9.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/24

1.

märgib, et komisjon on kinnitanud, pealkirjastades 2. juunil 2016. aastal avaldatud teatise „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, mõiste „jagamismajandus“ eelistamist laiaulatuslikuma mõiste „ühistarbimine“ asemel;

2.

on seisukohal, et kõnealuses teatises ühistarbimisele kui mittetulunduslikule tegevusele osutamine – jagamismajanduse tehingud ei hõlma üldiselt omandiõiguse muutumist ning neid võidakse teha kasumi teenimise või mittetulunduslikul eesmärgil – ei ole piisav, kuivõrd jagamismajanduse edendatavad muudatused või uuendused ei piirdu vaid teenuste pakkumise ja nõudluse vastasmõjust tuleneva mõjuga;

3.

rõhutab oma tunnustust avatusele, mida komisjon selles dokumendis väljendab jagamismajanduse suhtes. Suunamist ja juhtimist käsitlev ühine õigusraamistik on vajalik liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

4.

kordab, arvestades jagamismajanduse mõju nii paljudes valdkondades, mitmetasandilise lähenemisviisi tähtsust koos tiheda ja pideva suhtlemise ja koostööga erinevate tasandite institutsioonide vahel;

5.

kahetseb, et komisjoni 2017. aasta tööprogramm ei sisalda ühtki ettepanekut Euroopa jagamismajanduse tegevuskava järelmeetmete kohta. Olulised Euroopa õigusaktid ei tundu olevat konsolideeritud ning platvormide ja nendes osalejate vaheliste lepingusuhete raamistik näib ebakindel;

6.

peab, arvestades, et see uus majandus tugineb mitmes aspektis kodanike ja tarbijate mõjuvõimu suurendamisele, vajalikuks mitmetasandilisel valitsemisel, osalusel, proportsionaalsusel ja bürokraatia vältimisel põhinevat regulatiivset lähenemisviisi;

7.

nõuab, et tulevaste algatuste puhul kõnealuses valdkonnas hindaks komisjon põhjalikult territoriaalset mõju, mille vajadusele juhtis tähelepanu komitee korraldatud ekspertide seminar linnaarengu mõjuhinnangu kohta (1). Komitee rõhutab nähtuse tugevat kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, kuna paljudel jagamismajanduse algatustel on märkimisväärne mõju iseäranis linnatasandil, ning need on sageli kujundatud, reguleeritud ja mõnikord maksustatud kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil;

8.

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et tuleks vältida eeskirjade killustumist, ning kutsub üles püüdlema kõnealuse eesmärgi poole tagamaks, et kohalik ja piirkondlik majandus saab jagamismajandusest kasu. Seepärast palub komitee komisjonil arvesse võtta teenuste direktiivi artikli 4 lõikes 8 määratletud „olulise avaliku huviga seotud põhjuste“ kohalikku ja piirkondlikku mõõdet;

9.

rõhutab vajadust tegeleda sellise horisontaalse nähtusega nagu jagamismajandus ELi linnade tegevuskava raames, eelkõige seose digitaaltehnoloogiale üleminekuga, mis on üks Amsterdami pakti olulisemaid teemasid;

10.

peab hädavajalikuks terviklikku lähenemist, et hõlmata majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast rikkust, mille on taganud juba olemasolevad kaupade ja teenuste juhtimis-/jagamis-/vahetamissüsteemid, mis nüüdseks toimivad uute tehnoloogiate abil;

11.

rõhutab, et vaatamata oma keerukusele on varakult võetavad meetmed killustumise vältimiseks kohe alguses ikkagi palju vähem keerulised kui 28 riikliku õigusraamistiku ning arvukate kohalike ja piirkondlike eeskirjade tagantjärele ühtlustamine;

12.

märgib, et ülemäärased regulatiivsed meetmed võivad innovatsiooni pärssida. Samas rõhutab komitee, et regulatiivsete meetmete puudumine võib tekitada ebakindlust, mis võib takistada investeeringuid ja sektori arengut;

13.

peab seda küsimust tähtsaks ka digitaalse lõhe vähendamisel. Nende majandusaspektide ebaühtlane käsitlemine võib kaasa tuua ohu, et suureneb lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel;

14.

märgib Ameerika Ühendriikide ettevõtete ülekaalukust jagamismajanduses ja rõhutab, et selliste selgete ELi eeskirjade kasutusele võtmine, mis on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega, toetaks Euroopa idufirmade kasvu ja konkurentsivõimet maailmas. Komitee leiab samuti, et arvesse tuleks võtta Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid jagamismajanduse või ühistarbimise valdkonnas (2);

15.

leiab, et uuel lähenemisviisil, mis põhineb jagamisel/koostööl/osalemisel/suhtlemisel, on oma tugevus, mis ei tulene mitte ainult uue tehnoloogia kasutamisest, vaid ka usaldusest ja vastutusest, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalne ja „kogemuslik“ väärtus;

16.

märgib, et ühistarbimise/jagamismajanduse ettevõtjate organisatsioonid, kellel on pikaajaline visioon, peaksid etendama aktiivset rolli selle valdkonna tulevikupoliitika väljatöötamisel;

17.

peab esmatähtsaks tuvastada ja määrata kindlaks parameetrid ja väärtused, mida soovitakse toetada ja kaitsta, vältimaks uue paradigma muutumist millekski, mis ei ole meile omane, ning tagamaks selle sotsiaalne jätkusuutlikkus. Selline vajadus ilmneb näiteks hotellide ja restoranide sektoris, kus võib esineda ebaausat konkurentsi jagamismajanduse teenuste ja traditsiooniliste tegevuste vahel. Sel võib olla ka mõju eluasemeturule, tõstes hindu või muutes kinnisvara kasutuseesmärki. Kohalikul tasandil tuleb käsitleda küsimust, mil määral täiendavad jagamismajanduse platvormid olemasolevat eluruumide pakkumist ja traditsioonilist hotellindust;

18.

peab õiguste kaitse seisukohalt oluliseks leppida kokku, kus võimalik ning täielikus vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, ühtsed mõisted ja määratlused, et tagada Euroopa tasandil ühtsus ja kindlustunne. Komitee leiab, et EL peab selgemalt määratlema teenuseosutaja, tööandja ja töötaja mõisted ning leidma lahenduse probleemidele tarbijatevahelistes ja ettevõtjatevahelistes suhetes veebiplatvormidel, et kindlaks teha, millised õigusaktid ja eeskirjad peaksid kehtima;

19.

leiab siiski, nagu juba varasemas arvamuses kinnitatud, et „olemasolevate turgude reguleerimine peaks alluma pidevale järelevalvele, et veenduda innovaatiliste protsesside jätkumise võimaluses. Ringmajandust käsitlev arutelu ja digitaalne ühtne turg võiksid olla mõned neist valdkondadest, milles tuleks kaaluda ühistarbimist“ (3);

20.

ei ole siiski rahul, et ei osutata eesmärgile kaasata edaspidistes analüüsides kohalikud ja piirkondlikud üksused ning et liikmesriikidele on jäetud liiga suur kaalutlusõigus, mis võib kaasa tuua killustumise, mida tuleks vältida;

21.

on seisukohal, et komisjoni teatis pakub hindamiselemente ja -kriteeriume, andmata täielikku vastust, ning põhjustab seetõttu paratamatult ühtse turu erinevaid tõlgendusi ja edasist killustamist. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles pakkuma välja selge õigusraamistiku, mis tagab ausa konkurentsi põhimõtete austamise. Seoses sellega väljendab komitee kahetsust, et komisjoni lähenemisviis paistab seisnevat selles, et Euroopa seadusandjal võimaldatakse vaid kiita heaks teatud hulga kohtulahendeid, (4) sealhulgas küsimuses, mida täpselt tähendab transpordi väljajätmine teenuseid käsitleva direktiivi 2006/123/EÜ artikli 2 kohaldamisalast;

22.

tervitab komisjoni lähenemisviisi, mis osaliselt tänu komisjoni talituste töödokumendis kogutud andmetele tõendab jagamismajanduse majanduspotentsiaali. Samal ajal soovitab komitee analüüsida ja tunnustada mitte ainult rahas väljendatud majanduslikku kasu, vaid ka ühistegevusest tulenevat kasu ja säästu keskkonna ja sotsiaalvaldkonnas. Seetõttu soovitab komitee tungivalt parimal viisil uurida ja jälgida jagamise kaudu loodud rikkust, et selle saaks tunnistada ringmajanduse lahutamatuks ja aktiivseks osaks;

23.

märgib, et kõiki ettevõtlust toetavaid teenuseid hõlmavate ühtsete kontaktpunktide loomine ühistarbimise/jagamismajanduse ettevõtjate jaoks võib kaasa aidata ühistarbimise/jagamismajanduse tegevuste laiemale levikule;

24.

küsib, kas teenuste direktiivis sätestatud mõiste „teenuseosutaja“ on endiselt asjakohane, arvestades et selle praegune sõnastus hõlmab mis tahes majandustegevust, sealhulgas vastastikku pakutavaid äärmiselt harva esinevaid ja mittekutselisi tegevusi;

25.

on arvamusel, et eriti kasulik oleks kindlaks teha nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne juurdepääsu künnis, et määrata, kes vastab turulepääsunõuetele, ning vältida sellise tegevuse levikut, mis võib kasutada jagamismajandust kattevarjuna, et hoiduda seaduste ja eeskirjade täitmisest;

26.

leiab, et tuleks selgitada komisjoni suuniseid seoses mõiste „ettevõtja“ määratlusega. Komitee arvates peaks kasumi saamise eesmärgi puudumine välistama teenuspakkujale kutsekvalifikatsiooni omistamise; tuleks kasutada ELi tasandi künniseid, mille aluseks on pakutava teenuse sagedus;

27.

märgib, et arvustused ja hinnangud võivad koos õigusaktidest tulenevate nõuetega olla oluline tegur, et tagada tarbijate usaldus ja kaitse, ning rõhutab, et platvormid peaksid tõhusamalt võitlema võltsitud arvustuste vastu;

28.

märgib siiski, et paljud jagamismajanduse töövormid näivad jäävat palgatöö ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vahele – olukord, mis tõstatab olulisi küsimusi töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutuse, tervisekindlustuse, tasulise haiguslehe, töötushüvitise ja vanaduspensioni kohta. Komitee rõhutab, et selline olukord võib kaasa tuua uue ebakindlate töösuhete kategooria;

29.

märgib, et mõni jagamismajanduse ärimudel tekitab suurt negatiivset välismõju sotsiaal- ja tööhõive tasandil, eelkõige mõiste „füüsilisest isikust ettevõtja“ väärkasutamise tõttu, ning tugineb suurtele sotsiaalsetele erinevustele töötajate vahel sõltuvalt sellest, millist õigust kohaldatakse riigis, kus teenust osutatakse. Komitee palub komisjonil määratleda konkreetsem raamistik, et tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine;

30.

kutsub liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning komisjoni üles edendama uuenduslikke lahendusi jagamismajandusest tingitud sotsiaalsete ja tööhõiveprobleemide lahendamiseks, nagu ühistud või vastastikused ühingud, mis annavad palgatöötaja staatuse isikutele, kes muidu oleksid oma tahte vastaselt sunnitud valima füüsilisest isikust ettevõtja staatuse, ning pakuvad neile seega juurdepääsu laiaulatuslikule sotsiaalkaitsele;

31.

rõhutab teisalt, et igasugune veebiplatvormide vahendusel teostatud tegevus on täielikult jälgitav ning asjakohaste poliitiliste meetmete abil võib jagamismajandus tegelikult olla nii maksukohustuse täitmise kui ka halduskoormuse vähendamise vahend;

32.

kutsub jagamismajanduse platvorme üles nõudma, et kõik aktiivsed teenuseosutajad järgiksid kehtivaid maksueeskirju ning teeksid koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega, et luua teabevahetuse mehhanism, mille eesmärk on nende kohustuste täitmine, pidades täielikult kinni kehtivatest andmekaitse-eeskirjadest. Komitee märgib, et näiteid selliste süsteemide kohta juba on ning neid tuleks üldistada;

33.

juhib tähelepanu iseäranis turismimaksudele, mis kujutavad endast tõsist muret paljudele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, arvestades et paljudes kohtades, kus selline maks kehtib, ei koguta seda jagamismajanduse platvormi kaudu broneeritud ööbimise pealt. Komitee lisab, et sellist eeskirjade rikkumist ei saa lubada ning et see viib ebaausa konkurentsini tavapäraste majutusasutuste suhtes ning et lisaks jäävad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tulust ilma. Komitee tervitab samas asjaolu, et teatud linnade ja platvormide vahel on sõlmitud kokkulepped nende maksude süstemaatilise kogumise suhtes;

34.

rõhutab, et ükskõik millisel kujul esinevate platvormide sotsiaalne vastutus peab olema täpsemalt määratletud, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse ning koolituse osas. Komitee rõhutab, et põhiõiguste harta artiklites 27 ja 28 kinnitatud töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus tuleb tagada ärimudelist sõltumatult;

35.

peab äärmiselt oluliseks veebiplatvormide rolli kõnealuse majandusliku paradigma võimendajana ning loodab, et need võtavad vastutuse tagada kasutajate, kogukonna, territooriumi õiguste järgimine, sest see ei tähenda automaatselt tõket või takistust;

36.

tervitab komisjoni väidet, et andmete vaba liikumise algatus hõlbustab andmete vahetust ja ülekantavust erinevate veebiplatvormide vahel, sest see on oluline ausa konkurentsi ja kasutajate kaitsmise tagamiseks ühtsel turul;

37.

kutsub komisjoni üles hindama, kas on vajalik ja otstarbekas panna platvormidele juriidiline kohustus koostada üldiste tingimuste lihtne ja kasutajasõbralik kokkuvõte, mis lisanduks standarddokumentidele, arvestades et viimaste pikkus ja keerukus heidutab enamikku kasutajaid neid lugemast, luues väga ebasümmeetrilise suhte;

38.

tervitab komisjoni võetud kohustust teha suuremate veebiplatvormidega koostööd tegevusjuhendi kasutuselevõtuks, et võidelda vihakõnede vastu veebis;

39.

kutsub komisjoni üles liikuma võimalikult kiiresti tervikliku lähenemisviisi suunas, et vältida jagamismajanduse arengu ja mõju takistamist lähiajal;

40.

toetab võimalust luua keskpikas perspektiivis spetsiaalne jagamismajanduse platvormide Euroopa põhikiri, millele võiks eelneda märgistamisprotsess, mille algatavad platvormid ise või nende suutmatuse korral ametiasutused. Selline märgistamisprotsess peaks võimaldama platvormidel välja selgitada oma vastutuse ja eeskätt kehtestada miinimumstandardid seoses jagamismajanduses töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade ja põhimõtetega (tasu, reitingu andmise ja osalejate hulgast kõrvaldamise reeglid, vaidluste lahendamine jne);

41.

rõhutab, et on vaja leida õige regulatiivne tasakaal: poliitikud ei tohi lämmatada uuendusi ega jagamismajandust üle reguleerida, kuid peaksid sekkuma selleks, et vältida killustumist ja lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme;

42.

kutsub komisjoni üles teavitama ja kaasama kõiki tasandeid, et tutvustada komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ettepanekul heaks kiidetud katseprojekti, mis hõlmab jagamismajanduse uuringuid, järelevalvet ja koolitusprogramme;

43.

palub analüüsida ja kaaluda ELi tasandil künniste määratlemist, millest allapoole jääb mittekutseline majandustegevus ja kasutajalt kasutajale teenuse osutamine ning kus seega ei kehti mingit turulepääsunõuet;

44.

leiab, et need künnised peavad olema suhtelised ja ajapõhised (nt ööde arv majutuses, tööpäevade/-tundide arv muudel aladel), mitte lõplikud ja rahalised, et tagada võrdsed võimalused kõigile. Komitee arvates peaksid need künnised olema ka madalad, et vältida kuritarvitamisi ja tagada, et kõnealune tegevus on tõepoolest juhuslik ja mittekutseline;

45.

nõuab, et jagamismajanduse platvormid majutuse sektoris nõuaksid teenusepakkujatelt turismimaksunõuete järgimist ja koguksid kohustuslikult kõik maksud broneeringute pealt, mis on nende kaudu tehtud asjaomastes linnades või piirkondades, et kanda need üle pädevatele asutustele. Komitee rõhutab, et on juba näiteid sellise koostöö kohta ametivõimude ja platvormide vahel;

46.

toetab linnade foorumi loomist jagamismajanduse kohta kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks, kuhu lisaks komiteele tuleks kaasata jagamismajanduse kohalikus ja piirkondlikus mõõtmes tegevad Euroopa organisatsioonid ja võrgustikud ning kus tuleks teha koostööd ELi linnade tegevuskava asjakohaste temaatiliste partnerlustega. Komitee rõhutab, et selline foorum oleks kõnealuses sektoris vajaliku territoriaalse mõju hindamise raames peamine vahend ja partner;

47.

kutsub kõiki poliitilisi tasandeid üles tegema tööd praeguse olukorraga, unustamata seejuures, et tegelik poliitiline ülesanne on kujundada jagamismajandust tulevikus.