15.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/2

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle kahte rakenduskokkulepet: XI osa rakenduskokkulepet ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepet,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni rahvusvaheliselt siduva õigusakti väljatöötamise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni raames, milles käsitletakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades,

—

võttes arvesse 2012. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon“,

—

võttes arvesse ÜRO ajutise avatud mitteametliku töörühma aruandeid,

—

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, mille bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised on vastu võtnud, eelkõige eesmärke 6, 10 ja 11,

—

võttes arvesse 2009. aasta Assooride teaduslikke kriteeriume ja suuniseid ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste merealade kindlaksmääramiseks ja merekaitsealade representatiivse võrgustiku loomiseks bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sätestatud ookeanide ja süvamere elupaikades,

—

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni protsessi ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste merealade kirjeldamiseks, mille tulemusel on juba kirjeldatud 204 kriteeriumidele vastavat ala, millest paljud asuvad riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades,

—

võttes arvesse asjaolu, et ökoloogiliselt või bioloogiliselt olulisi merealasid on kirjeldatud India ookeani lõunaosas, Vaikse ookeani troopilises ja parasvöötme idaosas, Vaikse ookeani põhjaosas, Atlandi ookeani kaguosas, Arktika piirkonnas, Atlandi ookeani loodeosas, Vahemere piirkonnas, Vaikse ookeani edelaosas, laiemas Kariibi mere piirkonnas ja Lääne-Atlandi keskosas, ent muud piirkonnad ei ole veel kaetud,

—

võttes arvesse Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni, programmi Agenda 21, Agenda 21 edasist rakendusprogrammi, ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise rakenduskava (säästva arengu Johannesburgi deklaratsiooni ja rakenduskava),

—

võttes arvesse 1995. aasta oktoobris ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendit ja sellega seotud õigusakte, eelkõige 1995. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerel tegutsevaid kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju,

—

võttes arvesse ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 (ÜRO Peaassamblee 2015. aasta resolutsioon A/RES/70/1) ning säästva arengu 14. eesmärki kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse,

—

võttes arvesse ÜRO säästva arengu programmi 14. eesmärki,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0042/2016),

A.

arvestades, et meri katab 71 % Maa pindalast ja sisaldab 97 % planeedi veest; arvestades, et meredesse on koondunud suur hulk maailma bioloogilisest mitmekesisusest, millest suurt osa ei ole siiani uuritud;

B.

arvestades, et hinnanguliselt 64 % merest, eelkõige avameri ja süvamerepõhi kuuluvad riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate piirkondade hulka ja nende suhtes kohaldatakse rahvusvahelist õigust;

C.

arvestades, et ookeanidel on oluline roll paljudes Maa süsteemides, sealhulgas kliima ja ilmastiku puhul ning ookeaniga on seotud suur hulk inimtegevusi ja valdkondi, nagu kalapüük, energeetika, transport ja kaubandus;

D.

arvestades, et vähem kui 1 % riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävatest piirkondadest on merekaitsealade loomise tulemusena kaitstud ning arvestades, et valdavas osas ookeanipiirkondades ei ole kehtestatud majandamisraamistikku, millel oleksid õiguslikud volitused luua merekaitsealasid;

E.

arvestades, et mere elurikkuse kaitse ja säilitamine on kogu inimkonna ühine mure ning selliselt tuleks neid ka käsitada;

F.

arvestades, et mereelupaikade hea seisundi ja jätkusuutlike kalavarude säilitamine on kalavarude pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline;

G.

arvestades, et 2014. aastal hõlmasid kaitsealused ökosüsteemid 15,2 % maismaa- ja üksnes 8,4 % merealadest;

H.

arvestades, et kliimamuutused ja hapestumine süvendavad ülekasutamise, saaste, mereprügi ning mereelupaikade ja -ökosüsteemide hävimise negatiivset mõju;

I.

arvestades, et Rio de Janeiros 2012. aastal toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi lõppdokumendis „Soovitud tulevikuvisioon“ rõhutatakse, et majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevate loodusvarade kaitsmine ja haldamine on säästva arengu üldine eesmärk ja põhinõue;

J.

arvestades, et meredel ja ookeanidel on suur sinise majanduskasvu potentsiaal, mis on suures osas veel kasutamata, näiteks taastuvenergia ja ravimite valdkonnas, mida võiks pidada mõistlikuks arengusuunaks praeguste arengumaade jaoks; arvestades, et merekeskkonna arendamise ja selle sinise majanduskasvu potentsiaali eeltingimus on mereliikide ja merekeskkonna ning merepõhja koostise alaste teadmiste parandamine ja ohualdiste mereökosüsteemide kaardistamine;

K.

arvestades, et mere elurikkuse kaitse ja säästev kasutamine on otseselt seotud pikaajalise säästva arenguga, mistõttu on need sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt olulised kõikide riikide ja piirkondade jaoks;

L.

arvestades, et riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävaid piirkondi käsitlevat kehtivat asjaomast õigusraamistikku, mis töötati välja rohkem kui 30 aastat tagasi ning mis põhineb avamerevabaduse doktriinil, tuleb edasi arendada, et edukalt edendada riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate piirkondade merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist;

M.

arvestades, et merekeskkonnas teostatavate tegevuste hulk on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud; arvestades, et on aru saadud dünaamikast, mis valitseb avamerel teostatavate tegevuste ja selle vahel, kuidas nimetatud tegevused mõjutavad mere elurikkust;

N.

arvestades, et on aru saadud avamerel teostatavate tegevuste koostoimest ja kumulatiivsest mõjust ning arvestades, et nimetatud tegevused mõjutavad mere elurikkust;

O.

arvestades, et 2004. aastal asutas ÜRO Peaassamblee ajutise avatud mitteametliku töörühma, mille eesmärk on uurida ja analüüsida riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate piirkondade merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist;

P.

arvestades, et 2011. aastal soovitas töörühm algatada protsessi puudujääkide ja lahendusvõimaluste kindlakstegemiseks, sealhulgas võimaliku mitmepoolse kokkuleppe väljatöötamiseks ÜRO mereõiguse konventsiooni raames, ning et nimetatud protsessi raames tuleks käsitleda üheaegselt selliseid küsimusi, nagu merelist päritolu geneetilised ressursid (sh tulu jaotamisega seotud küsimused), sellised meetmed nagu piirkonnapõhised (sh merekaitsealad) majandamisvahendid, keskkonnamõju hindamise protsessid, suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia edasiandmine;

Q.

arvestades, et töörühma kaasjuhtide 2011. aasta kokkuvõttes tunnistati lõhet ökoloogiliselt ja bioloogiliselt oluliste alade kirjeldamise teaduslike protsesside ja selliste alade tegeliku tuvastamise/määramise vahel, kuna ühelgi ülemaailmsel foorumil ei olnud sel ajal ametlikku mandaati ning olemasolevatel piirkondlikel ja valdkonnapõhistel foorumidel tekkisid selles vallas tegutsedes probleemid legitiimsusega;

R.

arvestades, et töörühma kaasjuhtide 2011. aasta kokkuvõttes tunnistati üldiselt praeguse olukorraga seotud piiranguid ja puudujääke;

S.

arvestades, et 2012. aasta juunis avaldatud Rio+20 lõppdokumendis võtsid riigi- ja valitsusjuhid kohustuse jätkata kiiremas korras töörühma tööd ning käsitleda enne ÜRO Peaassamblee 69. istungjärgu lõppu mere elurikkuse säilitamist ja säästvat kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel, võttes muu hulgas vastu otsuse töötada mereõiguse konventsiooni raames välja rahvusvaheline õigusakt;

T.

arvestades, et kalapüügil iseenesest ja koostoimes kliimamuutustega, merereostusel või muul merega seotud inimtegevusel on oluline mõju veeorganismide biomassile ja mere elurikkusele, mistõttu kalapüügi mõju mere elurikkusele riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades tuleks igakülgselt käsitleda kõikide merega seotud kaitse- ja majandamismeetmete puhul, et sellist mõju vältida või minimeerida; arvestades, et peale selle ei ole kalapüük ainukene inimtegevusest tingitud ookeaniressursside suremuse põhjus ning see ei tohiks olla rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete ainukeseks ajendiks;

U.

arvestades, et mineraalide kaevandamine, energiaallikate puurimine ja maa kasutamine linnaplatvormide poolt on hetkel muud kalavarude suremuse põhjused ning merekeskkonna tulevase arendamisega võivad kaasneda ootamatud suremuse tegurid, mida tuleb valvsalt jälgida;

V.

arvestades, et mere elurikkus on juba märkimisväärselt vähenenud; arvestades, et tulevaste põlvkondade jaoks kalapüügivõimaluste säilitamine ning mere elurikkuse kaitse ja mereökosüsteemide säilitamine on omavahel tihedalt seotud;

W.

arvestades, et säästvad ja valikulised kalapüügimeetodid on kalavarude säästva majandamise ja juhupüügi vähendamise seisukohalt väga olulised, mistõttu need aitavad säilitada mere elurikkust;

X.

arvestades, et kõikide merendustegevuses osalejate vaheline kooskõlastamine ja nendega konsulteerimine on väga oluline mere elurikkuse kaitse ja ressursside säästva kasutamise seisukohalt;

Y.

arvestades, et ELi äärepoolseimad piirkonnad on oma olemuselt geograafilise asukoha ja mõnikord geopoliitilistest oludest tingitult erilises olukorras ning nad on integreeritud spetsiaalsetesse piirkondlikesse koostöömehhanismidesse;

Z.

arvestades, et kalapüük on väga oluline tegevus, millega tegeletakse nii riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades kui ka riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades;

AA.

arvestades, et ELil on juhtroll merede ja ookeanide ülemaailmses juhtimises ning tal on rahvusvaheliselt kalapüügi seisukohalt suur mõju muu hulgas ka seetõttu, et ta osaleb 17 piirkondlikus kalandusorganisatsioonis; arvestades, et juhtroll eeldab, et ELil on kohustus kujundada mere elurikkuse kaitse osas ülemaailmselt aktiivset poliitikat;

AB.

arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepe, milles sätestatakse konventsiooniosaliste riikide õigused ja kohustused piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise osas, on põhjalik ja tulevikku suunatud dokument, mida ei tohiks muuta, hägustada või leebemaks muuta ning selle täielik rakendamine tuleb tagada tõhustatud koostööprotsessidega, mis tuleb integreerida uude rahvusvahelisse õigusakti;

AC.

arvestades, et ELi hiljutistest erimeelsustest Fääri saarte ja Islandiga tuleb õppust võtta, et võimaldada varude säästvat majandamist kogu maailmas;

AD.

arvestades, et igal riigil on õigus saada kasu oma ressursside kaitsest ja säästvast kasutamisest, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis;

AE.

arvestades, et tunnistatakse riikide kohustust kaitsta ja säilitada oma merekeskkonda, sealhulgas kohustust kaitsta haruldasi ja hapraid ökosüsteeme ning ohualdiste, kahanenud varudega, ohustatud ja väljasuremisohus liikide elupaiku ning muid mere eluvorme;

AF.

arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega on tagatud raamistik ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise lähenemisviisi kohaldamiseks, piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate meetmete rakendamiseks, piirkondlike ja allpiirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu toimuvaks rahvusvaheliseks koostööks ja kokkulepeteks; arvestades, et rakenduskokkuleppe tulemuslikku rakendamist tuleks parandada;

AG.

arvestades, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega 61/105 ja 64/72 kutsutakse riike ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone üles võtma rida meetmeid, et tagada süvamereressursside tulemuslik kaitse ning vältida, et põhjapüügil on riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades asuvatele ohualdistele mereökosüsteemidele negatiivne mõju;

AH.

arvestades, et suutlikkuse suurendamise raames tunnustatakse ja toetatakse arenguriikide õigusi ja erinõudeid, et võimaldada neil saada kasu ressursside ning piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitsest ja säästvast kasutamisest;

AI.

arvestades, et nn Kobe protsessi raames võetavate meetmetega tunnistatakse jõupingutusi, mida on teinud tuunivarude majandamisega tegelevad ja sõltumatuid tulemuslikkuse hindamisi teostanud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning kutsub nimetatud piirkondlikke kalandusorganisatsioone üles selliseid hindamisi korrapäraselt läbi viima ja nende tulemusi avalikustama ning palub, et nimetatud organisatsioonide tehtud soovitused viiakse ellu täies ulatuses; arvestades, et sellised organid, nagu ÜRO Peaassamblee ja FAO kalanduskomisjon, on samuti kutsunud teisi piirkondlikke kalandusorganisatsioone üles sedasama tegema ning arvestades, et sellised tulemuslikkuse hindamised on läbi viidud;

AJ.

arvestades, et piirkondlikud kalandusorganisatsioonid eksisteerivad ning mõned neist on seadnud eesmärgiks merekaitsealade loomise, et säilitada kalavarud jätkusuutlikul tasemel või need selliselt taastada;

AK.

arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on võimaldanud läbi viia mitu seminari ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste merealade (sh riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades) kirjeldamise teemal ning nende seminaride tulemused on nüüd bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni veebilehel majandamisteemalise konsultatsiooni eesmärgil üldsusele laialdaselt kättesaadavaks tehtud;

AL.

arvestades, kui oluline on teaduslike andmete ja teadmiste kogumine ja jagamine, et teha otsuseid heas usus, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele;

AM.

arvestades, et merre kogunenud plastikprügiga seotud keskkonnaprobleem kujutab endast otsest ohtu mere elurikkusele ning arvestades, et nimetatud probleemiga võitlemise ulatust ja võimalusi ei ole piisavalt uuritud ning et probleemi lahendamine võib osutuda majanduslikult tulutoovaks;

AN.

arvestades, et töörühm rõhutas oma 23. jaanuari 2015. aasta dokumendis vajadust tervikliku ülemaailmse korra järele, et paremini tegeleda riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate piirkondade merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja majandamise küsimusega;

AO.

arvestades, et EL töötab aktiivselt välja ja edendab parimaid tavasid kalavarude säästva kasutamise saavutamiseks ning edendab ja finantseerib selliste programmidega nagu Horisont 2020 andmete kogumist, teadusuuringuid ja säästvat arengut;

AP.

arvestades, et töörühm väljendas 23. jaanuaril 2015. aastal toetust soovitusele töötada konventsiooni raames välja siduv õigusakt;

AQ.

arvestades, et 19. juunil 2015. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni rahvusvaheliselt siduva õigusakti väljatöötamise kohta ÜRO mereõiguse konventsiooni raames, milles käsitletakse merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust ja säästvat kasutamist riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades;

1.

tunneb heameelt ÜRO Peaassamblee otsuse üle töötada mereõiguse konventsiooni raames välja rahvusvaheliselt siduv õigusakt, milles käsitletakse muu hulgas merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades, eesmärgiga likvideerida praegused puudujäägid; rõhutab, et see protsess ei nõrgenda kehtivaid asjakohaseid õigusakte või raamistikke ega asjakohaseid ülemaailmseid, piirkondlikke või valdkondlikke organeid (nt piirkondlikke kalandusorganisatsioone); rõhutab, kui oluline on teha kiireid, ent läbimõtestatud edusamme selle uue õigusakti väljatöötamisel, et saavutada eesmärk saada esialgne tekst valmis 2017. aasta lõpuks;

2.

juhib tähelepanu riikidevaheliste heade suhetega ja ÜRO mereõiguse konventsioonist lähtuva ressursside säästva kasutamisega kaasnevatele perspektiividele, võimalustele ja nende tagajärgedele, tunnistades ühtlasi, et uued survetegurid ja võimalused eeldavad kohanduste tegemist;

3.

rõhutab ookeanide ja merede ja nende ressursside kaitse ja säästva kasutamise tähtsust; kutsub ELi ja rahvusvahelist kogukonda üles edendama mere elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist, rakendades muude meetmete hulgas mere ökosüsteemide majandamise nüüdisaegseid ja säästlikke viise, ookeanide majandamise põhimõtteid, juhtides mereressursside kasutamist (olgu tegu siis mineraalide kaevandamise, energiaallikate puurimise või muuga) ja püügipiirkondade majandamist, lähtudes teaduspõhisest merede majandamisest, kalavarude hoidmisest tasemel, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mere elurikkuse ökosüsteemipõhisest majandamisest ja kaitsest, kehtivate õigusaktide jõustamisest ning ettevaatusprintsiibi kohaldamisest;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et mere elurikkusele 2020. aastaks avalduva surve leevendamiseks peavad liikmesriigid võtma meetmeid majandamiskavade rakendamiseks, eeskirjade kohaldamise üle järelevalve teostamiseks, suurendama oma teadmusbaasi ning tõhustama teadusvõrgustikke ja mere elurikkuse alase teabe koordineerimist;

5.

tunnustab ja toetab ELi ja komisjoni positiivset juhtrolli, võttes seejuures arvesse ELi kalatööstuse ja -turu võtmeosaleja positsiooni ning seda, et Euroopa kalanduspoliitika juhindub säästlikkusest;

6.

tunnistab ELi olulist rolli mere elusressursside säästvas majandamises, eelkõige võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga; rõhutab, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab endast ohtu mere elurikkusele ning kahjustab tõsiselt mere ökosüsteemide kaitset; juhib tähelepanu asjaolule, et EL on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise prioriteediks seadnud ning rahvusvaheline koostöö on äärmiselt oluline selleks, et see võitlus annaks tulemusi; ergutab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning piirkondlikke kalandusorganisatsioone suurendama pingutusi mitmepoolse koostöö tugevdamiseks;

7.

tõstab esile keskkonnamärgisega varustamise positiivset rolli mereandide tootmise sektoris, mis annab tarbijale teadliku valiku tegemisega võimaluse kaitsta ressursside jätkusuutlikkust ja mere elurikkust;

8.

ergutab komisjoni täiendavalt edendama, kooskõlastama ja tagama, et nimetatud uue rahvusvahelise kokkuleppe raames käsitletakse tulemuslikult küsimust, milline on inimtegevuse, sealhulgas kalapüügi ning merepõhja ja ookeanide uurimise mistahes vormide mõju riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate piirkondade bioloogilisele mitmekesisusele; võtab seepärast teadmiseks vajaduse edendada täiendavalt kehtivate õigusaktide jõustamist ning töötada välja vajalikud majandamisvahendid sidususe ja järjepidevuse tagamiseks;

9.

ergutab piirkondlikke kalandusorganisatsioone tagama oma soovituste täies ulatuses rakendamise, jätkama korrapäraste sõltumatute hindamiste teostamist ning tagama selliste hindamiste nõuetekohase elluviimise;

10.

nõuab tungivalt, et komisjon toetaks ja edendaks merekaitsealade suhtes tervikliku ja ulatusliku lähenemisviisi kasutamist, sest kaitsealaste jõupingutuste tegelik kooskõlastamine ja nendeteemaline koostöö on võimalik üksnes mitmesugustes mere ja ookeaniga seotud inimtegevustes osalevate sidusrühmade võimalikult suures ulatuses osalemise abil;

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles edendama ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste merealade kindlaksmääramist ja rakendamist riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades;

12.

kutsub komisjoni tungivalt üles tegema koostööd kõikide asjaomaste sidusrühmadega, et jätkata ÜRO mereõiguse konventsiooni raames väljatöötatud uue rahvusvahelise kokkuleppega tööd, millega toetatakse ja edendatakse sellise institutsionaalse mehhanismi väljatöötamist, mis tegeleb ühendatud, sidusaid, toimivaid ja representatiivseid merekaitsealade võrgustikke käsitlevate vajalike sätete kindlaksmääramise, haldamise ja kehtestamisega, sest sellised võrgustikud on ökoloogilise ja bioloogilise ühendatuse tagamiseks esmatähtsad;

13.

kutsub komisjoni üles koguma Euroopa merepiirkondades põhjalikke andmeid mere elurikkuse kohta; on arvamusel, et selliste andmete kogumine on vajalik, kuna 80 % merestrateegia raamdirektiivis hõlmatud liikidest ja elupaikadest peetakse tundmatuteks;

14.

nõuab, et EL võtaks juhtrolli merre kogunenud plastikprügi vastu võitlemisel ning et sinise majanduse raames finantseeritaks asjaomaseid teadusuuringuid;

15.

rõhutab, et see uus rahvusvaheline kokkulepe peaks tagama kõikide sidusrühmade jaoks võrdsed tingimused; on arvamusel, et uus rahvusvaheline kokkulepe peaks peale selle tegelema arenguriikide, eelkõige väikeste saareriikide erivajaduste küsimusega suutlikkuse suurendamise aspektist lähtuvalt, et saavutada muu hulgas rahvusvahelise kogukonna püstitatud eesmärgid merekaitsealade osas;

16.

nõuab tungivalt, et komisjon edendaks süvendatud koostööd, kooskõlastamist, läbipaistvust ja aruandekohustust kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas läbiräägitavate uute õigusaktide puhul, kehtivate ÜRO mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja muude selliste valdkondlike organite, nagu Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni vahendite puhul;

17.

kutsub ÜROd tegema riikidega koostööd, et tagada kehtivate eeskirjade tulemuslikum rakendamine ning vajaduse korral kehtestada täiendavaid eeskirju, mis võiksid kaudselt aidata kaitsta avamere bioloogilist mitmekesisust ning parandada sotsiaalseid ning ohutuse ja järelevalvega seotud tingimusi, võttes kasutusele sellised ülemaailmseid juhtimisvahendid nagu laevade registreerimise tsentraliseeritud vahend (nt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni alluvuses välja töötatud ülemaailmne kalapüügilaevade register), ent vältides samas kalurite halduskoormuse suurendamist;

18.

rõhutab, et piirkondlike kalandusorganisatsioonide mandaat peab hõlmama kalapüügi mõju mere elurikkusele riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ja edendaksid ÜRO mereõiguse konventsiooni raames väljatöötatud uue rahvusvahelise kokkuleppe mandaadi raames sellise institutsionaalse mehhanismi väljatöötamist, millega teostada eelnevat keskkonnamõju hindamist tegevuste puhul, millel võib olla märkimisväärne mõju merekeskkonnale, nagu on sätestatud mereõiguse konventsiooni artiklis 206, sealhulgas mereressursside kasutamise puhul, tuginedes võimaluse korral kindlatele teaduslikele andmetele, ning et nimetatud tegevuste üle teostataks põhjalikku keskkonnaalast ja sotsiaalmajanduslikku järelevalvet;

20.

kutsub komisjoni uue rahvusvahelise kokkuleppe raames üles nõudma merel tekitatud keskkonnakahju tunnistamist ning sellise kahju tekkimise vastutusahela tuvastamiseks;

21.

nõuab tungivalt, et komisjon kutsuks riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ÜRO mereõiguse konventsiooni või sellega ühinema;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ÜRO Peaassambleele ja tulevase rahvusvahelise kokkuleppe teksti koostamise eest vastutavale ettevalmistuskomiteele.