EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2016
COM(2016) 720 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Seitsmes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
x0009
1Sissejuhatus
Seitsmendas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes antakse ajakohane ülevaade olukorrast alates viimasest aruandest 1 , mis esitati 28. septembril, ja hinnatakse ajavahemikul alates 27. septembrist 2016 kuni 8. novembrini 2016 (st aruandeperioodil) kõigi sidusrühmade võetud meetmeid eesmärgiga täita ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskavade rakendamise raames võetud kohustused.
Võttes arvesse pidevat kiireloomulist vajadust osutada Kreekale ja Itaaliale abi, kordas Euroopa Ülemkogu oma viimasel kohtumisel 20. ja 21. oktoobril 2016 2 üleskutset suurendada jõupingutusi ümberpaigutamise, eelkõige saatjata alaealiste ümberpaigutamise kiirendamiseks, ja olemasolevate ümberpaigutamiskavade raames.
Alates 26. septembrist 2016 on Kreekasse saabunud 4 561 isikut 3 . Eelmise aruandeperioodiga võrreldes on Kreekasse saabunud rändajate arv suurenenud ja 8. novembri seisuga on see 61 700 rändajat, neist umbes 16 250 isikut saartel ja umbes 45 450 mandril 4 . Itaaliasse on pärast 26. septembrit saabunud 29 844 inimest 5 , mis on rohkem kui samal perioodil 2015. aastal (13,5 % kasv võrreldes sama perioodiga 2015. aastal). Eritrealaste kui ümberpaigutamistingimustele vastava kodakondsusega isikute sissevool oli endiselt suur (Eritrea on aruandeperioodil rohkem kui 3 660 saabunuga Itaaliasse saabunute päritoluriikide hulgas teisel kohal, moodustades saabunute koguarvust 12 %). Vastavalt Itaalia siseministeeriumi andmetele viibib praegu Itaalias üle 6 000 potentsiaalselt ümberpaigutamist taotleva eritrealase.
Aruandeperioodil on ümber paigutatud täiendavalt 1 212 isikut. Praeguseks ümberpaigutatud isikute arv on 6 925 (5 376 Kreekast ja 1 549 Itaaliast). Vaatamata üldisele positiivsele trendile toimus oktoobrikuus ümberpaigutamises aruandeperioodil esile kerkinud eriliste asjaolude tõttu langus, mis peaks olema ajutist laadi. Positiivse trendi tugevdamiseks tuleks aga kahes nõukogu otsuses ette nähtud kohustuste täitmiseks ümberpaigutamisega seotud jõupingutusi hoogustada. Rändeolukord Euroopas on endiselt heitlik ning vajab kõigi osapoolte pidevat ja jätkusuutlikku panustamist. Kuna rändevoog Itaaliasse on endiselt katkematu ning Kreekas valitseb endiselt keeruline humanitaarolukord, on ümberpaigutamine ülioluline viis vähendada survet neis riikides.
Ümberasustamisega seoses jätkub 2015. aasta juulikuu järelduste 6 raames kokkulepitud 22 504 isiku ümberasustamine kavakohaselt ja praeguseks on ümber asustatud 11 852 isikut, mis on rohkem kui pool kokkulepitust. Pärast eelmist aruannet on ümber paigutatud 1 157 isikut peamiselt Türgist, Jordaaniast ja Liibanonist. Osa kõnealuse Euroopa kava raames toimuvast ümberasustamisest aitab rakendada ELi-Türgi avalduses kokkulepitud 1:1 mehhanismi. Alates 4. aprillist 7 kohaldama asutud mehhanismi alusel on Türgist ELi ümber asustatud 2 217 isikut, neist 603 pärast viimast aruannet.
2Ümberpaigutamine
2.1Aruandeperioodi suuremad saavutused
Kui september oli ümberpaigutamiste osas rekordkuu, siis oktoober on olnud üleminekukuu, mille jooksul on ümberpaigutamiste tempo olnud aeglasem kui eelmistel aruandeperioodidel. Kõnealune aeglustumine peegeldab konkreetseid asjaolusid ning tuleneb osaliselt väiksemast lubaduste arvust. Kuna ümberpaigutamismenetluse lõpule viimiseks kulub ligikaudu kaks kuud, tähendas augustis antud lubaduste väike arv seda, et oktoobris langes ka ümberpaigutamiste arv. Sellest tulenevalt hakkab septembris täheldatud antud lubaduste märkimisväärse kasvu tõttu tegelike ümberpaigutamiste arv kasvama alles novembris. Ümberpaigutamise ajutist aeglustumist võib seletada ka teiste riigipõhiste teguritega: tundub, et Calais´ laagri lammutamine Prantsusmaal mõjutas aruandeperioodil ümberpaigutamiste arvu, kuna Prantsusmaa on paigutanud igal kuul ümber ligikaudu 450 isikut, kuid oktoobris ümberpaigutamine aeglustus.
Novembris eeldatakse ümberpaigutamiste hoogustumist ja ette on näha ligikaudu 1 800 ümberpaigutamist. Ajutine langus käesoleval aruandeperioodil muidu positiivses suundumuses kinnitab aga seda, et igakuiste ümberpaigutamiste arvu suurendamiseks on vaja jätkuvaid jõupingutusi ning vältida tuleb oktoobris täheldatud kõikumiste kordumist. Kuna toimumas on ümberpaigutamist takistavate halduslike ja praktiliste takistuste järkjärguline kõrvaldamine, saab järgmiste kuude peamiseks eesmärgiks ümberpaigutamistel regulaarsema ja pidevalt kasvava kasvukõvera saavutamine.
Kreekas on varjupaigatalitus veelgi suurendanud ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega taotlejate registreerimissuutlikkust 110 taotlejalt päevas 175 taotlejale päevas, palgates selleks uusi töötajaid. 2017. aasta jaanuari lõpuks peaksid olema registreeritud 87 % ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega eelregistreeritud taotlejatest. Liikmesriigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi ümberpaigutamiskohtade loomisel ja täitmisel, et sammu pidada Kreeka varjupaigatalituse suutlikkusega töödelda ümberpaigutamistaotlusi. Eelkõige peavad liikmesriigid tõhustama oma kavandamist, andma senisest rohkem lubadusi ning suurendama oma töötlemis- ja vastuvõtusuutlikkust nii reageerimisaja kiirendamiseks kui ka suuremal arvul taotlejate vastuvõtmiseks. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon pidi oktoobris mõned ümberpaigutamised edasi lükkama, kuna tundus, et mõnel liikmesriigil puudus suutlikkus ümberpaigutamise ootel olevate taotlejate sujuvaks majutamiseks.
Nagu varem teatati, otsiti Itaalias 15. septembril Roomas toimunud ümberpaigutamise riiklike kontaktpunktide koosolekul lahendust täiendavate turvakontrollidega seotud kitsaskohtadele. Itaalia siseministeerium ja Europol on komisjoni toetusel muutnud ametlikuks kokkulepped, mis käsitlevad Europoli lihtsustavat rolli ümberpaigutamismenetluses. Täpsemalt töötati välja täiendavate, erakordsete turvakontrollide töövoog, mida liikmesriigid saavad ümberpaigutamise raames taotleda, ning see lisatakse praegu Itaalia jaoks välja töötatavale ümberpaigutamisprotokollile. Kõnealune positiivne areng sillutas juba teed liikmesriikide uutele ja suuremahulisematele lubadustele. Selle taustal oodatakse, et Itaalia suurendab lähinädalatel märkimisväärselt ümberpaigutamiste arvu.
Aruandeperioodil keskendus komisjon oma jõupingutustes ka saatjata alaealistele, et nende ümberpaigutamist takistavaid tegureid paremini mõista ning leida neile lahendus. Selleks pühendas komisjon 7. ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumil 2016. aasta oktoobris ühe kohtumise saatjata alaealiste 8 küsimusele.
Itaaliasse saabuvate saatjata alaealiste arv suurenes jätkuvalt (22 775 saatjata alaealist alates jaanuarist kuni 4. novembrini 2016, sealhulgas 3 569 eritrealast, 167 süürlast, 187 iraaklast, ja 12 jeemenlast) 9 . Kreekas on riiklik ühiskondliku solidaarsuse keskus (EKKA) andnud teada, et 2. novembri seisuga viibis Kreekas ligikaudu 2 400 saatjata alaealist. Nagu juba teatatud, tuvastati suuremahulise eelregistreerimise käigus Kreekas 1 225 saatjata alaealist, 10 kellest 48 % (ligikaudu 588) kuulusid ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega isikute hulka (36 % süürlased ja 12 % iraaklased) 11 . Kui enamik Itaalias asuvatest ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega saatjata alaealistest reisib üksi (reisivad ilma sugulasteta), siis enamik Kreekas asuvatest ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega saatjata alaealistest on „vanematest eraldatud lapsed“ (sugulastega (vanavanemad, õed-vennad, onud-tädid või on täiskasvanutega abielus) reisivad alaealised). Sellest lähtudes on 480 Kreekas registreeritud ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega saatjata alaealisest 274 „vanematest eraldatud lapsed“ ja ainult 122 on Kreekas täiesti üksi asuvat alaealist, kes moodustavad ümberasustamise jaoks kõige keerulisema kategooria. Lisaks sellele on 320 saatjata alaealist 480st 16- või 17aastased.
Koos 43 aruandeperioodil ümberpaigutatuga (22 üksi reisivat saatjata alaealist ja 21 „vanematest eraldatud last“) ulatub kõigi „vanematest eraldatud laste“ kategooriate statistikasse lisamisel ümber paigutatud saatjata alaealiste koguarv 148ni 12 . Loodetakse, et saatjata alaealiste ümberpaigutamine lähiajal hoogustub ning kõik ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega saatjata alaealised paigutatakse vähemalt Kreekast ümber. Selle kohta on positiivseid märke. Viimastel nädalatel hoogustus saatjata alaealiste ümberpaigutamine, kui Soome paigutas ühe korraga ümber 31 saatjata alaealist (15 üksi reisivat alaealist ja 16 „vanematest eraldatud last“). Liikmesriikidel on „vanematest eraldatud laste“ ümberpaigutamisel vähem probleeme ning nad juba tegelevad sellega, isegi kui ametlikus statistikas ei peeta neid alati saatjata alaealisteks. Lisaks sellele on mitu liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Eesti, Soome, Madalmaad, Rumeenia ja Hispaania) teinud ettepanekuid üksi reisivate saatjata alaealiste ümberpaigutamiseks kokku 160 koha ulatuses järgnevate kuude jooksul 13 , mis oleks piisav Kreeka vajaduste rahuldamiseks. Itaalia vajaduste rahuldamiseks oleks aga vaja täiendavaid ettepanekuid. Lisaks sellele peab Itaalia veel välja töötama menetluse, mis võimaldab üksi reisivaid saatjata alaealisi ümber paigutada, ning liikmesriigid peavad andma nendega seotud konkreetsemaid lubadusi.
Komisjon jätkab tihedat koostööd Kreeka varjupaigatalituse, Itaalia ametiasutuste, liikmesriikide kontaktametnike, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et töötada välja saatjata alaealiste ümberpaigutamist lihtsustav ja kiirendav praktiline kord.
2.2Ümberpaigutamise sihtliikmesriikide võetud meetmed
28. septembrist kuni 8. novembrini paigutati ümber veel 1 212 isikut, neist 921 Kreekast
14
ja 291 Itaaliast
15
. Soome, Madalmaad, Portugal ja Rumeenia on jätkanud iganädalasi ja igakuiseid ümberpaigutamisi ning Belgia, Eesti, Läti, Leedu, Luksemburg ja Malta on konsolideerinud igakuiste ümberpaigutamiste trendi. Kõige rohkem ümberpaigutamisi on teinud Prantsusmaa (2 155), tema järel Madalmaad (915) ja Soome (862). Tuleb märkida, et väiksemate ümberpaigutamislubadustega liikmesriigid (nagu Soome, Balti riigid, Malta või Portugal) on koos Prantsusmaa, Madalmaade ja Rumeeniaga näidanud oma kohustuste täitmisel suuremat korrapärasust ja hoogu. Aruandeperioodidel toimusid ka esimesed ümberpaigutamised Kreekast Šveitsi ning Itaaliast Norrasse. Vähemalt 542 täiendavat ümberpaigutamist on novembri lõpuni kavandatud Kreekast
16
ja 397 Itaaliast
17
. Novembriks kavandatud ümberpaigutamised näitavad, et oktoobris toimunud langus peaks olema erandlik ning pigem ajutine kui püsiv.
Meetmed lubaduste vähesuse probleemi lahendamiseks. Aruandlusperioodi jooksul esitas Saksamaa iga kuu andmed valmisoleku kohta paigutada kiirkorras ümber 500 rahvusvahelise kaitse taotlejat („ametlikud lubadused“) nii Itaaliast kui ka Kreekast. Hispaania andis lubaduse paigutada ümber 400 isikut Kreekast ja 100 isikut Itaaliast. Saksamaa, Eesti, Läti, Soome, Prantsusmaa, Madalmaad, Rumeenia, Šveits ja Norra on esitanud igakuiseid lubadusi, Leedu, Luksemburg, Portugal ja Sloveenia aga iga kahe kuu tagant. Kui mõne liikmesriigi lubadused on jätkuvalt keskendunud ainult Kreekale, siis loodetakse, et Europoli abiga hakkab rohkem liikmesriike osalema ka Itaaliast lähtuvate ümberpaigutamiste läbiviimises.
Aruandeperioodil esitas siiski kokku ainult üheksa liikmesriiki (Küpros, Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Malta, Madalmaad ja Hispaania) 18 ning Šveits ja Norra 19 ametlikke lubadusi (2 634, millest 1 105 Itaalia ja 1 529 Kreeka kohta), mis on praeguste vajaduste rahuldamiseks ebapiisav (vt punkt 2.3 allpool). Sihtliikmesriikide ametlike lubaduste arv kokku on 16 259 (4 954 Itaalia 20 ja 11 305 Kreeka kohta). Selleks, et kõik liikmesriigid annaksid lubaduse tagada regulaarselt piisav kohtade arv, tuleb teha kiireid ja püsivaid edusamme. Komisjon ootab, et rakendusperioodi keskel oleksid vähemalt 50 % liikmesriikide kvootidest lubadustega kaetud.
Austria 21 ja Ungari on endiselt ainukesed kaks riiki, kes ei ole ainsatki lubadust esitanud ega paigutanud ümber ühtegi isikut. Alates aprillist ei ole Poola teinud midagi oma lubaduste täitmiseks (ei ole esitanud lubadusi ega paigutanud ümber ühtegi taotlejat) 22 . Käesoleval aruandeperioodil ei ole Tšehhi Vabariik ega Slovakkia esitanud ühtegi lubadust ega paigutanud ümber ühtegi taotlejat.
Meetmed ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks. Suurem osa ümberpaigutamiskavas osalevaid liikmesriike ja assotsieerunud riike suurendavad jõupingutusi, et lühendada ümberpaigutamistaotlustele vastamise aega ning jõuda ümberpaigutamisprotokollides nõutava 10 tööpäevani. Pideva igakuise voo suurendamiseks ja tagamiseks on vaja teha siiski suuremaid jõupingutusi. Üldiselt kiidab suurem osa riike ümberpaigutamistaotlused heaks. Siiski on juhtumeid, kus heakskiidumäära võiks nõukogu otsustes esitatud nõuete täitmiseks märkimisväärselt suurendada ning tagasilükkamist paremini põhjendada. 7. ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumil jagati Madalmaade näite alusel ümberpaigutamistaotluste tagasilükkamise piisava põhjendamise häid tavasid. Reageerimaks mitmete liikmesriikide tõstatatud probleemidele, mis käsitlesid julgeolekuga seotud teabe vahetamist, pakkus Europol liikmesriikide jaoks välja sihtotstarbelise turvalise sidekanali, kus ümberpaigutamistaotluste tagasilükkamise põhjuseid turvaliselt esitada. Komisjon rõhutas 7. ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumil taas võimalust vahetada liikmesriikides turvakontrolli teostamiseks sõrmejälgi politseikoostöö kanalite kaudu, seda eelkõige juhul, kui taotlejatel puuduvad isikutunnistused või reisidokumendid.
Meetmed haavatavate taotluse esitajate, sh saatjata alaealiste ümberpaigutamisega seotud probleemide lahendamiseks. Saatjata alaealiste ümberpaigutamise tempo on aruandeperioodi viimasel nädalal hoogustunud. Alates 28. septembrist on Kreekast ümber paigutatud (Belgiasse, Saksamaale, Iirimaale, Soome ja Šveitsi) 43 saatjata alaealist (22 üksi reisivat saatjata alaealist ja 21 „vanematest eraldatud last“) ning seega ulatub ümberpaigutatud saatjata alaealiste arv kokku 118ni. Võttes aga arvesse kõiki vanematest eraldatud laste kategooriaid, ulatub see arv 148ni. 7. ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumi järel selgitati, et liikmesriikidel ei ole üldiselt probleeme „vanematest eraldatud laste“ ümberpaigutamisega (vt eespool). Üksi reisivate saatjata alaealiste laste jaoks on liikmesriigid pärast komisjoni üleskutset pakkunud välja 160 kohta.
Meetmed, mis tugevdavad EASO suutlikkust toetada Itaaliat ja Kreekat. Oktoobrikuisel Euroopa Ülemkogul rõhutati taaskord vajadust kiiresti suurendada liikmesriikide panust EASO ekspertidega varustamisel. Kuigi ekspertide lähetamise pikaajalisel kavandamisel ja lahkuvate ekspertide asendamisel uutega on märgata positiivseid suundumusi, on kiiresti vaja rohkem ja pikemaks ajaks sobiva profiiliga eksperte, et tagada EASO piisav kohalolek ning rühmade töötlemissuutlikkus nii Itaalias kui ka Kreekas. Lühiajalised lähetused häirivad väga ümberpaigutamise üldist töökorraldust nii Itaalias kui ka Kreekas. Lähetuse lõppemisel aeglustub registreerimine kuni asendaja saabumiseni. Lühiajalised lähetused ja ebapädeva profiiliga eksperdid mõjutavad ka ümberpaigutamistoimikute kvaliteeti, sest eksperdid peavad end enne töökorraga kurssi viima. EASO tegevdirektor ja volinik Avramopoulos tuletasid ekspertide lähetamise üleskutset meelde oma hiljutistes kirjades liikmesriikidele ning komisjon kordab praeguseid vajadusi pidevalt erinevatel foorumitel, et julgustada rohkemate ekspertide lähetamist EASO ja nõukogu eesistuja koordineerimisel.
Vastavalt viiendale üleskutsele leida ümberpaigutamiskava 23 toetuseks eksperte 24 on Kreekas vaja alaliselt 28 eksperti. EASO on pidevas kontaktis liikmesriikide riiklike kontaktpunktidega, et leida lõpule jõudvate lähetuste asendamiseks uusi eksperte. Mõned liikmesriigid on omaalgatuslikult võtnud kohustuse täita mõned ametikohad pikema perioodi vältel ning otsivad automaatselt asendajat, kui nende eksperdi lähetus hakkab lõppema. Komisjon ja EASO toetavad sellist lähenemist.
Nüüd, kus Kreeka varjupaigatalitus on palkamas uusi registreerimisega tegelevaid töötajaid, vajab talitus rohkem tuge kõnealuse protsessi kvaliteedi ja tõhususe tagamisel. Selleks on EASO juba lähetanud rohkem eksperte, kes on spetsialiseerunud välistamisele ja Dublini menetlusele, ning kogenumaid registreerijaid, kes tegelevad Ateenas koos võltsitud dokumentide tuvastamisele keskendunud ekspertidega keerulisemate juhtumitega. Ekspertide arvu ja profiili käsitlevate vajaduste muutus kajastub ka järgmises üleskutses. Kreekasse on lähetatud 7. novembri seisuga 18 varjupaigaeksperti ja 27 tõlki, mis ei ole piisav praeguses olukorras, kus toimikute arv on suuremahulise eelregistreerimise tulemusel kasvanud.
Et viia ekspertide koguarv Itaalia ametiasutustega kokku lepitud hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud 74 varjupaigaeksperdini, avaldati 28. mail 2016 EASO kõige viimane üleskutse Itaalia jaoks 35 eksperdi leidmiseks. 7. novembriks 2016 oli saadud 100 pakkumist 25 . Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide poolt lubatud ekspertidest, kelle arv oli suurem kui varasematel aruandeperioodidel, valiti välja 47 varjupaigaeksperti ja 36 kultuurivahendajat, kes lähetatakse Itaaliasse alates 7. novembrist 2016. Vaatamata sellele, et lähetatud ekspertide arv on viimasel ajal kasvanud, ei ole see siiski piisav, et tulla toime suure arvu ümberpaigutamistingimustele vastavate saabunute ja märkimisväärsel arvul Itaalias registreerimist ootavate isikutega ning see jääb alla hädaolukorra lahendamise kava kohaselt vajatavate ekspertide arvule.
2.3Kreeka ja Itaalia võetud meetmed, sealhulgas tegevuskavade olulised elemendid
Kreeka
Meetmed rändajate registreerimise ja nendega edasi tegelemise kiirendamiseks ja Kreeka varjupaigatalituse registreerimissuutlikkuse suurendamiseks. Suuremahulise eelregistreerimise järel kavandab Kreeka varjupaigatalitus varjupaigataotluste esitamise vastuvõttude korraldamist. 2017. aasta jaanuari lõpuks peaksid olema täielikult registreeritud 87 % ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega eelregistreeritud taotlejatest ning ülejäänud isikud peaksid saama registreeritud 2017. aasta aprilliks. 7. novembriks oli täielikult registreeritud 16 642 isikut. Eelregistreerimisest kõrvale jäänud isikud võivad siiski varjupaigamenetluses osaleda, leppides vastuvõtu kokku Skype´i teel.
Kreeka varjupaigatalitus on suurendanud täiendavalt ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega taotlejate registreerimissuutlikkust 110 taotlejalt päevas 175 taotlejale päevas, palgates selleks uusi töötajaid. Ateena ümberpaigutamisüksuses töötab praegu kokku 75 töötajat. Ümberpaigutamisjuhtumitega tegelevad ka Thessaloniki ja Alexandroupoli piirkondlikud bürood. EASO registreerimisega tegelevad tugirühmad koosnevad 7. novembri seisuga 4 eksperdist Ateenas, 6 Thessalonikis ja 3 Alexandropoulis. Kuna Kreeka varjupaigatalitus vajab veel kogenud ning konkreetsete oskustega töötajaid (uutele töötajatele teadmiste edasiandmiseks), pakub EASO mitmekülgsemat tuge.
Kreeka esitatavate ümberpaigutamistaotluste ja nende liikmesriikide poolt vastuvõtmise vahe on aruandeperioodil suurenenud (perioodil 28. oktoober kuni 4. november esitas Kreeka ligikaudu 1 570 taotlust, millest ainult 940-le vastati). Palju märkimisväärsem on Kreeka varjupaigatalituse registreerimiste ja lubaduste koguarvu vahe oluline suurenemine (Kreeka registreeris samal perioodil 3 298 ümberpaigutamistaotlust, ent täiendavate lubaduste arv samal perioodil oli 1 499. Kreeka on 7. novembriks registreerinud kokku 16 642 taotlust, lubaduste koguarv on aga 11 275). Nimetatud erinevused on osaliselt süüdi oktoobris aset leidnud ümberpaigutamiste aeglustumises, ning nagu komisjon varasemates aruannetes prognoosis, on need suuremahulise eelregistreerimise järgselt muutumas tõsiseks kitsaskohaks. Seetõttu on juhtumite jätkusuutmatu kuhjumise vältimiseks prioriteediks rohkemate ja kindlamate lubaduste tagamine ning ümberpaigutamiste kiirendamine (eelkõige reageerimisaja lühendamine).
Meetmed Kreeka vastuvõtusuutlikkuse suurendamiseks. 8. novembri seisuga on Kreeka kogu vastuvõtusuutlikkus 68 863 kohta 26 mandril asuvates ajutistes ja alalistes vastuvõtukeskustes, mis on ette nähtud nii ebaseaduslikele rändajatele kui ka potentsiaalselt rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, kes on väljendanud soovi esitada varjupaigataotlus või kes on selle esitanud. Kreeka ametiasutuste esitatud teabe kohaselt peaks mandril asuva 40 alalise keskuse plaanipärane mahutavus olema 33 186 kohta.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 27 üürisüsteemi kohaselt ümberpaigutamistingimustele vastavate taotlejate jaoks 2015. aasta detsembris lubatud 20 000 kohast olid 7. novembri seisuga 17 664 olemas, sealhulgas 5 509 kohta hotellides /tervikhoonetes, 10 076 kohta korterites, 497 peredes ja 622 kohta saatjata alaealiste jaoks ettenähtud rajatistes. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet loodab kõik 20 000 kohta kasutusele võtta aasta lõpuks. 8. novembri seisuga on loodud aga vaid üks kolmest Kreeka ametiasutuste lubatud ümberpaigutamiskeskusest (Lagadikia), milles on 960 kohta. Ülejäänud kahe jaoks ei ole Kreeka ametiasutused veel eraldanud sobivaid alasid. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Kreeka ametiasutused peavad jätkuvalt läbirääkimisi selle üle, kas eraldi ümberpaigutamiskeskuste rajamiseks oleks võimalik eraldada rohkem alasid, eelkõige Atika piirkonda.
Kolme ümberpaigutamiskeskusse peaks olema võimalik majutada 6 000 isikut. Nagu eelmistes aruannetes mainitud, kutsub komisjon Kreekat üles määrama kõnealused alad võimalikult kiiresti, et suuremahulise eelregistreerimise järel ei tekiks ümberpaigutamise viimastes etappides probleeme.
Itaalia
Meetmed esmase vastuvõtu keskuste arvu suurendamiseks ja nende täies mahutuses kasutusse võtmiseks. Viimaste kuude jooksul saabunute arvu korduv ootamatu suurenemine on näidanud, et praegu tegutseva nelja esmase vastuvõtu keskuse (Pozzallo, Lampedusa, Trapani ja Taranto) 1 600 kohta ei ole piisavad. Lisaks toimub suur hulk maabumisi (ligi 70 %) väljaspool esmase vastuvõtu keskusi. Kuigi ettevalmistusi (nagu vastuvõtutingimuste parandamine ja varustuse eraldamine) on juba tehtud, peaks Itaalia kiirendama juba välja kuulutatud täiendavate esmase vastuvõtu keskuste avamist. Selle taustal on Itaalia ametiasutused teada andnud, et esmase vastuvõtu keskuste standardeid kohaldatakse kuue täiendava maabumiskoha suhtes. Komisjon on seisukohal, et neist võiks piisavate vastuvõtutingimuste loomise järel saada täieõiguslikud esmase vastuvõtu keskused. Tänu sellele positiivsele sammule kohaldatakse enamiku Itaalias maabuvate rändajate suhtes esmase vastuvõtu keskuse standardeid. Lisaks sellele väljendasid Itaalia ametiasutused kavatsust kohaldada esmase vastuvõtu keskuste standardset töökorda 28 peagi kõigis Itaalia maabumiskohtades. Sellega seoses on koostamisel ringkiri, millega juhendatakse kõiki prefektuure ja politseipresiidiume (questure) kohapeal. Eelmises aruandes mainiti, et kuna saatjata alaealisi maabub Itaalias üha rohkem, peaks igas esmase vastuvõtu keskuses looma neile eraldi alad ja pakkuma eriabi ning nende paigutamine esmase vastuvõtu keskusesse või sellele järgnevasse keskusesse peaks toimuma võimalikult kiiresti, samuti tuleks rändajad registreerida võimalikult kiiresti, maksimaalselt 72 tunni jooksul.
Meetmed koordineerimise parandamiseks. Esmase vastuvõtu keskuste standardse töökorra rakendamist jälgiva rühma viimane kohtumine toimus 19. oktoobril 2016. Läbivaadatud tehnilised pakkumistingimused ja neile rajanevad prefektuuride ja esmase vastuvõtu keskusi haldavate üksuste uued ja pikendatud lepingud peavad olema esmase vastuvõtu keskuste standardse töökorraga kooskõlas. Esmase vastuvõtu keskuste tööd nõrgestab endiselt Itaalia määratava koordinaatori puudumine neis keskustes. Ümberasustamise riiklike kontaktpunktide 15. septembri erakorralise koosoleku järelduste ning Itaalia ametiasutuste ja Europoli vaheliste kokkulepete põhjal koostatakse ümberasustamise protokolli eelnõu ja seda hakkavad arutama kontaktametnikud novembrisse kavandatud koosolekul.
Meetmed menetlussuutlikkuse parandamiseks Itaalias. Vastavalt varasemalt teatatule ja kooskõlas liikmesriikide poolt antud lubaduste arvu suurenemisega tuleb suurendada Itaalia ametiasutuste suutlikkust registreerida ja töödelda taotlusi, et oleks võimalik kiirendada ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega isikute registreerimist ning täita uusi lubadusi. See peaks aitama vähendada ka põgenemise ohtu, sest taotlusi töödeldakse palju kiiremini. Selleks tuleb taotlusi registreerivaid rühmi tugevdada ja uutes registreerimispunktides tuleb tagada EASO kohaolek. EASO sõelumismeeskondade tegevus aitab kaasa väljaspool registreerimispunkte asuvate taotlejate kiirele registreerimisele ning suurendab seega ümberpaigutamise taotlejate arvu.
Meetmed ümberpaigutamistaotlustele vastamise aja lühendamiseks. Ümberpaigutamise riiklike kontaktpunktide erakorralisel koosolekul saavutatud kokkuleppe järel muutsid Itaalia siseministeerium ja Europol komisjoni toetusel 4. novembril 2016 kirjavahetuse teel ametlikuks praktilise menetluse. Täpsemalt töötati komisjoni abiga välja täiendavate, erakordsete turvakontrollide töövoog, mida liikmesriigid saavad ümberpaigutamise raames taotleda, ning see lisatakse praegu välja töötatavale ümberpaigutamisprotokollile. See positiivne suundumus on juba sillutanud teed liikmesriikide uutele ja suuremahulisematele lubadustele, millega peaks peagi kaasnema ka Itaaliast lähtuvate ümberpaigutamiste arvu suurenemine.
Meetmed haavatavate taotluse esitajate ja saatjata alaealiste ümberpaigutamisega seotud probleemide lahendamiseks. Itaaliast ei ole saatjata alaealisi veel ümber paigutatud. Menetluse rakendamine on kõige suurem prioriteet, sest Itaaliasse on 2016. aasta algusest saabunud ligikaudu 4 000 saatjata alaealist (peamiselt Eritreast), kes vastavad ümberpaigutamistingimustele. Pärast Euroopa Komisjoni üleskutseid on mitu liikmesriiki (Belgia, Soome, Saksamaa, Madalmaad) teatanud nõusolekust võtta vastu saatjata alaealisi, nii üksi reisivaid kui ka vanematest eraldatud lapsi. Komisjon julgustab Itaaliat võtma kõiki vajalikke meetmeid, mis teevad võimalikuks saatjata alaealiste ümberpaigutamise, kui selline meede on alaealiste huvides, ning võtma arvesse võimalust luua võimalikult kiiresti üks või mitu saatjata alaealiste ümberpaigutamispunkti. Ümberpaigutamismenetluse rakendamine aitaks vähendada ka potentsiaalselt ümberpaigutamistingimustele vastavate saatjata alaealiste kõrge põgenemismäära vähendamisele. Vastavalt tööministeeriumi avaldatud andmetele on eritrealased vastuvõtukeskustest põgenenud saatjata alaealiste arvu poolest teisel kohal 29 .
Meetmed teisese rände piiramiseks. Itaalia ametiasutused on teisese rände piiramiseks võtnud meetmeid. Itaalia politsei saadab jätkuvalt korrapäraselt riigi lõunaosast ebaseaduslikult põhjaossa liikunud rändajad tagasi lõunaosas asuvatesse vastuvõtukeskustesse. EASO on tõhustanud sõelumismeeskonna tegevust, kes registreerib ümberpaigutamisi eri kohtades, kus ümberpaigutamise kandidaate väljaspool registreerimispunkte majutatakse (vastavalt Itaalia ametiasutuste teatatud vajadustele). Ebaseaduslike rändajate viibimist ja liikumist Itaalia territooriumil tuleks tähelepanelikult jälgida ning ebaseaduslikku teisest rännet ennetada.
2.4Komisjoni ja ELi asutuste võetud meetmed
Euroopa Komisjon
Komisjon toetab endiselt iga päev Itaaliat ja Kreekat kohapeal, aidates tegevust koordineerida eri sidusrühmade vahel ning pakkudes Kreeka ja Itaalia ametiasutustele abi probleemide väljaselgitamisel, nende lahendamisel tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega ning konkreetsete menetluste väljatöötamisel. Osana sellest toetusest vahendas komisjon Itaalia ja Europoli vaheliste täiendavaid turvakontrolle käsitlevate eespool kirjeldatud kokkulepete sõlmimist. Kõnealused kontrollid on peamiseks kitsaskohaks, mis aeglustab Itaaliast ümberpaigutamist, ning loodetakse, et nüüd hakkab üha rohkem liikmesriike Itaaliast lähtuvas ümberpaigutamises osalema.
7. ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumil said kokku kõigi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ümberpaigutamise riiklikud kontaktpunktid ning asjaomased sidusrühmad (EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Europol), et arutada ümberpaigutamiskava rakendamisel tehtud edusamme üks aasta pärast ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste jõustumist. Foorumil käsitleti erilise tähelepanuga saatjata alaealiste ja turvalisusega seotud küsimusi. Kohtumise eesmärk oli teha kindlaks ümberpaigutamismenetlust siiani takistavad probleemid, leida neile ühine lahendus ning jagada häid tavasid. Kohtumise peamised järeldused on käesolevas aruandes juba esitatud. Kõnealuseid järeldusi jälgitakse Kreekas ja Itaalias tähelepanelikult komisjoni korraldatud kontaktametnike korrapärastel kohtumistel. Järgmine selline kohtumine toimub novembri teises pooles.
Komisjon on nõukogu ümberpaigutamist käsitlevate otsuste rakendamise järelevalve raames väljendanud oma muret liikmesriikidele, kes on kohustuste täitmisel graafikust maas, ja teeb seda ka edaspidi. Volinik Avramopoulos saatis hiljuti liikmesriikidele kirja, milles tuletas neile meelde ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste alusel võetud kohustusi.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
Meetmed ümberpaigutamisprotsessi kiirendamiseks ning Kreeka ja Itaalia varjupaigatalituse registreerimissuutlikkuse suurendamiseks. Eksperte värvatakse eri ülesanneteks.
Kreekas toetab 9 eksperti praegu registreerimisprotsessi otseselt ühise menetlemise kaudu ning veel 9 eksperti on kaasatud teavitamis- ja nõustamistoimingutesse. Kooskõlas soovitustega täiustada sobitusmenetlust, mille eesmärk on kokku viia taotlejad ja konkreetsed liikmesriigid, katsetab EASO 2016. aasta detsembrist 2017. aasta jaanuarini sobitusvahendit.
Pärast eelregistreerimist tegeleb Kreeka varjupaigatalitus oma registreerimissuutlikkuse suurendamisega. EASO on mitmekesistanud ümberpaigutamisprotsessi toetamist ning kaasanud rohkem eksperte, kes tegelevad välistamisindikaatorite, Dublini määruse, perekonna ühtsuse ja võltsitud dokumentidega, ning kogenumaid registreerijaid. Eksperdid tegelevad keeruliste juhtumitega, et muuta tavapäraste juhtumite registreerimise protsess sujuvamaks ning tagada ümberpaigutamistoimikute kvaliteet. Endiselt on ümberpaigutamismenetluse eri etappides alates teabe esitamisest kuni registreerimise ja sobitusmenetluseni tarvis rohkem tuge. EASO suurendab veelgi Thessalonikis asuvate registreerimisekspertide arvu ning hangib praegu mobiilseid üksusi, kus need eksperdid tööle hakkavad. EASO näeb ka täiendavate teavitamisega tegelevate ekspertide vajadust laagrites.
EASO lähetab praegu Itaaliasse liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest 47 eksperti (74 soovitud eksperdist): 10 eksperti esmase vastuvõtu keskustesse, 7 eksperti kahte mobiilsesse meeskonda (Roomas ja Catanias), 10 eksperti registreerimispunktidesse, 5 eksperti sõelumismeeskondadesse, 1 ekspert pressi ja teabevahetusega seotud ülesanneteks ning 14 eksperti Dublini üksusse Roomas. EASO värbab ümberpaigutamisprotsessi toetamiseks ka 48 kultuurivahendajat (araabia, tigrinja ja kurdi keele jaoks). 7. novembri seisuga on kohapeal 36 kultuurivahendajat. EASO on aruandeperioodil tõhustanud sõelumismeeskonna tegevust, kes registreerib ümberpaigutamisi eri kohtades, kus ümberpaigutamise kandidaate väljaspool registreerimispunkte 30 majutatakse (vastavalt Itaalia ametiasutuste teatatud vajadustele). Sõelumismeeskond toetab ka kohalikku politseipresiidiumit (questura), suurendades registreerimisega tegelevate politseiametnike suutlikkust.
EASO tegeleb ka oma meeskondadele esmase vastuvõtu keskustes sobilike ja tõhusate töötingimuste tagamisega. Mõnedes esmase vastuvõtu keskustes ja registreerimispunktides paigaldati 5 mobiilset kontorit (konteinerit) (1 Trapani esmase vastuvõtu keskuses, 2 Villa Sikania ja Bari registreerimispunktis) ning 1 paigaldatakse Augusta sadamas, kus toimub palju maabumisi. Itaalia ametiasutustele anti ümberpaigutamisega seotud ülesannete täitmiseks ka tehnilised seadmed (arvutid). Igas registreerimispunktis ja Rooma politseipresiidiumis seati sisse 5 töökohta ning täiendavad 20 töökohta seatakse sisse Dublini üksuses, kui üksus ühendatakse julgeolekukontrolli läbimise järel olemasolevasse süsteemi.
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 20. oktoobri 2016. aasta järeldustes EASOt tagama, et varjupaigaekspertide reservnimekiri saaks võimalikult kiiresti kasutuskõlblikuks. EASO on seetõttu otsinud tuge oma haldusnõukogult, et varjupaigaekspertide reservnimekiri kiiresti ajakohastada, nimetades 27. oktoobriks ametisse teatava profiiliga riiklikke eksperte. Lisaks sellele ning tugevdamaks vastukaja üleskutsetele ekspertide leidmiseks, töötab EASO välja vähese kogemusega juhtumihaldajatele mõeldud sissejuhatava koolituse katseprogrammi ning teeb ettepaneku muuta ekspertide tasusid käsitlevaid eeskirju, mis võimaldaks ametil maksta tasu riiklike talituste kaudu lähetatud ekspertidele, kes ei ole nende talituste alalised töötajad.
3Ümberasustamine
Osalevatelt riikidelt saadud teabe kohaselt oli 20. juuli 2015. aasta ümberasustamiskava kohaselt 7. novembriks 2016 ümber asustatud 11 852 inimest 21 riiki (Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Island, Itaalia, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik). Rootsi, Ühendkuningriik ja Soome ning assotsieerunud riigid Šveits, Liechtenstein ja Island on oma lubadused juba täitnud.
Enamik kavas osalevaid riike märkis, et nende ümberasustamisalane tegevus oli suunatud peamiselt, kuid mitte ainult Jordaanias, Liibanonis ja Türgis viibivatele süürlastele. Nad on tegelenud ka süürlaste Türgist ümber asustamisega vastavalt ELi-Türgi 18. märtsi avaldusele.
Ümberasustamine Türgist kasvab jätkuvalt, kuna liikmesriigid jätkavad neile Türgi poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaudu esitatud toimikute hindamist. Liikmesriigid valmistavad ette ka täiendavaid missioone Türki, mille eesmärk on ümberasustamiskandidaatide intervjueerimine. Türgi rändehalduse peadirektoraadi poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile esitatud loetelus sisalduvate kandidaatide väljalangemise määr on septembri alguse seisuga võrreldes eelmiste loeteludega madalam, mis osutab valikumenetluse taseme üldisele paranemisele. Türgi ametiasutused tegelevad järgmiste loetelude koostamisega, mis on tõenäolisemalt lühemad, ning neid esitatakse tegevuse sujuvama kavandamise tagamiseks regulaarsemalt.
Alates 4. aprillist 2016 on Türgist 1:1 mehhanismi ümberasustamise osa alusel asustatud ümber 2 217 süürlast. Lisaks sellele on heaks kiidetud 346 isiku ümberasustamine, kes seda praegu ootavad. Novembris on kokku oodata 472 isiku ümberasustamist ning seni täitmata lubaduste koguarv on 11 228.
Ümberasustamise tempo on jäänud samaks: ajavahemikus 26. september kuni 7. november asustati ümber 603 süürlast. Lisaks Belgiale, Eestile, Soomele, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliale, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Madalmaadele, Portugalile, Hispaaniale ja Rootsile on toimunud ümberasustamine ka Norrasse.
28. septembril võeti vastu nõukogu otsus (EL) 2016/1754 31 , et võimaldada liikmesriikidel täita otsusest (EL) 2015/1601 tulenevad kohustused seni jagamata 54 000 koha osas – kas asustada Itaaliast ja Kreekast ümber rahvusvahelise kaitse taotlejad või lubada oma territooriumile Türgis viibivad ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavad süürlased ümberasustamise või muu seadusliku vastuvõtmise teel. Kohese järelmeetmena palus komisjon juba liikmesriikidel edastada 7. novembriks Türgis asuvate süürlaste arv, keda kavatsetakse kõnealuse otsuse alusel seaduslikult vastu võtta.
Kaasseadusandjad vaatavad parasjagu läbi 13. juulil 2016 vastu võetud komisjoni ettepanekut määruse kohta, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik 32 .
4Edasised sammud
Riigipead ja valitsusjuhid on korduvalt tunnistanud tungivat vajadust leida Euroopa rändeolukorrale lahendus ja kutsunud üles kiirendama ümberpaigutamiskava rakendamist kui solidaarsuse peamist väljendust piiriäärsete liikmesriikide suhtes. Oktoobris kordas Euroopa Ülemkogu veel kord, et liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi ümberpaigutamise kiirendamiseks.
Komisjon teeb pidevalt koostööd Itaalia ja Kreeka ametiasutuste, liikmesriikide, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, EASO, Frontexi ja Europoliga, et toetada ja parandada ümberpaigutamismenetlust kohapeal. Kreeka on viimase aruandeperioodi ajal suurendanud oma taotluste töötlemise suutlikkust 60 % võrra ja jätkab selle suurendamist ka järgmistel kuudel. Itaalia suurendab taotluste töötlemise suutlikkust ja on üles näidanud paindlikkust seoses sihtliikmesriikide tõstatatud julgeolekuprobleemidega. Europoliga on sõlmitud vastavad kokkulepped. Selleks et kiirendada ja tõhustada ümberpaigutamisprotsessi, suurendavad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, EASO, Frontex ja Europol toetust Itaaliale ja Kreekale. Mõned liikmesriigid on ümberpaigutamisele tõeliselt pühendunud ja aidanud lubaduste ja ümberasustamiste tegeliku elluviimise kaudu märkimisväärselt kaasa viimastel kuudel saavutatud positiivsetele muutustele.
Siiski ei ole veel saavutatud tulemusi, mis vastaksid nõukogu otsustes ette nähtud kohustuste ja probleemi ulatusele. Me peame oma jõupingutusi jätkama. Tuhanded taotlejad Itaalias ja Kreekas ootavad ümberpaigutamist. Ümberpaigutamise tempo aeglustumine tähendab taotlejate jaoks pikemaid ooteaegu vastuvõtukeskustes ning suuremat ebakindlust oma tuleviku suhtes, mis mõjutab Itaalia ja Kreeka suutlikkust kriisiga tõhusalt toime tulla. Itaaliasse saabub endiselt suurel arvul rändajaid ning Kreekas on jätkuvalt raske humanitaarolukord. Ümberpaigutamine on endiselt ülioluline vahend, millega vähendada survet neis riikides. Ulatuslikumad ja regulaarsemad igakuised ümberpaigutamised on väga olulised, et tagada tõhus kavandamine ja ühtlane voog, mis aitavad vältida logistilisi probleeme kohapeal.
Riigipeade või valitsusjuhtide üleskutsetele peab nüüd järgnema pädevate riigi tasandi talituste sihikindel tegevus. Sihtliikmesriigid peaksid seni saavutatule tuginedes oma tegevust jätkama, vastates julgelt komisjoni üleskutsetele ja suurendades jõupingutusi Kreeka ja Itaalia toetamisel, täites oma õigusjärgseid kohustusi ja näidates üles tõelist solidaarsust.
Ümberpaigutamist käsitleva nõukogu kahe otsuse tõhusa rakendamise tagamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles:
Itaalia ja Kreeka peaksid omalt poolt suurendama taotluste töötlemise suutlikkust. Kreeka peaks kiiremas korras avama veel avamata ümberpaigutamiskeskused ja Itaalia asuma Europoliga kokkulepitud menetlusi rakendama ning esimesi saatjata alaealisi ümber paigutama.
esitama regulaarselt ja kooskõlas oma kvootidega lubadusi ning paigutama taotlejaid ümber;
lühendama ümberpaigutamistaotlustele vastamise aega ja jõudma ümberpaigutamisprotokollides nõutava 10 tööpäevani ning jagama ümberpaigutamistaotluste tagasilükkamise põhjuseid Europoli välja pakutud turvalise kanali kaudu;
suurendama oma vastuvõtusuutlikkust ümberpaigutamise taotlejate, sealhulgas saatjata alaealiste vastuvõtmiseks vastavalt oma kvoodile;
lähetama eksperte EASO eri üleskutsete peale, tagades nii pikemaajalised lähetused ning kogenumad ja spetsiifilistes valdkondades pädevad eksperdid;
liikmesriike, kes ei ole veel andnud lubadusi ega kedagi veel ümber paigutanud, seda viivitamata tegema.
Komisjon märkis esimeses ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes 33 , et nõukogu otsustes seatud eesmärkide saavutamiseks peaks ümberpaigutamiste arv olema vähemalt 6 000 inimest kuus. Ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste teise rakendamisaasta alguses eeldab nende otsuste kohaste juriidiliste kohustuste täitmine lubaduste arvu ja nende korrapärase esitamise märkimisväärset suurendamist ning ümberpaigutamise kiirendamist lähikuudel.
Komisjon jälgib jätkuvalt tähelepanelikult kahe ümberpaigutamist käsitleva nõukogu otsuse rakendamist ja esitab kaheksanda aruande 2016. aasta detsembris. Komisjon jätab endale õiguse võtta meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täida oma kohustusi.
Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkuvalt täitma oma ümberasustamiskohustusi, sealhulgas ELi-Türgi avalduse 34 rakendamise raames.
-
(1)
COM(2016) 636 final.
-
(2)
Euroopa Ülemkogu järeldused, 20. oktoober 2016 http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/10/21-european-council-conclusions/ .
-
(3)
Kreeka ja Türgi poolt teatatud mere- ja maismaapiiripunktide vahel ebaseaduslike piiriületuste tuvastamise arv ajavahemikus 26. september kuni 6. november 2016 vastavalt JORA (ühisoperatsioonide aruandlusrakenduste) edastatud teabele.
-
(4)
Allikas: Kreeka ametiasutused. Mandri-Kreekat käsitlevad näitajad peaksid kooskõlas ümberpaigutamiste arvuga
järk-järgult langema.
-
(5)
Allikas: Itaalia siseministeerium, ajavahemik 26. september kuni 6. november.
-
(6)
Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused 20 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku ümberasustamise kohta mitmepoolse ja riigi tasandi kava abil (11130/15).
-
(7)
SN 38/16, 18. märts 2016.
-
(8)
Miinimumnõuete direktiivi (direktiiv 2011/95/EL) artikli 2 lõikes 1 määratletakse „saatjata alaealisena“ alaealine (alla 18aastane), kes saabub liikmesriigi territooriumile „ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta“ [rõhuasetus lisatud]. Liikmesriikide õiguses ja tavades esinevate erinevuste tulemusena on saatjata alaealise mõiste liikmesriigiti erinev, mistõttu peetakse vanematest eraldatud lapsi, sealhulgas täiskasvanutega abielus olevaid alaealisi mõnes liikmesriigis saatjata alaealisteks, mõnes aga mitte. See põhjustab ka ebaühtlust ümberasustatud saatjata alaealiste koguarvu teatamisel, kuna mõned liikmesriigid peavad saatjata alaealisteks ainult üksi olevaid lapsi ning ei teata vanematest eraldatud ümberpaigutatud lastest.
-
(9)
Nimetatud on ainult potentsiaalselt ümberpaigutamist võimaldava kodakondsusega rahvused.
-
(10)
http://asylo.gov.gr/en/wp-content/uploads/2016/08/Preregistration-data_template_5_EN_EXTERNAL.pdf .
-
(11)
Suurimaks saatjata alaealiste rühmaks Kreekas on afgaanid, kelle kodakondsus ei võimalda aga ümberpaigutamist. Kreeka valitsus on siiski kontaktis mitme liikmesriigiga, et arutada kõnealuste alaealiste võimalikku vabatahtlikku ümberpaigutamist mõne muu staatuse alusel kui rahvusvahelise kaitse taotleja.
-
(12)
Eelmises aruandes oli ümberpaigutatud saatjata alaealiste koguarv 75. Käesoleva aruandeperioodi koguarv peaks seetõttu olema 118 ümberpaigutatud saatjata alaealist. Kõnealune arv sisaldas üksi reisivaid alaealisi ning ainult teatavaid „vanematest eraldatud laste“ kategooriaid. Kõnealused arvud on läbi vaadatud, et need peegeldaksid täpsemalt ümberpaigutatud saatjata alaealiste koguarvu, seahulgas üksi reisivaid alaealisi ja „vanematest eraldatud laste“ kõiki kategooriaid.
-
(13)
Neid arve tuleks vaadelda miinimumarvudena. Komisjon ootab veel täiendavaid vastuseid oma üleskutsele seoses lubadustega paigutada ümber üksi reisivaid saatjata alaealisi. Lisaks sellele kujutavad mõne liikmesriigi lubadused endast avatud pakkumisi ning nendega ei ole seotud konkreetset maksimumarvu, kui palju üksi reisivaid saatjata alaealisi saavad nad ümber paigutada.
-
(14)
24 Belgiasse, 23 Bulgaariasse, 17 Eestisse, 110 Soome, 203 Prantsusmaale, 1 Saksamaale, 40 Iirimaale, 72 Lätisse, 61 Leedusse, 81 Madalmaadesse, 73 Portugali, 153 Rumeeniasse, 35 Hispaaniasse ja 28 Šveitsi. Tuleb märkida, et 2 eelmises aruandes Rumeeniasse ümber paigutatud isikut saadeti Dublinisse.
-
(15)
5 Horvaatiasse, 20 Luksemburgi, 20 Maltale, 108 Madalmaadesse, 20 Norrasse, 78 Portugali, 31 Rumeeniasse ja 9 Sloveeniasse. Eelmises aruandes ei kajastunud 27. septembril Soome ümber paigutatud 62 isikut.
-
(16)
170 Prantsusmaale, 38 Leedusse, 103 Madalmaadesse, 20 Norrasse, 15 Portugali, 149 Rumeeniasse, 6 Slovakkiasse, 41 Sloveeniasse. Lisaks sellele on novembris oodata täiendavaid ümberpaigutamisi Portugali, Luksemburgi, Maltale ja Saksamaale, kuid lõplik kuupäev või ümberpaigutatavate isikute arv ei ole veel kindlaks määratud.
-
(17)
226 Saksamaale, 39 Soome, 50 Prantsusmaale, 21 Šveitsi ja 61 Norrasse.
-
(18)
Küproselt 30 Kreeka ja 30 Itaalia, Eestilt 21 Kreeka, Soomelt 150 Kreeka ja 150 Itaalia, Saksamaalt 500 Kreeka ja 500 Itaalia, Iirimaalt 80 Kreeka, Lätilt 60 Kreeka, Maltalt 28 Kreeka, Madalmaadelt 100 Kreeka ja 100 Itaalia, Hispaanialt 400 Kreeka ja 100 Itaalia kohta.
-
(19)
Šveitsilt 100 Kreeka ning Norralt 60 Kreeka ja 225 Itaalia kohta.
-
(20)
Eelmises aruandes ei kajastu Rumeenia 9. septembri lubadus.
-
(21)
Kooskõlas nõukogu 10. märtsi 2016. aasta otsusega (EL) 2016/408 on ajutiselt peatatud kuni 30 % Austriale nõukogu otsusega (EL) 2015/1601 määratud taotleja ümberpaigutamine. Selle tulemusel lükatakse 1 065 taotleja Austriasse ümberpaigutamine edasi kuni 11. märtsini 2017. Siiski kohaldatakse Austria suhtes otsusest 2015/1601 tulenevaid kohustusi ülejäänud ümberpaigutamiste puhul, nii et lubadusi ja ümberpaigutamisi nõutakse endiselt.
-
(22)
Aprilli alguses peatas Poola 73 ümberpaigutamistaotluse menetlemise, mille Kreeka varjupaigatalitus oli talle saatnud Poola poolt 16. detsembril 2015 esitatud lubaduse alusel. Seega külmutati ümberpaigutamismenetlus de facto kolm ja pool kuud pärast lubaduse esitamist. Sama kehtib ka Itaalia esitatud taotluste suhtes.
-
(23)
Kõnealune vajadus ei ole seotud liikmesriikidele seatud eraldi nõudega toetada EASO tööd saartel ELi-Türgi avalduse rakendamisel (mis on osa EASO 7. üleskutsest).
-
(24)
EASO viies üleskutse ekspertide leidmiseks ümberpaigutamise toetamiseks Kreekas käivitati 21. aprillil ning selle kohta anti esmakordselt aru kolmandas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes. Mitme eksperdi lähetusaeg lõppes aruandeperioodi jooksul.
-
(25)
Austria, Šveits, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariik, Ühendkuningriik, Rumeenia, Saksamaa, Läti, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Madalmaad, Norra, Rootsi, Malta, Belgia, Slovakkia ja Bulgaaria.
-
(26)
Siin on arvestatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üürisüsteemis pakutavaid kohti ja esmase vastuvõtu keskuste vastuvõtukohti. http://www.media.gov.gr/images/prosfygiko/REFUGEE_FLOWS-27-10-2016.pdf
http://data.unhcr.org/mediterranean/documents.php?page=1&view=grid&Country[]=83
Need ajutised erakorralised ja alalised keskused luuakse Egeuse mere saartel asuvatesse esmase vastuvõtu keskustesse ja ka mandrile. 8. novembri 2016. aasta seisuga ning komisjonile kättesaadava teabe alusel on praegu olemas ainult 1 140 alalist majutuskohta, kus võetakse eranditult vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saatjata alaealisi.
-
(27)
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga jaanuaris 2016 saavutatud delegeerimiskokkulepe 20 000 kohaliseks üürisüsteemiks on suunatud peamiselt ümberpaigutamistingimustele vastavatele taotlejatele. Delegeerimiskokkulepe vaadati läbi juulis 2016 ja täpsustati, et majutussüsteemiga kaasneb ka võimalus luua ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hallatavatel ümberpaigutamisaladel kohti nii ümberpaigutamise kui ka varjupaiga taotlejatele. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet nõustus üürisüsteemi raames eraldama 6 000 kohta ümberpaigutamiskeskustele, et majutada kõik täielikult registreeritud ümberpaigutamistaotlejad.
- (28)
-
(29)
http://www.lavoro.gov.it/notizie/Documents/Report%20MSNA%2030_09_2016.pdf (last page).
-
(30)
Siiani on meeskond katnud järgmised piirkonnad: Cagliari (Sardiinia), Foggia, Bologna, Torino, Milano, Verona, Veneetsia, Vicenza, Teramo, Chieti, Firenze, Pisa, Grosseto ja Modena.
-
(31)
ELT C 268, 1.10.2016, lk 82–84.
-
(32)
COM(2016) 468 final.
-
(33)
COM(2016) 165 final.
-
(34)
Kolmas eduaruanne ELi-Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2016) 634 final).