16.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/30

—

võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni Doha arengukava hetkeseisu kohta enne WTO kümnendat ministrite konverentsi (1),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta (2) ja 3. veebruari 2016. aasta (3) soovitusi komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks ning teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud säästva arengu tegevuskava aastani 2030,

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2015. aasta resolutsiooni ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika välismõju kohta avaliku ja erasektori algatustele väljaspool ELi asuvates riikides (4),

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kohta kolmandates riikides (5),

—

võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Rana Plaza hoone varingu teise aastapäeva ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe seniste tulemuste kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 2/2014 „Kas kaubanduse sooduskorda hallatakse asjakohaselt?“,

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvaheliste ettevõtete kohta ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta,

—

võttes arvesse ELi määrust ebaseaduslikult ülestöötatud puidu kohta, ELi muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi, komisjoni ettepanekut võtta vastu konfliktimineraalide määrus, Ühendkuningriigi tänapäevast orjust käsitleva seaduse tarneahelate läbipaistvuse klauslit ja Prantsusmaa hoolsuskohustuse seadust,

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames (7),

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta (8),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal (9),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (10),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes (11),

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—

võttes arvesse 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi, 21. novembri 2014. aasta kaubandust käsitlevaid järeldusi ning välisasjade nõukogu 27. novembri 2015. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust, mis käsitleb raportit ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta,

—

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingut (Marrakechi leping),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklit 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 207, 208 ja 218,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta artikli 24 lõiget 2,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingus sätestatud poliitika arengusidususe põhimõtet,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0220/2016),

A.

arvestades, et kaubandus ei ole eesmärk omaette, vaid vahend jõukuse ja võrdsuse saavutamiseks, ärivõimaluste edendamiseks, säästvaks majandusarenguks, sotsiaalseks progressiks ja kultuuridevaheliseks mõistmiseks, tööhõive suurendamiseks ja elatustaseme tõstmiseks avaliku sektori kulutusi suurendamata;

B.

arvestades, et ühine kaubanduspoliitika on pärast Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aasta detsembris väga palju muutunud; arvestades, et kaubandus ei toimi muust eraldiseisva nähtusena, vaid see on seotud paljude teiste poliitikavaldkondadega, mis seda mõjutavad; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingute läbirääkimistes ei tohi piirduda vaid tariifide alandamisega, sest praegu on keerukaid probleeme õigusliku reguleerimise ja rahvusvaheliste standardite lähendamisega;

C.

arvestades, et Euroopa Liidus ei ole tõsiselt arutatud kulusid, mis on seotud vabakaubanduspoliitikaga (nt majandussektorite kohandamine: ettevõtete sulgemine, tootmissektori töökohtade kaotamine, tervete tööstussektorite üleviimine kolmandatesse riikidesse ja impordi suurenemine), ning analüüsitud vabakaubanduspoliitika kulusid-tulusid üldiselt; arvestades, et avameelse arutelu puudumine paneb eri sidusrühmi kahtlema ELi kaubanduspoliitika ja üldse kogu ELi poliitika loogikas ja suundumustes, samas kui avameelne dialoog hoiab ära sellise ebasoovitava tagajärje;

D.

arvestades, et üldine peamiste tööstusharude liigne tootmisvõimsus ja sellest tulenev kaubanduse tasakaalustamatus on hakanud kahandama ELi äriühingute ja tööstussektorite usku ELi kaubanduspoliitika usaldusväärsusesse;

E.

arvestades, et ajal, mil majanduskasv on väike, on väliskaubandus Euroopa majanduse taastamiseks äärmiselt oluline, kuna annab konkreetseid ja mõõdetavaid tulemusi ning aitab luua inimväärseid töökohti, jätkusuutlikku majanduskasvu ja võrdsust Euroopas ning väljaspool seda;

F.

arvestades, et uue põlvkonna kaubanduspoliitika peab reageerima inimeste muredele läbipaistvuse ja osaluse, heaolu ja töökohtade pärast, ettevõtjate ootustele üleilmse ja omavahel seotud majanduse suhtes, vajadusele võidelda vaesusega ja tagada kaubandusest saadava tulu võrdsem jaotumine ning tegelda uute küsimustega, nagu digitaalkaubandus ja VKEde keskne roll;

G.

arvestades, et käimasolevad kaubandusläbirääkimised on toonud ELi kaubanduspoliitika üldsuse tähelepanu keskpunkti, ning arvestades, et üha enam kodanikke tunneb huvi kaubanduspoliitika vastu ja on mures, et ühine kaubanduspoliitika võib kahjustada Euroopa ja siseriiklikke õigusnorme ja standardeid;

H.

arvestades, et komisjon on andnud kindla lubaduse, et ühegi kaubanduslepinguga ei alandata regulatiivse kaitse taset ning kui kaitsetaset ka muudetakse, siis ainult selleks, et seda suurendada, ning alati jääb kaitstuks reguleerimisõigus;

I.

arvestades, et kaubanduslepingute õigusloomealane koostöö peab tagama tervise ja ohutuse kõige kõrgema kaitsetaseme vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 191 kehtestatud ettevaatusprintsiibile;

J.

arvestades, et ELi kodanikud, ettevõtjad ja VKEd on avaldanud kahtlust, kas suured tööstusliidud ikka esindavad ELi kodanike, ELi ettevõtjate ja üldse Euroopa Liidu huve;

K.

arvestades, et läbipaistvus eeldab, et ELi institutsioonid kontrollivad, kas ELi tööstussektorite nimel esitatud seisukohad kajastavad tegelikult ELi tööstussektori vaateid;

L.

arvestades, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikat tuleb toestada – ning mitte ainult kodanikele ja ettevõtetele tööhõive ja jõukuse loomise tagamisega, vaid ka keskkonna- ja sotsiaalsete õiguste kindlustamisega ning läbipaistvuse, osaluse ja vastutuse kõrgeima taseme tagamisega, pideva dialoogi pidamisega ettevõtjate, tarbijate, sotsiaalpartnerite, kõigi asjaomaste sidusrühmade ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning läbirääkimisteks selgete suuniste kindlaksmääramisega;

M.

arvestades, et päritolureeglid määravad kindlaks kaubanduse liberaliseerimise tegeliku ulatuse, sest nendega määratakse kindlaks, millised kaubad kuuluvad vabakaubanduslepingute alla, ent sageli jäävad need välja avalikest kaubanduspoliitika aruteludest ning neid ei ole seni Euroopa Parlamendis analüüsitud;

N.

arvestades, et Euroopa Liit peab oma kaubanduspoliitikas ja kaubanduspoliitika läbirääkimistes arvesse võtma teatavate sektorite, eriti põllumajandussektori tundlikkust turgude avamise suhtes;

O.

arvestades, et 2050. aastaks annab 28 liikmesriigiga EL hinnanguliselt üksnes 15 % kogu maailma SKPst (2013. aastal 23,7 %), ning arvestades, et 2015. aastast toimub 90 % maailma majanduskasvust väljaspool ELi ja tärkava turumajandusega riikide majanduskasv on märkimisväärselt aeglustunud;

P.

arvestades, et praegu on EL maailma kõige suurem kaubandusblokk, kes kontrollib kolmandikku kogu maailma kaubandusest, kuid arvestades, et 2020. aastaks on tema osakaal hinnanguliselt ligikaudu 26 %;

Q.

arvestades, et ELi positsiooni maailmakaubanduses kahjustavad ka teised muutuvad tegurid, nagu demograafilised suundumused; arvestades, et ELi elanike osakaal maailma rahvastikus kahaneb – kui 2013. aastal oli see 7,1 %, siis 2060. aastal eeldatavasti 5,3 %;

R.

arvestades, et tulevastes kaubanduslepingutes ja läbirääkimistes tuleks arvesse võtta ja järgida seisukohti, mis on esitatud Euroopa Parlamendi resolutsioonides kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) ning teenustekaubanduse lepingu kohta;

S.

arvestades, et jõukuse loomisel kandub raskuskese ilmselgelt itta, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda, kus Hiina on juba Jaapanist möödunud ning edestab 2025. aastaks tõenäoliselt ka USAd ja tõuseb maailma kõige suuremaks majandusjõuks; arvestades, et see näitab, et tärkava turumajandusega riigid ja arengumaad hakkavad järgi jõudma tööstusriikide rühmale ja saavutama väljakujunenud majanduse arengujärku;

T.

arvestades, et piiriülesed kapitali-, kauba-, teenuste- ja andmevood andsid 2014. aastal maailmamajandusse täiendavalt 7,8 triljonit USA dollarit, kusjuures üksnes andmevoogude lisaväärtus moodustab sellest summast 2,8 triljonit USA dollarit, mis on enam kui kaubavahetuse 2,7 triljonit USA dollarit;

1.

peab tervitatavaks komisjoni uut strateegiat „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ ja eriti uut keskendumist sellistele aspektidele nagu tarneahela vastutustundlik haldamine, ülemaailmne digitaalne turg, kauplemine digitaalkaupade ja -teenustega, õiglane ja eetiline kaubandus ning kaubanduse liberaliseerimise sotsiaalne hind; usub kindalt, et tulevases kaubanduspoliitikas tuleb võidelda protektsionismi vormidega, sealhulgas tarbetute mittetariifsete kaubandustõkete vähendamisega, ja tagama eriti VKEdele uued turule juurdepääsuvõimalused; tuletab meelde, et kaubanduse liberaliseerimine peab toimuma nõuetekohaselt, et tagada säästev areng; peab kahetsusväärseks komisjoni aeglust uue strateegia väljatöötamisel, pidades silmas, et Euroopa Parlament nõudis kaubandusstrateegia keskpika ja pika perspektiivi läbivaatamist juba 2012. aasta suveks;

2.

on kindlalt seisukohal, et kuigi teenused moodustavad üle 70 % ELi SKPst ja selles luuakse 90 % tulevastest töökohtadest, on ELi töötlev tööstus Euroopa taasindustrialiseerimise oluline osa ning seepärast peaks strateegias enam keskenduma töötleva tööstuse rollile ühises kaubanduspoliitikas; nõuab, et komisjon tagaks koostöös kaubanduspartneritega selle, et nende turud oleksid rohkem avatud ELi äriühingutele, eriti transpordi, telekommunikatsiooni ja riigihangete vallas, kuna välismaistel äriühingutel on endiselt laialdane juurdepääs ELi siseturule;

3.

tõdeb, et ELi kaubanduspoliitikal on Euroopa jaoks äärmiselt suur geopoliitiline ja majanduslik tähtsus globaliseerumise suunamisel, rahvusvaheliste standardite tugevdamisel ja välisturgudele juurdepääsu suurendamisel; märgib, et kui me praegu ei tegutse, määravad teised kindlaks rahvusvahelised õigusnormid; rõhutab, et võttes arvesse ELi positsiooni maailma suurima majandusjõuna, on jätkusuutlik ja vastutustundlik kaubandus tema kõige tõhusam poliitikavahend Euroopa huvide, investeeringute ja äritegevuse toetamiseks ning Euroopa väärtuste edendamiseks välisriikides ning majanduskasvu ja investeeringute soodustamiseks ning töökohtade loomiseks liidus; toetab komisjoni eesmärki tugevdada sünergiaid kaubandus- ja siseturupoliitika vahel ning soovitab seada nende poliitikavaldkondade raames prioriteediks meetmed, mille eesmärk on luua töökohti;

4.

väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle, et ühegi kaubanduslepinguga Euroopa tarbijakaitsestandardeid ei langetata, sh digipöörde kontekstis; rõhutab, et parlament jälgib jätkuvalt pingsalt, et seda lubadust võetakse käimasolevate läbirääkimiste käigus arvesse;

5.

rõhutab seost ühtse turu ja ELi kaubanduspoliitika vahel, mis peaksid olema täielikult kooskõlas teineteisega ning liidu teiste laiemate poliitikavaldkondade ja väärtustega; on seisukohal, et tõhusatel, läbipaistvatel ja tugevatel ülemaailmsetel eeskirjadel põhinev avatud ja vastutustundlik ülemaailmne vabakaubandus on erakordselt oluline ühtse turu potentsiaali täielikuks ära kasutamiseks, toimides, kasvades ja töötades kodanike, tarbijate ja ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vastastikuseks hüvanguks; tuletab meelde, et kaubanduse avamine toob kaasa suurema tootlikkuse, aitab tugevdada välist konkurentsivõimet, toetab ühtsel turul juba peaaegu igat seitsmendat töökohta ning toob samuti kaasa märkimisväärse kasu tarbijatele;

6.

palub komisjonil oma kaubandus- ja investeerimisstrateegiat korrapäraselt ajakohastada ning teha alates 2017. aastast Euroopa Parlamendile iga kahe aasta tagant esitatavad üksikasjalikud rakendusaruanded avalikuks, et tagada antud lubaduste täitmine; palub komisjonil lisada nendesse aruannetesse teabe käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel tehtud edusammude ja kehtivate kaubanduslepingute elluviimise kohta;

7.

nõuab, et komisjon kiirendaks oma menetlusi, et läbiräägitavad kaubanduslepingud jõuaksid parlamenti lühema aja jooksul, mis võimaldaks neid ajutiselt kohaldama hakata või kiiremini jõustada;

8.

peab kiiduväärseks komisjoni tegevuse suuremat läbipaistvust ja avatust kaubandusläbirääkimiste kõikides etappides ning toetab komisjoni TTIP läbipaistvusalgatust; võtab teadmiseks, et pärast parlamendi paljusid nõudmisi on komisjon lõpuks parandanud läbirääkimiste läbipaistvust seeläbi, et andis kõikidele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmetele juurdepääsu salastatud läbirääkimisdokumentidele ning edastas sidusrühmadele rohkem teavet; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi liikmete laiendatud juurdepääs TTIP läbirääkimisi puudutavale salastatud teabele on tugevdanud parlamentaarset kontrolli, võimaldades Euroopa Parlamendil täita veelgi paremini ühisest kaubanduspoliitikast tulenevaid kohustusi; nõuab seepärast komisjoni läbipaistvusalgatuse laiendamist, et täielik läbipaistvus ja avalik kontroll oleksid võimalikud kõigi käimasolevate ja edasiste kaubandusläbirääkimiste puhul ning konsulteeritaks partnerriikidega, et ergutada kõrgeimate läbipaistvusnormide kohaldamist eesmärgiga tagada protsessi vastastikkus, mille puhul ei satuks ohtu ELi läbirääkimispositsioon ning läbirääkimistel jõutaks kokkuleppele suunisdokumentides soovitud läbipaistvuse tasemel; rõhutab, et sobiv läbipaistvus võib suurendada üldist toetust eeskirjadepõhisele kaubandusele;

9.

kutsub nõukogu avaldama viivitamata kõik vastuvõetud ja tulevased läbirääkimisvolitused;

10.

palub komisjonil tagada kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kindla ja tasakaalustatud kaasamise, muu hulgas asjakohaste avalike veebipõhiste konsultatsioonide ja teavituskampaaniate abil, et parandada ELi kaubanduspoliitika sisu ja orienteeruda kodanike õiguste kaitsele, millega suurendatakse selle legitiimsust;

11.

rõhutab, et praeguses kaubandusläbirääkimiste kohaldamisala üle peetavas arutelus peab õigusloomealase koostöö peamiseks ülesandeks jääma avalike huvide eest seismine; rõhutab, et seadusandjate tõhustatud koostöö peaks soodustama kaubandust ja investeerimist selle abil, et tehakse kindlaks tarbetud tehnilised kaubandustõkked, dubleeritud või liigne halduskoormus ja formaalsused, mis mõjutavad rohkem VKEsid, kuid samas ei tohi see kahjustada põhiliste standardite ja eeskirjadega seotud tehnilisi protseduure, säilitades Euroopa tervise-, ohutus-, tarbijakaitse-, töö-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktide standardid ja kultuurilise mitmekesisuse ning kaitstes täielikult ettevaatuse põhimõtet ning riigi, piirkonna ja kohalike ametiasutuste sõltumatut reguleerimispädevust; tuletab meelde, et vastavad mehhanismid peavad põhinema tõhustatud teabevahetusel ja paremal tehniliste standardite vastuvõtmisel ning tooma kaasa suurema lähenemise, kuid samas ei tohi need mingil juhul kahjustada või lükata edasi kaubanduspartnerite demokraatlikult legitiimset otsustusprotsessi; ergutab täiendavate rahvusvaheliste tehniliste standardite koostamist ja kasutamist mõjuhinnangute alusel ning igasuguseid jõupingutusi meie kaubanduspartnerite täielikuks kaasamiseks rahvusvahelistesse standardiorganisatsioonidesse; ei ole siiski arvamusel, et ühise rahvusvahelise standardi puudumine peaks takistama samaväärsuse vastastikust tunnustamist, kui see on asjakohane, ega ühiste Atlandi-üleste tehniliste standardite nimel töötamist;

12.

palub läbipaistvuse tagamiseks ja ELi kaubandushuvide kaitsmiseks komisjonil tööstussektoriga kaubandusalgatuste üle konsulteerimisel tagada, et ELi ühendused esindaksid tegelikult ELi kaubandushuve, kajastades liikmesriikide tööstussektori tegelikke huve; rõhutab, et võimaluse korral tuleks ELi institutsioonidel avaldada dokumendid, sest läbipaistvus on oluline, et tagada üldsuse toetus ühisele kaubanduspoliitikale; palub komisjonil rakendada Euroopa Ombudsmani 2015. aasta juuli soovitusi eelkõige läbirääkimistega seotud dokumentidele juurdepääsu osas;

13.

tuletab meelde, et ühist kaubanduspoliitikat rakendatakse ELi lepingu artiklis 21 ja ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raamistikus ning see peaks edendama ELi kaitstavaid väärtusi, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; tuletab meelde, et tuleb tagada välispoliitika ja välismõõtmega sisepoliitika valdkondade sidusus; rõhutab, et ELil lasub õiguslik kohustus austada inimõigusi ning ühtlasi peaks EL toetama kaubanduspartnerite majanduse, ühiskonna ja keskkonna jätkusuutlikku arengut; on seisukohal, et EL on kohustatud tegema kõiki vajalikke jõupingutusi, et näha ette ja hoida ära ühise kaubanduspoliitika võimalikku ebasoodsat mõju ning tegelda sellega, viies korrapäraselt läbi inimõiguste ja jätkusuutlikkuse kohta eel- ja järelhindamisi ning vaadates seejärel vajaduse korral läbi kaubanduslepingud; tuletab meelde, et üksnes õiglane ja nõuetekohaselt reguleeritud kaubandus, mille puhul juhindutakse säästva arengu eesmärkidest, võib vähendada ebavõrdsust ja soodustada arengut; rõhutab, et säästva arengu eesmärgid hõlmavad mitut kaubandusega seotud eesmärki paljudes poliitikavaldkondades, kusjuures üks konkreetsemaid eesmärke on arenguriikide ekspordi suurendamine, et kahekordistada 2020. aastaks vähim arenenud riikide osakaalu ülemaailmses ekspordis;

14.

tunneb heameelt, et Maailmapanga andmetel on aastast 1990 väga palju vähenenud absoluutses vaesuses elavate inimeste arv; märgib siiski, et rohkem on vaja teha avaliku ja erasektori investeeringute ergutamiseks vähim arenenud riikidesse, et seal oleks institutsioonide ja infrastruktuuriraamistik, mis võimaldab neil paremini ära kasutada kaubanduse pakutavaid võimalusi ja aitab majandust mitmekesistada ja integreeruda ülemaailmsesse väärtuseahelasse, mis võimaldab spetsialiseeruda suurema lisaväärtusega toodetele;

15.

võtab teadmiseks komisjoni lubadused tugevdada kaubandus- ja investeerimislepingute abil säästvat arengut ja edendada inimõigusi ning töö- ja sotsiaalstandardeid ja keskkonnasäästlikkust kõikjal maailmas, kuid nõuab sihikindlate jõupingutuste tegemist vastavate peatükkide praktiliseks rakendamiseks ja jõustamiseks; on komisjoniga nõus, et ELil lasub eriline vastutus liidu kaubanduspoliitika mõju eest arengumaadele ja vähim arenenud riikidele;

16.

peab rännet üheks ELi 21. sajandi suurimaks väljakutseks; toonitab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika sidususe tagamine on rände põhjustega tegelemise seisukohast otsustav; peab kahetsusväärseks, et seda ei ole strateegias „Kaubandus kõigile“ piisavalt arvesse võetud;

17.

on seisukohal, et põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade eesmärk, eriti majanduskriisis partnerriikides, peab olema eelkõige tavainimeste elutingimuste tuntav ja jätkusuutlik paranemine;

18.

rõhutab, et inimõiguste sätted, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning tööõiguse alased kohustused, mis põhinevad ILO põhilistel konventsioonidel ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetel, sealhulgas OECD põhimõtetel hargmaiste ettevõtjate kohta ning ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevatel ÜRO põhimõtetel, peaksid olema siduvad ja peavad moodustama ELi kaubanduslepingute olulise osa jõustatavate kohustuste näol; palub, et komisjon lisaks kõikidesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse säästva arengu peatükid; on seisukohal, et säästva arengu sätete siduvaks muutmisel on vaja kasutada kolmeastmelist lähenemisviisi, mis hõlmab konsulteerimist valitsustega, riiklike nõuanderühmadega ja eksperdirühmadega, millesse on kaasatud ILO, ning viimase võimalusena lepingus sätestatud üldist vaidluste lahendamise mehhanismi koos võimalusega kohaldada rahalisi karistusi; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ei piirdu kaubanduse ja säästva arengu peatükiga, vaid need peavad kehtima kaubanduslepingute kõikide osade suhtes;

19.

toonitab, kui oluline on kaubanduslepingute puhul tõhus kaitsemehhanism; nõuab samal ajal tõhusa jõustamismehhanismi lisamist töö- ja keskkonnaõiguse jaoks, mille puhul inimõiguste klausel ei kehti; palub komisjonil näha ette struktureeritud ja depolitiseeritud protsessi, mille käigus tuleb alustada selgetel kriteeriumidel põhinevat konsulteerimist kaubanduse ja säästva arengu peatüki kohustuste rikkumises kahtlustatava osapoolega;

20.

toob esile kodanikuühiskonna osalemise vabakaubanduslepingutes ja võimaluse kasutada kodanikühiskonna osalemise soodustamiseks moodsamaid vahendeid;

21.

kordab, et oluline on järgida Euroopa ja rahvusvahelisi relvakaubanduse eeskirju, eelkõige ÜRO relvakaubanduslepingut ja ELi relvaekspordi toimimisjuhendit; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika on majandusdiplomaatia vahend, mis võib ühtlasi toetada terrorismi algpõhjuste kõrvaldamist; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika oluline osa on ka ekspordikontrolli tõhus õiguslik reguleerimine; palub sellega seoses komisjonil ajakohastada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli käsitlevaid ELi õigusakte, et järgida ELi strateegilisi eesmärke ja universaalseid väärtusi;

22.

tuletab meelde, et ILO hinnangul on maailmas 865 miljonit naist, kes võiksid majanduskasvu saavutamisele jõulisemalt kaasa aidata, kui neid rohkem toetada; märgib, et naistele kuuluvatel ettevõtetel võiks olla konkurentsivõime tõstmisel, ettevõtluse kiirendamisel ja majanduskasvu säilitamisel suurem roll; leiab, et kaubanduspoliitika sooline mõju võib olla majanduse eri sektorites erinev ning vaja on rohkem andmeid sooaspekti ja kaubanduse kohta; võtab teadmiseks, et komisjon ei ole oma teatises „Kaubandus kõigile“ käsitlenud kaubanduslepingute soolist mõõdet; palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi, et kasutada kaubandusläbirääkimisi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja selle tagamiseks, et kaubanduse liberaliseerimisega kaasnevatest hüvedest saaksid kasu nii naised kui ka mehed ning et neid kaitstakse võimaliku ebasoodsa mõju eest; usub seepärast, et komisjon peaks tagama sooaspekti horisontaalse lisamise kõikidesse edasistesse kaubanduslepingutesse ning komisjon peaks jälgima kehtivate kaubanduslepingute soolist mõju;

23.

tunneb heameelt komisjoni teate üle, et ta kavatseb koostada üldise soodustuste süsteemi vahekokkuvõtte, hinnates eeskätt võimalust laiendada soodustusi teenustele süsteemi raames; rõhutab samas, et üldine soodustuste süsteem, sealhulgas algatus „Kõik peale relvade“ ning säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord on vahendid, millega tagada põhiväärtuste kaitse ning mida on vaja tõhusalt rakendada ja kontrollida;

24.

võtab teadmiseks, et maailma tootmissüsteemi rahvusvahelistumine on aidanud kaasa majandusarengu uute võimaluste tekkimisele ja tööhõivel põhineva lahenduse leidmisele sadade miljonite inimeste vaesusest pääsemiseks; tuletab meelde, et ILO hinnangul on maailmas ligikaudu 780 miljonit töötavat naist ja meest, kes ei teeni piisavalt, et vaesusest pääseda; rõhutab, et ülemaailmse väärtusahela laienemine on loonud töökohti, kuid teravaks probleemiks on jäänud töötajate liiga pika tööaja ja vastuvõetamatute tingimuste eest kaitsmiseks mõeldud kehtivate tööõigust reguleerivate seaduste ja tööohutusnormide vähene jõustamine tarnivates riikide; toonitab, et ülemaailmse väärtusahela levik on samuti põhjustanud selle, et mõned tarnijafirmad eiravad tööõigust, viivad oma majandustegevuse EList välja, sunnivad töötajaid töötama ohtlikes ja vastuvõetamatutes tingimustes, nõuavad kurnavalt pikki tööpäevi ega taga töötajatele põhiõigusi; tuletab meelde, et selliste tavadega muudetakse konkurents ebaõiglaseks nende tarnijate jaoks, kes järgivad tööõigust ning rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid, ning valitsuste jaoks, kes tahavad parandada palga- ja elatustaset; palub komisjonil uurida ülemaailmse väärtusahela leviku mõju ja esitada tihedas koostöös ILO ja OECDga konkreetsed ettepanekud valitsevate tingimuste parandamiseks; rõhutab, et ELi edasine integratsioon ülemaailmsete väärtusahelate suunas peab juhinduma kahest põhimõttest – Euroopa sotsiaalse ja regulatiivse mudeli säilitamisest ning jätkusuutliku ja õiglase majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamisest ja võimaldamisest nii ELi kui ka selle partnerite jaoks; märgib, et väärtusahelate globaliseerumine suurendab impordi osa sisemaises toodangus ja ekspordis, mille tulemusena suureneb oluliselt protektsionistlike meetmete kulukust;

25.

on veendunud, et kaubanduspoliitika peab aitama tagada läbipaistva tootmisprotsessi terves väärtusahelas ning kooskõla keskkonna-, sotsiaal- ja ohutusalaste põhistandarditega; kutsub komisjoni edendama algatusi tarneahelate hoolsuskohustuse standardite vallas; peab kiiduväärseks komisjoni soovi teha ILO ja OECDga tihedat koostööd, et töötada välja ülemaailmne lähenemisviis töötingimuste parandamiseks eeskätt rõivasektoris; toonitab, et oluline on määrata kindlaks ja hinnata uusi valdkondlikke või geograafilisi võimalusi võtta kasutusele täiendavaid vastutustundlike tarneahelate alaseid algatusi; ootab komisjoni koostatavat teatist ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta;

26.

nõuab, et komisjon edendaks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) laiaulatusliku säästvat arengut käsitleva investeerimispoliitika raamistikku;

27.

nõuab, et kaubandusabi ja tehniline abi keskenduks vaeste tootjate, mikroettevõtete, väikeste ettevõtete, ühistute ja naiste võimestamisele ning soolisele võrdõiguslikkusele, et suurendada nende kaubandusest saadavat tulu kohalikul ja piirkondlikul turul;

28.

palub komisjonil töötada välja õigusakti, et keelata selliste kaupade import, mille tootmisel on kasutatud mis tahes sunniviisilise töö või nüüdisaegse orjapidamise vormi, ja samas tugevdama eetilistel põhjustel impordi ja tarneahela kontrolli;

29.

rõhutab, et kõikide intellektuaalomandi õiguste parem kaitse ja tõhusam jõustamine on suurema ülemaailmsetesse väärtusahelatesse integreerumise jaoks olulise tähtsusega;

30.

palub komisjonil toetada kõiki arengumaid, et nad kasutaksid täielikult ja tulemuslikult ära intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping) võimaldatava paindlikkuse, mida tunnustati ja kinnitati 14. novembril 2001. aastal vastu võetud Doha deklaratsioonis TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta, et arenguriigid suudaksid riiklike rahvatervise programmide raames tagada hädavajalike ravimite kättesaadavuse taskukohaste hindadega; tuletab sellega seoses nõukogule meelde tema Doha deklaratsiooni kohast lubadust tagada, et komisjon kindlustab selge sõnaga ravimite kättesaadavuse, kui ta peab läbirääkimisi ravimitega seotud sätete üle arenguriikidega tulevikus sõlmitavate kahepoolsete ja piirkondlike kaubanduslepingute raames või kui arenguriigid hakkavad WTOsse astuma; tunneb heameelt, et komisjon toetab taotlust pikendada vähim arenenud riikide jaoks ravimitele intellektuaalomandiõigusi, kuid peab kahetsusväärseks WTO TRIPSi nõukogu lõplikku otsust anda pikendus ainult 17 aastaks;

31.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon pööras oma teatises „Kaubandus kõikidele“ tähelepanu õiglasele kaubandusele, ning kutsub komisjoni täitma esmajärjekorras oma kohustuse kasutada olemasolevaid struktuure vabakaubanduslepingute rakendamiseks, et edendada ELi delegatsioonide abil õiglase kaubanduse tavasid kolmandate riikide väiketootjate jaoks ning arendada ELis selliste teavituskampaaniate läbiviimist nagu ELi õiglase ja eetilise kaubanduse linna auhinna väljaandmine;

32.

usub, et uued tehnoloogiad ja internet võimaldavad kasutada uusi vahendeid toodete jälgitavuse parandamiseks kogu tarneahelas;

33.

juhib tähelepanu pangandusteenuste rollile kaubanduse ja investeeringute arendamisel; kutsub ELi üles toetama meetmeid, millega edendada pangandusteenustele juurdepääsu arenguriikides;

34.

peab kiiduväärseks komisjoni teadet, et ta kavatseb kaasajastada päriolureegleid, sest need muutuvad üha suuremaks kaubandustõkkeks ülemaailmses väärtusahelas domineerivate kaubandusstruktuuride puhul; rõhutab, et päritolureeglite kaasajastamine peab olema esmatähtis küsimus kõikides ELi poolt läbiräägitavates vabakaubanduslepingutes; palub komisjonil teha eeskätt tööd selleks, et kehtestada paindlikud päritolureeglid, sealhulgas sellised kergesti kokkulepitavad nõudmised, mis on seotud käibemaksuga ja ühtlustatud süsteemi alamkoodidega;

35.

peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut teha Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega tõhustatud koostööd kaubanduslepingute rakendamiseks; toonitab, et Euroopa Parlamenti tuleb menetluse kõigis etappides kaasata ning täielikult ja õigeaegselt teavitada, kasutades selleks muu hulgas korrapärast parlamendiga konsulteerimist enne läbirääkimisvolituste koostamist; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon on kohustatud teavitama parlamenti oma tegevusest seoses kaubandus- ja investeerimislepingute rakendamise, kontrollimise ja järelmeetmetega;

36.

kutsub komisjoni üles mitte nõudma kaubanduslepingute, sh assotsieerimislepingute kaubandusalaste peatükkide ajutist kohaldamist enne, kui parlament on oma nõusoleku andnud; tuletab meelde, et sellega võidakse parlamendi õigusi tõsiselt rikkuda ning luua lepingupartneri ja asjaomaste ettevõtjate jaoks potentsiaalne õiguskindlusetus; tuletab meelde ja toetab kaubandusvoliniku asjaomaseid kohustusi, kuid soovitab tungivalt vormistada selle ametlikult uues institutsioonidevahelises kokkuleppes;

37.

on seisukohal, et segalepingute puhul tagab demokraatliku järelevalve ja tõhususe vahel parima tasakaalu läbiproovitud tava, mille kohaselt hakatakse lepingut pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist kohaldama vaid ajutiselt kuni ajani, kui riikide parlamendid on selle ratifitseerinud;

38.

rõhutab, et kehtivate lepingute kontroll, hindamine ja järelmeetmed peavad saama ühise kaubanduspoliitika peamiseks prioriteediks; palub komisjonil eraldada uuesti piisavaid vahendeid, et võimaldada kaubanduse peadirektoraadil paremini jälgida rakendamist vajavaid kaubanduslepinguid, võttes arvesse läbiräägitavate lepingute arvu kasvu; palub komisjonil kehtestada konkreetsed näitajad, et tagada kaubanduslepingute rakendamise järelevalve, ning teha korrapäraselt avalikuks Euroopa Parlamendile esitatav sisuline ja üksikasjalik rakendusaruanne, milles on esitatud näiteks ELi tööstussektori tulemused ja lepingute mõju eri sektoritele ja nende vastavale turuosale;

39.

palub komisjonil parandada uuel metoodikal põhinevate eel- ja järelhindamiste kvaliteeti ja täpsust; rõhutab, et alati on vaja esitada põhjalik ja igakülgne kaubanduspoliitika jätkusuutlikkuse mõjuhinnang, võttes eriti arvesse ombudsmani hiljutist soovitust seoses kaebusega 1409/201/JN ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu kohta; rõhutab, et hindamine peab hõlmama vähemalt järgmist: tundlikud majandussektorid; inimõigused, sotsiaalsed ja keskkonnaalased õigused ning põllumajandus ja kohalik tootmine äärepoolseimates piirkondades; peab muret tekitavaks, et vahe- ja järelhindamisi ei tehta piisavalt ning teostatud hindamiste kvaliteet on väga madal, nagu nähtub Euroopa Kontrollikoja eriaruandest nr 2/2014; kordab, et kvaliteetsemad vahe- ja järelhindamised tuleks teha kõigi kaubanduslepingute kohta, et poliitikakujundajatel, sidusrühmadel ja Euroopa maksumaksjatel oleks võimalik hinnata, kas kaubanduslepingud on andnud loodetud tulemusi või mitte; palub komisjonil esitada andmed sõlmitud kaubanduslepingute mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, inimväärsete töökohtade loomisele, inimõigustele ja keskkonnale ka partnerriikides, ning esildada täiendavaid meetmeid, et vähim arenenud riigid saaksid kasu meie kaubanduspoliitikast;

40.

palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile aruande ELi kaubanduspartnerite eri hindade rakendamise praktikale ja muudele hinda moonutavatele tavadele, pöörates erilist tähelepanu energiaressurssidele, näidates ära selliste tavade majandusliku mõju ELi majandusele ja meetmed, mida komisjon on võtnud nende tavade kaotamiseks kahepoolselt, mitmepoolselt või WTO tasandil; palub komisjonil teha kõik, et kaotada eri hindade rakendamise praktika ja teised hinda moonutavad tavad kaubandussuhetes kõigi oma kaubanduspartneritega;

41.

rõhutab, et WTO mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt parim valik sellise avatud, õiglase ja eeskirjadel põhineva süsteemi tagamiseks, mis võtab arvesse ja tasakaalustab oma liikmete erinevaid huve; kordab, et parlament pooldab kindlalt mitmepoolset lähenemisviisi; väljendab heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise üle, mis aitab lihtsustada ja ajakohastada tollimenetlusi paljudes riikides ning hõlbustab ühtlasi arengumaade integreerumist ülemaailmsesse kaubandussüsteemi; nõuab, et kõik pooled rakendaksid lepingu kiiresti ja nõuetekohaselt;

42.

märgib, et 2015. aastal Nairobis toimunud WTO kümnendal ministrite konverentsil tehti üksnes tagasihoidlikke edusamme; tunnistab WTO liikmete erimeelsusi selles osas, kuidas Doha vooruga edasi minna, ning vajadust kaaluda lahendamata probleemidega tegelemiseks uusi lähenemisviise seoses arengumaade ja vähim arenenud riikide erinevate huvidega, tunnistades ühtlasi tärganud turumajandusega riikide suuremat vastutust Doha vooru lõpuleviimise eest; väljendab heameelt ELi lubaduse üle seada eesmärgiks viie aasta jooksul 400 miljoni euro eraldamise, et toetada arenguriike, eelkõige vähim arenenud riike nende pingutustes rakendada kaubanduse lihtsustamise lepingut; võtab teadmiseks teatavate WTO liikmete valmiduse hakata käsitlema uusi läbirääkimisteemasid, nagu (kuid mitte ainult) investeeringud, riigiettevõtted, konkurents ja e-kaubandus; on veendunud, et Nairobi ministrite konverentsi tulemused võimaldavad WTO-le kui läbirääkimisplatvormile uue impulsi anda; nõuab tungivalt, et komisjon haaraks initsiatiivi WTO reformimiseks ja tugevdamiseks, parandades samuti tegevuse kooskõlastamist ILOga ning muude keskkonna- ja inimõiguste küsimustega tegelevate ÜRO agentuuridega, et tagada suurem kaasatus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus; tuletab meelde kaubandusabi määravat rolli kaubandusalase suutlikkuse suurendamises ning arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele antavas tehnilises abis; kutsub sellega seoses ELi ja selle liikmesriike üles võtma kohustuse suurendada kaubandusabi mahtu, et võimaldada arenguriikidel saada suuremat kasu ülemaailmsete väärtusahelate lisandväärtusest; kutsub komisjoni üles käsitlema kaubandusabi strateegia järgmise läbivaatamise raames õiglase ja eetilise kaubanduse küsimust;

43.

peab mitmepoolseid, soovitavalt WTO-siseseid läbirääkimisi, näiteks infotehnoloogia lepingu, keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepingu üle, mis pakuvad võimalust teha edusamme WTO tasandil, aga üksnes juhul, kui ust hoitakse lahti, et huvitatud WTO liikmetel oleks võimalik läbirääkimistega liituda; on täiesti veendunud, et võimaluse korral peavad sellised lepingud olema piisavalt ambitsioonikalt sõnastatud, et neid saaks kohaldada enamsoodustusrežiimi alusel kõikide WTO liikmete suhtes ning need peaksid olema tulevaste mitmepoolsete lepingute alustalad; rõhutab, et kaubanduspoliitikat tuleks kasutada ka keskkonnasõbralike toodete konkurentsivõime suurendamiseks, nii toodete kasutuse kui ka tootmismeetodite osas; rõhutab, kui oluline on muuta keskkonnasõbralike kaupade algatus mitmepoolseks ja kaaluda, kas kaubanduslepingud suudavad tagada tõelistele keskkonnatoodetele esmajärgulised soodustused; rõhutab, et teenustekaubanduse leping võib pakkuda võimalust teha teenustekaubanduse osas WTO tasandil edusamme;

44.

nõuab tugevat ja tulemuslikku WTO parlamentaarset mõõdet, et parandada WTO läbipaistvust ning tagada maailmakaubanduse demokraatlik legitiimsus ja suurendada seda; nõuab tungivalt, et WTO kasutaks täiel määral ära WTO parlamentaarse konverentsi võimalusi, tagades, et parlamendiliikmetel on juurdepääs kogu teabele, mida neil on vaja, et täita tulemuslikult oma järelevalverolli ning aidata läbimõeldult kaasa kaubanduspoliitika väljatöötamisele;

45.

palub komisjonil keskenduda tasakaalustatud viisil ning vastastikkuse ja vastastikuse kasu põhimõtet arvesse võttes käimasolevate kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimisele ning kutsub komisjoni üles hindama võimalikku kumulatiivset mõju, eelkõige nende tundlike toodete puhul, millele on kehtestatud kvoodid või mida tahetakse käimasolevate läbirääkimistega liberaliseerida või mida on sõlmitud kaubanduslepingutega juba liberaliseeritud; palub, et sõlmitud kaubanduslepingute praegust ja võimalikku mõju hinnatakse paremini ning et nendest teavitatakse ulatuslikumalt, et leida sobiv tasakaal tundlike põllumajandussektorite kaitse ning liidu kui ühe suurima põllumajanduslike toiduainete eksportija välisturgudele juurdepääsuga seotud huvide edendamise vahel, kaaludes näiteks asjakohaste üleminekuperioodide ja kvootide kehtestamist kõige tundlikumate toodete puhul ning mõningatel juhtudel selliste toodete väljajätmist; tuletab komisjonile meelde vajadust teostada analüüse ning erapooletuid ja eelarvamustevabasid jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid, võttes arvesse liidu huve enne läbirääkimisvolituste koostama hakkamist;

46.

on veendunud, et ennekõike on oluline tagada, et edukalt lõpuleviidud kaubandusläbirääkimised ratifitseeritakse nii kiiresti kui võimalik; nõuab eelkõige kokkuleppe sõlmimist Kanada ja Singapuriga, et avada pääs kahele suurele turule, millel võib olla ELi ettevõtete tulevikuhuvide seisukohast oluline tähtsus; nõuab ELis poliitiliste diskussioonide käigus teadlikumat arutelu;

47.

rõhutab, kui oluline on lähtuda kõikide ELi kaubandusläbirääkimiste puhul tundlikest ja välisturgudele juurdepääsuga seotud huvidest nagu investeeringute edendamine, tarbetute mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine, geograafiliste tähiste ja tööõiguste tunnustamine ja kaitse, riigihangetele juurdepääsu parandamine (eelkõige praegu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP)) ning ELi ja Jaapani vahelise vabakaubanduslepingu üle peetavate kõneluste raames), inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade tagamine, VKEde integreerimine ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, avalike ja audiovisuaalteenuste väljajätmine, reguleerimisõiguse seadusega garanteerimine, kui peetakse läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle ambitsioonikate tasakaalustatud ja täiemahuliste pakettide osana;

48.

rõhutab, et kaubandusläbirääkimistel tuleb järgida vajadustele kohandatud piirkondlikku kaubandusstrateegiat ning jälgida, et tagatud oleks täielik kooskõla piirkondliku integratsiooniga, eelkõige Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, mille komisjon on tunnistanud ELi majanduslike huvide seisukohast olulisteks piirkondadeks, ilma et see õõnestaks ELi ja USA vahelise strateegilise partnerluse olulist rolli; kutsub komisjoni üles alustama viivitamata läbirääkimisi investeerimislepingu sõlmimiseks Taiwaniga; tuletab meelde, et EL ja Ladina-Ameerika on loogilised liitlased, kelle rahvaarv kokku ulatub ühe miljardini ja kes annavad koos veerandi ülemaailmsest SKPst; juhib tähelepanu asjaolule, et selle partnerluse potentsiaali ei ole piisavalt realiseeritud; peab kiiduväärseks asjaolu, et komisjoni uus kaubandus- ja investeerimisstrateegia keskendub Ladina-Ameerikale; kutsub komisjoni üles kasutama ära Mercosuriga peetavate kaubandusläbirääkimiste praegust hoogu, et saavutada põhjalik, tasakaalustatud ja ambitsioonikas kokkulepe; toetab Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud kokkulepete ajakohastamist; palub nii Austraalia kui ka Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste hoogustamist ning tuletab meelde, kui oluline on arendada ELi kaubandussuhteid Indiaga, pidades silmas nimetatud turu tohutut potentsiaali; nõuab tungivalt, et komisjon elavdaks Malaisiaga peetavaid läbirääkimisi ning alustaks võimalikult kiiresti läbirääkimisi Indoneesiaga pärast laiaulatuslikku majanduspartnerluslepingut käsitlevate ettevalmistavate arutelude lõpuleviimist;

49.

rõhutab, et praeguseid probleeme silmas pidades tuleb erilist rõhku panna Cotonou järgsele raamistikule, toonitades selle seotust majanduspartnerluslepingutes sätestatud inimõiguste klauslitega, Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise toetamisele, mis on stabiilsuse, piirkondliku integratsiooni, kohaliku majanduskasvu ning tööhõive ja innovatsiooni edendaja; tuletab meelde, et ELil on vaja tagada oma ida- ja lõunapoolsete naaberriikide stabiilsus ning nõuab suuremat kaubandus- ja majandusintegratsiooni, viies sellega seoses ellu Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigiga sõlmitud põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute täieliku, kiire ja nõuetekohase rakendamise, ning konkreetseid edusamme Tuneesia, Maroko ja Jordaaniaga;

50.

kutsub komisjoni üles kaasama riikide ettevõtteid kaubandusläbirääkimiste kõikidesse etappidesse, alustades muu hulgas konsultatsioone riikide ühendustega paralleelselt ELi katuseorganisatsioonidega toimuvate konsultatsioonidega, ning lisama läbiräägitava kaubanduslepingu teksti loetelu, milles oleks selgelt välja toodud läbirääkimiste tulemused erinevates majandusharudes ja komisjoni valikute põhjused;

51.

rõhutab, et täiendavad kaubanduse liberaliseerimise meetmed, mille tulemuseks võivad olla ebaausad kaubandustavad ja riikidevaheline konkurents seoses kõikvõimalike mittetariifsete kaubandustõketega, tööõigused ning keskkonna- ja rahvatervise normid eeldavad, et EL on suuteline tegelema ebaausate kaubandustavadega veelgi tulemuslikumalt ning tagama võrdsed tingimused; tuletab meelde, et kaubanduse kaitsevahendid peavad jääma ELi kaubandusstrateegia vältimatuks osaks ning võimaldama suuremat konkurentsivõimet, taaskehtestades vajaduse korral ausa konkurentsi tingimused; tuletab meelde, et kaubanduse kaitset käsitlevad kehtivad ELi õigusaktid pärinevad aastast 1995; rõhutab, et liidu kaubanduse kaitsevahendite süsteemi tuleb kiiresti ajakohastada ilma seda nõrgestamata; juhib tähelepanu asjaolule, et kaubanduse kaitset käsitlev ELi õigustik peab olema tõhusam, VKEdele paremini juurdepääsetav, kooskõlas praeguste väljakutsete ja kaubandusstruktuuridega, uurimised peavad olema lühemad ning tuleb suurendada läbipaistvust ja prognoositavust; peab kahetsusväärseks, et kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist käsitlev ettepanek on nõukogus blokeeritud ning et nõukogu ei ole suutnud saavutada tulemusi nii olulise õigusakti osas; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei maini oma teatises „Kaubandus kõigile“ kordagi kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise vajadust; kutsub nõukogu üles tegema parlamendi seisukoha alusel kiiremas korras lõpu kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise küsimuses tekkinud ummikseisule, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et Hiina nõuab nüüd otsusekindlalt talle turumajandusliku staatuse andmist;

52.

tuletab meelde, kui tähtis on ELi ja Hiina vaheline partnerlus, milles vabal ja õiglasel kaubavahetusel ning investeeringutel on oluline roll; on veendunud, et kuni Hiina ei täida kõiki viit kriteeriumi, mis on vajalikud turumajandusliku staatuse saamiseks, peaks EL kasutama Hiina importkaupa puudutavates dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes hindade võrreldavuse kindlaksmääramiseks mittestandardset metoodikat, tehes seda täielikus kooskõlas Hiina ühinemisprotokolli 15. jao nende osadega, mis võimaldavad mittestandardset metoodikat kohaldada; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, milles järgitakse nimetatud põhimõtet ning tuletab meelde vajadust kooskõlastada nimetatud küsimuses tegevust teiste WTO partneritega;

53.

palub, et komisjon ei võtaks selles osas ühtegi meedet ilma eelneva põhjaliku ja laiaulatusliku mõjuhindamiseta, milles käsitletakse kõiki võimalikke tagajärgi tööhõivele ja jätkusuutlikule majanduskasvule kõikides ELi majandusharudes, samuti võimalikku mõju ja tagajärgi keskkonnale;

54.

on arvamusel, et Euroopa tööstussektori vajaduste terviklikuks käsitlemiseks tuleb rohkem ära teha ning et ELi töötlev tööstus jäetakse sageli teenuste sektori kõrval tähelepanuta; rõhutab, et kaubanduspoliitikaga tuleb Euroopa tööstusele tagada võrdsed tingimused, juurdepääs uutele ja tärkavatele turgudele ning hõlbustada normide ülespoole ühtlustamist, vähendades topeltsertifitseerimist; palub komisjonil tagada ELi kaubandus- ja tööstuspoliitika sidusus ning edendada ELi tööstuse arengut ja konkurentsivõimet eeskätt reindustrialiseerimise strateegia osas;

55.

rõhutab, et päritolureeglitel on oluline roll määramaks, millised tööstusharud saavad ELi vabakaubanduslepingutest kas kasu või kahju; tunnistab, et parlament ei ole päritolureegleid seni veel täielikult analüüsinud ning palub, et komisjon koostaks aruande, milles oleks välja toodud viimase kümne aasta jooksul neljakohalise CN-koodi osas tehtud muudatused võrreldes komisjoni tavapärase, eelistatud läbirääkimispositsiooniga päritolureeglite osas vabakaubanduslepingute läbirääkimistel, ning ühtlasi selgitaks muudatuste tegemise põhjuseid;

56.

on seisukohal, et vajakajäämised intellektuaalomandi õiguste tulemusliku jõustamise osas seavad ohtu Euroopa tööstuse tervete sektorite püsimajäämise; rõhutab, et võltsimine põhjustab töökohtade kadumist ja pärsib innovatsiooni; kordab, et intellektuaalomandi õiguste asjakohane kaitse ja nende tõhus jõustamine on maailmamajanduse alustalaks; peab kiiduväärseks komisjoni lubadust parandada vabakaubanduslepingutes ja WTOs intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist ning teha partneritega koostööd pettuste vastu võitlemiseks; toetab komisjoni eesmärki kaitsta kõiki intellektuaalomandi õiguste vorme, sh patente, kaubamärke, autoriõigusi, disainilahendusi, geograafilisi tähiseid, päritolumärgiseid ja ravimeid;

57.

tuletab meelde, et ELil on teenustesektoris juhtiv roll; rõhutab, et uute turuvõimaluste loomisel peab olema ELi rahvusvahelises kaubandusstrateegias oluline koht; rõhutab, et teenuste lisamine kaubanduslepingutesse on ülioluline, kuna annab võimaluse Euroopa ettevõtetele ja riigisisestele töötajatele, jättes samas kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 14 ja 106 ning protokolliga nr 26 mis tahes lepingu kohaldamisalast välja praegused ja tulevased üldhuviteenused ning üldist majandushuvi pakkuvad teenused, sõltumata sellest, kas neid rahastatakse avaliku või erasektori vahenditest; nõuab, et komisjon edendaks kaubanduslepingutes kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja lisaks selle tingimuse lepingutesse, pakkudes seeläbi Euroopa ettevõtetele ja töötajatele uusi võimalusi; nõuab eelkõige, et kaalutakse võimalust integreerida kaubandus- ja investeerimislepingutesse selliste tunnustamiste vastutasuna ettevõtjasisese üleviimise direktiivi teatavad eelised;

58.

on komisjoniga nõus, et kutsetöötajate ajutine liikuvus on muutunud äritegevuse rahvusvahelise suurendamise seisukohast ülioluliseks ning on endiselt ELi välisturgudele juurdepääsuga seotud huvi; rõhutab, et kõikides ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes peaks olema töötajate liikuvust käsitlev peatükk; tuletab siiski meelde, et 4. tarneviisi alusel võetud kohustusi tuleb kohaldada üksnes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide (näiteks isikud, kellel on ülikooli või sellega võrdväärne magistrikraad või kes töötavad kõrgema astme juhtivatel ametikohtadel) liikumise suhtes, mis toimub sihtotstarbeliselt, piiratud ajavahemikus ning konkreetsete tingimuste kohaselt, mis on sätestatud selle riigi siseriiklikes õigusaktides, kus teenust osutatakse, ja neid siseriiklikke õigusakte järgivas lepingus, kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 16, tagades, et miski ei takista ELil ja liikmesriikidel säilitada ja parandada töönorme ja kollektiivlepinguid;

59.

peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust kasutada kaubanduspoliitikat digitaalse protektsionismi uute vormide vastu võitlemiseks ning selleks, et kehtestada e-kaubandust ja piiriülest andmevahetust käsitlevad eeskirjad, mis oleksid kooskõlas andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitleva ELi õigusega, tagades ühtlasi põhiõiguste kaitse; on veendunud, et palju rohkem tuleb ära teha e-kaubandust ja ettevõtlust soodustava keskkonna loomiseks ELis, vähendades monopole ja monopoolseid positsioone telekommunikatsiooni turul ja asukohapõhiseid piiranguid ning tagades konkreetsed õiguskaitsevahendid; rõhutab, et äärmiselt tähtis on tagada e-kaubanduse valdkonnas regulatiivne koostöö, internetipettuste vähendamine, vastastikune tunnustamine ja standardite ühtlustamine; kutsub komisjoni üles esitama e-kaubanduse peatükkide käsitlemiseks uue mudeli, millest oleks täielikult välja jäetud kehtiv ja mis tahes tulevane kõikide kaubandusläbirääkimiste raames andmete kaitse raamistik, mille eesmärk on tagada, et andmevahetus toimub täielikus kooskõlas andmesubjekti päritoluriigis kehtivate andmekaitse-eeskirjadega; nõuab täitevasutuste suuremat koostööd, eelkõige veebikeskkonnas esinevate ebaausate kaubandustavade küsimuses;

60.

võtab teadmiseks, et e-majanduse tähtsus kasvab tulevikus mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ning et internetikasutajaid on maailmas hinnanguliselt 3,3 miljardit inimest, mis moodustab 40 % maailma elanikkonnast; on veendunud, et sellised suundumused nagu pilvandmetöötlus, mobiilse interneti teenused, arukad võrgud ja sotsiaalmeedia muudavad radikaalselt ettevõtlusmaastikku; toonitab, et ELi kaubanduspoliitika peab digitaalsete ja tehnoloogiliste trendidega sammu pidama;

61.

nõuab, et komisjon looks WTO raames koos WTO partneritega e-kaubanduse töörühma, mis uuriks põhjalikult praeguse raamistiku sobivust e-kaubanduseks ning tutvuks konkreetsete soovituste, selgituste ja kohandustega, samuti kaaluks võimalust kehtestada uus raamistik kaubanduse hõlbustamiseks teenustekaubanduse osas, tuginedes kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamisel saadud parimatele tavadele;

62.

on teadlik asjaolust, et finantsteenuseid käsitlevate sätete lisamine kaubanduslepingutesse on tekitanud muret nende võimaliku negatiivse mõju pärast rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise asjus; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks korruptsiooni vastu, mis on nii arenenud kui ka arenguriikides peamine mittetariifne kaubandustõke; nõuab, et kaubandus- ja investeerimislepingud pakuksid head võimalust suurendada koostööd korruptsiooni, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse valdkonnas; on arvamusel, et rahvusvahelistel standarditel põhinevad kohustused, riikide kaupa liigendatud aruandluse kohustus ja automaatne teabevahetus tuleb lisada asjakohastesse rahvusvahelistesse lepingutesse, et hoogustada finantsteenuste edasist liberaliseerimist;

63.

on arvamusel, et kaubandus- ja investeerimislepingute ning topeltmaksustamise vältimise lepingute omavahelist seost ei ole veel piisavalt uuritud ning kutsub komisjoni üles lähemalt uurima, milline võib olla selliste vahendite vastastikune mõju ja laiemas kontekstis mõju poliitika sidususele maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse valdkonnas;

64.

rõhutab, et kaugelevaatavas kaubanduspoliitikas tuleb pöörata rohkem tähelepanu mikroettevõtete ja VKEde konkreetsetele vajadustele ning tagada, et nad saavad kaubandus- ja investeerimislepingutest igakülgset kasu; tuletab meelde, et vaid väike osa Euroopa VKEdest on võimelised globaliseerumise ja kaubanduse liberaliseerimise pakutavaid võimalusi kindlaks tegema ja ära kasutama; märgib, et vaid 13 % Euroopa VKEdest on tegutsenud rahvusvaheliselt väljaspool ELi, ent nad annavad ühe kolmandiku ELi ekspordist; toetab algatusi, millega hõlbustatakse Euroopa VKEde rahvusvahelistumist ning rõhutab seetõttu, kui oluline on lisada kõikidesse tulevastesse vabakaubanduslepingutesse VKEsid käsitlev peatükk; on veendunud, et vaja on uurida uusi võimalusi, kuidas aidata VKEdel oma kaupu ja teenuseid välismaal paremini müüa; rõhutab, et VKEd vajavad rohkem nende vajadustele kohandatud toetust, eeskätt liikmesriikide tasandil, hõlpsat juurdepääsu internetis pakutavale kaubandusmeetmeid käsitlevale kasutajasõbralikule teabele ning konkreetseid ja selgeid juhendmaterjale selle kohta, milliseid võimalusi ja eeliseid pakuvad mis tahes ELi poolt sõlmitud või sõlmitavad kaubanduslepingud;

65.

palub, et komisjon käsitleks horisontaalselt VKEde vajadusi kaubanduslepingute kõikides peatükkides, luues muu hulgas, kuid mitte ainult, veebis ühtse kontaktpunkti, kus VKEd saavad tutvuda asjaomaste õigusaktidega, mis on eriti oluline piiriüleste teenuste pakkujatele litsentseerimise ja muude haldusnõuete puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et kui see on asjakohane, peaksid nimetatud vahendid hõlmama ka uusi turulepääsu võimalusi VKEde jaoks, eelkõige madala maksumusega pakkumismenetluste puhul; rõhutab vajadust vähendada VKEde kauplemiskulusid, lihtsustades tollimenetlusi, vähendades tarbetuid mittetariifseid tõkkeid ja regulatiivset koormust ning lihtsustades päritolureegleid; on veendunud, et VKEdel on oluline roll, et abistada komisjoni nende vahendite kujundamisel, tagamaks, et kaubanduslepingud vastavad nende vajadustele; ergutab komisjoni olema kaubandusläbirääkimiste kõikides etappides tihedas dialoogis VKEde esindajatega;

66.

rõhutab, et Euroopa VKEde kiirem juurdepääs dumpinguvastastele menetlustele on põhiline vahend, millega kaitsta neid ebaausate kaubandustavade eest; toonitab vajadust reformida WTO mitmepoolset raamistikku, et kaasata paremini VKEsid ja tagada vaidluste kiirem lahendamine;

67.

palub, et komisjon hindaks ja parandaks enne uute üksikmeetmete väljatöötamist VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks subsidiaarsuse, dubleerimise vältimise ja täiendavuse osas olemasolevaid vahendeid, lähtudes asjaomastest liikmesriikide programmidest ja Euroopa lisaväärtusest; rõhutab, et komisjon peaks esitama parlamendile sõltumatud hinnangud kõikide olemasolevate programmide kohta;

68.

rõhutab, kui oluline on ELi majanduse jaoks investeeringute sisse- ja väljavool ning kaitsta ELi ettevõtteid kolmandate riikide turgudele investeerimisel; tunnustab sellega seoses komisjoni jõupingutusi uue investeerimiskohtu osas; rõhutab, kui oluline on pidada sidusrühmade ja Euroopa Parlamendiga investeerimiskohtu küsimuses täiendavaid arutelusid; rõhutab, et see süsteem peab olema kooskõlas ELi õiguskorraga, täpsemalt ELi kohtute volitustega ja veelgi konkreetsemalt ELi konkurentsieeskirjadega; toetab algatust leida keskpikas perspektiivis mitmepoolne lahendus investeeringute küsimustes tekkivate erimeelsuste lahendamiseks; peab kahetsusväärseks, et investeerimiskohut käsitlev ettepanek ei hõlma sätet investorite kohustuste kohta;

69.

kutsub ELi ja liikmesriike üles järgima ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) laiaulatusliku säästvat arengut käsitleva investeerimispoliitika raamistiku soovitusi, et edendada vastutustundlikumaid, läbipaistvamaid ja kontrollitavamaid investeeringuid;

70.

võtab teadmiseks komisjoni Euroopa investeerimiskavas sisalduva nõude edendada ELi-siseseid investeeringuid ja on seisukohal, et kaubandusstrateegiad on selle eesmärgi saavutamiseks oluline vahend; täheldab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil puudub välismõõde; palub, et komisjon kaaluks välismõõtme loomist alles pärast seda, kui on hoolikalt analüüsinud fondi tulemuslikkust ja kasutegurit, võttes arvesse asjaolu, et laenuandmisega tegelevad Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning et ka Euroopa Arengufondi tegevus on sellega seotud; toonitab, et sellised fondid peavad toetama jätkusuutlikku arengut ja inimväärsete töökohtade loomist ning vaesuse ja rände algpõhjuste vastu võitlemist;

71.

tuletab meelde, kui oluline on suurendada arenguabi rahastamise institutsioonide läbipaistvust ja vastutust, kui oluline on, et avaliku ja erasektori partnerlused uurivad ja jälgivad tulemuslikult rahavooge, võla jätkusuutlikkust ning oma projektide lisaväärtust säästva arengu osas;

72.

rõhutab, et Euroopa kõrged keskkonna-, toiduohutus-, loomade heaolu ja sotsiaalsete tingimustega seotud standardid on ELi kodanike jaoks väga olulised, eelkõige mis puudutab väärtushinnanguid ja tarbijate teadlikku valikut; on arvamusel, et kaubanduslepingud peaksid edendama õiglast konkurentsi, tagamaks, et ELi põllumajandustootjad saavad tariifsetest soodustustest täit kasu ning et nad ei oleks võrreldes oma kolmandates riikides asuvate kolleegidega majanduslikult ebasoodsamas olukorras; rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi toiduohutus- ja loomade heaolu standardid oleksid kaitstud, säilitades ettevaatuspõhimõtte, säästva põllumajanduse ning toodete jälgitavuse ja märgistamise kõrge taseme, kindlustades ühtlasi, et kogu imporditav kaup vastab kohaldatavatele ELi õigusaktidele; täheldab, et loomade heaolu standardid on rahvusvahelisel tasandil vägagi erinevad; rõhutab sellega seoses vajadust reguleerida põllumajanduslike elusloomade eksporti kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni kehtestatud standarditega;

73.

peab praeguse põllumajanduskriisi kontekstis oluliseks uute turgude avamist ELi põllumajandustoodete, näiteks piimatoodete, liha ning puu- ja köögiviljade jaoks; rõhutab vajadust selgitada välja uued, suure ostupotentsiaaliga turuväljundid;

74.

peab vajalikuks suurendada põllumajanduse lisaväärtust ja viia läbi tutvustuskampaaniaid uute turgude avamiseks; rõhutab eelkõige seda, et oluline on tugevdada ELi tasandi kvaliteedikavasid, kuna nendega tagatakse ELi toodetele ülemaailmsel turul parim võimalik kaubamärgi kuvand, tuues kaudselt kasu Euroopa põllumajandusele tervikuna;

75.

rõhutab, et vaja on karmistada impordi kontrolli piiril ning et Toidu- ja Veterinaaramet peaks viima läbi rangemaid kontrolle seoses ELi eksportivate riikide tootmis- ja turustamistingimustega, et tagada liidu eeskirjade järgimine;

76.

rõhutab, et kõigis vabakaubandust puudutavates läbirääkimistes on vaja teha edusamme seoses põllumajandustoodetega kauplemisele kehtestatud tervishoiualaste, fütosanitaarsete ja muude mittetariifsete tõketega, eriti seoses ELi jäikade seisukohtadega nendes aspektides, millel võib olla mõju tarbija tervisele;

77.

tuletab meelde, kui olulised on geograafilised tähised, et edendada Euroopa traditsioonilisi põllumajanduslikke toiduaineid, kaitsta neid kahjulike parasiitlustavade eest, tagada tarbijate õigused ja teadlik valik ning kaitsta maapiirkondade tootjaid ja põllumehi, pidades eeskätt silmas VKEsid; märgib, et geograafiliste tähiste kaitsmine ja tunnustamine kolmandates riikides on potentsiaalselt väga väärtuslik kogu ELi põllumajandusliku toidutööstuse jaoks, ning on seisukohal, et kõik kaubanduslepingud peaksid sisaldama kaitsemeetmeid ja võltsimise vastu võitlemise meetmeid;

78.

nõuab praeguse ebavõrdsuse kaotamist ELi ja teiste kaubanduspartnerite vahel avalike hangete turgude avatuse küsimuses; palub, et komisjon teeks veelgi rohkem jõupingutusi, et püüda rahvusvahelisi avalike hangete turgusid ambitsioonikalt ja vastastikku avada, tagades siiski, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused jäetakse nendest välja ning et riikidel on võimalik vastu võtta sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, nagu majanduslikult soodsaima pakkumuse (MEAT) käsitusviisi rakendamine pakkumismenetluses; rõhutab, et Euroopa ettevõtjad, nii suurettevõtted kui ka VKEd, vajavad paremat juurdepääsu hankelepingutele kolmandates riikides selliste vahendite kaudu nagu Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ ja praegu olemasolevate asümmeetriate likvideerimine; tuletab sellega seoses meelde, et ELil on kõikidest WTO liikmetest üks kõige avatumaid riigihanketurge;

79.

võtab teadmiseks komisjoni muudetud ettepaneku võtta vastu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule, mis on tähtis vahend võrdsete võimaluste tagamiseks kolmandate riikide turulepääsu küsimuses, ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et liikmesriikide valitsused hoiavad kinni esialgsest ettepanekust; kutsub komisjoni üles saavutama peamiste kaubanduspartnerite puhul positiivse vastastikkuse riigihanketurgudele juurdepääsu osas;

80.

rõhutab, et loodusvarad on piiratud ning neid tuleks kasutada säästvalt, seda nii majanduslikus kui ka keskkonnaalases mõttes, seades prioriteediks ringlussevõtu; tunnistab, et arenguriigid ja eelkõige vähim arenenud riigid on loodusvaradest väga sõltuvad; tuletab meelde, et Euroopa kaubanduspoliitika peab toorainete vallas jätkama järjepidevat, säästvat, terviklikku ja valdkondadeülest strateegiat, nagu parlament on juba osutanud oma resolutsioonis Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames;

81.

rõhutab vajadust liikuda süsinikuvaese majanduse suunas ning ergutab seetõttu komisjoni suurendama koostööd energeetikaalase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, mille eesmärk on energia tarnijate, tarneteede ja -allikate mitmekesistamise edendamine, uute energeetikavaldkonna kaubanduspartnerite väljaselgitamine ning suurema konkurentsi tekitamine, mis peaks alandama hindu energia tarbijate jaoks; rõhutab, et taastuvate energiaallikate arendamine ja energiatõhususe edendamine on olulised, et suurendada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust impordist; toonitab vajadust lisada vabakaubanduslepingutesse mõlemad sätted, et luua jätkusuutlikke energeetikaalaseid partnerlussuhteid, suurendada tehnika alast koostööd eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja kaitsemeetmete osas, ning hoida ära süsinikdioksiidi leke, et saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP21) raames püstitatud eesmärgid;

82.

tunneb jätkuvalt tõsist muret selle pärast, et viimasel ajal on suurenenud looduslike liikidega seotud kuritegevuse määr ja sellega seotud ebaseaduslik kaubandus, millel ei ole mitte ainult hävitav mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja liikide arvukusele, vaid mis kujutab endast selget ja üldist ohtu elatusvahenditele ja kohalikule majandusele, eelkõige arenguriikides; peab kiiduväärseks ELi kohustust teha lõpp ebaseaduslikule looduslike liikidega kauplemisele, mis on ELi vastus ÜRO säästva arengu tegevuskavale 2030, eelkõige säästva arengu 15. eesmärgile, millega mitte ainult ei märgita vajadust tagada kaitstud taime- ja loomaliikide salaküttimise ja kaubitsemise lõpetamine, vaid ka tegeleda looduslike liikide ebaseaduslike saadustega seotud nõudluse ja pakkumise küsimusega; ootab sellega seoses, et komisjon kaaluks pärast mõningast mõtlemisaega, mille vältel konsulteeritakse parlamendi ja liikmesriikidega, kuidas oleks kõige parem integreerida kõikidesse tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse sätted ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise kohta;

83.

rõhutab, et nii Euroopa kui ka välisriikide paremad, ühtlustatud ja tõhusamad tolliprotseduurid aitavad hõlbustada kaubandust, täita kaubanduse lihtsustamisega seotud nõudeid ning takistada järeletehtud, ebaseaduslike ja võltsitud kaupade jõudmist ühtsele turule, mis õõnestab ELi majanduskasvu ja seab ELi tarbijad tõsiselt halba olukorda; peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust tõhustada tolliasutuste koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike uuesti üles looma ELi ühtse tolliteenistuse, et tollieeskirju ja -menetlusi kogu ELi tolliterritooriumil tõhusamalt kohaldada;

84.

rõhutab, et komisjon peaks kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel alati püüdma veenda kaubanduspartnereid sisse seadma ühtseid kontaktpunkte tolli- ja piirivalvega seotud kohustuste täitmise järelevalveks, mida tuleb vajaduse korral suutlikkuse suurendamiseks täiendada kaubandustoetustega;

85.

rõhutab, et vaja on asjakohast teabevahetust ja tihedat kooskõlastamist, tagamaks et tollitariifide kaotamisega kaasnevad asjakohased tehnilised, institutsioonilised ja poliitilised meetmed, mis tagavad kaubandussuhete kindluse;

86.

palub komisjonil kaaluda võimalust kasutada tulemuslikkuse põhinäitajaid, mille abil hinnata tolliasutuste tööd riigisiseselt ja välisriikides; peab kahetsusväärseks, et praegu on kättesaadavate avalike andmete hulk väga väike; juhib tähelepanu asjaolule, et kasulik oleks mõista tolli ja teiste piirivalveasutuste jooksvat toimimist nii koduriigis kui ka kaubanduspartnerite juures, et jagada parimaid tavasid ja koordineerida kaubanduse lihtsustamise konkreetseid huve Euroopa institutsioonides, võttes arvesse WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 13 sätteid;

87.

palub, et komisjon ja liikmesriigid algataksid avaliku arutelu tolliasutuste võimaliku riiklikult tasandilt ELi tasandile üleviimise kohta;

88.

tunnistab, et kaubanduslepingutel on potentsiaal pakkuda tarbijatele märkimisväärseid eeliseid, eelkõige konkurentsi suurendamise, hindade alandamise, suurema valiku tagamise ja innovatsiooni hoogustamise osas; kutsub komisjoni nimetatud potentsiaali ärakasutamiseks üles nõudma kõikidel läbirääkimistel energiliselt asukohapõhise piiramise tavade piiramist, rahvusvahelise rändlusteenuse tasude vähendamist ja reisijate õiguste tugevdamist;

89.

nõuab meetmete võtmist, et toetada tarbijaid piiriüleses kaubavahetuses ja teenustekaubanduses kolmandate riikidega, näiteks veebipõhiste kontaktpunktide kaudu teabe kättesaadavaks tegemise või vaidluste puhul aitamise osas;

90.

nõuab, et tarbijatele antaks kaubeldavate toodete omaduste kohta täpset teavet;

91.

jagab OECD seisukohta, et avatud ja õiglase kaubandus- ja investeerimispoliitika kõrvale on vaja mitmesuguseid tõhusaid toetavaid poliitikameetmeid, et maksimeerida ELi ning kolmandate riikide elanikkonna ja majanduse jaoks kaubanduse liberaliseerimisega kaasnevat kasu ja minimeerida kahju; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon teeks säästva arengu tagamise eesmärgil palju suuremaid jõupingutusi, et täiendada kaubanduse avamist mitmesuguste toetavate poliitikameetmetega, näiteks avalike teenuste ja investeeringute, hariduse ja tervishoiu, aktiivsete tööturumeetmete, teadus- ja arendustegevuse, infrastruktuuri arendamise ning sotsiaalse ja keskkonnakaitse tagamiseks väljatöötatavate asjakohaste õigusnormide vallas;

92.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama asjakohaste kaubanduslepingute ja seadusandlike pakettide puhul põhjalikke sektoripõhiseid eel- ja järelhindamisi ning piirkondlikke mõjuhindamisi, ennetades võimalikku kahjulikku mõju tööturule ELis ning leides otstarbekamaid viise leevendusmeetmete kasutuselevõtmiseks ebasoodsasse olukorda sattunud tööstusharude ja piirkondade elavdamiseks, et saavutada kaubandusest saadava kasu õiglasem ümberjaotamine ja üldine suurendamine; toonitab, et sellest seisukohast võivad ülimalt tähtsaks osutuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning eriti Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond; juhib tähelepanu asjaolule, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist võib samuti saada oluline vahend, kui seda reformida ja kujundada nii, et sellele eraldatakse piisavaid rahalisi vahendeid kolmandate riikide suhtes kehtestatud kaubandussanktsioonide tõttu kahju kannatavate EL ettevõtete ja tootjate ning nende VKEde töötajate toetamiseks, kes kannatavad otseselt globaliseerumise tagajärgede tõttu;

93.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsile ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile.