9.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/29

1.

rõhutab, et uus oskuste tegevuskava on Euroopa edasise arengu jaoks ülima tähtsusega. Majandus-, sotsiaal- ja kultuuriinvesteeringutel on pikaajaline mõju ning need on suure tähtsusega. Komitee kiidab seetõttu heaks uue oskuste tegevuskava ning loodab, et kõik jõupingutused selle rakendamiseks tehakse kiiresti ja tõhusalt. Need on küsimused, mis oluliselt mõjutavad Euroopa kohalikku ja piirkondlikku tasandit;

2.

rõhutab, et tööturg muutub aina liikuvamaks. Inimesed peavad olema mitmekülgsed ja paindlikud, et taluda ootamatuid muutusi ja kasutada ära uusi võimalusi. Lisaks kutsealastele erioskustele nõuavad tööandjad üha enam ka valdkonnaüleseid ehk nn pehmeid oskusi. See on kooskõlas tänapäeva elu ja ühiskonna nõudmistega, aidates heade oskustega ja mitmekülgsetel inimestel mitte ainult tööturul paremini hakkama saada, vaid muutes nad ka teadlikumateks isikuteks, aktiivsemateks kodanikeks ja targemateks tarbijateks;

3.

juhib tähelepanu sellele, et oluline on pakkuda puudulike põhioskustega Euroopa elanikele oskuste täiendamise võimalusi, et neil oleks eeldus aktiivselt tööelus osaleda ja võimalus end ise ülal pidada. See on oluline nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna seisukohalt. Euroopa on hiljuti kogenud sotsiaalse rahutuse märke. See näitab piisava selgusega, et sotsiaalne kaasatus on üldiste hariduse ja koolituse valdkonnas tehtavate jõupingutuste vältimatu eesmärk ja tõrjutuse vähendamise vahend. Kodanikuaktiivsus tähendab, et mõistetakse demokraatlikke väärtusi ja teatakse, mida aktiivne vastutus nende väärtuste eest tähendab, ning see peab hõlmama kõiki. Integreerimise seisukohast on seetõttu oluline, et ka migrandid, sh varjupaigataotlejad ja pagulased, saaksid asjakohasel viisil kasu oskuste garantiist;

4.

rõhutab siiski, et põhioskusi tuleb pakkuda eeskätt kõige varasematel haridusetappidel ja igal juhul kohustusliku koolihariduse ajal;

5.

on seisukohal, et uus oskuste tegevuskava on oluline meede puudulike oskuste probleemiga tegelemiseks Euroopas, käsitledes kogu vajaminevate oskuste spektrit põhioskustest keeruliste oskusteni ja valdkonnaülestest erialapõhiste oskusteni. Kuigi mitmekesist oskustepagasit on oluline arendada juba varases eas, on oskuste tegevuskava oluline ka erinevate täiskasvanute kategooriate jaoks: isikud, kes vajavad oskuste täiendamist tööturule sisenemiseks või töökoha säilitamiseks, isikud, kes vajavad oskuste arendamise võimalust muus valdkonnas töötamiseks, isikud, kes soovivad liikuda üle piiride, ning isikud, kes vajavad baasteadmisi õpingute jätkamiseks. Komitee arvates on samuti oluline tagada üldhariduse ja -koolituse – aga eelkõige kutsehariduse – ja töökohal toimuva koolituse vahel sidusus ja vastastikune täiendavus oskuste täiendamise meetmete rakendamisel;

6.

toetab komisjoni ettepanekut oskuste garantii kohta, mille eesmärk on tagada Euroopas madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute töövõimaluste parandamine ja täielik osalemine ühiskonnaelus. Oskuste garantiis osalemise pakkumises tuleks määratleda selged eesmärgid saavutatavate oskuste või kvalifikatsiooni taseme osas ja kohustused, mida madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud peavad täitma. Selles tuleks silmas pidada, milliseid ja mis tasemel oskusi tööturul nõutakse, ja võimaluse korral tuleks ära kasutada olemasolevaid ametioskusi. Kõnealuse arenguga seotud küsimustesse on olulisel määral kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pädevuse tõttu hariduse, koolituse ja tööhõive valdkonnas;

7.

leiab, et selge seos oskuste kaardistamise ja sellest tulenevate haridusmeetmete vahel peaks leidma kajastamist individuaalses õppeplaanis. Läbimõeldud individuaalses õppeplaanis peaks sisalduma täpne teave isiku õpingute ülesehituse, seatud sihi ja eesmärkide kohta;

8.

leiab ühtlasi, et individuaalse õppeplaani koostamiseks on vaja tagada inimestele kogu elu jooksul kvaliteetsed ja tõhusad teabe ja kutsenõustamise teenused, mis annavad huvitatud inimesele teavet neist õppimisvõimalustest, mis vastavad tema vajadustele ja aitavad tal omandada tööturule sisenemiseks vajalikud oskused. Need võivad hõlmata juhiseid, õppekülastusi ja praktilisi tegevusi, nõuandeid õpingute finantseerimise ja teavet õppevõimaluste kohta, samuti mitmesugustele koolitussüsteemidele juurdepääsu ning koolituse osutajate kohta;

9.

rõhutab, et koolituse eesmärk on omandada oskusi, mis on täiskasvanule vajalikud töö saamiseks või säilitamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Oluline on anda osalejatele ka võimalus kombineerida haridussüsteemi raames erineva taseme õpet ja kasutada endale sobivat õppekeskkonda, et võimaldada neil kiirelt omandada tööturul ja ühiskondlikus elus vajalikke oskusi ning aidata eelkõige varjupaigataotlejatel ja pagulastel tööd leida. See võib hõlmata nt keeleoskuse põhitaseme omandamist kombineerituna õpingutega põhikoolis, keskkoolis või kõrgkoolis. Hõlbustada tuleb ka töö ja õpingute kombineerimist;

10.

rõhutab, et sihtrühma kuuluvatele isikutele peavad olema tagatud mitmesugused õppimisvormid – võttes arvesse isikule sobivat aega ja kohta, mis võib olla seotud nt geograafilise asukoha või sotsiaalsete tingimustega – ning võimalus kombineerida õpinguid muude tegevustega ja mitmesuguste õppimisviisidega. Komitee peab oluliseks uute õppimisvõimaluste ärakasutamist (koos asjakohase juhendamisega) mitmesuguste IT-põhiste õppimisviiside abil, nt kaugõpe (reaalajas), segaõpe või muud avatud õppevormid. Arvata võib, et lähiaastatel arenevad tehnilised võimalused väga kiiresti, mistõttu tekib küsimus, kas pedagoogiline tegevus suudab tehnilise arenguga sammu pidada;

11.

rõhutab, et selline struktuur peaks sisaldama ka sidusrühmadele suunatud tegevust eesmärgiga jõuda ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni, kes vajavad oskuste parandamist, kuid kes ise koolitusvõimalusi spontaanselt ei otsi. Sedalaadi püüded võiksid hõlmata riiklike või kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmete kombinatsiooni. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne võiks näiteks olla sihtrühmade kindlaks määramine ning nende motiveerimine teavitamistegevuse kaudu, misjärel koolitusele kvalifitseeruvatele isikutele antakse juurdepääs riigis kehtivatele abi vormidele, nt täiendav õppetoetus, maksudega seotud soodustused või õppepuhkus. Kodanikuühiskonna esindajad, nt mitmesugused noorteorganisatsioonid, võivad kõnealuse teavitustöö puhul täita olulist rolli;

12.

nõustub teatises öelduga, et tööandjad ei soovi pelgalt kutsepõhiseid erioskusi, vaid on üha rohkem huvitatud ülekantavatest oskustest, nagu meeskonnatöö, loov mõtlemine ja probleemide lahendamise võime, ning suutlikkusest töötada eri valdkondades. Haridusmeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks arvestada nimetatud uute tingimustega. Komitee peab siiski vajalikuks töötada välja konkreetne õppesisu uute majandusharude jaoks, nagu roheline ja sinine majandus;

13.

kutsub üles töötama välja partnerluspõhist koostööd riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste, ettevõtjate, töötajate ja nende esindusorganisatsioonide ning kodanikuühiskonna esindajate vahel, et mitteformaalse ja formaalse õppe käigus saadud teadmisi ja kvalifikatsioone paremini ära kasutada. Väljaspool formaalset haridussüsteemi omandatud oskuste valideerimine võib märkimisväärselt suurendada teadlikkust uute oskuste ja kvalifikatsioonide vajadusest;

14.

rõhutab, et ehkki hariduse ja koolituse sisu ja korraldus kuuluvad liikmesriikide pädevusse, tuleks oskuste garantii kujundada riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi olukorda ja saadaolevaid ressursse arvesse võttes, arvestades et investeeringuid inimkapitali tuleb käsitleda sotsiaalinvesteeringuna. Komitee rõhutab, et Euroopa kaasfinantseeringu võimalus kas olemasolevate või tulevikus kasutusele võetavate rahastusprogrammide kaudu on suure tähtsusega oskuste garantii rakendamiseks liikmesriikides;

15.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse jätkata tööd konsensuse saavutamiseks võtmepädevuste osas, et esitada need selgelt riiklikes juhenddokumentides, peegeldada neid õppes ning hinnata neid haridussüsteemis poliitika kujundamise eri tasanditel. Oluline on arutada võtmepädevuste – mille eesmärk on ka tagada inimeste oskuste vastamine kiiresti muutuvatele tööturu vajadustele – tähtsust erinevatel Euroopa, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi foorumitel. Seetõttu tuleks eelistatult pidada sisutihedat dialoogi ühiskonna organisatsioonide, tööturu, haridus- ja teadusasutuste ning kodanikuühiskonna esindajate vahel;

16.

leiab, et kavandatavate meetmete väljatöötamisse on juba varases etapis asjakohane kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused – näiteks haridus- ja koolitusteenuste osutaja rollis –, aga ka õpetajakoolitust pakkuvad asutused, et tagada oskuste kasutuselevõtt kohe esimesel võimalusel. Komitee rõhutab, et komisjoni väljatöötatud digitaal- ja ettevõtlusoskuste raamistik on väga väärtuslik kõnealuse valdkonna arendamisel. Komitee teeb sellega seonduvalt ettepaneku koostada vastav dokument muude võtmeoskuste, näiteks finantskirjaoskuse arendamiseks, samuti abimaterjalid rakendamise ja hindamise kohta;

17.

leiab, et komisjon peaks jätkama teemanädalate korraldamist ja koostööd organisatsiooniga World Skills. Sellega omakorda ergutatakse ja toetatakse riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi jõupingutusi kutseõppe edendamisel teabepäevade ja kutseoskuste võistluste, sh praktilise tegevuse kaudu;

18.

väljendab heameelt, et EL käsitleb oskuste puudujääki, mis on sageli eriti problemaatiline maapiirkondade väiksemates kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes. Komitee jääb sellega seoses ootama uue oskustealase valdkondliku koostöö kava ettepaneku rakendamist, et näha, kas uus süsteem saab aidata kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valdkondadevahelisele koostööle. Selline valdkondadevaheline koostööplatvorm võib tulla kasuks kohalikule majandusele, töötajatele ja avalikele teenustele;

19.

toetab komisjoni kavatsust julgustada liikmesriike oma haridussüsteemi kujundama, et võimaldada neil üle minna üldistelt koolitusprogrammidelt suunatud programmidele, mis vastavad eri kutseoskuste vajadustele;

20.

toetab mõtet kutsuda liikmesriike üles tagama, et hiljuti saabunud sisserändajatel, kes tänu suunatud meetmetele leiavad kiiresti töökoha, oleks juurdepääs jätkuõppe võimalustele, et vältida nende hilisemat väljatõrjumist tööturult;

21.

toetab komisjoni eesmärki ergutada kutseõppe valiku laiendamist kõrghariduses, tagamaks kutseõppe taseme pidevat paranemist. Kõnealuse hariduskorralduse alustalaks peaks olema hästi väljatöötatud partnerlus koolituse osutajate, akadeemikute, ettevõtjate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

22.

märgib, et komisjonil tuleb jätkuvalt püüelda selle poole, et tagada, et kutseõpe toetab elukestvat õpet ja võimaldab jätkata õppimist kõrgema taseme kvalifikatsioonide omandamiseks;

23.

toetab komisjoni ettepanekut julgustada liikmesriike töötama välja põhjalikud riiklikud digioskuste strateegiad;

24.

rõhutab, et kvaliteetsed ja uuenduslikud õppemeetodid ja -viisid digitaalse sisu õpetamiseks peavad sisaldama järgmist:

25.

peab digitaliseerimist võimaluseks lahendada mitu koolidega seotud probleemi. See võib hõlmata järgmist:

26.

rõhutab, et digioskuste valdkonnas eduka investeeringu tegemine eeldab eri tasandi koolides tugevat pedagoogilist juhtimissuutlikkust. Digioskustele keskendumine võib aidata koolides kaasa köitvama töökoha loomisele, kus toetatakse õpetajate tahet ja valmidust oma oskusi arendada;

27.

märgib, et vahet tuleb teha põhilistel digioskustel, mis tuleks kõigil omandada, ja spetsiifilisematel oskustel, mis on seotud konkreetse teema või valdkonnaga;

28.

ootab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamist, et tagada riiklike kvalifikatsiooniraamistike vajaduspõhine ajakohastamine ning aruannete ühtne formaat. Samas tuletab meelde, et liikmesriikide pädevuses on töötada välja riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kvaliteeditagamise põhimõtted;

29.

rõhutab liikmesriikidevahelise kvaliteedialase koostöö tähtsust ja nõustub Euroopa Komisjoniga, et liikmesriikide ja kolmandate riikide koostöö kvalifikatsioonide võrreldavuse alal peab toimuma etapiviisiliselt;

30.

rõhutab, et enamus kutsetest ja kutsevaldkondadest on pidevas muutumises, st tekivad uued kutsealad ja vanad aeguvad. Seetõttu on oluline, et oskuste kirjeldused ja kutsekirjeldused kajastaksid edaspidi kiiresti muutuva tööturu ja innovatsiooniga seonduvat. Selles kontekstis nõuavad võtmepädevused eritähelepanu;

31.

rõhutab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta raportiga (1) on eriti oluline toetada pagulaste, varjupaigataotlejate ja muude samalaadses olukorras olevate inimeste kaasamist ja integratsiooni. Seetõttu on oluline võimalikult operatiivselt toetada liikmesriike nende püüetes tagada juurdepääs oskuste kaardistamise meetmele ning sissejuhatavad keelekursused, oskuste täiendamine ja muud meetmed, mis aitavad end tööelus ja ühiskondlikus elus sisse seada. Samuti on oluline, et inimesed saaksid päritoluriigis omandatud hariduse/kraadi ilma viivituseta valideerida lasta;

32.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse pöörata oskuste tegevuskavas eritähelepanu hariduse ajakohastamisele ning loodab, et see lihtsustab ka võtmepädevuste omandamist, millel on Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides oluline osa;

33.

leiab, et komisjon peaks veelgi edendama õppijakeskse hariduse kujundamist, toetudes digitaalse õppimise aspektidele, mida komitee on käsitlenud arvamuses komisjoni 2014. aasta teatise „Avatud haridusruum“ (2) kohta;

34.

märgib, et uue oskuste tegevuskava elluviimine sõltub kõigi, eelkõige täiskasvanuhariduses ja kogukonnaõppes töötavate õpetajate oskuste täiendamisest. Liikmesriikide rakenduskavades tuleb nõuetekohaselt käsitleda toetust õpetajaskonnale ning sihipäraselt võiks suurendada teadlikkust Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilisest platvormist (EPALE);

35.

jagab komisjoni seisukohta, et liikmesriigid peavad parandama oskuste garantii rakendamisega tegelevate õpetajate ja teiste sellesse kaasatud isikute haridust ja jätkuõpet;

36.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse teha koostööd erinevate sihtrühmadega nende püüdlustes ajakohastada kõrgharidust, eelkõige oskuste hindamise valdkonnas. Sellise töö juures tuleks võtta arvesse nii liikmesriikide riiklikku haridusraamistikku kui ka kohalikke ja piirkondlikke tugevaid külgi ja väljakutseid, sh kohaliku ja piirkondliku tööturu erisuguseid vajadusi. Komitee rõhutab sellega seoses vajadust õppida varasemate samalaadsete meetmete puhul saavutatud edust ja ebaedust, et tagada vajalik pühendumine ja jõuda üksmeelele kõrghariduse ajakohastamise osas;

37.

rõhutab seoses komisjoni poolt välja kuulutatud kõrgkoolilõpetajate töökäigu jälgimise algatusega, et see algatus ei tohi põhjustada täiendavat bürokraatiat riiklikele ja piirkondlikele asutustele ja kõrgkoolidele ega lisakoormust üliõpilastele. Komitee soovib viidata andmekaitsesätetest kinnipidamise vajalikkusele. Idee kasutada kõnealuse algatuse jaoks maksu- ja sotsiaalkaitseteavet on seda silmas pidades küsitav;

38.

tervitab komisjoni ettepanekut vaadata läbi kehtiv Europassi raamistik. Reaalajas täpse teabe tagamiseks oskuste nõudluse ja pakkumise kohta peab läbivaadatud Europassi raamistik tuginema kohaliku ja piirkondliku tasandi praegustele kogemustele. Seepärast saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused anda kasuliku panuse oskuste prognoosimisse ja kavandatud veebipõhisesse teenuseplatvormi.