|
13.6.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 204/68 |
P8_TA(2016)0337
ELi Aafrika usaldusfond ning selle mõju arengu- ja humanitaarabile
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile (2015/2341(INI))
(2018/C 204/08)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 41 lõiget 2, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 208, |
|
— |
võttes arvesse Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning õigusliku aluseta rände ja sundrände algpõhjustega tegelemiseks ettenähtud hädaolukorra usaldusfondi (ELi Aafrika usaldusfond), mis loodi 11.–12. novembril 2015 Vallettas toimunud rändeteemalisel tippkohtumisel, |
|
— |
võttes arvesse Valletta tippkohtumisel vastu võetud ühist tegevuskava, |
|
— |
võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (1), selle järjestikuseid läbivaatamisi ja selle juurde kuuluvat lisa IC (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020), mis vastab 11. Euroopa Arengufondile (EAF), |
|
— |
võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020, mis moodustab ELi eelarve, ning selle rubriiki 4 („Globaalne Euroopa“), |
|
— |
võttes arvesse 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud säästva arengu tegevuskava aastani 2030, |
|
— |
võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Gender Equality and Women’s Empowerment: Transforming the Lives of Girls and Women through EU External Relations 2016–2020“ (Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: tütarlaste ja naiste elude muutmine ELi välissuhetes 2016–2020) (SWD(2015)0182) ja nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi, milles kiideti heaks vastav soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020, |
|
— |
võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi (1995) ning rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (ICPD) tegevusprogrammi (1994) ning nende läbivaatamist käsitlevate konverentside tulemusi, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0221/2016), |
|
A. |
arvestades, et komisjoni presidendi, 25 ELi liikmesriigi ning Norra ja Šveitsi allkirjastatud ning 12. novembril 2015 Valletta rändeteemalisel tippkohtumisel ELi ja Aafrika partnerite käivitatud ELi Aafrika usaldusfondi peaeesmärk on aidata sealsetes piirkondades edendada stabiilsust ning parandada rände haldamist; arvestades, et ELi usaldusfondi konkreetsem eesmärk on tegeleda destabiliseerimise, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, edendades vastupanuvõimet, majanduslikke võimalusi, võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa arengukonsensus on endiselt ELi arengupoliitika teoreetiline raamistik, ja et Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas kinnitab humanitaarabi andmise põhialuseid; arvestades, et uues säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 on rahu tunnistatud arengu jaoks oluliseks, ning arvestades kasutusele võetud säästva arengu 16. eesmärki rahu ja õigluse kohta; arvestades, et EL ja selle humanitaarvaldkonna partnerid peavad suutma tagada abi ja kaitset, mis on vajadustepõhised ning austavad humanitaartegevuse neutraalsuse, erapooletuse, humaansuse ja sõltumatuse põhimõtteid, mis on sätestatud rahvusvahelises õiguses ja eelkõige rahvusvahelises humanitaarõiguses; |
|
C. |
arvestades, et Aafrikas toimub elanikkonna kasv endiselt väga kiiresti ja viljakusemäär langeb aeglaselt, milline olukord võib lähitulevikus põhjustada noore tööealise elanikkonna järsku tõusu, millega kaasneb suur potentsiaalne kasu ühiskonnale ja majandusele; arvestades, et noortele hariduse ja oskuste andmine, mida nad vajavad oma potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja tööhõive võimaluste loomiseks, on oluline, et edendada stabiilsust, säästvat majanduskasvu, sotsiaalset ühtekuuluvust ja arengut kõnealuses piirkonnas; |
|
D. |
arvestades, et ELi usaldusfond peaks olema arengut toetav vahend, mis koondab erinevate rahastajate ressursse, et võimaldada ELi kiiret, paindlikku, täiendavat, läbipaistvat ja kollektiivset reageerimist hädaolukorra erinevatele mõõtmetele; |
|
E. |
arvestades, et kogu maailmas elab 1,5 miljardit inimest ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud piirkondades ning et üha rohkem on ebakindlaid riike ja valitsusvõimuta alasid, mis jätab palju inimesi vaesusse ja seadusetusse ning suurendab korruptsiooni ja vägivalda; arvestades, et ELi usaldusfond kavandati Aafrika kolme piirkonda (Aafrika Sarv, Sahel ja Tšaadi järve vesikond ning Põhja-Aafrika) jääva 23 riigi aitamiseks, mille hulgas on mõned kõige haavatavamad Aafrika riigid, mida ränne mõjutab kui päritolu-, transiidi- või sihtriike – kui mitte korraga –, ning mis saavad ELi sellisel kujul antavast finantsabist enim kasu; arvestades, et abikõlblike riikide Aafrika naabrid võivad juhtumipõhiselt samuti saada kasu ELi usaldusfondi projektide regionaalsest mõõtmest, mille eesmärk on tegeleda piirkondlikke rändevoogude ja nendega seotud piiriüleste probleemidega; |
|
F. |
arvestades, et ELi usaldusfondi eesmärk on tegeleda päritolu-, transiidi- ja sihtriikides ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega viie esmatähtsa valdkonna kaudu, milleks on 1) rändest tulenev kasu arengule, 2) seaduslik ränne ja liikuvus; 3) kaitse ja varjupaik, 4) õigusliku aluseta rände ennetamine ja selle vastu võitlemine ning 5) tagasipöördumine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine; |
|
G. |
arvestades, et ELi panuse suurus on 1,8 miljardit eurot ning komisjon saab sama suure summa ulatuses kasutada ka ELi liikmesriikide ja muude rahastajate täiendavaid rahalisi vahendeid; arvestades, et ELi usaldusfondi eesmärk on täiendada olemasolevat ELi abi hõlmatud piirkondadele 2020. aastani üle 10 miljardi euroga, eesmärgiga toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu; |
|
H. |
arvestades, et 2014. aastal loodi kaks ELi usaldusfondi, nimelt Bekou usaldusfond, mis keskendub Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimisele ja ülesehitamisele ning on andnud positiivseid tulemusi, ja Madadi fond, mis tegeleb Süüria kriisile reageerimisega; |
|
I. |
arvestades, et 12. veebruaril 2014. aastal avaldatud ÜRO Rahvastikufondi aruandes „ICPD Beyond 2014 Global Report“ („2014. aasta järgset rahvastiku ja arengu teemalist rahvusvahelist konverentsi käsitlev ülemaailmne aruanne“) rõhutatakse, et vägivalda kogevate naiste ja noorte kaitse peab olema rahvusvahelise arengukava prioriteet; |
|
J. |
arvestades, et usaldusfondid moodustavad osa ajutisest reageerimisest ning paljastavad ELi finantsraamistikule iseloomulikku vahendite nappust ja piiratud paindlikkust, kuid need on äärmiselt vajalikud humanitaarkriisidele – sealhulgas pikaajalistele kriisidele – kiire ja tervikliku reageerimise tagamiseks; |
|
K. |
arvestades, et EL jätkab jõupingutuste tegemist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ning sellele järgnenud naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate resolutsioonide tulemusliku rakendamise nimel; |
Rahaeraldised ja eelarveaspektid
|
1. |
tuletab meelde, et rahaeraldisi iseloomustavad kolm peamist faasi: lubadus, kohustus ja tegevus/makse; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et tuleb võtta õppust varasematest ELi usaldusfondidest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et siiani on liikmesriikide panus olnud liiga väike ning moodustanud vaid kaduvväikse osa liidu panusest, ega jõua veel niipea ametliku kohustuse täitmiseni, ulatudes 2016. aasta aprillis kõigest 81,71 miljonini euroni (s.o 4,5 % kavandatud 1,8 miljardist eurost); nõuab, et lubaduse ja kohustused võtaksid tegevuse kuju; tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et tõhusat abi iseloomustab õigeaegne ja prognoositav rahastamine, ja nõuab sellise rahastamise väljamaksmise kiirendamist; |
|
2. |
kiidab heaks kavatsuse hädaolukorras kiiremini ja paindlikumalt vahendeid eraldada ning koondada eri rahastamisallikad, et tegelda rände- ja pagulaskriisi kõigi aspektidega; kritiseerib asjaolu, et komisjon on assigneeringuid alusaktide eesmärkidelt ja põhimõtetelt ümber suunanud, et suunata vahendeid ELi usaldusfondi kaudu, mis on vastuolus finantseeskirjadega ning seab lisaks sellele ohtu liidu pikaajalise poliitika edukuse; nõuab seetõttu võimaluse korral alati uute assigneeringute kasutamist ning vahendite päritolu ja otstarbe täieliku läbipaistvuse tagamist; |
|
3. |
täheldab, et välistegevuse valdkonnas on ELi usaldusfondid peamiselt kavandatud võimaldama kiiret reageerimist konkreetsele hädaolukorrale või hädaolukorra järgsele kriisile, võimendades ELi liikmesriikide ja muude abiandjate panust ning suurendades samal ajal Euroopa jõupingutuste üleilmset nähtavust; toonitab aga, et liikmesriigid ei tohiks eirata oma kohustust saavutada seatud eesmärk, milleks on eraldada 0,7 % rahvamajanduse kogutoodangust ametlikuks arenguabiks; palub liikmesriikidel täita endale võetud kohustused seoses ametliku arenguabi sihiks seatud 0,7 % saavutamise ja ELi Aafrika usaldusfondi panustamisega; |
|
4. |
rõhutab vabatahtliku rahalise osaluse ebastabiilsust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma lubadused ning annaksid ELi usaldusfondi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks kiiremas korras liidu panusele vastava panuse, mitte vaid strateegianõukogus hääleõiguse saamiseks vajaliku miinimumi; |
|
5. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et usaldusfondide tõttu minnakse eelarvepädevatest institutsioonidest mööda ning õõnestatakse eelarve ühtsust; märgib, et sellise ajutise vahendi kasutuselevõtmisega tunnistatakse, et mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 ei ole piisavalt vahendeid; tuletab meelde, et liidu eelarve tugineb 85 % ulatuses liikmesriikide sissemaksetele; on arvamusel, et ELi usaldusfondi loomine võrdub de facto praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade muutmisega, suurendades liikmesriikide sissemakseid; rõhutab seetõttu, et ELi eelarve väliste rahastamisvahendite kasutuselevõtmine peab jääma erandiks; taunib asjaolu, et kuigi märkimisväärne osa vahenditest tuleb liidu eelarvest, ei ole Euroopa Parlament strateegianõukogus esindatud; nõuab, et eelarvepädevaid institutsioone kutsutaks osalema strateegianõukogus; |
|
6. |
märgib, et ELi rahaline eraldis ELi Aafrika usaldusfondile tuleb praegu peamiselt 11. EAFilt; rõhutab, et ELi usaldusfond loodi, kuna ELi eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus puuduvad ressursid ja paindlikkus selliste kriiside eri aspektidega viivitamatult ja ulatuslikult tegelemiseks; nõuab, et EL nõustuks leidma 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku tänavuse muutmise ja välisrahastamisvahendite 2016. aasta muutmise käigus terviklikuma lahenduse hädaolukorra rahastamisele, et suurendada ELi eelarves saadavaloleva humanitaar- ja arenguabi tõhusust ja reageerimisvõimet; |
|
7. |
nõuab eelkõige ülemmäära asjakohast muutmist, et eelarve ühtsuse taastamise eesmärgil oleks mitmeaastasesse finantsraamistikku võimalik lisada kriisimehhanisme; on arvamusel, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine tagaks asjakohasema eelarve- ja õiguskindluse ning demokraatlikuma lahenduse; rõhutab lisaks vajadust vaadata läbi finantseeskirjad, et hõlbustada ELi eelarvevahendite haldamist ning saavutada integreeritud lähenemisviisi raames liidu eelarve, EAFi ja kahepoolse koostöö suurem koostoime, et suurendada arenguabi rahastamise mõju ja sillutada teed EAFi eelarvesse kandmisele, säilitades samas rahastamise taseme, mis on ette nähtud alates 2021. aastast; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid, et parandada eelarvepädevate institutsioonide osalemist ning usaldusfondid ja muud mehhanismid eelarvenõuetega paremini kooskõlla viia, eelkõige kajastades neid liidu eelarves; |
|
8. |
täheldab, et Euroopa Parlament käitus eelarvepädeva institutsioonina vastutustundlikult, kui nõustus vahendite erakorralise väljamaksmisega; peab sellegipoolest äärmiselt kahetsusväärseks, et erakorraliste vahendite paljususe tulemuseks on ühenduse meetodist loobumine; kinnitab tahet pidada kinni liidu eelarve aluspõhimõtetest, milleks on eelarve ühtsus ja kaasotsustamismenetlus; on arvamusel, et kiiremas korras tuleb ümber mõtestada Euroopa Liidu võimekus reageerida mastaapsetele kriisidele, eelkõige oma eelarvevahendite osas; seab kriiside lahendamiseks ette nähtud rahastamisvahendeid käsitlevate tulevaste ettepanekutega nõustumise tingimuseks nimetatud aspektide arvessevõtmise mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel, mis on kavas läbi viia enne 2016. aasta lõppu; |
|
9. |
täheldab, et ELi eelarve raames on saadud lisarahastamist muudest rahalistest vahenditest, näiteks arengukoostöö rahastamisvahendist on saadud 125 miljonit eurot, humanitaarabivahendist 50 miljonit eurot ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist 200 miljonit eurot; |
|
10. |
märgib, et ELi 1,8 miljardi euro suurusest kogutoetusest on ainus lisaressurss EAFi reservi 1 miljardit eurot; tunneb muret, et ELi usaldusfondi rahastamine võib toimuda muid arengueesmärke kahjustavalt; tuletab meelde, et ELi usaldusfondi vahend peaks täiendama olemasolevaid instrumente, ja palub, et komisjon tagaks ELi usaldusfondi panustavate kehtivate eelarveridade kasutamise ja summade läbipaistvuse ja aruandekohustuse; |
|
11. |
rõhutab tungivalt, et EAFi ja ametliku arenguabi allikate vahendid tuleb pühendada vastuvõtva riigi majanduse, inimeste ja ühiskonna arengule, pöörates erilist tähelepanu usaldusfondi otsuses kindlaks määratud arenguprobleemidele; toonitab, et areng ei saa toimuda ilma julgeolekuta; mõistab hukka igasuguse EAFi ja ametliku arenguabi fondide kasutamise rände haldamiseks ja muude arengueesmärkideta meetmete kontrollimiseks; |
Vähim arenenud riikide rahastamine
|
12. |
toonitab, et EAFi kasutamine ELi Aafrika usaldusfondi rahastamiseks võib avaldada mõju neile abisaavatele Aafrika riikidele, mida usaldusfond ei hõlma, ja eelkõige vähim arenenud riikidele; |
|
13. |
peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata vähim arenenud riikidele osutatava ametliku arenguabi jätkuvast olulisusest vähenes juba niigi väike arenguabi määr 2014. aastal teist aastat järjest ning nendesse riikidesse antava abi osakaal on viimase kümne aasta madalaimal tasemel; palub seepärast, et komisjon ja liikmesriigid kindlustaksid, et abi ei suunata eemale kõige vaesematest riikidest, katmaks praeguste kriiside kulusid; |
Kodanikuühiskonna, vabaühenduste, kohalike ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide roll
|
14. |
on arvamusel, et ELi Aafrika usaldusfond peaks aitama kaasa rändajate transiidi- ja päritoluriikide arengule, kohalike avalike teenuste (sotsiaalteenused, tervishoid, haridus, toitumine, kultuur), poliitilise osaluse ja valitsemise tugevdamisele ja täiustamisele, eriti kogukonnapõhiste projektide abil; on arvamusel, et fond peaks aitama kaasa kohalike sektorite tööhõive väljatöötamisele, austades samal ajal inimõigusi ja keskkonda; on selles raamistikus arvamusel, et kohalike omavalitsustega kui täieõiguslike partneritega tuleb konsulteerida, kuni on täielikult tagatud tõhusus ja hea valitsemistava kooskõlas abi tõhususe põhimõtetega, ja et nad peaksid samuti olema peamised osalejad, kes vastutavad avalike teenuste osutamise eest kohalikul tasandil; on arvamusel, et kodanikuühiskond, vabaühendused, rahvusvahelised organisatsioonid ja diasporaa kogukonnad peaksid etendama täiendavat ja keskset rolli rände algpõhjustega tegelemisel ja kohalike teenuste täiustamisel; |
|
15. |
tuletab meelde, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on loomulikud partnerid tõhusa arengupoliitika kujundamisel, ja et pidev dialoog riigi ametiasutuste ja kohalike kogukondadega on oluline, et määrata kindlaks ühised strateegiad ja prioriteedid ning võimaldada tõendipõhist lähenemisviisi fondi rakendamisele, eelkõige riikides, kus ei ole piisavalt tagatud hea valitsemistava ja läbipaistvus; nõuab ka selles tegevusvaldkonnas subsidiaarsuse ja omaluse põhimõtte austamist; toonitab, et kohalikud valitsusasutused, kohalik kodanikuühiskond, vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid peaksid ELi usaldusfondi planeerimise, rakendamise ja hindamise etappides kindlasti osalema; palub, et komisjon täpsustaks selliseid huvirühmi hõlmavat konsultatsioonimenetlust ja viiks selle lõpule, et tagada nende tulemuslik osalemine operatiivkomiteedes toimuvates aruteludes selgete ja läbipaistvate kõlblikkuskriteeriumite alusel; |
|
16. |
rõhutab, kui oluline on tagada rahastamisel parem tasakaal abi saavate riikide valitsuste ja eelkõige kodanikuühiskonna usaldusväärsete osalejate vahel, kes on üldjuhul teadlikumad ühiskondlikest kitsaskohtadest, mis vajavad toetust; |
|
17. |
tuletab meelde, kui tähtis on inim- ja kogukonnakeskne lähenemisviis vastupanuvõimele, ja on kindlalt veendunud, et ELi usaldusfond peaks keskenduma mitte üksnes majandusarengule, vaid ka rohujuure tasandi projektidele, mille konkreetseks sihiks on täiustada põhiteenuste kvaliteeti, võrdsust ja universaalset kättesaadavust ning ka koolitust, et töötada välja kohalikke pädevusi, ning vastavad haavatavate kogukondade, sealhulgas vähemuste vajadustele; |
Läbipaistvus ja selgus eesmärkide parema saavutamise nimel
|
18. |
võtab teadmiseks praeguse rändekriisi keerukuse ja mitmemõõtmelise olemuse; hoiatab siiski ELi arenguabi väärkasutamise tõsise ohu eest, eelkõige konfliktidest mõjutatud riikides, kus julgeoleku-, rände- ja arenguküsimused on väga tihedalt läbi põimunud; toonitab, et ELi usaldusfondiga hõlmatud projektidel, mis on loodud peamiselt arengueesmärkidele pühendatud allikate alusel, peavad olema arengualased eesmärgid; rõhutab, et teatavate riikide julgeolekusuutlikkuse tugevdamisele suunatud projektid peavad olema kavandatud nii, et nende lõpptulemused oleksid suunatud vaesuse vähendamisele ning abisaavate riikide stabiilsusele; |
|
19. |
tuletab komisjonile ja usaldusfondi haldamisega otseselt seotud ametiasutustele meelde, et EAFist pärit vahendeid või muud arenguabi rahastamist tuleb kasutada üksnes selliseks tegevuseks, mis on otseselt pühendatud arenguabile; palub, et komisjon esitaks selge kinnituse niisuguse kasutuse kohta ning tagaks korrapärase ja tervikliku aruandluse nimetatud vahendite kasutamise kohta; |
|
20. |
toonitab, et ELi eelarvet ei tohi kasutada selleks, et otseselt rahastada sõjalisi või kaitsepoliitilisi operatsioone (ELi artikli 41 lõige 2), kuid arengueesmärkidest ei ole selgesõnaliselt välja jäetud rahuvalveoperatsioone; tuletab lisaks meelde, et ELi toimimise lepingu artiklites 209 ja 212 ei ole selgesõnaliselt välistatud julgeolekualase suutlikkuse suurendamise rahastamist; |
|
21. |
palub, et komisjon, strateegianõukogu ja operatiivkomitee keskenduksid peamiselt suutlikkuse suurendamisele, stabiilsusele ja rahule, vastupanuvõimele, kohaliku elanikkonna heaolule ja võimestamisele, inimõiguste edendamisele, kaitsele ja täidesaatmisele ning töövõimaluste ja koolituse loomisele, eelkõige naiste ja noorte jaoks; |
|
22. |
rõhutab tungivalt, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 on ELi arengupoliitika peamine eesmärk vaesuse vähendamine ja kaotamine; taunib sellega seoses asjaolu, et kuigi ELi panus ELi usaldusfondi tehakse peamiselt ametliku arenguabi ressurssidest, ei keskendu see rahastamismehhanism vaid arenguga seotud eesmärkidele; rõhutab, et ELi usaldusfondi raames tuleb selgelt, läbipaistvalt ja edasiantavalt eristada ühelt poolt arengutegevuste rahastamist ning teiselt poolt rände haldamisega ja piirikontrolliga seotud tegevuste ning kõigi muude tegevuste rahastamist; rõhutab, et ametliku arenguabi lahjendamine nii, et äärmise vaesusega võitlemiseks kasutatakse vähem rahastamisvahendeid, õõnestab rahvusvahelises arengus tehtud olulisi edusamme ning ohustab hiljuti vastuvõetud säästva arengu eesmärke; |
ELi poliitika sidusus ja inimõiguste austamise kohustus
|
23. |
palub ELil näidata rahvusvahelises arengukoostöös suuremat sidusust järgmise kahe aspekti puhul: EL ja liikmesriigid peaksid ühelt poolt oma tegevuses järgima võetud kohustusi ning teiselt poolt näitama välispoliitikas ja Aafrika piirkonna vahendites üldist sidusust, pöörates erilist tähelepanu AKV-ELi Cotonou lepingu kaashalduspõhimõttele; on viimati mainitud perspektiiviga seoses arvamusel, et ELi usaldusfond peaks kajastama poliitikavaldkondade jätkusuutliku arengu sidususe ja kõigi arengu valdkonna huvirühmade täiendavuse põhimõtteid, ja et selles tuleks vältida mis tahes vastuolusid arengueesmärkide ning julgeoleku-, humanitaar- ja rändepoliitika vahel; loodab, et parema õigusloome pakett aitab kaasa poliitikavaldkondade jätkusuutliku arengu sidususe edendamisele, võttes kõikides oma mõjuhinnangutes arvesse arengut ja inimõigusi; |
|
24. |
tuletab meelde, et ELi usaldusfondist rahastatud projektide puhul tuleb arenguabi andmist reguleerivad eeskirjad ja kriteeriumid kehtestada vastavalt jagatud väärtustele ja ühistele huvidele, eelkõige inimõiguste austamise ja edendamise osas; rõhutab sellega seoses, et ELi poliitika, mis käsitleb koostööd julgeoleku-, rände halduse ning inimkaubanduse ja smugeldamise vastase võitluse küsimustes, peaks hõlmama konkreetseid sätteid, mille eesmärk on tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine, pöörates erilist tähelepanu naiste õigustele, LGBTI-inimeste õigustele, seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja seonduvatele õigustele, laste õigustele, vähemuste ja muude eriti haavatavate rühmade õigustele; juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab ergutama jõupingutusi, mida tehakse, et võidelda diskrimineerimise vastu usu või veendumuste, soo, rassi või etnilise päritolu, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu; |
|
25. |
juhib tähelepanu asjaolule, et usaldusfondid peavad aitama kaasa pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, milleks on rahu tagamine ja valitsemise tugevdamine abisaavates riikides; toonitab vajadust hinnata hoolikalt ja süstemaatiliselt ELi Aafrika usaldusfondist rahastatud meetmete mõju humanitaarabi andmisele; rõhutab, et ELi usaldusfond ei tohiks kahjustada ELi pikaajalist arengukoostööd; toonitab, et pikaajaliste ja lühiajaliste projektide omalus ja täiendavus tuleb tagada, kindlustada ja viia kooskõlla ELi olemasolevate Saheli, Guinea lahe, Aafrika Sarve ja Põhja-Aafrika piirkondlike ja riigistrateegiatega; toonitab, et terviklikku riigi ja sektori diagnoosi on vaja vahendite heaks eraldamiseks ning samuti tiheda partnerluse arendamiseks võimalikult erinevate kodanikuühiskonna osalejatega; tunneb heameelt ELi usaldusfondi integreeritud teadusuuringute elemendi üle, mis annab võimaluse luua arenguvõimalusi ja koostoimet ELi ja asjaomaste riikide vahel; |
Eesmärgid ja järelmeetmed
|
26. |
palub, et komisjon jälgiks süstemaatiliselt, kuidas ELi usaldusfondi vahendeid kasutatakse ja eraldatakse, ning suurendaks Euroopa Parlamendi kontrollipädevust ELi usaldusfondi üle; palub eelkõige nõukogul ja komisjonil anda korrapäraselt teada konkreetsetest meetmetest, mida EL ja Aafrika riigid on nende rahaliste vahendite kasutamisel võtnud, ja saadud tulemustest; |
|
27. |
tunneb muret ELi usaldusfondi haldamises osalejate (ja eriti Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DG DEVCO) ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (ECHO)) vahelise koordineerimise puudumise pärast ning selgete suuniste puudumise pärast, mis puudutavad rahastamise leidmist; taunib asjaolu, et rahastamiskriteeriumite ning ELi usaldusfondist kodanikuühiskonnale kättesaadavate vahendite mahu osas puudub selgus ja läbipaistvus; tuletab meelde, et komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament peavad paremini vahetama teavet ELi usaldusfondi programmitöö ja rakendusmeetmete kohta üldiselt, mis tuleks kasuks võimalike täiendavate usaldusfondide edaspidisel kavandamisel; tuletab meelde, et komisjon peab eriti hoolikalt tagama oma meetmete kooskõla ja koordineerimise piirkondlike arenguprogrammidega, et vältida topelttööd ning tagada keskendumise eelkõige arengule, mitte piirikontrollile ja julgeolekule, mis tuleb rändajatele kahjuks; palub, et komisjon säilitaks eelnimetatud põhjusel, ja ka selleks, et maksimeerida ülemaailmse abi mõju ja tõhusust, ELi usaldusfondi raames tiheda dialoogi ÜROga; palub samuti, et komisjon suurendaks oma jõupingutusi eesmärgiga hinnata süstemaatilisemalt oma poliitika ja rahastamise mõju, k.a ELi usaldusfond, eriti seoses nende mõjuga jätkusuutlikule arengule, inimõigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele, ning integreeriks selliste hinnangute tulemused oma poliitika ja programmitööga; |
|
28. |
toonitab, et Euroopa Parlament ei ole siiani ELi usaldusfondi loomises osalenud, ja on veendunud, et komisjon peab üksikasjaliku ja korrapärase aruandluse abil tagama parlamendi kontrolli selle üle, kuidas fondi rakendatakse; |
|
29. |
usub, et arvestades usaldusfondile omast erakordset paindlikkust ja kiirust, tuleks Euroopa Parlamendile regulaarselt aru anda vähemalt iga kuue kuu järel; rõhutab tungivalt tulemuslikkuse läbipaistva järelevalve, hindamise ning aruandekohustuse vajadust; |
|
30. |
usub, et ELi usaldusfondi raames välja töötatud projektide alane läbipaistvus, teabevahetus ja nähtavus on ülimalt olulised tulemuste levitamisel ning Euroopa eraettevõtjate, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna kaasamisel ja nende teadlikkuse suurendamisel, et luua tingimused laiemaks kaasatuseks ja hõlbustada liikmesriikide osalust; |
|
31. |
rõhutab vajadust põhjalikult kontrollida ümberjaotamist, päritoluriikide poolt tagasivõtmist ja liikmesriikide rahaliste kohustuste kontrollimist käsitlevate sätete rakendamist, pöörates eelkõige tähelepanu inimõigustele; |
|
32. |
tuletab meelde, et ELi rändepoliitikas tuleks peamiselt keskenduda rände algpõhjustele; toonitab, et ELi rändepoliitika peaks töötama nii, et aidata luua rahu ja stabiilsust ning edendada majandusarengut säästva arengu tegevuskava aastani 2030 raames vastavalt eesmärkidele 3, 4 ja 5, eesmärgi 10 sihteesmärgile 7 ja eesmärgile 16 ning tehes tihedamat koostööd kolmandate riikidega, et parandada koostööd rändajate naasmisstiimulite ning päritoluriikides taasintegreerimise küsimuses, k.a kõrge kvalifikatsiooniga rändajad, vabatahtlik tagasipöördumine ja tagasivõtmine viisil, mis tõhustab nende võimalusi; |
|
33. |
toonitab, et ebastabiilsus ja füüsilise turvalisuse puudumine on sundrände peamised põhjused, ja toetab seepärast konfliktitundlikku lähenemisviisi fondi rakendamisele, mille raames seataks esmatähtsaks konfliktide ennetamine, riigi ülesehitamine, hea valitsemistava ning õigusriikluse edendamine; on arvamusel, et ELi usaldusfond on ELi jaoks suurepärane võimalus tugevdada koostööd ja poliitilist dialoogi Aafrika partneritega, eelkõige seoses tagasisaatmis- ja tagasivõtulepingute tõhusa rakendamisega, ning arendada ühiseid rändevoogude haldamise strateegiaid; juhib tähelepanu vajadusele jagada vastutust ELi ja selle Aafrika partnerite vahel kooskõlas 2015. aasta novembri Valletta tippkohtumise järeldustega; on siiski arvamusel, et arenguabi ei tohiks kasutada selleks, et pidurdada rändajate ja varjupaigataotlejate voogusid, ja et ELi usaldusfondiga hõlmatud projektid ei tohiks olla ettekäändeks lahkumise takistamiseks või riikidevaheliste piiride sulgemiseks, eirates samal ajal tegureid, mis ajendavad inimesi nende kodust lahkuma; tunneb sügavat muret mõju pärast, mida ELi usaldusfond võib avaldada inimõigustele, kui rändevoogude ohjamisega kaasneb koostöö riikidega, kus rikutakse süstemaatiliselt ja/või raskelt põhiõigusi; palub, et komisjon tagaks, et fond täidab oma algseid eesmärke, st aitab otseselt abivajajaid, mitte ei rahasta inimõiguste rikkumiste eest vastutavaid valitsusi; nõuab, et ELi rahastatud projektides parandataks rändajate inimõiguste austamist; |
|
34. |
toonitab, et on oluline mõista rahvusvahelise rände põhjusi ja tagajärgi soolisest vaatenurgast, k.a kaasnev otsustamisprotsess ja rännet põhjustavad mehhanismid; tuletab meelde, et naised ja tütarlapsed kui pagulased ja rändajad on eriti haavatavad, kui nad leiavad end olukorrast, kus nende turvalisust ei ole võimalik tagada ja kus nad võivad kogeda seksuaalset vägivalda või ärakasutamist; toonitab, et ELi usaldusfond peab aitama kaasa haavatavate rändajate, pagulaste ja inimkaubanduse ohvrite kaitsele, toetamisele ja/või abistamisele, ja et erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele ja lastele; |
|
35. |
võtab teadmiseks, et ELi Aafrika usaldusfond loodi pärast rändeteemalist Aafrika ja Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide Valetta tippkohtumist; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile ülevaate kõnealusele tippkohtumisele järgnenud konkreetsetest meetmetest, eelkõige arengu, sisserändajate ebaseaduslike ületoimetajate vastase võitluse ning tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimislepingute allkirjastamise valdkonnas; kutsub nõukogu üles andma komisjonile vajalikud volitused selliste lepingute sõlmimiseks ELi usaldusfondiga seotud riikidega; |
o
o o
|
36. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ning Üleaafrikalise Parlamendi presidendile. |
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.