EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.9.2016
COM(2016) 581 final
KOMISJONI TEATIS
Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks:
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava
Arukad ja kestlikud investeeringud on vajalikud, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
Komisjon on alates 2014. aasta novembrist mobiliseerinud märkimisväärsel hulgal ELi rahalisi vahendeid uudsel viisil, mis maksimeerib riiklike vahendite mõju ning kaasab erasektori investeeringuid. Jätkusuutlikud investeeringud, eelkõige taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, on olnud komisjoni poliitilise tegevuse keskmes. Eelkõige on tõhusamalt kasutatud ELi eelarve piiratud ressursse, millega on kaasnenud meetmed üldise ärikeskkonna parandamiseks.
Komisjon edendab jätkuvalt uusi võimalusi, et avaliku sektori vahendid paremini ära kasutada, kaasata erasektor ja saavutada käegakatsutavaid tulemusi reaalmajanduses.
Kõnealune lähenemisviis on ELis juba andnud julgustavaid tulemusi. Seetõttu tuleks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) – mis on Euroopa investeerimiskava tuum – finantssuutlikkust tugevdada ja kestust pikendada.
Väljaspool ELi on see uus lähenemisviis kasulik ka mitmete probleemide lahendamiseks ELi naabruses ja Aafrikas. Seda arvesse võttes ning eesmärgiga edendada säästvat arengut, töökohtade loomist ja majanduskasvu partnerriikides ning tegelemaks rände algpõhjustega, esitab komisjon täna paljutõotava Euroopa välisinvesteeringute kava.
I. Euroopa investeerimiskava – EFSI 2.0
Euroopa investeerimiskava on osutunud kasulikuks vahendiks, millega saavutada konkreetsed tulemused ja soodustada Euroopas pärast finantskriisi oleva madala investeeringute taseme kestlikku kasvu. Garantii ülesehitus tagab avaliku sektori nappide vahendite optimaalse kasutamise ja võimendamise, et saavutada käegakatsutavad tulemused töökohtade loomise ja majanduskasvu valdkonnas. Euroopa Komisjoni strateegiline partner Euroopa investeerimiskavas on Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp, mis on EFSI kaudu kaasanud vähem kui aastaga 26 liikmesriigis ligikaudu 116 miljardit eurot. Samal ajavahemikul on EFSIst toetust saanud rohkem kui 200 000 VKEd 1 . EFSI on saavutanud reaalseid tulemusi, toetades innovaatilisi projekte, mis aitavad kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule kohalikes kogukondades. Toetatud on projekte Kreekast Soomeni ja Iirimaast Horvaatiani: tipptasemel tööstusprojekte, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate põllumajandusliku toidutööstuse renoveerimist, tuuleparke, uusi tervishoiutehnoloogiaid ja palju muud. Ühtlasi on EFSI oluline noorte tööpuudusega võitlemisel 2 .
28. juunil 2016 kohtunud Euroopa Ülemkogu märkis oma järeldustes, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama“ 3 . Täna vastu võetud ettepanekuga on komisjon kõnealustele prioriteetidele andnud vastuse.
Komisjon on otsustanud kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. EFSI loodi esialgu kolmeks aastaks, eesmärgiga teha vähemalt 315 miljardi euro ulatuses strateegilisi investeeringuid. Kuna selle tegevus osutus edukaks, otsustas komisjon esitada muutmismääruse, millega pikendatakse EFSI ajalist kestust ning suurendatakse selle finantssuutlikkust. See aitab ka vältida mis tahes võimalikke häireid seoses rahastamisega ning tagab, et projektide elluviijad saavad endiselt valmistada ette projekte, mis esitatakse pärast algset investeerimisperioodi. Täna esitatud õiguslik laiendamine katab praegu kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku ja selle toel peaks 2020. aastani küündima investeeringud vähemalt poole triljoni euroni. Suurendamaks EFSI finantssutlikkust veelgi ning saavutamaks investeeringute kahekordistamise eesmärki, kutsub komisjon liikmesriike üles pidama omapoolset panustamist esmatähtsaks. 2020. aastale järgneva perioodi jaoks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et tagada strateegiliste investeeringute jätkumine kestlikul tasemel.
Tänane ettepanek koosneb järgmistest põhielementidest:
EFSI 2.0 – ajalise kestuse pikendamine, finantssuutlikkuse suurendamine ja täiendavuse tugevdamine (esimene sammas).
Lisaks ajalise kestuse pikendamisele ja finantssuutlikkuse suurendamisele tugevdatakse käesoleva seadusandliku ettepanekuga ka täiendavust, keskendudes turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele, et meelitada rohkem ligi erasektori investeeringuid. Selleks et algatuse mõju oleks võimalikult suur, peaks EFSI investeeringumahtude suurendamise kõrval keskenduma peamiselt investeerimisprojektide kvaliteedile (mis tooksid kaasa suurema tootlikkuse ja konkurentsivõime suurenemise). Piiriülesed taristuprojektid, sealhulgas nendega seotud teenused, on konkreetselt määratletud täiendavust suurendavatena, pidades silmas nende olulisust ühtse turu seisukohast. EFSI kavatseb tulevikus veelgi enam keskenduda kestlikele investeeringutele erinevates sektorites, et paremini täita Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe (COP21) eesmärke ning aidata saavutada üleminek ressursitõhusale süsinikdioksiidiheitevabale ringmajandusele 4 kooskõlas aastani 2030 kehtiva säästva arengu tegevuskava eemärkidega. Lisaks on tehtud ettepanek suunata veelgi suurem osa rahast VKEdele, sest vahendite kasutamine on turul olnud eriti kiire seoses VKEde rahastamisvahendiga, mille puhul EFSI on andnud oodatust tunduvalt paremaid tulemusi. Kavandatud on mitu uut rahastamisvahendit, mis koondavad vahendeid Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ja EFSIst, et tugevdada toetust sotsiaalsele ettevõtlusele ja mikrorahastamisele 5 .
EFSI 2.0 oluline eesmärk on suurendada EFSI geograafilist ulatust ning parandada fondi kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades. Ülimalt oluline on EFSI kombineerimine teiste liidu rahastamisallikatega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega 6 . Täna võttis komisjon vastu ühissätete määruse lihtsustamisettepaneku, et hõlbustada sellise kombinatsiooni kasutamist. Lisaks laiendatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et aidata aktiivselt kaasa EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse suurendamisele.
Ühtlasi tehakse ettepanek investeerimisotsuste ja juhtimismenetluste läbipaistvuse suurendamiseks. Investeeringute komitee peab avalikustatavates otsustes täiendavalt selgitama põhjuseid, miks ta leiab, et konkreetne tehing peaks saama kasu ELi garantiist, eelkõige täiendavuse osas. Näitajate tulemustabel avaldatakse pärast seda, kui tehing on ELi garantii raames alla kirjutatud. Lisaks sisaldab ettepanek ka kohustust, et EIP ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) peavad lõplikele abisaajatele (sealhulgas VKEdele) andma teavet EFSI toetuse olemasolu kohta.
Tehnilise abi tugevdamine (teine sammas).
Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab tehnilist abi abivajajatele lähemal, kasutades lepinguid asjakohaste kohalike osalejatega. Paremini suunatud ja konkreetsetele oludele kohandatud tehnilist abi pakutakse ka projektidele, mis hõlmavad mitut liikmesriiki, projektidele, mis soodustavad COP21 eesmärkide saavutamist, ning EFSI kombineerimisele muude ELi vahenditega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, programmiga „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastuga. Samuti nähakse EFSI 2.0 ettepanekuga ette, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus aitab aktiivselt kaasa EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse suurendamise eesmärgile, toetades vajaduse korral kohapeal EIP jõupingutusi uute projektide ettevalmistamisel.
Sellega seoses uurib komisjon võimalust määrata oma esindustesse liikmesriikides spetsiaalsed Euroopa investeerimissaadikud, kes teeksid koostööd komisjoni asjaomaste talitustega, moodustades ühtse investeerimispoliitika meeskonna.
Investeeringutelt takistuste kõrvaldamine ning ühtse turu jätkuv tugevdamine (kolmas sammas).
Kestlike investeeringute edendamiseks on oluline element üldine ettevõtluskeskkond. Osa jõupingutusi süsteemi parandamiseks tuleb ellu viia riiklikul tasandil, teisi probleeme saab edukalt lahendada Euroopa tasandil. Euroopa investeerimiskeskkonna parandamiseks on komisjon juba esitanud mitu algatust, et aidata toetada investeeringuid ja hõlbustada majanduse rahastamist. Nendeks on muu hulgas taristuinvesteeringute madalamad kapitalinõuded kindlustus- ja edasikindlustusandjatele ning riigiabi eeskirjade kohaldamist käsitleva praktilise juhendi vastuvõtmine taristu riikliku rahastamise kohta. Lisaks hõlmavad nii energialiit, kapitaliturgude liit, ühtse turu ja digitaalse ühtse turu strateegiad kui ka ringmajanduse pakett ning rahvusvahelised kaubandus- ja investeerimislepingud konkreetseid meetmeid takistuste kõrvaldamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja investeerimiskeskkonna täiendavaks parandamiseks. See eeldab kõnealuste strateegiate täielikku rakendamist. Näiteks energialiit aitab kaasa eelneva kindluse suurendamisele teatavate sektorite (nt energiatõhusus) avaliku sektori raamatupidamisarvestuse puhul. Eurostat on edasi arendanud ja täpsustanud asjakohaseid avaliku sektori raamatupidamiseeskirju (ESA 2010), eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas. Koostöös EIPga valmivad avaliku ja erasektori koostöö statistilise käsitlemise suunised avaldatakse 29. septembril 2016. Avaldamisele järgneb aktiivne teavituskampaania. Nagu märgiti 1. juuni teatises, jälgib Eurostat hoolikalt avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade mõju avaliku ja erasektori partnerluste loomisele erinevates sektorites ja võtab vajaduse korral täiendavaid meetmeid.
Kapitaliturgude liit 7 aitab kõrvaldada investeerimise rahalised takistused. Selleks kaalutakse täiendavaid muudatusi Solventsus II direktiivis seoses äriühingute kindlustusandjate investeeringutega taristusse ja riskikapitali õigusraamistikuga. Pangandusalaste õigusaktide läbivaatamise käigus, mis võetakse vastu enne aasta lõppu, kavatseb komisjon teha ettepaneku vähendada pankade kapitalinõudeid, mida kohaldatakse taristuvaradesse investeerimisel. Algatused, millega tugevdatakse kaupade ja teenuste ühtset turgu, on samuti olulised Euroopa investeeringute potentsiaali täielikuks avamiseks. Ühtse turu strateegia aitab luua uusi ärivõimalusi ja kõrvaldada olemasolevad regulatiivsed ja halduslikud takistused, eelkõige nende teenuseosutajate jaoks, kes soovivad laieneda üle Euroopa. Väljatöötamisel on konkreetsed ettepanekud, mis on seotud ühtse turu eeskirjade jõustamisega, ning ka meetmed ettevõtlusteenuste, ettevõtete restruktureerimise ja maksejõuetuse valdkonnas. Ühtlasi soovitakse luua lihtsam, tänapäevasem ja pettusekindlam käibemaksusüsteem. Digitaalse ühtse turu strateegia suurendab õiguskindlust digitaalsektoris. Komisjon uurib võimalust luua ühtne ELi lubade andmise raamistik, mida vahetult kohaldataks piiriülese mõõtmega suurte projektide või riiklikku kaasrahastamist hõlmavate suurte investeerimisplatvormide suhtes.
Liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi, et viia ellu vajalikud reformid, mille eesmärk on kõrvaldada investeerimistõkked, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames. See hõlmab selliseid valdkondi nagu maksejõuetus, riigihanked, kohtusüsteemid ja avaliku halduse tõhususe või valdkonnaspetsiifilised õigusnormid. Riigipõhistes soovitustes välja toodud reformid on oluline tingimus, et säilitada ja suurendada investeeringute taset liikmesriikides, võttes arvesse iga riigi eripära. Investeeringute valdkonna reformisoovitusi arutatakse nõukogu erinevates koosseisudes sügisel. Seda arvesse võttes ajakohastab komisjon 2017. aasta Euroopa poolaastat ettevalmistades ka hinnanguid, mis käsitlevad probleeme liikmesriikide investeerimiskeskkondades. Kõnealused töödokumendid avaldatakse taas koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga.
II. Euroopa välisinvesteeringute kava
Investeeringud on oluline tegur ka arengupoliitika ja abi muutmisel, et paremini toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist ja leida lahendused mitmetele probleemidele nii ELi naabruses kui ka Aafrikas. Arukad ja kestlikud investeeringud võivad mängida olulist rolli töökohtade loomisel ja majanduskasvu kiirendamisel arengumaades, tuues kaasa suurema stabiilsuse ja parandades tingimusi kohapeal konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides.
Euroopa Ülemkogu kiitis 28. juunil 2016 heaks komisjoni ettepaneku uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku kohta 8 . Kõnealune raamistik põhineb eeldusel, et rändeprobleemide lahendamine nõuab ühiseid jõupingutusi, mis on täielikult hõlmatud ELi üldistesse suhetesse partnerriikidega ning mida toetavad kõik asjakohased ELi poliitikavaldkonnad ja vahendid. Rändevoogude probleemiga tegelemiseks arendatakse kontakte partnerriikidega, et saavutada lühiajalised eesmärgid, milleks on elude päästmine merel, tagasipöördumiste arvu suurendamine ning sisserändajate ja pagulaste võimalus püsida kodu lähedal.
Vaja on uut lähenemisviisi, et käsitleda tegureid, mis kujutavad endast rände algpõhjuseid nii Aafrikas kui ka ELi naabruses, ning toetada naabreid nende tagajärgede haldamisel. Selleks tuleb rahastada investeeringuid ning kõrvaldada erainvesteeringuid pärssivad tõkked. 2015. aastal lahkus rohkem kui 60 miljonit inimest parema elu otsinguil oma kodukohast. Lahkumise põhjuseks oli kas varjupaiga otsimine konflikti ja sõja eest või piiratud majanduslikud võimalused kodutanumal. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides oli ligikaudu 40 % kõigist ümberasustatud inimest kogu maailmas ning Sahara-taguse Aafrika arvele langes 30 %. Suur hulk ümberasustatud inimesi ja nõrgad majandusväljavaated on ühine väljakutse nii Euroopa Liidu kui ka tema partnerriikide jaoks.
Liidu välispoliitika, eelkõige arengu- ja naabruspoliitika, üritab propageerida liidu väärtusi ja huvisid, sealhulgas heaolu edendamise kaudu. Majanduskasv on jätkusuutliku arengu eeltingimus, kuid arengumaade majanduskasv on jõudnud oma madalaimale tasemele alates 2003. aastast. Üleilmne majanduskriis on süvendanud ebastabiilsust ja konflikte Aafrikas ja ELi naabruses, mistõttu on suurenenud ka üldine võlakoormus. Ettevõtted seisavad silmitsi krediidi kokkukuivamisega, mis vähendab hädavajalike investeeringute kättesaadavust. Loodusvarade mittesäästev kasutamine jätab arengumaad sageli majanduskasvu allikatest ilma.
Välismaistest otseinvesteeringutest arengumaadesse läheb ainult 6 % nõrgematele riikidele 9 . See tähendab, et investeeringute tase elaniku kohta on peaaegu viis korda madalam kui teistes arengumaades. Samuti on ettevõtluse alustamise kulud nõrgemates riikides peaaegu kolm korda suuremad kui teistes riikides. Aafrika majanduskasv on aeglustunud aastate madalaimale tasemele, hoolimata pidevast demograafilisest kasvust. See suundumus koos märkimisväärsete turvaprobleemidega süvendab vaesust, pidurdab säästvat arengut ning põhjustab majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, mis on sageli rände algpõhjusteks.
Tugevam rõhuasetus investeeringutele on kesksel kohal ka ÜRO 2030. aasta tegevuskavas, selle säästva arengu eesmärkides 10 ja Addis Abeba tegevuskavas arengu rahastamise kohta. Kui ametlik arenguabi on jätkuvalt oluline kõige vaesemate ja nõrgemate riikide jõupingutusteks vaesuse vähendamisel ja säästva arengu saavutamisel, siis üha tähtsamaks muutuvad meie partnerriikide muud rahastamisvahendid , sealhulgas investeeringud, kaubandus, riigisiseste vahendite mobiliseerimine ja hea valitsemistava. Majanduse valdkonnas on vaja uut lähenemisviisi, mis meelitaks eelkõige ligi erasektori investeeringuid, et toetada investeeringuid mahus, mis on vajalik majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. Rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, Addis Abebas võetud kohustuste 11 eesmärk on toetada kaasavat majanduslikku õitsengut, et parandada inimeste heaolu, kaitstes samal ajal keskkonda. Selle protsessi osana 12 on oluline edendada taskukohase ja stabiilse rahastamise kättesaadavust.
Uus sihipärane lähenemisviis aitab toetada säästvat arengut partnerriikides, millest omakorda saavad tulevikus suure kasvuga turud. See annab võimalusi ka eraettevõtjatele kaubanduse ja investeeringute (sh Euroopast) kaudu, toetades Euroopa majandusdiplomaatiat ning aidates kaasa Euroopa majanduskasvule. Sellega toetatakse uue partnerlusraamistiku rakendamist, mille on EL partnerriikidele välja pakkunud.
Nende eesmärkide saavutamiseks, mis on täielikult kooskõlas ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga 13 ning läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikaga 14 , esitab komisjon esimest korda ambitsioonika kava, esialgu Aafrika ja ELi naabruse jaoks. See on ka oluline panus, mille EL esitab oma partneritele eesseisva ÜRO Peaassamblee raames New Yorgis, kus arutelu keskmes on globaalne vastutuse jagamine pikaajaliste suundumuste lahendamiseks rände valdkonnas.
|
Välisinvesteeringute kava pakett Euroopa Komisjoni poolt täna vastu võetud Euroopa välisinvesteeringute kava pakett hõlmab järgmist: 1.Ettepanek määruseks, mis käsitleb Euroopa säästva arengu fondi (EFSD) ja millega luuakse EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond 2.Komisjoni aruanne otsuse nr 466/2014/EL vahehindamise kohta seoses Euroopa Investeerimispangale ELi tagatise andmisega liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks 3.Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseks, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks 4.Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta välistegevuse kohta, mis on kaetud ELi eelarvetagatisega 5.Ettepanek nõukogu määruseks, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta 6.Komisjoni otsuse eelnõu üksikmeetme „Aafrika investeerimisplatvormi loomine“ kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus C(2015)5210 7.Komisjoni otsuse eelnõu, mis käsitleb naabruspoliitika investeerimisplatvormi ning millega muudetakse komisjoni otsust C(2016)3436 naabruspoliitika investeerimisrahastu kohta Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames 8.Komisjoni otsuse eelnõu, mis käsitleb üksikmeedet EFSD tagatisfondi panuse rahastamiseks 11. Euroopa Arengufondist. |
Euroopa välisinvesteeringute kava põhielemendid
Välisinvesteeringute kava tagab Euroopa ühtse lähenemisviisi väljaspool ELi tehtavate investeeringute puhul, ühendades olemasolevad vahendid kolme olulise uuendusega. Esiteks ühendatakse ühtsesse kavasse mitmesugused meetmed, millega edendatakse partnerriikides paremat ettevõtluskeskkonda ja üldist poliitilist keskkonda seoses rahastamisele juurdepääsu ning majanduslikult elujõuliste projektide arendamisega. Teiseks luuakse rahastamistaotluste ühtne sisenemispunkt, tagades sellega avaliku sektori finantseerimisasutuste ja erasektori investeeringute tõhususe ja mõjujõu. Kolmandaks lahendatakse uue tagatismehhanismi abil erasektori investeeringute konkreetsed vajadused suurema riskiga keskkondades.
Välisinvesteeringute kava on uus lähenemisviis, kuidas liit toetab säästvat arengut ning määratleb, valmistab ette ja annab toetust investeerimisprojektidele väljaspool Euroopat. Kava pakub integreeritud partnerlusraamistikku, mis võimaldab täielikku koostööd ELi, liikmesriikide, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, muude rahastajate, riigiasutuste ja erasektori vahel. See aitab parandada avaliku sektori nappide vahendite kasutamist ning viisi, kuidas ametiasutused ja erasektori investorid investeerimisprojektide puhul koostööd teevad 15 . Sellega toetatakse ka reforme, mida on vaja, et võidelda korruptsiooniga, parandada majanduse juhtimist ja kohalikku ettevõtluskeskkonda täielikus koostöös asjaomaste partnerriikidega.
Välisinvesteeringute kava eesmärk on edendada investeeringuid ja töökohtade loomist Aafrikas ja ELi naaberriikides ning meelitada ligi peamiselt erasektori investeeringuid. Kava tugineb EFSI raames saadud kogemustele ning võimaldab kasutada komisjoni, EIP ja teiste asutuste eksperditeadmisi, kellel on investeerimisvahendid arengumaades.
Välisinvesteeringute kava toimib kõrvuti olemasolevate rahvusvahelise koostöö ja arengu rahastamisvahenditega ning täiendab neid. Eelkõige täiendab see projekte, mis on koos partnerriikidega algatatud Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi 16 ja Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi 17 raames, et saavutada partnerlusraamistiku lühiajalised eesmärgid. Sellega tugevdatakse pikemaajalisi arengustrateegiaid, mis pakuvad reaalseid majanduslikke võimalusi kohalikele elanikele ning taaslõimitud rändajatele, tegeledes seega rände algpõhjustega. Välisinvesteeringute kava on oluline vahend säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja arengule lisavahendite leidmiseks kooskõlas Addis Abeba tegevuskavaga arengu rahastamise kohta. ELi naabruses edendatakse kavaga majandusarengut, et saavutada järk-järgult stabiilsus ning üleminek hädaabimeetmetelt struktuursete lahendusteni. Võimalus investeerida kava raames säästvasse ja taastuvenergiasse aitab samuti kaasa COP 21 kokkuleppe rakendamisele.
Välisinvesteeringute kava koosneb kolmest põhiosast, et täita oma peamist eesmärki, milleks on töökohtade loomine ja jätkusuutlik majanduskasv:
i) investeeringute mobiliseerimine;
ii) tehnilise abi tõhustamine; ning
iii) majandus- ja struktuurireformide toetamine, et parandada ettevõtluskeskkonda ja üldist poliitilist keskkonda.
Need prioriteedid on inspireeritud Euroopa investeerimiskava peamistest põhimõtetest ja selle rakendamise käigus saadud kogemustest. Struktuursed ja institutsioonilised reformid ning üldise ettevõtluskeskkonna parandamine on ülimalt olulised pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Ilma selleta võib investeeringute mõju osutuda lühiajaliseks.
Investeeringute tõhus suurendamine partnerriikides eeldab konkreetseid analüüse ja spetsiaalseid lahendusi. Eriti puudutab see partnerriike, mida mõjutavad ebakindlus, konfliktid, märkimisväärne väljaränne ja nõrgad avaliku sektori asutused. Sel eesmärgil luuakse kava raames spetsiaalsed „investeerimisaknad“.
1. Investeeringute mobiliseerimine
Komisjon teeb ettepaneku luua investeerimisvõimalusi partnerriikides, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid sarnaselt Euroopa investeerimiskavale ja EFSI-le. Välisinvesteeringute kava keskmes on uue Euroopa säästva arengu fondi 18 (EFSD) loomine. Säästva arengu fond koosneb piirkondlikest investeerimisplatvormidest, mis kombineerivad rahastamise olemasolevatest segarahastamisvahenditest 19 EFSD tagatise vahenditega, mis tulevad ELi eelarvest ja 11. Euroopa Arengufondist 20 . Säästva arengu fondi juhtimisstruktuur tagab tiheda koordineerimise meetmetega, mis võetakse kavandatud EIP uuendatud välislaenude andmise volituse raames (sh vastupanuvõime algatus ja AKV riikide investeerimisrahastu).
Eeldatakse, et EFSD suudab kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, mobiliseerides kokku 44 miljardit eurot, mis tulenevad 3,35 miljardi euro suurusest eraldisest ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist. Selleks et uue fondi potentsiaali ja tõhusust veelgi võimendada, kutsub komisjon liikmesriike ja teisi partnereid üles panustama ELiga võrdses ulatuses. Allpool kirjeldatud paindlikkusvõimaluste korral võib ELi tagatise kasutamine tuua kaasa täiendavad investeeringud 62 miljardi euro ulatuses. Kui samas ulatuses panustatakse ka segarahastamisse, võib see summa ulatuda kuni 88 miljardi euroni.
1.1 Kuidas see toimib?
Olemasolevate ja hästi toimivate segarahastamisvahendite kombineerimine uue, täiendava tagatisega ning nende ühendamine sidusasse raamistikku loob avaliku sektori ja erainvestorite jaoks „ühe akna süsteemi“. See võimaldab partneritel leida kiiresti kõige sobivamad tooted ning tagada, et projektid muutuvad reaalsuseks, millega luuakse töökohti ja aidatakse kaasa säästvale arengule.
Kaks esimest piirkondlikku investeerimisplatvormi hõlmavad Aafrikat ja ELi naabrust (lõunas ja idas), kuid on võimalus, et hilisemas etapis laiendatakse tegevust ka teistesse piirkondadesse. Uute platvormidega kombineeritakse olemasolevad segarahastamisvahendid, (Aafrika investeerimisrahastu ja naabruspoliitika investeerimisrahastu), andes neile selgemad eesmärgid ja uued ülesanded. EFSD tagatis aitab parandada krediidi kättesaadavust ja suurendada finantsvõimendust, mis on kasulik lõplike abisaajate ja projektide jaoks. Uus lähenemisviis võimaldab investeerimisele suunatud riske jagada teiste investoritega, eelkõige erasektoriga. Sellega meelitatakse ligi erainvesteeringuid, käsitledes peamisi tegureid, mis on seda praegu takistanud.
Kõik huvitatud isikud lepivad ühiselt ja kiiresti kokku konkreetsed projektid. Kuigi Aafrikal ja ELi naaberriikidel on sageli ühised probleemid, on siiski vaja võtta arvesse konkreetseid piirkondlikke või valdkondlikke tingimusi. Partnerriikide tugev osalus ja omavastutus projektide väljatöötamise ja rakendamise ajal on seega otsustava tähtsusega. Asjaomastes piirkondades juba tegutsevatel finantsasutustel palutakse esitada oma ettepanekud, et saada uuest tagatisest kasu. EIP, kes on üks peamine rakendav finantsasutus, hakkab kandma nõuandvat rolli, et veelgi suurendada investeerimisstrateegia kvaliteeti ja mõju. Investeeringud suunatakse sotsiaal-majanduslikele sektoritele ja eelkõige taristusse, sealhulgas energeetika, vesi, transport, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, keskkond ja sotsiaalne infrastruktuur. Samuti toetatakse investeeringuid inimkapitali ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, pöörates erilist tähelepanu töökohtade loomisele, eriti noorte ja naiste jaoks.
ELi strateegiline partner investeeringute puhul on EIP, kes toetab ELi algatust, rahastades EFSD raames abikõlblikke investeeringuid ning kiirendades muude (eelkõige erasektori) rahastamisallikate kasutuselevõttu.
1.2. Suurem mõju
Nagu EFSI ja mitmed finantsinstrumendid, mida toetatakse alates 2007. aastast ELi segarahastamisvahenditest, kaasab uus EFSD tagatis täiendavaid investeeringuid, eriti erasektori investoritelt. Investeeringute suunamiseks konkreetsetele piirkondadele, riikidele või sektoritele loob komisjon nn investeerimisaknad. Tagatis antakse tingimustele vastavatele partneritele (finantsasutused või erasektori investorid) tagatislepingutega, millega rakendatakse investeerimisaknaid. Partnerid toetavad omakorda (laenude, tagatiste, omakapitali või sarnaste toodetega) valitud investeerimisprojektide portfelle ning kindlustavad, et tagatise kate kantakse edasi lõplikele abisaajatele. Konservatiivsetele hinnangutele tuginedes loodab komisjon, et iga tagatud euro mobiliseerib kokku rohkem kui kümme eurot.
Komisjon teeb ettepaneku uuenduslikuks kavaks, millega ELi eelarvest kaetud 1,5 miljardilist tagatist toetab tagatisfond, mille maht on 750 miljonit eurot 21 , et maksimeerida uue EFSD tagatise mõju ja saavutada kriitiline mass tulemuste saavutamiseks kooskõlas väljaselgitatud vajadustega. Uue EFSD tagatise mõju oleks oluliselt suurem, kui liikmesriigid otsustaksid täiendavalt panustada vähemalt 750 miljonit eurot, mis antakse teise järjekoha kahju tagatisena, mida kasutatakse üksnes ebatõenäolise stsenaariumi korral, kui kahju ületab 1,5 miljardit eurot. Osalevad liikmesriigid ei kannaks mis tahes tingimuslikke kohustusi, mis ületaksid nende tagatissummat. Liikmesriigid võivad panustada ka rahas. Seejuures on oluline, et stabiilsuse ja kasvu pakti alusel toimuva riigi rahanduse hindamise kontekstis võtab komisjon pooldava seisukoha liikmesriikide panuste suhtes, nagu on olnud lähenemisviis ka EFSI raames 22 . Liikmesriikide rahalisi sissemakseid tuleks põhimõtteliselt käsitada ühekordsete meetmetena. Liikmesriigi tagatis ei mõjutaks põhimõtteliselt valitsemissektori eelarvepuudujääki, välja arvatud tagatise realiseerimise korral 23 .
Lisaks võivad liikmesriigid, kes panustavad EFSD tagatise tõhustamisse, suunata toetuse konkreetsele eesmärgile. Seda võib teha piirkonna või sektori kaupa. See aitab ühtlustada välisinvesteeringute kava mõju liikmesriikide prioriteetidega.
1.3 Kes on otsustajad?
Komisjoni nõustavad strateegianõukogu ja kaks tegevusnõukogu – üks kummagi piirkondliku investeerimisplatvormi jaoks. Komisjon haldab EFSD sekretariaati, mis tagab välisinvesteeringute kava eesmärkide täitmiseks vajalike ülesannete ja funktsioonide täitmise. Strateegianõukogu, mille kaasesimeesteks on komisjoni esindajad ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja mis koosneb liikmesriikidest ja EIPst, annab strateegilisi suuniseid ning aitab komisjoni üldiste investeerimiseesmärkide seadmisel seoses ESFD tagatise kasutamisega, tagab piirkondlike investeerimisplatvormide koordineerimise ja sidususe välislaenude andmise volituste, vastupanuvõime algatuse ja AKV investeerimisrahastuga, mida haldab EIP. Euroopa Investeerimispank annab komisjonile aktiivselt nõu seoses tagatise haldamisega.
Tagatakse usaldusväärne tehniline hindamine ja hoolsuskohustuse täitmine ning üksikute projektide kiire rakendamine. Enne kui komisjon ettepanekud heaks kiidab, hindavad kõlblikud osapooled projektide riski ja sobivust pangatoetuste saamiseks ning seda kontrollivad sõltumatud eksperdid, et tagada projektide usaldatavus erasektori poolt. Tagatise rakendamise praktilised üksikasjad otsustatakse iga investeerimisakna jaoks.
2. Tehnilise abi tõhustamine partnerriikidega
Rohkemate investeeringute kaasamine nõuab majanduslikult usaldusväärseid, atraktiivseid ja lõpuni kavandatud projekte. Välisinvesteeringute kava raames on komisjon eraldanud märkimisväärselt vahendeid tehnilise abi andmiseks, et aidata naaberriikidel investeeringuid ligi meelitada, suurendades pangatoetuste saamiseks sobivate projektide arvu ja tehes need teatavaks rahvusvahelistele investoritele. Komisjon tugineb ELi kogemustele, mis on saadud Euroopa investeerimiskava raames, eelkõige seoses Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja Euroopa investeerimisprojektide portaaliga.
Tehniline abi keskendub projektide paremale ettevalmistamisele ja edendamisele, et meelitada ligi rohkem investeeringuid, kasutades tehnilise abi jaoks ette nähtud rahastamispakette EFSD piirkondlike investeerimisplatvormide raames. Olemasolev tehniline abi partnerriikides, mis on ette nähtud erasektori arendamiseks spetsiaalsete temaatilise, riiklike ja piirkondlike ELi programmide abil, suunatakse ümber, et tagada selle kooskõla välisinvesteeringute kava üldiste eesmärkidega ning eelkõige selle suutlikkus meelitada ligi jätkusuutlikke investeeringuid.
Projekti veebiportaali kaudu tagatakse ELi rahastamisvõimaluste nähtavus ja kättesaadavus ning antakse tehnilist abi.
Lisaks viib komisjon läbi struktureeritud dialoogi, et paremini mõista kohaliku erasektori vajadusi ja piiranguid ning suurendada Euroopa erasektori võimalusi investeerida partnerriikidesse ja teha koostööd sealsete ettevõtjatega. Koostöös liikmesriikidega soodustab ja toetab komisjon kaasavat avaliku ja erasektori poliitilist dialoogi partnerriikides, et selgitada välja peamised probleemid ja võimalused. Komisjon aitab sihipäraselt kaasa ka erasektori esindajate, sealhulgas kaubanduskodade, sotsiaalpartnerite ning mikroettevõtjaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja naisettevõtjaid esindavate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.
3. Majandusliku juhtimise parandamine, laiem poliitiline ja ärikeskkond ning erasektori kaasamine
Välisinvesteeringute kava eesmärk on parandada ka partnerriikide ettevõtluskeskkonda. Selleks tugevdatakse majandus- ja sotsiaalpoliitika dialoogi ELi ja partnerriikide vahel, et arendada tõhusamaid õigusraamistikke, poliitikaid ja asutusi, mis edendavad majanduslikku stabiilsust, jätkusuutlikku investeerimist ja kaasavat majanduskasvu. Poliitikavaldkondadele keskenduvad koolitused, praktilised õpikojad, mestimisprojektid ja seminarid aitavad suurendada ametnike suudet analüüsida majandusarengut ning sõnastada ja rakendada tõhusaid strateegiaid. Partnerriikidega toimuvaid poliitilisi ja valdkondlikke dialooge tugevdatakse, et toetada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimõiguste austamist, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseaduslike rahavoogude vastast võitlust ning parandada kaubandussuhteid ELi partneritega. Nimetatud dialoogid, mis toimuvad tihedas koostöös kõnealustes riikides asuvate partnerasutustega, aitavad kaasa paremale õigusloomele ja turgude arengule partnerriikides, parandades tööhõivevõimalusi ning toetades kohaliku erasektori väljaarenemist.
Partnerriikide paremast ettevõtluskeskkonnast ja investeerimiskliimast saavad kasu nii kohalik erasektor kui ka ELi ettevõtjad, kes soovivad investeerida. Vastastikuse kasu nimel luuakse uusi töökohti ning tugevdatakse majanduslikke sidemeid ELi ja partnerriikide vahel. Välisinvesteeringute kava täiendab seega Euroopa investeerimiskava.
Kuna EL on pühendunud säästvale arengule, kasutatakse täielikult ära energia- ja kliimadiplomaatia tegevuskava olemasolevad algatused. Rohkem soovitakse otse suhelda ettevõtjate ja valdkondlike ühendustega, et soodustada erasektori kaasatust ja turupõhiseid lahendusi säästva põllumajanduse ja põllumajandustööstuse, säästva energia ning taristu- ja sotsiaalsektoris.
III. Järgmised sammud
Komisjon palub kaasseadusandjail käsitleda täna vastu võetud ettepanekuid eelisjärjekorras, kooskõlas juunis toimunud Euroopa Ülemkogu nõudmistega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles tugevdama ja laiendama EFSId ning käivitama välisinvesteeringute kava EFSD loomise kaudu, mis peaks alustama tegevust niipea kui võimalik ning hiljemalt ELi-Aafrika tippkohtumiseks, mis praegu on kavandatud 2017. aasta sügisesse. Komisjon toetab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbirääkimiste käigus ning jätkab dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega.
Komisjon kasutab kõnealuste rahastamisvahendite rakendamisega saadavaid kogemusi, pidades silmas eelseisvaid arutelusid uue mitmeaastase finantsraamistiku üle.