EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.12.2016
COM(2016) 768 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelist edendamist käsitleva nõukogu soovituse rakendamise kohta
1.SISSEJUHATUS JA TAUST
Nõukogu palus komisjonil koostada iga kolme aasta järel aruande, milles käsitletakse 2013. aasta novembris vastu võetud nõukogu soovituse „Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta“ (edaspidi „nõukogu soovitus“) rakendamist 1 ja soovituse lisaväärtust. See eduaruanne hõlmab perioodi 2014–2016.
Enamik inimesi Euroopas ei saavuta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatavaid kehalise aktiivsuse miinimumtasemeid 2 . Eelkõige halvematest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit, etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvad ja puuetega inimesed ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed. Liikmesriigid kinnitasid, et tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtteid tuleb edendada riigisiseselt, ja tunnistasid ELi tasandi meetmetest saadavat kasu; selle tulemusel võeti komisjoni ettepaneku alusel vastu nõukogu 2013. aasta soovitus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta. Hiljuti võttis nõukogu vastu järeldused laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta 3 . Järeldustes soovitati liikmesriikidel suurendada teadlikkust regulaarse kehalise aktiivsuse kasulikkusest alates varasest lapsepõlvest ning julgustada lapsi aktiivsemad olema, rakendades selleks sektoritevahelist poliitikat, näiteks hariduse, noorte ja tervise sektoris.
Nõukogu soovituses julgustatakse ELi liikmesriike sektoritevahelist koostööd tegema ning lisama poliitikavaldkonnad, nagu sport, tervis, haridus, keskkond ja transport, oma riigisisestesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse. Samuti julgustatakse soovituses liikmesriike üksteise ning komisjoniga tihedalt koostööd tegema regulaarse teabevahetuse ja parimate tavade jagamise teel. Lisaks tunnistas nõukogu, et riikliku ja piirkondliku poliitika kujundamiseks on hädavajalik usaldatavam ja õigeaegne teave olukorra kohta kogu ELis, ning tegi seepärast ettepaneku ELi kehalise tegevuse suunistel 4 põhineva järelevalveraamistiku loomiseks (tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistik).
2.Meetod
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistik koosneb 23 näitajast, mis hõlmavad tervist tugevdava kehalise aktiivsuse puhul asjakohaseid teemavaldkondi: rahvusvahelised soovitused ja suunised kehaliseks tegevuseks, sektoritevaheline käsitlusviis, sport, tervis, haridus, keskkond (sealhulgas linnaplaneerimine ja avalik turvalisus), töökeskkond, eakad kodanikud, hindamine ja üldsuse teadlikkus.
Nõukogu soovituses kutsutakse ELi liikmesriike üles määrama riiklikud kehalise aktiivsuse kontaktasutused, kes koordineeriksid riigisiseselt andmete kogumist tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku jaoks. 2014. aasta keskpaigaks määrasid kõik 28 liikmesriiki oma kontaktasutused ning 2014. aasta oktoobris käivitati Roomas kehalise tegevuse kontaktasutuste võrgustik. Andmed tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus kasutamiseks koguti koostöös WHOga 2015. aastal. Komisjoni toel toimusid võrgustiku kohtumised 2015. aasta jaanuaris ja juunis, et jagada ja arutada esile kerkinud raskusi, ning 2016. aasta aprillis ja septembris, et saadud kogemuste ja tulevaste andmekogumisvoorude üle nõu pidada.
Lisaks tegi komisjon koostööd teadlaste konsortsiumiga, mida juhtis Erlangen-Nürnbergi ülikool (Saksamaa), et pakkuda kontaktasutustele abi seoses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikuga 5 . Konsortsium viis läbi ka kõnealuse järelevalveraamistiku ja protsessi sõltumatu hindamise (tervist tugevdava kehalise aktiivsuse uuring) 6 . Uuringu ühe osana viidi mitmes riigis läbi ühe konkreetse olukorra analüüs, et koguda tagasisidet, kogemusi ja ettepanekuid seoses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku rakendamisega ning anda komisjonile soovitusi järelevalveraamistiku eri elementide ja liikmesriikidele pakutava toetuse paremaks muutmiseks.
Käesolev eduaruanne põhineb liikmesriikide kaastöödel, mis laekusid peamiselt kehalise aktiivsuse kontaktasutuste võrgustiku kaudu, ning WHO panusel. Aruanne tugineb eespool nimetatud tervist tugevdava kehalise aktiivsuse uuringule.
3.WHO andmebaas toitumise, rasvumise ja kehalise tegevuse kohta (NOPA) ning riikide teabelehed tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta
Kõik tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku kaudu kogutud andmed sisestati olemasolevasse WHO Euroopa andmebaasi toitumise, rasvumise ja kehalise tegevuse kohta (NOPA) 7 . NOPA sisaldab peamiselt toitumise, rasvumise ja kehalise tegevusega seotud epidemioloogilisi ja levimuse andmeid ning teavet poliitikameetmete ja heade tavade kohta. Komisjon toetas WHOd andmebaasi kehalist aktiivsust puudutavate osade arendamisel, et kohandada seda tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikuga ning täiustada kasutajaliidest.
Komisjon toetas WHO Euroopa Regionaalbürood ja tegi sellega tihedat koostööd liikmesriikide kaastöödel põhinevate tervist tugevdava kehalise aktiivsuse riigipõhiste teabelehtede koostamiseks 8 . Teabelehed avaldati Euroopa spordinädala raames 2015. aasta septembris. Nendes esitatakse riigipõhised ülevaated tervist tugevdava kehalise aktiivsuse (sealhulgas heade tavade) kohta ning need sisaldavad analüüsi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse suundumuste ja olukorra kohta ELis. WHO Euroopa Regionaalbüroo teatel olid riikide teabelehed 2016. aasta mais 20 kõige vaadatuma toote hulgas WHO veebisaidil.
4.Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine riigisiseselt
Esimeses andmete kogumise voorus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku alusel võtsid 27 liikmesriiki 28st 9 osa uuringust 23 näitaja täitmise kohta. Kogutud andmed annavad hea ülevaate olukorrast tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisel ELis. Andmed on kättesaadavad WHO NOPA andmebaasis. Ülevaade on esitatud WHO Euroopa Regionaalbüroo ja komisjoni poolt avaldatud riigipõhistes kehalise aktiivsuse teabelehtedes.
Pärast nõukogu soovituse vastuvõtmist 2013. aasta novembris on kõik 27 vastanud riiki välja töötanud riigisisese poliitika või tegevuskavad kas ühes või mitmes sektoris, mida hõlmab tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistik. Liikmesriigid võtsid vastu uued tegevuspõhimõtted spordisektoris (13 liikmesriiki), tervisesektoris (10 liikmesriiki), haridussektoris (8 liikmesriiki), keskkonna, linnaplaneerimise ja avaliku turvalisuse sektoris (sealhulgas transport; 3 liikmesriiki) ja eakate kodanike sektoris (3 liikmesriiki). 152st teatatud poliitilisest strateegiast ja tegevuskavast mitmega oli alustatud juba enne nõukogu soovituse vastuvõtmist.
Näitaja loetakse täidetuks, kui liikmesriik on võtnud kasutusele poliitika või programmi, mida võib vastava näitaja põhjal jälgida. Järelevalveraamistik sisaldab 23 näitajat; 23 riiki on täitnud 10 või enam näitajat, samas kui viis riiki on täitnud 20 või enam. Ainult üks liikmesriik käsitles terviklikult kõiki 23 järelevalveraamistiku näitajat ja täitis need. On tähelepanuväärne, et vaid seitse riiki on rakendanud kõiki järelevalveraamistiku teemavaldkondi hõlmavaid poliitilisi strateegiaid.
27 liikmesriigi täidetud näitajate arv on esitatud järgmisel joonisel.
Allpool on esitatud ülevaade tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku tulemuste kohta valdkondade kaupa 10 .
Riigisisesed soovitused tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta on välja andnud 19 liikmesriiki. Nendest 18 on suunatud täiskasvanutele, 17 noortele ja 16 vanemaealistele täiskasvanutele. 10 riigis olid riiklike soovituste aluseks võetud WHO soovitused. Ühe riigi soovitused järgisid ELi kehalise tegevuse suuniseid. Kaheksa riiki järgisid muid rahvusvahelisi soovitusi või nende kombinatsiooni.
16 riiki teatasid, et on täielikult välja töötanud ja rakendanud üksikasjaliku riigisisese koordinatsioonimehhanismi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamiseks. Üks riik teatas tugevast ministeeriumitevahelisest koostööst, mille mõju on samasugune nagu koordinatsioonimehhanismil, ja veel neli riiki kavatsevad sellise mehhanismi kahe aasta jooksul kasutusele võtta.
22 riiki rakendasid riiklikke meetmeid „Sport kõigile“. Seitsmes riigis rakendati meetmeid, mis ei lähtunud ainult motost „Sport kõigile“, vaid sisaldas seda ühe teemana.
Seitsmes riigis rakendati spordiklubides tervise edendamise programme (mis julgustavad spordiklubisid investeerima tervisega seotud sportlikesse tegevustesse ning tervise edendamisse seoses sportlike tegevustega). Veel kaks riiki kavandavad selliste programmide rakendamist lähemas tulevikus.
Mõned riigid tegelesid terviklikul viisil rohkem kui ühe sihtrühma vajadustega, samas kui teised tegelesid konkreetse sihtrühmaga sõltuvalt tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektorist. 10 riiki teatasid, et on rakendanud konkreetseid raamistikke, millega toetatakse sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate rühmade (immigrantide või sotsiaalselt haavatavate inimeste) juurdepääsu vaba aja veetmise või sportimisvõimalustele. Kaks liikmesriiki keskendusid enam sellele, et sporti kasutataks lahutamatu osana puuetega inimeste rehabilitatsiooni- ja reintegratsiooniprogrammides.
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtteid rakendati tervisesektoris 22 riigis. Kehalist aktiivsust käsitlev koolitus oli lisatud tervishoiutöötajate õppekavasse 17 riigis. 14 riigis lisati kehaline tegevus arstide ja füsioterapeutide koolitusmoodulitesse; kaheksas riigis lisati see õdede koolitusmoodulitesse. Lisaks rakendasid 13 liikmesriiki programme, millega edendatakse tervishoiutöötajate läbiviidavat kehalise aktiivsuse alast nõustamist. Kõnealused programmid olid enamikus seotud mittenakkuslike haiguste ennetamisega ning nendes anti juhiseid tervishoiutöötajatele, mõnikord tasuta e-õppe vormis.
19 riigis rakendati tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtteid seoses keskkonna, linnaplaneerimise ja avaliku turvalisusega (sealhulgas transpordiga). Jala käimist nimetati igapäevases tegevuses kasutatava kolme peamise transpordivahendi hulgas 20 riigis; jalgrattaga sõitmine oli esimese kolme hulgas kaheksas riigis. Lisaks olid mõned riigid rakendanud selliseid meetmeid nagu maksusoodustused (näiteks käibemaksutagastus ostetud jalgratta pealt, maksuvabastused ja/või töötajale jalgsi või jalgrattaga tööl käimise kompenseerimine), kõrged parkimistasud ja ummikumaksud.
14 riiki teatasid aktiivse liiklejana tööl käimise kavade rakendamisest (veel üks kavatseb seda lähitulevikus teha), 12 riiki on võtnud kasutusele töökohas kehalise aktiivsuse edendamise kava (veel kuus kavatsevad seda lähitulevikus teha).
Neli riiki teatasid, et on rakendanud riigisiseselt Euroopa suuniseid vabal ajal kehalise tegevusega tegelemise 11 taristu parandamiseks, ja veel kuus riiki kavatsevad lähitulevikus sama teha.
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtteid rakendati haridussektoris 19 riigis. Kõik liikmesriigid rakendasid meedet, mille kohaselt on koolis nõutav teatud arv kohustuslikke kehalise kasvatuse tunde (varieerub ühest kuni viie tunnini, sõltuvalt klassist ja riigist/piirkonnast), kuus riiki võimaldasid kombinatsiooni kohustuslikest ja vabatahtlikest kehalise kasvatuse tundidest algkoolis ja viis võimaldasid sama keskkoolis. Mitmed riigid teatasid ka, et on rakendanud mitmesuguseid koolidega seotud tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise programme: aktiivsed vahetunnid koolitundide vahel (kaheksa riiki), aktiivsed pausid koolitundides (neli riiki) ja õppekavavälised tegevused (11 riiki). Üheksa riiki teatasid, et julgustamaks aktiivse liiklejana kooliskäimist, on nad rakendanud programme, mis sisaldavad meetmeid jalgrattaga ja jalgsi kooliskäimise ohutumaks muutmiseks. Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse põhimõtted lisati kehalise kasvatuse õpetajate koolitusse 20 riigis.
Kogukondlikest sekkumismeetmetest kehalise aktiivsuse edendamiseks eakate kodanike hulgas teatasid 13 riiki, sealhulgas kaks riiki, kes kavatsevad selliseid projekte lähitulevikus ellu viima hakata (nt programmid vanemate täiskasvanute tasakaalu ja koordinatsiooni parandamiseks, sealhulgas põduruse ja kukkumiste vältimine, koolitamine ja liikumisealane nõustamine).
Edukatest teavituskampaaniatest avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks kehalise aktiivsuse kasulikkusest ning kehaliselt aktiivsete inimeste arvu suurendamiseks teatasid 18 riiki. Üks riik teatas koguni 14 eri kampaania korraldamisest. Kui mõne kampaania sihtrühmaks olid kõik kodanikud, siis teised olid suunatud haavatavatele rühmadele, näiteks lastele või eakatele kodanikele. Mõnikord oli kampaania üleriigiline, teinekord piirdus see piirkonna või linnaga.
5.Kehalise aktiivsuse levimuse mõõtmine
Elanikkonna kehalise aktiivsuse tasemes aja jooksul toimuvate suundumuste ja muutuste jälgimine on oluline riigisiseste kehalist aktiivsust puudutavate tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks, hindamiseks ja parandamiseks. Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus teatati liikmesriikide elanike kehalise aktiivsuse tasemetest protsendina täiskasvanutest, lastest ja noorukitest, kes saavutasid WHO soovitatava kehalise aktiivsuse miinimumtaseme 12 .
Elanikkonna kehalise aktiivsuse taseme jälgimise süsteemide rakendamisest teatasid 17 liikmesriiki (veel viis teevad seda eeldatavalt kahe aasta jooksul). Kõnealused süsteemid põhinevad aga erinevatel uuringu läbiviimise vahenditel ja küsimustikel. Mitme riigi teatatud andmed kehalise aktiivsuse tasemete kohta olid saadud rohkem kui üht allikat või vahendit kasutades. 12 riiki esitasid täiskasvanute kehalise aktiivsuse kohta andmeid, mis põhinesid sõltumatutel riigisisestel uuringutel. Esitati ka ELi uuringutest saadud andmeid (kuus riiki saatsid Eurobaromeetri andmed 13 ja kaks riiki kasutasid Euroopa terviseküsitlusuuringu 14 tulemusi oma riigi kehalise aktiivsuse tasemete andmetena). Üks riik esitas andmed, mis olid saadud kehalise aktiivsuse objektiivse mõõtmise teel, kasutades selliseid seadmeid nagu kiirendusmõõtur. Lapsi ja noorukeid puudutavad andmed pärinesid peamiselt uuringust „Kooliõpilaste tervisekäitumine“, 15 mis on laialdaselt aktsepteeritud standardsete andmete allikas rahvusvaheliste võrdluste läbiviimiseks ja suundumuste jälgimiseks, või esinduslikest uuringutest riigi kohta. Kui riigi oma andmed ei olnud kättesaadavad, kasutati WHO maailma tervishoiu olukorra uuringu andmeid kehalise aktiivsuse taseme kohta 16 .
Esitatud andmed näitasid suuri riigisiseseid ja riikide vahel esinevaid erinevusi olenevalt sellest, milliseid uuringuvahendeid ja metoodikaid oli kasutatud. On märkimisväärne, et mõne riigisisese uuringu, ELi uuringute, näiteks Eurobaromeeter ja Euroopa terviseküsitlusuuringu tulemusena saadud andmete ja eriti WHO maailma tervishoiu olukorra uuringu andmete vahel esinesid olulised erinevused. Liikmesriigid teatasid, et nad on kõnealusest probleemist ja seonduvatest raskustest kehalise aktiivsuse andmete kehtivuse ja võrreldavuse tagamisel ELis teadlikud. Vastukäivate, eri uurimisvahendeid kasutades saadud andmete avaldamine märgiti ära kui murettekitav asjaolu kehalise aktiivsuse edendamisel ning lahendamist vajava probleemina.
6.Liikmesriikide omavaheline koostöö ja komisjoniga tehtav koostöö tervist tugevdava kehalise aktiivsuse valdkonnas
Nõukogu soovituses julgustatakse liikmesriike tegema omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamiseks, osaledes regulaarses teabevahetuses ja parimate tavade jagamises. Komisjonil paluti kõnealust tegevust hõlbustada ning toetada liikmesriike nende töös asjaomases valdkonnas.
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse eksperdirühmale, mis moodustati ELi spordialase töökava (2014–2017) alusel, 17 tehti ülesandeks koordineerida nõukogu soovituse rakendamist. Liikmesriikide ja vaatlejaorganisatsioonide esitlusi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise headest tavadest (sealhulgas ELi rahastatud uurimus 18 ), on süstemaatiliselt lisatud kohtumiste päevakavadesse, 19 et aidata kaasa kogemuste vahetusele. Lisaks koostas eksperdirühm kogumiku kõikide liikmesriikide ja kohtumistel vaatlejatena osalenud spordiorganisatsioonide heade tavade kohta 20 . Eesmärk oli pakkuda inspiratsiooni riikidele, kes alles töötavad välja või muudavad oma riigisiseseid strateegiaid ja meetmeid. Teabevahetuseks ja vastastikku õppimiseks pakkus võimalusi ka kontaktasutuste võrgustik (ka võrgustiku kohtumiste päevakavadesse lisati süstemaatiliselt mitmeid liikmesriikide esitlusi).
Komisjon toetas WHOd tehnilise abi osutamisel mitmele liikmesriigile, kes töötasid välja ja rakendasid oma riigisiseseid suuniseid kehalise aktiivsuse kohta. Täpsemalt toetas komisjon tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise töövahendi väljatöötamist ja rakendamist esmatasandi tervishoiu valdkonnas Horvaatias ning riigisisese kehalise aktiivsuse strateegia väljatöötamist Maltal ja Portugalis.
Lisaks on programmi „Erasmus+“ (2014–2020) 21 sporti käsitleva peatüki üks eesmärk suurendada teadlikkust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tähtsusest suurenenud osavõtu ja võrdsete osalemisvõimaluste kaudu kõigile mõeldud spordis. Aastatel 2014–2015 kaasrahastas EL kokku 26 koostööpartnerlust eesmärgiga julgustada spordiga tegelemist ja olema kehaliselt aktiivne. Neid projekte rakendati märkimisväärses osas liikmesriikidest ja sel viisil jõuti nendega Euroopa kodanikeni nende endi paikkonnas, kusjuures sihtrühmadeks olid elanikkonna eri osad, sealhulgas lapsed, eakad ja puuetega inimesed. Programmiga „Erasmus+“ toetati akadeemilisi ringkondi, riigiasutusi, vabaühendusi ja spordiklubisid esindavate eri sidusrühmade jõupingutusi ELi kehalise tegevuse suuniste rakendamisel liikmeriikides.
Liikmesriigid ja komisjon töötavad koos ka Euroopa spordinädala raames, mis on 2015. aastal loodud üle-Euroopaline algatus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust spordi ja kehalise aktiivsuse kasulikkusest vaatamata vanusele, taustale ja füüsilisele vormile. 2015. aastal kaasrahastati Euroopa spordinädala raames viit partnerlust ja 2016. aastal kaheksat. Kaks esimest spordinädalat läksid edukalt korda. Osales 31 Euroopa riiki ning algatus viidi ellu koostöös suuremate spordi- ja spordiga seotud organisatsioonidega, kes aitasid korraldada üritusi ning edendada üldisemalt kehalist aktiivsust. Üks nendest partneritest oli Euroopa pealinnade ja linnade spordiföderatsioon, mis annab igal aastal välja Euroopa pealinnade ja linnade auhindu.
7.Statistika kehalise aktiivsuse kohta Euroopas
Kuna sport on omandanud olulise koha Euroopa strateegiates ja programmides, on järjest suurem vajadus ühtlustatud ja võrreldava statistika järele, tugevdamaks tõenduspõhist poliitikat asjaomases valdkonnas. Nõukogu kutsub komisjoni oma soovituses üles uurima võimalust koostada statistikat Euroopa kehalise aktiivsuse tasemete kohta, võttes aluseks tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku abil kogutud andmed.
2016. aastal hakkasid Eurostat ja komisjon väljastama ühtlustatud statistikat kehalise aktiivsuse näitajate täitmise kohta, mis põhinesid juba olemasolevatel liidu uuringutel 22 . Euroopa statistikaprogrammis aastateks 2013–2017 23 on sätestatud tingimused, millele vastavalt tuleb esitada statistika kehalise aktiivsuse kohta. 2016. aasta andmed kehalise aktiivsuse tasemete, spordi ja kehakultuuriga tegelemise ning vaba aja veetmise kohta tehakse kättesaadavaks Euroopa terviseküsitlusuuringu 24 (EHIS) teises väljaandes ja ajakasutusuuringus 25 . Rahvatervise statistika kehtiva raammääruse kohaselt on kavandatud, et Euroopa terviseküsitlusuuringu kolmas väljaanne ilmub 2019. aastal; järgmised uuringud tehakse sotsiaalseid mikroandmeid käsitlevate uuringute kogusid puudutava kavandatava määruse kohaselt, millega suurendatakse selle ilmumissageduse viielt aastalt kuuele. Eurostat, komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et uuringuvahendite suhtes kokku leppida.
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku kontekstis kasutasid ainult kaks liikmesriiki Euroopa terviseküsitlusuuringu andmeid kehalise aktiivsuse tasemete teatamiseks. Kõnealuse uuringu peamine puudujääk on, et see ei hõlma aeglaseid vaba aja tegevusi. Lisaks ei hinnata selles, kui suures ulatuses on elanikkond saavutanud WHO soovitatava kehalise aktiivsuse, nagu on nõutud tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku kohaselt. Kõnealused puudused tuleb kõrvaldada, kui Euroopa terviseküsitlusuuringut hakatakse kasutama kehalise aktiivsuse jälgimise ühtse vahendina üle kogu liidu.
8.Hinnang nõukogu soovituse lisaväärtuse kohta
Nõukogu soovitus andis liikmesriikidele tõuke, tegelemaks vähese kehalise aktiivsusega avaliku poliitika abil. Kõigist liikmesriikide poolt teatatud 152st meetmest ja tegevuskavast kõikides sektorites, kus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine on asjakohane, võeti pärast soovituse vastuvõtmist 2013. aasta novembris vastu 37. Võib eeldada, et WHO Euroopa piirkonna kehalise aktiivsuse strateegia 2016–2025 tugevdab veelgi liikmesriikide soovi kõnealuse valdkonnaga tegeleda 26 .
Nõukogu soovitus aitas parandada ka tervist tugevdava kehalise aktiivsuse jälgimist ELi liikmesriikides alates epidemioloogilistest andmetest kuni tegevuskavade väljatöötamiseni. Selle tulemusena on mitmed riigid laiendanud, intensiivistanud või isegi formaliseerinud oma riigisiseseid sektoritevahelisi võrgustikke või kavatsevad seda tulevikus teha.
Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus kogutud andmed võimaldasid esimest korda saada ülevaate tervist tugevdava kehalise aktiivsusega seotud meetmetest ja tegevustest kogu ELis. Kõnealune teave tegi võimalikuks tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete rakendamise olukorra võrdlemise ELi liikmesriikide vahel ning hõlbustas heade tavade vahetamist, pakkudes inspiratsiooni nendele riikidele, kes on oma riigisiseseid strateegiaid ja meetmeid alles välja töötamas või muutmas. Tulemused on kasuks riigiasutustele ja sidusrühmadele valdkonna vajaduste ning edusammude kindlakstegemisel. Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus kogutud andmed on kasulikud ka seoses mõne kehalise aktiivsuse järelevalvenäitajaga liikmesriikide laste rasvumist puudutavates tegevuskavades 27 . Esimese järelevalvevooru tulemusena saadakse võrdlusalus, millega järgnevate järelevalvevoorude tulemusi võrdlema hakatakse, et arengut ja edu mõõta.
Otsustava tähtsusega on hindamiskavade kasutamine riigisisese poliitika ja tegevuskavade mõju ja tulemuslikkuse hindamisel. Enamik (116) kõigist liikmesriikide poolt teatatud 152st meetmest või tegevuskavast sisaldas hindamiskava. Teavet ei esitatud aga selle kohta, kas need hindamiskavad on ellu viidud.
Kontaktasutuste panus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikku oli üldjoontes hea, mida tuleb esimese järelevalvevooru puhul positiivseks pidada. Tulevaste andmekogumisvoorude tarbeks oleks otstarbekas muuta mitmete näitajate uuringuks kasutatavaid vahendeid ning mõned näitajad täpsemalt määratleda, et vähendada tõlgendamisvõimalusi (näiteks millise staatusega suuniste kohta tuleb aru anda). See võimaldaks riikide andmeid paremini võrrelda.
Esimese järelevalvevooru hindamine toob välja konkreetsed riikide iseärasused ning probleemid, mis vastajatel uuringu küsimustele vastates tekkisid. Esiteks võib jätkuvalt probleemiks olla tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku sektoritevaheline iseloom. Kontaktasutustel võis saamata jääda osa riigisisesest teabest, kuna neil ei ole asjakohast kontaktvõrgustikku või ressursse väljaspool nende oma sektorit. Teiseks ei rakendata mõningaid kavasid ja meetmeid mitte riikide valitsuste, vaid valdavalt piirkondlikul või kohalikul tasandil (näiteks föderalistlikes riikides), või neid peavad rakendama sidusrühmad, kes ei anna valitsustele tagasisidet. Järelevalve teostamise käigus ei uuritud üksikasjalikult piirkondliku või kohaliku tasandi saavutusi. Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus korraldatud järgmistes järelevalvevoorudes võiks nimetatud tasandite saavutusi püüda paremini esile tuua. Kolmandaks on liikmesriigid küll esitanud mõningast teavet tervist tugevdava kehalise aktiivsuse rahastamise kohta, ent kuna asjaomane rahaline toetus tuleb erinevatest riigisisestest meetmetest ja eelarveridadelt või mitmelt valitsustasandilt, ei olnud selles etapis võimalik kõnealuse näitaja kohta põhjalikult aru anda.
WHOga nõukogu soovituse kontekstis tehtav struktureeritud koostöö on osutunud vastastikku kasulikuks; selle raames on ühiselt teavet levitatud ning täiendatud NOPA andmebaasi. Kontaktasutused leidsid, et komisjoni, WHO ja teadusekspertide toetus on olnud kasulik.
Komisjon sai riikide teabelehtede kohta positiivset tagasisidet kontaktasutustelt ja nõukogu spordi töörühmalt. Nii teabelehtede sisu kui ka vormi peeti asjakohaseks. Tehti ettepanek, et teabelehed tuleks iga kolme aasta järel üle vaadata, sest nii on võimalik kavandamisel olevaid kavasid ja meetmeid õigel ajal arvesse võtta.
9.Kokkuvõte
Käesolev nõukogu soovituse rakendamise läbivaatamine, mis hõlmab aastaid 2014–2016, on toonud esile mitu positiivset arengut, sealhulgas järgmised: riigisiseselt on vastu võetud palju uusi meetmeid ja tegevuskavasid; tugevnenud on riigisisene sektoritevaheline koostöö; paranenud on riigisisene järelevalve; saadi ülevaade tervist tugevdava kehalise aktiivsusega seotud meetmete ja tegevuste kohta ELis, mis on rikkalikuks andmete allikaks edaspidiste analüüside jaoks; parimate tavade vahetamise käigus on paranenud riikidevaheline koostöö.
Kokkuvõttes oleneb tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tulemuslik edendamine suures osas liikmesriikide suutlikkusest nõukogu soovitust tõhusalt sektoritevaheliselt rakendada ning pakkuda kodanikele aktiivset elustiili soosivat raamistikku. Komisjon jätkab ka edaspidi liikmesriikide võtmetähtsusega sidusrühmadega tehtava koostöö tugevdamist.
Kogutud teave võimaldab välja selgitada lüngad riigisisestes avalikes poliitikavaldkondades. Olemasolevate meetmete ja tegevuskavade mõju ja tõhususe riigisisene hindamine jääb samuti alati väga oluliseks. Selleks on vaja usaldatavaid andmeid elanikkonna kehalise aktiivsuse tasemete kohta. Vastukäivate, uurimiseks erinevaid vahendeid kasutades saadud andmete avaldamine märgiti ära kui lahendamist vajav probleem.
Komisjon tunneb heameelt, et liikmesriigid jätkavad investeerimist tervist tugevdava kehalise aktiivsuse jälgimisse ja järelevalvesse. Tulevased järelevalvevoorud tuginevad esimesele andmete kogumise voorule ja peaksid lihtsamini minema. Andmete kogumine ei ole eesmärk omaette; nende väärtus sõltub sellest, kui kaugele ette võib nende põhjal epidemioloogilisi suundumusi prognoosida ning kas nende alusel on võimalik teha kindlaks poliitikavajadusi, olemasolevaid lünki ja häid tavasid, mida jagada.
Tuginedes kogu ELi ulatuses ja kaugemaltki väljaselgitatud parimatele tavadele, olemasolevatele võrgustikele, struktuuridele ja rahastamisvahenditele, jätkab komisjon oma tööd liikmesriikide toetamisel. Ta hakkab uurima edasise tehnilise ja teadusliku abi andmise võimalusi järgmistes järelevalvevoorudes. Komisjon leiab, et tal oleks kasulik jätkata koostöö tugevdamist WHO ning teadusringkondadega, eriti selleks, et parandada üle kogu ELi kogutavate andmete võrreldavust.
Komisjon esitab järgmise aruande nõukogu soovituse rakendamise ning selle lisaväärtuse kohta kolme aasta jooksul. Enne selle ülesande täitmist korraldab ta uue andmete kogumise vooru tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistikus ning riikide kehalise aktiivsuse teabelehtede järgmise avaldamise.