse rakendamist, Tuneesia demokraatlike institutsioonide tugevdamist ning inimõiguste edendamist ja austamist. EL on veendunud, et tihedate sidemete ja dialoogi edendamine Euroopa Liidu ja Tuneesia ühiskonna vahel kontaktide ja liikuvuse arendamise teel on meie vastastikune huvi. Seepärast tuleb tunnustada kultuuri olulist rolli poliitilises, sotsiaalses ja majandusarengus. Oma toetuse puhul pöörab EL ka edaspidi eritähelepanu noortele ja naistele ning kodanikuühiskonna süsteemsele kaasamisele.

4.1. Hea valitsemistava ja avaliku halduse reformi edendamine

Tuneesia on teinud muljet avaldavaid samme õigusriigi ja demokraatia kindlustamise suunas, millest annab tunnistust ka uus põhiseadus. Selles sätestatud demokraatlikud põhimõtted ja põhiväärtused tuleb aga nüüd ellu kutsuda toimivate institutsioonide, tõhusate eeskirjade ja menetluste ning mõjusa avaliku teenistuse näol.

Tuneesia põhiseaduses on sätestatud selged eesmärgid avaliku halduse ja hea valitsemistava kohta, mis on valitsuse reformistrateegia peatelgedeks. Seega on meie ettepanek:

toetada avaliku teenistuse reformistrateegia väljatöötamist ja rakendamist, et muuta avalik haldus võimekamaks, vastutusvõimelisemaks ja motiveeritumaks;

aidata parandada riigi rahanduse juhtimist ja reformida maksusüsteemi, liikudes edasi lihtsama ja õiglasema süsteemi suunas. Seeläbi peaks suurenema avaliku sektori vastutusvõime ning taastuma eelarveline mänguruum valitsuse poliitika rahastamiseks; toetus laieneb ka avaliku järelevalve eest vastutavatele institutsioonidele;

toetada detsentraliseerimisprotsessi rakendamist. Teenusekeskse avaliku halduse loomiseks ja kohaliku tasandi valitsemise edendamiseks vähim arenenud piirkondades annab EL nõu omavalitsuste tugevdamiseks poliitika väljatöötamise ja koordineerimise, personaliküsimuste, vastutuse ja teenuste osutamise valdkondades, tagades samal ajal, et haavatavad elanikkonna rühmad pääseksid avalike teenusteni võrdselt ja diskrimineerimiseta;

parandada kesksete ja kohalike teenuste osutamist, nt vähendades bürokraatiat, lihtsustades juurdepääsu teabele või juurutades võimaluse korral e-riigi võimalusi;

pakkuda toetust korruptsioonivastases võitluses, aidates töötada välja sobivaid vahendeid ja meetmeid usaldusväärsuse suurendamiseks ja korruptsiooni paremaks ennetamiseks;

jätkata kohtureformi toetamist, et tagada parem juurdepääs sõltumatule ja tõhusale kohtusüsteemile;

toetada täiendavalt parlamenti, et tugevdada selle järelevalvet valitsuse tegevuse üle ning parandada parlamendi algatusvõimet; teha seoses sellega Euroopa Parlamendile ettepanek suurendada toetust Tuneesia parlamendile, kasutades igakülgselt ära hiljuti loodud parlamentaarset ühiskomisjoni.

kasutada järjest rohkem ja sihtotstarbelisemalt mestimist, eriti kui küsimus on avaliku halduse tugevdamises.

4.2. Aktiivse kodanikuühiskonna rolli suurendamine

Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsioonidel on revolutsioonist alates olnud määrav roll eduka demokraatiale ülemineku tagamisel. Kodanikuühiskonna, sh sotsiaalpartnerite tugevdamine on jätkuvalt üks ELi tähtsamaid prioriteete.

EL on veendunud, et kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks süsteemselt kaasata ametiasutustega peetavatesse dialoogidesse kõigis poliitikavaldkondades. Selles suhtes on kodanikuühiskonnaga suhtlemise eest vastutava ministri taas ametissenimetamine väga kiiduväärt. Käimasolevaid kolmepoolseid kõnelusi (EL, Tuneesia ametiasutused ja kodanikuühiskond) ELi-Tuneesia suhete kõikide aspektide üle tuleks hoogustada, eelkõige seal, kus ELi-Tuneesia suhetes jääb puudu läbipaistvusest ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusest, sealhulgas ränne ja liikuvus, julgeolek ning terrorismivastane võitlus. Seda arvesse võttes teeb EL ettepaneku, et igale ELi-Tuneesia ametlikule koosolekule (eelkõige assotsiatsiooninõukogus, assotsiatsioonikomitees ja allkomiteedes) ning igale ELi ja Tuneesia vahelisele ametlikule läbirääkimisvoorule eelneks ja järgneks kohtumine kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Ühtlasi jätkab valitsus konsulteerimist Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsioonidega seoses Euroopa Liiduga põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peetavate läbirääkimistega, kaasa arvatud kolmepoolsete kõneluste kaudu. Selline toetus jätkub läbirääkimiste käigus ja elluviimise ajal.

EL jätkab kodanikuühiskonna kaasamist oma toetuskavade kindlaksmääramisse ja rakendamisse ning toetab kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist vastavates juhtkomiteedes. Lisaks suurendab EL igasse kategooriasse kuuluvate kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nii kahepoolsete kui ka temaatiliste rahastamisvahendite abil ning kooskõlas ELi kodanikuühiskonna tegevuskavaga 5 .

4.3. Investeerimine tulevikku: töökohtade loomine ja jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine

Tuneesia noortel on õigustatud soov teenida elatist ning anda panus oma kodumaa sotsiaalmajanduslikku arengusse. EL austab ja toetab seda soovi.

Majanduse edendamine on väga tähtis tööpuuduse, eriti noorte tööpuuduse vähendamise seisukohast. EL on Tuneesia suurim kaubanduspartner ning tema arvele langeb 60 % Tuneesia kaubanduse kogukäibest. 70 % välismaistest otseinvesteeringutest on pärit EList.

Lisaks turismiobjektidel toime pandud terrorirünnakute kahjulikule majanduslikule mõjule on Tuneesia majandust revolutsioonist saadik rängalt mõjutanud nõrk maailmamajandus ja vaevaliselt kulgevad reformid. Praegune majanduskasv ei ole tööpuuduse vähendamiseks piisav; investeeringud on vähenenud üheaegselt eelarve- ja väliskaubanduse puudujäägi suurenemisega. Seoses sellega on tungiv vajadus investeerimist elavdada, eelkõige erasektori poolt.

Ehkki Tuneesia ettevõtluskeskkond on regiooni parim, on paljud üleminekuaja katsumused välismaiste otseinvesteeringute taset järk-järgult kahandanud. Kõrvaldada on vaja ka struktuursed jäikused, mis majanduskasvu takistavad. Omamaist investeerimist tuleb edendada ja avada selleks Tuneesia rahva ettevõtluspotentsiaal. Euroopa Liit keskendub valitsuse abistamisele prioriteetsete majandusreformide elluviimisel kooskõlas viieaastase tegevuskavaga, et parandada eelkõige makromajanduslikku stabiilsust ning luua soodus ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond, arendades sellega konkurentsivõimet, tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu.

EL on valmis tegema Tuneesiaga tihedat koostööd, et viia aegsasti lõpule ELi ja Tuneesia vahelised läbirääkimised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise üle ning jõuda seeläbi kolme aasta jooksul konkreetsete tulemusteni. See saab olema kriitiline etapp Tuneesia ja ELi majandusliku integratsiooni süvendamises. EL pakub Tuneesiale asümmeetrilist liberaliseerimist, mis annab Tuneesia ettevõtjatele kohese juurdepääsu ELi turgudele, samal ajal kui Tuneesiale jääb võimalus oma turud järk-järgult avada. Lisaks ELi ja Tuneesia vahelise kaubanduse soodustamisele võimaldab põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond Tuneesial edendada regulatiivseid reforme, mis aitaks Tuneesial globaalselt areneda. On tähtis, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna soodsa mõjuga kaasneksid sisereformid, millest saaks kasu rahvas, eelkõige aga äärealad ja tõrjutud inimrühmad.

Euroopa Liidul on hea meel ka Tuneesia kavatsuse üle sõlmida Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping, mis avaks lennundusturud ja võimaldaks lähendada õigusnorme. See aitab turismisektoril taastuda ning soodustab edasist majandusintegratsiooni.

Viieaastase kava toetamiseks ja täiendamiseks edendab EL järgmisi algatusi.

Põllumajandus: komisjon teeb ettepaneku tulevase põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna raames antavate ELi kaubandussoodustuste ajutise enneaegse jõustamise kohta.

Tehnilised normid: viia põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna alaste läbirääkimiste raames edasi läbirääkimisi tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu üle Tuneesia jaoks prioriteetsetes valdkondades, viies sisse regulaarse ja struktureeritud õigusloomedialoogi, pannes paika selged teetähised ning osutades vajalikku abi, et ettevalmistav töö lõpule viia.

Päritolureeglid: toetada Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni kiiret läbivaatamist, mis peaks tänapäevasemate, lihtsamate ja paindlikumate päritolureeglitega pakkuma Tuneesiale uusi häid võimalusi, et saada kasu soodusjuurdepääsust ELi turule ja piirkondlikust integratsioonist. Võttes arvesse Euroopa–Vahemere konventsiooni läbivaatamist ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, uurib EL koos Tuneesiaga võimalusi Euroopa–Vahemere konventsiooni päritolureeglite rakendamise edendamiseks ning paindlikkuse ajutiseks võimaldamiseks teatavate toodete suhtes. Need meetmed tuleb võtta niipea kui võimalik, et Tuneesia eksporti kohe elavdada.

Kaubanduse ja investeeringute edendamine: EL esitab koos liikmesriikidega ettepaneku „majanduskasvu edendava partnerluse“ kohta, mis hõlmaks ELi erasektori ettevõtjate sektoripõhiseid missioone Tuneesiasse, et soodustada investeerimist. Lisaks aitab Euroopa Liit Tuneesial viia ellu kaubanduse ja ekspordi edendamise strateegiat, kaasa arvatud ELi liikmesriikides, kellel puuduvad tihedad ärisuhted Tuneesiaga. See tagab Tuneesia toodetele nähtavuse, turgude avanemise ning sellega seotud ekspordi-, impordi- ja investeerimisvõimalused ning tugevdab ühtlasi reguleerivat investeerimisraamistikku, mis parandab Tuneesia ettevõtluskeskkonda.

Leida võimalusi, julgustamaks Tuneesia diasporaad Tuneesia majanduses osalema, kasutades selleks programme nimetatud diasporaa oskuste rakendamiseks ja investeeringute kasutuselevõtuks Tuneesia kohaliku ja piirkondliku arengu nimel, sh ENP läbivaatuses kirjeldatud käivitusfondi kasutuselevõtt.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad: Samuti vahetab EL Tuneesiaga häid tavasid, sealhulgas Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ raames, et lihtsustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatel jaoks regulatiivset ja poliitilist keskkonda.

Toll: toetada ulatusliku tollihaldusreformi elluviimist. See hõlmab menetluste lihtsustamist ja automatiseerimist, valitsemistava arendamist, erapooletuse suurendamist ning teabe kättesaadavuse tagamist.

Ühenduvus: kasutada paremini ära naabruspoliitika investeerimisrahastut Euroopa finantseerimisasutustelt investeeringute saamiseks, et rahastada viieaastases tegevuskavas sätestatud ja Vahemere piirkonna transpordivõrku kaasatud prioriteetseid taristuprojekte.

Juurdepääs taskukohastele rahastamisallikatele: aidata välja töötada finantskaasamise strateegia ja seda ellu viia; hankida ELi toetusi, et Euroopa finantseerimisasutused ja erasektor investeeriksid mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse (kaasates ka Tuneesia diasporaa Euroopas); pakkuda neile ettevõtjatele lisaks kommertspankade laenudele muid rahastamisallikaid (erakapitalituru arengu toetamine, liising, faktooring ja ühisrahastamine) ning laiendada toetust olemasolevate mikrokrediidiasutuste võrgule; toetada sotsiaalmajanduse arengut ja investeerida sellesse kui uuenduslikku võimalusse tagada investeeringute majanduslik tulusus, luues samal ajal selgeid eeliseid kohalikele kogukondadele.

Statistikasüsteem: valitsus vajab usaldusväärset statistikasüsteemi, mis suudaks jälgida reformide elluviimist. EL toetab statistikasüsteemi asutuste juhtimise tõhustamist ja tegevusautonoomia suurendamist, eelkõige seoses riiklike ja piirkondlike sotsiaalmajanduslike põhinäitajatega.

EL usub, et Tuneesia suudab investeerida oma tulevikku, kasutades ära üleilmseid muutusi tänapäeva majanduses, eelkõige seoses säästva energia, innovaatika ja digitaalmajandusega.

Seoses sellega on Euroopa Liidul heameel näha keskkonnasäästlikku majandust ühena viieaastase tegevuskava telgedest. Muutumine ressursitõhusaks ja vähese CO2-heitega majanduseks nõuab tuneeslastelt suuri poliitilisi ambitsioone. Puhas tehnoloogia, taastuvenergia, energiatõhusus, loodusvarade säästev kasutamine ja täiustatud jäätmekäitlus on suur samm keskkonna- ja kliimamuutustega seotud probleemide lahendamise suunas ning annab Tuneesiale võimaluse täita ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 21) võetud kiiduväärt kohustus.

Riikliku teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamine on Tuneesia majanduse ümberkujundamise juures määrava tähtsusega, et muuta see konkurentsivõimelisemaks ja maailmamajandusega paremini seotuks.

Tuneesia liitumine programmiga „Horisont 2020“ võimaldab tihedamat koostööd neis valdkondades.

Seoses sellega peaks EL mobiliseerima oma vahendid, et teha järgmist:

aidata valitsusel spetsiaalse kava abil viia ellu läbivaadatud taastuvenergia ja energiatõhususe riiklikud strateegiad (nt investeeringute kaasrahastamise, tehnosiirde edendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise fondide rahalise toetamise kaudu); ajakohastada tootmisrajatisi, aidates tööstusel omandada tänapäevast ressursitõhusat tehnikat, näiteks konkreetse Euroopa–Tuneesia partnerluse kaudu ning tihedama koostöö abil Euroopa klastrite ja nende sidusettevõtjatega;

aidata Tuneesial Euroopa finantsasutuste abiga tulla toime keskkonnaprobleemidega, eelkõige seoses suurlinnade õhusaaste ning jäätme- ja reoveekäitlusega;

toetada teadus- ja innovatsioonisüsteemi, et see muutuks konkurentsivõimelisemaks ja paremini toimivaks ning suudaks majanduse ümberkujundamisele toeks olla; pakkuda programmi „Horisont 2020“ raames tagatisi laenu andvatele finantsvahendajatele, samuti nõuandeteenuseid, otselaene ja kapitaliinstrumente innovaatilistele ettevõtjatele, et suurendada programmis osalejate arvu;

toetada põllumajandussektoris mahetoidu väärtusahelaid, mis aitaks ühtlasi edendada eksporti Euroopa Liitu;

toetada digitaalmajanduse arengut, et kiirendada IT-sektori kasvu, näiteks digitaalsete ökosüsteemide, kiire internetiühenduse loomise, digitaaluuendajate jne toetamise abil; muuta digiteerimine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks sujuvamaks;

edendada kultuuri- ja loomemajandust, soodustades klastrite teket, sektoritevahelist koostööd ja osalemist ELi programmides, näiteks „Loov Euroopa“.

selgitada välja tööturu praegused ja tulevased vajadused, et töötada välja asjakohased oskuste arendamise strateegiad.

4.4. Ebavõrdsuste kõrvaldamine kogu ühiskonnas

Väga tähtis on kõrvaldada ühiskondliku ja piirkondliku arengu probleemid, mis olid suuresti 2011. aasta revolutsiooni tõukejõuks. Demokraatiale ülemineku jätkuvuse huvides on vaja otsustavalt tegutseda, kuna rahulolematus ühiskonnas, eeskätt noorte hulgas, kasvab jätkuvalt. Olukorda raskendab aastatepikkune alainvesteerimine avalikesse teenustesse ning sotsiaalmajanduslikku taristusse üle riigi. Samuti on olemas selge seos võimaluste puudumise ja radikaliseerumisohu vahel, mis ohustab nii Tuneesiat kui ka ELi.

Selle kõigega tegelemine on nii kulukas, et Tuneesia ei suuda seda oma piiratud vahenditega üksinda teha. Sellega seoses tehakse ettepanek võtta järgmised meetmed.

Detsentraliseerimine on piirkondlike erisuste vähendamiseks tehtavate jõupingutuste selgroog. EL kasutab oma käsutuses olevaid vahendeid, et aidata kohaliku tasandi haldusasutustel luua kutsealast suutlikkust, ent tagada samal ajal piisavate rahaliste vahendite eraldamine kohalikele omavalitsustele, et need saaksid osutada esmatähtsaid teenuseid. Ühtlasi peaks EL aitama koostada piirkondlikke sotsiaalmajanduslikke arengustrateegiaid, mis paneksid aluse algatustele kõige vaesemates piirkondades.

Sotsiaalpoliitika tõhustamine, kaasa arvatud selle sotsiaalse turvavõrgustiku ajakohastamine ja parem ärakasutamine.

EL toetab sotsiaaltaristu projekte (hariduse, tervishoiu ning veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas), et parandada elatustaset kõige suuremat puudust kannatavates linna- ja maapiirkondades ning avada sisemaaterritooriumid. Ka siin saavad naabruspoliitika investeerimisrahastu ja Euroopa finantsasutused aidata valitsusel rahuldada sotsiaaltaristu vajadusi.

Parema juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele, mis vastaks kohaliku tööturu vajadustele ning tugineks Tuneesia uuele kutseõppestrateegiale.

Euroopa Liit peaks ühtlasi laiendama oma Erasmus+ programmi, et rahastada Tuneesia tudengite praktikat Euroopa ettevõtetes, suurendama rahalist toetust, et programmis saaks osaleda rohkem üliõpilasi ja õppejõude, ning arendama kõrgharidusasutusi, riiklikke ametiasutusi ja noorteorganisatsioone.

Noorte tööhõive edendamine toetusskeemide loomise kaudu, mis aitab mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel saada kindlaksmääratud aja jooksul kvaliteetse tööpakkumise, võttes arvesse individuaalset olukorda ja vajadusi.

4.5. Toetus julgeolekuprobleemidega tegelemisel

Tuneesia julgeolek on esmatähtis mitte üksnes riigi rahva ja majandusarengu, eelkõige turismisektori arengu seisukohast, vaid ka Euroopa Liidu ja tema kodanike jaoks. 

Alates 2015. aastast on EL tihendanud julgeolekukoostööd Tuneesiaga, eelkõige terrorismivastase võitluse ning vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas, aidates samal ajal tagada õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste igakülgset austamist. See koostöö võimaldab tegeleda põletava probleemiga, mida saab lahendada vaid üheskoos.

Lisaks G7+5 julgeoleku koordineerimise mehhanismile, 7 mis on vajalik Tuneesia ametiasutuste ja rahvusvaheliste partnerite vahelise teabevahetuse ja koordineerimise parandamiseks, on EL hoogustanud dialoogi Tuneesiaga, pidades 2015. aasta septembris Tunises esimese tõhustatud poliitilise dialoogi julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimustes. Järgmine istung on kavas pidada käesoleva aasta lõpus, et vaadata läbi senised edusammud ja selgitada välja edasise koostöö etapid. Sellesse protsessi on kaasatud ka kodanikuühiskond.

Kooskõlas ENP läbivaatuses nimetatud tugevdatud julgeolekumõõtmega, peaks EL:

jätkama 23 miljonit eurot maksva kava elluviimist julgeolekusektori reformi toetuseks ja toetama suutlikkuse suurendamist muude vahendite abil;

andma vajaduse korral täiendavat abi julgeolekumeetmete rakendamisel, eelkõige kooskõlas projektipaketiga, mida tutvustati Tuneesiale 2016. aasta märtsis;

aitama Tuneesial võidelda terrorismiga ja ennetada radikaliseerumist, suurendades eelkõige riigi võimekust ja pakkudes piirkondlike ja temaatiliste programmide raames oskusteavet mitmesugustes küsimustes, nagu radikaliseerumise ennetamine, piirijulgeolek, õigusriigi põhimõtetest lähtuvate uurimiste ja kohtumõistmise soodustamine, strateegiline kommunikatsioon ning terroristlike välisvõitlejate ja organiseeritud kuritegevusega tegelemine. Ehkki ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaseid tegevusi ei ole seni veel peetud kõige asjakohasemaks viisiks Tuneesiat toetada, on Euroopa Liit nõus kaaluma kõiki võimalusi, et abistada Tuneesiat seal, kus vaja;

tihendada koostööd asjaomaste ELi julgeolekuasutuste ja -organitega, sh Europoli, CEPOLi, Eurojusti, Frontexi ja Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga ning ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskusega;

kaasata poliitilisse dialoogi tulirelvade ja lõhkeainete temaatika ning keskenduda praktilistele meetmetele õiguskaitsekoostöö parandamiseks selles valdkonnas;

tugevdada koostööd katastroofiohu juhtimises ja ennetuses, kasutades selleks liidu kodanikukaitse mehhanismi meetmeid, eelkõige varajase hoiatamise süsteemide ning ennetus- ja valmisolekusuutlikkuse tõhustamise kaudu.

4.6. Ühised jõupingutused rände ja liikuvuse paremaks haldamiseks

Rände tulemuslik haldamine on ELi ja Tuneesia poliitiline prioriteet. EL soovib väga koostööd Tuneesiaga selles vallas tihendada ning ennetada eelkõige ebaseaduslikku rännet ja tegeleda rände algpõhjustega. Enamik välismaal elavatest tuneeslastest elab ELi liikmesriikides 8 .

Tuneesia töötab alates 2012. aastast välja riiklikku rändepoliitikat. Selle eesmärk on tagada rändajate abistamine Tuneesias, nende õiguste kaitse ning nende võimalus osaleda Tuneesia riigi arengus. Rändepoliitika valmimist ja elluviimist tuleks toetada.

2011. aastal näitas Tuneesia raskest sisepoliitilisest olukorrast hoolimata üles solidaarsust ning andis varjupaika suurele hulgale Liibüast pärit põgenikele. Arvestatav hulk riigis endiselt viibivaid liibüalasi võivad peagi muutuda tõsiseks sotsiaalmajanduslikuks koormaks, kui olukord Liibüas ei parane või halveneb veelgi.

2014. aastal sõlmisid EL ja selle kümme liikmesriiki 9 Tuneesiaga liikuvuspartnerluse, 10 mis andis tervikliku raamistiku poliitilisele dialoogile ja koostööle kõigis rände haldamisega seotud aspektides.

Nagu märgitud 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta, 11 püüab EL viia olemasoleva liikuvuspartnerluse alusel suhted Tuneesiaga uuele tasandile.

Seoses sellega tehakse ettepanek suunata ELi toetus järgmistesse valdkondadesse:

ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemine, eelkõige vajalike riigisiseste reformide ja Tuneesia sotsiaalmajandusliku arengu toetamise teel;

Tuneesia jätkuv aitamine ulatusliku ja tulemusliku riikliku rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel koos igakülgse institutsioonilise raamistikuga:

viisalihtsustuslepingu üle peetavate läbirääkimiste (mis peaksid algama 2016. aasta oktoobri keskel) kiire lõpuleviimine paralleelselt tagasivõtulepinguga. Kooskõlas ENP diferentseerimispõhimõttega võiks Tuneesiast saada esimene riik ELi lõunanaabruses, kes kasutab tulemusliku ja ulatusliku viisalihtsustuslepingu eeliseid, mis omakorda soodustaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna teket;

Tuneesia ja ELi liikmesriikide vahelise praktilise koostöö toetamine tagasisaatmiste, Tuneesiasse tagasipöördujate reintegreerimise ning Tuneesia ja asjassepuutuvate Aafrika riikide vahelise tagasivõtmise valdkonnas. Rände paremaks haldamiseks võiks EL toetada ka Tuneesia rahvastiku biomeetrilise registri väljaarendamist;

kooskõlas Valletta tegevuskavaga saab Tuneesiast pilootriik seadusliku rände kavade väljatöötamisel ja rakendamisel;

olemasolevate liikuvuskavade (Erasmus+, Erasmus noortele ettevõtjatele COSME programmi raames, Marie Sklodowska-Curie meetmed „Horisont 2020“ raames ja riiklikud kavad) edendamine;

jätkuv Tuneesia suutlikkuse toetamine ebaseadusliku rände ennetamise valdkonnas, keskendudes võitlusele organiseeritud kuritegevuse ning inimsmugeldamise ja inimkaubandusega, eelkõige piirihalduse parandamise kaudu.

Lisaks olemasolevatele kahepoolsetele ja piirkondlikele vahenditele võetakse kasutusele ka ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks, et anda ELi toetust kõnealustele prioriteetidele. Tulevane välisinvesteeringute kava aitab kõrvaldada rände algpõhjusi.

5. Edasine tegevus

Tuneesia viieaastane arengukava sisaldab ulatuslikku reformiprogrammi. Ehkki EL on Tuneesiat demokraatiale üleminekul juba palju toetanud, rõhutatakse käesolevas teatises veelkord ELi soovi toetada Tuneesia silmapaistvat ümberkujunemist.

ELi-Tuneesia suhete prioriteetsus kajastub ka edaspidi poliitiliste kontaktide ja regulaarsete visiitide sageduses, mis on osa laiemast poliitilisest dialoogist, milles keskendutakse mitmesugustele vastastikust huvi pakkuvatele teemadele, kaasa arvatud piirkondlikud ja ülemaailmsed küsimused. Komisjon ja kõrge esindaja teevad ühtlasi ettepaneku korraldada iga kahe aasta tagant kõrgetasemeline ELi-Tuneesia kohtumine, kus saaksid kokku mõlema poole tipp-poliitikud. Esimene kohtumine peaks toimuma 2016. aasta sügisel Brüsselis. Pärast Tuneesia valitsusjuhi osalemist välisasjade nõukogus 2015. aasta juulis võiks Tuneesia ministreid kutsuda aeg-ajalt nõukogu asjakohastele erikõnelustele Samuti tuleks kaaluda võimalusi kontaktide tihendamiseks Tuneesia ametiasutustega eri valdkondade poliitikas, kas siis individuaalsel või volinike rühma tasandil, ning asjaomaste komisjoni talitustega.

Peamiste struktuurireformide toetamiseks, jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks ja erasektori konkurentsivõime suurendamiseks näeb komisjon ette toetustena väljamakstava iga-aastase finantsabi suurendamist 186,5 miljonilt eurolt 2015. aastal kuni 300 miljoni euroni 2017. aastal. Nimetatud abi, mis tehakse kättesaadavaks mitmesuguste ELi vahendite pakutavate rahaliste võimaluste ärakasutamise teel, peaks olema selgesti suunatud Tuneesia ulatusliku reformikava elluviimise toetamiseks, rahuldades samal ajal Tuneesia kõige pakilisemaid vajadusi.

Euroopa Liit kohustub säilitama sama rahastamistaseme kuni 2020. aastani. Kooskõlas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi sätetega sõltub selline täiendav toetus Tuneesia demokraatiale ülemineku, sealhulgas õigusriigi tugevdamisel ja põhiõiguste austamise tagamisel tehtud edusammude jätkumisest ja viieaastases tegevuskavas sisalduvate reformide elluviimisest.

Komisjon kavatseb kasutada osa sellest täiendavast rahastamisest selleks, et saada lisatoetust Euroopa finantsasutustelt. See näitab ELi ja Euroopa finantsasutuste tahet toetada Tuneesiat, võttes kasutusele täiendavaid vahendeid strateegiliste projektide tarbeks ja erasektori arendamiseks. Nad on valmis võtma kasutusele ligikaudu 800 miljonit eurot aastas kuni 2020. aastani. EL aitab ühtlasi Tuneesia ametiasutustel suurendada erasektori osalust neis projektides läbipaistvate avaliku ja erasektori partnerluste abil.

Lisaks on komisjon teinud ettepaneku 500 miljoni euro suuruse täiendava makromajandusliku finantsabi andmiseks, mis peaks eraldatama 2016. ja 2017. aastal. See ettepanek, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu 6. juulil 2016, kujutab endast seni suurimat finantsabi andmist lõunanaabruses. Nüüd tuleb see ettepanek kiiresti ellu viia, tehes igakülgset koostööd Tuneesia ametiasutustega. Võttes arvesse viieaastase tegevuskava elluviimisest tingitud välise rahastamise vajadusi, on Euroopa Liit valmis majandusvajaduste hindamise põhjal kaaluma täiendava makromajandusliku finantsabi andmist lähiaastatel, et toetada struktuurireformide kava elluviimist. 

Eespool kirjeldatud toetuse suurendamiseks on vaja, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid, Tuneesia ning teised partnerid teeksid veelgi tihedamat ja tõhusamat koostööd ning suurendaksid Tuneesia toetuseks eraldatud rahalisi, tehnilisi ja inimressursse. Aidates Tuneesial raskustest üle saada ja toetades tema üleminekuprotsessi koordineeritud ja sidusa toetuspaketi abil, suurendab EL oma toetuse mõju ning Euroopa Liidu mõjuvõimu ja nähtavust. Samuti võib see jõudsasti aidata välja arendada ELi ja liikmesriikide terviklikku ühist abi kavandamist. EL toetab protsessi, millega luuakse abiandjate koordineerimise platvorm, mis põhineb viieaastasel tegevuskaval, tagamaks et rahvusvaheline toetus lähtuks Tuneesia vajadustest ning omaks suuremat mõju, tuginedes sealjuures G7+5 mehhanismi kogemustele julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas. Nende meetmete ellu rakendamiseks ja kaitseks kasutatakse ära TAIEXi vahendit.

Komisjon ja kõrge esindaja tahavad kasutada Tuneesia toetamiseks kõigi ELi institutsioonide ja poliitikavaldkondade oskusteavet, eelkõige „Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Vahemere lõunapiirkonna rühma“ kaudu, kaasates ka Euroopa finantsasutused. Rühm jälgib ja hindab käesoleva teatise rakendamist. Sarnane struktuur Tuneesia avalikus sektoris parandaks ministeeriumidevahelist koordineerimist ning tagaks kiire reageerimise ja võetud kohustuste täitmise.

6. Kokkuvõte

Komisjon ja kõrge esindaja on veendunud, et Tuneesial oleks kasu tugevamast ja tulemuslikumast Euroopa Liidu toetusest lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Käesolevas ühisteatises pakutakse selleks toetuseks mitmesuguseid võimalusi. ELi toetus on tulemuslikum, kui seda saab ühendada liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste partnerite suurema toetusega.

Euroopa Liit peab näitama, et suudab toime tulla demokraatia kindlustamise ja inimõiguste austamise tagamisega ning julgeoleku ja heaolu tagamisega oma naabruses. Komisjon ja kõrge esindaja teevad seega ettepaneku teha koostööd nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa finantsasutustega, et ELi kooskõlastatud ja tulemuslikku tegevust võimendada, võttes eelkõige arvesse 29.–30. novembril 2016 Tunises toimuvat investeerimiskonverentsi ja muid algatusi.

(1)

 18. novembri 2015. aasta ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“

(2)

 Relations Tunisie – Union Européenne: un partenariat privilégié. Plan d'action 2013–2017. https://eeas.europa.eu/delegations/tunisia/documents/press_corner/plan_action_tunisie_ue_2013_2017_fr.pdf

(3)

Euroopa Investeerimispank, Agence Française de Développement, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Kreditanstalt für Wiederaufbau.

(4)

 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamise kohta Tuneesia Vabariigile, COM(2015)0460.

(5)

EL on töötanud välja ELi riigipõhise tegevuskava (2015. aastal avaldatud „Feuille de route de l'UE pour l'engagement envers la société civile en Tunisie 2014 – 2017“) koostööks kodanikuühiskonnaga, et suurendada ELi meetmete mõju ja prognoositavust. Selle neli prioriteeti on: kodanikuühiskonna organisatsioonide püsiv tugevdamine; kodanikuühiskonna tegevusele soodsa keskkonna loomine; kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluse suurendamine poliitilises dialoogis ning riiklikus ja kohalikus poliitikakujundamises; kodanikuühiskonna organisatsioonide ja tehniliste partnerite/rahastajate vahelise kooskõla parandamine.

(6)

Need kavad on osa piirkondlikest algatustest, mis hõlmavad mitut riiki. Nimetatud summad on prognoositud osana rahastusest, mis piirkondlike algatuste raames tõenäoliselt Tuneesiale eraldatakse.

(7)

G7+5 koosneb kõigist G7 liikmetest pluss EL, Belgia, Hispaania, Madalmaad ja Šveits.

(8)

Enam kui 360 000 Tuneesia kodanikku elavad seaduslikult ELis. See arv põhineb 31. detsembril 2014 kehtinud elamislubadel ning on viimastel aastatel kasvanud. Arv ei hõlma topeltkodakondsusega isikuid, sh teise või kolmanda põlvkonna tuneeslasi. Samal ajal elab ELis ebaseaduslikult palju elamisloata Tuneesia kodanikke (2015. aastal väljastati 10 235 Tuneesia kodaniku suhtes lahkumisettekirjutus, ent tegelikke lahkumisi oli vaid 3 325).

(9)

Belgia, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

(10)

Déclaration conjointe pour le Partenariat de Mobilité entre la Tunisie, l'Union Européenne et ses Etats Membres participants, http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/policies/international-affairs/general/docs/declaration_conjointe_tunisia_eu_mobility_fr.pdf

(11)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja Euroopa Investeerimispangale – COM(2016) 385 final.