16.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/138

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19, 168 ja artikli 216 lõiget 2 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 3, 15, 21, 23 ja 26,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (2),

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee poolt 15. mail 2015. aastal vastu võetud loetelu küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (3),

—

võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO suuniseid laste asendushoolduse kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (5),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (6),

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust ühendatud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11 HK Danmark ja kohtuasjades C-363/12 Z ja C-356/12 Glatzel,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. aprilli 2015. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes““ (JOIN(2015)0016),

—

võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuetega (COM(2015)0615),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 19. juuni 2015. aasta töödokumenti „Reply of the European Union to the list of issues in relation to the initial report of the European Union on the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities“ (SWD(2015)0127),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 5. juuni 2014. aasta töödokumenti „Report on the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD) by the European Union“ (SWD(2014)0182),

—

võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine“ (COM(2011)0682),

—

võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020. Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

—

võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (7),

—

võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda (8),

—

võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega (9),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014) (10),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (11),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (12),

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele (13),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (14),

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (15),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse süvaanalüüsi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta Euroopa Liidu poolt,

—

võttes arvesse säästva arengu tegevuskava aastani 2030,

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2014. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust lõpetada Euroopa Komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine (OI/8/2014/AN),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti peatselt avaldatavat 2015. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta detsembri uuringut teemal „Puuetega laste vastane vägivald: õigusaktid, poliitika ja programmid ELis“,

—

võttes arvesse Eurostati 2014. aasta statistikat puuete kohta seoses juurdepääsuga tööturule, haridusele ja koolitusele ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0203/2016),

A.

arvestades, et täieõiguslike kodanikena on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused ja õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele, toetusele riiklikult rahastatud süsteemidest ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.

arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 80 miljonit puudega inimest, kellest naised ja tütarlapsed moodustavad ligi 46 miljonit, mis on umbes 16 % kogu ELi naissoost elanikkonnast ja tähendab, et Euroopa Liidus on puuded naiste seas valdavamad kui meeste seas; arvestades, et puudega naised on sageli mitmekordse diskrimineerimise ohvrid ning seisavad silmitsi oluliste takistustega oma põhiõiguste ja -vabaduste (näiteks õigus haridusele ja tööhõivele) teostamisel, mis võib põhjustada sotsiaalset isolatsiooni ja psühholoogilist traumat; arvestades, et naisi mõjutab puue samuti ebaproportsionaalselt rohkem puudega pereliikmete hooldajatena;

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimise vastu võitlemiseks (artikkel 19);

D.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 26 keelavad selgesõnaliselt puuete alusel diskrimineerimise ja näevad ette puuetega inimeste võrdse osalemise ühiskonnas;

E.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mille EL on ratifitseerinud ja mille on samuti allkirjastanud ELi kõik 28 liikmesriiki ning ratifitseerinud 27 liikmesriiki; arvestades, et liikmesriik, kes seda veel teinud ei ole, peaks viima lõpule reformid, et ratifitseerida puuetega inimeste õiguste konventsioon;

F.

arvestades, et tegemist on esimese korraga, kui ELi kontrollis tema rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustuste täitmisel ÜRO organ; arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aastal avaldatud kokkuvõtlikud märkused selle konventsiooni kohaldamise kohta ELis on oluline märk ELi pühendumusest võrdsuse ja inimõiguste austamisele ning neist pakuti suuniseid ELi pädevusse kuuluvate seadusandlike meetmete ja poliitika jaoks;

G.

arvestades, et Euroopa Kohtu praktikaga toetatakse asjaolu, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on siduv ELile ja selle liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel, kuna puuetega inimeste õiguste konventsioon on „liidu õiguskorra lahutamatu osa“, mis on ülimuslik „teisese õiguse tekstide suhtes“ (16);

H.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda, püüdes saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

I.

arvestades, et puuetega inimesed moodustavad mitmekesise rühma, ja arvestades, et naised, lapsed, eakamad inimesed ja komplekssete toetusvajadustega isikud kohtavad suuremaid raskusi ja mitmesuguseid diskrimineerimise vorme;

J.

arvestades, et puude võib põhjustada inimese tervisliku seisundi järkjärguline ja vahel märkamatu halvenemine, näiteks närvisüsteemi degeneratiivsete haiguste ja harvikhaiguste puhul, mis võib negatiivselt mõjutada sellise inimese võimet iseseisvalt elada;

K.

arvestades, et hinnanguliselt 80 % puuetega inimestest elab arenguriikides; arvestades, et EL toetab puuetega inimeste õiguste edendamist rahvusvahelisel tasandil ja on maailma suurim ametliku arenguabi andja;

L.

arvestades, et puuetega lapsed elavad nende eakaaslastega võrreldes 17 korda suurema tõenäosusega asutuses, kus vägivalla, hooletusse jätmise ja kuritarvitamise risk on märksa suurem kui kodus elades (17);

M.

arvestades, et puuetega lastel on õigus elada (oma) perekonnas või perekeskkonnas vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli vähendama oma kutsetegevust või selle peatama, et hoolitseda puudega pereliikmete eest;

N.

arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toonitatakse vajadust arvestada soolist mõõdet kõikides jõupingutustes ning edendada inimõiguste ja põhivabaduste täielikku kasutamist;

O.

arvestades, et puuetega naiste ja puuetega laste emade võrdne kohtlemine ning positiivsed meetmed ja poliitika on põhiline inimõigus ja eetiline kohustus;

P.

arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed puutuvad igapäevaselt kokku mitmesuguste diskrimineerimise ilmingutega; see võib toimuda eri vormides – füüsilises, emotsionaalses, seksuaalses ja majanduslikus – ning hõlmab lähisuhte vägivalda, hooldajate vägivalda, seksuaalvägivalda ja institutsioonilist vägivalda;

Q.

arvestades, et puuetega naised langevad suurema tõenäosusega koduvägivalla ja seksuaalse rünnaku ohvriks, mis vältab andmete kohaselt pikemat aega ja on intensiivsem kui puudeta naiste puhul (18);

R.

arvestades, et puuetega naisi ja eriti rändajaid ohustab mitmekordse diskrimineerimise tõttu rohkem vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

S.

arvestades, et puue on vaesuse põhjus ja võib olla ka selle tagajärg, ning arvestades, et ligikaudu 30 % kodututest inimestest on puudega ja on oht, et neile ei pöörata tähelepanu (19); arvestades, et riigi poolt antud sotsiaalkaitsel on eriti oluline osa puuetega inimeste vaesuse vältimisel ning arvestades, et 2012. aasta andmetel elaks lausa 68,5 % puuetega inimestest vaesuses ilma riigilt saadud sotsiaalülekanneteta (20);

T.

arvestades, et hädavajalik on jõustada kehtivad ELi õigusaktid ja poliitikavahendid, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine oleks võimalikult ulatuslik;

U.

arvestades, et mõned liikmesriigid, kes on puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud, ei ole veel loonud või määranud konventsiooni rakendamise ja järelevalve eest vastutavaid organeid, nagu nõutakse artiklis 33; arvestades, et juba loodud organite, eelkõige artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistike tööd takistab finants- ja inimressursside vähesus ning kindla õigusliku aluse puudumine nende määramiseks;

V.

arvestades, et puuetega inimeste sotsiaalses elus osaluse üks peamisi alustalasid on pääs tööturule, mis on endiselt problemaatiline, moodustades 58,5 %, samas kui puueteta inimeste osalus on 80,5 %, mis takistab paljudel puuetega inimestel iseseisva ja aktiivse elu elamist;

W.

arvestades, et ilma puueteta naiste tööhõive määr on 65 %, võrrelduna 44 %-ga puuetega naiste puhul; arvestades, et juurdepääsu osas tööle ja haridusele kogevad puuetega naised sageli diskrimineerimist võrreldes puuetega meestega; arvestades, et puuetega inimeste töötuse tase on endiselt lubamatult kõrge; arvestades, et puuetega naisi ja tütarlapsi ootab tööturule sisenemisel ees rohkem raskusi; arvestades, et takistatud liikuvus ja suurem sõltuvus pereliikmetest ja hooldajatest on takistused, mis tuleb ületada, et ergutada puuetega naiste aktiivset osalemist haridusvaldkonnas ja tööturul ning kogukonna sotsiaalses ja majanduselus;

X.

arvestades, et tasustatud tööhõive on erakordselt tähtis ning võimaldab puuetega inimestel elada iseseisvalt ning toetada oma pere- ja leibkonda; arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed on sageli alatasustatud; arvestades, et kõnealune haavatav inimrühm kannatab suurema tõenäosusega vaesuse all ning seda ohustab rohkem sotsiaalne tõrjutus;

Y.

arvestades, et EL on puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisena kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise konventsiooni rakendamise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse ning kõikidesse otsustusprotsessidesse, mis käsitlevad puuetega inimestega seotud küsimusi, ning puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide aktiivse osalemise;

Z.

arvestades, et liikmesriikide rakendatud kokkuhoiumeetmed on põhjustanud sotsiaalteenuste, perekondadele ja kogukonnapõhistele teenustele antava toetuse kärpeid ning avaldasid ebaproportsionaalselt negatiivse mõju puuetega inimeste ja eriti puuetega laste ja nende perekondade piisavale elatustasemele;

AA.

arvestades, et komisjon on võtnud tagasi oma ettepaneku emapuhkuse direktiivi kohta;

AB.

arvestades, et direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ei keela otseselt puude alusel diskrimineerimist;

AC.

arvestades, et demograafiliste ja ühiskondlike muutuste tõttu on suurenenud nõudlus koduabiliste ja hooldajate järele, ja eriti perekondlike koduabiliste ja hooldajate järele; arvestades, et puuetega ja ülalpeetavate inimeste eest hoolitsevad peres tavaliselt naised, mis sageli põhjustab tööturult väljajäämist;

AD.

arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitas oma kokkuvõtlikes märkustes seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega, et Euroopa Liit peavoolustaks puuetega arvestamise soolise võrdõiguslikkuse poliitikas ja programmides ning soolise mõõtme puuetega inimeste strateegiates, ja et EL töötaks välja positiivsed meetmed, kehtestaks järelevalvemehhanismi ning rahastaks puuetega naisi ja tütarlapsi puudutavate andmete kogumist ja uuringuid; arvestades, et komitee soovitas Euroopa Liidul samuti näha ette tõhusa kaitse vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise eest, käsitleda töö- ja pereelu tasakaalu poliitikas puuetega laste ja täiskasvanute vajadusi, k.a nende hooldajad, ning võtta meetmeid puuetega inimeste (kellest enamus on naised) suure töötuse määra vähendamiseks;

AE.

arvestades, et komisjoni 13. detsembril 2011. aastal vastu võetud vastuses parlamendi 27. septembri 2011. aasta resolutsioonile Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta (21) tunnistas komisjon vajadust tagada kõigile inimestele kättesaadav tõketeta teenusteahel (transport, majutus, toitlustus ja meelelahutus) ning hakkas selle saavutamiseks võtma meetmeid teadlikkuse suurendamiseks ja turismisektori võimekuse parandamiseks, et seeläbi tõsta erivajadustega või puuetega inimeste jaoks turismiteenuste kvaliteeti;

AF.

arvestades, et puuetega, erivajadustega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadused transpordi, liikuvuse ja turismi valdkonnas pakuvad ettevõtetele transpordi- ja liikuvusteenuste alal innovatsioonivõimalusi, mistõttu mis tahes puudega inimeste (muu hulgas piiratud liikumisvõimega isikud, pimedad, kurdid, vaegkuuljad, autistid ning vaimsete või psühhosotsiaalsete puuetega isikud) ja nende teenuste teiste kasutajate teenindamisest võivad tänu universaaldisainile saada kasu kõik osapooled;

1.

tuletab meelde, et puuetega inimeste täielik kaasamine ei ole mitte üksnes asjaomaste isikute õigus ja ärateenitud hüve, vaid ka eelis ühiskonna kui terviku jaoks, kuna ühiskond võib saada kasu nende isikute väärtusest ja eri oskustest;

2.

toonitab, et kõikidel puuetega inimestel on õigus elada ühiskonnas, kus neil on teistega võrdsed võimalused, et oleks tagatud nende täielik kaasamine ja osalemine ühiskonnas;

3.

rõhutab asjaolu, et puuetega inimeste kaasamine ühiskonnaellu sõltumata riigi sotsiaal-majanduslikust, poliitilisest või kultuurilisest olukorrast ei ole üksnes arengu-, vaid ka inimõiguste küsimus;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et puuete esinemissagedus on vananeva elanikkonna tõttu järjest suurem;

5.

on seisukohal, et EL peaks olema eeskujuks inimõiguste järgimisel ja edendamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et esimest korda vaatas ÜRO lepingu alusel loodud organ läbi, kas EL täidab oma rahvusvahelisi inimõigustega seotud kohustusi; on seisukohal, et ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aastal avaldatud lõppjäreldused ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis on oluline märk ELi pühendumusest võrdõiguslikkusele ja inimõiguste austamisele ning need pakuvad suuniseid seadusandlikeks ja poliitilisteks meetmeteks kõigis ELi pädevusvaldkondades;

6.

toetab ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee järeldusi ja soovitusi ning rõhutab, et ELi ja liikmesriikide institutsioonid peaksid lisama soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse, programmidesse ja strateegiatesse puuetega naiste ja tütarlaste aspekti ning puuete valdkonna strateegiates võtma arvesse soolist aspekti; nõuab ühtlasi mehhanismide kehtestamist järjepideva ülevaate saamiseks edusammudest;

7.

nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rakendaksid täies ulatuses ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitusi ja tagaksid konventsiooni järgimise kõigis tulevastes õigusaktides;

8.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid vajalikud ressursid puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja fakultatiivse protokolli alusel neile kehtivate kohustuste rakendamiseks;

9.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni läbivaatamisprotsessi ettevalmistuste käigus 2015. aastal ning eduaruande projekti koostamisel ei konsulteerinud EL piisavas ulatuses ametlikult puuetega inimeste organisatsioonidega; nõuab, et puuetega inimeste organisatsioonid annaksid aktiivse panuse puuetega inimeste õiguste konventsiooni koosolekutesse sõltumatu täieõigusliku osalisena, sealhulgas võttes osa ametlikest ELi delegatsioonidest seoses tulevaste läbivaatamistega;

10.

palub komisjonil teha ettepanek ELi ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide vahelise tõelise struktureeritud dialoogi kohta ja seda tugevdada, mis hõlmab nõuetekohast rahastamist, et tagada puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide täielik ja võrdne osalemine;

11.

rõhutab, kui olulised on süstemaatilised ja tihedad konsultatsioonid puuetega inimeste esindusorganisatsioonide, poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teiste asjaomaste sidusrühmade vahel, ning need peaksid käsitlema hariduse, koolituse, kultuuri, spordi ja noorsooga seotud poliitika ja meetmete rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning kõiki uusi algatusi;

12.

nõuab olemasolevate võrdõiguslikkust edendavate asutuste tugevdamist, et toetada puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvessevõtmist, edendamist ja järelevalvet; tuletab ELile ja selle liikmesriikidele meelde nõuet teha kodanikuühiskonnaga ja eelkõige puuetega inimeste organisatsioonidega läbimõeldult koostööd;

13.

palub, et EL ratifitseeriks puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

14.

nõuab tungivalt ELi kehtivate ja tulevaste õigusaktide ja rahastamiskavade terviklikku ja läbilõikelist läbivaatamist ja hindamist, sh tulevastel programmitöö perioodidel, et täielikult täita puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kaasates konstruktiivselt puuetega inimesi esindavad organisatsioonid ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistiku (edaspidi „ELi raamistik“) liikmed, k.a puude peavoolustamine kõikides õigusaktides, poliitikas ja strateegiates; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma kõik vajalikud meetmed puude arvessevõtmiseks kõikides õigusaktides, poliitikameetmetes ja strateegiates;

15.

nõuab, et puuetega inimeste õigused võetaks ELi üldistesse sotsiaal-majanduslikesse eesmärkidesse, eelkõige strateegiasse „Euroopa 2020“ ja Euroopa poolaastasse; soovitab vastu võtta puuetega inimesi käsitleva pakti, et tagada ELi algatustes puuetega inimeste õiguste arvessevõtmine;

16.

kutsub Euroopa poolaastaga seoses komisjoni üles keskenduma liikmesriikide sotsiaalse olukorra hindamisel (riikide aruandlus ja riigipõhised soovitused) ühtlasi puuetega inimeste olukorra järelevalvele osana tõketeta Euroopa rajamise ELi ühisest kohustusest;

17.

on arvamusel, et ELi institutsioonid, eelkõige Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, peaksid tegutsema selle nimel, et tagada kõigi olemasolevate ja tulevaste õigusaktide vastavus inimõigustele ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielik järgimine;

18.

palub komisjonil esitada õigusaktide loetelu, et teha ettepanek kokkuvõtlikke märkusi arvesse võttes uuendada pädevusdeklaratsiooni ning teha seda edaspidi korrapäraselt, kaasates ametlikult puuetega inimesi esindavad organisatsioonid ja Euroopa Parlamendi;

19.

kutsub komisjoni üles kaaluma sellega seoses vajadust töötada välja ELi raamistik, mis tagaks puuetega inimeste õiguste tulemusliku rakendamise ning edendaks nende isiklikku sõltumatust, juurdepääsetavust, töökoha saamise võimalusi, sotsiaalset kaasamist ja iseseisvat elu ning kõigi diskrimineerimisvormide kaotamist;

20.

jagab ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee muret seoses sellega, et Euroopa Liidul puudub selge strateegia puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks;

21.

kutsub institutsioone üles andma integratsioonipoliitikas eeskuju;

22.

palub komisjonil kasutada puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia läbivaatamist sellise tervikliku ja soolise kaasatusega ELi puuetega inimeste õiguste konventsiooni strateegia koostamiseks, millel oleksid välistegevusega seotud kohustused, selge rakendamise ajakava ning konkreetsed ja täpsed võrdlusalused ja näitajad;

23.

taunib diskrimineerimist ja tõrjumist, mille all puuetega inimesed jätkuvalt kannatavad; palub komisjonil maksimaalselt suurendada puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätete koostoimet, et tagada tunnustatud õiguste sisuline kasutamine ja tegelik järgimine, sh õigusraamistiku ühtlustamise ja rakendamise ning kultuuriliste ja poliitiliste meetmete abil;

24.

palub komisjonil täpsustada ELi tasandil puuete valdkonna laia määratlust;

25.

palub komisjonil läbi vaadata juhend sotsiaalse aspekti lisamise kohta riigihankelepingutesse, et tuua esile sotsiaalsed kohustused, aga samuti juhtida tähelepanu puuetega inimeste kvaliteetsetesse toetusteenustesse investeerimisest saadavatele võimalustele ja eelistele;

26.

palub komisjonil vaadata läbi mõjuhindamise suunised ja muuta neid, et lisada põhjalikum loetelu konventsioonile vastavuse paremaks hindamiseks vajalikest küsimustest;

27.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma ohvristamise ennetamiseks meetmeid võitluseks kõigi diskrimineerimise vormide vastu, kaasa arvatud puudel põhinev mitmekordne diskrimineerimine, diskrimineerimine seotuse tõttu ja läbipõimunud diskrimineerimine, pidades eriti silmas puuetega naisi ja lapsi, vanemaid inimesi ja inimesi, kellel on komplekssed toetusvajadused, sh intellekti- ja psühhosotsiaalse puudega inimesi, ning inimesi, kelle puue aja jooksul muutub;

28.

tunneb kahetsust asjaolu pärast, et nõukogu ei ole endiselt vastu võtnud 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kordab oma üleskutset nõukogule teha seda võimalikult kiiresti;

29.

kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles peavoolustama puuetega naiste ja laste õigusi, sealhulgas järgmises laste õiguste tegevuskavas, ning tagama, et poiste ja tüdrukutega ning neid esindavate organisatsioonidega konsulteeritakse kõigis neid mõjutavates küsimustes, andes nende puudele ja vanusele vastavat nõuetekohast abi;

30.

rõhutab, et puuetega laste õiguste kaitse tagamiseks tuleb tagada piisav toetus nende peredele, tõhustades ja tugevdades ELi käsutuses olevaid seadusandlikke vahendeid, näiteks pikendades puudega lapse vanemate vanemapuhkust;

31.

palub komisjonil tagada, et kõik puuetega inimesed saaksid kasutada kõigi ELi kodanike vaba liikumise õigust, lisades kehtivatesse ja tulevastesse õigusaktidesse tagatise võrdsete võimaluste, põhiõiguste ning võrdse juurdepääsu kohta teenustele ja tööturule, ning samad õigused ja kohustused sotsiaalkindlustusele juurdepääsul, mis on selle liikmesriigi kodanikel, kus nad on kindlustatud, kooskõlas võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega; palub samuti, et liikmesriigid täidaksid seoses võrdsete õigustega tööhõives täielikult ELi soolise võrdõiguslikkuse uuesti sõnastatud direktiivi (2006/54/EÜ) sätteid;

32.

toonitab vajadust toetada puuetega rändajaist naisi ja tütarlapsi, et arendada välja oskused, mis võimaldaksid neil saada sobilikku tööd;

33.

rõhutab, et puuetega inimeste ja eriti naiste iseseisva ja sõltumatu elu saavutamiseks on vajalik vahend (personaalselt või avalikult pakutav) abi, mis toetaks neid ja nende perekondi, võimaldades juurdepääsu töökohale, haridus- ja kutsekoolitusasutustele ning toetades neid raseduse ja emaduse ajal;

34.

kordab, et kiiresti tuleb tegeleda puuetega naiste ja tütarlaste vastase vägivallaga era- ja avalikus sfääris ning palub, et liikmesriigid pakuksid tugiteenuseid, mis oleksid kättesaadavad mis tahes puudega naistele ja tütarlastele; soovitab, et täiendava sammuna puuetega naiste ja tütarlaste vastase vägivalla vastu võitlemisel ühineks Euroopa Liit Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon);

35.

tuletab meelde, kui tähtis on puuetega inimeste põhiõigus osalemisele puudeid käsitlevates poliitilistes protsessides ja otsuste tegemises kõikidel tasanditel, mida rõhutatakse puuetega inimeste õiguste konventsioonis; toonitab, et puuetega naisi ja tütarlapsi, sh tõrjutud ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvaid mitmekordselt diskrimineerituid tuleb võimestada ja võimaldada neil osaleda otsuste tegemises, et tagada nende huvide ja õiguste väljendamine, toetamine ja kaitsmine, mis kindlustab tõelise soolise mõõtme rohujuure tasandil; palub, et liikmesriigid pakuksid piisavalt kohandatud teenuseid ja rajatisi, mis võimestaksid nende aktiivset kaasamist ja osalemist, ning investeeriksid abistavasse ja kohanduvasse tehnoloogiasse ja e-kaasamisse;

36.

nõuab, et ELi institutsioonid võtaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni läbivaatamisel mõjusaid meetmeid puuetega naiste elu parandamiseks vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitustele;

37.

tunneb muret asjaolu pärast, et puuetega laste kasvatamine on peamiselt naiste ülesanne;

38.

palub, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid teadlikkuse suurendamist puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning võitleksid eelarvamuste vastu ja edendaksid kõikide puuetega inimeste paremat mõistmist, et otsuste tegemine toimuks nende tõeliste vajaduste alusel;

39.

toetab algatusi, mille eesmärk on parandada ühiskonnas teadlikkust probleemidest, millega puuetega inimesed kokku puutuvad, ning muuta puuetega inimesed teadlikumaks oma potentsiaalist ja panusest, mida nad saavad anda muu hulgas koolides pakutavate spetsiaalsete haridusprogrammide abil; rõhutab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhiline tähtsus seisneb selles, et see muudab kultuurilisi hoiakuid nii, et tunnistatakse sotsiaalse ja majanduskeskkonna loodud takistuste rolli võimetuse põhjusena, selle asemel et pidada võimetuks inimest;

40.

palub liikmesriikide asjaomastel ametiasutustel koostada strateegiad teadlikkuse suurendamiseks puuetega inimeste õigustest, aidata kaasa transpordi- ja turismitöötajate koolitamisele teadlikkuse ja puuetega inimeste võrdsete võimaluste alal ning ergutada koostööd ja heade tavade vahetamist puuetega inimestega seotud valdkondades tegutsevate Euroopa organisatsioonide ning transporti korraldavate avaliku ja erasektori asutuste vahel; nõuab tungivalt, et koolitusmaterjalid tehtaks kättesaadavaks ka ligipääsetavates vormingutes;

41.

rõhutab, et lennundustöötajatele tuleb võimaldada põhjalikku koolitust, et lennufirmad saaksid pakkuda puuetega inimestele vajalikke teenuseid; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töötajad oskaksid käsitseda ratastoole ilma neid lõhkumata;

42.

tunneb heameelt Euroopa juurdepääsetavuse akti (22) üle ja töötab selle kiire vastuvõtmise nimel, et tagada kaupade ja teenuste juurdepääsetavus, kaasa arvatud hoonete juurdepääsetavus, kus neid teenuseid osutatakse, ning tulemuslikud ja juurdepääsetavad riiklikud jõustamis- ja kaebuste esitamise mehhanismid; tuletab meelde, et juurdepääsetavusele on vaja terviklikku lähenemist ja et nagu on sätestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9, tuleb õigus juurdepääsetavusele tagada mis tahes liiki puudega inimestele;

43.

rõhutab vajadust võtta vastu Euroopa juurdepääsetavuse akt, mis on vajalik kõigi piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsuprobleemide lahendamiseks transpordi, liikuvuse ja turismi valdkonnas, ning tagada, et reisijate õhu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi teenused oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad, eriti mis puudutab ühelt transpordivahendilt teisele üleminekut, astmeteta juurdepääsu kõigile ühistranspordivõrku kuuluvatele metroodele ja rongidele, veebisaite, mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, arukaid piletimüügisüsteeme, reaalajas teabe pakkumist ja iseteenindusterminale ning reisijateveoteenuste pakkumiseks kasutatavaid pileti- ja registreerimisautomaate;

44.

tõdeb, et VKEdele on ELi nõuete täitmine kasulik, sest vastasel juhul peaksid nad kohanema erinevate siseriiklike eeskirjadega; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa juurdepääsetavuse akti ettepanek ei hõlma piiriüleseid turismitooteid ja -teenuseid; rõhutab asjaolu, et ELi tasandil ei ole turismirajatiste ja -teenuste osas võetud täiendavaid meetmeid majutuse klassifitseerimise järkjärguliseks ühtlustamiseks, võttes arvesse juurdepääsetavuse kriteeriumeid;

45.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem edendama uurimis- ja arendustegevust, eelkõige seoses uute ja uuenduslike tehnoloogiate kättesaadavusega puuetega inimestele;

46.

kutsub komisjoni asjaomastes valdkondades tulevaste õigusaktide (näiteks digitaalarengu tegevuskava) koostamisel võtma arvesse asjaolu, et juurdepääsetavus on füüsilises keskkonnas sama tähtis kui IKT valdkonnas;

47.

ergutab liikmesriike juurdepääsetavuse põhimõtte kohaldamisel tagama, et nn universaaldisaini kohaldataks olemasolevate ja uute ehitusprojektide, töökohtade ja eriti avalike asutuste, näiteks avaliku sektori rahastatud koolimajade puhul;

48.

palub liikmesriikidel ja komisjonil teha parlamendiga koostööd, et koostada avaliku sektori asutuste veebisaitide juurdepääsetavuse kohta sõnaselge ja tõhus direktiiv, millel oleks lai kohaldamisala ja tugev jõustamismehhanism kooskõlas välja pakutud Euroopa juurdepääsetavuse akti ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada ELis elavale 80 miljonile puuetega inimesele ja 150 miljonile eakale võrdne juurdepääs veebisaitidele ja internetipõhistele avalikele teenustele;

49.

palub, et komisjon tagaks koos liikmesriikidega kogu ELi hõlmava hädaabinumbri 112 täieliku juurdepääsetavuse ja usaldusväärsuse, kasutades tipptasemel tehnoloogiat riiklikul tasandil ja rändlusteenuse kasutamisel, eriti kurtide ja vaegkuuljate kodanike jaoks, mis aitaks vältida asjatuid hukkumisi ja vigastusi; toob esile vajaduse rakendada riiklikul tasandil meetmeid, millega muu hulgas tagatakse kokkusobivus erinevates liikmesriikides, sh juurdepääsetavad riiklikud erakorralise meditsiini punktid;

50.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et elektroonilised ja mobiilsed tervishoiuteenused ning rakendused ja seadmed – sealhulgas hädaabinumber 112, mis peab olema kergesti kasutatav kogu Euroopas, ning täpne mobiiltelefoni asukoha süsteem (AML) – oleksid puuetega patsientidele ja nende hooldajatele täielikult kättesaadavad, ning kasutada sellega seoses veelgi ulatuslikumalt telemeditsiini võimalusi kättesaadavuse ja hoolduse parandamiseks;

51.

rõhutab vajadust suurendada toetust ja erisätteid puuetega inimestele humanitaarses keskkonnas, eelkõige laste puhul, ning kutsub komisjoni üles kaardistama puuetega inimeste hädaolukordades toetamiseks tehtavad investeeringud ja antava rahastamise, sh soo ja vanuse põhjal eristatavad andmed;

52.

toonitab asjaolu, et aset leidvad konfliktid ja looduskatastroofid on samuti tegurid, mis suurendavad puuetega inimeste arvu;

53.

toetab puuetega inimeste õiguste komitee asjatundlikku soovitust, et EL oleks juurdepääsetavam ja kaasavam, saavutamaks inimõigustel põhinev lähenemisviis puuete teemale ohu- ja hädaolukordades, muu hulgas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 rakendamise kaudu; nõuab tungivalt kahekordse diskrimineerimise all kannatavate puuetega inimeste inimõiguste peavoolustamist ELi rände- ja pagulaspoliitikas; rõhutab, et nende meetmetega tuleks reageerida nõuetekohaselt puuetega isikute erivajadustele ning võtta arvesse vajaduspõhiste mõistlike abinõude nõuet; ergutab puuetega inimeste vajaduste edasist peavoolustamist liikmesriikide ja ELi antavas humanitaarabis;

54.

kutsub ELi üles võtma endale oma partnerriikide ja piirkondlike organisatsioonide puhul ning ülemaailmsel tasandil juhtrolli puuetega inimeste õiguste edendamiseks Sendai raamistiku ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamises;

55.

kutsub komisjoni üles võtma kasutusele rakenduskava kooskõlas nõukogu 2015. aasta veebruari järeldustega puudega inimesi arvesse võtva katastroofide ohjamise kohta ning Sendai raamistikuga;

56.

kordab, kui tähtsad on nõukogu järeldused puuetega inimesi arvestava katastroofide ohjamise integreerimise kohta liidu kodanikukaitse mehhanismi raames ja kõigis liikmesriikides; nõuab teadlikkuse suurendamist puuetega inimeste ning hädaolukordade ja tsiviilkaitse teenistuste seas ning neile teabe andmist katastroofiohu vähendamise algatuste kohta ning psühholoogilise abi andmist puuetega inimestele katastroofidest taastumise etapis;

57.

rõhutab, kui tähtis on anda eritoetust puuetega inimestele hädaolukorra järgsetes olukordades;

58.

tunnistab, et ühiskonna nõrgemini kaitstud liikmeid, kellel on puue, tõrjutakse veelgi tugevamalt, ning rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid mitmekordistama oma jõupingutusi, et tagada kõigile puuetega inimestele, sealhulgas kodakondsuseta isikutele, kodututele, pagulastele ja varjupaigataotlejatele ning vähemuste liikmetele täielikult nende õigused ja teenused; rõhutab vajadust peavoolustada puuetega inimeste teema ELi rände- ja pagulaspoliitikas;

59.

palub, et komisjon ja nõukogu näeksid kooskõlas konventsiooni artikliga 11 pagulasküsimuse lahendamise ettepanekute tegemisel, mis on seotud rahastamise või muude toetusmeetmetega, ette puuetega inimeste erihoolekande;

60.

rõhutab, et EL peaks võtma asjakohased meetmed, et tagada kõikidele puuetega inimestele, kes on õigus- ja teovõimest ilma jäetud, kõik ELi aluslepingutes ja ELi õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas juurdepääs kohtusüsteemile, kaupadele ja teenustele ning pangandusele, tööhõivele ja tervishoiule, samuti valimisõigus ja tarbijaõigused;

61.

tunnistab, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on osutunud positiivseks ja oluliseks vahendiks, millega edendada õigusreformi ja nõuda, et liikmesriigid uuriksid uuesti, kuidas puuetega inimesi tajutakse; peab samas kahetsusväärseks, et puuetega inimestel on endiselt raskusi strateegilistes valdkondades, näiteks kriminaalõiguses ja poliitikas osalemisel; leiab, et kõigile puuetega inimestele täieliku ja tervikliku juurdepääsu tagamine poliitilisele süsteemile peab olema prioriteetne ülesanne; märgib, et juurdepääs peab tähendama enamat kui pelka füüsilist juurdepääsu valimisurnile ning see peaks hõlmama laia algatuste hulka, millega demokraatlik protsess muudetakse avatuks kõikidele kodanikele; on seisukohal, et see peaks hõlmama ka viipekeeles, Braille kirjas ja kergelt loetava tekstiga valimismaterjale, täielikku vajaliku abi tagamist puuetega inimestele hääletuse läbiviimise ajal, võimaluse korral posti teel ja volituse alusel hääletamist ning takistuste kõrvaldamist nende puuetega inimeste jaoks, kes soovivad valimistel kandideerida, ning õigus- ja teovõimet käsitlevate olemasolevate normide ja nende mõjuga tegelemist seoses inimeste suutlikkusega täiel määral demokraatlikus protsessis osaleda; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded) artikli 3 lõiget 2 ja direktiivi 2010/64/EL (õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses), direktiivi 2012/13/EL (milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet) ning direktiivi 2013/48/EL (mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega) kohaldataks nõuetekohaselt ja täielikult eeskätt puuetega inimeste puhul;

62.

mõistab karmilt hukka asjaolu, et mitmed riigid keelduvad jätkuvalt vaimse mahajäämusega isikute õigus- ja teovõime tunnistamisest või piiravad seda kohtulike meetmetega; kutsub liikmesriike üles käsitlema õigus- ja teovõime küsimust positiivselt ning pigem soodustama inimeste toetavat kaasamist kui automaatset väljajätmist;

63.

tunneb muret asjaolu pärast, et õiguskaitse on puuetega inimestele jätkuvalt raskesti kättesaadav; tuletab meelde, et õigus õiguskaitsele on üks peamisi põhiõigusi ja õigusriikluse keskne osa; palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada sellistele inimestele täielik menetluslik kaitse, ja menetlusi kohandada; on seisukohal, et komisjon peaks kaaluma puuetega inimeste õiguste konventsiooni käsitlevate konkreetsete koolitusprogrammide lisamist ELi õigusprogrammi aastateks 2014–2020; teeb ettepaneku, et ELi kohtud kohaldaksid oma sise-eeskirju ja juhiseid viisil, mis hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust puuetega inimestele, ja soovitab võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldisi soovitusi arvesse ka õigusemõistmisel;

64.

tunnistab, et Haagi konventsioon täiskasvanute rahvusvahelise kaitse kohta võib mitmel viisil aidata funktsionaalselt kaasa puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaliste rahvusvaheliste kohustuste rakendamisele ja toetamisele; peab seoses sellega kahetsusväärseks, et komisjon ei võtnud järelmeetmeid Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonile (soovitustega komisjonile täiskasvanute õiguskaitse ja selle piiriülese mõju kohta) (23);

65.

juhib tähelepanu vägivallale, hirmutamisele ja seksuaalsele ärakasutamisele koolis, kodus või asutustes, mille ohvriks on puuetega lastel suurem tõenäosus langeda; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tegutseksid tulemuslikumalt ning võitleksid konkreetsete meetmete ja kättesaadavate tugiteenuste abil puuetega laste vastase vägivalla vastu;

66.

kutsub komisjoni üles võtma tõhusaid meetmeid, et hoida ära vägivalda puuetega laste vastu, keskendudes perekondadele, kogukondadele, vastava eriala töötajatele ja asutustele; märgib, et koolidel on tähtis roll sotsiaalse kaasatuse edendamisel, ning rõhutab, et vaja on sobivaid mehhanisme, mis võimaldaksid kaasamist tavakoolides ning tagaksid ühtlasi haridustöötajate ja õpetajate asjakohase ettevalmistuse ja koolituse, et nad oskaksid puuetega laste vastu suunatud vägivalda märgata ja sellele reageerida;

67.

kutsub lisaks liikmesriike üles tagama, et sunniviisiline ravi ja kinnipidamine oleksid seadusega keelatud, nagu nõuavad uusimad rahvusvahelised normid;

68.

nõuab tungivalt, et puuetega inimestele tagataks ELis vaba liikumise põhimõtte tegelik toimimine ning et kõrvaldataks kõik takistused, mis selle vabaduse kasutamist veel segavad;

69.

rõhutab, et puuetega inimeste jaoks tuleb tagada Euroopa kodanike vaba liikumine ja liikmesriigid peavad selleks tagama nende olukorra ja sotsiaalsete õiguste vastastikuse tunnustamise (puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 18);

70.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei nõustunud puuete valdkonnaga seotud dokumentide lisamisega määruse (millega edendatakse kodanike ja ettevõtjate vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide vastuvõtmist Euroopa Liidus) kohaldamisalasse;

71.

tunneb heameelt Euroopa puudetunnistuse katseprojekti üle; peab kahetsusväärseks liikmesriikide piiratud osalemist Euroopa puudetunnistuse projektis, mis edendab praktiliste meetmete abil puuetega kodanike liikuvust ja nende õiguste vastastikust tunnustamist liikmesriikides;

72.

rõhutab, et puuetega inimeste õiguste täielikuks tagamiseks on vaja tagada neile vabadus valida, kuidas elada ja kuidas kõige paremini oma potentsiaali kasutada, näiteks hooldajate laialdasema kasutamise abil;

73.

peab äärmiselt kahetsusväärseks katastroofilisi tingimusi, milles puuetega inimesi on mõnes ELi liikmesriigis leitud peetavat, ning kutsub liikmesriike üles tegema kõik võimaliku, et järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle artiklit 3, mis keelab inimeste ebainimliku või alandava kohtlemise;

74.

nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu hoolitseksid paremini puudega inimeste vajaduste täitmise eest ja võtaksid neid vajadusi järjekindlalt arvesse näiteks selliste ELi määruste ülevaatamisel, mis puudutavad reisijate õigusi eri transpordiliikides (õhutransporti käsitlevad määrused (EÜ) nr 1107/2006 ja (EÜ) nr 261/2004, raudteetransporti käsitlev määrus (EÜ) nr 1371/2007, veetransporti käsitlev määrus (EL) nr 1177/2010 ja bussitransporti käsitlev määrus (EL) nr 181/2011), ning õigusaktide koostamisel, näiteks seoses reisijate õigustega mitmeliigilistel reisidel; rõhutab, et puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 kohaselt võttis EL 2010. aastal endale kohustuse luua tõketeta Euroopa;

75.

nõuab, et EL tõhustaks reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide rakendamise järelevalvet ja ühtlustaks riiklike täitevasutuste tegevust, ning palub liikmesriikidel teha kõik vajalik selleks, et viia ellu ELi õigusaktid, mille eesmärk on parandada transpordi kättesaadavust kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil nii transpordi kui ka turismi seisukohalt (sealhulgas bussid ja taksod, linna ühistransport, raudtee, õhu- ja veetransport, k.a bussi-, raudtee- ja lennujaamad ning sadamad), ning kõrvaldada tõketeta Euroopa elluviimise takistused, näiteks suurendades reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide alusel asjaomaste täitevasutuste pädevusi, et tagada kõigile puuetega reisijatele kogu ELis tõhusad ja võrdsed õigused, muu hulgas seoses juurdepääsetavuse ja standardimise, ühtlustamise, tehniliste nõuete ning ettevõtjatele pakutavate stiimulitega;

76.

kutsub komisjoni üles täpsustama kõigi piiratud liikumisvõimega isikute eest hoolitsemisega seotud osapoolte ülesandeid, pidades eelkõige silmas ühe transpordiliigi juurest teiseni jõudmist, ning teavitama parlamenti puuetega inimeste ühenduste osalemisest ja rollist reisijate õigusi käsitlevate eeskirjade elluviimisel;

77.

rõhutab, et takistusteta juurdepääs transporditeenustele, sõidukitele, taristule ja mitme transpordiliigi ühenduskohtadele, eelkõige maapiirkondades, on äärmiselt oluline tagamaks, et liikuvussüsteemide puhul on diskrimineerimine juba eos välistatud; rõhutab sellega seoses, et puuetega inimeste jaoks peavad olema kättesaadavad tooted ja teenused ning et transpordi- ja turismiteenuste, sõidukite ja taristu juurdepääsetavaks muutmiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ühendamise rahastu pakub võimalust rahastada linnapiirkondade jaoks mõeldud meetmeid ja teatavat liiki puudega inimeste juurdepääsu parandamise meetmeid kuni 10 % ulatuses kohandamiskuludest;

78.

palub komisjonil oma üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) vahendite kasutamist käsitlevas aastaaruandes esitada teabe edusammude kohta, mida on tehtud Euroopa ühendamise rahastust ja muudest ELi vahenditest eraldatud toetuste abil taristute kohandamisel puuetega inimestele, ning avaldada nende meetmete jaoks eraldatud toetuse summa; palub ühtlasi komisjonil tegutseda selle nimel, et edendada aktiivsemat osalemist taristute puuetega inimestele kohandamise projektides ning muu hulgas korraldada potentsiaalsetele arendajatele teavitamise ja teabe levitamise üritusi;

79.

rõhutab sellega seoses, et on oluline rahastada linnapiirkondade jaoks mõeldud meetmeid, sest seal peavad inimesed sagedamini eri transpordiliike kasutama ja seal tekib liikumisraskustega inimestel kõige rohkem takistusi;

80.

toonitab asjaolu, et digiteeritud liikuvuse poliitikas peaksid esikohal olema kõigile kättesaadavad vormingud, mis peaksid hõlbustama mis tahes liiki puudega isikute juurdepääsu, kasutades reisiinfo edastamisel, kohtade broneerimisel ja piletite müügil eri puuete puhul sobivaid keeli, vorminguid ja tehnoloogiaid, sealhulgas viipekeelt, Braille kirja, toetavaid ja asendavaid suhtlusvahendeid ning muid asjakohaseid vahendeid, viise ja suhtlusformaate vastavalt isiku eelistusele, kaasa arvatud lihtsalt loetav tekst või piktogrammid, subtiitrid ja isiklikud tekstsõnumid, mis võimaldavad kasutada mitut eri tajukanalit; nõuab tungivalt, et komisjon looks seoses transpordivahendite ja -teenustega asjakohased järelevalve- ja kontrollimehhanismid, et tagada, et kõigis liikmesriikides võimaldatakse puuetega inimestele juurdepääs ja abivahendid ka ühistransporditeenuste puhul;

81.

rõhutab, et puuetega inimesed peaksid saama teavet mitut transpordiliiki hõlmavate, piiriüleste, uksest ukseni transporti võimaldavate teenuste kohta nii, et nad saavad valida kõige säästvama, odavama või kiirema teenuse ning selle veebi vahendusel broneerida ja selle eest tasuda;

82.

nõuab, et reaalajas reisiinfo tehtaks kättesaadavaks nii, et puuetega inimesed saaksid enne teele asumist teavet häirete või alternatiivsete reisivõimaluste kohta;

83.

rõhutab, et puuetega inimestel peab olema juurdepääs teabele ja suhtlusele ligipääsetaval kujul ning eri liiki puuetele vastava tehnoloogia abil, sealhulgas viipekeeles, Braille kirjas, toetavate ja asendavate suhtlusvahendite abil ning muude asjakohaste vahendite ja suhtlusformaatide abil, mida nad eelistavad, kaasa arvatud lihtsalt loetavad vormingud ja subtiitrid; palub seetõttu, et komisjon võtaks vajalikud meetmed, et tõhustada teabele ja kommunikatsioonile juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks viivitamata vastu otsuse sõlmida Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuude või muu trükikirja lugemise puudega isikutele; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles rakendama järjepidevaid ja tõhusaid meetmeid kooskõlas oma õigusaktidega;

84.

tuletab meelde, et iseseisvus, integratsioon ning juurdepääs kaasavale haridus- ja koolitussüsteemile, ühiskonna- ja kultuurielule, vaba aja veetmise võimalustele ja spordile on puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 19, 24 ja 30 tagatud õigused; tuletab meelde, et need õigused on kaitstud ELi õiguses, eelkõige põhiõiguste harta artiklis 21, millega on keelatud diskrimineerimine puuete tõttu, ning puuetega inimeste ühiskonnaelus täieliku ja tõhusa osalemise, sealhulgas demokraatliku osalemise ja ühiskonda kaasamise põhimõtte alusel (puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 3); palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada meetmeid, mille eesmärk on tagada, et puuetega inimestel on tegelik ja võrdne juurdepääs mitte ainult sellistele olulistele valdkondadele, nagu kaasav ja kvaliteetne haridus, kultuur ja sport, vaid ka õppekavavälisele tegevusele, nagu teater, keeled ja kunst; palub, et komisjon lisaks strateegiasse „Euroopa 2020“ hariduse ja koolitusega seotud eesmärkide osas puuet käsitlevad konkreetsed näitajad;

85.

tuletab meelde ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldiste märkuste kavandit artikli 24 (õigus kaasavale haridusele) kohta, milles käsitletakse selle normatiivset sisu, riikide kohustusi, selle suhet teiste konventsiooni sätetega ja rakendamist riiklikul tasandil;

86.

tuletab meelde, et noortele suunatud programmides tuleks pöörata eraldi tähelepanu puuetega noortele;

87.

märgib, et 2018. aasta järgne noorsoostrateegia peaks hõlmama puuetega noorte vajadusi;

88.

tuletab meelde, et puuetega inimesed on sageli välja jäetud või ei ole neil haridus- ja koolitusteenusele tõhusat juurdepääsu ning tarvis on vajadustele kohandatud haridusprotsesse, milles võetaks arvesse puude raskusastet, et aidata puuetega inimestel täiel määral ära kasutada sotsiaalset, majanduslikku ja hariduslikku potentsiaali; rõhutab, et tuleks võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kõik puudega õpilased saaksid kasutada asjakohaseid abinõusid, mis võimaldaksid neil kasutada õigust kaasavale kvaliteetsele haridusele; ergutab liikmesriike ning vastutavaid piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi parandama mitteformaalse ja informaalse õppimisega seotud kõikidele asjaomastele sidusrühmadele mõeldud koolitusprogramme ja pideva tööalase enesetäiendamise võimalusi ning nende juurdepääsu IKT taristule, et toetada nende tööd puuetega õpilastega ning võidelda puuetega, eelkõige psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega inimeste suhtes valitsevate eelarvamustega;

89.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et võidelda puuetega õpilaste segregatsiooni ja tõrjumise vastu koolides ja õpikeskkondades ning võimaldada neile juurdepääsu asjakohastele abinõudele ja toetusele, mida nad vajavad, et lihtsustada õppijatel oma potentsiaali täielikku ärakasutamist; rõhutab asjaolu, et võrdsed võimalused on võimalik saavutada üksnes juhul, kui õigus kaasavale haridusele ja koolitusele on tagatud kõikidel tasanditel ning kõikide haridus- ja koolitusvormide, sealhulgas elukestva õppe puhul, tagades sel eesmärgil, et tunnustatakse puuetega inimeste kvalifikatsiooni, eelkõige sellist, mis on omandatud tänu toetavale õpikeskkonnale, kus puuetega inimesed saavad õppida konkreetselt selliseid oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad neil puudele vaatamata toime tulla; juhib tähelepanu spetsiaalsete haridusprogrammide tehnilistele ja rahalistele puudujääkidele, eriti kriisist mõjutatud liikmesriikides, ning palub komisjonil uurida, kuidas saaks olukorda parandada;

90.

märgib, et on saavutatud edu üliõpilasvahetusprogrammide, eelkõige programmi „Erasmus +“ reguleerimisel, kuna on kasutusele võetud täiendav rahaline toetus puuetega üliõpilaste ja õppepersonali liikuvuse jaoks, ning rõhutab, et jätkuvalt tuleb ette näha erisätted programmi kõikide aspektide puhul; tunnistab, et puuetega üliõpilased puutuvad igapäevaselt endiselt kokku arvukate takistustega (hoiakute, suhtlemise, arhitektuuri, teabe jne osas); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini toetama ja edendama puuetega inimeste osalemist ELi vahetusprogrammides ning andma rohkem teavet liikuvusvõimaluste kohta ja muutma need läbipaistvamaks; kutsub ühtlasi komisjoni üles edendama parimate tavade vahetamist seoses puuetega üliõpilaste ja õppejõudude võimalusega osaleda vahetusprogrammides;

91.

nõuab, et haridussüsteemidega ei loodaks keskkonda, kus õppijaid sildistatakse, nt võimekuse alusel erinevatesse rühmadesse paigutamisega, kuna see mõjub halvasti puuetega õpilastele, eriti õpiraskustega õpilastele;

92.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks piiriülese tervishoiu direktiivi hindamisel arvesse puuetega inimeste aspekti, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid selle direktiivi rakendamist, sealhulgas pidades silmas puuetega inimeste vajadusi ja õigust teavet saada, ning kasutaksid tulemuslikult ja teistega võrdsetel alustel direktiivi sätteid ja vahendeid, mida ka elanikkond üldiselt halvasti tunneb;

93.

toonitab asjaolu, et puuded, mida esineb 15 %-l ELi elanikest, on sageli seotud halva tervisega ning püsivate tõketega tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas, mille tagajärjel puuetega inimeste tervishoiuvajadused jäävad osaliselt või täielikult rahuldamata, ka siis, kui puue on tingitud ravimi kõrvaltoimest; märgib, et kvaliteetsete tervishoiuteenuste puudumine mõjutab negatiivselt puuetega inimeste suutlikkust elada iseseisvalt, kaasavalt ja teistega võrdsel alusel;

94.

peab murettekitavaks, et puuetega inimesed annavad teistest tunduvalt sagedamini teada ebapiisava ravi või ravist keeldumise juhtumitest, samuti sundravist või väärkohtlemisest, ning juhib tähelepanu tervishoiutöötajate puudulikule ettevalmistusele puuetega inimeste tervishoiuvajaduste osas; kutsub liikmesriike üles investeerima puuetega inimeste ravi ja abistamisega tegelevate töötajate koolitusse;

95.

rõhutab, et kõikide meditsiiniliste protseduuride jaoks, mille puhul see on nõutav, tuleb taotleda puuetega inimeste teadvat nõusolekut, ning seepärast tuleb võtta vajalikud meetmed, et vastav teave oleks puuetega inimestele kättesaadav ja mõistetav; rõhutab, et nende nõusolek peab olema antud isiklikult, eelnevalt ja kõikidest asjaoludest teadlikult ning peavad olema kehtestatud mehhanismid, mis tagavad nende põhimõtete järgimise, ning et samasuguseid asjakohaseid meetmeid tuleb võtta ka psühhosotsiaalsete puuetega inimeste puhul;

96.

kutsub komisjoni üles puuetega seotud vajadusi oma tervishoiuinstrumentides ja -meetmetes arvesse võtma, et aidata liikmesriikides parandada puuetega inimeste tervishoiutulemusi, tagades neile parema füüsilise, keskkondliku ja sensoorse juurdepääsu, teenuste kvaliteedi ja soodsa hinna, ning ühes sellekohaste vahendite ja meetmete väljatöötamisega pidama puuetega inimestega põhjalikke konsultatsioone;

97.

kordab, et reproduktiivõigused kuuluvad 1993. aasta Viini deklaratsiooni ja tegevuskavaga ning puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tagatud põhivabaduste hulka ning hõlmavad muu hulgas järgmist: õigus võrdsusele ja mittediskrimineerimisele, õigus abielluda ja luua perekond; õigus laialdasele reproduktiivtervishoiule, sealhulgas pereplaneerimisteenustele ja emade tervishoiuteenustele, haridusele ja teabele; õigus anda teadev nõusolek kõikideks meditsiinilisteks protseduurideks, steriliseerimine ja abort kaasa arvatud; õigus elada ilma seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamiseta;

98.

kutsub liikmesriike üles vastu võtma meetmeid, millega tagataks kogu puuetega naistele suunatud tervishoiu ja teenuste, sealhulgas kogu reproduktiivtervishoiu ning mentaalse tervishoiu ja teenuste kättesaadavus ning lähtumine asjaomase isiku vabast ja teadvast nõusolekust;

99.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu suunised, millega tagataks kogu seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduva hariduse, teabe, tervishoiu ja teenuste kättesaadavus puuetega naistele ja tütarlastele, neile arusaadavas ja eakohases vormis, kaasa arvatud viipekeel, Braille kiri, kombitavad suhtlusvahendid, suur šrift ning muud alternatiivsed suhtlusviisid, -vahendid ja -vormid;

100.

kinnitab uuesti oma seisukohta, et selleks, et puuetega naised ja mehed saaksid koos oma peredega täielikult nautida emadust ja isadust, tuleb neile pakkuda spetsialiseeritud abi, k.a abi laste eest hoolitsemisel;

101.

rõhutab, et ravikindlustussüsteemides ei tohi esineda puuetega inimeste diskrimineerimist;

102.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks riiklike kontaktpunktide jaoks välja kogu ELi hõlmavad suunised kõigile patsientidele kättesaadava teabe andmiseks ravivõimaluste kohta teistes liikmesriikides, võttes arvesse patsientide organisatsioonide erilist rolli;

103.

ergutab komisjoni aitama liikmesriikidel ja Euroopa tugivõrgustike liikmetel suurendada võrgustiku vahendeid ja asjatundlikkust selliste puuete osas, mis ei pruugi küll olla harvaesinevad, ent nõuavad samuti ülimalt spetsiifilisi tervishoiuteenuseid, mida saavad osutada multidistsiplinaarsed tervishoiurühmad, ning suurendada teadmiste ja vahendite koondumist selle võrgustiku kaudu;

104.

on seisukohal, et tooted ja teenused tuleb puuetega inimestele kättesaadavamaks muuta; juhib tähelepanu sellele, et majanduslikud ning tasuvustõkked takistavad kättesaadavuse arendamist ja rakendamist; on arvamusel, et puuetega inimeste suurem kaasamine tervisega seotud toodete ja teenuste väljatöötamisse aitab suurendada nende ohutust ja kättesaadavust;

105.

toonitab asjaolu, et füüsiliste puuetega inimestel tekib probleeme ka nn digiteeritud liikuvuse turul, ning nõuab, et juurdepääsu hõlbustataks mis tahes liiki puudega isikutele, kasutades eri puuete puhul sobivaid keeli, vorminguid ja tehnoloogiaid, sealhulgas viipekeelt, Braille kirja, toetavaid ja asendavaid suhtlusvahendeid ning muid asjakohaseid vahendeid, viise ja suhtlusformaate vastavalt isiku eelistusele, kaasa arvatud lihtsalt loetav tekst, subtiitrid ja isiklikud tekstsõnumid, ning kasutades eelkõige tervishoidu puudutava teabe puhul mitut eri tajukanalit;

106.

ergutab komisjoni tegema pidevaid jõupingutusi terviseprobleemide ennetamiseks ja tervishoiu edendamiseks, et jagu saada suurest ebavõrdsusest tervise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas, mille tõttu kannatavad kõige haavatavamad puuetega inimesed;

107.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama mälupuudulikkuse klassifitseerimist puudena;

108.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnustaksid asjakohaselt pereliikmetest hooldajate ülimalt tähtsat rolli ning tagaksid ka neile piisava juurdepääsu tervishoiuteenustele, võttes arvesse asjaolu, et puuetega inimeste hooldamine mõjutab ka hooldajate endi füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu;

109.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles hoolitsema selle eest, et tööhõivega seotud õigused ja teenused, kaasa arvatud mõistlikud abinõud võrdse tööalase kohtlemise direktiivi tähenduses, oleksid ülekantavad ja kooskõlas puuetega inimeste liikumisvabadusega, nagu aluslepingutes sätestatud; palub liikmesriikidel võtta kasutusele stiimulid tööandjatele ja aktiivsed tööturumeetmed, et toetada puuetega inimeste tööhõivet; märgib nii sotsiaalmajanduse kui ka tärkava digitaalmajanduse võimalusi puuetega inimestele tööhõive võimaldamiseks;

110.

tunneb muret selle pärast, et puuetega inimeste, eriti puuetega naiste seas on töötuse määr kõrgem kui teistes Euroopa Liidu elanikkonnarühmades; kutsub liikmesriike üles edendama ja tagama poliitilisi raamistikke seoses puuetega naiste osalusega tööturul, k.a need, kelle puue on varjatud, kel on krooniline haigus või vaimne alaareng;

111.

on mures, et võrdse tööalase kohtlemise direktiivis ei käsitleta sõnaselgelt diskrimineerimise vormina seda, kui keeldutakse võtmast mõistlikke abinõusid puuetega inimeste toetamiseks; palub komisjonil esitada laekunud kaebuste liikide praeguse olukorra kirjeldus ning kaaluda sellega seoses, kas direktiivi oleks vaja muuta;

112.

toonitab kasu, mida toob puuetega inimestele töötingimuste kehtestamisel eemaldumine kaitstud töö keskuste raamistikust ning neile selliste töötingimuste loomine, mis kaasab nad avatud tööturule; rõhutab, kui tähtis on jagada häid tavasid avaliku sektori asutuste, puuetega inimesi esindavate organisatsioonide, tugiteenuste osutajate, kogenud tööandjate ja teiste asjaosaliste vahel;

113.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi edendama puuetega inimeste tööhõivet sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetes ning aitama seeläbi puuetega inimestel tööturule pääseda; kutsub komisjoni sellega seoses üles veelgi edendama hiljuti tekkinud sotsiaalsete investeeringute turgu sotsiaalettevõtluse algatuse raames loodud vahendite abil ning teavitama Euroopa Parlamenti selle keskpika ajavahemiku läbivaatamise tulemustest;

114.

osutab asjaolule, et puuetega inimeste vallandamise vältimiseks on oluline, et nad saaksid töötada vastavalt erieeskirjadele; soovitab samuti rakendada nõuetekohast kontrolli ja koostööd tööbüroode ja ettevõtetega, et vältida puuetega inimeste tööturult tõrjumist ning kasutada täiel määral ära nende potentsiaali;

115.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kasutusele kvaliteetsed praktikavõrgustikud ning edendaksid ja arendaksid õpipoisiõpet ja koolitusvõimalusi puuetega inimestele, tagades samal ajal mõistlikud abinõud ja juurdepääsetavuse, et kindlustada sotsiaalkaitse ning hõlbustada puuetega inimeste integreerimist tööturule;

116.

kutsub liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et hoida ära ja heastada negatiivne mõju, mida kokkuhoiumeetmed on avaldanud puuetega inimeste sotsiaalkaitsele;

117.

kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusaid mehhanisme, et ennetada või leevendada Euroopa sotsiaalõiguste samba kontekstis puuetega inimeste ja nende perekondade vaesust, haavatavust ja sotsiaalset tõrjutust, pöörates erilist tähelepanu puuetega lastele ja eakatele;

118.

palub liikmesriikidel hoiduda puuetega seotud toetuste, kogukonnapõhiste teenuste, tervishoiuteenuste ning koolitus- ja haridusprogrammide valdkonnas kärbetest, mis kahjustavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning suurendavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset veelgi;

119.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid võitluses puuetega inimeste ja nende perede sotsiaalse tõrjutuse vastu ühiste eeskirjade alusel meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, millega seisavad silmitsi paljud ebasoodsas olukorras inimeste pered, võttes aluseks selged näitajad, mille põhjal reguleerida vajalikke hooldusteenuseid;

120.

rõhutab, et ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 7 ja artikli 96 lõikega 7 kehtestatakse liikmesriikidele ja komisjonile kohustus tagada, et võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ning puuetega inimeste kaasamist võetaks arvesse ja edendataks üldiselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel ja eelkõige rakenduskavades; nõuab terviklikku lähenemisviisi puuetega inimeste erivajadustega tegelemiseks; palub seepärast komisjonil jälgida tähelepanelikult mittediskrimineerimise ja puuete valdkonnaga seotud üldiste eeltingimuste kohaldamist; rõhutab, et nende hindamise käigus tuleks hinnata kavandatud meetmete asjakohasust võrdsete võimaluste edendamiseks naiste ja meeste vahel ning puuetega inimeste integreerimise edendamiseks, eelkõige seoses rahastamise kättesaadavusega;

121.

nõuab tungivalt, et kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi poliitikakujundajad tagaksid tõhusa järelevalve mittediskrimineerimist käsitlevate sätete rakendamise üle ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kättesaadavuse ja kasutamise selleks, et toetada puuetega inimeste võrdset juurdepääsu kõigile teenustele, sealhulgas internetile, ning võrdset ja piisavat elukorraldust kohalikes kogukondades kõikides piirkondades (nt maapiirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja linnapiirkondades), ning juurdepääsu nende eest hoolitsevatele asutustele; märgib siiski, et sotsiaalpoliitika ja selle rahastamine kuulub peamiselt liikmesriikide vastutusalasse;

122.

palub komisjonil tähelepanelikult jälgida, kas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel järgitakse mittediskrimineerimise põhimõtet ja seotud õigusakte; rõhutab, et sotsiaalse kaasatuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid, sealhulgas puuetega inimesi esindavad organisatsioonid, tuleb kaasata partnerlusse rakenduskavade koostamise ja rakendamise etapis, et tagada puuetega inimeste huvide ja murede tulemuslik arvessevõtmine; nõuab tungivalt, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel järgitaks puuetega inimeste juurdepääsetavust, liikuvust ja eluaset käsitlevaid miinimumstandardeid, ning märgib, et see on tähtis ja raske ülesanne, eriti kohalikele ja piirkondlikele asutustele;

123.

palub liikmesriikidel kasutada paremini ära struktuurifonde, eriti Euroopa Sotsiaalfondi ja programmi „Loov Euroopa“, ning kaasata võimalikult palju riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke organisatsioone, mis esindavad puuetega inimesi; rõhutab lisaks, kui oluline on tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs tööturule, haridusele ja koolitusele, programmidele „Erasmus+“, noortegarantii ja EURESi algatustele;

124.

kutsub liikmesriike üles levitama teavet põhimõtte kohta, mille alusel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hankijad võivad välistada taotluse esitajad puuetega inimestele juurdepääsu tagamise kohustuse täitmata jätmise tõttu;

125.

tunneb heameelt sotsiaalse kaasamise eeltingimuste ja institutsioonilistelt hoolekandeteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile üleminekusse investeerimise prioriteedi üle ühissätete määruses; kutsub liikmesriike kasutama neid fonde deinstitutsionaliseerimiseks ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise vahendina;

126.

tunneb muret selle pärast, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse vääralt institutsionaliseerimise toetamiseks, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama järelevalvet kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning konsulteerides puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega; on arvamusel, et läbipaistvuse põhimõttest tuleks juhinduda kogu menetluse jooksul, alates vahendite eraldamisest nende konkreetse kasutuseni;

127.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikud meetmed, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude asjakohaste ELi fondide kaudu, et töötada kohalikes kogukondades välja kvaliteetsed ja taskukohased tugiteenused puuetega poistele ja tüdrukutele ning nende perekondadele, k.a intensiivset tuge vajavad inimesed, et edendada deinstitutsionaliseerimist ja vältida uuesti institutsionaliseerimist ning edendada kaasavaid kogukondi ja juurdepääsu kaasavale kvaliteetsele haridusele puuetega poiste ja tüdrukute jaoks;

128.

on veendunud, et ELi institutsioonid peaksid kaaluma tulevaste ja olemasolevate rahastusvoogude avamist organisatsioonidele, kes esindavad aktiivselt puuetega inimesi;

129.

kutsub komisjoni üles jätkama tööd puuetega inimeste kaasamiseks mitmesugustele rohujuuretasandi projektidele ja organisatsioonidele antava rahalise toetuse kaudu;

130.

nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kaasaksid puuetega inimesi (ka nende esindusorganisatsioonide kaudu) aktiivselt otsustusprotsessidesse kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 4 lõikega 3; nõuab lisaks tungivalt, et puuetega inimeste arvamusi võetaks nendes protsessides nõuetekohaselt arvesse;

131.

kordab uuesti, kui oluline on puuetega inimeste jaoks, et autoriõiguste ja muude seonduvate õiguste puhul oleksid olemas erandid ja piirangud; võtab teadmiseks Marrakechi lepingu sõlmimise, mille eesmärk on soodustada pimedate või nägemispuudega inimeste juurdepääsu välja antud teostele, ja kordab oma veendumust, et liit on seda lepingut pädev sõlmima, ilma et ratifitseerimine sõltuks liidu õigusraamistiku läbivaatamisest või Euroopa Kohtu otsuse ajastusest; toonitab sellega seoses samuti, et parlament, komisjon ja liikmesriigid peavad Marrakechi lepingu kiireks ratifitseerimiseks tegema koostööd;

132.

rõhutab, et mis tahes seadusandlik muudatus autoriõiguste ja muude seonduvate õiguste valdkonnas peaks andma puuetega inimestele juurdepääsu igas vormis teostele ja teenustele, mis on nende õigustega kaitstud; tuletab meelde, et komisjon pidi esitama seadusandlikke ettepanekuid erandite ja piirangute kohta autoriõiguste ja muude seonduvate õiguste valdkonnas, et tagada erinevate puuetega inimestele juurdepääs selliste õigustega kaitstud töödele ja teenustele;

133.

rõhutab digitaalsete süsteemide tähtsust puuetega inimestele, kuna need hõlbustavad puuetega inimeste osalust kõigis ühiskondliku elu aspektides, ning soovitab jätkuvalt uurida võimalust kasutada hariduses abitehnoloogiaid; tunnistab, et ebaproportsionaalselt suur arv puuetega inimesi ei kasuta praegu internetti, mistõttu nad jäävad eemale digitaalsest arengust ning sellest tingitult ilma ka teabest, võimalustest, uute oskuste õppimisest ja juurdepääsust olulistele teenustele; kutsub seetõttu riikide ja ELi tasandi seadusandjaid üles nägema digitaalse ühtse turu õigusaktide rakendamisel ette juurdepääsu käsitlevad sätted, võtma digitaalsisu kättesaadavuse küsimust igakülgselt arvesse kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades, algatama koolitusprogramme digioskuste arendajatele kogukondades, et rohkem puuetega inimesi hakkaks kasutama internetti, ja võtma vajalikke meetmeid, et võidelda küberkuritegevuse ja küberkiusamise vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et intellektuaalomandi õigused ei looks tarbetuid ja diskrimineerivaid tõkkeid seoses puuetega inimeste juurdepääsuga kultuurimaterjalidele, ning kaaluma autoriõiguste osas kohustusliku erandi tegemist juhtudel, kui materjale kasutatakse puuetega inimeste jaoks ning kasutamine on otseselt puudega seotud, mittekaubanduslikku laadi ja konkreetse puude puhul vajalikus ulatuses; nõuab, et valdkonnaülest lähenemisviisi puuetega inimeste inimõigustele kohaldataks kõikides ELi poliitikavaldkondades;

134.

tuletab meelde, et sport on äärmiselt väärtuslik sotsiaalse kaasamise vahend, kuna pakub võimalusi suhelda ja arendada sotsiaalseid oskusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama vastavalt ÜRO puuetega inimeste konventsiooni artiklile 30 konkreetseid programme, et muuta sportlik tegevus ja spordiüritused puuetega inimestele kättesaadavamaks; märgib, et õigus omada täit juurdepääsu kultuurietendustele või vaba aja veetmise võimalustele on põhiõigus, ning kutsub komisjoni seetõttu üles parandama juurdepääsu sellistele üritustele, kohtadele, kaupadele ja teenustele, sealhulgas audiovisuaalvaldkonnas; peab kiiduväärseks algatusi varustada audiovisuaalseid ja muid teoseid sobivate subtiitrite või audiokirjeldustega, et need oleksid puuetega inimestele kättesaadavad;

135.

on arvamusel, et puuetega inimeste jaoks tuleks välja töötada digitaalsed vahendid, et aidata integreerida puuetega sportlasi, ning kaugtöö, kontorilaua jagamise ja koostöötamise platvormid; on lisaks seisukohal, et kvaliteetset õpetamis- ja sporditaristut koolides tuleks kohandada puuetega laste vajadustele ning et igas liikmesriigis peaks olemas olema riiklik ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik, mis käsitleb elukestvat õpet ning hõlmab konkreetseid meetmeid puuetega inimeste oskuste arendamiseks;

136.

tuletab meelde, et „Loova Euroopa“ alla kuuluvas programmis MEDIA tuleks pöörata erilist tähelepanu puude teemaga seotud projektidele, samuti tuleks sellega seoses rõhutada filmide ja festivalide harivat mõju;

137.

on seisukohal, et juurdepääsetavus on oluline eeldus selleks, et puuetega inimesed saaksid Euroopa turismipakkumisi täiel määral ära kasutada;

138.

rõhutab, et turismiteenused peavad arvestama puuetega inimeste erivajadustega, nagu teabe lihtne kättesaadavus ja suhtlemise hõlpsus ning kerge juurdepääs tubadele, vannitubadele, tualettidele ja muudele siseruumidele;

139.

on seisukohal, et turismiga seotud riikliku, piirkondliku, kohaliku või Euroopa tasandi meetmed peaksid alati lähtuma kõigile kättesaadava turismi põhimõttest; osutab asjaolule, et turismiteenuste osutajad peaksid seisma puuetega inimeste vajaduste eest, aidates kaasa rajatiste kohandamisele ja töötajate koolitamisele;

140.

nõuab inimõigustel põhinevate näitajate väljatöötamist ning palub liikmesriikidel esitada kõigi tegevusalade kohta ELis kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid võrreldavaid andmeid, mis on eristatud mitmesuguste tegurite, sh soo, vanuse, tööhõivestaatuse ja puude alusel; palub komisjonil rahastada asjaomaseid teadusuuringuid ja andmete kogumist, näiteks turismi- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning igat liiki puuetega inimeste vastu vägivalla kasutamise, kuritarvitamise ja ärakasutamise kohta kogukonnas ja institutsioonides;

141.

palub komisjonil ühtlustada ELi sotsiaaluuringute kaudu puudeid käsitlevate andmete kogumist vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 31, et selles valdkonnas toimuvaid muutusi saaks täpselt kindlaks teha ja avalikustada; rõhutab, et nende andmete kogumisel tuleks kasutada metoodikat, mis hõlmaks kõiki puuetega inimesi, sealhulgas raske puudega inimesi ning hooldusasutuses elavaid inimesi; kõigi kogutud andmete puhul tuleb järgida inimõiguste andmekaitse algatuste rangeid nõudeid, sealhulgas, kuid mitte ainult Euroopa inimõiguste konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja andmekaitsedirektiivis sätestatud nõudeid; rõhutab, et niisugused uuringud peavad olema võimalikult konkreetsed ja eesmärgistatud ning neile peaksid järgnema asjakohased uurimused ja õpikojad, mille tulemuseks oleksid sobivad ja mõjusad tegevusvormid;

142.

kutsub komisjoni süstemaatiliselt integreerima puuetega inimeste õigusi kõigisse ELi rahvusvahelise koostöö alastesse poliitikatesse ja programmidesse;

143.

rõhutab puuetega seotud kõigi säästva arengu eesmärkide saavutamise vajadust, eelkõige eesmärki 4, mis käsitleb kaasava ja kvaliteetse hariduse tagamist kõigile, ning vajadust suurendada nende koolide arvu, millel on juurdepääs puuetega õpilastele kohandatud taristule ja materjalidele, ning investeerida õpetajate pädevusse kaasava hariduse ning koolis ja kogukonnas laste osalemise tagamiseks;

144.

rõhutab kõigi osaliste kaasamise lubadust ning säästva arengu eesmärkides puuetele tehtud viiteid, eriti haridust, majanduskasvu ja tööhõivet, ebavõrdsust ja elukeskkonna juurdepääsetavust käsitlevates osades ning seoses säästva arengu eesmärkidega seonduvate andmete kogumise ja järelevalvega, ning soovitab ELil võtta endale juhtroll puudeid hõlmavate säästva arengu eesmärkide rakendamises; rõhutab lisaks viiteid Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikule;

145.

soovitab ELil võtta endale juhtroll puuetega inimesi arvestavas säästva arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamises ning kehtestada töökava ja selle vahekokkuvõte, et tagada järelevalve- ja hindamismehhanism ning kindlustada ELi aruandekohustus;

146.

palub komisjonil koostada kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga säästva arengu eesmärkide ja katastroofiohu vähendamise raamistiku rakenduskava; rõhutab, et selline kava peaks andma olulise panuse näitajate kindlaksmääramisse puuete ja sotsiaal-majandusliku kaasamisega seotud valdkondades; rõhutab, et vaesus, sotsiaalkaitse, tervisekindlustus, naistevastane vägivald, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning sellega seonduvad õigused, vee-, kanalisatsiooni- ja energiateenuste kättesaadavus, vastupanuvõime katastroofidele ja sündide registreerimine väärivad säästva arengu eesmärkide näitajate kindlaksmääramisel erilist tähelepanu;

147.

rõhutab asjaolu, et kõik ELi välis- ja sisepoliitika valdkonnad ja programmid peavad järgima puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning kehtestama konkreetsed meetmed, millega tagatakse puuetega inimeste õiguste integreerimine kõikidesse valdkondadesse, sealhulgas humanitaar- ja arengupoliitikasse ja selle valdkonna programmidesse; kutsub sellega seoses ELi üles võtma kasutusele puudega inimesi kaasavat arengut käsitleva ühtlustatud poliitika ning looma süsteemse ja institutsionaliseeritud lähenemisviisi puuetega inimeste õiguste integreerimiseks kõigisse ELi rahvusvahelise koostöö alastesse poliitikameetmetesse ja programmidesse;

148.

soovitab ELi delegatsioonide ja asutuste tegevuses väljendada piisavat arusaama ELi puudega inimesi käsitlevast strateegiast ning töötada kaasavalt ja juurdepääsetavalt; soovitab Euroopa välisteenistuses luua puuetega inimeste õiguste konventsiooni koordinatsioonikeskuse; nõuab, et kõigis ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide raames toimuvates inimõigustealastes koolitustes võetaks viivitamatult kasutusele puuete küsimuse perspektiiv;

149.

palub ühtlasi Euroopa Liidul

150.

väljendab heameelt selle üle, et inimõiguste ja demokraatia tegevuskavasse aastateks 2015–2019 on lisatud uus eesmärk nr 12; palub komisjonil tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise küsimuse süstemaatiline tõstatamine kolmandate riikidega peetavates inimõigustealastes dialoogides; palub ELi inimõiguste eriesindajal olla eestvedajaks ja jälgida tehtavaid edusamme selles valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu juurdepääsu osas tehtavatele standardimisalastele jõupingutustele;

151.

toetab puuetega inimeste tulemuslikku kaasamist ühiskonda, eelkõige kohalikesse kogukondadesse, ning iseseisvalt elavatele inimestele suunatud teenuste rahastamist välisrahastamisvahendite programmidest; nõuab ELi struktuurifondide lihtsustatumat kasutamist; nõuab välisrahastamisvahendite vahehindamist, et hinnata, kui tulemuslikult on need panustanud puuetega inimeste kaasamisse ühiskonda, tõkete kaotamisse ja juurdepääsetavuse edendamisse; nõuab lisaks sellele, et institutsionaliseerimist toetavad ELi programmid takistaksid puuetega inimeste segregatsiooni; nõuab kulutuste järelevalve tugevdamist puuetega inimeste organisatsioonidega konsulteerides;

152.

soovitab kõigil ELi välispiiride haldusse ja varjupaiga vastuvõtukeskustesse tööle võetud inimestel läbida puuetega inimeste vajadusi käsitlev erikoolitus, et tagada nende vajaduste täitmine;

153.

tunneb heameelt komisjoni taandumise üle sõltumatust järelevalveraamistikust (ELi raamistikust); väljendab kindlat kavatsust leida ELi raamistiku jaoks sobivaim ülesehitus, et see oleks täielikult kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Pariisi põhimõtetega, ning nõuab tungivalt, et nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahel sõlmitud käitumisjuhend, mis käsitleb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist Euroopa Liidu poolt ja seda konventsiooni käsitlevaid ning ELile kehtestatud sise-eeskirju, vaadataks läbi ja et seda muudetaks nii, et sellesse kaasataks ka Euroopa Parlament;

154.

rõhutab vajadust tõhustada raamistikus poliitilist koostööd (sealhulgas finants- ja inimressursside osas), et tagada kohustuste täitmine ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni soovituste elluviimine;

155.

peab ülimalt tähtsaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 33 (Riiklik rakendamine ja järelevalve) ja ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikke märkusi 76 ja 77 ning väljendab seetõttu heameelt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee heakskiidu üle, mis anti Euroopa Parlamendi osalemisele ELi raamistikus;

156.

kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles eraldama piisavalt vahendeid, et ELi raamistik võiks oma otstarvet sõltumatult täita;

157.

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 227 kohaselt tagab petitsioonikomisjon aktiivse kaitse Euroopa Liidu kodanike (füüsiliste ja juriidiliste isikute) õigusele vaidlustada Euroopa Liidu organites, riiklikes või kohalikes asutustes nende suhtes toime pandud õiguste rikkumisi, muu hulgas rikkumisi, mis on seotud sellise Euroopa Liidu poliitika elluviimisega, mille eesmärk on puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine aluslepingule lisatud pädevuse piiritlemist puudutava deklaratsiooni käsitletavas valdkonnas;

158.

toonitab asjaolu, et petitsioonikomisjoni tunnustatakse kui Euroopa Liidu ühte institutsioonilist vahendit (lisaks ombudsmanile, kes tegeleb kodanike kaitsmisega haldusomavoli korral), mis täidab ELi raamistikus kaitsefunktsiooni kooskõlas ÜRO Peaassamblee 1993. aasta resolutsioonis 48/134 sätestatud inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate riigiasutuste toimimispõhimõtetega (nn Pariisi põhimõtted);

159.

tuletab meelde, et kaitsefunktsiooni täitmiseks kasutab petitsioonikomisjon sõltumatu järelevalve raamistikus järgmisi meetmeid: eeluurimine puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisega seotud ELi õiguse rikkumise küsimustes, petitsioonide edastamine muudele parlamendikomisjonidele nende uurimiseks või vastavate meetmete võtmiseks ning kohapealsed visiidid teabe kogumiseks ja kontakti loomiseks riiklike ametiasutustega;

160.

tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab igal aastal märkimisväärse arvu petitsioone puuetega inimestelt, millest ilmneb tegelik olukord Euroopas, kus miljonid inimesed kogevad igapäevaselt raskusi seoses juurdepääsuga töökohale ja tööturule, haridusele ja transpordile või osalemisega poliitilises, avalikus ja kultuurielus; rõhutab, kui tähtis on puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 29, milles käsitletakse puuetega inimeste diskrimineerimiseta osalemist poliitilises ja avalikus elus;

161.

osutab asjaolule, et sageli on kõige rohkem tähelepanu saanud petitsioonid, mida toetavad puuetega inimesi esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, mistõttu on tarvis edendada puuetega inimeste õiguste rikkumisega seotud petitsioonide kaitsvat rolli ja anda teada selliste petitsioonide tulemuslikkusest; tunnustab selliste organisatsioonide rolli puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse edendamisel ja elukvaliteedi parandamisel;

162.

võtab teadmiseks petitsioonid, milles kirjeldatakse väärkäitumise juhtumeid mõnedes liikmesriikides puuetega inimestele toimetuleku tagamisel, mitte üksnes seoses seadusega tagatud toetuste maksmata jätmisega, vaid ka juhtumitega, nagu see, mida kirjeldati petitsioonis nr 1062/2014, kus ametiasutused tegid väidetavalt meelevaldseid haldusotsuseid, et vähendada eelnevalt antud toetusi kahtlaste meditsiiniliste hinnangute alusel, millega tegelikult vähendati puudeastet; palub asjaomastel riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel näidata üles suuremat tundlikkust selliste meetmete mõju suhtes kõnealuste üksikisikute ja nende perede elule ning nõuab, et komisjon jälgiks põhjalikult mitmesugust poliitikat ja sellega seotud meetmeid, mida eri liikmesriikides seoses puuetega võetakse;

163.

märgib, et mõned liikmesriigid, kes on puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud, peavad veel looma või määrama konventsiooni rakendamise ja järelevalve eest vastutavad organid, nagu nõutakse artiklis 33; märgib, et juba loodud organite, eriti artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistike tööd takistab finants- ja inimressursside vähesus ning kindla õigusliku aluse puudumine nende määramiseks;

164.

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid eraldaksid artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistikele nende ülesannete täitmiseks piisavad ja püsivad finants- ja inimressursid; on arvamusel, et nad peaksid samuti garanteerima järelevalveraamistike sõltumatuse, tagades selleks, et nende koosseisu ja tegevuse osas võetakse arvesse Pariisi põhimõtteid inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate riiklike institutsioonide tegevuse kohta, nagu nõutakse artikli 33 lõikega 2 – seda toetaks ametliku õigusliku aluse kehtestamine, millega sätestataks selgelt raamistiku roll ja kohaldamisala; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes artikli 33 kohaseid organeid veel määranud ei ole, teeksid seda võimalikult kiiresti ning annaks neile ressursid ja volitused puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste tulemuslikuks rakendamiseks ja järelevalveks;

165.

rõhutab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni võrgustikku tuleb tugevdada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sisemise ja institutsioonidevahelise rakendamise nõuetekohaseks koordineerimiseks, kaasates aktiivselt puuetega inimesi ja neid esindavaid organisatsioone võrgustiku tegevustesse ja kohtumistel ning konsulteerides nendega võrgustiku tegevuste ja kohtumiste raames;

166.

nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid looksid kontaktpunktid, ning rõhutab kõiki peadirektoraate ja ELi institutsioone ühendava horisontaalse institutsioonidevahelise kooskõlastamismehhanismi vajalikkust; nõuab, et selle koostöö üksikasjad sätestataks puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegias;

167.

nõuab, et tugevdataks institutsioonidevahelist koordineerimist erinevate ELi institutsioonide rakendusmehhanismide vahel;

168.

peab oluliseks, et petitsioonikomisjon korraldaks puuete valdkonna petitsioonidele keskenduvaid üritusi, ning rõhutab mitmete sidusrühmadega, sealhulgas muude asjaomaste Euroopa Parlamendi komisjonidega, puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamistiku osalistega, puuetega inimesi esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning teadlastega peetava dialoogi ja nendepoolse panuse olulist rolli;

169.

väljendab heameelt asjaolu üle, et petitsioonikomisjoni 15. oktoobril 2015. aastal korraldatud avalik kuulamine teemal „Puuetega inimeste õiguste kaitse lähtuvalt esitatud petitsioonidest“ vastas kõrgetele juurdepääsetavuse standarditele, ning soovitab muuta kõik parlamendikomisjonide koosolekud tulevikus puuetega inimestele juurdepääsetavaks;

170.

väljendab heameelt asjaolu üle, et petitsiooni esitajatega suhtlemisel kasutatakse Braille kirja, ning ergutab kõiki ELi institutsioone kasutama suhtluses kodanikega viipekeelt, lihtsalt loetavaid formaate ja Braille kirja, et säilitada ja tugevdada jõupingutusi kodanike kaasamiseks institutsioonide töösse ja Euroopa projekti;

171.

nõuab, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid tagaksid, et avaliku konsultatsiooni menetluses osalemise võimalustest teavitatakse tõhusalt ja laialdaselt, kasutades puuetega inimestele juurdepääsetavaid kommunikatsioonivahendeid, näiteks Braille kirja ja kergelt loetavat teksti;

172.

nõuab, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid tagaksid, et konsulteerimisprotsessis osalemise võimalusest teavitatakse selgelt ja laialdaselt, kasutades juurdepääsetavaid kommunikatsioonivahendeid, et arvamusi saaks esitada muudes vormingutes, näiteks Braille kirjas või kergelt loetavas tekstis, ning et avalikud kuulamised ja koosolekud, kus arutatakse kavandatavaid õigusakte ja poliitikameetmeid, tehtaks puuetega inimestele, sealhulgas intellektipuude ja õpiraskustega inimestele, täielikult juurdepääsetavaks;

173.

rõhutab vajadust hõlbustada puuetega inimeste tulemuslikku osalemist ja sõnavabadust avalikel üritustel ja kohtumistel, mida institutsioonid korraldavad või mis toimuvad institutsioonide ruumides, tagades subtiitrid ja tõlke viipekeelde, pimedate kirjas trükitud ja kergesti loetavas vormingus dokumendid;

174.

kutsub Euroopa koolide kuratooriumi ja komisjoni üles tagama Euroopa koolides kaasavat kvaliteetset haridust, mis vastab puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele seoses valdkondadevahelise hindamise, puuetega laste kaasamise ning mõistlike abinõude rakendamisega, tagades ühtlasi puuetega vanemate kaasamise;

175.

kutsub institutsioone üles toetama ja edendama Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri tööd;

176.

nõuab, et EL muudaks ühist ravikindlustusskeemi, pensionisüsteemi ning puuetega seotud sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse meetmeid, tagamaks puuetega inimeste mittediskrimineerimise ja võrdsed võimalused, muu hulgas tunnistades puuetega seotud tervishoiuvajaduste erinevust haigusest ning edendades iseseisvat elamist ja töötamist, hüvitades täielikult neile seadmetele või teenustele tehtavad täiendavad kulutused, mis on töö jaoks vajalikud (näiteks Braille kirja printer, kuuldeaparaadid, viipekeele tõlk, subtiitrite lisamise teenused jne);

177.

nõuab tungivalt, et institutsioonid, ametid ja organid tagaksid vastavalt kokkuvõtlikele märkustele kehtivate personalieeskirjade täieliku ja tõhusa rakendamise kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, ning et sise-eeskirjad ja rakendussätted töötatakse välja, järgides täielikult puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid, et need moodustaksid osa avatud ja puudeid kaasavast tegutsemisviisist;

178.

nõuab, et ELi institutsioonide teenistuses olevate puuetega inimeste või ülalpeetavate puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste heaks võetaks piisavad vajadustepõhised ja puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavad mõistlikud abinõud, pöörates erilist tähelepanu puuetega vanemate vajadustele;

179.

nõuab tungivalt, et institutsioonid kehtestaksid tervikliku värbamise, töökohal püsimise ja edutamise poliitika, kaasa arvatud ajutised positiivsed meetmed, et aktiivselt ja olulisel määral suurendada puuetega, sealhulgas psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega ametnike või töötajate ja praktikantide arvu kooskõlas direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 5;

180.

soovitab koostada puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega konsulteerides terviklikud puuetega inimeste õiguste konventsiooni teemalised töötajate koolitusmoodulid, keskendudes nn eesliinitöötajatele, juhtivtöötajatele ja avaliku hankega tegelevatele töötajatele;

181.

nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid muudaksid juurdepääsetavaks oma internetipõhise sisu ja rakendused, kaasa arvatud sisevõrgud, kõik olulised dokumendid ja audivisuaalne sisu, tagades samal ajal oma hoonete füüsilise juurdepääsetavuse;

182.

palub komisjonil teha tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikidega, et kooskõlastada tulemuslikud ja süstemaatilised järelmeetmed kokkuvõtlikele märkustele, näiteks puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegia kaudu;

183.

palub ELil ja liikmesriikidel tagada neile suunatud lõplike märkuste elluviimisel konsulteerimise puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega ning nende süstemaatilise ja struktureeritud kaasamise;

184.

on seoses puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 35, milles kohustatakse konventsiooni allkirjastanud liikmesriike esitama esialgset ja hilisemaid aruandeid konventsiooni rakendamise kohta, seisukohal, et sellised aruanded tuleks esitada iga nelja aasta järel ning need tuleks koostada puuetega inimeste organisatsioonide osalusel;

185.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.