21.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/34

1.

peab komisjoni pilvandmetöötluse ja IKT standardimise prioriteetide algatusi oluliseks, võttes eelkõige arvesse Euroopa positsiooni ülemaailmses digitaalmajanduses ja digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamist;

2.

märgib, et andmete jagamisega seotud takistuste vähendamine suurendab oluliselt Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja toob samas kasu ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

3.

leiab, et komisjoni esitatud järkjärguline lähenemine Euroopa pilvandmetöötluse rakendamisele on asjakohane, ning on rahul, et selle raames saavad kõigepealt teadusringkonnad ning seejärel ettevõtted ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleda nii andmete jagamises kui ka nende loomises;

4.

jagab komisjoni seisukohta, et konkurentsivõimelist kõrgjõudlusega andmetöötlust on võimalik edendada vaid ühiste meetmete abil;

5.

nõustub komisjoniga, et digiteerimisvõimaluste ärakasutamiseks ja piiriüleste teenuste osutamiseks tuleb tugevdada Euroopa IKT standardimise püüdlusi;

6.

leiab, et IKT standarditest hoolimata tuleb jätta ettevõtetele ja avalikule sektorile ruumi arendada, omandada ja rakendada neist standardeist kõrvalekalduvaid innovaatilisi lahendusi;

7.

märgib, et ühiste standardite väljatöötamine ja/või kasutuselevõtt on veel puudulik mitmes digitaalse ühtse turu seisukohalt keskses valdkonnas, nagu näiteks elektroonilises identifitseerimises, ning on jätkuvalt tõsiselt mures, et geograafilised erinevused kiire lairibaühenduse kättesaadavuses takistavad digitaalse ühtse turu väljakujundamist (1). Saarelisus on üks negatiivne geograafiline tegur, kuna saartel on vajadus kallima hinnaga merealuste kaablite järele;

8.

kordab kõnealuses kontekstis oma üleskutset käsitleda lairibaühenduse arendamise projekte üldist majandushuvi pakkuvate teenustena (2);

9.

kinnitab, et Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arendavad meeleldi andmete jagamist ning teavitavad sellest, milliseid IKT-standardeid on vaja avalike teenuste arendamiseks (3);

10.

kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomased riiklikud osalejad kõigis liikmesriikides võtavad piisavaid meetmeid avatud andmete pilvandmetöötluse ja üldisemalt andmete jagamise edendamiseks, kuna muidu on suur oht, et erinevused liikmesriikide vahel suurenevad kiiresti. Selline olukord ilmneks eriti kiiresti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuses;

11.

nõustub komisjoniga, et kõigilt, nii suurtelt kui ka väikestelt avaliku või erasektori organisatsioonidelt oodatakse küberjulgeoleku riskide asjakohast ohjamist ning vajaduse korral sellega eduka toimetuleku väljendamist. Komitee kutsub üles töötama välja meetmed, mille abil arendada küberjulgeoleku alaseid oskusteadmisi kõigil vajalikel tasanditel (4);

12.

toonitab üldjoontes, et digitaalse ühtse turu paljudest eelistest kasusaamiseks on vaja oskustööjõudu selle elluviimiseks. Seepärast väljendab komitee heameelt hiljuti vastu võetud Euroopa uute oskuste tegevuskava raames esitatud komisjoni ettepanekute üle, mille eesmärk on asetada rõhk digiharidusse ja -koolitusse investeerimisele, tagamaks, et kodanikel on digitehnoloogiale üleminekuks vajalikud oskused;

13.

märgib, et käesolevas arvamuses osutatud kahe teatise ühine nimetaja on koostalitlusvõime puudumine paljudes eri valdkondades, mistõttu ei ole vajalikud andmed teadlastele, tööstusele, avaliku sektori asutustele ja poliitikakujundajatele kättesaadavad;

14.

juhib tähelepanu sellele, et koostalitlusvõime suurim takistus nii andmete jagamisel kui ka näiteks piiriüleste digiteenuste puhul on tavaliselt ebaühtlane andmearhitektuur (5);

15.

soovitab, et lisaks teatises kirjeldatud miinimumstandarditele ja lihtsatele metaandmetele kaalutaks ka näiteks piiriülestes teenustes vajalike Euroopa alusandmete määratlemist;

16.

jagab komisjoni seisukohta, et praegune kontekst vajab eri valdkondade standardimisalast partnerlust, ning tõstab esile e-tervishoiu, milles inimese vastutuse suurendamine oma tervise eest vajab laiemat vaatenurka (6);

17.

märgib, et e-tervishoid, intelligentsed transpordisüsteemid, arukas energia ja keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia, mille komisjon teatises näidetena olulistest valdkondadest esile toob, on eriti olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuses ning et eesmärkide saavutamiseks on vaja omavalitsuste aktiivset osalust;

18.

nõustub komisjoniga, et prioriteete tuleb korrapäraselt läbi vaadata, sest standardimisvajadused võivad vägagi kiiresti muutuda pidevate uuenduste tõttu näiteks heaoluteenuste valdkonnas;

19.

peab oluliseks, et üleeuroopalises standardimises kasutatakse ulatuslikult ära ka ettevõtete patentidega seotud uuendused, ning toetab komisjoni jõupingutusi selgitada võrdväärse, tõhusa ja jõustatava litsentsimismenetluse põhielemente FRAND põhimõtete alusel;

20.

märgib, et Euroopa kohaliku ja piirkondliku tasandi halduses kasutatakse juba praegu palju avatud lähtekoodiga tarkvara. Selle positiivsena käsitletava arengu jätkamiseks peaks komisjon selgitama eelkõige avatud lähtekoodi ja FRAND litsentsimistingimuste vahelist seost;

21.

leiab, et Euroopa ja rahvusvahelise ametliku standardimise arendamise kõrval on vaja meetmeid, millega toetatakse teiste standardite koostamisega tegelevate organisatsioonide koostatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide ja laialdaselt aktsepteeritud heade tavade positsiooni;

22.

peab vältimatult vajalikuks töötada välja menetlusviisid tagamaks, et standardite lõppkasutajate, nii ettevõtete kui ka avaliku sektori vajadused on teada standardimiskavade koostamise ajal;

23.

väljendab suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle toetada Euroopa spetsialistide ulatuslikumat osalemist IKT rahvusvahelises standardimises, kuna ülemaailmselt ühtsed menetlused on väga olulised nii Euroopa digiteerimisvaldkonna eesmärkide täitmise kui ka asjaomase valdkonna tööstuse arengu jaoks;

24.

märgib, et Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime raamistiku avaldamisest on möödunud juba mitu aastat, ning tervitab komisjoni kavatsust seda ajakohastada, mille käigus võetakse loodetavasti arvesse ka asjade interneti võimalusi (1);

25.

märgib pilvandmetöötluse kiiret arengut Euroopas. Komisjoni uuringu kohaselt võib see viia Euroopa pilvandmetöötluse turgude kasvuni 9,5 miljardilt eurolt 2013. aastal 44,8 miljardi euroni 2020. aastaks, mis tähendab turgude peaaegu viiekordset kasvu (7). Eurostati 2014. aasta lõpu andmed osutavad järgmist (8):

26.

toonitab eespool toodut silmas pidades, et on vaja võtta selge poliitiline kohustus rahastada pilvandmetöötluse teadustaristut, et kasutada ära pilvandmetöötluse tohutu potentsiaal;

27.

märgib, et pilvandmetöötlus põhineb usaldusel ning et usalduse võitmiseks ja säilitamiseks on vaja pöörata suurt tähelepanu andmeturbele ja privaatsuse kaitsele;

28.

loodab, et avatud andmete pilvandmetöötluses võetakse arvesse selle hariduses kasutamise võimalusi;

29.

toonitab avaliku ja erasektori partnerluste tähtsust avatud andmete pilvandmetöötluse arendamisel ning kordab oma varasemat seisukohta, et riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil olemasolev või arendatav pilvandmetöötlus tuleks muuta Euroopa lahendustega ühendatavaks ja koostalitlusvõimeliseks (9);

30.

märgib, et pilvandmetöötluse kaudu edastatavate andmete ja muu materjali laialdane kasutamine eeldab intellektuaalomandi õigustega seotud küsimuste lahendamist (10);

31.

kutsub komisjoni üles toetama Euroopa andmete ulatuslikumat jagamist isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kehtivate õigusaktide raames. Sellega seoses innustab komitee komisjoni koostama üldise ülevaate selle kohta, kus on võimalik asjaomastele andmetele detsentraliseeritult juurde pääseda, nii et andmed on kättesaadavad;

32.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ELi andmete vaba liikumise algatus andmete vaba liikumise edendamiseks ELis (11);

33.

rõhutab, et standarditud andmete jagamine vähendab praegust teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste vahelist ja ka sisest killustatust ning aitab seega edendada mitmeid digitaalse ühtse turu eesmärke;

34.

jagab komisjoni arusaama andmete jagamist praegu takistavatest hoiakutest ning kutsub komisjoni üles teavitama aktiivsemalt andmete jagaja enda saadavatest eelistest (12);

35.

märgib, et andmete avamine toob märkimisväärset kasu ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Andmete omanik ei kaota andmete jagamisel midagi. Vastupidi, jagamine suurendab andmete väärtust. Valitsussektori andmete avamine suurendab demokraatiat ja pakub ettevõtjatele uusi ärivõimalusi. Andmete jagamine vähendab ka vajadust erakorraliste ja sageli kulukate andmepäringute järele;

36.

rõhutab, et kodanike ulatuslikum juurdepääs nende isiklikele elektroonilistele terviseandmetele suurendab nende vastutust oma tervise eest, ning loodab, et inimeste võimalused kasutada oma andmeid suurenevad ka teistes avaliku halduse valdkondades;

37.

märgib, et Euroopa avatud teaduspilvest kasusaamiseks vajavad eeskätt avaliku sektori asutused ja VKEd lisaks andmetele endile ka vahendeid andmete, eriti suurandmete analüüsimiseks;

38.

toetab komisjoni püüdlust tuua Euroopa andmeühiskond kokku näiteks programmi „Horisont 2020“ alla kuuluva suurandmeid käsitleva avaliku ja erasektori partnerluse abil ning innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema võimaluse korral nimetatud koostöös;

39.

leiab, et teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste andmeid ühendava Euroopa avatud teaduspilvega võidakse suurandmete töötlemismeetodite abil lihtsustada näiteks linnapoliitikat puudutavate paljude mitmemõõtmeliste ja keerukate küsimuste käsitlemist;

40.

märgib, et Euroopa pilvandmetöötlusel on oluline roll ka keskkonnakaitses tänu dokumentide, teabe ja andmete säilitamisele digitaalsel kujul. Lisaks asjaolule, et eri dokumentide säilitamine ja neile juurdepääs on palju lihtsam, vähendab nende printimata jätmine paberikasutust ja aitab nii kaitsta keskkonda;

41.

märgib rahuloluga, et asjade internet on üks komisjoni esitatud standardimise prioriteetidest, kuna sellel on tulevikus suur positiivne mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusalasse kuuluvate teenuste kvaliteedile ja tegevuse tootlikkusele. Euroopa Komisjoni uuringust (13) nähtub, et asjade interneti turuväärtus ELis ületab 2020. aastaks eeldatavalt biljon eurot;

42.

loodab, et komisjon võtab rohkem arvesse asjade interneti suurt potentsiaali mitmesugustes avaliku halduse digiteerimisega seotud programmides;

43.

leiab, et asjade interneti standardite kindlaksmääramine avalike hangete kontekstis teenib piirkondade ja kohalike omavalitsuste vajadusi ning võib anda Euroopa asjaomase valdkonna tööstusele olulise eelise;

44.

märgib siiski, et asjade internet on alles kujunemisjärgus ning et standardite kõrval on vaja ka innovaatilist katsetamist, mille rahastamine peaks olema üks ELi prioriteete;

45.

märgib, et mitmetest analüüsidest nähtub, et suur osa kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest ei ole veel piisavalt teadlikud asjade interneti eelistest, eeskätt tervishoiu, energiatõhususe, keskkonnaküsimuste, julgeoleku, kinnisvarahalduse ja aruka transpordi valdkonnas, ning loodab, et komisjon võtab meetmeid, et tagada selles valdkonnas teadmiste jagamine ja pöörata senisest enam tähelepanu dokumenteerimisele ning asjade interneti, arukate linnade algatuste ja avatud andmete mõjudele ja eelistele;

46.

rõhutab, et kõik komisjoni valitud viis standardimisprioriteeti on omavahel seotud, kuid asjade internet ja tulevased 5G-võrgud on eriti tugevas vastastikuses sõltuvuses. Asjade internetti on kõigis Euroopa piirkondades võimalik ühtviisi kasutada vaid juhul, kui 5G-võrkudega kaetakse täielikult kogu geograafiline ala.