EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2016
COM(2016) 655 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS)) rakendamise, välispiiril sõrmejälgede kasutamise ja viisa taotlemisel biomeetria kasutamise kohta / hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames
{SWD(2016) 327 final}
{SWD(2016) 328 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS)) rakendamise, välispiiril sõrmejälgede kasutamise ja viisa taotlemisel biomeetria kasutamise kohta / hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames
1.SISSEJUHATUS
1.1.VIS ja selle roll liikmesriikidevahelise andmevahetuse lihtsustamises
Euroopa Liit peab tagama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärgulisel loomisel isikute vaba liikumise ja julgeoleku kõrge taseme. Seda arvesse võttes on esmane ülesanne viisainfosüsteemi (VIS) arendamine ja rakendamine, et liikmesriigid saaksid vahetada viisaandmeid 1 .
VISi loomiseks võeti vastu ulatuslik õigusraamistik:
nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ loodi liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks VIS;
9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 767/2008 on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikidevahelise viisaandmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada viisataotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist;
13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri) on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis.
VISi eesmärgiks on ka sisejulgeoleku tugevdamine ja terrorismivastane võitlus. Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuses 2008/633/JHA sätestati seejärel tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutustele ja Europolile võimaldati juurdepääs VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil.
VISi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
1)ühise viisapoliitika rakendamise parandamine, konsulaarkoostöö ja keskasutustevaheline konsulteerimine, et vältida ohtu sisejulgeolekule ja soodsama viisakohtlemise otsimist;
2)pettusevastase võitluse ning piiripunktides välispiiril ja liikmesriikide territooriumidel tehtavate kontrollide tõhustamine;
3)abi ebaseaduslike sisserändajate kindlakstegemisel ja tagasisaatmisel;
4)Dublini määruse 2 kohaldamise hõlbustamine.
VIS aitab eelkõige kaitsta liikmesriikide sisejulgeolekut ja võidelda terrorismiga, 3 kuna paraneb viisataotluste hindamine. See tähendab tulemuslikumaid konsultatsioone keskasutuste vahel ning viisataotlejate kontrollimise ja isikusamasuse tuvastamise parandamist konsulaatides ja piiripunktides. Liikmesriikide sisejulgeoleku kaitse ja terrorismivastane võitlus on ühise viisapoliitika üldeesmärk ja põhikriteerium. Lisaks aitab VIS võidelda ebaseadusliku sisserändega 4 ning toob kasu heausksetele reisijatele, parandades ja tõhustades viisa andmise protseduuri ja kontrolle.
VIS võeti ajavahemikus oktoobrist 2011 kuni veebruarini 2016 järk-järgult kasutusele kõikide liikmesriikide konsulaatides kogu maailmas.
26 liikmesriiki ja Schengeniga ühinenud riiki annavad igal aastal umbes 16 miljonit Schengeni viisat. 2016. aasta märtsi lõpuks olid VISi sisestatud peaaegu 23 miljoni viisataotluse andmed ja 18,8 miljonit sõrmejälge.
Süsteemis tehakse üle 1 miljoni toimingu päevas ja 100 000 toimingut tunnis. Süsteemi suutlikkus on kuni 450 000 tehingut tunnis ning selles on võimalik säilitada ja töödelda 60 miljonit viisataotlusi käsitlevat teabeühikut.
1.2.Hindamine ja järelevalve
VISi õigusraamistikuga on nähtud ette, et hinnatakse VISi määruse 5 ja VISi loomise otsuse 6 rakendamist ning VISile õiguskaitse eesmärgil antavat juurdepääsu käsitleva otsuse 7 alusel VISi kasutamist õiguskaitse eesmärgil ja vastavalt viisaeeskirjale 8 biomeetria kasutamist viisataotlusmenetluses.
Seda aluseks võttes ning pidades samuti silmas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames ELi poliitikavahendite hindamise üldpõhimõtteid ja kriteeriume, alustas komisjon 2015. aastal süsteemi esimest hindamist pärast selle kasutuselevõttu (2011). Eelkõige hinnati järgmist:
VISi kui süsteemi toimimist;
seda, kuidas VIS on praktikas rakendatud;
seda, mil määral on saavutatud VISi poliitiline eesmärk;
VISi otstarbekohasust, pidades silmas: tõhusust, tulemuslikkust, asjakohasust, ühtsust ja lisaväärtust ELi viisapoliitika jaoks.
Aruandes (ja selle aluseks olevas hinnangus):
hinnatakse, kas süsteem täidab oma eesmärke mõistlike kuludega;
uuritakse saavutatud tulemusi, võttes arvesse seatud eesmärke;
uuritakse seda, kuidas liikmesriigid rakendavad õigusraamistikku.
Hindamise tegi komisjon. Arvukatelt sidusrühmadelt teabe kogumiseks kasutati paljusid andmekogumisvahendeid, sealhulgas:
põhjalik dokumentide läbivaatamine;
ELi hõlmav uuring, mis saadeti liikmesriikidele ja millele vastas 19 liikmesriiki, 9 ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametile (eu-LISA);
tagasiside eu-LISA haldusnõukogult, VISi nõuanderühma kohtumistelt ja nõukogu pädevatelt töörühmadelt (viisatöörühm, VISi toetajate rühm, VISION), liikmesriikides korraldatavate Schengeni hindamiste tulemused ning teave liikmesriikide konsulaatide vahelise Schengeni koostöö kohta kogu maailmas.
Tuginedes nii liikmesriikide kui ka komisjoni kogemustele VISi kasutuselevõtmisel ja kohaldamisel kogu maailmas, võeti arvesse kolmandate riikide kodanike ja nende riikide valitsuste arvamusi, kelle kodanikele kehtib viisakohustus.
Aruandes kasutatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatud uuringu 10 andmeid, mis käsitlevad lapse isiku tuvastamist sõrmejälgede abil.
Kuigi hindamise alguseks oli VIS toiminud neli aastat, arvestati asjaolu, et VIS võeti kogu maailmas kasutusele järk-järgult. See tähendab, et näiteks 50 % VISi toimingute mahust tehti piirkondades, kus VIS oli kasutusele võetud kõigest 3–4 kuud enne hindamise lõppu ning seega saadi nendest piirkondadest hindamise ajal ainult piiratud andmeid ja toimus piiratud järelevalve. Seda võib küll pidada piiravaks asjaoluks, kuid olemasolevad andmed ja kogutud tõendid võimaldasid teha hulga järeldusi VISi peamiste aspektide ja hindamise käigus esitatud küsimuste kohta.
Lisaks hindamise peamistele järeldustele ja komisjoni seisukohtadele esitatakse käesolevas aruandes ka mitmeid soovitusi edasiste meetmete kohta.
2.Hindamise peamised järeldused
Hindamise järelduste põhjal võib üldiselt väita, et VISi kasutuselevõtmise tulemusel on 1) muutunud lihtsamaks ja tõhusamaks viisa taotlemise protsess, sest tagatakse, et kõikide liikmesriikide kogutud andmeid säilitatakse ja vahetatakse ühises süsteemis, 2) vähenenud riiklike ametiasutuste halduskoormus ning 3) võetud kasutusele selge, sujuv ja tõhus kord viisataotluste menetlemiseks, välispiiril või riigi territooriumil kontrollide tegemiseks, rände eesmärgil riiki siseneda soovivate või tagasi saadetavate kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tuvastamiseks või varjupaigataotluste läbivaatamiseks.
Üldhinnang põhineb allpool loetletud hindamiskriteeriumide analüüsil.
2.1.Kas VIS on olnud sätestatud eesmärkide täitmisel tulemuslik?
Valdav enamik vastanud liikmesriikidest 11 nõustus sellega, et VISi kasutuselevõtmine muutis viisataotluste läbivaatamise menetluse lihtsamaks tänu asjaolule, et võeti kasutusele ühine süsteem, kus säilitada ja mille kaudu vahetada liikmesriikide vahel andmeid, mis käsitlevad viisataotlusi ja nende kohta tehtud otsuseid.
Eu-LISA statistika näitab, et läbivaatamise menetlus kestab viisataotluse esitamisest kuni viisa andmiseni keskmiselt neli päeva, ent enamik liikmesriike vajab taotluse läbivaatamiseks viis päeva. See ajavahemik on oluliselt lühem, kui õigusnormidega ette nähtud tähtaeg 15 tööpäeva.
Enamik vastanud liikmesriikidest 12 nõustus ka, et VISi kasutuselevõtmine lihtsustas võitlust viisapettuste vastu, kuigi enamus 13 oli seisukohal, et see ei mõjutanud taotlejaid nende püüdlustes hiilida kõrvale kriteeriumidest, mille kohaselt määratakse kindlaks see, milline liikmesriik vastutab viisataotluse läbivaatamise eest.
Frontexi 2016. aasta riskianalüüsist selgub, et 2011. aasta oktoobris VISi kontrollide kasutuselevõtmine piiril aitas avastada kohe pärast kontrollide kasutuselevõtmist (2012) piiril rohkem võltsitud viisasid ning mõjus pikemas perspektiivis hoiatusena mitte kasutada ELi territooriumile sisenemisel võltsitud viisat 14 .
Enamik vastanud liikmesriikidest 15 on seisukohal, et VISi kasutuselevõtmine lihtsustas piiripunktides välispiiril ja liikmesriikide territooriumidel tehtavaid kontrolle.
Andmelogidel põhinevate eu-LISA aruannete kohaselt kulub praegu esimese astme kontrolli jaoks keskmiselt 1,36 sekundit, kui kasutatakse sõrmejälgi, ja 0,31 sekundit, kui ei kasutata sõrmjälgi. Teise astme kontroll kestab keskmiselt 13,78 sekundit, kui kasutatakse sõrmejälgi, ja 0,28 sekundit, kui ei kasutata sõrmjälgi.
Piiril sõrmejälgede kasutamise tehniliste edusammude aruandest 16 selgub, et sõrmejälgede võtmiseks ja kontrollimiseks kulub lisaaega õhupiiril keskmiselt 26 sekundit ja merepiiril 44 sekundit. Need andmed näitavad, et välispiiril kontrollide tegemise aeg on märkimisväärselt lühenenud võrreldes varasema olukorraga, kui piirikontroll oli manuaalne. Samuti on tänu biomeetriale suurenenud kontrollide usaldusväärsus.
Valdav enamik vastanud liikmesriikidest 17 nõustus sellega, et VISi kasutuselevõtmine aitab neil peamiselt tänu võimalusele võrrelda biomeetrilisi andmeid tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi.
Paljud vastanud liikmesriigid 18 on seisukohal, et VISi kasutuselevõtmine toetas Dublini määruse kohaldamist, aidates kindlaks määrata liikmesriigi, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest juhul, kui mõni liikmesriik on varjupaigataotlejale andnud viisa. Statistika toetab seisukohta, et liikmesriigid kiidavad heaks VISi kasutamise tõendusvahendina Dublini menetluse raames: ajavahemikul 2011. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta novembrini kasutasid 12 Schengeni liikmesriiki VISi Dublini menetlusega seotud eesmärkidel peaaegu 400 000 korda ja 15 liikmesriiki kasutas VISi ligi 1,38 miljoni varjupaigataotluse menetlemisel.
Peaaegu pooltele vastanud liikmesriikidest kaasnes VISi kasutuselevõtmisega positiivne mõju liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ennetamisele ning ainult kahe liikmesriigi arvates oli mõju piiratud. Seda arvamust toetab statistika, mille kohaselt VISi kasutatakse sisejulgeolekuga seotud eesmärkidel üsna piiratud ulatuses, osaliselt tingituna asjaolust, et VIS võeti sel eesmärgil kasutusele hiljuti 19 . Sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ennetamisele avalduv VISi tajutav vähene positiivne mõju võib olla nii süsteemi piiratud kasutuse põhjus kui ka tagajärg.
2.2.Kas VIS on saavutanud oma eesmärgid tõhusal viisil?
VISi kasutuselevõtmise kulud kuue aasta jooksul (2005–2011) olid peaaegu 151 miljonit eurot. Lisaks sellele kaasnesid liikmesriikidele riikliku süsteemi kasutuselevõtmise kulud, mis ulatusid 1–2 miljonist eurost kuni 30 miljoni euroni ja mille kogusumma oli ligikaudu 600 miljonit eurot, 20 hõlmates esimeste aastate hoolduskulusid. Liikmesriikide kulud sõltusid nende konsulaarvõrgustikust ja kasutatud seadmete liigist. Liikmesriikide jaoks riikliku süsteemi kasutuselevõtmisega kaasnenud kulude arvutamine on keeruline peamiselt seetõttu, kuidas süsteemid on riiklikul tasandil korraldatud. Enamasti ei loodud riiklikku süsteemi nullist, vaid täiustati olemasolevat süsteemi ja kohandati seda, et võimaldada ühendus VISiga. Kuna kolmandate riikide kodanike kontrollimine ja tuvastamine kanti üle kesksesse viisainfosüsteemi, aitas VIS suurendada sünergiat Euroopa tasandil ja vähendada kulusid riiklikul tasandil.
Schengeni viisa tasu taotluse kohta on 60 eurot ja VISis säilitatakse praegu ligikaudu 23 miljonit taotlust, seega kogusid liikmesriigid nende taotluste menetlemise tasuna üle 1 380 miljoni euro. See tulu ei kata siiski mitte ainult VISi kasutuselevõtmise ja käitamise kulusid. Arvestades suurt esialgse investeeringu kulu, suhteliselt väikest edasist hoolduskulu ja võttes arvesse ka liikmesriikide kõiki muid halduskulusid, mis tekivad viisataotluste menetlemisel, näib, et süsteemi kasutuselevõtmise esialgne kulu on suures osas amortiseeritud.
Süsteemi peamine kasu on siiski selle ühiskondlik väärtus ja seda ei saa arvudes väljendada:
VIS aitab kaasa ühise viisapoliitika rakendamisele ja konsulaarkoostööle ning on viisasid väljastavate keskasutuste vahelises teabevahetuses kasutatav kergesti kättesaadav ja turvaline vahend;
VIS võimaldab tuvastada kõik isikud, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;
VIS lihtsustab selliste kriteeriumide ja mehhanismide kohaldamist, mida kasutatakse selle liikmesriigi kindlaksmääramiseks, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, aga ka varjupaigataotluse läbivaatamist;
VIS annab panuse raskete kuritegude vältimisse, avastamisse ja uurimisse.
2.3.Kas VIS on olnud oma eesmärkide täitmisel asjakohane?
Hindamise tulemusel selgus, et VIS on vastus nendele vajadustele, probleemidele ja küsimustele, millega tegelemiseks süsteem algselt loodi.
Seega on VIS kesksel kohal ühise viisapoliitika hea toimimise tagamisel ja ühise vaba liikumise ala toetamisel. See on muutnud viisa taotlemise läbipaistvamaks, eelkõige tänu viisataotluste linkimisele, ja muutnud menetluse ühtlustatumaks, ergutades liikmesriike töötama välja taotluste hindamise ühist korda.
Tänu VISile on viisa taotlemise menetlus ja selle lõpptulemus viisataotleja jaoks paremini etteaimatav.
Lisaks sellele on biomeetria kasutamine muutnud VISi identiteedivarguse ja soodsama viisakohtlemise otsimise juhtumite tuvastamisel oluliseks vahendiks. Biomeetrilist kontrolli peetakse ühise isikute tuvastamise ja kontrollimise menetluse nurgakiviks.
Kuigi hindamise käigus tehti kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad, on tegu enamasti tehniliste täiustustega ja sellega ei kaasne VISi esialgsete eesmärkide läbivaatamine.
2.4.Kas VIS on kooskõlas muude asjakohaste ELi õigusaktidega?
Hindamine näitas VISi ja muude ELi poliitikavaldkondade suurt kooskõla, samuti selgus, et kooskõla VISi ja muude ELi siseküsimuste valdkonna tegevuspõhimõtete vahel suureneb.
Eriti suur kooskõla on VISi ja järgmise nelja poliitikavaldkonna vahel:
-piiri- ja rändepoliitika – tõenäoliselt on mõju kõige suurem ja positiivsem just selles valdkonnas. VIS tõhustas piiripunktides välispiiril ja liikmesriikide territooriumidel tehtavaid kontrolle ja aitas tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;
-varjupaigapoliitika – VIS toetab Dublini määruse kohaldamist, andes selged ja ümberlükkamatud tõendid viisa taotlemise kriteeriumide kohaldamisel ning kasulikku teavet, mida on vaja varjupaigataotluse läbivaatamisel juhul, kui isiku kohta on andmed VISi varem juba sisestatud;
-tagasisaatmispoliitika – kuigi VISi on tagasisaatmismenetluses seni pigem vähe kasutatud, näitab hiljutine suundumus suurenenud vajadust selle vahendi kasutamise järele, sest VIS annab tagasipöördumismenetluses vajalikud ümberlükkamatud tõendid isikusamasuse kohta;
-julgeolekupoliitika – praegu kasutavad liikmesriigid VISi õigusnormide täitmise tagamiseks VIS otsuse alusel üsna erinevalt. Kuid suur rahulolu ja VISist saadav tegelik või ootuspärane kasu annab tunnistust sellest, et tulevikus suureneb nii kasutajate kui ka päringute arv.
VIS on üks kolmest peamisest kesksest teabesüsteemist, mille EL on siseküsimuste valdkonnas välja töötanud. Teised kaks on:
Schengeni infosüsteem (SIS), mis annab isikute ja objektide kohta mitmesuguseid hoiatusteateid, ning
Eurodac-süsteem, mis sisaldab varjupaigataotlejate ja ebaseaduslikult välispiiri ületanud kolmandate riikide kodanike sõrmejälgede andmeid.
Need kolm süsteemi täiendavad üksteist ja kõikide süsteemide ülesanded on seotud välispiiri kindlustamise ning riikide ametiasutuste abistamisega kuritegevuse- ja terrorismivastases võitluses.
Samuti on see oluline vahend, mis aitab varjupaigataotlusi menetlevatel ametiasutustel määrata kindlaks liikmesriigi, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ja on seejärel abiks taotluste läbivaatamisel.
VIS on kooskõlas ELi tegevuspõhimõtetega kaubanduse ja turismi valdkonnas, sest hindamine ei näidanud, et VISil on neile valdkondadele oluline mõju. Liikmesriikidesse tehtud turismi- või ärireiside arv ei vähenenud.
2.5.Kas VIS loob ELi lisaväärtust?
Hindamise tulemusel selgus, et VIS on tõhusa ja tulemusliku ühise viisapoliitika rakendamisel asendamatu vahend. Samuti panustab VIS üha enam ELi välispiiri julgeoleku tagamisse ning aitab võidelda ebaseadusliku rände, terrorismi ja muude raskete kuritegudega, luues nii ELi lisaväärtust.
VISi roll praeguses kogu ELi hõlmavas piiride haldamise IT-vahendite raamistikus kasvab. Komisjoni hiljuti esitatud ettepanekuga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) loomise kohta 21 kaasneksid ka olulised muudatused VISi määruses, et tagada eelkõige nimetatud kahe süsteemi koostalitlusvõime ja muuta seda, kuidas tehakse piiripunktides VISi kasutades kontrolle. Piiripunktides ja konsulaatides muutuks võimalikuks kahe süsteemi vaheline otsene päringute tegemine mõlemal suunal (EESist VISi ja vastupidi).
Praegu ei ole võimalik pöörduda tagasi olukorda, kus välispiiri julgeoleku tagamiseks, viisa- ja identiteedipettuse ning seega ebaseadusliku rändega võitlemiseks või terrorismi ja muude raskete kuritegudega võitlemiseks kasutatakse ainult riiklikku süsteemi.
3.Komisjoni seisukohad hindamise järelduste kohta
Käesoleva hindamisega seoses on komisjon selgitanud välja rea keskseid valdkondi, kus tuleb lahendada kõik probleemid tagamaks, et VIS suudab oma eesmärke paremini täita.
3.1.Andmete kvaliteet
Hindamise käigus tuvastatud prioriteetsete valdkondade loetelus on esikohal andmete kvaliteet. Andmete kvaliteedi probleemid tulenevad enamasti õigusnormide ebapiisavast kohaldamisest, kuid mõnel juhul ei vasta õigusnormid piisavalt süsteemi tõhusaks kasutamiseks vajalikele kvaliteedinõuetele.
Kvaliteediprobleeme leiti nii tähtnumbriliste kui ka biomeetriliste andmete puhul. Tüüpilised probleemid on järgmised:
aetakse segamini erinevad põhjused, mille tõttu võib isiku vabastada kohustusest anda sõrmejäljed;
raskused eristada olukordi, kus biomeetriliste andmete kogumine ei ole kohustuslik õiguslikel põhjustel (nt viisataotleja on riigipea või valitsusjuht või alla 12aastane laps), olukordadest, kus sõrmejälgede andmine on füüsiliselt võimatu.
Viimasel juhul tuleb eristada seda, kas sõrmejälgi ei ole võimalik anda ajutiselt või siis alaliselt.
Kuigi liikmesriikidel on selge õiguslik kohustus sisestada kõik tähtnumbrilised andmed viisataotluselt VISi, ei täida nad seda kohustust nõuetekohaselt. VIS Maili sidevõrgu kasutuselevõtmine ja selle tihe sidumine VISiga tähendab, et tulevikus ei ole võimalik VIS Maili kaudu päringuid teha, kui olemasolevad andmed ei ole täielikult kohandatud asjaomase päringu nõuetele.
Hindamise käigus rõhutati korduvalt seda, kui tähtis on õigesti linkida sama isiku või koos reisivate isikute taotlused. Valel lingil võivad olla tõsised tagajärjed suutlikkusele jälgida isiku viisataotluste ajalugu ja seega ei vasta see andmete VISi sisestamise eesmärgile. Seetõttu on väga oluline parandada vigane link kohe pärast selle leidmist. Tulevikus tuleks anda lisaks lingi loonud liikmesriigile ka teistele liikmesriikidele võimalus vigu parandada ja vigast linki muuta.
3.2.Aruandlus järelevalve ja statistika eesmärgil
Informatiivse ja usaldusväärse statistika leidmine oli üks peamisi takistusi, kui koguti hindamise jaoks teavet, ja ka muudes protsessides, mida aruande koostamisel arvesse võeti.
Ilma kaalukate kvantitatiivsete tõenditeta ei saaks komisjon teha järgmist:
nõuetekohaselt jälgida seda, kuidas liikmesriigid kohaldavad ELi õigusnorme (kas poliitika hindamise käigus või suunatud protsessi raames, nt Schengeni hindamise ajal);
põhjendada poliitilisi muudatusi.
Praeguse VISi määruse kohaselt on statistika koostamine ainult liikmesriikide ülesanne. Kuna VIS on tsentraliseeritud süsteem, mille jaoks koostavad ja koguvad andmeid 26 riiki erinevate meetoditega, ei ole selline lähenemisviis paraku tulemuslik ja tekitab tarbetut halduskoormust. Tegelikult on enamik neist andmetest erinevatel statistilistel eesmärkidel ning ka testimiseks lihtsalt ja kiiresti VISist kättesaadavad ning neid on võimalik väheste jõupingutustega koguda ja anonüümseks muuta.
3.3.VISi kasutamine andmete kogumisel
Hindamise käigus leiti, et VISi kasutuselevõtmine lihtsustas märkimisväärselt võitlust viisapettuste vastu, kuid süsteemi ei loodud siiski võltsitud dokumentide/passidega seotud pettuste ärahoidmiseks viisa taotlemise ajal. Kuna kohustus kontrollida reisija sõrmejälgi muudab petturite jaoks raskemaks ületada piiri, kasutades võltsitud viisakleebist, siis võidakse selle kohustuse järelmõjuna kasutada võltsitud viisakleebiste asemel võltsitud viisasid, mis saadakse konsulaadis valeandmeid esitades (viisa taotlemise ajal). See omakorda võib suurendada muude dokumendiliikidega (nt reisidokumendid) seotud pettuse tõenäosust. Selle ärahoidmiseks peaks konsulaat enne sõrmejälgede võtmist kontrollima taotleja isikusamasust, kasutades asjakohaseid tuvastamismeetmeid.
Viisaeeskirjas on sätestatud, et 59 kuu jooksul sõrmejälgede võtmisest viisataotluse jaoks tuleb need sõrmejäljed korduva viisataotluse korral kopeerida uude taotlusse. See tähendab, et isik ei pea isiklikult kohale tulema või andma uuesti sõrmejälgi. Hindamine näitas aga, et tegelikkuses see sageli nii ei ole. Liikmesriigid võtavad sageli iga taotluse esitamise korral taas sõrmejäljed. Põhjusi on kaks: isikusamasusega seotud kahtlused või ei mäleta isik, kas eelmisel korral võeti sõrmejäljed või millal seda tehti.
3.4.Viisainfosüsteemi kasutamine välispiiril
VISi mõju välispiiril tehtavate kontrollide tugevdamisele ja hõlbustamisele on väga positiivne. Eelkõige on viisapettustevastases võitluses tähtis roll sõrmejälgede kontrollimisel koos viisa numbriga.
Kuigi sõrmejälgede kontrollimine VISis koos viisa numbriga on olnud kohustuslik alates 2011. aasta oktoobrist, et täideta seda kohustust ikka veel rahuldavalt ja liikmesriikidevahelised erinevused on väga suured.
Võib eeldada, et selliste viisade järkjärguline kadumine, mis anti ilma sõrmejälgi võtmata (st viisad, mis anti enne VISi kasutuselevõtmist teatavas piirkonnas), suurendab välispiiril VISis tehtavate kontrollide arvu, eelkõige selliste kontrollide arvu, mille tegemisel kasutatakse viisa numbrit koos sõrmejälgedega.
3.5.Andmete kasutamine varjupaigamenetluses
VIS on oluline vahend selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Süsteem annab kiiresti ja usaldusväärselt teavet selle kohta, kas varjupaigataotlejale on antud viisa, ja teavet varjupaigataotleja isiku kohta. Seetõttu annab see tõendeid vastutava liikmesriigi määramiseks ja hõlbustab varjupaigataotleja vastuvõtmist Dublini määruse viisakriteeriumi alusel.
Nagu kinnitasid need liikmesriigid, kes kasutasid VISi varjupaigamenetluses, saab VISi kasutada nii Dublini määruse kohaldamise toetamiseks, aga ka varjupaigataotluse läbivaatamiseks, eelkõige taotleja isiku tuvastamiseks ja tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks. Hindamine näitas siiski, et ainult üksikud liikmesriigid kasutavad VISi varjupaigamenetluses 22 .
3.6.Andmete kasutamine õiguskaitse eesmärgil
Õiguskaitse eesmärgil anti VISi andmetele juurdepääs üsna hiljuti ning seetõttu on hindamistulemused killustatud ja ebapiisavad. Liikmesriikide esitatud andmete põhjal võib teha ainult esialgseid järeldusi. VISi saaks õiguskaitse eesmärgil ulatuslikumalt kasutada, arvestades asjaolu, et VISi peetakse üldiselt tõhusaks ja kasulikuks vahendiks terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise toetamisel. VIS võib anda väärtuslikku teavet, mis võib aidata tuvastada kahtlustatava isik ja hõlbustada kriminaaluurimist.
VISi kasutamine õiguskaitse eesmärgil on liikmesriigiti siiski endiselt väga erinev. Eelkõige ei kasutata veel sõrmejälgede abil otsingu tegemise võimalust. Hindamine ei võimaldanud välja selgitada konkreetseid põhjuseid, miks VISi õiguskaitse eesmärgil vähe kasutatakse. Praeguseid puudusi võib siiski põhjendada süsteemi suhtelise uudsuse, võimalike kasutajate ebapiisava teadlikkuse ning tehniliste ja haldusraskustega.
3.7.Andmekaitse VISis
Andmekaitsealastes õigusaktides on olulisel kohal andmesubjekti õigused. Kui tagatakse, et andmesubjekt saab kasutada õigust oma andmetega tutvuda, neid parandada või kustutada, suureneb nende jaoks andmetöötluse läbipaistvus, samuti aitab see paljastada ebaseadusliku töötlemise juhtumeid ja parandada andmete kvaliteeti seadusliku töötlemise jaoks. Need kaalutlused on veelgi olulisemad seoses viisataotlustega, sest selles valdkonnas on õigusraamistiku nõuete järgimine eriti oluline, kui arvestada ebaseadusliku töötlemise võimalikke negatiivseid tagajärgi.
Hindamise tulemusel selgus märkimisväärne asjaolu: andmesubjektid ei esitanud üldse või esitasid väga vähe taotlusi, et kasutada oma õigust VISis säilitatavate isikuandmetega tutvuda, neid parandada või need kustutada. Seda võib põhjendada liikmesriikide heade näitajatega isikuandmete kaitse alal. Osaliselt võib selle põhjuseks aga olla andmesubjektide teadmatus oma andmekaitsealastest õigustest ja sellest, kuidas neid õigusi kasutada (st kellele andmesubjekt peaks oma taotluse esitama).
Euroopa Andmekaitseinspektori kohapealsete kontrollide käigus, mis korraldati isikuandmete töötlemise seaduslikkuse jälgimiseks, ja VISi kesksüsteemi turvalisuse auditite käigus ei ilmnenud andmekaitseprobleeme. Oma peaaegu kolmeaastase tegevusaja jooksul ei ole eu-LISA saanud ühtegi andmekaitset käsitlevat kaebust.
4.Edasised sammud
4.1.Lähiajal võetavad meetmed / keskmise tähtajaga meetmeid
Kvaliteediküsimused
Selleks et parandada andmete kvaliteeti viisataotluse menetluse varajases etapis, võiks kasutusele võtta andmete kvaliteedi puudusi käsitlevad näitajad, mida kasutatakse viisataotluse kontrollimisel siis, kui taotlus esitatakse. Näiteks võiks koostada näitajatest (nt kuupäev, nimi, vale kuupäev jne) lühikese nimekirja, et oleks võimalik osutada igas taotluses esinevatele vigadele ja asjaomastele väljadele, et hoiatada tulevasi kasutajaid andmete kvaliteedi võimalike puuduste eest.
Tuleks samuti kaaluda asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et andmete puudumine VISis ei ohustaks eelnevat konsulteerimist. Selle probleemi lahendamiseks võiks VISi programmeerida nii, et süsteemis ei saaks eelneva konsulteerimise otsingut käivitada enne, kui süsteemi on nõuetekohaselt sisestatud kogu VIS määruse artiklis 9 nõutud asjaomane teave. Lisaks peaks süsteem võimaldama kiiresti ja üheselt tuvastada isikud, kelle sõrmejäljed süsteemis puuduvad, ja sõrmejälgede puudumise põhjuse, et vältida pikki otsinguid piiripunktis.
Seoses sõrmejälgedega tuleb süsteemi tehniliselt kohandada, et see suudaks paremini eristada juhtumeid, kus sõrmejälgi ei nõuta õiguslikel põhjustel, juhtumitest, kus on olemas faktiline põhjus, miks sõrmejälgi ei saa anda. Nii suudab süsteem paremini esitada üheseid andmeid, mida saab kasutada, et kontrollida, kas konsulaadid täidavad nõuetekohaselt sõrmejälgede võtmise kohustust, ja teha kindlaks juhtumid, kus isikule keelduti viisat andmast, sest oli olemas faktiline põhjus, miks ta ei saanud sõrmejälgi anda.
Selleks et kõrvaldada aruandes nimetatud takistused biomeetriliste andmete kogumisel, eelkõige need, mis mõjutavad näokujutise kvaliteeti, ja võimaldada tulevikus teha kombineeritud otsinguid, kasutades näokujutist, võiks kehtestada alternatiivsed nõuded, nagu foto tegemine viisataotluse esitamise ajal kohapeal.
Andmete kvaliteedi tsentraliseeritud järelevalve ning selle ühiste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine tagaks nende probleemide tulemuslikuma lahendamise. Seetõttu tuleks tulevikus anda eu-LISA-le asjaomane roll, sealhulgas teha talle ülesandeks koostada andmete kvaliteedi aruandeid.
Tsentraliseeritud tehnilised lahendused seoses eelneva konsulteerimise ja esindusega
Võiks näha ette tsentraliseeritud tehnilise lahenduse, mida kohaldavad ühetaoliselt kõik eelneva konsulteerimisega seotud liikmesriigid; kaaluda võiks näiteks vastuvõtva liikmesriigi kindlakstegemise maatriksi kasutuselevõtmist. See aitaks luua sünergiat ja lihtsustaks liikmesriikide jaoks asjaomaste IT-süsteemide hooldust ning tagaks, et enne konsultatsiooni alustamist on VISi salvestatud kõik olulised andmed.
Kaaluda võiks ka tsentraliseeritud tehnilist lahendust, mille abil teha kindlaks vastuvõtvad liikmesriigid, kes on seotud tagantjärele teavitamisega. Nii salvestatakse asjakohased andmed süsteemis enne, kui saadetakse teade.
Samuti võiks kaaluda VISis tsentraliseeritud tehnilise lahenduse kasutuselevõtmist liikmesriikide konsulaaresinduse maatriksi jaoks. Nii kaoks liikmesriikide jaoks vajadus lisada esinduslepingutesse tehnilised määratlused ja uute lepingute sõlmimine muutuks lihtsamaks. Sellest saaksid kasu ka viisataotlejad, sest kaoks ebakindlus, mis praegu on seotud viisataotluse menetluse läbiviimisega esinduse korral.
VIS Maili integreerimine VISi
Selleks et muuta teabevahetus kesksüsteemi ja riiklike süsteemide vahel ühtsemaks, tuleks konsulteerimiseks kasutatav VIS Mail integreerida VISi infrastruktuuri. See muudaks liikmesriikide jaoks lihtsamaks oma ülesannete täitmise, sest oleks vähem süsteeme, mida on vaja riigi tasandil hallata ja hooldada. Selle meetmega võiks kaasneda vajalike teadete/teatiste (st konsulaarkoostöö, piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmist käsitlevad teatised) läbivaatamine, mida võiks teostada VIS Maili kaudu.
Korduv sõrmejälgede kogumine 59 kuu möödudes
Võimalik lahendus 59 kuu reegliga seotud probleemile oleks järgmine: iga konsulaat peab andma viisataotlejale tõendi selle kohta, et teataval kuupäeval on temalt võetud sõrmejäljed. Asjaomasele isikule tuleks öelda, et kui ta järgmise 59 kuu jooksul taas viisat taotleb, peab ta esitama selle tõendi.
Juurdepääs VISile õiguskaitse eesmärgil
Arvestades asjaolu, et hiljuti anti VISile juurdepääs terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil, oleks vaja lisateavet ja tõendeid, et teha kindlaks, miks süsteemi on nimetatud eesmärgil seni nii harva kasutatud.
Tulevikus võiks anda õiguskaitseasutustele võimaluse teha VISis otsinguid, kasutades latentseid sõrmejälgi ja fotosid. Nii oleks sellistest otsingutest rohkem kasu ja need oleksid tulemuslikumad.
VISi süstemaatiline kasutamine piiril
Liikmesriikide ametiasutusi tuleks julgustada järgima kehtestatud kohustust teha kohustuslikke kontrolle, mille tegemisel kasutatakse viisa numbrit koos viisaomaniku sõrmejälgedega. Praktilist teavet välispiiril ettenähtud viisakontrollide kohta võib leida dokumendist „Praktiline käsiraamat piirivalveametnikele“ ja seda ajakohastati kooskõlas süsteemi täieliku kasutuselevõtmisega. Lisaks võib välispiiridel kasutatavate infosüsteemidevaheline kavandatav parem koostalitlusvõime hõlbustada ja kiirendada nõutavate kontrollide tegemist. Kuna piiriületamisel tekkivad viivitused on VISis süstemaatiliste kontrollide tegemise üks peamisi takistusi, peaks paremal toimivusel ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi väljatöötamisel olema positiivne mõju.
VISi kasutamine, et tuvastada nende inimeste isikusamasus, kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega või kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult
Liikmesriigid peaksid kaaluma oma territooriumil ilma kehtivate reisidokumentideta viibivate ebaseaduslike rändajate süstemaatiliste kontrollide kasutuselevõtmist, et tagasisaatmise eesmärgil kindlaks teha nende isik. Kuigi kolmandad riigid ei pea VISis sisalduvaid andmeid sageli piisavaks tõendiks, mille alusel väljastada tagasisaatmise eesmärgil reisidokumendid, võib süsteemist olla siiski kasu kodakondsuse kindlakstegemiseks ja järgneva uurimise käigus. Kõige uuemate ELi tagasivõtmislepingute kohaselt piisab VISi otsingu tulemustest, et tõendada isiku kodakondsust.
VISi kasutatakse tagasisaatmise eesmärgil praegu ainult väga harva. VISil võiks aga olla palju olulisem roll, kui arvestada võimalust, et seal saab säilitada viisataotleja passi isikuandmetega lehe skännitud koopia. Kui liikmesriikidele antakse võimalus tutvuda ebaseadusliku rändaja passi koopiaga, suureneks tulemusliku tagasisaatmise võimalus ja menetlus kiireneks. Samuti saaks nii saata rohkem rändajaid tagasi tagasisaatmise eesmärgil antud ELi reisidokumendi 23 alusel, mida kasutatakse koos passi koopiaga.
VISi süstemaatiline kasutamine varjupaigataotluste menetlemisel
VISi võimalusi varjupaigataotluste menetlemise eesmärgil peaksid kõik liikmesriigid kasutama palju süstemaatilisemalt. Kõiki liikmesriike tuleks julgustada kasutama VISi varjupaigataotluste menetlemise eesmärgil, et:
määrata varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik, eesmärgiga tagada tulemuslikum ja ühtsem kord, ning
aidata teha kindlaks taotleja isik ja usaldatavus, kui vaadatakse läbi varjupaigataotluse sisu.
Seoses Dublini menetlusega nähakse Dublini III määruse uuesti sõnastatud ettepanekus 24 ette liikmesriikide kohustus teha VISis otsing. Tulevikus peaks varjupaigataotlusi menetlevatel ametiasutustel olema luba teha osana usaldatavuse hindamisest VISis otsing, et kontrollida reisi eesmärki.
Andmekaitse
Riiklikke andmekaitseasutusi tuleks kutsuda üles tegema kvaliteedikontrolle ja kontrollima teavet, mida edastavad andmesubjektidele diplomaatilised esindused, konsulaaresindused ja välised teenuseosutajad, ning tegema veelgi süstemaatilisemaid kontrolle, sealhulgas riikliku VISi auditeid.
Otsingute suurem tulemuslikkus, et võidelda pettusega
VIS on oluliselt tõhustanud võitlust identiteedipettusega viisataotluse menetluse raames ja piiril, eelkõige tänu biomeetria kasutamisele. Laiendada võiks võimalusi piiril tehtavate teise astme kontrollide korral, mida tehakse reisijatele, kelle sõrmejälgi ei ole füüsiliselt võimalik kontrollida (või kellelt ei olnud viisa taotlemise ajal füüsiliselt võimalik sõrmejälgi võtta), et lubada kuvada ka ebatäpseid tulemusi. Sellised tulemused annaksid piirivalveametnikele rohkem teavet, võimaldades neil otsustada, kas on olemas pettusekahtlus.
VISi andmetel põhinev statistika
Statistika koostamise seisukohalt tundub liikmesriikide nimel aruannete koostamise usaldamine eu-LISA-le olevat asjakohane samm edasi. Sarnaselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta tehtud ettepanekule võiks eu-LISA-le teha ülesandeks luua keskne teabehoidla ning võimaldada sellele korrapärane juurdepääs komisjonile, liikmesriikidele ja ELi ametitele (nagu Frontex ja Europol). Sel eesmärgil tuleks eu-LISA-le teha ülesandeks ka otsuse 2008/633/JSK kohaldamisel tehtud andmetöötlustoimingute registrite pidamine. Pikemas perspektiivis tuleks muuta võimalikuks nende andmete kombineerimine teiste andmebaaside (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem) andmetega, et koostada rändetrendide strateegilisi aruandeid. Liikmesriikidel võiks siis olla juurdepääs:
-tehnilisele statistikale (viisataotluse dokumente sisaldavate failide loomine, otsingud, autentsuse kinnitamiste arv ühes tunnis, päevas, kuus, aastas jne);
-arvandmetele, mis käsitlevad VISi tulemuste võrdlust eesmärkidega (nii üldandmed kui ka liikmesriigiti);
-VISi andmete ettevõtlusteabele ja analüüsile (võimalik eraldi andmehoidla, mis sarnaneb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmehoidlale), arvestades kõikide liikmesriikide viisaaktiivsust. Sellega seoses võiks viisastatistika koostamise ülesande anda komisjonilt (ülesanne anti komisjonile viisaeeskirjaga) üle eu-LISA-le.
Lisaks võiks aruande, mille eu-LISA esitab VISi tehnilise toimimise kohta iga kahe aasta järel, edaspidi esitada igal aastal. See parandaks süsteemi järelevalvet ja viiks asjaomased sätted kooskõlla teiste samalaadsete vahendite (SIS, Eurodac) kohta kehtivate sätetega.
Muudetud VISi määrus peaks võimaldama komisjonil nõuda eu-LISA-lt statistika esitamist süsteemi rakendamise teatavate aspektide kohta või selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad erinevaid VISiga seotud poliitilisi aspekte, eelkõige liikmesriikides korraldatavate Schengeni hindamiste jaoks vajalike andmete esitamist.
4.2.Muud võimalikud edasised muudatused VISis
Lisaks õppetundidele VISi õigusraamistiku senise kohaldamise kohta tuleb tähelepanu pöörata ka VISi tulevastele kasutusvõimalustele. Üha tihedamalt ühendatud maailmas, kus erinevate poliitikavaldkondade seosed on keerulised, annab VIS piirijulgeoleku valdkonnas märkimisväärseid mittemõõdetavaid eeliseid. Need hõlmavad võimalikke lihtsaid ja soodsaid ühendusi:
olemasolevate ELi süsteemidega (SIS, Eurodac);
loodavate ELi süsteemidega (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem);
andmebaasidega (varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas).
Pärast 6. aprillil 2016 esitatud teatist „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 25 (arukate piiride teatis) moodustas komisjon kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma, kellele tehti ülesandeks erinevate võimaluste õiguslike, tehniliste ja talituslike aspektidega tegelemine, et saavutada SISi, VISi ja Eurodaci koostalitlusvõime. Lõplikku aruannet, mis sisaldab soovitusi, oodatakse 2017. aasta keskpaigaks, ja selle tulemusel võib osutuda vajalikuks teha VISis õiguslikke muudatusi, et saavutada selle koostalitlusvõime teiste süsteemidega.
Enne aasta lõppu on kavas esitada ettepanek luua ELi reisiteabe ja reisiloa süsteem (ETIAS) ning määrata eu-LISA-le uued ülesanded, mille hulka kuulub kõikide süsteemide andmekvaliteedi keskse järelevalvesuutlikkuse väljatöötamine.
Tehnilise ja operatiivse koostalitlusvõime ning uute funktsioonide edendamisel ja rakendamisel tuleb arvestada põhiõigusega isikuandmete kaitsele, mida on tunnustatud põhiõiguste harta artiklis 8, ja eelkõige sellest õigusest tuleneva eesmärgikohasuse põhimõttega 26 .
Suuremahuliste süsteemide koostalitlusvõimet uurides tuleb erilist tähelepanu pöörata lõimitud andmekaitse nõuetele, mis on esitatud uue isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artiklis 25 ja isikuandmete kaitset politseikoostöö valdkonnas käsitleva direktiivi 2016/680 artiklis 20.
Lisaks selgus 2015. aastal korraldatud eu-LISA hindamise tulemusel, 27 et VISi operatiivjuhtimise täieliku järjepidevuse tagamiseks tuleks eu-LISA-le anda komisjoni ülesanded, mis on seotud sideinfrastruktuuriga. Mõned neist algatustest ja järeldustest nõuavad VISi ja muudesse õigusaktidesse muudatuste tegemist.
Hindamise tulemusel selgus liikmesriikide teatav huvi ka pikaajalise riikliku viisa, sealhulgas VISi sisestatud biomeetriliste andmete vastu.
Tuleks analüüsida võimalust kohandada tsentraalsüsteemi konfiguratsiooni, et see vastaks paremini vajadusele tagada häireperioodil kiiresti ja tulemuslikult kättesaadavus.
Selleks et võimaldada eu-LISA-l testida erinevaid VISi funktsioone, tuleks eu-LISA jaoks luua realistlikumad testimislahendused, mis on kooskõlas kohaldatava andmekaitseraamistikuga.
Nagu märgitud uuringus, mis käsitleb alla 12aastastelt lastelt sõrmejälgede võtmise usaldusväärsust, 28 ja võttes arvesse 2016. aasta komisjoni aruannet inimkaubanduse kohta, 29 tuleks edasi uurida võimalust alandada lastelt sõrmejälgede võtmise korral vanusepiir 6 aastale, arvestades lapse parimaid huve, ning selleks, et hinnata eelkõige sõrmejälgede võtmise võimalusi aidata teha kindlaks inimkaubanduse ohvreid ja avastada inimkaubitsejaid.
4.3.Võimalik õigusaktide läbivaatamine
Teatavad VISi õigusraamistiku hindamise käigus tuvastatud puudused on võimalik kõrvaldada ja teatavad soovitused olukorra parandamiseks rakendada ainult siis, kui vaadatakse läbi VISi õiguslik alus. Sellega kaasneks näiteks:
statistika koostamise ülesande andmine eu-LISA-le;
ühenduvus muude süsteemidega;
andmete kvaliteedi eeskirjade parandamine ja andmete kvaliteeti käsitlevate aruannete koostamine;
kehtivatest õigusaktidest aegunud sätete (st VIS Maili kasutuselevõtmist, loomist ja sellele üleminekut käsitlevad sätted või erinevaid üleminekuperioode käsitlevad sätted) kõrvaldamine.
Kui on kavas õigusaktide läbivaatamine ja kui see on vajalik, korraldab komisjon mõju hindamise, mille käigus analüüsitakse ettepanekuga seotud erinevaid poliitikavariante ja mõõdetakse nende võimalikku mõju.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa reisidokumendi kohta ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks, COM(2015)668 (final), 15.12.2015.
COM(2016) 205 (final).
Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta“, SWD(2016) 159 (final).