EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.10.2016

COM(2016) 675 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

üldeelarvest toetatavate rahastamisvahendite kohta vastavalt finantsmääruse artikli 140 lõikele 8 seisuga 31. detsember 2015

{SWD(2016) 335 final}

Sisukord

EESSÕNA    

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE    

1.    Strateegilised sihtrühmad: VKEd    

2.    Strateegilised sihtsektorid: materiaalne ja immateriaalne taristu    

2.1.    Teadusuuringud ja innovatsioon    

2.2.    Taristud, kliimameetmed, keskkond ja energiatõhusus    

2.3.    Sotsiaalsed ettevõtted ja mikroettevõtjad    

2.4.    Haridus-, kultuuri- ja loomesektorid    

3.    Strateegiline siht – ELi-välised piirkonnad    

3.1.    Laienemisprotsessis osalevad riigid    

3.2.    Naaberriigid    

3.3.    Arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riigid    

KOKKUVÕTE    

EESSÕNA

Komisjonil on hea meel esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas finantsmääruse 1 artikli 140 lõikega 8 aastaaruanne tegevuse kohta, mis on seotud ELi tasandil liidu sise- ja välispoliitika valdkondade jaoks loodud rahastamisvahenditega, mida toetatakse liidu eelarvest ning mida komisjon juhib otse või kaudselt. Tegemist on kolmanda kooskõlas kõnealuse sättega koostatud aruandega 2 .

Komisjon kavatseb kujundada käesolevast aruandest dünaamilise vahendi otsuste tegemiseks, eeskätt selleks, et anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule terviklik ülevaade ELi tasandil loodud rahastamisvahenditest ja nende tulemusnäitajatest. Seetõttu tuleb hoolt kanda selle eest, et aruanne oleks paremini kooskõlas muude dokumentidega, milles antakse teavet ELi rahastamisvahendite kohta 3 . Kuigi kõnealused eri dokumendid on esitatud erinevatel praktilistel ja menetluslikel eesmärkidel ja seetõttu erinevatel aegadel, on komisjoni eesmärk täielikult ühtlustada nende sisu, et koondada need lähitulevikus ühtsesse aruandesse.

Aruanne näitab ELi tasandil loodud rahastamisvahendite olulist mõju 31. detsembri 2015. aasta seisuga. Selles antakse ülevaade maksumaksja raha kasutamisest ja kõnealuste vahendite rakendamisel tehtud edusammudest.

Pidades silmas, et enamiku liikmesriikide majanduskasv on väike, ent positiivne, on Euroopa hakanud nähtavasti finants- ja majanduskriisist taastuma. Üldist taastumise tempot pidurdavad aga endiselt struktuursed ja kriisist tingitud puudused. Eelkõige kahandavad pankade laenuandmisvõimet erasektori kõrge võlatase ja viivislaenude suur osakaal ning see häirib majanduskasvu ja finantsstabiilsust. Need probleemid nõuavad kiiret tegutsemist, sest Euroopa majandus sõltub suurel määral pangandussektorilt saadavatest laenudest, samal ajal kui omakapitali kaudu rahastamise võimalus on alternatiivse rahastamisallikana endiselt piiratud, eriti väikeettevõtjate jaoks.

Sellises majandusolukorras on avaliku sektori finantsasutused ja erainvestorid väga tõrksad andma laenu reaalmajandusele, eriti aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), kelle investeeringuid peetakse väga riskantseks. Rahastamisvajaduse ulatus, võttes arvesse avaliku sektori vahendite piiratust, tähendab, et lünga täitmiseks peab täiendavatel kapitalivoogudel olema finantsvõimendus. Seetõttu kutsutakse liitu üles eraldama oma eelarve kaudu täiendavaid investeeringuid, eelkõige rahastamisvahendite laiema kasutamise abil.

2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus vastas EL nendele üleskutsetele,

pakkudes võimalusi ühendada avaliku ja erasektori vahendid: EL on välja töötanud uuenduslikud rahastamisvahendid (näiteks need, mis on loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ või COSME raames VKEde jaoks) ja ühissätete määrus 4 võimaldab liikmesriikidel ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning programmi „Horisont 2020“ ja COSME vahendeid esimese ühise rahastamisvahendi, VKEde algatuse raames. Alates käivitamisest on nii COSME programmi kui ka programmi „Horisont 2020“ rahastamisvahendite järele olnud suur nõudlus: nende esialgne rahastamispakett ammendati kiiresti ja hiljuti seda laiendati, suurendades vahendite kättesaadavust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) riskivõtmisvõime raames 5 ;

töötades välja algatusi eesmärgiga julgustada avaliku sektori finantsasutusi andma laenu ettevõtjatele, kellel on piiratud juurdepääs erakapitalile: EL on töötanud välja Euroopa investeerimiskava, mille esimese samba moodustab EFSI. Investeerimiskava eesmärk on võtta liidus kasutusele täiendavad investeeringud ja tagada kuni 3 000 töötajaga ettevõtetele (keskendudes eelkõige VKEdele) parem juurdepääs taristu- ja uuenduslike projektide rahastamisele, pakkudes koos Euroopa Investeerimispanga grupiga (EIP grupp) tagatisi ettevõtjate riskivõtmisvõime suurendamiseks ja omakapitali kaudu rahastamise võimalusi 6 ; ning

edendades paremat ettevõtluskeskkonda erainvesteeringute jaoks, astudes samme kapitaliturgude liidu loomiseks 7 .

VKEd on rahastamisvahendite kaudu antava ELi toetuse peamine sihtrühm: nende arvele langeb kaks kolmandikku erasektori tööhõivest ja nad annavad peaaegu 60 % tõelisest lisaväärtusest Euroopa Liidus. Erilist tähelepanu pööratakse strateegiliste sektorite, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni, materiaalse taristu, energiatõhususe, sotsiaalse ettevõtluse ja hariduse valdkonna ettevõtjatele ja muudele sihtrühmadele.

Käesolevas aruandes esitatud tõendite kohaselt kujutavad rahastamisvahendid endast tõhusat viisi reaalmajanduse rahastamisvajaduste täitmiseks – avaliku ja erasektori koostöös rakendatuna on rahastamisvahendid aidanud leevendada turutõrgete probleemi välisrahastamise pakkumisel.

Liidu rahaline toetus 2007.–2013. aasta vahenditele ulatus kokku peaaegu 5,8 miljardi euroni, millega 31. detsembrini 2015 toetati rahastamist umbes 90,3 miljardi euro ulatuses – seega oli finantsvõimenduse koondsuhtarv peaaegu 16 (vt joonis 1) ning investeeringuid tehti 142,5 miljardi euro ulatuses, toetades strateegilisi sihtrühmi ja sektoreid ELi sise- ja välispoliitika valdkondades.

2014.–2020. aastal suunatakse 8,4 miljardi euro ulatuses eelarvevahendeid 8 selleks, et toetada rahastamist 87,8 miljardi euro ulatuses – mis tähendab, et keskmine finantsvõimenduse suhtarv on 10,5 ning et investeeringuid tehakse 137,6 miljardi euro ulatuses. Madalam keskmine finantsvõimenduse suhtarv võrreldes 2007.–2013. aasta rahastamisvahenditega kajastab esiteks asjaolu, et 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid hõlmavad liidu toetuse lisaväärtuse tagamiseks vahendeid, mis on seotud suuremate riskidega kui 2007.–2013. aasta rahastamisvahendite seas kasutatud tavapärased tagatisvahendid. Sellegipoolest tuleks märkida, et 2014.–2020. aasta eelarvevahendid ei hõlma veel assigneeringuid teatavatele kandidaat- ja naaberriikide ning arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide jaoks ette nähtud vahenditele järgnevaid vahendeid, millest mõnelt võib oodata suure finantsvõimenduse saavutamist, ning et 2007.–2013. aasta rahastamisvahendite puhul osutatud finantsvõimendus on tegelikult saavutatud finantsvõimendus, samal ajal kui 2014.–2020. aasta rahastamisvahendite puhul on esitatud soovitav finantsvõimendus. Mõnel juhul ületas 2007.–2013. aasta rahastamisvahendite tegelik finantsvõimendus soovitavat finantsvõimendust (nt konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) alla kuuluv VKEde tagatissüsteem). 2014.–2020. aasta rahastamisvahendite tegelik finantsvõimendus võib lõppkokkuvõttes samuti ületada kavandatud taset. Liit toetab 31. detsembriks 2015 eraldatud 1,9 miljardi euroga umbes 16,8 miljardi euro suurust kavandatud rahastamismahtu – mis tähendab, et eeldatav finantsvõimenduse suhtarv on ligikaudu 8,7 ning et kavandatud investeerimismaht 9 on 31,9 miljardit eurot.

Varasematel programmiperioodidel ja käimasoleval programmiperioodil on liit toetanud strateegilisi sihtrühmi ja sektoreid, näiteks VKEsid, materiaalset ja immateriaalset taristut (sh teadusuuringud ja innovatsioon), pannes aluse nii mõnegi ettevõtja eduloole.

Osa neist edulugudest leiab kajastust alljärgnevalt.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Programm „Horisont 2020“: VKEde tagatissüsteem InnovFin

20 miljoni euro suuruse laenuga kõrgtehnoloogiaettevõttele Manz AG toetatakse ettevõtte teadus- ja arendustegevust säästva ja kulutõhusa elektritootmise valdkonnas. Rahalist abi antakse uue algatuse InnovFin (ELi rahastamisalgatus novaatoritele) raames, mille lõid ühiselt EIP ja Euroopa Komisjon. InnovFini keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kasvu rahastamisvahend on kohandatud teadus- ja arendustegevuse rahastamise valdkonnas tegutsevate keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate erivajaduste jaoks. Meie rahalised vahendid suunatakse peamiselt ettevõtte teadus- ja arendustegevusse fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia valdkonnas. Manzi päikeseelementide tehnoloogia on maailmas üks juhtivaid – võrreldes teiste tehnoloogiatega on selle CIGS-tehnoloogial põhinevate ja muude fotoelektriliste kilemoodulite päikesekiirgusest elektrienergiaks muundamise tõhusus kõige suurem ning kulud konkurentsivõimelised. CIGS-tehnoloogia puhul kasutatakse moodulites vase, indiumi, galliumi ja seleeniumi segust valmistatud õhukest kilematerjali. Praegusel ajal peetakse CIGS-tehnoloogial põhinevaid fotoelektrilisi mooduleid turulolevatest kõige tõhusamaks. Nende jaoks kulub suhteliselt väikeses koguses materjali, tänu millele on need säästvamad ja keskkonnasõbralikumad.

http://www.eib.org/infocentre/stories/all/2014-november-05/backing-solar-module-innovation-in-germany.htm.

Seitsmes raamprogramm: Riskijagamisvahend ja riskijagamisrahastu

˗Tänavate korrashoid võib kohalikele asutustele osutuda üsna kulukaks ning enamik linnaplaneerijaid oleks vaimustuses ideest mustusevabadest kõnniteedest. Just seda ideed arendab CS-Beton. CS-Beton on üks suurimaid kõnni-, sõidu- ja maanteede ning lennujaamade betoonelementide tootjaid ning võttis Tšehhi Vabariigis esimese ettevõttena kasutusele spetsiaalse pihustusvahendi Clean Protect, mis kaitseb nende toodetavat betooni mustuse kinnitumise eest. Tegemist ei ole aga tavalise betooniga – see erimaterjal on ülimalt vastupidav nii külmumise kui ka jäätõrjekemikaalide suhtes. 160 töötajaga ettevõte töötab praegu välja uusi betoontooteid, pakkudes uudseid lahendusi bussipeatuste projekteerimiseks ning teekattematerjalide ja suurte tugiseinte jaoks, et jätkata tegevuse laiendamist üle Tšehhi Vabariigi ja mujal. Tšehhi Vabariigis riskijagamisvahendi alusel antud 20 700 000 Tšehhi krooni (st 807 490 euro) suurune investeerimislaen (ELi tagatis 50 % ulatuses) andis CS-Betonile võimaluse alustada tööd suuremate projektidega ning avas neile rahvusvahelised turud.

http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/RSI/case-studies/ceska_sporitelna_czech_republic.htm.

˗237 töötajaga Zeta Biopharma on Austrias asuv tootmisrajatiste valdkonnas tegutsev ettevõte, mis on spetsialiseerunud bioravimite tootmisega seotud protsessitehnoloogiale ning projekteerib ravimiettevõtetele üle maailma nende konkreetsetele vajadustele kohandatud tootmisrajatisi. Zeta tootmisrajatisi kasutavad paljud suured ravimiettevõtted vaktsiinide ning süstitavate ja muude ravimite väljatöötamiseks, et võidelda haiguste vastu kogu maailmas. Euroopas on ainult kaks ettevõtet, mis kasutavad ravimitööstuse jaoks oluliste ainete hoiustamiseks ja transportimiseks külmutatavaid ja sulatatavaid mahuteid, ning Zeta on üks neist. Neid vedelikke saab kontrollitud ladustamistingimustes külmutada aastateks ning transportida neid turgudele üle maailma. Tootmisrajatisi kasutavad paljud suured ravimiettevõtted vaktsiinide ning süstitavate ja muude ravimite väljatöötamiseks, et võidelda haiguste vastu kogu maailmas.

Euroopas on ainult kaks ettevõtet, mis kasutavad ravimitööstuse jaoks oluliste ainete hoiustamiseks ja transportimiseks külmutatavaid ja sulatatavaid mahuteid, ning Zeta on üks neist. Neid vedelikke saab kontrollitud ladustamistingimustes külmutada aastateks ning transportida neid turgudele üle maailma. Tootmisrajatisi konstrueeritakse moodulipõhiselt tehnika tasemele vastavate seadmete abil Liebochis Grazis asuvas tootmiskeskuses ning need toimetatakse steriilsetes tingimustes tegevuskohtadesse Euroopas ja mujal, kus kvalifitseeritud töötajad ja insenerid need paigaldavad ja kasutusele võtavad. Austrias riskijagamisvahendi kaudu antud 2,5 miljoni euro suurust käibekapitali laenu (ELi tagatis 50 % ulatuses) kasutatakse Zeta suurte käibekapitali vajaduste katteks tootmisrajatiste projekteerimise ja konstrueerimisega kaasnevatel pikkadel täitmisaegadel.

http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/RSI/case-studies/unicredit-bank_austria.htm.

˗Mis on ühist autodel, kraanadel, ekskavaatoritel, rongidel, kaevandusekskavaatoritel ja kombainidel? Kõikidel nendel masinatel kasutatakse laagreid, mis hoiavad mehhanismid liikuvana. NBI Bearings Europe on üks juhtivaid laagritootjaid Hispaanias, tarnides neid olulisi masinaosi eri tööstussektoritele, sealhulgas nafta- ja gaasi-, põllumajandus-, raua- ja terasetööstusele. Ettevõtte müügiedu võti seisneb tehnilises erilahenduses, mis kaitseb laagreid mustuse ja niiskuse eest ning tagab laagrites piisava määrde. Teadus- ja arendustegevus on ettevõtte strateegias kesksel kohal – uute laagrimaterjalide ja tootmisviiside arendamisega ning kvaliteedikontrolliga tegelevad tehnikud eri ülikoolidest, sealhulgas Valencia tehnikaülikoolist ja Deusto ülikoolist (Bilbao). Ettevõttel NBI Bearings Europe on 32 töötajat ning praegu on see esindatud 50 riigi turgudel, kusjuures lähiajal on kavas veel laieneda. Hispaanias riskijagamisvahendi kaudu antud 500 000 euro suurune käibekapitali laen (ELi tagatis 50 % ulatuses) andis ettevõttele NBI Bearings Europe võimaluse laiendada oma teadus- ja arendustegevust ning võtta tehnilisse tootmisosakonda tööle kuus uut töötajat.

http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/RSI/case-studies/bankinter_spain.htm.

VKEde konkurentsivõime:

COSME programm: laenutagamisrahastu

Hamburgis tegutsev KopfNuss GmbH töötas koostöös Kieli ülikooliga välja uudse karastusjoogi. Tegevuse alustamiseks võtsid nad 30 000 euro suuruse laenu ühest Hamburgi pangast. Selle laenu abil, millele andis tagatise KfW COSME programmi kaudu, sai uus ettevõte teha oma tegevuse ametlikuks, luua prototüübi ja toota esimesed 40 000 pudelit. Kõnealuse uudse toote − milleks on täiesti looduslik alkoholivaba ja suhkrulisanditeta karastusjook − lasid veidi enam kui aasta tagasi turule kolm noort ettevõtjat. Nüüdseks on tootmismaht viiekordistunud. Ettevõte on loonud partnerlussuhteid ürituste korraldajatega ning müügikohtade arv aina kasvab. KopfNuss GmbH kaasasutaja Dennis Redepenning selgitab: „Praegu tegeleme uue toote turulelaskmisega ning taotleme mõlema toote jaoks ELi ökomärgist. Ettevõte laieneb jõudsalt. Meie eesmärk on jõuda oma toodetega järgmisel aastal Berliini ja Müncheni turgudele.“

http://www.euronews.com/2015/10/16/enhancing-access-to-finance-with-cosme/.

Taristu ja energiatõhusus:

Euroopa ühendamise rahastu / projektivõlakirjade algatus

Euroopa Liidu abiga toetati järgmiste projektide rahastamist:

˗A11 kiirtee uus transpordiprojekt Belgias 578 miljoni euro väärtuses projektivõlakirjade emiteerimise ja 79,6 miljoni euro suuruse omakapitali kaudu (ELi toetuse suurus oli 200 miljonit eurot);

˗A7 Autobahn Saksamaal 429 miljoni euro väärtuses projektivõlakirjade emiteerimise kaudu.

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1476329693605&uri=CELEX:52015DC0565.

Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE)

26. novembril 2015 allkirjastati tehing Banco Santanderiga. See tehing keskendub investeeringutele, mille eesmärk on parandada energiatõhusust hotellisektoris, ning sellega võidakse toetada Hispaania valitsuse programme PIMASOL ja PERRER EE. EIP andis tehingu jaoks 50 miljonit eurot laenu ning tagatise maksimumväärtuseks määrati 3,6 miljonit eurot.

Sotsiaalsed ettevõtted ja mikroettevõtjad:

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“

2010. aastal koondati Miena Rust masinaehitusettevõttest, kus ta seni oli töötanud. Seejärel ostis ta endale nugati valmistamise masina ja lõikuri, täiustas oma retsepti ning avastas, et tema tootel on potentsiaali saada müügihitiks. 2012. aasta juulis alustas ta ainuomanikuna tegevust ärinimega Miena’s Nougat. Miena valmistab looduslikest koostisosadest käsitöömaiustust oma kodus Glen of Imailis (Wicklowi krahvkonnas Iirimaal). Alguses müüs Miena oma pehmet meenugatit Marlay Parki turul, Grange Con Cafés Blessingtonis (Wicklowi krahvkonnas) ja eri toidu-/kaubandusmessidel Dublinis. Alates 2014. aastast on Miena nugatit müüdud paljudes käsitööpoodides, sealhulgas Avoca Handweavers, Donnybrook Fair, kohvipoodides ja enam kui 200s Super Valu poes üle riigi.

http://microfinanceireland.ie/mienas-nougat/.

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Käesolevas aruandes käsitletakse ELi tasandil liidu sise- ja välispoliitika valdkondade jaoks loodud rahastamisvahendeid, mida komisjon juhib otse või kaudselt.

Aruandes antakse põhjalik ülevaade 2007.–2013. ja 2014.–2020. aasta rahastamisvahendite rakendamisel seni tehtud edusammudest ning sellega tagatakse läbipaistvus ja vastutus maksumaksja raha kasutamisel. Aruandes tuuakse esile, et keskselt hallatavate rahastamisvahenditega on saavutatud märkimisväärne finantsvõimendus, ja näidatakse praegu kättesaadavatele tõenditele tuginedes, kuidas on saavutatud rahastamisvahenditega seotud poliitikaeesmärgid. Täpsem tehniline teave on esitatud käesoleva aruande lisas.

Alljärgnevalt esitatud joonistel on visuaalselt kujutatud rahastamisvahendite rakendamist finantsvõimendusena 2007.–2013. ja 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel 31. detsembri 2015. aasta seisuga, kusjuures andmed on esitatud nii üldisel tasandil kui ka finantskategooriate lõikes (võla-, omakapitali- ja kombineeritud instrumendid).

2007.–2013. aasta rahastamisvahendite puhul tähendab kulukohustuste koondsumma asjaomase rahastamisvahendi jaoks võetud eelarveliste kulukohustuste kogusummat 10 . Saavutatud rahastamismaht tähendab rahastamiskõlblikele lõplikele toetusesaajatele rahastamisvahendist rahastamisahela kaudu tehtud maksete summat, sh liidu toetuse osa 11 . Saavutatud investeerimismaht hõlmab lõpliku toetusesaaja kapitaliinvesteeringute jaoks tehtud kulutusi; paljudel juhtudel arvestatakse seda investeeringute jaoks tehtud maksete, sealhulgas omavahendite kogusummana.

Joonis 1. 2007.–2013. aasta rahastamisvahendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: SMEG07, EPMF-G, RSI, RSFF, LGTT, PBI, FCP-FIS, EDIF GF 1, EFSE, RSL – Türgi, GIF (CIP), Marguerite’i fond, EDIFi alla kuuluv ENEF, EDIFi alla kuuluv ENIF, toetus FEMIPile, GEEREF, EEEF, GGF, NIF, IFCA ja AIF, LAIF.

Joonis 2. 2007.–2013. aasta võlainstrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: SMEG07, EPMF-G, RSI, RSFF, LGTT, PBI, FCP-FIS, EDIF GF 1, EFSE, RSL – Türgi.

Joonis 3. 2007.–2013. aasta omakapitaliinstrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: GIF (CIP), Marguerite’i fond, EDIFi alla kuuluv ENEF, EDIFi alla kuuluv ENIF, toetus FEMIPile, GEEREF.

Joonis 4. 2007.–2013. aasta kombineeritud (võla- ja omakapitali-) instrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: EEEF, GGF, NIF, IFCA ja AIF, LAIF

2014.–2020. aasta rahastamisvahendite puhul tähendavad eelarvevahendid rahastamisvahendile kogu kasutusea jaoks kavandatud kulukohustuste assigneeringuid. Soovitav rahastamismaht tähendab rahastamiskõlblikele lõplikele toetusesaajatele tehtavate maksete sihtsummat (millest osa moodustab kavandatav rahastamismaht, st allkirjastatud tehingutest oodatavad summad). Soovitav investeerimismaht on lõpliku toetusesaaja tehtavate investeerimiskulutuste sihttase (millest osa moodustab kavandatav investeerimismaht, st allkirjastatud tehingutest oodatavad investeerimiskulutused).

Joonis 5. 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: COSME LGF, ELi VKEde algatus, EaSI, VKEde tagatisega InnovFin, kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahend, SLGF, PF4EE, InnovFin – ulatuslikud projektid, RSDI, II tagatisrahastu, EFG, CEF – omakapital, VKEde riskikapitali InnovFin, NCFF.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

Joonis 6. 2014.–2020. aasta võlainstrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: COSME LGF, ELi VKEde algatus, EaSI, VKEde tagatisega InnovFin, kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahend, SLGF, PF4EE, InnovFin – ulatuslikud projektid, RSDI.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

Joonis 7. 2014.–2020. aasta omakapitaliinstrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

 

Arvestatud vahendid: EFG, CEF – omakapital, InnovFin – VKEd.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

Joonis 8. 2014.–2020. aasta kombineeritud (võla- ja omakapitali-) instrumendid 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: NCFF.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

Nende rahastamisvahendite kohta, mida toetatakse liidu eelarvest, kuid mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, esitatakse eraldi aruanded. Programmitöö perioodil 2007–2013 avaldati iga aasta 1. oktoobriks 12 kokkuvõttev aastaaruanne finantskorraldusvahendite rakendamise kohta ERFi ja ESFi 13 raames. Alates 2016. aastast esitab komisjon andmete kokkuvõtted rahastamisvahendite rakendamisel tehtud edusammude kohta koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, nagu on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul ette nähtud ühissätete määruses 14 . Sarnaselt esitatakse kooskõlas EFSI määrusega 15 eraldi aruandeid EFSI jaoks antud eelarvetagatisega seotud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, mis ei ole finantsmääruse tähenduses rahastamisvahendid.

Käesolevale aruandele ELi tasandi vahendite kohta on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikke tabeleid ja teavet vahendite kohta, mida rakendati otsese ja kaudse eelarve täitmise raames perioodil 2007–2013 ja rakendatakse perioodil 2014–2020.

Joonis 9. 2007.–2013. aasta rahastamisvahendid – eelarveliste kulukohustuste kogusumma sihtotstarvete kaupa 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljonites eurodes)

Strateegilised sihtsektorid: LGTT, PBI, Marguerite’i fond, EEEF, GIF (CIP), RSI, RSFF, EPMF-G, FCP-FIS.

Strateegilised sihtrühmad: SMEG07.

Strateegilised ELi-välised sihtpiirkonnad: IFCA, AIF, LAIF, GEEREF, EDIF GF 1, EDIFi alla kuuluv ENEF, EDIFi alla kuuluv ENIF, EFSE, GGF, VKEde kriisist väljumise toetuslaen Türgile, NIF, toetus FEMIPile.

Joonis 10. 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid – eelarveliste kulukohustuste kogusumma sihtotstarvete kaupa 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljonites eurodes)

Strateegilised sihtsektorid: kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahend, SLGF, PF4EE, RSDI, CEF – omakapital, NCFF, VKEde tagatisega InnovFin, InnovFin – L-M tagatis, VKEde riskikapitali algatus InnovFin, EaSI.

Strateegilised sihtrühmad: COSME LFG, ELi VKEde algatus, COSME EFG.

Strateegilised ELi-välised sihtpiirkonnad: EDIF GF2.

1.Strateegilised sihtrühmad: VKEd

Üldiselt moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kategooria, kellel on eelkõige raskusi rahastamisvõimaluste leidmisel, eriti pärast finants- ja võlakriise.

Ebaühtlase teabega seotud turutõrgete kõrvaldamiseks on loodud mitmeid tagatisvahendeid, et laiendada suurema riskiga ettevõtjate rühma laenumahte parematel tingimustel. Nende vahendite eesmärk on edendada üleeuroopalist VKEde finantsturgu ja kõrvaldada turutõrked ning seda on nende laia levikut arvestades asjakohasem teha ELi tasandil. Tänu sellele on võimalik saavutada mastaabisääst ja levitada parimaid tavasid.

1.Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) alla kuuluva VKEde tagatissüsteemi (SMEG07) abil on parandatud VKEde juurdepääsu laenurahale. 30. septembri 2015. aasta seisuga on ajavahemikul 2007–2015 saanud tagatisi kokku enam kui 377 000 VKEd 20 miljardi euro ulatuses ja nende VKEde arv aina kasvab.

2.COSME programmi laenutagamisrahastu, mis on tagatissüsteemi SMEG07 järglane, pakub VKEdele laenude või liisingute kaudu laenurahastamise piiristatud tagatisi, et vähendada elujõuliste VKEde eriomaseid raskusi rahastamisele juurdepääsul, mida põhjustab nende arvatav kõrge riskitase või piisava tagatise puudumine. 2015. aasta lõpuks oli Euroopa Investeerimisfond (EIF) teinud hoolsuskohustuse auditi 26 finantsvahendaja suhtes ja allkirjastanud nendega tagatislepingu kokku enam kui 7 miljardi euro ulatuses. Hinnanguliselt jääb ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud rahastamise kumulatiivne kogusumma vahemikku 14,3–21,5 miljardit eurot ning jõuab 220 000–330 000 VKEni.

3.Kriisireguleerimise vahendina kavandatud ELi VKEde algatus pakub piiristamata garantiid ja/või väärtpaberistamist eesmärgiga parandada VKEde, sealhulgas uuenduslike ja suure riskiga VKEde rahastamisvõimalusi. See on ühine vahend, mis ühendab koostöös EIP/EIFiga programmide COSME ja „Horisont 2020“ vahendid liikmesriikide ERF- ja EAFRD-vahenditega, et anda VKEdele täiendavaid laene. VKEde algatuse esimene tagatisvahend loodi Hispaania jaoks. ERFi ja programmi „Horisont 2020“ 692 miljoni euro suuruse panusega ulatub Hispaanias toetatavate uute VKE-laenude maht eeldatavalt 5 723 miljoni euroni kõigi Hispaania piirkondade jaoks. Teine VKEde algatuse piiristamata tagatisvahendi kasuks otsustanud ELi liikmesriik oli Malta. Malta 15 miljoni euro suuruse ERFi panusega toetatakse VKEde rahastamist summas üle 60 miljoni euro.

Samuti on VKEdel eriomaseid probleeme omakapitali suurendamisega, võttes arvesse börsivälistesse ettevõtetesse investeerimisega seotud aktiivsuse langust Euroopa riskikapitaliturul ajavahemikul 2008–2014 seoses vahendite kogumise, investeeringute madalate tasemete (olenemata kergest tõusust 2014. aastal) ja halvenenud võõrandamistingimustega, ning asjaolu, et Euroopa riskikapitaliturg on riikide lõikes endiselt killustatud ja sõltub seega seda enam avaliku sektori investorite investeeringutest.

Selliste riikidevaheliste erinevustega tegelemiseks on oluline ELi tasandi rahastamisvahendite kaudu antav toetus. Loodud on mitu omakapitali kaudu rahastamise võimalust, et tugevdada riskikapitali siseturgu, tegeledes (eelkõige suure kasvupotentsiaaliga alustamisjärgus VKEde) ees seisvate turutõrgetega, tuua turule innovatsioon ja luua suure lisaväärtusega töökohti:

1.COSME programmi alla kuuluva kasvuetapi omakapitalivahendi (EFG) – mis on GIF 2 järglane – eesmärk on edendada laienemisetapis VKEde omakapitali suurendamist ja omakapitali pakkumist. Hinnangute kohaselt toetatakse ajavahemikul 2014–2020 riskikapitali investeeringuid (mis jäävad suurusjärku 2,6–3,9 miljardit eurot) esialgse 546 miljoni euro suuruse kulukohustusega, mis jõuab 360–540 VKEni.

Joonis 11. 2007.–2013. aasta rahastamisvahendid VKEdele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: SMEG07.

Joonis 12. 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid VKEdele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: COSME LGF, ELi VKEde algatus, COSME EFG.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

2.Strateegilised sihtsektorid: materiaalne ja immateriaalne taristu

Strateegilised sektorid hõlmavad taristusektoreid üldises tähenduses, hõlmates nii materiaalset kui ka immateriaalset taristut, nt teadusuuringud ja innovatsioon.

2.1.Teadusuuringud ja innovatsioon

Tõendid selle kohta, et teadusuuringute ja innovatsiooniga intensiivselt tegelevatel asutatud äriühingutel on innovatsiooniprojektide rahastamisel probleeme laenuraha kättesaadavusega, on omavahel segunenud ja neid on metoodiliselt raskem kindlaks teha. Siiski näitavad hiljutine ökonomeetriline uuring 16 ja empiirilised kogemused, et nõudlus teadusuuringute ja innovatsiooni laenuraha järele ületab praeguse pakkumise.

Selleks et tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvajadusega, mida ei saa täielikult rahuldada riigi tasandil, asutas komisjon riskijagamisrahastu (2007–2013) ja programmi „Horisont 2020“ raames rahastamisalgatused „InnovFin – ulatuslikud projektid“, „InnovFin – keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamine“ ja „InnovFin – keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tagatis“.

1.Riskijagamisrahastu (2007–2013) pakub laene ja hübriid- või vahefinantseerimist, et parandada riskikapitali kättesaadavust teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide jaoks. Liidu 961 miljoni euro suuruse panusega 2007.–2015. aasta riskijagamisrahastusse toetati tegevust, mille maksumus moodustas enam kui 10,22 miljardit eurot kavandatud 11,31 miljardist eurost.

2.Programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni laenuteenus (2014–2020), mis on riskijagamisrahastu järglane, pakub samuti laene ja hübriid- või vahefinantseerimist, et parandada riskikapitali kättesaadavust teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide jaoks. Ajavahemikul 2014–2020 peaks ELi 1 060 miljoni euro suurune toetus võimaldama teha makseid lõplikele toetusesaajatele summas 13 250 miljonit eurot. 2015. aasta lõpuks oli ELi 645,5 miljoni euro suuruse kogupanusega juba toetatud rahastamist 2 399,2 miljoni euro ulatuses.

3.Seitsmenda raamprogrammi riskijagamisvahend (RSI) on spetsiaalne laenude ja liisingute rahastamise tagatisrahastu, millega täidetakse uuenduslike VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate (kuni 499 töötajaga ettevõtted) rahastamise puudujääki. Seni on sellest eraldatud peaaegu 2,34 miljardi euro ulatuses tagatisi ja edasigarantiisid 37 pangale ja garantiiühingule, mis võimaldab neil toetada hinnanguliselt kuni 4 000 uuenduslikku VKEd ja väikest keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat. 2015. aasta lõpuks oli rahastamise maht enam kui 2,3 miljardit eurot, millest liidu toetus oli 270 miljonit eurot.

4.Programmi „Horisont 2020“ VKEde tagatisega InnovFin, mis on uuenduslike VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamisvahend perioodil 2014–2020, aidatakse eeldatavalt võtta laene kogumahus umbes 9,5 miljardit eurot, millest ELi toetus on umbes 1 060 miljonit eurot. 2015. aastaks oli liidu rahastamistoetuse koguväärtus hinnanguliselt ligikaudu 3,7 miljardit eurot, millest 310 miljonit eurot on juba välja makstud.

5.Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) alla kuuluva suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastu (GIF) eesmärk on suurendada omakapitali pakkumist uuenduslikele VKEdele tegevuse alustamise (GIF 1) ja laienemisetapis (GIF 2). 2015. aasta lõpuks toetati liidu eelarvest (kulukohustuste netosumma 625,2 miljonit eurot) 43 riskikapitalifondi ja 437 lõplikku toetusesaajat, hoogustades omakapitali rahastamist peaaegu 1,25 miljardi euro väärtuses.

6.Programmi „Horisont 2020“ alla kuuluva VKEde riskikapitali algatuse InnovFin (mis on GIF 1 järglane) eesmärk on parandada teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevate tegevuse alustamise etapis VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu riskikapitalile. 2014.–2020. aastaks kavandatud 460 miljoni euro suuruse rahastamispaketiga toetatakse eeldatavasti umbes 2,7 miljardi euro ulatuses omakapitali rahastamist.

2.2.Taristud, kliimameetmed, keskkond ja energiatõhusus

Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristud mängivad arengus ja jätkusuutlikus majanduskasvus olulist rolli olukorras, kus erasektori igas suuruses ettevõtjad ja avaliku sektori asutused tegutsevad koos vajaliku väljundi nimel. Taristu parandab majanduse tootlikkust ning võimaldab majanduse kasvamist ja soodustab võrkude vastastikust sidumist siseturul.

Samuti muutuvad energiatõhusus ja selle edendamine Euroopa Liidus üha olulisemaks, pidades eriti silmas 2020. aasta energiatõhususe 20 % peaeesmärki ja hilisemaid eesmärke.

ELi finantssekkumise eesmärk nendes valdkondades on aidata kaasa Euroopa kapitaliturgude puudujääkide ületamisele. Eri allsektorite (transpordi- ja energiataristu, energiatõhusus, sealhulgas keskkonna- ja kliimameetmed ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ELi rahastamisvahendite programmid, mis käivitati aastatel 2007–2013 või on ette nähtud aastateks 2014–2020, hõlmavad alljärgnevalt kirjeldatud programme.

1.Üleeuroopaline transpordivõrgu projektide laenutagamisvahend (LGTT), mis on võlainstrument projektide rahastamiseks üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas. 31. detsembri 2015. aasta seisuga on laenutagamisvahendi tagatise allesjäänud kogusumma 472 miljonit eurot ning sellega on hõlmatud viis projekti, mille puhul eeldatakse investeeringute tegemist (omakapital, laenud, toetused) 11,6 miljardi euro ulatuses. Komisjoni 2014. aasta järelhindamises jõuti järeldusele, et laenutagamisvahendi mõju on olnud soodne, kuid ei ole laiemate eesmärkide saavutamiseks piisav.

2.Euroopa ühendamise rahastu raames:

a.projektivõlakirjade algatus (PBI, mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013), mille eesmärk on edendada kapitalituru rahastamist taristuprojektide jaoks üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude ja lairibavõrkude valdkonnas. Praeguseks on projektivõlakirjade algatuse katseetapis jõutud mitme tehingu puhul finantsasjade sulgemiseni:

I.2015. aasta lõpu seisuga olid projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamise projektid (liidu toetus 230 miljonit eurot) juba aidanud rahastada viit rahastamiskõlblikku projekti summas 335 miljonit eurot ning seega oluliselt mõjutanud ELi reaalmajandust, arvestades ka üldinvesteeringuid peaaegu 3 miljardi euro ulatuses;

II.liidu panusega üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) toetati järgmiste projektide rahastamist:

-Calais’ sadam, allkirjastatud 2015. aasta juulis. Projektikulud kogusummas 863 miljonit eurot kaeti 504 miljoni euro väärtuses projektivõlakirjade emiteerimisega ja 358 miljoni euroga muudest rahastamisallikatest. Projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamise toetuse kogusumma moodustab 50 359 000 eurot;

-A11 kiirtee ehitus Belgias. Projektikulud kogusummas 657,5 miljonit eurot kaeti 577,9 miljoni euro väärtuses projektivõlakirjade emiteerimisega ja omakapitali kaudu summas 79,6 miljonit eurot. Projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamise toetuse kogusumma moodustab 115 580 000 eurot;

-A7 kiirtee ehitus Saksamaal. Projektikulud kogusummas 772,6 miljonit eurot kaeti 429,1 miljoni euro väärtuses projektivõlakirjade emiteerimisega. Projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamise toetuse kogusumma moodustab 85 827 400 eurot; ning

III.info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile tehtud 20 miljoni euro suurune eelarveeraldis võimaldas samuti krediidikvaliteedi parandamist umbes 38 miljoni euro ulatuses, toetades võlakirjade emiteerimist 189 miljoni euro väärtuses Prantsusmaa lairibaühenduse teenuse osutaja poolt;

b.riskijagamise võlainstrumendi (CEF) eesmärk on toetada ühishuviprojekte transpordi-, lairiba- ja energiavõrkude sektoris. Alates 2015. aastast on rahastamisvahend toetunud olemasolevale projektivõlakirjade algatusele ja üleeuroopalise transpordivõrgu laenutagatisele. Eeldades, et kogu 2,4 miljardi euro suurune eelarveeraldis tehakse vahendile kättesaadavaks, võidakse tänu liidu toetusele ligi meelitada rahastamist kokku 18–45 miljardi euro ulatuses;

c.Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi eesmärk on tagada rahastamine VKEde investeeringute toetamiseks lairibaühenduse valdkonnas, luues lairibaühenduse investeerimisfondi. 2014.–2020. aastaks kavandatakse esialgu 100 miljoni euro suurust kulukohustust.

3.Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE), mida rahastatakse programmi LIFE raames. Muu hulgas nähakse ette riskijagamisrahastu, mille eesmärk on vähendada finantsvahendajatele tekkivat krediidiriski energiatõhususe sektorile laenamisel, ning tehniline abi finantsvahendajatele uue turusegmendi loomiseks. liidu 80 miljoni euro suuruse panusega toetatakse ajavahemikul 2014–2017 eeldatavasti kuni umbes 540 miljoni euro suurust koguinvesteeringut. Võttes aga arvesse esimest kolme 2015. aastal allkirjastatud tehingut (Tšehhi Vabariigis, Hispaanias ja Prantsusmaal) ning olemasolevaid kavasid, on EIP seadnud eesmärgiks tagada 1 miljardi euro väärtuses uusi investeeringuid energiatõhususse.

4.2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond (Marguerite’i fond) on üleeuroopaline kapitalifond, mis toetab liikmesriikides taristuinvesteeringuid transpordi- (TEN-T), energeetika- (TEN-E) ja taastuvenergiasektorites. Liidu 80 miljoni euro suuruse panusega on kavas toetada ligikaudu 10 miljardi euro suurust rahastamismahtu, millest on juba kasutusele võetud 4,9 miljardit eurot omakapitali ja laenuraha. 31. detsembriks 2015 oli fond teinud 295 miljoni euro ulatuses omakapitaliinvesteeringuid kolme TEN-T ja seitsmesse taastuvenergia projekti.

5.Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF), Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR) raames loodud rahastu, millest investeeritakse energiatõhususse, taastuvenergiaprojektidesse ja puhtasse linnatransporti. 2015. aasta detsembri lõpuks oli fond juba saanud liidu rahalise toetuse (125 miljonit eurot), mis võimaldas eraldada 120 miljonit eurot kümne projekti rahastamiseks, investeerides kokku 219 miljonit eurot. Fondi tehniline abi on aidanud riiklikel ametiasutustel ette valmistada projekte, mida seejärel rahastatakse.

6.Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF), millest rahastatakse tulu tootvaid või kulusäästlikke katseprojekte, millega edendatakse looduskapitali säilitamist, taastamist, haldamist ja parandamist, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele sellistes valdkondades nagu loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning kliimamuutustega kohanemine. Katseetapi jaoks kavandatav ELi toetus on 60 miljonit eurot, millest pool on juba eraldatud.

2.3.Sotsiaalsed ettevõtted ja mikroettevõtjad

Ettevõtjate seas, kellel on raskusi krediidile juurdepääsul, väärivad sotsiaalkapitali ja majanduskasvu seose tõttu erilist tähelepanu sotsiaalsed ettevõtted. Nende põhieesmärk on saavutada mõõdetav ja soodne sotsiaalne mõju.

Samas tekitab asjaolu, et sotsiaalsete ettevõtete peamine eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine, neile suuremaid raskusi rahastamisele juurdepääsul, sest traditsioonilised pangad ei soovi eriti nende äriplaane hinnata ja peavad seda keeruliseks.

Enamik sotsiaalseid ettevõtteid on suuruselt väikesed või väga väikesed ning tegevuse rahastamiseks pöördutakse mikrorahastamisturgudele. Euroopa mikrorahastamissektorile on iseloomulik pangalaenude pidev vähenemine, riikide valitsuste piiratud võimalused toetada mikrorahastamist ja turu suur nõudlus selle järele. Seda silmas pidades tundub, et endiselt on olemas selge alus sekkumiseks ELi tasandil, pakkudes mikrokrediidiasutustele riskijagamis- ja rahastamislahendusi.

Täpsemalt näitavad komisjoni uuringud, et „mitme ELi liikmesriigi noorte töötuse kõrge tase [nõuab] kaasava ettevõtluse kui tööturule (taas)sisenemise võimaluse toetamise jätkamist. Mikrolaenude andmine on selleks oluline vahend“ 17 . Osalevate institutsioonide ja pakutavate toodete mitmekesisus nõuab eriomaseid mikrorahastamise ja sotsiaalseid vahendeid, mille kasutuselevõtu eesmärk on lihtsustada laenuvõimalusi sotsiaalsete ettevõtete ja mikroettevõtjate jaoks, kes mängivad olulist rolli töökohtade loomisel, kuid seisavad endiselt silmitsi suuremate raskustega kui teised VKEd.

1.Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (2010–2013) koosneb järgmisest:

a.laenutagamisrahastu, millest anti kuni 20 %-ni piiristatud garantiisid vahendajate poolt mikroettevõtjatele makstud mikrolaenude portfellidele, ja

b.Fonds Commun de Placement – Fonds d’Investissements Spécialisé (eriotstarbeline investeerimisfond, mille eesmärk on suurendada eri finantstoodete (eriti laenude) kaudu juurdepääsu mikrorahastamisele).

30. septembri 2015. aasta seisuga oli nendest vahenditest antud 45 999 mikrolaenu lõplikele vahendite saajatele ühtekokku 390 miljoni euro ulatuses (esialgne eesmärk oli 46 000 mikrolaenu summas 500 miljonit eurot 2018. aastaks). Rahastu on esialgse eesmärgi saavutamiseks õigel teel, kusjuures uued laenud lisatakse käesoleva ja 2018. aasta vahel.

2.Eespool nimetatud vahendite järglase Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI)− alaprogrammi „Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus“ eesmärk on suurendada haavatavate rühmade ja mikroettevõtjate juurdepääsu mikrorahastamisele, pakkudes tuge mikrokrediidi andjatele, ja toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut. Liidu 96 miljoni euro suuruse kavandatava toetuse eesmärk on toetada kokku 528 miljoni euro ulatuses makseid lõplikele toetusesaajatele.

2.4.Haridus-, kultuuri- ja loomesektorid

Inimkapitali akumuleerimise vormina on haridus peamine majanduskasvu allikas, kuid vaid sel määral, mil sellele pääsevad juurde eri sotsiaalse ja majandusliku taustaga üliõpilased, see aitab kaasa ka sotsiaalsele õiglusele ja ühtekuuluvusele. Lisaks on oluliseks sotsiaalse ja majandusliku arengu mõjutajaks osutunud üliõpilaste liikuvus.

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu on programmi „Erasmus +“ raames rakendatav uus ELi rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada liikuvust, võrdseid võimalusi ja õpingutes tipptaseme saavutamist tagatiste kaudu finantseerimisasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele laene programmi „Erasmus +“ magistriõpinguteks mõnes teises riigis.

Kava võeti kasutusele 2015. aastal ning siis liitusid tagatisrahastuga esimesed pangad, andes magistriõpinguteks laene kuni 60 miljoni euro ulatuses. Esimesed programmi „Erasmus +“ tagatisega laenud magistriõpinguteks maksti välja 2015. aastal. Liidu 517 miljoni euro suuruse kavandatava panusega toetatakse ajavahemikul 2014–2020 kavakohaselt laenude andmist ligikaudu 200 000 tudengile kuni 3 miljardi euro ulatuses.

Programmi „Loov Euroopa“ kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi kaudu antakse tagatisi pankadele, kes on keskendunud kultuuri- ja loomealal tegutsevatele VKEdele, tugevdades seeläbi nende sektorite finantssuutlikkust. Kava hakatakse rakendama 2016. aastal ning täiendavate laenude kogusumma sektorites, mida liit toetab 121 miljoni euro suuruse panusega, on hinnanguliselt ligikaudu 690 miljonit eurot.

Joonis 13. 2007.–2013. aasta rahastamisvahendid strateegilistele sektoritele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: EPMF-G, RSI, RSFF, LGTT, PBI, FCP-FIS, GIF, Marguerite’i fond, EEEF.

Joonis 14. 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid strateegilistele sektoritele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: EaSI, VKEde tagatisega InnovFin, kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahend, SLGF, PF4EE, InnovFin – L-M tagatis, RSDI, CEF – omakapital, VKEde riskikapitali InnovFin, NCFF.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

3.Strateegiline siht – ELi-välised piirkonnad

3.1.Laienemisprotsessis osalevad riigid 18

Lääne-Balkani riikides on juurdepääs laenu abil rahastamisele jätkuvalt üks VKEde suurimaid probleeme, kuigi VKEd on muutumas nende riikide majanduse üleminekul üheks kõige tõhusamaks segmendiks ning majanduskasvu ja tööhõive alustalaks. Finantsmineviku puudumise tõttu on alustavatel VKEdel peaaegu võimatu saada pangalaenu. Juurdepääs rahastamisele energiasektoris näib olevat üldiselt ebakindel. Nende küsimustega tegeletakse alljärgnevalt kirjeldatud vahendite abil.

1.Lääne-Balkani riikide ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamisvahendi alla kuuluva tagatisvahendi (EDIF GF1) eesmärk on parandada sotsiaal-majanduslikku kasvu, edendades uuenduslike ja suure potentsiaaliga VKEde tekke ja kasvu eeltingimusi. Liidu peaaegu 22 miljoni euro suuruse panusega EDIFi juurde kuuluvasse tagatisvahendisse toetatakse rahastamist hinnanguliselt peaaegu 118 miljoni euro ulatuses.

2.Lääne-Balkani riikide ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamisvahendi alla kuuluva II tagatisvahendi (EDIF GF2), mis on EDIF GF1 järglane, eesmärk on samuti parandada sotsiaal-majanduslikku kasvu, edendades uuenduslike ja suure potentsiaaliga VKEde tekke ja kasvu eeltingimusi. Liidu 17,5 miljoni euro suuruse panusega EDIFi juurde kuuluvasse II tagatisvahendisse toetatakse rahastamist kokku hinnanguliselt enam kui 94,5 miljoni euro ulatuses.

3.EDIFi alla kuuluva ettevõtete laenufondi (ENEF) eesmärk on soodustada sotsiaal-majanduslikku kasvu piirkonnas, luues tingimused uuenduslike ja väga arenguvõimeliste VKEde tekkeks ja kasvuks laienemis- ja arenguetapis. Kavakohaselt võimendab ELi 11 miljoni euro suurune toetus pärast esimese rahastamisvooru sulgemist rahastamist/investeeringuid kogusummas 77 miljonit eurot (sh Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) täiendava kaasrahastamisvahendi panus). Pärast teise rahastamisvooru sulgemist peaks rahastamise/investeeringute kogusumma ulatuma umbes 110 miljoni euroni (sh EBRD panus).

4.EDIFi juurde kuuluvast ettevõtete innovatsioonifondist (ENIF) toetatakse Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikku kasvu, luues tingimused alustavate uuenduslike VKEde esilekerkimiseks ja kasvuks. Liidu 21,2 miljoni euro suuruse panusega plaanitakse ajavahemikus 2014–2020 toetada rahastamist ligikaudu 50 miljoni euro väärtuses.

5.Euroopa Kagu-Euroopa Fond (EFSE) on avaliku ja erasektori partnerluse vorm, mille eesmärk on meelitada kapitali erasektorist edasilaenamiseks mikro- ja väikeettevõtjatele ning kodumajapidamistele. Liidu peaaegu 88 miljoni euro suuruse toetusega on seni võimendatud kogurahastamist summas 3,8 miljardit eurot, millest saavad laienemispiirkonnas kasu peaaegu 599 000 lõplikku toetusesaajat.

6.Loodussäästliku Majanduskasvu Fond (GGF) pakub sihtotstarbelist rahastamist energiatõhususe ja taastuvenergia projektidele, et aidata sihtriikidel vähendada CO2-heidet ja energiatarbimist. Liidu 38,6 miljoni euro suurune panus peaks võimaldama toetada lõplikele toetusesaajatele kavandatavaid makseid summas peaaegu 368 miljonit eurot. Seni on fondist 11 partnerriigis 32 partnerasutuse kaudu tehtud makseid enam kui 18 000 lõplikule toetusesaajale 289 miljoni euro ulatuses.

7.VKEde kriisist väljumise toetuslaen Türgile on vahend, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju VKEdele, aidata kaasa Türgi majanduse arengule ja suurendada tööhõivet. Liidu 30 miljoni euro suurune toetus on seni võimaldanud teha makseid 265 lõplikule toetusesaajale kogusummas peaaegu 300 miljonit eurot.

3.2.Naaberriigid 19

ELi rahastatavate programmide eesmärk on muu hulgas edendada säästvat ja kaasavat majanduskasvu ning soodsaid investeerimisolusid Euroopa naabruspoliitika (ENP) partnerriikides. EL püüdleb selle eesmärgiga seonduvate naabruspoliitika strateegiliste eesmärkide poole – transpordi- ja energiataristu parem vastastikune sidumine ELi ja naaberriikide vahel, meie ühist keskkonda ähvardavate ohtudega tegelemine ja aruka majanduskasvu edendamine VKEde toetamise kaudu alljärgnevalt kirjeldatud meetmete abil.

1.Naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF), mille eesmärk on luua rohkem ja säästvamaid energia- ja transpordiühendusi ELi ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, parandades energiatõhusust ja nõudluse juhtimist, edendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja tugevdades energiajulgeolekut; tegeledes laiemalt kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega ning keskkonnaohtude ohjamisega; edendades arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu toetusega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja sotsiaalsektorile, sh inimkapitali arengu soodustamiseks ning kohalike omavalitsuste taristute arendamiseks. Aastatel 2008–2015 võimendati liidu ligikaudu 1 454 miljoni euro suuruse toetusega kogurahastamist peaaegu 13,8 miljardi euro ulatuses (sh 12,3 miljardit eurot Euroopa finantseerimisasutustelt); projektikulud olid kokku hinnanguliselt 28,8 miljardit eurot.

2.Toetusega Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastule (FEMIP) antakse kapitali erasektorile Vahemere piirkonna partnerriikides pari passu koos piirkonna teiste äriinvestoritega ettevõtete loomiseks, ümberkujundamiseks või laiendamiseks. Liidu praegune üldine panus on 224 miljonit eurot, millega toetatakse rahastamist summas enam kui 6,7 miljardit eurot.

3.3.Arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riigid

Mõnes ELi mittekuuluvas riigis põhjustab VKEde sektori mahajäämust, taristute nappust ning ebapiisavaid üldinvesteeringuid tervishoidu, haridusse ja keskkonnakaitsesse sageli asjaolu, et puudub hästi väljakujundatud institutsiooniline raamistik omandiõiguse kindlustamiseks, turutõrgetega toimetulekuks ja erasektori algatusteks stiimulite pakkumiseks. Nende probleemide lahendamine võimekate VKEde, taristu ja tootlike investeeringute rahastamise kaudu on ELi peamine välispoliitiline ülesanne; seda ülesannet täidab ta alljärgnevalt kirjeldatud vahenditega.

1.Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA) ja Aasia investeerimisrahastu (AIF), mille eesmärk on edendada investeeringuid ja kõige olulisemaid taristuid, keskendudes esmajoones paremale energiataristule, tõhusamale keskkonnakaitsele ja VKEde kasvule. Praegune üldeelarve on 287,6 miljonit eurot. Praeguseks on IFCA 119 miljoni euro suuruse toetusega võimendatud investeeringuid ligikaudu 828 miljonit euro ulatuses ja AIFi 89 miljoni euro suuruse toetusega investeeringuid ligikaudu 2 631 miljoni euro ulatuses.

2.Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF) eesmärk on edendada investeeringuid ja taristuid transpordi-, energeetika- ja keskkonnasektoris ning toetada sotsiaal- ja erasektori arendamist Ladina-Ameerika riikides. Ajavahemikul 2010–2015 eraldati LAIFi kaudu 232 miljonit eurot 28 projekti rahastamiseks, et toetada investeeringuid kokku peaaegu 6,9 miljardi euro ulatuses (rahastamiskõlbliku finantseerimisasutuse panus moodustas umbes 3,3 miljardit eurot). 2014. aastal toodi LAIF 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks uuesti ellu, eraldades selle jaoks esialgu 30 miljonit eurot; kogu ajavahemiku 2014–2020 kavandatav üldeelarve on 320 miljonit eurot.

3.Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF), mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu arenguriikides ja üleminekumajandustes. 2015. aasta lõpu seisuga oli liidu 81 miljoni euro suuruse panusega toetatud investeeringute kogusumma umbes 892 miljonit eurot.

Joonis 15. 2007.–2013. aasta rahastamisvahendid ELi-välistele piirkondadele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

Arvestatud vahendid: EDIF GF1, EFSE, VKEde kriisist väljumise toetuslaen Türgile, EDIFi alla kuuluv ENEF, ENEFi alla kuuluv ENI, toetus FEMIPile, GEEREF, GGF, NIF, IFCA ja AIF, LAIF.

Joonis 16. 2014.–2020. aasta rahastamisvahendid ELi-välistele piirkondadele 31. detsembri 2015. aasta seisuga (miljardites eurodes)

 

Arvestatud vahendid: EDIF GF2.

Arvestatud on esialgsete eelarvevahendite ning nendele vastavate rahastamis- ja investeerimismahtude ajakohastamist.

KOKKUVÕTE

Finantskriisist mõjutatud perioodil said oluliste majandussektorite rahastamisvõimalused oluliselt kahjustada. Isegi pärast kriisi on rahastamismahtude ja -tingimustega seotud raskuste püsimist pikendanud finantsvõimenduse vähenemise ja finantsturgude killustatuse jääknähud, eriti ebasoodsas olukorras olevate liikmesriikide ja sihtrühmade puhul.

Nagu eespool näidatud, on ELi rahastamisvahendid olnud nende probleemidega tegelemisel tõhusad ja kulutõhusad. Komisjon on juba võtnud selge kohustuse kasutada selliseid vahendeid laiemalt. Komisjon uurib ühtlasi, kas turu puuduste kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks oleks võimalik suurendada olemasolevaid vahendeid või võtta kasutusele uusi, kui turupõhine rahastamine ELi tagatise, omakapitali investeeringu või riskijagamise kokkuleppega tundub olevat kõige sobivam toetusmudel.

Samal ajal püüab komisjon endiselt leida tasakaalu eelarvepädevate institutsioonide jaoks aruandluse, järelevalve ja auditeerimisega seotud suurema kindluse tagamise ning rahastamisvahendite tõhusama rakendamise vahel. Selles valdkonnas on ära tehtud suur töö. 2014.–2020. aasta vahendite praegune rakendusraamistik hõlmab tehnilisi nõudeid, läbipaistvust, sisekontrolli ja auditit ning aruandlust käsitlevaid rangeid sätteid. Samuti on järjepideval ja piisaval viisil piiratud volitatud üksuste tasu ning seotud see tegelike tulemusnäitajatega, et ühtlustada nende huve ELi poliitika eesmärkidega.

Lisaks on kehtestatud keskselt hallatavate vahendite menetlusnõuded, tagamaks, et liidu panus investeeritakse täielikult ja et volitatud üksustele makstavaid summasid kohandatakse pidevalt kõnealuse vahendi tegevusvajadustega. Nende vahendite jaoks, mille on loonud liikmesriigid ja mida nad haldavad ühiselt ELi eelarve vahenditest, on kehtestatud reguleerivad sätted, et ühendada rahaliste vahendite maksmine tegeliku toetusega, mille finantsvahendajad edastavad lõplikele toetusesaajatele.

Komisjon vaatab praegu läbi õigusraamistikku, et vähendada võimalikku liigset bürokraatiat rakendamise esimeses etapis ja viia rahastamisvahendite väljatöötamine veelgi rohkem vastavusse kõige tõhusamate ja ajakohasemate turutavadega. Seda silmas pidades korraldab komisjon valdkondlikele õiguslikele alustele tuginedes eri vahendite vahehindamisi. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi rahastamisvahendeid käsitlevad finantsmääruse sätted, et võtta arvesse omandatud kogemusi, kajastada paremini turutavasid, vähendada liigset bürokraatiat ja veelgi hõlbustada rahastamisvahendite rakendamist.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)

COM(2015) 565, 13.11.2015; COM(2014) 686, 30.10.2014.

(3)

Eelkõige finantsmääruse artikli 38 lõikel 5 põhinev töödokument ja dokument, milles esitatakse finantsmääruse artikli 49 lõike 1 punktis e nõutud teave.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(6)

Ehkki EFSI suhtes kohaldatakse konkreetset EFSI määruses sätestatud aruandluskorda (vt allpool), mõjutavad teatavad EFSIga seotud algatused praegusi rahastamisvahendeid (nt COSME, InnovFin ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)) ning seetõttu antakse nende kohta aru komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud käesolevale aruandele;

(7)

Vt komisjoni tegevuskava kapitaliturgude liidu loomise kohta, 30.9.2015, COM(2015) 468 final.

(8)

Ajavahemikul 2014–2020 eraldatavad assigneeringud ei pruugi veel täielikult kajastada uusi vahendeid, mis võidakse ette näha kandidaat- ja naaberriikidele või arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikidele.

(9)

 Kavandatud rahastamis- ja investeerimismaht on selles etapis piiratud summadega, mis tulenevad volitatud üksuste ning finantsvahendajate / rahaliste vahendite lõplike saajate vahelistest juba allkirjastatud lepingutest.

(10)

Sellised kulukohustused ei hõlma mitte üksnes eraldatud eelarveassigneeringuid, vaid ka selliseid eelarvevahendeid nagu EMP osamaksed, kolmandate riikide osamaksed rahastamisvahendis osalemiseks või liidu eelarve raames asjaomasele rahastamisvahendile üle kantud summad.

(11)

St eelarveliste kulukohustuste koondsumma.

(12)

2014. aasta aruanne on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/summary_data_fei_2014.pdf.

(13)

Akronüümid on lahti seletatud lisatud komisjoni talituste töödokumendi sõnastikus.

(14)

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõige 4.

(15)

Määruse (EL) 2015/1017 artiklid 16–18. Eeskätt on artikli 16 lõikes 2 sätestatud, et EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EFSI määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. 2015. aasta aruanne on kättesaadav aadressil http://www.eib.org/attachments/strategies/efsi_2015_report_ep_council_en.pdf.

(16)

Euroopa Komisjon, programmi „Horisont 2020“ eelhindamine, 2013.

(17)

Evers ja Jung. Study on imperfections in the area of microfinance and options how to address them through an EU financial instrument. 2014. http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=12485&langId=en .

(18)

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia, Türgi, Albaania. Peale selle Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo kui kaks potentsiaalset kandidaatriiki. Lisaks on Island oma ühinemisläbirääkimised peatanud ega soovi enam kandidaatriigi staatust.

(19)

Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Moldova, Palestiina, Tuneesia, Ukraina (täielikult osalevad naabruspoliitika liikmed), Alžeeria (peab praegu läbirääkimisi Euroopa naabruspoliitikaga ühinemise üle), Liibüa, Süüria, Valgevene (väljaspool enamikku Euroopa naabruspoliitika struktuure); vt ka https://eeas.europa.eu/topics/european-neighbourhood-policy-enp_en .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.10.2016

COM(2016) 675 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

üldeelarvest toetatavate rahastamisvahendite kohta vastavalt finantsmääruse artikli 140 lõikele 8 seisuga 31. detsember 2015

{SWD(2016) 335 final}

LISA

Järgmistes tabelites on kokkuvõtlikult esitatud 31. detsembri 2015. aasta seisuga kättesaadav teave finantsmääruse artikli 140 lõikes 8 sätestatud 12 punkti kohta. Täpsema teabe leiab SWD-dokumendist.

Tuleb märkida, et kuigi finantsmääruse artikli 140 lõike 8 punktis k nõutakse soovitava ja saavutatud finantsvõimenduse võrdlemist, ei olnud enamiku 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendite puhul soovitavat finantsvõimendust ette nähtud. Seetõttu piirdub teave saavutatud finantsvõimendusega, mille arvutusmeetodit on kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendi 1 asjaomases punktis. Praeguses etapis ei ole saavutatud finantsvõimendus paljudel juhtudel veel lõplik, sest lõplike toetusesaajate arv endiselt kasvab. Seniste rahastamisvahendite puhul on esitatud soovitav finantsvõimendus koos eeldatava finantsvõimendusega, mis põhineb rahastamiskõlblikele lõplikele toetusesaajatele tehtavate maksete summal, mis oodatavalt tuleneb toimingutest, millele volitatud üksus on koos finantsvahendajatega (või lõplike toetusesaajatega) juba alla kirjutanud.

A -Omakapitaliinstrumendid

	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluv suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastu (GIF) (SWD punkt V.1.1) Vastutav peadirektoraat: ECFIN/GROW	Euroopa Ühendamise Rahastu omakapitaliinstrument (CEF) (SWD punkt V.1.2) Vastutav peadirektoraat: CNECT	COSME kasvuetapi omakapitalirahastu (EFG) (SWD punkt V.1.3) Vastutav peadirektoraat: GROW
a) Nimetus/alusakt	Otsus nr 1639/2006/EÜ	Määrus (EL) nr 1316/2013	Määrus (EL) nr 1287/2013
b) Kirjeldus	Omakapitaliinstrument, mis suurendab omakapitali pakkumist uuenduslikele VKEdele tegevuse alustamise ja laienemise etapis	Omakapitaliinstrument, mis optimeerib CEFi nappide vahendite kasutamist väiksemate ja riskantsemate projektide jaoks	Omakapitaliinstrument, mis annab riskikapitali ja vahefinantseerimist laienemis- ja kasvuetapis VKEdele
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF	andmed seni puuduvad	EIF
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	625,2 miljonit eurot 414,2 miljonit eurot	10 miljonit eurot 0 eurot	102,4 miljonit eurot 41,0 miljonit eurot
c) Tulemused	43 allkirjastatud lepingut riskikapitalifondidega, oodatav rahastus 3,1 miljardit eurot 850 rahastamiskõlbliku VKE jaoks	andmed puuduvad	5 allkirjastatud lepingut riskikapitalifondidega, oodatav rahastus 394,5 miljonit eurot 53 rahastamiskõlbliku VKE jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	Üle 90 %	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	94,7 miljonit eurot	andmed puuduvad	38,5 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	Tulud: 19,5 miljonit eurot	-	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	318,1 miljonit eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	5,3 miljonit eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Eeldatav: 5 Saavutatud: 5,6	Soovitav: 5–10	Soovitav: vahemikus 4–6 Eeldatav: 3,85
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud 437 rahastamiskõlbliku VKE rahastamist rohkem kui 1,2 miljardi euro ulatuses; toetatud 3,1 miljardi euro väärtuses investeeringuid;	andmed puuduvad	53 rahastamiskõlblikku lõplikku toetusesaajasse tehtavate omakapitaliinvesteeringute oodatav maht ulatub pea 395 miljoni euroni; VKEde investeeringute andmed ei ole veel kättesaadavad.

	VKEde riskikapitalialgatus InnovFin („Horisont 2020“) (SWD punkt V.1.4) Vastutav peadirektoraat: RTD
a) Nimetus/alusakt	Määrus (EL) nr 1291/2013 Määrus (EL) nr 1290/2013
b) Kirjeldus	Omakapitaliinstrument varajase kasvuetapi riski- ja kvaasikapitaliinvesteeringute tegemiseks teaduse ja innovatsiooniga tegelevatesse VKEdesse ja väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutesse
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	125,1 miljonit eurot 110,1 miljonit eurot
c) Tulemused	Allkirjastatud lepingud eeldatavalt 237,6 miljoni euro suuruse rahastuse kohta umbes 30 rahastamiskõlbliku VKE jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	107,6 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	28,2 miljonit eurot
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Eeldatav: 6
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	30 rahastamiskõlblikku lõplikku toetusesaajasse tehtavate omakapitaliinvesteeringute oodatav maht ulatub 237,6 miljoni euroni; VKEde investeeringute andmed ei ole veel kättesaadavad.

B -Tagatisvahendid

	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluv VKEde tagatissüsteem (SMEG07) (SWD punkt V.2.1) Vastutavad peadirektoraadid: GROW ja ECFIN	Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” laenutagamisrahastu (EPMF-G) (SWD punkt V.2.2) Vastutavad peadirektoraadid: EMPL ja ECFIN	Katseline tagatisrahastu teaduse ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele (RSI) (SWD punkt V.2.5) Vastutav peadirektoraat: RTD
a) Nimetus/alusakt	Otsus nr 1639/2006/EÜ	Otsus nr 283/2010/EL	Otsus nr 1982/2006/EÜ
b) Kirjeldus	Tagatisvahend VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks	Tagatisvahend üksikisikute ja mikroettevõtjate mikrorahastamisvõimaluste parandamiseks	Tagatisvahend T&A ja innovatsiooni investeeringutega seotud laenuvõimaluste parandamiseks
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF	EIF	EIF
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	649,9 miljonit eurot 379,7 miljonit eurot	23,6 miljonit eurot 20,6 miljonit eurot	270 miljonit eurot 270 miljonit eurot
e) Tulemused	72 allkirjastatud lepingut 55 finantsvahendajaga, oodatav rahastus 23,9 miljardit eurot, mida toetab     567,0 miljoni euro suurune tagatiste maht	36 allkirjastatud lepingut, oodatav rahastus 284,9 miljonit eurot, mida toetab     21,9 miljoni euro suurune tagatiste maht	36 allkirjastatud lepingut, oodatav rahastus 3,3 miljardit eurot 3000 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	Üle 60 %	Kogu saadud tulu on kasutatud	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	107,9 miljonit eurot	12,6 miljonit eurot	261,9 miljonit eurot 2
h) Tulud ja tagasimaksed	12,1 miljonit eurot	349 400 eurot	1,8 miljonit eurot
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	254,2 miljonit eurot	6,9 miljonit eurot	6,7 miljonit eurot
k) Finantsvõimendus	Eeldatav: 31 Saavutatud: 35,8	Soovitav: 6,67 Eeldatav: 13,0 Saavutatud: 9,93	Eeldatav: 12 Saavutatud: 8,5
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud uut rahastust 20,3 miljardi euro ulatuses, mis on jõudnud 377 502 VKEni 457 954 laenu näol; toetatud 29,5 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 24 riiki; 377 502 loodud / säilitatud töökohta.	Toetatud uusi mikrolaene 217,4 miljoni euro ulatuses, mis on jõudnud 18 490 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaajani 19 574 laenu näol; toetatud 310,6 miljoni euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 18 liikmesriiki; toetatud 33 222 töökohta.	Toetatud uut laenurahastust 2,3 miljardi euro ulatuses, mis on jõudnud 4 133 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaajani; toetatud 4,7 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 18 riiki.

	EaSI alamprogrammi „Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus“ tagatisrahastu (EaSI-G) (SWD punkt V.2.3) Vastutav peadirektoraat: EMPL	COSME programmi laenutagamisrahastu (LGF) (SWD punkt V.2.4) Vastutav peadirektoraat: GROW 3	VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute teadus- ja innovatsioonilaenud programmi „Horisont 2020” raames (InnovFin SMEG) (SWD punkt V.2.6) Vastutav peadirektoraat: RTD 4
a) Nimetus/alusakt	Määrus (EL) nr 1296/2013	Määrus (EL) nr 1287/2013	Määrused (EL) nr 1291/2013, (EL) nr 1290/2013
b) Kirjeldus	Tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamise tagatisvahend mikrorahastamisvõimaluste suurendamiseks	Tagatisi ja teisi riskijagamise kokkuleppeid pakkuv vahend VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks	Teaduse ja innovatsiooniga tegelevate VKEde ja väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute riskifinantseerimisvõimalusi edendav tagatisvahend
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF	EIF	EIF
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	59,8 miljonit eurot 9,9 miljonit eurot	237,6 miljonit eurot 131,2 miljonit eurot	291,7 miljonit eurot 291,7 miljonit eurot
e) Tulemused	11 allkirjastatud lepingut, oodatav rahastus 341,8 miljonit eurot 30 190 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks, mida toetab     27,2 miljoni euro suurune tagatiste maht	27 allkirjastatud lepingut 26 finantsvahendajaga, oodatav rahastus 7,1 miljardit eurot 110 000 lõpliku toetusesaaja jaoks	Allkirjastatud lepingud 3,7 miljardi euro suuruse oodatava rahastuse kohta 8 700 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	9,8 miljonit eurot	125,5 miljonit eurot	294,1 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	0 eurot	511 500 eurot
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	172 200 eurot	163 000 eurot
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 5,5 Eeldatav (kokku): 5,7	Soovitav: 20–30 Eeldatav: 1–30 Saavutatud: 1–5	Soovitav: 9 Eeldatav: 9,24 Saavutatud: 1,1
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud uut rahastust mahus 6,8 miljonit eurot, mis on jõudnud 416 lõpliku toetusesaajani; toetatud 9,7 miljoni euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 8 riiki.	Toetatud uut rahastust mahus 1,3 miljardit eurot, mis on jõudnud 51 099 lõpliku toetusesaajani; toetatud 1,8 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 13 riiki.	Toetatud uut laenurahastust 310 miljoni euro ulatuses, mis jõuab 727 lõpliku toetusesaajani; toetatud 443 miljoni euro väärtuses investeeringuid.

	Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCSGF) (SWD punkt V.2.7) Vastutavad peadirektoraadid: CNECT ja EAC	Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu („Erasmus +”) (SLGF) (SWD punkt V.2.8) Vastutav peadirektoraat: EAC	Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE) (SWD punkt V.2.9) Vastutav peadirektoraat: CLIMA
a) Nimetus/alusakt	Määrus (EL) nr 1295/2013	Määrus (EL) nr 1288/2013	Määrus (EL) nr 1293/2013
b) Kirjeldus	Tagatisvahend, millega tugevdatakse kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet ja toetatakse finantsasutuste laene kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele VKEdele	Tagatisvahend, millega toetatakse liikuvust, võrdseid võimalusi ja õpingutes tipptaseme saavutamist liikuvatele üliõpilastele magistriõpinguteks antavate laenude kaudu	Tagatisvahend (katsealgatus), mille eesmärk on anda juurdepääs piisavale ja taskukohasele kommertsrahastusele rahastamiskõlblikeks investeeringuteks energiatõhususse
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF	EIF	EIP
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	1,0 miljonit eurot 0 eurot	61,3 miljonit eurot 19,8 miljonit eurot	50 miljonit eurot 12,1 miljonit eurot
e) Tulemused	andmed puuduvad	2 allkirjastatud lepingut, oodatav rahastus 517,0 miljonit eurot 200 000 lõpliku toetusesaaja jaoks, mida toetab     9,7 miljoni euro suurune tagatiste maht	Andmed puuduvad (lõplikke toetusesaajaid veel pole; 3 lepingut allkirjastatud)
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	andmed puuduvad	15,8 miljonit eurot	11,6 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	andmed puuduvad	0
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	andmed puuduvad	0
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 5,7	Soovitav: 5,7	Soovitav: 8
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	690 miljoni euro väärtuses uut sihtotstarbelist rahastust kultuuri- ja loomesektori jaoks	1,1 miljoni euro väärtuses juba antud rahastust 85 magistriõppe üliõpilasele; toetus magistriõppe üliõpilaste riikidevaheliseks liikuvuseks.	EIP sihtotstarbeline rahastus 430 miljonit eurot, sellega seotud energiatõhususotstarbelised investeeringud ligikaudu 540 miljonit eurot; vahend pakub pilootprojektina ka kogemust võimalikuks tegevuse laiendamiseks.

C -Riskijagamisvahendid

	Riskijagamisrahastu (RSFF) (SWD punkt V.3.1) Vastutav peadirektoraat: RTD	Programmi „Horisont 2020” teadus- ja innovatsioonirahastu krediiditeenused (InnovFin) (SWD punkt V.3.2) Vastutav peadirektoraat: RTD	Laenutagamisvahend (LGTT) (SWD punkt V.3.3) Vastutav peadirektoraat: MOVE
a) Nimetus/alusakt	Otsus nr 1982/2006/EÜ	Määrused (EL) nr 1291/2013, (EL) nr 1290/2013	Määrused (EÜ) nr 680/2007, (EL) nr 670/2012
b) Kirjeldus	Laenurahastusvahend, millega parandatakse T&A ning innovatsiooniga tegelevate lõplike toetusesaajate riskirahastusvõimalusi	Laenurahastusvahend, millega parandatakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerivate lõplike toetusesaajate riskirahastusvõimalusi	Tulupõhiste transpordiprojektide riskijagamisvahend
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP	EIP	EIP
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	960,7 miljonit eurot 960,7 miljonit eurot	645,5 miljonit eurot 645,5 miljonit eurot	211,9 miljonit eurot 211,9 miljonit eurot
e) Tulemused	Allkirjastatud lepingud 11,3 miljardi euro suuruse oodatava rahastuse kohta 114 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks	Allkirjastatud lepingud 4,4 miljardi euro suuruse oodatava rahastuse kohta 65 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks	5 allkirjastatud projekti olemasoleva tagatissummaga 472 miljonit eurot
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	440 miljonit eurot on eraldatud programmi „Horisont 2020” teadus- ja innovatsioonirahastu krediiditeenustele (InnovFin)	puudub	Summa (6,9 miljonit eurot) sisaldub portfelli esimese järjekoha kahju riskiosas
g) Usalduskonto saldo	927,3 miljonit eurot 5	638,4 miljonit eurot	238,1 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	178,8 miljonit eurot	0	4,25 miljonit eurot
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	10,7 miljonit eurot	90,2 miljonit eurot	puudub
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 5–6,5 Saavutatud: 12	Soovitav: 12,5 Eeldatav: 6,8 Saavutatud: 3,7	Saavutatud: 37,2
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud uut riskifinantseerimist 10,2 miljardi euro ulatuses, mis on jõudnud 112 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaajani; toetatud 20,4 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 25 riiki.	Toetatud uut riskifinantseerimist 2,4 miljardi euro ulatuses, mis on jõudnud 39 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaajani; toetatud 6,2 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 17 riiki.	Toetatud pea 12 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 4 riiki.

	Projektivõlakirjade algatus (PBI) (SWD punkt V.3.4) Vastutavad peadirektoraadid: MOVE, ENER, CNECT	Euroopa Ühendamise Rahastu riskijagamise võlainstrument (CEF DI) (SWD punkt V.3.5) Vastutavad peadirektoraadid: MOVE, ENER, CNECT	Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF) (SWD punkt V.3.6) Vastutavad peadirektoraadid: ENV/CLIMA
a) Nimetus/alusakt	Määrused (EL) nr 670/2012, (EL) nr 1316/2013	Määrus (EL) nr 1316/2013	Määrus (EL) nr 1293/2013
b) Kirjeldus	Riskijagamisvahend taristuprojektide (transpordi, energia ja lairiba) kapitaliturupõhise rahastamise elavdamiseks	Riskijagamisvahend taristuprojektide rahastamist hõlbustavate laenude/tagatiste/projektivõlakirjade jaoks	Riskijagamisvahend looduskapitali tehtavate tulusate investeeringute rahastamiseks
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP	EIP	EIP
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	230 miljonit eurot 230 miljonit eurot	246,7 miljonit eurot andmed puuduvad	30 miljonit eurot 11,7 miljonit eurot
e) Tulemused	5 allkirjastatud tehingut (3 transpordi, 1 energeetika ja 1 telekommunikatsiooni sektoris) 230 miljoni euro suuruse rahastuse kohta;	andmed puuduvad (investeeringuid veel pole)	andmed puuduvad (tehinguid veel pole)
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	1,3 miljonit eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	236,3 miljonit eurot	andmed puuduvad	11,7 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	12,4 miljonit eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Saavutatud: 12,6	Soovitav: 6–15	Soovitav: 2 –4
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud 5 rahastamiskõlblikku projekti krediidikvaliteedi parandamise kaudu 335 miljoni euro väärtuses, mis on andnud investeeringusummaks ligikaudu 3 miljardit.	Sihtrahastus 18–45 miljardit eurot eeldusel, et instrumendile tehakse kättesaadavaks kogu võimalik 2,4 miljardi euro suurune eelarveeraldis.	Sihtrahastus 120–240 miljoni euro ulatuses liigirikkuse ja kliimamuutustega kohanemise edendamiseks

	VKEde algatus (töödokumendi punkt V.3.7) Vastutavad peadirektoraadid: ECFIN, RTD, GROW, REGIO, AGRI
a) Nimetus/alusakt	Määrused (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1303/2013
b) Kirjeldus	Riskijagamisvahend olemasolevate riiklike ja ELi VKEde toetusprogrammide vahelise koostoime täiendamiseks ja kasutamiseks, mis loob VKEdele täiendavaid laenuvõimalusi
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP, EIF
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	14,4 miljonit eurot 6 12,5 miljonit eurot
e) Tulemused	andmed seni puuduvad
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	andmed puuduvad
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 7 Eeldatav: 7
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Kõigi Hispaania piirkondade jaoks luuakse sihtrahastus 5 723 miljonit eurot

D -Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

	Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (FCP-FIS) (SWD punkt V.4.1) Vastutavad peadirektoraadid: EMPL ja ECFIN	2020. aasta Euroopa fond (Marguerite) (SWD punkt V.4.2) Vastutav peadirektoraat: MOVE	Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF) (SWD punkt V.4.3) Vastutav peadirektoraat: ENER
a) Nimetus/alusakt	Otsus nr 283/2010/EL	Määrus (EÜ) nr 680/2007	Määrus (EL) nr 1233/2010
b) Kirjeldus	Väärtpaberite ja muude nõuetele vastavate varade ühisomand juriidilise isiku õigusteta üksusena mikrorahastamisvõimaluste suurendamiseks	Üleeuroopaline kapitalifond, mille eesmärk on toetada pikaajalisi taristuinvesteeringuid Euroopa transpordi-, energeetika- ja taastuvenergiasektoris	Sihtotstarbeline investeerimisfond (SICAV), millest investeeritakse energiatõhususse, taastuvenergia-projektidesse ja puhtasse linnatransporti
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF (fondivalitseja) EIP (kaasinvestor)	Kaasinvestorid: Prantsusmaa (CDC), Itaalia (CdP), Saksamaa (KfW), Hispaania (ICO), Poola (PKO) ja EIP	EIP (volitatud üksus, investor), Deutsche Bank (investeerimisfondi valitseja, investor), CdP (investor)
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	80 miljonit eurot 74 miljonit eurot	80 miljonit eurot 43,7 miljonit eurot	146,3 miljonit eurot 113,2 miljonit eurot
e) Tulemused	42 allkirjastatud lepingut, oodatav rahastus 390,8 miljonit eurot 60 000 rahastamiskõlbliku lõpliku toetusesaaja jaoks	Oodatav rahastus 710 miljonit eurot omakapitalina (Marguerite’i fondi tasandil) 20–30 projekti jaoks	Oodatav rahastus 265 miljonit eurot omakapitalina (EEEFi tasandil) 19 projekti jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	andmed puuduvad	andmed puuduvad	28,1 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	12,7 miljonit eurot 31,3 miljonit eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	Vara puhasväärtus: 71 miljonit eurot	Vara puhasväärtus: 37,9 miljonit eurot	Vara puhasväärtus: 96,9 miljonit eurot
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	0	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 2,33 Eeldatav: 5,2 Saavutatud: 2,33	Soovitav: 125 Saavutatud: 157	Saavutatud: 2,2
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud uut rahastust 172,9 miljardi euro ulatuses, mis on jõudnud 24 841 lõpliku toetusesaajani 45 999 laenu näol; toetatud 247 miljoni euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 14 riiki.	Toetatud uut rahastust 295 miljoni euro ulatuses omakapitalina 10 projekti jaoks (3 TEN-T transpordisektoris, 7 taastuvenergiasektoris); toetatud 4,9 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 8 riiki.	Toetatud uut rahastust 120 miljoni euro ulatuses omakapitalina 10 projekti jaoks, mis on andnud investeeringute kogusummaks 219 miljonit eurot.

E -Laienemisprotsessis osalevate riikide rahastamisvahendid

	WB EDIFi 7 juurde kuuluv tagatisvahend (GF WB 1) (SWD punkt V.5.1) Vastutav peadirektoraat: NEAR	WB EDIFi 8 juurde kuuluv II tagatisvahend (GF WB 2) (SWD punkt V.5.2) Vastutav peadirektoraat: NEAR	Ettevõtete laenufond (ENEF) 9 (SWD punkt V.5.3) Vastutav peadirektoraat: NEAR
a) Nimetus/alusakt	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006	Määrus (EÜ) nr 231/2014	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006
b) Kirjeldus	Tagatisvahend, millega luuakse tingimused uuenduslike ja väga arenguvõimeliste VKEde tekkeks ja kasvuks Lääne-Balkani riikides	WB EDIFi GF1 otsene jätk; tagatisvahend, millega luuakse tingimused uuenduslike ja väga arenguvõimeliste VKEde tekkeks ja kasvuks Lääne-Balkani riikides	Omakapitaliinstrument, millest rahastatakse Lääne-Balkani riikides asutatud VKEde arengu- ja kasvuetapi kapitali
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF	EIF	EIF (usaldusisik), EBRD, DEG, OeEB
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	21,9 miljonit eurot 21,9 miljonit eurot	17,5 miljonit eurot 10 miljonit eurot	11 miljonit eurot 10,4 miljonit eurot
e) Tulemused	Pankadega allkirjastatud 6 lepingut, oodatav rahastus lõplikele toetusesaajatele 117,9 miljonit eurot	Oodatav rahastus: 17,5 miljonit eurot (vähemalt)	Oodatav rahastus 77 miljonit eurot omakapitalina (ENEFi tasandil) ligikaudu 15 lõpliku toetusesaaja jaoks
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	20,12 miljonit eurot	10 miljonit eurot	9,57 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	andmed puuduvad	320 600 eurot
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	127 700 eurot	andmed puuduvad	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 7 Saavutatud: 5,4	Soovitav: 4–5,2	Soovitav: 10 Saavutatud: 7
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Oodatav rahastus 117,9 miljonit eurot 247 lõpliku toetusesaaja jaoks.	Andmed seni puuduvad (10 tehingut ettevalmistamisel).	Toetatud uut rahastust mahus 3 miljonit eurot 1 lõpliku toetusesaaja jaoks.

	Ettevõtete innovatsioonifond (ENIF) 10 (SWD punkt V.5.4) Vastutav peadirektoraat: NEAR	Euroopa Kagu-Euroopa Fond (EFSE) (SWD punkt V.5.5) Vastutav peadirektoraat: NEAR	Loodussäästliku Majanduskasvu Fond (GGF) (SWD punkt V.5.6) Vastutav peadirektoraat: NEAR
a) Nimetus/alusakt	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006
b) Kirjeldus	Omakapitaliinstrument, millest rahastatakse Lääne-Balkani riikides asutatud uuenduslikke VKEsid nende käivitamisetapis	Avaliku ja erasektori partnerlus erasektori arengu toetamiseks laienemispiirkonnas VKEde toetamise kaudu	Uuenduslik fond energiatõhususe ja taastuvenergia projektide rahastamiseks Kagu-Euroopas ja Türgis
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIF (usaldusisik), EBRD, KfW	EIF (usaldusisik) Muud investorid (nt EBRD, KfW, EIP)	EIF (usaldusisik) Kaasinvestorid (nt EIP, EBRD, KfW)
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	21,2 miljonit eurot 21,2 miljonit eurot	87,68 miljonit eurot 87,68 miljonit eurot	38,6 miljonit eurot 38,6 miljonit eurot
e) Tulemused	Oodatav rahastus 50 miljonit eurot omakapitalina (ENIFi tasandil)	EL on eraldanud EFSE-le 113,5 miljonit eurot	ELi on eraldanud GGF-ile 38,6 miljonit eurot, oodatav rahastus 367,7 miljonit eurot
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	ei kohaldata	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	20,76 miljonit eurot	ei kohaldata	andmed puuduvad
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	ei kohaldata	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	113,5 miljonit eurot (EFSE tasandil)	39,3 miljonit eurot (GGFi tasandil)
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Eeldatav: 2	Saavutatud: 43	Soovitav: 9,5 Eeldatav: 8 Saavutatud: 7,5
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Oodatav rahastus 50 miljonit eurot omakapitalina (ENIFi tasandil)	Toetatud uut rahastust mahus 3,8 miljonit eurot 598 735 lõpliku toetusesaaja jaoks; EFSE on olnud mikrorahastamises rahvusvaheline eeskuju (vt SWD)	Toetatud uut rahastust mahus 289 miljonit eurot 18 203 lõpliku toetusesaaja jaoks; aastane energiasääst 1 275 780 MWh; CO2 heite vähendamine 330 741 tonni aastas.

	VKEde kriisist väljumise toetuslaen Türgile (RSL) (SWD punkt V.5.7) Vastutav peadirektoraat: NEAR
a) Nimetus/alusakt	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006
b) Kirjeldus	Kaasrahastamisvahend, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju ja toetada VKEsid, et arendada Türgi majandust
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP (riskijagamise partner) Halkbank, Akbank
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	30 miljonit eurot 30 miljonit eurot
e) Tulemused	265 lõplikule toetusesaajale juba antud rahastus mahus 299,6 miljonit eurot
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	19,4 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	9,4 miljonit eurot
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 10 Saavutatud: 10
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud uut rahastust mahus 299,6 miljonit eurot 265 lõpliku toetusesaaja jaoks eesmärgiga luua üle 4 000 uue töökoha.

F -Naabruspoliitika ja arengukoostöö riikidele ette nähtud rahastamisvahendid

	Naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF) (SWD punkt V.6.1) Vastutav peadirektoraat: NEAR	Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA) (SWD punkt V.6.2) Vastutav peadirektoraat: DEVCO	Aasia investeerimisrahastu (AIF) (SWD punkt V.6.2) Vastutav peadirektoraat: DEVCO
a) Nimetus/alusakt	Määrus (EÜ) nr 1638/2006 Määrus (EL) nr 232/2014 Määrus (EL) nr 236/2014	Määrus (EÜ) nr 1905/2006 Määrus (EL) nr 233/2014 Määrus (EL) nr 236/2014	Määrus (EÜ) nr 1905/2006 Määrus (EL) nr 233/2014 Määrus (EL) nr 236/2014
b) Kirjeldus	Vahend, millega edendatakse investeeringuid, mis keskenduvad energeetikale, transpordile, keskkonnale, VKEdele ja sotsiaal-majanduslikule arengule	Vahend, millega edendatakse investeeringuid ja olulisimat taristut, keskendudes energeetikale ja keskkonnale	Vahend, millega edendatakse investeeringuid ja olulisimat taristut, keskendudes kliimamuutustele, „rohelistele“ investeeringutele ja VKEdele.
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP, EBRD, CEB, NIB, AFD, KfW, AECID, SIMEST	EIP, EBRD, NIB, KfW, AFD, SIMEST, AECID	EIP, EBRD, NIB, KfW, AFD, SIMEST, AECID
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	1 454,1 miljonit eurot 545,7 miljonit eurot	145,6 miljonit eurot 52,7 miljonit eurot	142 miljonit eurot 28,8 miljonit eurot
e) Tulemused	Heaks kiidetud rahastus 13,8 miljardit eurot 112 projekti jaoks	Heaks kiidetud rahastus 672 miljonit eurot (119 miljonit ELi osa + 553 miljonit Euroopa finantsasutuste kaudu) 20 projekti jaoks)	Heaks kiidetud rahastus 1 525 miljonit eurot (89 miljonit ELi osa + 1 436 miljonit Euroopa finantsasutuste kaudu) 18 projekti jaoks)
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	SANAD: 1,0 miljonit eurot GGF: 2,1 miljonit eurot	MIFA „võlafond”: 0 eurot	nagu IFCA puhul
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	15,3 miljonit eurot 9,6 miljonit USA dollarit	8,9 miljonit eurot	nagu IFCA puhul
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	puudub	andmed puuduvad	andmed puuduvad
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 4–5 Eeldatav (2008–2014): 11,41 Eeldatav (2015): 5,91	Soovitav: 4–5 Saavutatud: 6,96	Soovitav: 4–5 Saavutatud: 29,4
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud 28,8 miljardi euro väärtuses investeeringuid (projektikulud kokku); hõlmatud 6 riiki.	Toetatud 828 miljoni euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 5 riiki.	Toetatud 2,63 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 9 riiki.

	Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF) (töödokumendi punkt V.6.3) Vastutav peadirektoraat: DEVCO	Toetus FEMIP 11 -ile (SWD punkt V.6.4) Vastutav peadirektoraat: NEAR	GEEREF (SWD punkt V.6.5) Vastutav peadirektoraat: DEVCO
a) Nimetus/alusakt	Määrus (EÜ) nr 1905/2006 Määrus (EL) nr 233/2014 Määrus (EL) nr 236/2014	Määrus (EÜ) nr 1638/2006	Määrused (EÜ) nr 1905/2006, (EL) nr 233/2014 ja (EL) nr 236/2014
b) Kirjeldus	Rahastamisvahend, mille eesmärk on soodustada investeeringuid ja taristuid sellistes sektorites nagu transport, energeetika, keskkond ja sotsiaalvaldkond Ladina-Ameerikas	Rahastamisvahend, millest antakse kapitali erasektorile tingimustel, mis muidu ei ole kohapeal kättesaadavad	Uuenduslik rahastamisvahend, mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja taastuvenergiaprojekte piirkondlike omakapitalifondide kaudu
c) Kaasatud finantseerimisasutused	EIP, EBRD, AFD, AECID, KfW ja SIMEST	EIP	EIF (usaldusisik), EIP
d) Eelarveliste kulukohustuste ja eelarvest tehtavate maksete koondsumma	252,8 miljonit eurot 114,3 miljonit eurot Kliimamuutuste sektsioon: 17,3 miljonit eurot 15,8 miljonit eurot	224 miljonit eurot 224 miljonit eurot	81,1 miljonit eurot 79,5 miljonit eurot
e) Tulemused	Heaks kiidetud rahastus 3 502 miljonit eurot (232 miljonit ELi osa + 3 270 miljonit Euroopa finantsasutuste kaudu) 28 projekti jaoks	33 miljonit eurot eraldatud tehnilise abi operatsioonidele; 180,3 miljonit eurot eraldatud 28 riskikapitalitehingule; EIP kaasrahastamine 2,3 miljardit eurot	Toetuskõlblike projektide oodatav rahastus 222 miljonit eurot
f) Hinnang rahastamisvahendile tagastatud summade kasutamise kohta	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
g) Usalduskonto saldo	andmed puuduvad	62,4 miljonit eurot	1,6 miljonit eurot
h) Tulud ja tagasimaksed	andmed puuduvad	9,8 miljonit eurot	andmed puuduvad
i) Omakapitaliinvesteeringute väärtus	andmed puuduvad	8,0 miljonit eurot Riskikapitalifondid: 69,2 miljonit eurot	73,9 miljonit eurot
j) Väärtuse langus / realiseeritud tagatised	andmed puuduvad	7,9 miljonit eurot	puudub
k) Finantsvõimendus	Soovitav: 4–5 Saavutatud: 29,6	Eeldatav (2007–2014): 6,0 Eeldatav (2014): 26,8	Soovitav: 2,7 Saavutatud: 2,7
l) Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse	Toetatud 6,9 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 10 riiki.	Toetatud pea 4,4 miljardi euro väärtuses investeeringuid; hõlmatud 6 riiki.	Toetatud uut rahastust mahus 143 miljonit eurot 10 piirkondliku börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva või äriühinguna asutatud fondi jaoks; toetatud umbes 1 miljardi euro väärtuses investeeringuid 33 projekti jaoks.

(1)

     Kehtiva finantsmääruse ja selle kohaldamise eeskirjadega on ette nähtud, et finantsvõimenduse kohta antakse aru, järgides ühtset lähenemisviisi. Kuna rahastamisvahendeid käsitlevad sätted jõustusid 2014. aasta jaanuaris, kohaldatakse seda lähenemisviisi vaid ajavahemiku 2014–2020 rahastamisvahendite suhtes.

(2)

NB! Esitatud summa sisaldub ka riskijagamisrahastus.

(3)

Andmed hõlmavad EFSI-t, täpsemalt vt SWD dokumendist.

(4)

Andmed hõlmavad EFSI-t, täpsemalt vt SWD dokumendist.

(5)

NB! Esitatud summa sisaldab ka riskijagamisvahendit.

(6)

Ainult programmi „Horisont 2020“ arvud, ei sisalda ERFi osamaksu (täpsemalt vt SWD).

(7)

     Lääne-Balkani riikide ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamisvahend (WB EDIF).

(8)

     Lääne-Balkani riikide ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamisvahend (WB EDIF).

(9)

     Kuulub WB EDIFi juurde.

(10)

     Kuulub WB EDIFi juurde.

(11)

     Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu.