EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 5.7.2016

JOIN(2016) 31 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku elemendid

{SWD(2016) 221 final}

1.    Põhjendus ja kohaldamisala

Julgeolekusektori reform tähendab riigi julgeolekusektori muutmise protsessi, 1 mille käigus järk-järgult tagatakse inimeste ja riigi tulemuslikum ja vastutustundlikum julgeolek viisil, millega tagatakse inimõiguste austamine, demokraatia ning õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtte järgimine. Julgeolekusektori reform on pikaajaline ja poliitiline protsess, kuna see on riigi võimusuhete alustala. Selle eestvedajaks peab olema riik ning selleks, et saavutada võimalikult ulatuslik üksmeel, on vaja poliitilist pühendumust, juhiomadusi, institutsioonidevahelist koostööd ja paljude sidusrühmade osalemist.

Konfliktid, ebakindlus ja ebastabiilsus on laialt levinud, sealhulgas ELi vahetus naabruses asuvates riikides 2 . Need põhjustavad inimkannatusi, sundrännet ja tagasihoidlikke tulemusi arengualases töös, 3 nagu on kindlaks tehtud ELi arengupoliitika 4 kohaldamisel, üldise julgeoleku ja arengualase tegevuse käigus ning ÜRO resolutsioonis Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, sealhulgas 16. eesmärgis 5 ja tegevuskava julgeolekueesmärkides.

Ebakindlust ja ebastabiilsust põhjustab või süvendab sageli tulemusliku ja vastutustundliku julgeoleksektori puudumine. Kui partnerriikidel aidatakse oma julgeolekusektorit reformida, siis toetatakse ühtlasi selliseid ELi eesmärke nagu rahu ja stabiilsus, kaasav ja jätkusuutlik areng, riigi ülesehitamine ja demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõigused ning rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtted 6 . Nagu märgitud 2015. aastal esitatud Euroopa julgeoleku tegevuskavas, 7 milles toonitatakse ELi sise- ja välisjulgeoleku tihedat seost, mõjutavad ka partnerriikides aset leidvad konfliktid ja sealne ebakindlus, mis mõnikord on seotud vägivaldse ekstremismiga, nii ELi sisejulgeolekut kui ka ELi kodanikke ning ELi kaubandus- ja investeerimishuve välismaal.

ELi senist osalust julgeolekusektori reformis hinnati käesolevale ühisteatisele lisatud komisjoni talituste ühises töödokumendis, 8 milles võetakse kokku viimase 15 aasta hindamiste tulemused, kogemusi käsitlevad aruanded, uuringud ja sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide järeldused. Hinnangus tehakse järeldus, et ELi suutlikkuse ja vahendite sidusust, täiendavust ja koordineerimist on võimalik parandada. Samuti rõhutatakse, et põhjalik julgeolekusektori reform on kompleksne ja nõuab pikaajalist pühendumust, unustamata samas lähiajal ellu viidavaid algatusi, mis võivad osutuda vajalikuks vahetute julgeolekuohtude kõrvaldamiseks.

ELi diplomaatiline ja finantssekkumine, sõjaline ja tsiviilsekkumine ning nii lähiaja kui ka pikaajaline sekkumine tuleks kindlamalt kaasata ühtsesse ELi-ülesesse julgeolekusektori reformi toetamise raamistikku, milles arvestatakse poliitikavaldkondade, julgeoleku, õiguse, humanitaarabi, 9 arengu, konfliktide ja ebakindluse seoseid. Eelkõige ebakindlates, arengu- ja üleminekuriikides vajab julgeolekusektori reform rahvusvaheliste partnerite poliitilist, rahalist ja tehnilist toetust. ELil on tänu oma üleilmsele haardele, ulatuslikele välispoliitilistele meetmetele, vahenditele ning tunnustatud kohalolule ja kogemustele hea lähtepositsioon, et toetada partnerriike koostöös rahvusvaheliste osaliste, sealhulgas ÜROga, nimetatud toetuse kaudu.

Käesolevas ühisteatises 10 esitletakse kõnealuse raamistiku elemente, nagu need on sätestatud 2015. aasta mais vastu võetud nõukogu järeldustes 11 , samuti julgeoleku ja arengu toetamise suutlikkuse suurendamise 12 ELi tegevuse suuniste elemente. See peegeldab terviklikku lähenemisviisi väliskonfliktidele ja -kriisidele, 13 ühendades ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (edaspidi „ÜJKP“) ning kõik muud asjakohased ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP“) vahendid, välistegevuse vahendid ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna osalejad. Nii ühendatakse kaks varem eraldi seisnud ELi poliitilist käsitlust, et toetada julgeolekusektori reformi, ja ajakohastatakse neid 14 . Nii tõhustatakse üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat 15 ja Euroopa julgeoleku tegevuskava 16 . Samuti võetakse arvesse asjakohaseid OECD arenguabi komitee otsuseid 17 ning vajaduse korral OECD arenguabi komitee juhiseid rahu ja julgeoleku valdkonnas.

Käesolevat raamistikku:

kohaldatakse kõikide ELi osalejate ja vahendite suhtes: poliitiliste ja diplomaatiliste vahendite, välistegevuse vahendite, kriisile reageerimise 18 ning ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste osaliste suhtes kõikidel tasanditel. ELi liikmesriike kutsutakse üles kohandama oma kahepoolseid julgeolekusektori reformi programme käesoleva raamistikuga, sealhulgas ühise kavandamise kaudu, vastavalt nõukogu järeldustele ühise kavandamise tõhustamise kohta 19 ;

kasutatakse juhisena kõikide julgeolekusektori reformiga seotud ELi välistegevuse vahendite, programmide ja projektide, sealhulgas selliste ÜJKP vahendite, mille jaoks on olemas julgeolekusektori reformi meetmete eri- ja/või osaline mandaat, kindlaksmääramisel, kavandamisel ja/või rakendamisel/elluviimisel. Käesolevas ühisteatises tunnustatakse julgeoleku ja õiguse omavahelist seotust, keskendudes ELi toetusele kolmandate riikide julgeolekusektoritele. Selles sätestatud põhimõtteid on võimalik kohaldada ka õigussektori osalejate suhtes, kui nende rollil ja ülesannetel on ilmne mõju julgeolekusektorile;

kohaldatakse kõikides olukordades, mitte ainult konflikti- ja konfliktijärgses olukorras, 20 ning raamistik on piisava ulatusega, et võimaldada seda kohandada iga eriolukorra vajadustele.

2.    Mida me tahame saavutada?

Käesoleva, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku keskne eesmärk on muuta riigid stabiilsemaks ja suurendada inimeste julgeolekut. Selleks tahetakse parandada ELi tegevuse tulemuslikkust järgmistes valdkondades tehtavate jõupingutuste edendamisel ja toetamisel:

A.partnerriikide püüdlused tagada inimeste ja riikide julgeolek ning

B.partnerriikide julgeolekusektorite legitiimsus, hea valitsustava, ausus ja jätkusuutlikkus.

A.    Inimeste ja riikide julgeoleku tagamine

Tulemuslikkuse tagamiseks peab riigi julgeolekusektor:

omama selget ja asjakohast õigusraamistikku;

lähtuma asjakohasest julgeoleku- ja õiguspoliitikast ning strateegiast ning

koosnema hästi koordineeritud ja koostööd tegevatest institutsioonidest, mis peavad olema nõuetekohaselt üles ehitatud ja korraldatud ning millel on selgelt määratletud roll, asjakohane töökord, oskustega töötajad ja vajalikud vahendid.

Arvesse tuleb võtta olemasolevaid mitteametlikke või valitsusväliseid julgeoleku tagajaid ning kaitsta õigusriigi põhimõtet.

Inimeste julgeolek

Riigi julgeolekusektori esmane eesmärk peab olema inimeste julgeoleku tagamine nii, et inimesed ise seda tajuksid ja kogeksid. See hõlmab inimeste põhivabaduste 21 kaitset ja erinevate rühmade, sealhulgas kõige haavatavamate rühmade julgeolekuvajaduste nõuetekohast hindamist kaasaval viisil. Tegeleda tuleks naiste, alaealiste, vanemaealiste inimeste ja vähemuste julgeolekuvajadustega.

Reformid peavad olema sootundlikud, 22 et tagada naiste ja meeste tõhus ja võrdne juurdepääs õigus- ja julgeolekuteenustele. Selle tagamiseks tuleks riigi julgeolekupoliitika väljatöötamisel või läbivaatamisel kasutada soopõhiseid analüüse. Lisaks peaksid vägivallaohvritele antava toetusega kaasnema ennetavad meetmed (st õigusaktid, parem soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine politsei- ja sõjalistes struktuurides, kuriteo toimepanijate karistamatuse probleemiga tegelemine).

Riikidevaheliste julgeolekuohtude ennetamine ja nende kõrvaldamine

Riigi julgeolekusektor peab suutma tulemuslikult tegeleda riikidevaheliste julgeolekuohtudega, nagu terrorism ja organiseeritud kuritegevus selle kõigis esinemisvormides. Vastumeetmed peavad hõlmama rahvusvahelise koostöö väljatöötamist või tugevdamist.

B.    Legitiimsus, 23 hea valitsemistava, ausus ja jätkusuutlikkus

Inimõigused, õigusriigi põhimõte ja demokraatia põhimõtted 24

Julgeolekusektori osalejad peavad austama ja kaitsma kogu elanikkonna ja enda liikmete inimõigusi, vältides diskrimineerimist. Julgeolekusektoris tuleb teostada tõhusat demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet 25 . Sektoris peaks kehtima selge ja üheselt mõistetav õigusraamistik, mille on vastu võtnud riigi seadusandja, ja see peaks sisaldama tulemuslikku tsiviiljuhtimist. Sektori eelarve peaks olema riigieelarve lahutamatu osa ning seadusandja peaks seda arutama ja selle heaks kiitma, samuti peab ta saama teostada tõhusat järelevalet. Kodanikuühiskonnaga konsulteerimine ja selle kaasamine peaks olema julgeoleku- ja õiguspoliitika ja nende valdkondade meetmete väljatöötamisel ja nende üle järelevalve teostamisel tavapärane.

Hea valitsemistava põhimõtted 26

Vaja on läbipaistvust ja avatust ning õiguslikke tagatisi, et hoida ära meelevaldne otsuste tegemine. Julgeolekusektoris peaksid värbamine ja edutamine ning kõrgematele ametikohtadele nimetamine põhinema selgelt määratletud, avalikult kättesaadavatel kriteeriumidel. Tuleks järgida ametlikku käsuliini. Julgeolekusektori dokumentide (sealhulgas hankedokumentide) klassifitseerimine ja laialijagamine ning neile juurdepääs peaks toimuma ametlikult kokkulepitud ja prognoositavate menetluste kohaselt. Teave peaks olema avalikkusele kättesaadav, et suurendada läbipaistvust ja vastastikust mõistmist. Avatuse ja läbipaistvuse piirangud võivad olla õigustatud selgelt kindlaks määratud avaliku poliitika tõttu (nt andmekaitse), kuid neid peaks olema võimalikult vähe.

Kõikide sidusrühmade osalus reformiprotsessis tähendab, et riigi julgeolekupoliitika ja -strateegia töötatakse välja kaasavate konsultatsioonide raames. Eelkõige tuleks tagada naiste osalus vastavalt asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 27 .

Julgeolekusektor peaks olema kaasav. Julgeolekujõud ei tohiks välja jätta ega diskrimineerida mitte ühtegi elanikkonnarühma. Selleks et vältida pingete tekitamist, peaks vahendite jagamine olema avalik, õigustatud ja kajastama õiguslikult kindlaksmääratud rolle/ülesandeid. Naistel peaksid olema võrdsed võimalused ja nende mõjuvõimu julgeolekujõududes tuleks suurendada.

Julgeolekuasutustes peaks toimima tõhus sisevastutuse süsteem, nagu sisejärelevalve ja -audit. Samuti peaksid riigikontroll ja muud järelevalve või samalaadsed asutused teostama julgeolekuasutuste välist finants- ja tegevusjärelevalvet. Sisevastutust aitavad parandada ka kontrollid, käitumisjuhendi kasutamine, sõltumatud kaebuseid arutavad asutused ja kodanikuühiskonna kontroll. Selleks et vältida karistamatust, on oluline kaitsta põhimõtet, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, vältida meelevaldsust ning tagada menetluslik ja õiguslik läbipaistvus, kui julgeolekusektori osaleja tuuakse kohtu ette. Eraldiseisva sõjaväekohtusüsteemi volitused peaksid olema selged ja piiratud, tsiviilisikute üle tuleks alati mõista kohut tsiviilkohtus.

Ausus ja võitlus korruptsiooniga

Julgeolekusektori tõhususe seisukohalt on oluline, et elanikkonna ja julgeolekusektori osalejate vahel valitseks usaldus. Seda kahjustavad altkäemaksu andmine ja võtmine, väljapressimine, vahendite omastamine, semu- ja onupojapoliitika. Julgeolekusektorile eraldatud rahalisi vahendeid tuleks hallata samade hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, mida kohaldatakse mujal avalikus sektoris. Nagu muude riigihangete suhtes, nii tuleb ka sõjalise- ja politseivarustuse ning asjaomaste teenuste hangete suhtes kohaldada nõuetekohaseid menetlusi, piiranguid ja kontrolli. Üleriigilisi korruptsioonivastaseid strateegiaid tuleks kohaldada ka julgeolekusektori osalejate suhtes.

Jätkusuutlikkus

Selleks et julgeolekualased õigusaktid, asutused ja menetlused toimiksid ja oleksid tõhusad, tuleb need välja töötada siseriikliku protsessi raames, kooskõlas kogu ühiskonda kaasava lähenemisviisiga 28 . Oluline on peamiste poliitiliste, julgeoleku- ja õigusvaldkonna sidusrühmade osalus ning kodanikuühiskonna toetus.

Põhimõtteliselt peaks töötajate arv, investeeringud ja rahalised vahendid põhinema nõuetekohasel kavandamisel ning olema riigi rahanduse seisukohalt jätkusuutlikud, et mitte ohustada muude oluliste kommunaalteenuste osutamist.

3.    Kuidas see saavutada? 

ELi osalemine julgeolekusektoris põhineb mitmel kesksel elemendil ja põhimõttel, sealhulgas abi tulemuslikkuse põhimõtetel, 29 mis kehtivad nii julgeoleku suhtes kui ka muudes koostöövaldkondades.

Julgeolekusektor laiemas kontekstis

ELi osalemine partnerriigi või -piirkonna julgeolekusektoris tähendab julgeoleku- ja õigussektori osalejate toimimise ametlike ja mitteametlike eeskirjade mõistmist ja arvessevõtmist. Samuti tuleb arvestada julgeoleku-, õigus- ja muude sektorite osalejate koostoimet ja võimusuhteid ning konflikti dünaamikat 30 . Kesksel kohal on poliitiline, sotsiaal-majanduslik, kultuuriline ja ajalooalane teadlikkus.

ELi peaks oma poliitilise dialoogi ja tegevuse aluseks võtma riigi julgeolekusektori eelneva analüüsi, vaadeldes samuti sektori paiknemist laiemas kontekstis. Liidu delegatsioonidele on antud juhised koostada julgeolekusektori kohta analüüse ja aruandeid , kasutades olemasolevaid aruandlusmehhanisme. Kui kohapeal on ÜJKP missioon, koostatakse analüüsid ja aruanded vastavalt terviklikule lähenemisviisile ühiselt. Liikmesriikide saatkondi, eelkõige neid, kus on julgeoleku- ja/või kaitseatašeed, kutsutakse üles panustama teabe ja eksperdioskustega.

Kui on kavas ulatuslik julgeolekusektori reformi toetamine, korraldab EL struktureeritud olukorrahindamise (st poliitilise majandusanalüüsi), mis hõlmab kõiki sidusrühmi (st julgeoleku- ja õigussektori osalejais, sealhulgas eeldatavaid vastupanuallikaid, muudatuste käivitajaid ning rühmi, keda tavaliselt julgeoleku- ja õigusasutustesse ei kaasata, nagu naised, noored ja vähemused). Hindamise käigus tuleks keskenduda peamiste demograafiliste rühmade julgeolekuvajadustele, nagu nemad ise neid tajuvad ja kogevad, ning sellele, kuidas julgeolekusektor nendega tegeleb.

Hindamine peaks hõlmama olemasoleva riikliku poliitika/strateegia ja eelarve, kohalike julgeolekutavade ja kohtuasutuste tegevuse, ebakindluse ja ebastabiilsuse allikate, võimalike riskitegurite analüüsi, demokraatliku valitsemistava ja inimeste julgeoleku põhimõtete vaatlemist, seda, kui tõhusalt kaitstakse üksikisiku julgeolekut, olemasolevat rahvusvahelist koostööd ja koordineerimist ning toetusvõimalusi. Tuleks kindlaks teha konkreetsed julgeolekuprobleemid, millele ELi abi suunata, ja muudatuste toimumise protsess, millele abi kaasa aitab. ELi peaks toetama ühisanalüüsi, mille tegemisse on kaasatud asjaomased kohalikud ja rahvusvahelised osalejad ja eksperdid. Võimaluse korral kaasatakse alati riigi ametiasutused, kes ideaaljuhul juhivad hindamise korraldamist. Kaasata võib ka vastastikuste eksperdihinnangutega seotud teadmisi.

Lisaks julgeolekusektori reformi toetamisele kaasaaitamisele on sellised hindamised ka lähtekohaks ELi osalemise mõju jälgimisel. Neid ajakohastatakse korrapäraselt, et kajastada muudatusi ja tagada nende kasulikkus toetuse andmise jaoks.

Ulatuslik riigi isevastutus

Riigi isevastutus ei piirdu ainult sellega, et valitsus nõustub rahvusvaheliste osalejate sekkumisega. Reformid saavad olla tulemuslikud ja jätkusuutlikud ainult siis, kui need lähtuvad riigi enda asutustest (sealhulgas eelarvelise kulukohustuse kaudu), mis kuuluvad riigi julgeoleku- ja õigussektori osalejatele, ning ühiskond tervikuna peab neid legitiimseks. See tähendab, et protsessi peaksid juhtima riigi osalejad ja võtma vastutuse sekkumise tulemuste eest, samas kui välispartnerid annavad nõu ja toetavad. Samuti tähendab see, et kõik sidusrühmad (nii riiklikud kui ka valitsusvälised), sealhulgas marginaliseeritud rühmad, peaksid olema kaasatud jõupingutustesse järk-järgult suurendada konsensust sekkumisele julgeolekusektoris, võttes vajaduse korral aluseks riiklikud ja heaks kiidetud strateegiad. See on tõeline proovikivi, sest osalejatel on erinevad huvid ja osa neist on reformide vastu.

Kriisiolukorras või konfliktijärgses olukorras, kui asutused võivad olla nõrgad või üldse puududa, peaks ELi toetus sillutama teed riigi isevastutusele, võttes aluseks osalusprotsessi, kuhu on kaasatud kodanikuühiskond.

Laiem ülevaade

Julgeolekusektori juhtimine kajastab üldist valitsemisalast olukorda asjaomases riigis ja seda tuleks arendada laiemate valitsemisega seotud algatustega seoses. EL peaks julgustama partnerriikide valitsusi ja kodanikuühiskonda kaasama julgeolekusektori teemasid üleriigilistesse mitmeaastastesse arengustrateegiatesse ning siduma meid võimalikult suures ulatuses käimasolevate või kavandatud meetmetega teistes sektorites. Samuti peaksid riigi rahanduse haldamist ja läbipaistvust / eelarve üle teostatavat järelevalvet käsitlevad valdkonnapoliitika dialoogid sisaldama julgeolekusektori küsimusi.

Julgeolekusektori reformi toetamise mõju julgeolekusektorile ja muudele valdkondadele tuleb ette näha. Kriminaalõigussüsteem ja piirihaldus on head näited erinevate julgeoleku- ja õigussektori osalejate tihedast seotusest, mis tingib holistilise lähenemise vajaduse. See ei tähenda aga, et ELi toetus peab hõlmama tervet partnerriigi julgeolekusektorit. Toetus võib osutuda kõige tulemuslikumaks siis, kui see on suunatud teatavatele valdkondadele, mis on kõige paremini ligipääsetavad ning kus võib eeldada positiivseid muudatusi ja/või võimalikult suurt mõju.

Kindlakstehtud julgeolekuprobleemide lahendamiseks võib EL kaaluda probleemi lahendamisele suunatud lähenemisviisi vastuvõtmist, töötades välja programmid, mis koosnevad erinevatest sekkumisviisidest. Võib juhtuda, et need kõik ei kaasa julgeoleku- ja õigussektori osalejaid otse, kui kaasata püütakse mitu sidusrühma erinevatest sektoritest. Näiteks võivad linnade julgeolekuprogrammid sisaldada toetust kohalikele julgeolekuteenustele, linnaplaneerimist ja noorte kutseõpet.

Kui see on teostatav, tulemuslik ja kulutõhus, tuleks soodustada eelarvetoetuse meetmeid, mis põhinevad siseriiklikul poliitikal või strateegial ning selgetel ja saavutatavatel julgeolekunäitajatel. Nii on võimalik tugevdada riigi isevastutust ja valitsemist täielikus kooskõlas asjaomaste eelarvetoetuse suunistega 31 .

Süstemaatiline poliitiline ja strateegiline dialoog

Julgeolekusektori reformiga seotud sekkumisega peaks kaasnema süstemaatiline ulatuslik sektorialane dialoog ja reformi tuleks toetada kõrgetasemelise poliitilise osalemisega. Tuleb tagada kooskõla inimõigustealase poliitilise ja valdkonnapoliitika dialoogiga, õigusriigi põhimõttega, demokraatia ja hea valitsemistava põhimõtetega ning vastavus rahvusvahelistele kohustustele, muu hulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse valdkonnas. Edusamme jälgitakse ja hinnatakse kogu sekkumise jooksul. Poliitiline ja valdkonnapoliitika dialoog võivad edendada riigi isevastutust.

ELi toetuse koordineerimine

Kooskõlas väliskonfliktide ja -kriiside suhtes kohaldatava tervikliku lähenemisviisiga peaksid kõik ELi diplomaatilised, arengu- ja ÜJKP toetusmeetmed olema sidusad, koordineeritud, täiendavad, nõuetekohaselt järjestatud ning õigus-, poliitiliste ja institutsiooniliste raamistikega kooskõlas. Eesmärk on tõhusamalt toetada ELi julgeolekusektori reformi. Julgeolekusektorisse ulatuslike ELi sekkumiste kavandamisel peaksid EL ja liikmesriigid soovitavalt koos rahvusvaheliste partneritega julgeolekusektori reformi meetmed kaardistama. See võimaldab jagada teavet, et luua teema suhtes ühine seisukoht ning koguda kogemusi ja soovitusi, mida kasutada poliitilises ja valdkonnapoliitika dialoogis, käimasolevate programmide muutmisel ning edasiste sekkumiste kavandamises ja programmitöö protsessides.

Selline kaardistamine võiks olla ka aluseks ELi osalejate ühtsetele eesmärkidele ja „koordineerimismaatriksi“ väljatöötamisele (koordineerijaks on kohapeal ELi delegatsioon), mis võimaldaks neil poliitilise dialoogi, koostöömeetmete/-vahendite ning võimalike ÜJKP missioonide/operatsioonide vahel kindlaks määrata sobivad ühendused ja järjestatuse. Koordineerimismaatriks oleks pidevalt ajakohastatav dokument, toetudes vajaduse korral kehtivatele kriisiga tegelemise poliitilistele raamistikele ja/või riikide programmraamistikele ja -strateegiatele, sealhulgas ühise kavandamise käigus.

ELi vahendid on seotud erinevate kavandamis- ja otsustusprotsesside ning regulatiivsete piirangutega, mis tulenevad nende erinevatest õiguslikest alustest. Riigitasandi ELi koordineerimismaatriksid ei muuda neid eeskirju, vaid pigem peegeldavad kõigi ELi osalejate ühtset arusaamist prioriteetidest, eesmärkidest ja nende võimalikest rollidest.

Selliste „koordineerimismaatriksite“ abil määratakse kindlaks ohud, leevendavad meetmed ning vastavalt võimalustele ka väljumisstrateegia, mis on kooskõlas partnerriigi pikaajalise siseriikliku tegevuskava ning finantssuutlikkusega. See on aluseks järelevalve- ja hindamissüsteemile, mis võimaldab mõõta tehtud edusamme ning ELi toetuse mõju. Juhul kui töötatakse välja ainult üks toetusstrateegia, arutatakse selliseid küsimusi ning lepitakse neis kokku otse samal tasandil.

Koordineerimine teiste rahvusvaheliste partneritega

EL peaks tegevust liikmesriikidega koordineerides otsima sünergiat teiste rahvusvaheliste partneritega ning proovima saavutada nendega konsensust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 210. Selleks soovitakse teha tihedat koostööd ÜROga, piirkondlike ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (eelkõige julgeolekusektoris tegutsevad organisatsioonid), julgeolekuga seotud küsimustega tegelevate kahepoolsete partnerite ning võimaluse korral spetsialiseerunud rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega. Julgeolekusektor peaks olema rahvusvaheliste partnerite/rahastajate puhul riigisisese koordineerimise lahutamatu osa. Võimaluse korral peaksid rahvusvahelised partnerid kaaluma oma meetmete koondamist julgeolekusektori arendamise siseriikliku, ühtse toetusstrateegia raamesse.

Paindlikkuse tagamine ja pikaajaliste süsteemsete muutuste ning esmaste julgeolekuvajaduste tasakaalustamine

Julgeolekusektori ümberkorraldamisega kaasneb pikaajaline protsess, milles tuleb arvesse võtta spetsiifilist institutsionaalset kultuuri ning tundlikkust muutuste suhtes. See vajab pikaajalist visiooni ja kaasatust. EL peab igas konkreetses kontekstis saavutama selliste pikaajaliste jõupingutuste ning üksikisikute pakilisemate, sageli koheste julgeolekuvajaduste vahel õige tasakaalu ning sidususe.

Kuna tegevuskeskkond võib eelkõige ebakindlates või konfliktijärgsetes riikides kiirelt muutuda, võivad mõned meetmed seiskuda või võib esineda inimõiguste või valitsemispõhimõtete rikkumist. Julgeolekusektori reformi toetusprogramme peab olema võimalik kohandada.

Tehtud edusammud: järelevalve ja hindamine

Projektide ja programmide üldiseid järelevalve- ja hindamispõhimõtteid kohaldatakse kõigi julgeolekusektori sekkumiste suhtes, eelkõige on oluline:

-määrata kohe alguses kindlaks lähtejooned;

-kehtestada selgelt määratletud, teostatavad ja ajaliselt piiritletud eesmärgid ning mõjunäitajad, mis on seotud tulemuste ja eesmärkide saavutamise mõõtmiseks mõeldud selgete kriteeriumidega ning

-eraldada sisekontrolliks piisavad inim- ja finantsressursid.

Järelevalve ja hindamine peaks sisaldama kvalitatiivset ja kvantitatiivset andmekogumist ja analüüsi, et integreerida avalik ja individuaalne arusaam muutustest inimesele keskendunud julgeolekumeetmetesse.

Käimasolevate sekkumiste range järelevalve ja korrapärane hindamine võimaldab ELil (ja väljapoole ELi jäävatel aktiivsetel partneritel) teha edusammudest kokkuvõtteid, saada kogemusi ning teostatud meetmed läbi vaadata.

Riskijuhtimine

Julgeolekusektori reformi toetamisega kaasneb ohte, mida tuleb ennetada ning mille jaoks tuleb ette näha leevendusmeetmed, need hõlmavad:

i.    Poliitiline tahe riiklikul tasandil muutusi läbi viia on ebapiisav

Poliitiline tahe teostada reforme võib olla ebapiisav või pealiskaudne, see võib aja jooksul hajuda. ELi käsutuses peavad olema vahendid, millega hinnata partnerriigi tegelikku tahet ning kavandada oma tegevust vastavalt sellele. Teatavatel juhtudel võiks EL alustada väikesemahulisemate sekkumistega, mis on suunatud usaldusväärsuse ning poliitilise tahte tõstmisele riiklikul tasandil ning võiks hilisemas etapis oma tegevust hoogustada. Alustuseks võiks luua dialoogi kodanikuühiskonnaga.

ii.    Negatiivsed soovimatud tagajärjed

Ükski sekkumine ei ole neutraalne ning toetus julgeolekusektorile nõuab mittekahjustavat lähenemisviisi, 33 milles võetakse arvesse algseid konfliktiallikaid. Konteksti analüüs aitab ELi osalejatel vältida konflikti dünaamikale soovimatu negatiivse mõju tekkimist, mis avaldub näiteks järgmiste meetmete kaudu:

olemasolevate pingete tahtmatu suurendamine või võimendamine, nt domineerivat positsiooni tugevdades ja kõrvalejätmist laiendades;

selliste reformide teostamine ja ressursse kasutuselevõtmine, mis eelistavad kellegi erihuvisid või millesse on segatud korruptsioon või eestkostevõrgustikud, mis omakorda tekitavad uut rahulolematust/ebastabiilsust.

iii.    Mainerisk

ELi poolt toetatud julgeolekupartnerid võivad käituda elanikkonna suhtes erapoolikul, diskrimineerival või kuritarvitaval viisil, millel on kaudne negatiivne mõju ELi mainele. Samuti võivad varad sattuda valedesse kätesse. Maineriski hindamisel ja realistlike leevendavate meetmete koostamisel teiste rahvusvaheliste partneritega koostöö tegemine saab olema julgeolekusektori reformi toetamise kontseptsiooni oluline osa. Võimaluse korral ja hoolika juhtumipõhise analüüsi alusel on ELi välistegevuse programmide/vahendite nähtavust käsitlevate eeskirjade suhtes võimalik rakendada erandeid.

iv.    Mittesekkumise risk

Iga riigi kohus on kaitsta oma kodanikke. Mõnel juhul võib riigi suutmatus seda teha kaasa tuua tõsiseid inimõiguste või demokraatlike põhimõtete rikkumisi, inimkannatusi või hukkunuid, sealhulgas jõhkraid kuritegusid. Kui see on vajalik selliste äärmuslike nähtuste ennetamiseks ning see aitab neid ära hoida, võib EL ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni või partnerriigiga sõlmitud kahepoolse lepingu alusel võtta meetmeid julgeolekusektori reformi toetuseks isegi siis, kui täitmata on mõned sellised olulised tingimused nagu reaalne tahe muutusi läbi viia.

ELi julgeolekusektori reformiga seotud teadmiste tõhusam rakendamine

EL peaks rakendama asjakohaste teadmiste ja kogemustega töötajaid, kellel on julgeolekusektori reformiga seotud tehnilistes ja poliitilistes küsimustes laiad teadmised. EL peab toetuma liikmesriikide kogemustele ning konkreetsetes valdkondades, kus sellega kaasneb selge lisaväärtus, ka asjaomastele ELi ametitele (nt Europol, CEPOL, FRONTEX), võttes arvesse nende asutuste volitusi, prioriteete ja ressursse.

Kogu ELi hõlmavas julgeolekusektori reformi käsitlevas raamistikus nähakse ette ELi osalejate ja liikmesriikide vaheline tihe koordineerimine ja koostöö, millega edendatakse sünergiat ning vahendite ja missioonide vahelist täiendavust kogu ELi hõlmava lähenemisviisi raames. Samuti nähakse ette rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide meetmete koordineerimine.

Peakorteris

Komisjon ja kõrge esindaja loovad julgeolekusektori reformiga tegeleva alalise mitteametliku talitustevahelise töökonna, kus osalevad Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asjaomaste temaatiliste talituste esindajad, kes nõustavad ja toetavad ELi delegatsioone, Euroopa välisteenistust ja komisjoni talitusi ning ÜJKP missioone. Kõnealune töökond aitab kaasa ELi julgeolekusektori reformiga seotud meetmete sidususe ja täiendavuse tagamisele ning toetab julgeolekusektori reformi arengukoostöö projektide ja ÜJKP tegevuskavade väljatöötamist ja koostamist. Töökonna ülesandeid tuleks arvesse võtta ka uutes kriisiohjemenetlustes. Töörühm töötab ELi julgeolekusektori reformide jaoks välja metoodilised vahendid, standardid, menetlused ja tavad ning korraldab koolitusi, toetades muu hulgas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži tegevust. Töökonna alluvusse kuuluvad järelevalve, hindamine, koolitusraamistik ning riskijuhtimismehhanismid.

Kohapeal

Vastutus julgeolekusektori toetamise eest kohapeal lasub vastavas partnerriigis või -piirkonnas asuva ELi delegatsiooni juhi õlul. Juhul kui riigis asub ÜJKP missioon, kutsutakse nõukogu üles tagama, et talle antud volitused lubavad tal julgeolekusektori reformiga seotud küsimustes ELi delegatsiooni aidata. Sellega seoses on missiooni juhil õigus delegatsiooni juhti nõustada.

ELi delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused peaksid jagama teavet ja analüüside tulemusi, osalema ühisanalüüsides ning andma oma panuse julgeolekusektori reformi käsitleva koordineerimismaatriksi loomisse.

Riikides, kus ELi osalemine julgeolekusektoris on eriti märkimisväärne ja mitmekesine ning asjaomased koordineerimisstruktuurid puuduvad, on ELi eesmärk luua riigitasandil julgeolekusektori toetamiseks koordineerimistöökonnad (koondades ELi delegatsioonide poliitilisi ja operatiivosakondi, ÜJKP missioone, liikmesriike ning võimaluse korral asjaomaseid partnereid nagu ÜRO, Maailmapank ning julgeolekusektori tegevusse kaasatud ELi mittekuuluvad riigid).

4.    Tegevusvaldkonnad

EL võib ELi õigusaktidega lubatu piires toetada julgeolekusektori kõiki osi, sealhulgas militaarvaldkonda, järgmiste meetmetega (mittetäielik loetelu):

Institutsioonide toetamine

Julgeoleku- ja õigusasutustele mõeldud toetus hõlmab partnerarenguriikides riigikaitse, julgeoleku- ja õiguspoliitika ning strateegiate, riiklike koordineerimismehhanismide, haldus-, kommunikatsiooni- ja operatiivmenetluste, sisevastutusmehhanismide, inimressursside kavandamise ja juhtimise, teabe-ja andmesüsteemide ning eelarvestamise ja finantsjuhtimise süsteemide toetamist täielikus kooskõlas inimõiguste põhimõtete ning rahvusvahelise humanitaarõigusega.

Institutsioonide toetamine võib hõlmata selliste reformide kavandamise toetamist, mis peaksid olema sihtotstarbelised ja kontekstitundlikud ning mille eesmärk on aidata partnerriikidel hinnata oma vajadusi ning väljendada oma visiooni ja saavutada see realistlikult seatud lühiajaliste, keskpikkade või pikaajaliste eesmärkide kaudu. See peaks aitama neil eraldada vajalikul määral inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse. Selliselt kaasab EL ka valitsusväliseid ja kodanikuühiskonna esindajaid.

EL peaks tagama, et jõupingutused institutsioonide tugevdamisel annaksid elanikkonnale parema julgeolekuolukorra näol otseseid lühiajalisi tulemusi.

Koolitus

ELi toetus hõlmab riiklike ja piirkondlike koolitusasutuste suutlikkuse suurendamist. See võib hõlmata tehnilist tuge ja juhendamist, koolitusvajaduste hindamist, uute õppekavade väljatöötamist ning koolitajate koolitamist. ELi koolitustoetuses keskendutakse edasiantavatele teadmistele, oskustele ja/või suhtumisele, et edendada muutust julgeolekusektori töötajate, üksuste ja asutuste käitumises. Samuti on toetuse eesmärk tagada, et koolitust väärtustatakse karjäärivõimaluste vaatevinklist ning et töötajad täidaksid ülesandeid, mille jaoks neid koolitati.

Toetus võib olla seotud dialoogi ja abimeetmetega, mis on mõeldud riiklikku inimressursside juhtimise süsteemi toetamiseks, hõlmates julgeoleku- ja õigusasutuste jaoks profiilide tuvastamist, õiglast ja läbipaistvat värbamist, edutamist jne.

Juhul kui on vaja kiiresti taastada põhiliste õigus- ja julgeolekuteenuste osutamine, võib EL pakkuda eelkõige ÜJKP missioonide raames otse koolitusi. Võimaluste piires toimub see koostöös riiklike koolitusasutustega, eesmärgiga nende tegevust tõhustada ning anda vastutus koolitusküsimustes pikemas perspektiivis neile üle.

Varustus

EL võib tarnida julgeolekusektori partneritele mittesurmavat varustust 36 . See leiab aset riigipõhise laiema julgeolekualase tugiraamistiku raames. EL peab saama asjakohase tagatise, et varustust ei kasutata inimõiguste, põhiõiguste või õigusriigi põhimõtte rikkumiseks. Vältimaks ohtu, et varustus muutub kasutuskõlbmatuks, jäetakse maha, läheb kaduma või seda väärkasutatakse, hinnatakse logistilise toe ning registri/jälgimissüsteemi olemasolu ning toimimist, ning vajaduse korral aidatakse suurendada nende tõhusust. Varustuse haldamise valdkonnas elementaarse hea tava väljatöötamine on iga varustuspaketi lahutamatu osa, et tagada selle hooldus, varustamine ja kasutusest kõrvaldamine.

Järelevalvemehhanismide toetamine

EL peaks toetama tõhusa tsiviilkontrolli ja järelevalve loomist või tugevdamist muu hulgas järgmiselt:

edendades ja toetades asjaomaste õigusaktide ja menetluste koostamist ja täitmist ning

suurendades kaebuste läbivaatamisega tegelevate sõltumatute institutsioonide ja mehhanismide ning tsiviilkontrolli institutsioonide ja mehhanismide suutlikkust.

Toetusesaajateks võivad olla riiklikud seadusandlikud institutsioonid ning sõltumatud või poolsõltumatud institutsioonid, nagu ombudsman, inimõigustega tegelevad asutused või komisjonid, korruptsioonivastase võitlusega tegelevad komisjonid, politseiga seotud kaebuseid arutavad sõltumatud komisjonid ning kohtuasutused, kes täidavad õiguskaitseasutustena järelevalveülesandeid jne.

EL peaks edendama kodanikuühiskonna aktiivset osalemist kõnealustes järelevalvemehhanismides ning vajaduse korral toetama kodanikuühiskonna algatusi julgeolekujõudude tegevuse järelevalvel. EL edendab ka meediavabadust ning suurendab oma suutlikkust julgeolekusektori kohta vastutustundlikult teavitada.

Kohaliku tasandi julgeolek

Juhul kui vägivald ja konfliktid on seotud rangelt kohaliku tasandi poliitiliste, sotsiaalsete või majanduslike küsimustega või riiklikud julgeolekujõud ei ole suutelised osutama elutähtsaid julgeolekuteenuseid, võib EL rahastada toetusalgatusi, mille abil tagatakse elanikkonnale kohaliku tasandi julgeolekut hõlmava lähenemisviisi kaudu julgeoleku- ja õigusteenuste osutamine. Kõnealusesse lähenemisviisi on kaasatud kohalikud ametiasutused (ametlikud ja/või traditsioonilised), võimaluse korral ka kohalikud elanikud ja naabruskonnad ning kohalikud julgeolekujõud. Eesmärk on parandada kohaliku tasandi julgeolekut, lahendada konflikte ja kõrvaldada vägivalla kohalikud tekkepõhjused. Lõplik eesmärk on tagada riiklike ametiasutuste suutlikkus lahendada julgeoleku ja konfliktidega seotud probleeme kohalikul tasandil.

Julgeolekusektori reformide ja teiste tegevusvaldkondade vahelised seosed

Endiste võitlejate desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine

Desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine hõlmab ametlike ja mitteametlike relvarühmituste demilitariseerimise protsessis toimuvaid sekkumisi, mille raames desarmeeritakse ja saadetakse laiali mitteriiklikud üksused või vähendatakse relvajõudude koosseisu ja taasintegreeritakse need tsiviilellu 37 . Desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise protsessid peaksid vastama esmastele julgeolekuvajadustele ning aitama luua teatavas riigis või piirkonnas alus pikaajalisele stabiilsusele. Seetõttu peaksid kõnealused protsessid olema seotud üldise rahuprotsessiga ning eelistatavalt julgeolekusektori laiaulatuslikuma reformiga. Konfliktiolukordades ja konfliktijärgselt tasakaalustab ELi toetus julgeolekusektori reformile ning desarmeerimisele, demobiliseerimisele ja taasintegreerimisele kiireloomulise stabiliseerimismeetmena vajadust taastada põhilised julgeolekuteenused vajadusega vältida pikaajalise stabiilsuse kahjustamist, seadustades selleks näiteks mittekaasavad julgeolekujõud.

Üleminekuperioodi õigusemõistmine

Üleminekuperioodi õigusemõistmine hõlmab „kõiki protsesse ja mehhanisme, mis on seotud ühiskonna püüdlustega tegeleda minevikus toimunud ulatuslike rikkumiste tagajärgedega, et tagada vastutus ja kohtumõistmine ning saavutada leppimine“ 38 . Üleminekuperioodi õigusemõistmise meetmed peaksid kokkuvõttes aitama taasluua ja tugevdada õigusriiki.

Konfliktijärgsetes ja üleminekuriikides võib julgeolekusektori reform institutsioonilise reformi osana kaasa aidata konflikti uuesti esile kerkimise ennetamisele, aidates seega tagada vastutust ja inimõiguste järgimist ning ära hoida edasisi rikkumisi. Üleminekuperioodi õigusemõistmist käsitlevates nõukogu järeldustes 39 rõhutatakse julgeolekusektori olulisust.

Väike- ja kergrelvad

Väike- ja kergrelvade kättesaadavus on sageli ebakindluse tekitamise ja levimise peamiseks teguriks. Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku toel aset leidvad nn järelkonfliktid muudavad relvastatud konfliktide ja kuritegevuse vahelise eraldusjoone sageli ähmaseks 40 . Väike- ja kergrelvade kontroll on lahutamatult seotud julgeolekusektori reformi raames tehtavate jõupingutustega, eelkõige kuna sellega piiratakse üksikisikute või rühmituste tajutavat või tegelikku vajadust või tahet tegeleda enda kaitsega.

5.    Strateegia rakendamise järelevalve ja hindamine

Käesoleva strateegilise raamistiku rakendamist jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt. Igal aastal vaatab Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajates moodustatud talitustevaheline meeskond vajadusel korral koos väliskonsultantide abiga läbi ELi üldise osalemise julgeolekusektoris vähemalt ühes prioriteetses riigis.

Hindamiskriteeriumite aluseks on käesolevas ühisteatises esitatud eesmärgid ja põhimõtted, jagatud järelevalve- ja hindamissuunised ning asjaomase riskijuhtimisraamistiku tegelik rakendamine.

Hinnatakse ka ELi osalemise asjakohasust, võttes aluseks sellised kriteeriumid nagu:

-julgeolekusektorit käsitleva ELi analüüsi kvaliteet ja terviklikkus;

-ELi reageerimine kiireloomulistele kriisidele ja tekkivatele võimalustele ning

-ELi toetuse, laiaulatuslikemate ELi julgeoleku- ja arengueesmärkide ning partnerriikide julgeolekueesmärkide vaheline sidusus.

Hindamise tulemused avalikustatakse. Koostatakse soovitused ning jälgitakse järelmeetmete rakendamist. Hindamise tulemusi kasutatakse ka heade tavade ja kogemuste kogumiseks, mida kasutatakse ELi töötajate koolitamisel ning ELi rahastamisvahendeid käsitlevates aruteludes. See aitab parandada sisemenetlusi ning toetuse tõhusust.

Käesoleva strateegilise raamistiku raames saavutatud tulemusi hinnatakse viie aasta jooksul.

Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsuvad Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kinnitama ja toetama käesolevas ühisteatises esitatud lähenemisviisi ning osalema täies ulatuses üleminekul sidusamale ja tõhusamale ELi osalemisele julgeolekusektori reformi toetamisel partnerriikides.

(1)

     Vastavalt OECD arenguabi komitee julgeolekusektori reformi suunistele hõlmab riigi julgeolekusektor õiguskaitseasutusi (politsei, eripolitsei, toll, piirivalve jne), kriminaalõigussüsteemi (st kriminaalkohtud, prokuratuur, kinnipidamisasutused), relvajõud, luureteenistused, poliitilise, finants- ja kohtuliku järelevalve asutused (ministeeriumid, parlamendi komiteed, riigikontroll, kohtud jne) ning mitteriiklikud julgeolekusektori osalejad, sealhulgas tavaõiguslikud ametiasutused, traditsioonilised kohtud, relvastatud võitlejad, vabastusarmeed, sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtted. Vt The OECD DAC handbook on security system reform: supporting security and justice („OECD arenguabi komitee julgeolekusektori reformi käsiraamat: toetus julgeolekule ja õigusele“), (OECD Publishing, Pariis).

(2)

     JOIN(2015) 50, Euroopa naabruspoliitika ülevaade.

(3)

     43 % absoluutses vaesuses elavatest inimestest elab ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides.

(4)

     KOM(2011) 637 ja nõukogu järeldused Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks, välisasjade nõukogu 3166. istung, Brüssel, 14. mai 2012.

(5)

     Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastuvõetud resolutsioon; UNGA A/RES/70/1); 16. eesmärk: „edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi säästva arengu jaoks, tagada üldine juurdepääs õigusemõistmisele ning luua tõhusad, usaldusväärsed ja kaasavad institutsioonid kõigil tasanditel“.

(6)

     Kooskõlas aluslepingute sätetega, mis käsitlevad ELi välistegevust üldiselt (ELi lepingu artiklid 21–22), ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ELi lepingu artiklid 23–46), arengukoostööpoliitikat (ELi toimimise lepingu artiklid 208–211) ja muud koostööpoliitikat (ELi toimimise lepingu artiklid 212–213).

(7)

     Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele, Euroopa julgeoleku tegevuskava (COM(2015) 185).

(8)

     SWD(2016) 221

(9)

     Kooskõlas dokumendiga JOIN(2013) 30 (final) tuleb humanitaarabi anda vastavalt konkreetsetele töömeetoditele, austades inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Seda tehakse üksnes mõjutatud elanikkonna vajaduste alusel.

(10)

     Komisjoni 2016. aasta tööprogrammi I lisa algatus nr 21 (COM(2015) 610 final).

(11)

     Nõukogu järeldused ÜJKP kohta, Euroopa Liidu Nõukogu (dokument 8971/15, mai 2015).

(12)

     JOIN(2015) 17 final, Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel.

(13)

     JOIN(2013) 30 final, ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele.

(14)

     Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Ühenduse toetusmeetmete kontseptsioon julgeolekusektori reformi valdkonnas (SEK(2006) 658) ning ELi põhimõte, mis käsitleb EJKP toetust julgeolekusektori ümberkorraldamisele (nõukogu 12566/4/05), mis koostati Euroopa Ülemkogu poolt 2003. aasta detsembris vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegia „Turvaline Euroopa paremas maailmas“ alusel.

(15)

     Ühtne visioon, ühine tegevus: Tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, juuni 2016.

(16)

     COM(2015) 185 final, Euroopa julgeoleku tegevuskava.

(17)

     Näiteks kokkulepe „ajakohastada ja uuendada ametlikku arenguabi käsitlevaid aruandluse juhiseid rahu ja julgeoleku valdkonna kulutuste kohta“, vt kõrgetasemelise kohtumise lõppkommünikee (OECD arenguabi komitee, 19. veebruar 2016).

(18)

     Käesolevas teatises ei hõlma kriisile reageerimine humanitaarabi.

(19)

     Vt nõukogu dokument 8831/16.

(20)

     Kuna käesolevas ühisteatises esitletud põhimõtteid kohaldatakse ka kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes, sisaldab ühinemisprotsess meetmeid ja menetlusi, millega tagatakse, et riigid vastavad ühinemiskriteeriumitele.

(21)

     Tähtsaimad on õigus majanduslikule kindlustatusele, õigus elada vabana hirmust ja õigus tegutseda iseenda nimel.

(22)

     Vt nõukogu järeldused ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) (dokument 13201/15).

(23)

     Käesolevas dokumendis peetakse julgeolekusektorit legitiimseks siis, kui selles: i) austatakse rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatia põhimõtteid; ii) kohaldatakse hea valitsemistava põhimõtteid, mis käsitlevad läbipaistvust ja avatust, osalust, kaasavust ja vastutust, ning iii) võideldakse korruptsiooniga.

(24)

     See on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 3 ja 21c, milles nõutakse, et suhetes maailmaga kaitseks ja edendaks liit oma väärtusi ja huve, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust ja jagamatust. Lissaboni lepingus nõutakse, et ELi poliitika, sealhulgas välissuhete valdkonnas, oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(25)

     Kohtutega seoses tuleb tagada võimude lahusus, et kindlustada kohtuvõimu sõltumatus, ning muud täidesaatva ja seadusandliku võimu või era- või erihuvide esindajad ei tohi kohtuid soovimatult mõjutada.

(26)

     Vt Valge raamat: Euroopa valitsemistava (KM(2001) 428); veel kaks hea valitsemistava põhimõtet on esitatud eesmärgi A all (tõhusus) ja 3. peatükis (sidusus).

(27)

     UNSC S/RES/1325 (2000); UNSC S/RES/2242 (2015) naiste, rahu ja julgeoleku kohta.

(28)

     Nagu kirjeldatud programmi „Horisont 2020“ 2016.-2017. aasta tööprogrammis, ühiskondlik väljakutse nr 7: turvaline ühiskond – Euroopa ja selle kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine ning ühiskondlik väljakutse nr 6: Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond.

(29)

     Vt OECD arenguabi komitee abi tõhusust käsitlev Pariisi deklaratsioon (2005) ja Accra tegevuskava (2008) ning Busani tulemusliku arengukoostöö partnerlus; abi tulemuslikkust käsitlev neljas kõrgetasemeline foorum (Busan, Korea Vabariik, 29. november – 1. detsember 2011).

(30)

     Vt ühine Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talituste suunis konfliktianalüüsi kasutamise kohta ELi välistegevuse toetuseks.

(31)

     Eelarvetoetuse suunised. Eelarvetoetuse suunised – Programmitöö, ülesehitus ja juhtimine – moodne lähenemisviis eelarvetoetusele (Budget support – Programming, Design and Management – A modern approach to Budget Support), rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi töödokument, september 2012.

(32)

     Nt vastastikuse mõistmise memorandum, ühisavaldus, kokkulepe jne.

(33)

     KOM(2010) 126, Toiduvarustuskindluse parandamiseks antav humanitaarabi

(34)

     Eelarvetoetuse suunised – Programmitöö, ülesehitus ja juhtimine – moodne lähenemisviis eelarvetoetusele (Budget support – Programming, Design and Management – A modern approach to Budget Support), rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi töödokument, september 2012

(35)

     JOIN(2015) 16

(36)

     JOIN(2015) 17 final

(37)

     Komisjoni poolt 14. detsembril 2006 ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt 11. detsembril 2006 heaks kiidetud ELi kontseptsioon desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks.

(38)

     ÜRO julgeolekunõukogu dokument S/2004/616

(39)

     Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi toetust üleminekuperioodi õigusemõistmisele, 16. november 2015 (13576/15)

(40)

     ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks, Nõukogu järeldused (5319/06)