16.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 101/116

P8_TA(2016)0312

Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi ettevalmistamine

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta (2016/2773(RSP))

(2018/C 101/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid pealkirjaga „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“, mille esitas Jean-Claude Juncker 15. juulil 2014,

—	võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2015. aasta teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610) ning selle I–VI lisa,

—	võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,

—	võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2017. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma;

—	võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda (1),

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2016. aasta kohtumise järeldusi,

—	võttes arvesse Regioonide Komitee panust komisjoni 2017. aasta tööprogrammi,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.	arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on toonud Euroopasse rahu ning aidanud aastakümneid tagada turvalisuse ja heaolu;

arvestades, et Euroopa seisab hetkel silmitsi paljude ühiste ja globaalsete probleemidega, kuid ka paljude kodanike üha suurema pettumuse ja murega ebastabiilsete tulevikuväljavaadete ja võimaluste puudumise pärast, ning arvestades, et kodanikud ootavad, et poliitikakujundajad nendele probleemidele reageeriksid; arvestades, et Euroopa Liit saab olla edukas vaid siis, kui seda ei taandata ainuüksi majanduslikuks projektiks; arvestades, et eurooplaste poolehoid Euroopa projektile tuleks aega kaotamata tagasi võita ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

arvestades, et samaaegsete kriiside lahendamiseks ELis on tarvis mõjusaid üleeuroopalisi lahendusi, mis kinnistuvad ühenduse meetodi abil kindla osana demokraatlikumasse protsessi, millesse tuleb täielikult kaasata ka Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta;

arvestades, et EL on meie ühine kodu ja see peab pakkuma oma kodanikele turvalist paika ning stabiilset majanduskeskkonda; arvestades, et jätkusuutlikkust ja majanduskasvu saab ühildada ning need võivad üksteist tugevdada; arvestades, et on tähtis lõpetada pikaajaline majanduskriis ELis, suurendades kestlikke investeeringuid, vähendades ebavõrdsust, rakendades kokkulepitud poliitilisi meetmeid ja töötades välja paremat poliitikat, eelkõige siseturu tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu täiustamise kaudu;

arvestades, et me oleme otsustanud ühise tuleviku kasuks ühendusena, mis põhineb ühistel väärtustel, ning hindame oma traditsioonide ja ajaloo rikkust ja mitmekesisust; arvestades, et meie soov on, et Euroopa täidaks oma rolli ja võetud kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning kohustuks seejuures järgima solidaarsuse ja mitmepoolsuse põhimõtet, osalema välispartnerlustes ning toetaks lähenemist paremate normide suunas; arvestades, et tahame kindlustada ühise rahu-, heaolu- ja demokraatiaprojekti jätkumise, et luua kõikidele põlvkondadele helge tulevik;

Euroopa kodanike töö- ja elutingimuste parandamine

tuletab meelde, et Euroopa majanduse taastumine on siiani olnud tagasihoidlik ja ebaühtlane, sest paljudes liidu piirkondades on töötus, vaesus ja ebavõrdsus endiselt lubamatult kõrgel tasemel ning noorematel põlvkondadel puuduvad sageli tulevikuväljavaated; EL peab seetõttu püüdlema sellise dünaamilise ja kaasava tööturu poole, mis põhineks Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelil ja aitaks parandada kodanike elu- ja töötingimusi ning võimaldaks õiglast liikuvust; on veendunud, et kõik ELi kodanikud peaksid saama arvestada õiglaste töötingimustega ja juurdepääsuga kvaliteetsele haridusele, sotsiaalkaitsele ja esmatähtsatele teenustele, mis võimaldaks töö- ja eraelu tasakaalu ning vastaks kaasaegse tööturu vajadustele ELis; tunnistab, et konkurentsivõimelise ja kaasava majanduse juures on kõige tähtsam suutlikkus toetada naiste ja meeste andeid kõikidel tegevusaladel;

palub seetõttu, et komisjon tugineks jätkuvale avalikule arutelule ja Euroopa Parlamendi tulevasele raportile ning esitaks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja aluslepingute eesmärkidega ettepaneku Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, ning et sellele järgneksid konkreetsed algatused, eelkõige selleks, et:

—	edendada alushariduse, lastehoiu ja tervishoiu kättesaadavust ja kvaliteeti, mis aitab olulisel määral tagada, et ükski laps ei jääks hooleta; komisjon peaks seega kaaluma uute meetmete võtmist sotsiaalsete investeeringute edendamiseks ning eelkõige laste vaesuse vähendamiseks;

—	teha lõpp oskuste nappusele ning tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele;

—	vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada kvaliteetset tööhõivet, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute jaoks, et hoogustada majanduskasvu;

—	leida lahendus töö- ja eraelu tasakaalu ning soolise palgalõhe ja pensionilõhe probleemile;

rõhutab, et komisjon peaks jälgima, ergutama ja toetama liikmesriike, et nad kasutaksid tõhusalt ja mõjusalt rahalisi vahendeid noorte tööhõive suurendamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, eriti kõrge töötuse tasemega piirkondades, selliste tööhõive ja majanduskasvu programmide kaudu, mida rahastatakse noorte tööhõive algatusest, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja Euroopa Investeerimispangast;

rõhutab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja tööturu osapooltega süvendama ka sotsiaaldialoogi Euroopas, et paremini ühitada tööturu ja sotsiaalkaitse vajadused, leevendamaks sotsiaalset ebavõrdsust ning konkurentsivõime probleeme;

Majanduse elavdamine ja pikaajalise konkurentsivõime tugevdamine, et luua töökohti ja saavutada heaolu

on veendunud, et EL võiks olla maailmas juhtival kohal, kui ta kasutaks täielikult ära oma ühtse turu võimalused ja ergutaks ettevõtlust, õiglast konkurentsi ja investeeringuid uuendustegevusse;

on seisukohal, et EL peab toetama jõulist ja mitmekesist Euroopa ärimaastiku; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi konkurentsipoliitika on Euroopa sotsiaalse turumajanduse toimimiseks otsustava tähtsusega; rõhutab, et kui Euroopa tööstus soovib jääda konkurentsivõimeliseks, vajadustele vastavaks ja tulevikukindlaks, peab ta muutuma jätkusuutlikuks ja liikuma digitaalsuse suunas; jagab komisjoni seisukohta, et Euroopa sekkumine peab olema suur suurtes asjades ja vähene väikestes asjades;

nõuab, et algatataks uuesti Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia koos tegelike tulevikku suunatud eesmärkidega, et eelkõige täiustada sotsiaalse turumajanduse mudelit, rakendada struktuurireforme liikmesriikide majanduse moderniseerimiseks ja saavutada laialdane üldine heaolu; on veendunud, et tööhõive ja tootlikkuse suurendamine on endiselt kõige tähtsam prioriteet ning EL vajab sihipäraseid investeeringuid, et ergutada üleminekut innovaatilisele ja ressursitõhusale digitaalmajandusele eesmärgiga Euroopa taasindustrialiseerida ja töökohti tagasi tuua;

palub komisjonil töötada välja uus ambitsioonikas tööstusstrateegia, mille aluseks oleks ringmajanduse pakett ja mis viimast täiendaks; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamiseks, ökoinnovatsiooniga tegelevate VKEde tegevuseks, teadustegevuseks ja hariduse edendamiseks on tarvis era- ja avaliku sektori lisainvesteeringuid;

palub komisjonil esitada rohkem ettepanekuid muudatusteks, mis toetaksid teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, kultuurilist mitmekesisust ja loovust kui peamisi töökohtade loomist hoogustavaid tegureid, pidades samal ajal silmas, et ettevõtjate, eelkõige VKEde, juurdepääs kapitalile on ülioluline, et ergutada arengut ning uute toodete tootmist ja teenuseid nii traditsioonilistes kui ka kujunemisjärgus olevates sektorites ning kaitsta tõhusalt intellektuaalomandi õigusi;

10.

on arvamusel, et ühtsel turul on vajalik edasine integratsioon, eriti digitaalvaldkonnas, see aitaks luua tarbijate ja VKEde jaoks õiglase keskkonna ja kõrvaldada õigustamata takistused; on täielikult veendunud, et üleilmselt konkurentsivõimeline, innovaatiline ja kodanikele suunatud digitaalne ühtne turg on üks võimalusi 21. sajandi väljakutsetele reageerimiseks;

11.

eeldab, et komisjon kasutab kõiki oma volitusi ja pädevusi, et toetada üleminekut paremale kasvumudelile, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega, seejuures tuleb arvestada ka selle arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet;

Kliimamuutustele reageerimine ja energiajulgeoleku tagamine

12.

tuletab meelde, et on vaja rohkem pingutada energialiidu saavutamiseks, mis tagaks energiajulgeoleku ning taskukohase ja säästva energia kõigile kodanikele ja ettevõtetele;

13.

tõstab esile Euroopa kliimakatastroofide tagajärgi inim- ja majandustegevusele; rõhutab, kui tähtis on tegeleda ambitsioonika kliimastrateegia abil, milles käsitletakse ka energiatõhusust, jätkuvalt kliimamuutuste algpõhjustega, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime;

14.

nõuab, et EL seaks endale kooskõlas Pariisi COP21 kliimakokkuleppega ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas 2020. aasta järgsel perioodil;

15.

palub komisjonil töötada välja energia- ja kliimadiplomaatia ühisstrateegia nende üleilmsete probleemide käsitlemiseks;

16.

palub, et komisjon määraks kindlaks meetmed fossiilkütuste subsideerimise kaotamiseks, leevendades selle võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid;

Ühtne reageerimine pagulaste suurenevale sissevoolule

17.

on arvamusel, et Euroopa Liit peab töötama välja konkreetsed lahendused, et pagulaskriisiga toime tulla, tegeledes eelkõige selle algpõhjustega, tugevdades koostööd rändevoogude transiidi- ja päritoluriikidega ning kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et tagada nende riikide stabiliseerimine, taastamine ja areng;

18.

ergutab komisjoni osutama koostöös liikmesriikidega vajalikku humanitaarabi ning tagama põgenikelaagrites elamisväärsed tingimused koos pikaajaliste arenguprogrammidega, eelkõige hariduse valdkonnas;

19.

juhib tähelepanu sellele, et ELi varjupaiga- ja rändepoliitika ei täida oma eesmärki ja seda tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 alusel põhjalikult muuta; on seisukohal, et ükski Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform ei tohiks endaga kaasa tuua ELis kehtiva varjupaigaõiguse kaitsetaseme vähenemist;

20.

nõuab, et viivitamata tuleb luua süstemaatilised ja teostatavad programmid varjupaigataotlejate otseseks ümberasustamiseks ja -paigutamiseks;

21.

nõuab, et ELis loodaks tingimused varjupaigataotlejate hästikorraldatud vastuvõtmiseks, mis tagaks nende turvalisuse ja inimliku kohtlemise, pöörates erilist tähelepanu haavatavate inimrühmade vajadustele; rõhutab samal ajal, et pagulaste integreerimiseks tööturule ja sotsiaalseks kaasamiseks tuleb tagada piisavad vahendid;

22.

palub komisjonil esitada ettepanekud sobiva ELi majandus- ja seadusliku rände poliitika kujundamiseks, mis toetuks olemasolevatele vahenditele üliõpilaste, teadlaste ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, ning pikemas perspektiivis üldisemate eeskirjade kehtestamiseks nende kolmandate riikide kodanike liitu sisenemiseks ja seal elamiseks, kes otsivad ELis tööd, et täita liidu tööturul ilmnenud tühikud;

23.

on arvamusel, et rahvusvaheline ränne on ülemaailmne nähtus, mille ulatus, keerukus ja mõju üha kasvab ning seetõttu peavad EL ja rahvusvaheline üldsus selles valdkonnas vastavalt vastutuse võtma;

Kodanike julgeolekuga seotud murede lahendamine

24.

rõhutab, et sise- ja välisjulgeolek on järjest enam omavahel seotud;

25.

nõuab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomise ettepaneku vastuvõtmisest tulenevalt tungivalt, et komisjon tagaks, et amet hakkaks kiiresti tööle ning et sellele eraldataks vajalikud inim- ja logistilised ressursid;

26.

palub terrorismi- ja vägivaldse äärmusluse ohu vältimiseks, et komisjon jälgiks tähelepanelikult ELi terrorismivastaste meetmete ülevõtmist ja rakendamist, mis hõlmab tõhusat politsei- ja õiguskoostööd, teabe õigeaegset jagamist riikide ametiasutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti kaudu ja meetmeid, millega võideldakse terrorismi rahastamise uudsete suundumuste vastu;

27.

kutsub komisjoni üles koondama teadmisi ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi tasandil heade tavade koordineerimine ja vahetus võitluses vägivaldse äärmusluse ja terrorismipropaganda, äärmusvõrgustike ning terroriorganisatsioonidesse uute liikmete värbamise vastu nii interneti kaudu kui ka muude vahenditega, keskendudes eelkõige ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsiooni strateegiatele;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid juba vastu võetud julgeolekualaste õigusaktide täieliku rakendamise; kordab, et nõuab ELi terrorismivastase võitluse strateegia põhjalikku hindamist, mille puhul analüüsitakse nii vastuvõetud meetmete rakendamist kui ka nende mõjusust; loodab, et komisjon ajakohastab julgeoleku tegevuskava, mis on vajalik suureneva terrorismisohu tõttu;

29.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, millest ta on teada andnud ja mis puudutavad Europoli raames loodava Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse nõuetekohast õiguslikku alust, olemasolevate teabesüsteemide parandamist ja arendamist, teabepuudujääkide kõrvaldamist ja koostalitluse rakendamist ning ELi tasandil toimuvat kohustuslikku teabevahetust, millega kaasnevad nõutavad andmekaitsemeetmed;

Naaberriike ja globaalset süsteemi hõlmava ambitsioonika välistegevuse kava rakendamine

30.

nõuab ambitsioonikat ELi üldist strateegiat, milles käsitletakse ELi geopoliitilise osalejana kiiresti muutuvas maailmas, ning loodab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad sidusalt kasutusele kõik ELi välistegevuse vahendid, et saavutada kogu maailmas parem juhtimine, paremate standardite ulatuslik rakendamine ning suurem julgeolek ja inimõiguste austamine; rõhutab, et selleks tuleks ELi välistegevuse kavas lugeda esmatähtsaks alljärgnevat:

—

edendada stabiilsust ja jõukust ELi naabruses algatuste kaudu, mis toetavad arengut, demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet, tugevdavad tsiviilkonfliktide ennetamist ja lepitusmeetmeid ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmeid, kaasates asjakohaselt ka NATOt, mis jääb kaitsealliansi liikmesriikide kollektiivkaitse aluseks ja selle rakendamise vahendiks;

—

taaselustada komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abiga ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis ei saa enam olla ELi integratsiooniprotsessi nõrgim lüli; julgeolekuolukord nõuab, et Euroopa kaitsest saaks täiemahuline tegevuspoliitika, mis tagab kõigile liikmesriikidele võrdse turvatunde ja peab võrdselt tähtsaks nende kõigi muresid julgeolekuküsimustes; olemasolevad struktuurid, mehhanismid ja vahendid tuleb tööle rakendada;

—	minna edasi laienemisläbirääkimistega, tugevdades kandidaatriikides sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ja demokraatiat ning tegemata Kopenhaageni ühinemiskriteeriumides järeleandmisi;

—	muuta arengukoostööpoliitika tõhusamaks, paremini koordineerituks ja muude ELi välistegevuse vahenditega kooskõlas olevaks; tagada arengu- ja julgeolekupoliitika vaheline sidusus ja järjepidevus, sest need on omavahel seotud, teineteisest sõltuvad ja teineteist tugevdavad;

—	integreerida säästva arengu tegevuskava 2030 ja poliitikavaldkondade arengusidusus ELi välis- ja sisepoliitikasse; nõuab, et komisjoni annaks aru, kuidas ta kavatseb tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärke täita, nende täitmist jälgida ja järelmeetmeid võtta ning neid ühendada;

—

edendada kaubandust kui majanduskasvu suurendamise, töökohtade loomise ja konkurentsivõime tõstmise olulist vahendit ning edendada inimõiguste ja säästva arenguga seotud ELi standardeid; liidu kaubanduse kaitsevahendeid tuleb nüüdisajastada ja energiliselt rakendada ning vajaduse korral tuleb kasutada ebastandardseid meetodeid;

—	leida lahendused, kuidas tõrjuda hübriidohte ning suurendada ELi ja liikmesriikide ja (eelkõige ELi naabruses asuvate) ELi partnerite vastupanuvõimet;

Õiglane maksupoliitika piisavate vahendite tagamiseks

31.

rõhutab, et kunagi varem pole olnud nii pakilist vajadust tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, mis võib suurendada riikide eelarvetulusid kuni 1 triljoni euro võrra; on seisukohal, et neid vahendeid oleks saanud kulutada tulevikusuunitlusega investeeringuteks, tööhõive suurendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks;

32.

toonitab, et komisjon peab viivitamata jätkama tööd selle tagamiseks, et kasumit maksustataks neis Euroopas riikides, kus toimub tegelik majandustegevus ja väärtuste loomine; EL peaks tegutsema kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise nimel, intensiivsemalt uurima maksualaste riigiabieeskirjade rikkumisi, kohaldama maksualaste siduvate eelotsuste kasutamise ja läbipaistvuse ühtseid eeskirju ning otsustavalt järgima ühist eesmärki kaotada maksuparadiisid;

33.

kutsub komisjoni üles lisama maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastasesse võitlusesse välismõõtme, sealhulgas tegelema kasumi EList ilma maksustamata väljaviimise küsimusega;

ELi eelarve ja rahastamisvahendite tugevdamine

34.

on seisukohal, et tulemuslikuks tegutsemiseks vajab EL uut finants- ja eelarvestrateegiat; on seisukohal, et selleks peaks komisjon kavandama meetmed, mis tuginevad järgmistele põhimõtetele ja elementidele:

—

võtta kiiresti kasutusele piisavad vahendid; tingimata tuleb reformida liidu rahastamise süsteemi, tugevdades tõelisi omavahendeid või võttes kasutusele uued omavahendid, et muuta ELi eelarve stabiilsemaks, jätkusuutlikumaks ja prognoositavamaks; seejuures tuleb järgida kõikehõlmavuse põhimõtet ja suurendada läbipaistvust;

—	maksimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb ELi eelarveinstrumentide haldamisel pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ja kulutõhususele ning samas tagada ELi finantshuvide järgimine ja kaitse;

—	EL peaks astuma samme, et koguda vahendeid selliste probleemide lahendamiseks nagu suur noorte ja pikaajaline töötus ning pagulaskriisi sise- ja välismõõde;

—

mitmeaastase finantsraamistiku võimalused on kõigest kahe rakendamisaastaga peaaegu ammendatud; enamgi veel, kui mitmeaastast finantsraamistikku põhjalikult ei muudeta, ei saa ELi eelarvest katta lisarahavajadusi, rahastada uusi poliitilisi prioriteete ega vältida uut maksekriisi; palub komisjonil esitada mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamise tulemused enne 2016. aasta lõppu ning teha otsustavaid samme mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmiseks ja selle paindlikkuse suurendamiseks, et reageerida olukordadele, mida 2013. aastal ei osatud ette näha;

—

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tuleb hallata nii, et see võimaldaks kõigil liikmesriikidel teha vastavalt EFSI määrusele mahukaid strateegilisi investeeringuid ja et oleks tagatud, et investeeringute rahastamine aitab majandust ja ühiskonda säästvamaks muuta; komisjoni ettepanek EFSI järgmise etapi kohta peaks põhinema neil eesmärkidel;

—

ühtekuuluvuspoliitika tulemuslik rakendamine aastatel 2014–2020 peaks hõlmama ka ettevalmistusi 2020. aasta järgseks ajaks, mille puhul võetakse arvesse nimetatud poliitika aluslepingutes sätestatud tõelist olemust, selle tähtsust ühtse turu kujundamisel ja selle potentsiaali kõigi ELi piirkondade jaoks kättesaadava investeerimisvahendina; Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja muude ELi rahastamisvahendite vahelist koostoimet tuleks tugevdada, et kiirendada arukat, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu, kujundada toetuste ja rahastamisvahendite vaheline usaldusväärne tasakaal ning vältida igasugust ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist;

—

komisjon peaks esitama ettepanekud, kuidas vähendada põllumajandustootjate jaoks ühise põllumajanduspoliitika bürokraatlikku keerukust; lisaks peaks ta välja töötama paremad vahendid põllumajandusturgudel ilmnevate äärmuslike kriiside lahendamiseks; on veendunud, et ELi tasandil on vaja raamõigusakti, mille abil võidelda ebaausate kaubandustavade vastu toiduainete tarneahelas ning tagada Euroopa põllumajandustootjatele ja tarbijatele õiglased müügi- ja ostutingimused;

Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

35.

nõuab, et Euroopa majanduse juhtimise otsuste tegemisel järgitaks ELi õiguse nõudeid demokraatliku aruandekohustuse osas;

36.

on seisukohal, et EL peab, täielikus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega ning Euroopa poolaasta juhtimisraamistikuga, tegema tööd suurema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise nimel;

37.

on seisukohal, et komisjon peaks järjekindlalt parandama võlgade, puudujääkide ja makromajanduslike tasakaaluhäirete jälgimist viisil, mis oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist, pöörates seejuures erilist tähelepanu euroala summaarsele rahandusseisule;

38.

on veendunud, et EL peab parandama Euroopa poolaasta usaldusväärsust, järjepidevust, riikide omavastutust ja demokraatlikku legitiimsust, tagamaks et liikmesriigid rakendavad riigipõhiseid soovitusi nende majanduse kaasajastamisele ja konkurentsivõime tõstmisele suunatud struktuurireformide ja investeeringute osas, järgivad vastutustundlikku eelarvepoliitikat ning vähendavad ebavõrdsust ja majanduse tasakaalustamatust;

39.

nõuab euroala investeerimispuudujääkide katmiseks ja reformipüüdluste tugevdamiseks majanduspoliitika tihedamat koordineerimist, et tõsta konkurentsivõimet ja säilitada nõudlust;

40.

peab vajalikuks viia lõpule pangandusliidu loomine, kus riskivähendamismeetmed peavad käima käsikäes riskide jagamisega;

41.

märgib, et on vaja võtta arvesse majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekuse kujundamisele pühendatud praeguste arutelude tulemusi;

42.

palub komisjonil esitada viie juhi aruandes nimetatud sidus ja põhjendatud ettepanekute pakett selle kohta, kuidas majandus- ja rahaliidu loomine lõpule viia;

Põhiõiguste ja demokraatia tugevdamine

43.

on mures selle pärast, et praegune kriis on peale Euroopa ühiskondade ühtekuuluvuse kahjustamise kõigutanud ka Euroopa kodanike usaldust ELi ja teinekord ka riiklike demokraatlike institutsioonide vastu; on seepärast veendunud, et Euroopa esmane prioriteet peab olema tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust ja taastada usk, et EL suudab teenida kodanike huve;

44.

tuletab meelde, et paljud tänased probleemid, mis ulatuvad kliimamuutustest varjupaiga- ja rändeküsimusteni, finantsturgudest ettevõtete tarneahelateni ning terrorismivõrgustikest läbikukkunud ja paariariikideni, on rahvusvahelised ja nõuavad Euroopa tasandi lahendusi, mis määratletakse ühenduse meetodil ning komisjoni ja Euroopa Parlamenti täiel määral kaasates;

45.

tuletab meelde, et aluslepingute täitmise järelevalvajana edendab komisjon liidu üldisi huve (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17), milleks on rahu, liidu väärtused ja liidu rahvaste hüvang (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3); juhib tähelepanu sellele, et ka Euroopa Parlamendil on eriline poliitiline kohustus aidata lahendada liikmesriikide erimeelsusi, kaitsta eurooplaste üldisi huve ja tagada Euroopa tasandil tehtavate otsuste demokraatlik legitiimsus; palub komisjonil tagada, et kõik algatused, sh Euroopa Ülemkogu omad, oleksid aluslepingute sätetega kooskõlas;

46.

palub komisjonil esitada algatusi selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa institutsioone ja innustada ELi kodanikke Euroopa poliitilises elus aktiivsemalt osalema; nõuab, et kõik ELi institutsioonid looksid tihedamad sidemed nooremate põlvkondadega ja nende aruteluplatvormidega; on veendunud võimaluses kasutada tõhusamaid meetmeid ka ELi kodanike teavitamiseks nende õigustest, Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali ärakasutamiseks ja ELi ombudsmani rolli suurendamiseks;

47.

rõhutab, et komisjonil tuleks – Euroopa Parlamendi tulevast raportit arvesse võttes – esitada ettepanekud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kohta; on veendunud, et komisjon peaks ka jätkama tööd ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu sellekohast arvamust ning lahendades säilinud õiguslikud probleemid;

48.

nõuab, et kõik ELi institutsioonid püüdleksid võimalikult kõrgete läbipaistvuse, aruandekohustuse ja usaldusväärsuse normide poole ning võitleksid huvide konfliktide vastu;

49.

kavatseb kasutada kõiki oma ressursse ja abivahendeid, et olla uuenenud demokraatliku Euroopa Liidu reformimise protsessi liikumapanevaks jõuks;

o o

50.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.