EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.12.2016
COM(2016) 794 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
soovituse 2014/70/EL (süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimise ja tootmise miinimumpõhimõtete kohta suuremahulise hüdrofrakkimise teel) tulemuslikkuse kohta
1. Sissejuhatus
Komisjon võttis 2014. aasta jaanuaris vastu teatise ja soovituse 1 süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimise ja tootmise kohta suuremahulise hüdrofrakkimise teel. Et täiendada kehtivaid ELi õigusakte, on soovituses esitatud sellise tegevuse miinimumpõhimõtted eesmärgiga aidata kaitsta rahvatervist, kliimat ja keskkonda, kasutada ressursse tõhusalt ning teavitada üldsust. Sellise tegevuse kasuks otsustanud liikmesriikidel paluti soovitust kohaldada 28. juuliks 2014. Soovituses tehti ettepanek, et komisjon vaataks selle tulemuslikkuse läbi 18 kuu möödumisel pärast selle avaldamist.
2. Hetkeolukord süsivesinike tootmise arendamises puurkaevude stimuleerimise ja tootlikkuse suurendamise tehnoloogia abil ELis
•Liikmesriikide hulgas tehtud uuringust 2 selgus, et 11 liikmesriiki 3 on andnud või kavatsevad anda loa süsivesinike tootmise arendamiseks, mis võib hõlmata suuremahulist hüdrofrakkimist. Ülejäänud liikmesriikidel kas ei ole teadaolevaid süsivesinikuvarusid või nad on kehtestanud moratooriumid või keelud. Enamik kildagaasi tootmise arendamisest huvitatud liikmesriikidest on kas kavandamisfaasis või käib neil uurimisprojektide lubade andmise protsess. Uurimise eesmärgil on puuritud kokku ligikaudu 80 kaevu, millest vähemalt 16 kaevu puhul kasutati suurtes kogustes frakkimisvedelikku 4 .
Erinevalt kildagaasist on kivisöekihi metaani tootmise arendamine juba viinud tootmiseni. Liikmesriigid on kivisöekihi metaani uurimiseks ja tootmiseks andnud load vähemalt 137 puurkaevu rajamiseks 5 . Kivisöekihi metaani tootmiseks ei ole ilmtingimata vaja hüdrofrakkimist, küll aga suurtes kogustes vee pumpamist, millega võib kaasneda suurem põhjavee reostuse risk.
•Kinnis- ja kildagaasi ammutamise protsessid on võrreldavad. Viimastel aastakümnetel on liikmesriikides maismaal ja avamerel puuritud üle 600 kinnisgaasi puurkaevu, kus kasutatakse hüdrofrakkimist 6 . Tavaliselt on kinnisgaasi tootmise arendamiseks vaja väiksemamahulist hüdrofrakkimist kui kildagaasi puhul.
•Traditsiooniliste gaasi- või naftapuurkaevude puhul ei ole tootmise esimeses etapis ressursivoo saavutamiseks hüdrofrakkimist vaja. Maardlate ammendumisega aga kasutatakse ELis aina rohkem tootlikkuse suurendamise tehnoloogiat, et tootmisperioodi pikendada. See tehnoloogia areneb pidevalt, kuid võib hõlmata auru, gaaside ja muude keemiliste ainete juhtimist puurkaevu 7 . Kokku kinnitas 11 liikmesriiki 8 , et on andnud või kavatsevad anda load traditsioonilise nafta ja gaasi ammutamiseks puurkaevude stimuleerimise või tootlikkuse suurendamise tehnoloogia abil 9 .
3. Soovituse tulemuslikkus
•Käesolevas läbivaatamises hinnatakse soovituse tulemuslikkust:
keskkonnamõju ja -riskide ennetamisel, juhtimisel ning vähendamisel;
pädevatele asutustele ja ettevõtjatele õiguskindluse ning prognoositavuse tagamisel;
üldsuse muredele reageerimisel; ning
tehnika arengu ja muu tehnoloogia kui suuremahulise hüdrofrakkimise arvessevõtmisel.
•Liikmesriikidel paluti teavitada komisjoni meetmetest, mida nad on võtnud vastuseks 2014. ja 2015. aasta soovitusele.
•Läbivaatamine tugineb järgmistele uuringutele 10 ja konsultatsiooniprotsessidele:
uuring soovituse ja asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamise kohta, sealhulgas vestlused sidusrühmadega;
uuringud tootlikkuse suurendamise tehnoloogia abil nafta ja gaasi ammutamise ning kinnisgaasi, kinnisõli ja kivisöekihi metaani ammutamise keskkonnamõju ja -riskide juhtimise kohta;
ebatraditsiooniliste fossiilkütuste teemaline kohtumine sidusrühmadega;
Eurobaromeetri kiiruuring 11 , milles uuriti kodanike hoiakuid Euroopa piirkondades, kus kildagaasiprojektidele on antud load või seda kavatsetakse teha; ning
liikmesriikide tagasiside ebatraditsiooniliste fossiilkütuste keskkonnaaspekte käsitleva tehnilise töörühma kohtumistel.
3.1. Soovituse tulemuslikkus keskkonnamõju ja -riskide ennetamisel, juhtimisel ning vähendamisel
•Soovituses tehakse ettepanek enne süsivesinike ammutamise lubade andmist viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja keskkonnamõju hindamine projektide puhul, kus võidakse kasutada suuremahulist hüdrofrakkimist. Pärast soovituse vastuvõtmist viis Ühendkuningriik 12 enne uute lubade andmist läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise, võttes arvesse hüdrofrakkimise riske, samas kui Poola jätkas lubade andmist ilma keskkonnamõju strateegilise hindamiseta. Mitme asjaomase liikmesriigi seadustes nõutakse keskkonnamõju hindamise läbiviimist enne hüdrofrakkimist hõlmavat tööd, teistes liikmesriikides aga nõutakse keskkonnamõju hindamise läbiviimist üksnes kindlatele kriteeriumidele vastavate projektide puhul.
•Soovituses kutsutakse liikmesriike üles sätestama eeskirjad töö võimalike piirangute kohta. Mõnes riigis on kehtestatud konkreetselt hüdrofrakkimise suhtes kohaldatavad eeskirjad, näiteks Leedus ja Saksamaal veekaitsealade korral, teistes aga on kehtestatud üldeeskirjad, mida kohaldatakse mitmesuguse töö suhtes, või kehtestatakse eeskirjad juhtumipõhiselt.
•Tegevuskoha valikut käsitleva põhimõtte kohaldamist oli võimalik hinnata Poolas, Inglismaal ja teataval määral Hispaanias asuvates uurimiskohtades. Poolas ja Inglismaa viidi läbi tegevuskohapõhine riskihindamine. Hispaanias hinnatud esialgsed keskkonnamõju hindamise dokumendid viitavad sellele, et viiakse läbi riskihindamised.
•Taanis ja Inglismaal peab puurkaevude terviklikkuse katsed läbi vaatama sõltumatu kolmas isik. Poolas uuritud tegevuskohtades sellise läbivaatamise kohta tõendeid ei leitud.
•Soovituses nõutakse, et tehtaks lähteolukorra uuring, milles käsitletakse kümmet parameetrit, näiteks vee- ja õhukvaliteet. Selle põhimõtte juures ei täpsustata, milliseid andmeid tuleb koguda. Kokkuvõttes võeti arvesse enamikku parameetreid soovituse vastuvõtmise ajast alates load saanud tegevuskohtades.
•Seiret on teostatud või see on kavas lähteolukorra uuringus kindlaksmääratud parameetrite alusel. Ettevõtjad ei teavita pädevaid asutusi kõigist keskkonnaseire tulemustest süstemaatiliselt. Leedu õigusaktides on sätestatud erinõuded põlevkiviõli ja kildagaasi uurimise ning tootmise seireks.
•Põhjalikum ülevaade soovituse kõigi põhimõtete kohaldamisest liikmesriikides on kättesaadav käesolevat läbivaatamist toetavas uuringus.
3.2. Soovituse tulemuslikkus pädevatele asutustele ja ettevõtjatele õiguskindluse ning prognoositavuse tagamisel
•Soovituse eesmärk on täiendada liidu õigusakte, mis töötati välja ajal, kui suuremahulist hüdrofrakkimist ELis ei kasutatud. Käesolevas punktis keskendutakse kolmele õigusaktile, mis võivad olla asjakohased kildagaasiprojektide varajases etapis ja mida liikmesriigid kohaldavad erinevalt. Üksikasjalikum analüüs nende ja teiste asjakohaste õigusaktide kohta on kättesaadav käesolevat läbivaatamist toetavas uuringus.
•Veepoliitika raamdirektiiviga 13 keelatakse saasteainete otseheide põhjavette. Pädevad asutused tõlgendavad erinevalt selle kohaldatavust kildagaasi tootmise toimingutele. Mõni peab hüdrofrakkimist tegevuseks, mille tõttu satuvad puurkaevu saasteained, mille jaoks oleks vaja erilisi loatingimusi, teised aga leiavad, et selliseid tingimusi ei ole tarvis, sest aineid ei juhita põhjavette.
•Kildagaasi uurimisest ja tootmisest tekkinud jäätmete hulka kuuluvad kaevandamisjäätmed, mida tuleb käidelda kooskõlas kaevandustööstuse jäätmete direktiiviga 14 . Kui enamik uuritud liikmesriikidest peab puurimisel tekkinud kiviprahti ja muda kaevandamisjäätmeteks, siis hüdrofrakkimise järel pinnale kerkivate vedelike ja pärast puurkaevu sulgemist maa alla jäävate frakkimisvedeliku jääkide korral on tõlgendused erinevad. Mõni liikmesriik ei liigita neid vedelikke kaevandamisjäätmeteks, teised aga küll. See mõjutab kaevandustööstuse jäätmete direktiivi alusel lubatavate jäätmehoidlate arvu.
•Tööstusheidete direktiiviga 15 ei reguleerita konkreetselt kaevandustööstust, kuid projektidesse võib kuuluda direktiiviga hõlmatud töid (näiteks jäätmete põletamine ja ladustamine, kütuste põletamine). Konkreetselt tööstusheidete direktiiviga reguleeritava töö jaoks on vaja parimale võimalikule tehnikale (PVT) tuginevat luba, mis kehtib kõigile sellises käitises toimuvatele töödele. Liikmesriigid tõlgendavad erinevalt seda, kas tõrvikpõletatavaid gaase tuleks käsitleda põletatavate heitgaasidena.
•3.3. Soovituse tulemuslikkus üldsuse muredele reageerimisel
•Soovituses tehakse ettepanek, et pädevad asutused avaldaksid asjakohase teabe avalikul veebisaidil. Keskkonnalube avaldavad internetis Rumeenia ja Ühendkuningriik, loatingimused ei ole avalikud Saksamaal ja Leedus ning Poolas ei avalikustata neid süstemaatiliselt. Hispaanias on veebipõhise vahendi kaudu kättesaadav keskvalitsuse, kuid mitte autonoomsete piirkondade pädevusse kuuluvate projektide asjakohane dokumentatsioon. Üksikasjalikum analüüs on esitatud käesolevat läbivaatamist toetavas uuringus.
•Seoses iga puurkaevu hüdrofrakkimiseks kasutada kavatsetavaid keemilisi aineid käsitleva teabe levitamisega viidati uuritud Hispaania, Inglismaa ja Poola keskkonnamõju hindamise dokumentides ja keskkonnaaruannetes, et ainete koostis on illustratiivne. Saksamaa, Inglismaa ja Poola ettevõtjad andsid teavet tegelikult hüdrofrakkimiseks kasutatavate ainete kohta, kuid ei avaldanud ilmtingimata kõiki soovituses mainitud üksikasju. Saksamaal tehakse kohustuslikuks teabe avaldamine hüdrofrakkimiseks kasutatavate ainete kohta 16 .
•Soovituses palutakse liikmesriikidel tagada, et keemiliste ainete registreerimisel kemikaalimääruse REACH 17 alusel viidataks hüdrofrakkimiseks kasutatavaid keemilisi aineid käsitlevates dokumentides hüdrofrakkimisele. Kemikaalimääruse REACH alusel registreeritud ja ajavahemikus 2008–2014 ELis hüdrofrakkimiseks kasutatud ainete 18 andmebaasis otsingut tehes ilmnes, et vähestes sissekannetes viidatakse sõnaselgelt hüdrofrakkimisele. Nimetatud ajavahemikus kasutatud ained on registreeritud üldisemate kasutusalade all, näiteks „kaevandamiskemikaalid“, või neid ei pidanud kemikaalimääruse REACH alusel registreerima väikese tonnaaži 19 või erandite tõttu. Et hõlbustada nafta ja gaasi uurimiseks või tootmiseks kasutatavaid registreeritud aineid käsitleva teabe otsimist, lisati REACHi andmebaasi 2016. aasta aprillis uus kategooria „nafta ja gaasi otsimise ja tootmise tooted“ 20 . (Vt ka punkt 5.1.)
•Eurobaromeetri uuringus hinnati vastajate teadlikkust kildagaasi projektidest nende piirkonnas ja seda, millised on nende arvates võimalikud probleemid selles valdkonnas. Kildagaasi projektidest kuulnute hulgas ütles 12 piirkonnast 10 piirkonnas vähemus, et on projektidest piisavalt teadlikud. Ainult kahes Poola piirkonnas leidis enamik küsitletutest, et on piisavalt teadlikud. Enamikus piirkondades mainiti probleemina kõige sagedamini vee- ja õhusaastet ning nimetati ka terviseriske ja negatiivset mõju teistele sektoritele, nagu põllumajandus ja turism.
•Soovituse kohaldamist käsitleva komisjoni uuringu raames küsitleti sidusrühmi. Vastanud 19 organisatsioonist leidsid kõigist sidusrühmade kategooriatest (6 nafta- ja gaasitööstusest, 1 veesektorist, 4 vabaühenduste seast ning 1 geoloogiliste uuringute valdkonnast) 12 organisatsiooni, et see ei aita leevendada üldsuse muret, ning 6 organisatsiooni (4 nafta- ja gaasitööstusest, 1 geoloogiliste uuringute valdkonnast ning 1 vabaühendus) vastasid, et see leevendab muret osaliselt.
•3.4. Soovituse tulemuslikkus tehnika arengu arvessevõtmisel ja muude tehnoloogiate kui suuremahulise hüdrofrakkimise kasutamisel
•Komisjoni tellimusel tehtud uuringus hinnati tehnoloogia arengut alates soovituse vastuvõtmisest ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mille tööstus võtab tõenäoliselt kasutusele lähiajal või keskpikas plaanis. Uuringus ei ole tuvastatud suundumusi, mis muudaksid märkimisväärselt kildagaasi ammutamismeetodi üldist riskiprofiili. Mõne kujunemisjärgus tehnoloogia, sealhulgas nanotehnoloogia puhul ei ole aga võimalik täielikult hinnata seonduvaid riske. Kuigi mitmes liikmesriigis on väljastatud mõni luba seoses avamere kildakihtidega, ei ole seni teatatud tööde alustamisest.
•Frakkimistehnoloogiaga seoses eeldab ebatraditsiooniliste süsivesinike ammutamise Euroopa teaduse ja tehnoloogia võrgustik 21 , et järgmistel aastatel jääb sektoris kõige sagedamini kasutatavaks tehnoloogiaks veepõhine frakkimine.
•Mis puudutab muude ebatraditsiooniliste fossiilkütuste kui kildagaasi arendamist, siis on mitmes liikmesriigis antud kivisöekihi metaani varudega seotud load, neid varusid uuritud või hinnatud või tehakse neid töid praegu 22 . Paljud kivisöekihid ei ole nii sügaval kui kildakihid ja asuvad põhja- või joogivee kaitsealadel. Kui hüdrofrakkimine on vajalik, võivad põhjavee reostusega seotud riskid olla suuremad kivisöekihi metaani kui kildagaasi puhul 23 . Samamoodi võib olla suurem kontrollimatu heite risk. Tootmisetapis on kivisöekihi metaani tootmise arendamiseks vaja pumbata vett kogustes, mis suurendavad veevarude ammendumise riski. Kui ülemiste või külgnevate kihtidega on olemas hüdrogeoloogiline ühendus, võidakse tekitada põhjaveevool, mis võib kahjustada joogivee kvaliteeti 24 .
•Kinnisgaasi tootmiseks on vaja hüdrofrakkimist, mille maht ei ole enamikul juhtudel piisavalt suur, et kuuluda soovituse kohaldamisalasse. Komisjoni tellitud uuringud näitavad, et kinnis- ja kildagaasi tootmise arendamise riskid ning mõju on sarnased, välja arvatud hüdrofrakkimise protsessi, puurkaevu lõpetamise ja veevarude ammendumisega seotud tootmisetappidega kaasnevad mõju ning riskid, mis võivad kinnisgaasi puhul olla väiksemad, sest frakkimiseks on tavaliselt vaja vähem vett.
•Üldiselt ei tee avalikkus vahet väikese- ja suuremahulisel hüdrofrakkimisel. Paljud kodanikud on praegu mures puurkaevude stimuleerimise tehnoloogia võimaliku kasutamise pärast nafta- ja gaasiammutamise projektides, olgugi et teatavaid selliseid tehnoloogiaid on kasutatud mitu aastat.
•Aina rohkem kasutatakse tootlikkuse suurendamise tehnoloogiat, et suurendada fossiilkütuste tootmist, mis ei vajanud alguses stimuleerimist. Peamised riskid tulenevad lisapuurkaevude rajamisest ja puurimisest, et rajada sisestuspunktid ning juhtida aineid puurkaevu. Sellel on mõju maakasutusele, liiklusele ja õhuheitele ning see tekitab maa- ja veereostuse riske 25 .
•Et mitmes liikmesriigis on huvi kivisöekihi metaani ja kinnisgaasi tootmise edasiarendamise ning puurkaevude stimuleerimise või tootlikkuse suurendamise tehnoloogia kasutamise vastu, tellis komisjon uuringud, milles võrreldakse selliste varude ammutamisest tulenevaid riske ja mõju kildagaasi omadega. Uuringus järeldatakse üldiselt, et kildagaasi puhul kindlakstehtud peamisi riskijuhtimise tavasid saab võrdväärselt kohaldada eespool mainitud tegevuse korral.
•4. Sidusrühmade seisukohad
•Euroopa Parlament võttis 2015. aasta detsembri täiskogul vastu resolutsiooni 26 , milles palub liikmesriikidel, kes kavatsevad kasutada hüdrofrakkimist, järgida soovitust 2014/70/EL ning kõrgeimaid kliima-, keskkonna- ja rahvatervisealaseid standardeid.
•Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leidis oma 2014. aasta juuni arvamuses 27 , et praegune raamistik on korralikult rakendatuna „piisav kohaliku kogukonna tasandil kasutamiseks“, kuigi juhib tähelepanu vajadusele küsimust uuesti kaaluda, „kui niisuguse tegevuse maht edaspidi märkimisväärselt suureneb“. Samuti rõhutab komitee vajadust läbipaistvuse kõrge taseme järele nii uurimis- kui ka tootmisprojektides, et lahendada üldsuse heakskiiduga seotud küsimused.
•Sidusrühmadega 2015. aasta juunis toimunud kohtumisel saadud tagasiside põhjal näivad sidusrühmad olevat lahkarvamusel. Nafta- ja gaasitööstus leiab, et soovitusest piisab ning täiendavad õigusmeetmed ei ole vajalikud. Mitu veetootmisega tegelevat ühendust nõudis joogivee kaitse tagamiseks täiendavaid regulatiivseid kaitsemeetmeid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on arvamusel, et soovitus ei ole tulemuslik, ning nõudsid täiendavaid õigusakte või kildagaasi, põlevkiviõli ja kivisöekihi metaani projektide keelustamist.
•Ka Eurobaromeetri uuring kutsus esile lahkarvamusi alates seisukohast, et ELi sekkumist ei ole vaja, ja lõpetades arvamusega, et vaja on regulatiivseid meetmeid või hüdrofrakkimise keelustamist. Praegune lähenemisviis, et esitatakse soovitusi, kuid ei võeta vastu uusi õigusakte, oli kõige ebapopulaarsem valik.
•Soovituse avaldamise järel ei võetud vastu nõukogu ametlikku seisukohta. Keskkonna töörühma kohtumisel tervitas mitu delegaati asjaolu, et komisjon oli valinud soovituse, teised aga pidasid eelistatavaks õiguslikult siduvaid meetmeid. Mitu pädevat asutust kutsus komisjoni üles keskkonnaõiguse rakendamise ja täitmise tagamise ELi võrgustiku (IMPEL) raames selgitama asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaldatavust.
•
•
•
•
•
•
•5. Järeldused ja edasine suund
•Kildagaasi kättesaadavus ja huvi selle tootmise arendamise vastu on liikmesriigiti väga erinev. Sellest huvitatud liikmesriikidest mõni on varajase kavandamise etapis, samas kui teised on algatanud uurimisprojektid. Valitud kavandamisdokumentide, loataotluste ja tegevuslubade analüüs näitab, et mõnes liikmesriigis kohaldati mitut soovituses sätestatud põhimõtet enne soovituse vastuvõtmist. Soovituse vastuvõtmise järel muutis mõni liikmesriik oma lubadega seotud tegevust või töötas välja riiklikud õigusaktid, mis kajastavad soovituse mõnda põhimõtet, samas kui teised vähendasid oma keskkonnaalaseid eesmärke, püüdes lihtsustada lubade andmist, või keskendusid investoritele antavatele stiimulitele. Üks liikmesriik lihtsustas keskkonnaalaseid õigusakte sellisel määral, et komisjon algatas rikkumismenetluse 28 keskkonnamõju hindamise direktiivi alusel tekkinud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Mõnes liikmesriigis kohaldatakse praegu soovituse teatavaid põhimõtteid, kuigi need ei ole sätestatud riiklikes õigusaktides ja veel ei ole selge, kas see jätkub, eelkõige arvestades nendes riikides tehtavaid jõupingutusi investeeringute ligimeelitamiseks.
•Käesolevas aruandes hinnatakse, kuidas on mõne liikmesriigi piiratud arvu projektide puhul kohaldatud soovitust esimese kahe ja poole aasta jooksul. Praeguse ajani on soovitust liikmesriikides kohaldatud ebaühtlaselt ja mõnes riigis mitterahuldavalt. Seega on läbivaatamise järelduste põhjal praeguses etapis võimatu kinnitada soovituse tulemuslikkust keskkonnariskide ja -mõju ennetamisel, juhtimisel ning vähendamisel. Soovituse järgimise erinevus liikmesriikides tuleneb ka soovituse õiguslikult mittesiduvast staatusest. Seepärast ergutab komisjon liikmesriike võtma soovituse põhimõtteid rohkem arvesse, kui nad kavatsevad arendada süsivesinike tootmist, milleks on vaja suuremahulist hüdrofrakkimist.
•Liikmesriigid tõlgendavad erinevalt asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide teatavaid sätteid. Rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad võivad puutuda kokku nende sätete ebajärjekindla kohaldamisega. Seega ei ole täielikult täidetud eesmärk tagada pädevatele asutustele ja ettevõtjatele õiguskindlus ning prognoositavus, kuigi kehtivate õigusaktidega on kehtestatud õigusraamistik kildagaasiga seotud töö jaoks.
•Kui soovitust kohaldatakse põhjalikult, võib see olla kasulik vahend süsivesinike tootmise arendamiseks teostatava suuremahulise hüdrofrakkimise riskide läbipaistvaks juhtimiseks. Vaja on suuremaid edusamme nii soovituse kohaldamises asjaomastes liikmesriikides kui ka ELi keskkonnaõigustiku nõuetekohases ja ühetaolises kohaldamises.
•Selleks kavatseb komisjon keskenduda:
läbipaistvuse ja järelevalve suurendamisele;
asjakohaste sätete nõuetekohase ja ühetaolise kohaldamise edendamisele liikmesriikides;
süsivesinike uurimise ja ammutamise keskkonnamõju ja -riskide käsitlemisele; ning
süsivesinike ammutamise tervisemõju ja -riske käsitlevate lünkade kaotamisele teadustöös.
•
•5.1. Läbipaistvuse ja järelevalve suurendamine
•Komisjon jätkab tehnika arengu jälgimist ning soovituse ja asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist. Liikmesriigid jätkavad soovituse kohaldamisest teavitamist ja tulemused avaldatakse igal aastal. Selles kontekstis võetakse nõuetekohaselt arvesse keskkonnaalase seire ja aruandluse käimasoleva toimivuskontrolli tulemusi 29 .
•Komisjon kavatseb korrapäraselt ja hiljemalt iga kolme aasta järel ümber hinnata võetud lähenemisviisi tõhususe, eelkõige arvestades sektori üldist arengut ELis ning intsidente ja õnnetusi kogu maailmas.
•Kuigi soovitus on põhjustanud mitmes liikmesriigis muudatusi lubade andmise praktikas, kohaldatakse läbipaistvust edendavaid põhimõtteid ebapiisavalt. Jätkuv vastuseis kildagaasi projektidele enamikus liikmesriikides viitab sellele, et soovitus ei ole muutnud üldsuse hoiakuid. Üldsuse järelevalve on kildagaasi projektidelt laienenud kõigile maismaa ja ranniku nafta- ja gaasiarendustele.
•Läbipaistvuse üldise taseme tõstmiseks ja keskkonnamõju põhjaliku seire võimaldamiseks loob komisjon veebiplatvormi, kus on esitatud ELis kavandatavate ning olemasolevate ebatraditsiooniliste nafta- ja gaasipuurkaevude loetelu ja kaart. See on avalik, kajastab parema õigusloome põhimõtteid ja selles võetakse arvesse INSPIRE direktiivi 30 . Selle eesmärk on ka teha kättesaadavaks andmeid, nagu on nõutud soovituses, kasutades muu hulgas liikmesriikide ja ettevõtjate avaldatud teavet. Prototüüp tehakse avalikkusele kättesaadavaks 2017. aasta esimesel poolel ja seda täiendatakse järgmistel aastatel.
Et hõlbustada kemikaalimääruse REACH alusel registreeritud ja hüdrofrakkimises kasutatavaid keemilisi aineid käsitleva teabe otsimist, täiustatakse otsingufunktsioone Euroopa Kemikaaliameti veebisaidil 31 , mis peaks võimaldama märksõnade järgi otsimist 2017. aasta esimeseks pooleks. Komisjon võtab ühendust liikmesriikidega, teatamaks neile uuesti, et hüdrofrakkimiseks kasutatavate ainete REACHi registreerimistoimikutes peaks olema eriviide hüdrofrakkimisele. Komisjon ergutab lisaks nafta- ja gaasitööstuse ühendusi töötama välja kasutust näitavad kaardid 32 , et toetada registreerijaid nende hindamises ning aruandluses.
•Lisaks koostab komisjon 2017. aasta lõpuks tehnilise aruande, milles uuritakse metoodilisi lähenemisviise veekvaliteedi seireks ebatraditsioonilistes nafta ja gaasi uurimis- ja tootmiskohtades.
•
•
•
•
•5.2. Asjakohaste keskkonnaalaste õigussätete nõuetekohase ja ühetaolise kohaldamise edendamine liikmesriikides
•Selleks kavatseb komisjon teha järgmist:
jätkata dialoogi liikmesriikidega, vajaduse korral kasutades olemasolevaid platvorme ja abimehhanisme, nagu keskkonnapoliitika rakendamise regulaarne läbivaatamine 33 ; ELi keskkonnaõiguse rakendamisega tegelevate komiteedega ja IMPELiga; ning ebatraditsiooniliste fossiilkütuste keskkonnaaspekte käsitleva tehnilise töörühmaga;
töötada välja lisadokumendid korduma kippuvate küsimuste vormis komisjonile ELi õigusaktide kohta esitatud kaitsealasid, planeerimist, jäätmekäitlust, veekaitset ja tööstusheiteid käsitlevate päringute põhjal;
uurida võimalikke ELi õiguse mittenõuetekohase kohaldamise juhtumeid ja võtta asjakohased meetmed.
5.3. Süsivesinike uurimise ja ammutamise keskkonnamõju ja -riskide käsitlemine
•Soovituses kutsutakse liikmesriike üles tagama, et ettevõtjad kasutavad parimat võimalikku tehnikat, ennetamaks või vähendamaks keskkonnamõju ja -riske. Kaks praegu välja töötatavat PVT-viitedokumenti, mis on olulised seoses süsivesinike ammutamisega suuremahulise hüdrofrakkimise teel, on seotud kaevandustööstuse jäätmete käitlemise 34 ja jäätmete töötlemisega 35 . Neid PVT-viitedokumente vaadatakse praegu läbi ja need peaks olema valmis vastavalt 2017. ja 2018. aastaks. Lisaks valmib 2018. aastal mittesiduv kokkuvõte parima võimaliku tehnika kohta süsivesinike sektoris 36 .
•Punktis 3.4 on kindlaks tehtud muude tegevuste kui kildagaasi ammutamise keskkonnamõju ja -riskid. Soovituse põhimõtted sobivad selliste mõju ja riskide juhtimiseks. Seetõttu ergutab komisjon liikmesriike kohaldama soovituse asjakohaseid põhimõtteid muudele süsivesinike uurimise ja ammutamisega seotud tegevuse vormidele, kui need hõlmavad hüdrofrakkimist, suurtes kogustes vee pumpamist või tootlikkuse suurendamise tehnoloogiat.
•5.4. Tervisemõju ja -riskidega seotud lünkade kaotamine teadustöös
Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames on rahastatud viit kildagaasi ammutamise uurimisprojekti 37 ning hiljuti tehti teatavaks täiendav uurimisteema 38 .
•Lisaks on teadlased 39 juhtinud tähelepanu sellele, et eelkõige võimaliku pikaajalise mõju hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset kokkupuudet ega epidemioloogilisi uuringuid, ning nõudsid hüdrofrakkimise teel nafta- ja gaasiammutamise tõttu rahvatervisele avalduva mõju ning riskide edasist uurimist. Sellega seoses korraldas komisjon 2016. aastal tehnilise seminari, et tuvastada võimalikud lüngad teadmistes. Komisjon kaalub tuvastatud lünkadega tegelemist programmi „Horisont 2020“ 2018. ja 2019. aasta tööprogrammides.
•Lisaks kaalub komisjon tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele volituste andmist, et komitee koostaks arvamuse inimtervisele süsivesinike uurimise ja tootmise tõttu avalduvate mõju ja riskide kohta.
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta.
https://echa.europa.eu/documents/10162/13632/information_requirements_r12_et.pdf
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2015-0444+0+DOC+XML+V0//ET