12.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/105

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

—

võttes arvesse petitsiooniõiguse tähtsust ning seda, kuivõrd oluline on, et Euroopa Parlament saaks Euroopa kodanike ja elanike konkreetsetest muredest viivitamata teada, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 24 ja 227,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 52, 215, artikli 216 lõiget 8, artikleid 217 ja 218,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0361/2015),

A.

arvestades, et 2014. aastal esitati 2 714 petitsiooni, mis on ligikaudu 6 % vähem kui 2013. aastal, mille jooksul saadeti Euroopa Parlamendile 2 885 petitsiooni; arvestades, et 790 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ja läbisid järelmenetlemise; arvestades, et 1 070 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks; arvestades, et 817 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ja nende käsitlemine on lõpetatud; arvestades, et 37 petitsiooni soovitused vaidlustati; arvestades, et esitatud petitsioonide arv on 2009. aasta näitajast peaaegu kaks korda suurem; arvestades, et petitsioonide käsitlemisega tegelevate riigiteenistujate hulk ei ole proportsionaalselt suurenenud;

B.

arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevusi käsitleva aastaaruande eesmärk on nii analüüsida 2014. aastal esitatud petitsioone kui ka käsitada võimalikke täiustusi menetluse ja teiste institutsioonidega suhete vallas;

C.

arvestades, et esitatud petitsioonide arv on Euroopa Liidu elanikkonnaga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik, mis näitab, et suur enamik kodanikest ei ole veel teadlik petitsiooniõiguse olemasolust ja selle võimalikust kasulikkusest vahendina, mis tagab ELi institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu kodanike probleemide suhtes; arvestades, et kuigi mõned kodanikud on petitsiooniprotsessist teadlikud, on ELi tegevusvaldkond siiski laiaulatuslikult ebaselge, millele osutab vastuvõetamatuteks tunnistatud esitatud petitsioonide suur osakaal (39,4 %);

D.

arvestades, et petitsioonide nõuetekohane käsitlemine kogu protsessi vältel on petitsiooniõiguse austamise tagamiseks väga oluline; arvestades, et petitsiooni esitajad on üldjuhul kodanikud, kes seovad end meie ühiskonna täiustamise ja edasise heaoluga; arvestades, et nende kodanike kogemus seoses sellega, kuidas nende petitsioone käsitletakse, võib määrata nende edaspidise suhtumise Euroopa projekti;

E.

arvestades, et 2014. aastal lõpetati 1 887 petitsiooni käsitlemine, millest 1 070 olid vastuvõetamatud; arvestades, et ainult 29,1 % petitsioonidest tunnistati vastuvõetavaks ja nende suhtes võeti järelmeetmeid, 39,4 % tunnistati vastuvõetamatuks ning 30,1 % tunnistati vastuvõetavaks ja nende käsitlemine lõpetati kohe;

F.

arvestades, et ELi kodanikke esindab otseselt ainus nende valitud ELi institutsioon – Euroopa Parlament; arvestades, et petitsiooniõigus annab kodanikele võimaluse nõuda rahva valitud esindajate tähelepanu;

G.

arvestades, et ELi kodanikud ja nende teenuste kultuur peaks alati olema Euroopa Parlamendi ning eriti petitsioonikomisjoni töö keskmes ning olulisem kui muud kaalutlused või tõhususe kriteeriumid; arvestades, et petitsiooniüksustes kasutatav praegune inimressursside tase ohustab nende aluspõhimõtete järgimist;

H.

arvestades, et petitsiooniõigus – kui seda täielikult järgitakse – võib tugevdada Euroopa Parlamendi ning Euroopa kodanike ja elanike vahelist teabevahetust, kui suudetakse tagada kõikides petitsioonimenetluse etappides avatud, demokraatlik, kaasav ja läbipaistev mehhanism, et lahendada peamiselt ELi õiguse kohaldamisega seotud probleeme;

I.

arvestades, et petitsiooniõigus on osalusdemokraatia oluline osa;

J.

arvestades, et petitsiooniõiguse ja ka Euroopa Ombudsmani eesmärk on tegeleda ELi institutsioonide või riiklike institutsioonide haldusomavoliga ELi õigusaktide rakendamisel;

K.

arvestades, et petitsioonid annavad väärtuslikku tagasisidet seadusandjatele ja rakendusasutustele nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil, eeskätt võimalike õiguslike lünkade kohta ELi õigusaktide rakendamisel; arvestades, et petitsioonid võivad anda varajase hoiatuse liikmesriigi mahajäämuse kohta ELi õigusaktide rakendamisel;

L.

arvestades, et petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonid on sageli andnud olulise ja otsese panuse teistele pädevatele komisjonidele õigusloomeks nende vastavates valdkondades;

M.

arvestades, et petitsiooniõiguse kui põhiõiguse tagamine ei ole ainult petitsioonikomisjoni kohustus, vaid peaks olema kõigi parlamendikomisjonide ja teiste ELi institutsioonide ühine püüdlus; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada enne, kui on laekunud tagasiside teistelt parlamendikomisjonidelt;

N.

arvestades, et petitsioonikomisjon peab püüdma kasutada rohkem oma eelisõigusi ja üldisi ja spetsiifilisi komisjonivahendeid (näiteks suuliselt vastatavaid küsimusi või lühiresolutsioone), et teha esitatud petitsioonide alusel nähtavaks Euroopa kodanike ja elanike mitmesugused mureküsimused, esitades need Euroopa Parlamendi täiskogule;

O.

arvestades, et iga petitsioon tuleb tähelepanelikult, tõhusalt, kiiresti, läbipaistvalt ja individuaalselt läbi vaadata, järgides petitsioonikomisjoni liikmete osalemisõigust; arvestades, et iga petitsiooni esitaja peab saama lühikese aja jooksul vastuse, milles on esitatud kas petitsiooni sulgemise põhjused või meetmed, mis on võetud selle uurimiseks, käsitlemiseks ja järelevalveks; arvestades, et petitsioonides tõstatatud probleemide kiireks käsitlemiseks on oluline parem institutsiooniline kooskõlastamine ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi institutsioonide vahel;

P.

arvestades, et petitsioonide tõhus ja kiire menetlemine peab olema tagatud ka muutuvate ametiaegade vältel ja sellega seotud personali vahetumisega;

Q.

arvestades, et eelkõige on vastuvõetavate ja põhjendatud petitsioonide huvides, et petitsioonikomisjoni töökoormust ei suurendata vastuvõetamatute või põhjendamatute petitsioonide tarbetult pika käsitlemisega;

R.

arvestades, et petitsiooni esitaja peab saama piisavalt teavet petitsiooni tagasilükkamise põhjuste kohta;

S.

arvestades, et petitsioone arutatakse petitsioonikomisjoni koosolekutel ning et petitsiooni esitajatel on võimalik neis aruteludes osaleda, samuti on neil õigus esitada oma petitsioonid koos üksikasjalikuma teabega ja aidata seega komisjoni tööle aktiivselt kaasa, andes petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni liikmetele ning nendel koosolekutel osaleda võivatele liikmesriikide esindajatele lisateavet; arvestades, et 2014. aastal osales komisjoni aruteludes ja oli nendesse kaasatud 127 petitsiooni esitajat; arvestades, et otsese osalemise osakaal on endiselt suhteliselt väike ja seda tuleks suurendada, kaasa arvatud kaugsidevahendite kasutamisega ja planeerimisega, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel osalemist komisjoni arutelus paremini korraldada;

T.

arvestades, et paljudel juhtudel jäetakse petitsioonid pärast komisjoni koosolekutel toimunud avalikku arutelu avatuks ning nähakse ette täiendavaid järelmeetmeid ja oodatakse tagasisidet, eelkõige lisapäringuid Euroopa Komisjonilt või parlamendikomisjonidelt, või konkreetset teabevahetust asjaomaste riiklike või piirkondlike asutustega;

U.

arvestades, et laiema teemaderingi arutamise võimaldamiseks ja iga arutelu kvaliteedi tagamiseks on vaja rohkem aega koosolekuteks; arvestades, et fraktsioonide koordinaatorite koosolekud on ülimalt tähtsad, et tagada komisjoni tegevuse sujuv planeerimine ja töö, ning seetõttu tuleb demokraatlikuks otsuste langetamiseks anda piisavalt aega;

V.

arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus tugineb petitsiooni esitajatelt saadud kirjalikule teabele ning koosolekul esitatud suulistele ja audiovisuaalsetele andmetele, mida täiendatakse vajaduse korral Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, ombudsmani ja muude poliitiliste esindusorganite pakutava täiendava teabega;

W.

arvestades, et petitsiooni esitajate tõstatatud küsimusi tuleb petitsioonimenetluse käigus käsitleda nõuetekohaselt ja põhjalikult; arvestades, et menetluses võib vaja minna mitmeid etappe, muu hulgas mitmekordset tagasisidet petitsiooni esitajalt ning asjaomastelt Euroopa institutsioonidelt ja riigi ametiasutustelt;

X.

arvestades, et aluslepingu ja Euroopa Parlamendi kodukorra sätete alusel kehtestatud petitsioonide vastuvõetavuse kriteeriumide (kodukorra artikkel 215) kohaselt peab petitsioon puudutama Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse kuuluvat teemat, mis on otseselt seotud petitsiooni esitajaga, kes peab olema ELi kodanik või elama ELis; arvestades, et selle tulemusel tunnistatakse osa laekunud petitsioonidest vastuvõetamatuks, kuna need ei vasta nendele kriteeriumidele; arvestades, et otsus vastuvõetavuse kohta tuleb langetada pigem vastavate õiguslike ja tehniliste kriteeriumide alusel, mitte juhindudes poliitilistest otsustest; arvestades, et petitsioonide veebiportaal peaks olema tõhus vahend andmaks petitsiooni esitajatele vajalikku teavet ja suuniseid vastuvõetavuse kriteeriumide kohta;

Y.

arvestades, et lapsi puudutavate petitsioonide käsitlemiseks on nüüd kehtestatud erikord, nii et nende toimikute puhul käsitletakse igasugust hilinemist eriti raske rikkumisena asjaomaste isikute suhtes;

Z.

arvestades, et petitsioonide kaudu saavad ELi kodanikud jälgida ELi seaduste koostamist ja kohaldamist; arvestades, et nii saavad ELi kodanikud olla kasulikuks teabeallikaks seoses ELi õiguse ja selle puudujääkidega, eelkõige keskkonna, siseturu, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, tarbijakaitse ning finantsteenuste valdkonnas;

AA.

arvestades, et petitsiooni esitamisega samaaegselt esitatakse sageli kaebus Euroopa Komisjonile, kes võib algatada rikkumismenetluse või esitada tegevusetushagi; ning arvestades, et statistika kohaselt (vt komisjoni ELi õiguse kohaldamist käsitleva aruande (COM(2006)0416) punkti 23) oli neljandik või isegi kolmandik 2014. aastal käsitletud petitsioonidest seotud rikkumismenetlusega või rikkumismenetluse algatamise aluseks; arvestades, et Euroopa Parlamendi kaasamine neisse petitsioonimenetlustesse võimaldab täiendavat kontrolli ELi pädevate institutsioonide uurimistegevuse üle; arvestades, et ühegi petitsiooni käsitlemist ei tohi lõpetada, kui see on Euroopa Komisjonis uurimisel;

AB.

arvestades, et peamised teemad, mis petitsioonide esitajatele muret valmistavad, on seotud laia teemaderingiga, nagu keskkonnaõigus (eelkõige veemajandus ja jäätmekäitlus, süsivesinike geoloogilise uurimise ja kaevandamisega seotud teemad, suured taristu- ja maaplaneerimisprojektid), põhiõigused (eelkõige lapse õigused ja puuetega inimeste õigused, eriti kuna neljandikul ELi valijaskonnast on väidetavalt mingis ulatuses vaegus või puue), isikute vaba liikumine, diskrimineerimine, tööhõive, Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimised, loomade heaolu, kohtumõistmine ning puuetega inimeste sotsiaalne kaasamine;

AC.

arvestades, et 19. novembril 2014 avati aastase viivitusega petitsioonikomisjoni veebiportaal, mis vahetas välja eelmise petitsioonide esitamise elektroonilise platvormi Europarli veebisaidil, ning see loodi eesmärgiga edendada petitsiooniõigust ja suurendada kodanike aktiivset osalust ELi tegevuses; arvestades, et nimetatud portaal (mis ei tööta veel täies ulatuses) loodi selleks, et pakkuda petitsioonimenetluse kõigile vajadustele terviklikku lahendust ning tagada ELi kodanikele, kes soovivad petitsiooni esitada, asjakohasem internetipõhine töövahend, mis muu hulgas võimaldab jälgida petitsioonide staatust reaalajas; arvestades, et on tuvastatud mitmeid puudujääke, eriti otsingu funktsiooni osas, mis kahjustavad portaali kui petitsioonide avaliku registri rolli, ning arvestades, et teine etapp, mille käigus kõik leitud puudused kõrvaldatakse, peaks olema juba lõpule viidud; arvestades, et portaal aitab teenust ja selle nähtavust kodanike ja liikmete jaoks parandada ning toimib elektroonilise registrina (ette nähtud Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 216 lõikes 4), võimaldades kodanikel olemasolevatele petitsioonidele toetust paluda või sellest loobuda ning lisada oma petitsioonidele elektroonilise allkirja; arvestades, et uue portaali eesmärk on muuta petitsioonimenetlus läbipaistvamaks ja interaktiivsemaks ning halduslikult tõhusamaks, seda nii petitsiooni esitajate, parlamendiliikmete kui ka üldsuse huvides; arvestades, et veebiportaal peaks olema vahend, mis suurendab petitsioonimenetluse läbipaistvust, parandab petitsiooni esitajate juurdepääsu teabele ning suurendab kodanike teadlikkust petitsioonikomisjoni võimalustest ja suutlikkusest nende probleeme lahendada; rõhutab, et uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist tuleb suurendada ja stimuleerida, et tuua komisjoni töö kodanikele lähemale;

AD.

arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike jaoks oluline vahend, mis võimaldab neil osaleda ELi poliitiliste otsuste tegemises, ning selle potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada; arvestades, et saavutamaks kodanike osalemise osas parimaid tulemusi, tuleks seda vahendit edasi arendada, edendada selle esindustasandeid ja praktilisi aspekte ning Euroopa institutsioonid (eriti petitsioonikomisjon) peaksid seda täielikult järgima ja rakendama;

AE.

arvestades, et petitsioonikomisjon jälgib jätkuvalt tähelepanelikult Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse rakendamist ning teab, et on vaja uut määrust, et kõrvaldada selle arvukad puudused, takistused ja nõrgad kohad; samuti teab ta, kui kohmakas on praegune õigusraamistik ning Euroopa kodanikualgatuse käivitamise ja järelevalve mehhanism, eeskätt allkirjade tegeliku kogumise osas;

AF.

arvestades, et kolm aastat pärast 1. aprilli 2012. aasta määruse (EL) nr 211/2011 jõustumist peab petitsioonikomisjon vajalikuks selle rakendamist hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ning pakkuda välja tõhusad lahendused selle kiireks läbivaatamiseks, et seda saaks paremini rakendada;

AG.

arvestades, et avalikud arutelud edukate algatuste üle on olnud tulemuslikud, ning arvestades, et petitsioonikomisjoni osalemist kaasatud komisjonina Euroopa kodanikualgatuste aruteludes on kõrgelt hinnanud nii parlamendiliikmed kui ka kodanikuühiskond, arvestades, et petitsioonikomisjon toetab seda protsessi ja jagab oma laiaulatuslikku kogemust kodanikega selle eesmärgi nimel; arvestades, et Euroopa Komisjonilt oodatakse edukate Euroopa kodanikualgatuste puhul konkreetseid järelmeetmeid;

AH.

arvestades, et tuleb märkida, et petitsioonikomisjoni töökoormuse tõttu ja sekretariaadi personali vähesuse tõttu ei ole 2014. aastal käsitletud petitsioonide puhul läbi viidud ühtegi teabekogumiskülastust; arvestades, et asjakohaste petitsioonidega seotud teabekogumiskülastusi korraldatakse edaspidi;

AI.

arvestades, et teabekogumiskülastuste tavapärane määr peaks 2016. aastal taastuma, sest teabekogumiskülastused on petitsioonikomisjoni spetsiifiline eelisõigus ning oluline osa selle tööst, mis hõlmab suhtlust kodanike ja ka asutustega asjaomastes liikmesriikides; arvestades, et selliste delegatsioonide liikmed osalevad võrdsetel alustel kõigis seotud tegevustes, muu hulgas aruandluses;

AJ.

arvestades, et petitsioonikomisjonil on kohustusi Euroopa Ombudsmani suhtes, kes vastutab ELi kodanikelt ELi institutsioonide ja organite võimaliku haldusomavoli kohta laekunud kaebuste uurimise eest, mille kohta petitsioonikomisjon koostab samuti iga-aastase raporti, mis tugineb Euroopa Ombudsmani enda aastaaruandele; arvestades, et 2014. aastal osales petitsioonikomisjon Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 204 alusel aktiivselt ja otseselt Euroopa Ombudsmani valimiste korraldamises; arvestades, et 2014. aasta detsembris valiti Emily O'Reilly uuesti viieks aastaks ombudsmaniks ning tagasivalimine toimus tõhusalt ja läbipaistvalt;

AK.

arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa Ombudsmani võrgustiku liige, kuhu kuuluvad ka mõnede liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonid (kui need olemas on), ning arvestades, et on oluline, et liikmesriikide parlamendid asutaksid petitsioonikomisjonid ja – kui neil on need komisjonid juba olemas – siis parandaksid nende vahelist koostööd;

1.

toonitab petitsioonikomisjoni töö tähtsust, sest see võimaldab ELi kodanikel ja elanikel teatud määral osaleda oma õiguste kaitsmises ja edendamises ning liidu õigusnormide õigesti rakendamises, sest petitsioonid võimaldavad teada saada kodanike muresid, et nende põhjendatud kaebusi saaks mõistliku aja jooksul lahendada; rõhutab, et vastuvõetavaid petitsioone peaks petitsioonikomisjonis arutama üheksa kuud pärast petitsiooni saamist; kordab, et petitsioonides tõstatatud probleemide kiireks käsitlemiseks on hädavajalik parandada koordineerimist ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi institutsioonide vahel ning ka muude asutustega;

2.

toonitab, et petitsioonikomisjon (kui kontaktpunkt kodanikele), Euroopa Ombudsman ning Euroopa kodanikualgatus on peamised vahendid kodanike poliitikas osalemise suurendamiseks ning et tuleb tagada piisav ja läbipaistev juurdepääs neile vahenditele ning nende sujuv toimimine; rõhutab nende vastutust Euroopa kodakondsuse edendamisel ning ELi institutsioonide nähtavuse ja usaldusväärsuse suurendamisel; nõuab, et ELi institutsioonid pööraksid suuremat tähelepanu Euroopa Ombudsmani tööle; nõuab täiendavaid mehhanisme, millega tagada kodanike otsene osalemine Euroopa institutsioonide otsustusprotsessis;

3.

rõhutab, et suurem koostöö riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega ELi õiguse kohaldamisel on tingimata vajalik selleks, et luua ELi kodanikega parem kontakt ning tugevdada Euroopa Parlamendi otsustusprotsessi demokraatlikku legitiimsust ja vastutust; täheldab, et koostööd edendab teabe ennetav vahetamine kõigil institutsioonilistel tasanditel ning see on petitsiooni esitajate tõstatatud küsimustega tegelemise seisukohast võtmetähtsusega; väljendab kahetsust, et teatud juhtudel ei reageeri riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused petitsioonikomisjoni taotlustele;

4.

hoiatab, et personali vähesus petitsioonikomisjoni sekretariaadis põhjustab petitsioonide käsitlemisel pideva mahajäämuse, mis omakorda mõjutab selgelt petitsioonide käsitlemiseks ning eriti nende vastuvõetavuse kindlaksmääramiseks kasutada olevat aega; leiab, et sellised viivitused ei ole aktsepteeritavad, kui soovitakse tagada teenistuse kõrgel tasemel töö, ning et viivitused mitte üksnes ei takista petitsiooniõiguse kasutamist, vaid õõnestavad ka Euroopa institutsioonide usaldusväärsust asjaomaste kodanike silmis; kutsub Euroopa Parlamendi vastutavaid poliitilisi ja haldusüksusi leidma koostöös eelarvekomisjoniga sobiva lahenduse, et tagada petitsioonikomisjoni töö vastavus aluslepingute vaimule;

5.

rõhutab, et petitsiooni esitajatele tuleb petitsiooni vastuvõetamatust või selle käsitlemise lõpetamist põhjendamatuse tõttu hoolikalt põhjendada;

6.

palub, et petitsioonikomisjon ja vajaduse korral kodukorra muutmiseks pädevad parlamendikomisjonid struktureeriksid selgemalt erinevust kriteeriumide vahel, mille alusel otsustatakse, kas petitsioon on põhjendatud ja vastuvõetav, ning petitsiooni käsitlemise või sulgemise vahel, ning teeksid selle struktuuri arusaadavaks ka potentsiaalsetele petitsiooni esitajatele;

7.

rõhutab, et Euroopa Komisjonil on petitsiooni esitajate tõstatatud küsimuste menetlemise abistamisel oluline roll ning palub, et komisjon jälgiks ennetavalt ja õigeaegselt petitsiooni esitajate poolt teatatud juhtumeid, kus ametliku planeeringu elluviimisega on rikutud või võidakse rikkuda ELi õigust; kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles lahendama ELi õiguse ebaõige või puuduliku ülevõtmise küsimused, mille üle on kaevatud arvukates Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides; kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama seejuures julgemalt ka rikkumismenetluse algatamist; rõhutab, et rikkumismenetluste algatamisel tuleb lükata ümber arvamus, et suurematele liikmesriikidele pööratakse rohkem tähelepanu; palub, et Euroopa Komisjon teavitaks regulaarselt petitsioonikomisjoni petitsioonidega otseselt seotud rikkumismenetluste edenemisest ja konkreetsetest tulemustest;

8.

kutsub Euroopa Komisjoni üles pühenduma täielikult petitsioonide menetlemisele, eeskätt tegema põhjalikke päringuid selle instantsidelt pärinevate vastuvõetavaks tunnistatud juhtumite puhul ning andma petitsiooni esitajatele kirjalikult täpseid ja ajakohastatud vastuseid õigeaegselt; ootab, et neid vastuseid arendataks edasi petitsioonikomisjoni avalikel koosolekutel toimuvatel temaatilistel suulistel aruteludel; leiab, et institutsioonilise usaldusväärsuse nimel peaks sellistel aruteludel Euroopa Komisjoni esindama sobiva teenistusastme ametnik; leiab, et aluslepingute täitmise järelevalvajana peaks Euroopa Komisjon rohkem arvestama juhtumite teemat, pidades silmas asjaomaste ELi õigusaktide peamist mõtet;

9.

nõuab, et läbipaistvuse ja ELi erinevate institutsioonide usaldusväärse koostöö nimel hõlbustaks Euroopa Komisjon juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad projekti EU Pilot menetlustega seotud kogu asjakohast teavet, eeskätt laekunud petitsioonidega seonduvate juhtumite puhul, muu hulgas küsimuste ja vastuste vahetusi Euroopa Komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel, vähemalt menetlemise lõpetamisel;

10.

rõhutab Euroopa Komisjoni poolse proaktiivse järelevalve ja õigeaegse ennetava tegevuse tähtsust, kui leidub hästi põhjendatud tõendeid selle kohta, et teatavad kavandatud ja avaldatud projektid võivad olla vastuolus ELi õigusaktidega; väljendab muret Euroopa Komisjoni praeguse suundumuse pärast takistada paljude petitsioonide teema uurimist puhtalt menetluslikul alusel; ei nõustu korduvate soovitustega lõpetada mitmete petitsioonide käsitlemine, ootamata ära tõstatatud probleemide uurimise tulemusi, ja on veendunud, et see ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja rolliga; nõuab põhjalikuma tähelepanu pööramist ja selle põhjal tegutsemist, eriti selliste petitsioonides käsitletud juhtumite puhul, mis hõlmavad ELi õigusaktide võimalikku rikkumist Euroopa Komisjoni enda poolt, näiteks niisuguses valdkonnas nagu Århusi konventsiooniga tagatud üldsuse juurdepääs dokumentidele;

11.

märgib, kui oluline on tagada, et Euroopa Komisjon vastaks üksikasjalikult ja omaalgatuslikult ning võimalikult kiiresti kõikidele petitsioonidele;

12.

arvestades selle komisjoni erilist iseloomu ja suurt töökoormust seoses kontaktidega igal aastal petitsioone registreerivate tuhandete kodanike ja elanikega, nõuab, et suurendataks komisjoni sekretariaadi töötajate arvu;

13.

rõhutab, et kodanike taotluste menetlemiseks on vaja parandada suhtlust kodanikega;

14.

on seisukohal, et oluline on parandada koostööd liikmesriikide parlamentide, nende asjaomaste komisjonide ja valitsustega ning ergutada liikmesriikide asutusi tegutsema ELi õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel täiesti läbipaistvalt; rõhutab, kui tähtis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostöö, et kodanike huve tõhusamalt ja läbipaistvamalt kaitsta, ning julgustab liikmesriikide esindajaid koosolekutel osalema; rõhutab, et nõukogu ja Euroopa Komisjoni võimalikult kõrge tasandi esindajad peavad osalema petitsioonikomisjoni koosolekutel ja istungitel, kui arutlusel olevad küsimused eeldavad eespool nimetatud institutsioonide kaasamist; kordab oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse kohta (1) tehtud üleskutset alustada paremini struktureeritud dialoogi liikmesriikidega, pidades regulaarseid koosolekuid riikliku petitsioonikomisjoni liikmetega või muude pädevate asutuste esindajatega;

15.

kutsub liikmesriike üles reguleerima seadusega kohustust luua liikmesriikide parlamentides toimivad petitsioonikomisjonid, mis muudaks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni koostöö liikmesriikide parlamentidega oluliselt tõhusamaks;

16.

peab väga vajalikuks tugevdada koostööd teiste parlamendikomisjonidega, paludes neilt petitsioonide kohta arvamusi, kutsudes nende liikmeid osalema nende pädevusvaldkondi puudutavates aruteludes ning tehes nendega arvamust avaldava komisjonina rohkem koostööd teatud raportite puhul, eriti liikmesriikides ELi õiguse nõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist käsitlevate aruannete puhul; nõuab, et pädevad komisjonid vaataksid neile edastatud petitsioonid nõuetekohaselt läbi ja annaksid petitsioonide käsitlemiseks vajalikku tagasisidet;

17.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni kasvavale tähtsusele kontrollikomisjonina, mis peaks olema lähtepunkt Euroopa õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel liikmesriikide haldustasandil; kordab oma ülalnimetatud petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse aruandes tehtud üleskutset korraldada täiskogu istungitel rohkem poliitilisi debatte ning elavdada Euroopa kodanike petitsioone puudutavat teabevahetust;

18.

avaldab kahetsust, et petitsiooni esitajad ei saa ka oma küsimust petitsioonikomisjonis otse esitada, osaliselt seetõttu, et napib koosolekuaegu ja töötajaid komisjoni sekretariaadis; nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu tähtaegadele, mille jooksul tuleb petitsiooni esitajaid teavitada nende petitsioonide käsitlemisest ja läbimisest komisjonis; leiab, et tuleks rohkem kasutada videokonverentse või muid vahendeid, mis võimaldaks petitsiooni esitajatel petitsioonikomisjoni töös aktiivselt osaleda, isegi kui nad ei saa füüsiliselt kohal viibida;

19.

nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks kiiresti mitteametlik petitsioonide võrgustik, milles osaleks parlamendiliikmeid Euroopa Parlamendi kõikidest komisjonidest, et tagada petitsioonidega seotud töö sujuv ja tõhus koordineerimine, mis parandab petitsiooniõiguse kasutamist;

20.

märgib, kui olulist rolli täidavad teised Euroopa Parlamendi komisjonid, sealhulgas käsitledes oma koosolekutel petitsioonides tõstatatud teemasid, mis kuuluvad nende vastutusvaldkonda, ning kasutades esitatud petitsioone seadusloomes teabeallikana, kui see on asjakohane;

21.

peab kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei ole põhiõiguste hartat vastu võtnud ning et selle rakendamine on osutunud paljude jaoks ebaselgeks ja teatud määral pettumust valmistavaks; mõistab hukka ka asjaolu, et EL ei ole veel vastu võtnud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ning et Euroopa kodanikel ei ole piisavalt teavet sellega seotud menetluste kohta; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on tõlgendanud kitsalt põhiõiguste harta artiklit 51, milles on öeldud, et harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; tuletab meelde, Euroopa Komisjon on harta artiklile 51 osutades sageli väitnud, et ei saa põhiõiguste valdkonnas tegutseda, kui petitsioonikomisjon on seda palunud; rõhutab tõsiasja, et kodanike ootused ei piirdu sageli sellega, mida harta rangelt õiguslikud sätted võimaldavad; palub, et Euroopa Komisjon vastaks kodanike ootustele paremini ning leiaks uue viisi artikli 51 tõlgendamiseks;

22.

rõhutab petitsioonikomisjoni tehtud olulist tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis; võtab sellega seoses teadmiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldused Euroopa Liidu esialgse aruande kohta (2); juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu raamistiku käsutuses peaks olema piisavalt ressursse, vastavalt konventsiooni nõuetele; nõuab selles kontekstis petitsioonikomisjoni ja selle sekretariaadi suutlikkuse suurendamist, mis võimaldaks komisjonil täita nõuetekohaselt oma kaitsvat rolli; nõuab, et loodaks määratud ametniku ametikoht, kes vastutaks puuetega seotud küsimuste menetlemise eest; rõhutab, et petitsioonikomisjon on valmis tegema tihedat koostööd teiste seadusandlike parlamendikomisjonidega Euroopa Parlamendi puuetega inimeste võrgustikus; märgib, et petitsioonikomisjon peab rohkem pingutama ja võtma meetmeid puuetega inimeste kaitsmiseks, näiteks meetmeid, millega edendada Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist;

23.

rõhutab, et kodanikud on mures Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega, milles Euroopa Komisjon osaleb ja mis ei ole läbipaistvad, nagu on märgitud arvukates 2014. aastal laekunud petitsioonides; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Komisjon rakendaks kiiresti Euroopa Ombudsmani sellekohased soovitused;

24.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni esitatud arvamusele seoses Euroopa Komisjon soovitustega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) teemal, milles petitsioonikomisjon – nagu on arvukates petitsioonides märgitud – keeldub investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) nime all tuntud vahekohtuvahendist ja avaldab kahetsust, et Euroopa kodanikualgatus seoses vastuseisuga TTIP-le tagasi lükati;

25.

peab kahetsusäärseks, et mõned liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, ning kutsub neid üles seda võimalikult kiiresti allkirjastama ja ratifitseerima;

26.

nõuab, et EL ja liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

27.

kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima viivitamata Marrakechi lepingu avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamiseks nägemispuudega või trükikirja lugemise puudega isikutele;

28.

märgib, et erilist tähelepanu on pööratud teatud petitsioonidele, milles käsitletakse Kanaari saartel asuvate võimalike naftavarude uurimise ja kasutuselevõtu kava; tunnistab, et petitsiooni esitajad, kes on keskkonnakaalutluste tõttu selle kava vastu, on aidanud arutellu märkimisväärselt selgust tuua; märgib, et keskkonnaalased küsimused on petitsiooni esitajate jaoks jätkuvalt prioriteetsed ja petitsioonidega juhitakse tähelepanu liikmesriikide puudujääkidele selles valdkonnas; täheldab, et paljudes petitsioonides keskendutakse jäätmekäitlusele, joogivee ohutusele, tuumaenergiale, hüdrolõhkumisele ja kaitse all olevatele loomadele;

29.

juhib tähelepanu suurele hulgale saadud petitsioonidele, milles ei nõustuta maapõuest gaasi ja nafta kaevandamiseks hüdrolõhkumise tehnika kasutamisega ja tuuakse esile selle tehnika kasutamisega seonduvat keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

30.

mõistab eriti hukka toimikute n-ö jupitamise, mida kasutatakse korduvalt suurte taristu- või puurauguprojektide puhul, mille kohta esitatakse arvukalt petitsioone seoses keskkonnaküsimustega;

31.

märgib, et petitsioonide esitajatele teeb muret väidetav ebaõiglus vanemate lahkuminekut ja lahutust ning sellele järgnevat alaealiste laste hooldusõigust ja sundadopteerimist käsitlevates haldus- ja kohtumenetlustes; märgib sellega seoses, et mõnedes liikmesriikides võib kaherahvuseliste paaride puhul esineda rahvuse alusel diskrimineerimist, kus menetluses eelistatakse asjaomasest liikmesriigist pärit abikaasat ja ollakse selle abikaasa vastu, kes ei ole sellest liikmesriigist pärit, millel on karmid ja sageli väga dramaatilised tagajärjed lapse õigustele; rõhutab, et petitsioonikomisjoni on teavitatud juhtumitest, mis on seotud mitme liikmesriigiga (Saksamaa (eelkõige on viidatud laste- ja noorteameti tööle), Prantsusmaa, Madalmaad, Slovakkia ja Taani) ning Norraga, ja tunneb sellega seoses heameelt Brüsseli IIa määruse eelseisva läbivaatamise üle 2016. aastal; rõhutab, et 2015. aastal loodi petitsioonikomisjonis uus töörühm, mille ülesanne on neile muredele kiiresti ja asjakohaselt reageerida, ning see rühm on korraldanud teabekogumiskülastuse Ühendkuningriiki, et uurida kaebusi kohapeal;

32.

märgib, et on saadud suur hulk petitsioone, milles kritiseeritakse teravalt ELi rände-, kaubandus- ja välispoliitikat seoses rändajate inimõiguste tagamisega ja hoiatatakse niisuguse poliitika tagajärgede eest; märgib, et kõikidel ELi ametitel, asutustel ja institutsioonidel, sealhulgas Frontexil, on kohustus tagada oma tegevuses alati inimõiguste järgimine ja kooskõla põhiõiguste harta nõuetega;

33.

tervitab Euroopa Komisjoni algatusel alates 2007. aastast igal aastal korraldatavat ühiskondlikku dialoogi „Lapse õiguste Euroopa foorum“, mille eesmärk on laste õiguste edendamine ELi sise- ja välispoliitikas; märgib, et dialoogi osalised on liikmesriikide esindajad, laste õiguste esindajad, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Nõukogu, UNICEF ja mitmed valitsusvälised organisatsioonid;

34.

rõhutab kodanike esitatud petitsioonides käsitletavate teemavaldkondade mitmekesisust, nt põhiõigused, inimõigused, puuetega inimeste õigused, siseturg, keskkonnaõigus, töösuhted, rändepoliitika, kaubanduskokkulepped, rahvatervise ja laste heaolu küsimused, transport, loomade õigused ja diskrimineerimine; palub, et petitsioonikomisjon muudaks oma töö veelgi spetsialiseeritumaks peamistele poliitikavaldkondadele, millele petitsiooni esitajad viitavad; palub, et sekretariaadile eraldataks rohkem ressursse, võimaldamaks tegeleda petitsioonide intensiivse ja ulatusliku teemadeplokiga;

35.

usub, et avalike istungite korraldamine on oluline vahend kodanike tõstatatud probleemide uurimiseks; soovib juhtida tähelepanu avalikele istungitele, mis korraldati Euroopa kodanikualgatuse raames koos keskkonnakomisjoniga teemal „Vesi kui inimõigus“ ning koos õiguskomisjoniga Euroopa kodanikualgatuse teemal „Üks meie seast“; leiab, et Euroopa kodanikualgatus on rahvusvahelise osalus- ja esindusdemokraatia edendamise vahend, mis võib siis, kui uus määrus on vastu võetud, võimaldada kodanikel otsesemalt osaleda Euroopa poliitika ja õigusaktide väljatöötamises, käsitlemist vajavate teemade tõstatamises ja prioriteetide seadmises; kinnitab veel kord lubadust osaleda proaktiivselt edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike arutelude korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama vajadusel seadusandlikud järelmeetmed; kiidab heaks puuetega inimestele mõeldud abivahendite, näiteks kõnesünteesi ekraani kasutamise kuulamistel;

36.

taunib Euroopa Komisjoni reaktsiooni vähestele edukatele Euroopa kodanikualgatustele ning peab kahetsusväärseks, et ainsal riikidevahelise demokraatia vahendil ELis on vähe järelmeetmeid;

37.

juhib tähelepanu mitmetele 2014. aastal raporti kujul vastu võetud resolutsioonidele, nt 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonile, milles käsitleti 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik (3), mis on toonud kaasa arutelud pensioniõiguste ühtlustamise ja kodanike valimis- ja kandideerimisõiguse teemal; juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni 2013. aasta tegevuse aastaaruandele (A7-0131/2014) ning oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsioonile Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevuse aruande kohta (4), eriti Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) osas;

38.

tervitab Euroopa Komisjoni otsust jätkata 2014. aastal Euroopa kodanike aasta tegevusi, mis algatati 2013. aastal, keskendudes rohkem Euroopa Parlamendi valimistele (mis toimusid 22.–25. mail 2014); kiidab heaks Euroopa Komisjoni valmisoleku teavitada ELi kodanikke neile kättesaadavatest vahenditest, mis võimaldavad neil Euroopa otsustusprotsessis osaleda, ning anda neile teavet ja nõu nende õiguste kohta ning õiguste kaitsmiseks kasutadaolevate demokraatlike vahendite kohta; rõhutab, et on vaja rohkem pingutada, tõstmaks teadlikkust Euroopa Parlamendi valimistest, arvestades, et 2014. aastal oli osalus paljudes liikmesriikides alla 50 %;

39.

rõhutab, kui tähtis on tagada petitsioonikomisjonile toimiv veebiportaal, mille kaudu petitsiooni esitajad saavad end registreerida, esitada petitsioone, laadida üles saatedokumente, toetada vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone, saada teavet oma petitsiooni staatuse kohta ning olla automaatsete e-kirjade teel teavitatud petitsiooni staatuses toimunud muudatustest, samuti võtta otse ühendust ELi institutsioonide ametnikega, et saada selget ja otsest teavet edusammude kohta petitsioonis tõstatatud küsimuses; peab kahetsusväärseks, et rakendamise eeldatud ajaraamistikust ei ole kinni peetud ja paljud kavandatud funktsioonidest on jäänud puudulikeks; nõuab tungivalt, et vastutavad haldusorganid kiirendaksid vajalike meetmete võtmist, et lõpetada projekti viimased etapid ja kõrvaldada kõik olemasolevad puudused; rõhutab, et petitsioonimenetluse läbipaistvuse suurendamiseks tuleks võtta lisameetmeid;

40.

nõuab, et Euroopa Parlament, liikmesriikide parlamendid ja madalama tasandi ametiasutused võtaksid kasutusele ühtse lähenemisviisi koos asjakohaste apellatsiooniasutustega, et teha kodanikele läbipaistvalt selgeks, millise tasandi ja millisele instantsi poole saab petitsiooniga pöörduda;

41.

nõuab, et hinnataks põhjalikult petitsioonikomisjoni sekretariaadi personali, keskendudes nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse pädevuse saavutamisele, kuna petitsioone on kuhjunud ja nende menetlemine venib; on seisukohal, et heakskiidetud petitsioonide asjakohane käsitlemine ja arvessevõtmine ning petitsiooni esitajatele õiglase tagasiside andmine on Euroopa kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide vaheliste sidemete tugevdamise seisukohast võtmetähtsusega;

42.

rõhutab, et kodanikke tuleb petitsioonikomisjoni veebiportaalist konstruktiivsemalt teavitada, korraldades liikmesriikides koolitusi;

43.

rõhutab, kui oluline roll on SOLVITi võrgustikul, mille raames tuvastatakse ja lahendatakse regulaarselt probleeme seoses siseturu valdkonna õigusaktide rakendamisega; nõuab tungivalt, et komisjoni ajakohastaks seda vahendit, võimaldamaks petitsioonikomisjoni liikmetele juurdepääsu kogu teabele, mis on SOLVITi kaudu kättesaadav, ning hoidmaks neid registreeritud petitsioonidega seotud juhtumitega kursis;

44.

rõhutab, et on vaja tugevdada petitsioonikomisjoni koostööd teiste ELi institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide ametiasutustega; peab oluliseks parandada dialoogi ja süstemaatilist koostööd liikmesriikidega, eelkõige liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjonidega; soovitab luua petitsioonikomisjonid kõikidel liikmesriikide parlamentidel, kes ei ole seda juba teinud; leiab, et petitsioonikomisjoni delegatsiooni 2. detsembri 2014. aasta visiit Šoti parlamenti on näide sellisest koostööst ning et niisugused partnerlused võimaldavad vahetada parimaid tavasid, koondada omandatud kogemusi ning töötada välja süstemaatiline ja tõhus praktika petitsioonide edastamiseks pädevatele asutustele;

45.

rõhutab, et tihe koostöö liikmesriikidega on petitsioonikomisjoni töö jaoks möödapääsmatu; julgustab liikmesriike täitma ELi õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega seotud petitsioonidele vastamisel ennetavat rolli ning on seisukohal, et liikmesriikide esindajate kohalolek ja aktiivne koostöö petitsioonikomisjoni koosolekutel on äärmiselt oluline; juhib tähelepanu Kreeka valitsuse esindajate osalemisele 10. veebruari 2014. aasta koosolekul, millel esitati aruanne Kreeka jäätmehaldust puudutava teabekogumiskülastuse (18.–20. september 2013) kohta;

46.

tuletab meelde, et kodukorras sätestatu kohaselt on teabekogumiskülastused üks petitsioonikomisjoni olulisemaid uurimisvahendeid, ehkki 2014. aastal ei toimunud neid ühtegi; peab vajalikuks, et petitsioonide edasine käsitlemine jätkuks ka teabekogumiskülastuste käigus, seda ka Euroopa Parlamendi valimiste ja ümberkorraldamise vahepeal, ning kutsub parlamendikomisjone üles võtma vastavaid meetmeid; rõhutab, et teabekogumiskülastuste tulemuseks peavad olema selged soovitused, mille keskmes on petitsiooni esitajate probleemide lahendamine; ootab teabekogumiskülastuste osas petitsioonikomisjoni korrapärase tegevuse taastumist 2016. aastast;

47.

palub, et Kreeka arvestaks soovitusi, mis esitati 2014. aasta veebruaris vastu võetud teabekogumiskülastuse aruandes jäätmete kogumise ja prügilate asukohtade kohta Kreekas; palub komisjonil tähelepanelikult kontrollida jäätmete kogumiseks eraldatud vahendite kasutamist; palub liikmesriikidel täita jäätmete ringlussevõttu käsitlevaid ELi direktiive;

48.

peab tähtsaks liikmesriikide esindajate osalemist ja aktiivset koostööd petitsioonikomisjoni koosolekutel; tervitab ja julgustab asjaomase liikmesriigi ametiasutuste esindajate osalemist, nende osalust ja aktiivset koostööd; innustab kõiki liikmesriike petitsioonimenetluses aktiivselt osalema;

49.

rõhutab Euroopa Ombudsmaniga tehtava koostöö ning Euroopa Parlamendi Euroopa Ombudsmani võrgustikus osalemise tähtsust; kiidab heaks ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepärased suhted institutsioonilises raamistikus; tunneb erilist heameelt ombudsmani regulaarse panuse üle petitsioonikomisjoni töösse kogu aasta jooksul;

50.

soovib tugevdada koostööd riiklike ja piirkondlike parlamentide petitsioonikomisjonidega liikmesriikides, kus need on loodud; lubab anda suuniseid ülejäänud liikmesriikidele, kes soovivad sellised komisjonid luua;

51.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.