EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 5.7.2016
COM(2016) 451 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Teatis läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 5.7.2016
COM(2016) 451 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Teatis läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta
Sissejuhatus
Euroopa Komisjon viib ellu ambitsioonikat tegevuskava, mille eesmärk on muuta ELis maksustamine õiglasemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks kooskõlas komisjoni ulatuslikuma eesmärgiga soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja investeeringuid, mis toetavad töökohtade loomist tihedamalt lõimunud ühtsel turul. Äriühingud peaksid maksma makse riigis, kus nad kasumit teenivad. Tegevuskavas keskendutakse maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastasele võitlusele.
Maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõttu jääb avaliku sektori eelarvetesse igal aastal laekumata miljardeid eurosid maksutulu, samuti moonutavad need ettevõtjate vahelist konkurentsi ning õõnestavad kõikidele maksumaksjatele võimaldatavaid õiglasi ja võrdseid tingimusi. Sellised kuritarvitused kahjustavad majanduskasvu soodustavate maksusüsteemide kontseptsiooni ja takistavad tõhusa kapitaliturgude liidu loomist. Innovatsiooni ja konkurentsivõimet silmas pidades on ohtlik olukord, kus väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes on Euroopa peamised tööandjad, maksavad proportsionaalselt rohkem makse kui suured ettevõtjad, kellel on võimalik tegeleda agressiivse maksuplaneerimisega. Maksustamise vältimise tagajärjel võib samuti suureneda tööjõu maksukoormus, kuna valitsused tõstavad kaotatud tulu kompenseerimiseks muid makse, halvendades nii tööhõive olukorda ja tööturu toimivust. Õiglane maksustamine on oluline ka kodanike ja nende valitsuste vahelise ühiskondlikku leppe seisukohast. Üldsus toetab kindlalt meetmete võtmist selliste agressiivsete maksutavade väljajuurimiseks, mis vähendavad riikidele kättesaadavaid vahendeid, mida saaks kasutada muudel eesmärkidel.
Kuna maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on piiriülesed probleemid, ei ole puhtalt riiklikud meetmed nende lahendamiseks üldiselt tõhusad. Kooskõlastamata riiklikud meetmed maksualaste kuritarvituste tõkestamiseks võivad olukorda isegi halvendada, sest nendega võib kaasneda ühtse turu killustumine, uus koormus maksumaksjate jaoks ning uute möödahiilimisvõimaluste tekkimine agressiivsete maksuplaneerijate jaoks. Äärmiselt oluline on, et nii ELi tasandil kui ka rahvusvaheliselt rakendataks maksualaste kuritarvituste vastase võitluse puhul kooskõlastatud lähenemisviisi.
Sel eesmärgil on komisjon esitanud mitmeid ettepanekuid tugevama ja paremini koordineeritud ELi lähenemisviisi kohta, mille eesmärk on maksualaste kuritarvituste ärahoidmine, mis on kooskõlas rahvusvahelise tegevuskavaga ning millega nähakse ette ulatuslikum tegevus, kui see on vajalik ühtset turgu silmas pidades. Nende algatuste tulemusena on juba saavutatud murrangulisi tulemusi, mis peaksid oluliselt parandama kodanike ja ettevõtjate maksustamise korda Euroopas. Samuti on komisjon algatanud riigiabi eeskirjade kohased uurimismenetlused selle kohta, kas teatavad liikmesriigid on teinud valitud hargmaistele äriühingutele maksusoodustusi 1 .
Vaatamata nendele olulistele edusammudele on vaja veel palju ära teha, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu ning piirata võimalusi selliseks rahaliste vahendite suuremahuliseks varjamiseks, nagu tuli ilmsiks nn Panama dokumendilekke tulemusena.
Käesolevas teatises kirjeldatakse seniseid edusamme ja lähikuudel ELi tasandi ja rahvusvahelise tegevuse seisukohast prioriteetseid valdkondi, millega tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja ebaseadusliku finantstegevuse vastu.
ELi LÄBIPAISTVUSE SUURENDAMISEKS NING MAKSUDEST KÕRVALEHOIDMISE JA MAKSUSTAMISE VÄLTIMISE TAKISTAMISEKS KEHTESTATUD TEGEVUSKAVA RAAMES TEHTUD EDUSAMMUD
Maksude suurem läbipaistvus
Esimene samm õiglasema ja tõhusama maksustamise tagamiseks seisnes maksustamise läbipaistvuse suurendamises kogu Euroopas. Pärast seda, kui komisjon esitas kaks ulatuslikku ettepanekut läbipaistvuse kohta, leppisid liikmesriigid hiljuti kokku, et suurendatakse nende maksuhaldurite vahelist avatust ja koostööd ning tugevdatakse kontrolli äriühingute piiriüleste maksutavade üle. Alates 2017. aastast vahetavad kõik liikmesriigid süstemaatiliselt ja automaatselt piiriüleseid maksualaseid eelotsuseid käsitlevat teavet. Lisaks leppisid liikmesriigid 2016. aasta märtsis kokku, et nende maksuhaldurid jagavad maksustamisega seotud eesmärkidel automaatselt riigiti koostatud aruandeid hargmaiste ettevõtjate tegevuse kohta. Need uued õiguslikud nõuded suurendavad oluliselt liikmesriikide võimet kaitsta oma maksubaasi ja võidelda maksudest kõrvalehoidmise skeemide vastu.
Euroopa Liit suurendab ka süsteemi läbipaistvust üldsuse jaoks. Pärast finantskriisi kehtestati pankadele ranged läbipaistvusnõuded. Kapitalinõuete direktiivi 2 kohaselt peavad finantsasutused avalikustama põhilise teabe oma tegevuse kohta ning maksude, kasumi ja riiklike toetuste kohta riigipõhiselt nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvate riikide puhul. Raamatupidamisdirektiivi kohaselt peavad suured kaevandus- ja metsaraietööstuse ettevõtjad samuti koostama avalikke aruandeid riikide lõikes.
2016. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku, mille kohaselt kõik hargmaised ettevõtjad, kelle käive on üle 750 miljoni euro ja kes asuvad ELis, peaksid avaldama internetis konkreetse valiku maksudega seotud andmeid. Kõnealused äriühingud peaksid tegema riigipõhise teabe avalikuks iga ELi riigi kohta, samuti selliste maksujurisdiktsioonide kohta, kes ei järgi hea maksuhaldustava norme. Samuti tuleb esitada koondandmed tegevuse kohta mujal maailmas. Kõnealuste eeskirjadega suurendatakse suurte hargmaiste ettevõtjate aruandekohustust maksuküsimustes ning võimaldatakse üldsusel kontrollida tõhusamalt nende maksukäitumist, mis kannustab hargmaiseid ettevõtjaid maksma makse seal, kus nad kasumit teenivad, kuid võimaldab samas säilitada konkurentsivõime ja vältida väiksemate äriühingute koormamist. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles kõnealust ettepanekut viivitamata arutama.
ELi meetmega on juba kehtestatud läbipaistvusnõue eraisikute raamatupidamisarvestuse suhtes. Alates 2016. aasta jaanuarist on jõus uus õigusakt väljaspool ELi asuvate rahaliste vahendite varjamise tõkestamiseks. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid omavahel automaatselt vahetama suures koguses teavet, mis käsitleb eraisikute ja üksuste välismaal hoitavat tulu ja kapitali. Lisaks on sõlmitud uued maksude läbipaistvuse kokkulepped Šveitsi, Liechtensteini, Andorra ja San Marinoga ning Monacoga allkirjastatakse sarnane kokkulepe lähinädalatel. Selline uus läbipaistvuse tase suurendab liikmesriikide võimet maksudest kõrvalehoidjaid kindlaks teha ja nendega tegeleda ning aitab samas ära hoida sissetuleku ja varade EList väljaspool varjamist maksudest hoidumiseks. Liikmesriikidelt nõutakse neljanda rahapesuvastase direktiivi raames ka tegelike tulusaajate kohta teavet sisaldavate keskregistrite loomist, et tagada kapitalivoogude suurem läbipaistvus ja hõlbustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust. Komisjon on kutsunud liikmesriike üles kohaldama neid eeskirju selle aasta lõpuks.
Õiglasem maksustamine
Komisjoni tegevust maksude läbipaistvuse suurendamiseks on toetanud samavõrd otsusekindel töö selle nimel, et liikmesriigid võtaksid kasutusele vahendid, mis võimaldavad neil kaitsta oma maksubaasi kuritarvituse eest ja koguda õiguspärast tulu.
Komisjoni 2015. aasta juunis vastu võetud õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskavas 3 on sätestatud rida meetmeid ELis äriühingute maksustamise ajakohastamiseks. Tegevuskavaga pandi alus ELi mitmekülgsele lähenemisviisile, mille eesmärk on tõkestada agressiivset maksuplaneerimist ja seda soodustavate režiimide tegevust, viies samas miinimumini põhjendamatu topeltmaksustamise ohu. Mitme algatuse puhul on saavutatud juba palju, eelkõige seoses äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) uuesti kasutuselevõtmisega. Komisjon kavatseb teha sellekohase ettepaneku enne aasta lõppu, et parandada maksukeskkonda ühtse turu äriühingute jaoks ning kõrvaldada samas liikmesriikide süsteemide vahelised ebakõlad, mida agressiivsed maksuplaneerijad praegu ära kasutavad.
2016. aasta jaanuaris vastu võetud maksustamise vältimise vastane pakett hõlmab õiguslikult siduvaid meetmeid agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks ja välisstrateegiat hea maksuhaldustava rahvusvaheliseks edendamiseks. Kõikide kõnealuse paketi elementide puhul on tehtud suuri edusamme. Nõukogu kiitis maksustamise vältimise vastase direktiivi heaks 2016. aasta juunis. See aitab vältida kõige levinumaid kasumi ümberpaigutamise viise – muu hulgas kehtestatakse koordineeritud eeskirjad hübriidsete lahknevuste kõrvaldamiseks, välismaiste kontrollitavate äriühingute maksustamiseks ja intresside mahaarvatavuse piiramiseks. Nõukogu kiitis välisstrateegia heaks 2016. aasta mais ja praegu käib töö kõigi selle meetmete elluviimiseks, sealhulgas ELi loetelu koostamiseks koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest. Oluline edasiminek toimub ka muudes äriühingute maksustamise valdkondades, näiteks siirdehindade eeskirjade ja liikmesriikide sooduskordade läbivaatamisel vastavalt uutele rahvusvahelistele normidele. Lisaks uurib komisjon aktiivselt juhtumeid, kus valitud ettevõtjatele pakutavad stiimulid võivad rikkuda ELi riigiabi eeskirju.
Samuti toetab komisjon hea maksuhaldustava edendamist rahvusvahelisel tasandil. Pidevalt on tehtud edusamme hea maksuhaldustava raamistiku täiustamise alal kogu maailmas ning maksusüsteemide kindlustamisel kuritarvituse vastu. Eriti aitab agressiivse maksuplaneerimise olulisi kanaleid kõrvaldada OECD maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevate meetmete täielik ja laiaulatuslik rakendamine.
ALLESJÄÄNUD PROBLEEMIDE LAHENDAMINE
Vaatamata eelnimetatud olulistele edusammudele on komisjon veendunud, et maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastases võitluses tuleb veel rohkem ära teha. Hiljuti meedias kajastatud dokumendileke paljastas, kuidas salajasi hoiuseid ja finantsstruktuure kasutatakse endiselt sissetuleku ja vara varjamiseks väljaspool ELi, sageli põhjaliku nõustamisteenuse toel. Kuigi teatavatel struktuuridel võib olla õiguspärane eesmärk, võib osa sellisest tegevusest soodustada korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmist.
Paljud eelnimetatud uutest meetmetest, sealhulgas siduvad kuritarvituste vastased sätted, uued läbipaistvusnõuded ja ELi ühtne loetelu koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest, peaksid tulevikus selliseid õigusrikkumisi piirama. Siiski on ELi ja rahvusvahelises maksuraamistikus endiselt olulisi lünki, mis tuleb kõrvaldada, et vältida piiriüleseid maksualaseid kuritarvitusi ja ebaseaduslikku finantstegevust. Euroopa Parlament jagab seda seisukohta ja on moodustanud Panama dokumentide uurimiskomisjoni, kellelt peaks saama kasulikku teavet seoses sellega, kuidas EL kõnealuste kuritarvituste ilmsikstulekule reageerima peaks.
1. Rahapesuvastast tegevust ja maksustamise läbipaistvust käsitlevate eeskirjade vahelise seose ärakasutamine
Panama dokumendileke kinnitas, et vähene läbipaistvus seoses tegelike tulusaajatega võib soodustada rahapesu, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmist. Nendele probleemidele leitavad lahendused peaks seega olema üksteist täiendavad ja omavahel seotud.
Komisjon tegi täna ettepaneku muuta neljandat rahapesuvastast direktiivi 4 konkreetselt ELi kaitsemehhanismi tugevdamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust silmas pidades 5 .
Nende muudatuste hulka kuuluvad rahapesu andmebüroodele kättesaadava teabe ulatuse laiendamine, hoolsuskohustuse nõuete kehtestamine seoses virtuaalsete vääringute konverteerimisega ning ettemakstud vahendite kontrollimeetmete karmistamine.
Varsti võtab komisjon esmakordselt vastu ELi loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi. Neljanda rahapesuvastase direktiivi muudatuste hulka kuulub ühtlustatud loetelu hoolsusmeetmetest, mida finantsasutused peavad võtma seoses sellistest riikidest pärinevate rahavoogudega.
Mitme välja pakutud muudatusega võetakse otseselt sihikule hiljutise dokumendilekke tulemusena avalikuks tulnud lüngad, mis võimaldasid maksustamise vältimiseks varjata raha väljaspool ELi.
Esiteks on muudetud rahapesuvastases direktiivis langetatud passiivsete äriühingute majandusliku omandiõiguse deklareerimise künnist. Nii tagatakse selliste struktuuride puhul suurem läbipaistvus ja valvsus. Teiseks peavad finantsasutused oma maksudega seotud ulatuslikumate finantsaruandluskohustuste raames süstemaatiliselt kohaldama kehtivaid hoolsusmeetmeid lisaks uutele klientidele ka olemasolevate klientide puhul. See võimaldab kontrollida kontosid, mida finantsasutused ei ole enam kui kümne aasta jooksul läbi vaadanud ja mida on võidud kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel. Kolmandaks on selgitatud usaldusfondide tegelike tulusaajate registreerimisnõudeid, et kõrvaldada õigusakti lüngad ja riikide vahelised ebakõlad. Neljandaks paraneb tegelikku tulusaajat käsitleva teabe kättesaadavus: Äriühinguõiguse direktiivi muudatustest tulenevalt peavad liikmesriigid andma üldsusele juurdepääsu äriühinguid ja ärilist laadi usaldusfonde 6 käsitlevale teabele; muude usaldusfondide puhul võimaldatakse sellisele teabele juurdepääs õigustatud huvi korral. See aitab võidelda juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste kuritahtliku ärakasutamise vastu.
Lisaks nendele neljanda rahapesuvastase direktiivi ja äriühinguõiguse direktiivi muudatustele on komisjon teinud ettepaneku maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 7 täiendavaks läbivaatamiseks maksustamisküsimustes. Sellega tagatakse, et kehtib kohustus võimaldada maksuhaldurile juurdepääs ELi rahapesuvastaste eeskirjadega ette nähtud andmetele, eelkõige kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmeid käsitlevatele andmetele ja riikide tegelike tulusaajate registrites sisalduvale teabele, et maksuhaldurid saaksid oma ülesandeid täita ning juurdepääs teabele ei piirduks üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud juhtumitega. Asjaolu, et praegu saavad liikmesriigid valida, kas võimaldada maksuhaldurile juurdepääs sellele teabele, piirab maksuauditite tõhusust. Kui maksuhalduril on juurdepääs sellele teabele, saab ta kindlaks teha läbipaistmatu äriühingu, struktuuri või üksuse taga seisva isiku ja reageerida kiirest olukordadele, mis on seotud maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega.
Rahapesu, terrorismi rahastamise ja üldise kuritegevuse ärahoidmiseks on väga oluline tõhus järelevalve ja nõuete täitmise tagamine. On äärmiselt tähtis, et liikmesriigid võtaksid tugevdatud õigusraamistiku üle ja rakendaksid seda praktikas.
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jõudma viivitamata kokkuleppele seoses neljanda rahapesuvastase direktiivi kavandatud muudatustega, et tõhustada terrorismi rahastamise vastast võitlust ning kõrvaldada olulised lüngad, mille abil on maksudest kõrvalehoidjatel olnud võimalik pääseda väljaspool ELi varjatava raha avastamisest.
Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid samuti kiiresti heaks kiitma halduskoostöö direktiivi kavandatava läbivaatamise, millega tugevdatakse ELi rahapesu vastaste eeskirjade ja ELi maksude läbipaistvuse eeskirjade koostoimet. Nii tagatakse maksuhaldurite juurdepääs olulisele teabele riigi tasandil, võimaldades neil võidelda offshore-fondide kaudu maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu.
2. Tegelikke tulusaajaid käsitleva teabevahetuse täiustamine
Eespool nimetatud ettepanekud, mille kohaselt võimaldataks maksuhalduritele juurdepääs riikide üksikasjalikule teabele tegelike tulusaajate kohta, suurendavad märkimisväärselt maksuhaldurite suutlikkust takistada maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist. Siiski on maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastaseks tõhusaks võitluseks vaja teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe viivitamatu piiriülese kättesaadavuse tagamise teel.
EL on juba ammu teadlik sellest, kui oluline on maksuhaldurite vaheline halduskoostöö maksualaste kuritarvitustega võitlemisel. Maksuhaldurite vaheline automaatne teabevahetus on selles võitluses ELi üks mõjusamaid vahendeid. Seda piiriülest teabevahetust on hiljuti laiendatud kõigile finantskontodele, maksualastele eelotsustele ja hargmaiste ettevõtjate maksudega seotud tegevusele.
Arvestades hiljutisi meediapaljastusi on igati põhjendatud maksuhaldurite vahelise halduskoostöö veelgi ulatuslikum laiendamine, et hõlmata tegelikke tulusaajaid käsitlev teave nii ELi kui ka kogu maailma mastaabis. Maksuhalduritele juurdepääsu võimaldamine teiste liikmesriikide üksikasjalikule tegelikke tulusaajaid käsitlevale teabele aitaks neil oluliselt paremini võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ohuga.
ELi tasandil on kõik ELi liikmesriigid nõustunud osalema Ühendkuningriigi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa algatatud katseprojektis, mille eesmärk on vahetada teavet äriühingute ja usaldusfondide tegelike tulusaajate kohta 8 . See oleks loomulik jätk juba Euroopa Liidu õigusega kehtestatud läbipaistvussätetele ja täna esitatud ettepanekutele, millega võimaldatakse maksuhaldurile täielik juurdepääs tegelikke tulusaajaid käsitlevale teabele. Tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe automaatne vahetamine võidaks lõimida ELis juba kehtiva siduva maksustamise läbipaistvuse raamistikuga.
Rahvusvahelisel tasandil on G20 taas kinnitanud, et peab tähtsaks rahvusvaheliste finantssuhete läbipaistvust; 2016. aasta aprillis esitas G20 üleskutse OECD-le ja FATF-ile 9 teha oktoobriks ettepanek tegelike tulusaajatega seotud uus ülemaailmse läbipaistvusstandardi kohta. Komisjon tervitab igati kõnealust algatust, mis annaks maksuhalduritele juurdepääsu olulisele teabele ja võimaldaks avastada keerukaid ja varjatud offshore-skeeme kogu maailmas. Komisjon toetab kõigi võimalike vahenditega uue ülemaailmse läbipaistvusstandardi väljatöötamist. Pärast seda, kui on täpsemalt teada, kuidas uut ülemaailmset algatust rakendatakse, analüüsib komisjon algatust seoses liikmesriikide tegelike tulusaajate registrite võimaliku omavahelise ühendamisega.
Komisjon on asunud uurima, milline oleks kõige sobivam raamistik, mille kaudu saaks ELi tasandil rakendada tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe automaatset vahetust, et tagada maksuhaldurite varustatus ajakohase ja usaldusväärse teabega välismaal asuvate äriühingute ja usaldusfondide kohta, mis võib nende jaoks olla asjakohane maksustamise seisukohast.
Komisjon esitab liikmesriikide esimese kõnealust küsimust käsitleva analüüsi sügisel ja teeb seejärel saadud tagasiside põhjal kindlaks sobivad edasised meetmed.
3. Järelevalve parandamine agressiivse maksuplaneerimise võimaldajate ja edendajate üle
Hiljutiste meediapaljastuste tulemusena on tähelepanu alla sattunud see, kuidas teatavad finantsvahendajad ja -nõustajad on aidanud oma klientide raha välismaal varjata. Olgugi, et osa komplekssetest tehingutest ja organisatsioonilistest struktuuridest võivad täita täiesti õiguspärast eesmärki, on võimalik, et ülejäänud offshore-tegevus on põhjendamatum või isegi ebaseaduslik. ELi tasandil on juba astutud mitmeid olulisi samme, et takistada äriühinguid ja eraisikuid kasutamast tehislikke või varjatud offshore-struktuure maksustamise vältimiseks või maksudest kõrvalehoidmiseks. Need hõlmavad uusi läbipaistvuseeskirju finantskontode jaoks, 10 kuritarvituse vastaseid sätteid maksustamise vältimise vastases direktiivis, 11 ELi jõulist õigusraamistikku finantssektori jaoks ning neljanda rahapesuvastase direktiivi kavandatud muudatusi. Siiski näib olevat põhjendatud lisameetmete kehtestamine kas horisontaalsete või sektoripõhiste sätetega, milles keskendutakse konkreetselt isikutele, kes edendavad või võimaldavad maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise skeemide kasutamist. See aitaks pädevatel asutustel sellist tegevust varakult kindlaks teha ja takistada ning kõrvaldada õigusaktidest seda võimaldavad lüngad. Samuti oleks sellel hoiatav mõju neile, kes agressiivset maksuplaneerimist aktiivselt soodustavad ja kasutavad.
OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projektis (12. meede) soovitatakse riikidel nõuda maksumaksjatelt ja maksuplaneerimisskeemide edendajatelt (maksunõustajad, õigusnõustajad, finantsasutused jne) nende kasutatavate või edendatavate agressiivse maksuplaneerimise skeemide avalikustamist. Mõned liikmesriigid 12 on sellised avalikustamisnõuded juba riiklikul tasandil rakendanud, samas kui teised riigid kaaluvad nende rakendamise võimalust. Arvestades agressiivse maksuplaneerimise piiriülesust, saab puhtalt riiklikel kavadel olla vaid piiratud mõju. Nõukogu kutsus 2016. aasta mais komisjoni üles „kaaluma seadusandlikke ettepanekuid kohustusliku avalikustamise eeskirjade kohta, juhindudes OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmest, eesmärgiga luua maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise skeemides vahendajatena toimijate jaoks tõhusamad takistavad asjaolud“. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi korduvate üleskutsetega karmimate meetmete kehtestamiseks maksudest kõrvalehoidmise skeemide võimaldajate ja edendajate suhtes.
Komisjon uurib, kuidas oleks kõige parem parandada järelevalvet ja tagada, et agressiivse maksuplaneerimise skeemide edendajate ja võimaldajate tegevust takistatakse tõhusalt 13 . See võib hõlmata näiteks maksuhaldurite jaoks selliste skeemide läbipaistvuse suurendamist.
Sel eesmärgil algatab komisjon 2016. aasta sügisel avaliku konsultatsiooni, et koguda tagasisidet selle kohta, milline oleks kõige sobivam lähenemisviis.
Komisjon teeb samal ajal tihedat koostööd OECD ja teiste rahvusvaheliste partneritega võimaliku ülemaailmse nõustajate tegevuse läbipaistvust käsitleva lähenemisviisi väljatöötamiseks, millega minnakse kaugemale maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (12. meede) soovitustest.
4. Hea maksuhaldustava normide edendamine kogu maailmas
ELi maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastased meetmed on hädavajalikud liikmesriikide maksubaaside kaitsmiseks, ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamiseks ning õiglasema ja konkurentsivõimelisema ühtse turu edendamiseks. Võttes arvesse maksualaste kuritarvituste ülemaailmset olemust, on oluline läbipaistmatute süsteemide ja agressiivse maksuplaneerimise vastu tegutseda rahvusvahelisel tasandil.
Sellega seoses toetab EL kindlalt OECD jõupingutusi hea maksuhaldustava kõrgetasemelisemate normide tagamiseks kogu maailmas nii maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti rakendamise kaasava raamistiku kui ka maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi vahendusel maksustamise läbipaistvuse kontrollimiseks tehtava töö kaudu. EL on siduvate õigusaktide kaudu kiiresti taganud finantskontosid käsitleva teabe automaatset vahetuse uue üleilmse standardi (ühine aruandlusstandard) ja oluliste maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevate meetmete rakendamise. Seega on EL eeskujuks rahvusvahelise hea maksuhaldustava järgimise alal. Praegu on esmatähtis tagada, et ELi rahvusvahelised partnerid rakendaksid samuti kõnealuseid hea maksuhaldustava rangemaid nõudeid ja EL peab selle eesmärgi saavutamiseks avaldama rohkem survet ülemaailmsete foorumite, eelkõige G20 raames.
2016. aasta jaanuaris esitles komisjon tõhusa maksustamise ühist välisstrateegiat, 14 millega soovitakse panna alus ühtsele ELi lähenemisviisile hea maksuhaldustava edendamiseks kogu maailmas. Selles strateegias märkis komisjon ära rea vahendeid hea maksuhaldustava üleilmseks edendamiseks, sealhulgas põhjalike kokkulepete sõlmimise kolmandate riikidega ja arenguriikide abistamise hea maksuhaldustava normide täitmisel. Hea maksuhaldustava normide järgimisest hoiduvate riikide korralekutsumiseks tegi komisjon ettepaneku seada ELis sisse uus riikide probleemsete maksujurisdiktsioonide nimekirja kandmise menetlus. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi üleskutsetega 15 koostada ELi nimekiri koostööd mittetegevatest maksujurisdiktsioonidest. ELi ühine nimekiri põhineb selgetel, objektiivsetel ja rahvusvaheliselt põhjendatud kriteeriumidel, põhjalikul kontrollimenetlusel ja avatud dialoogil asjaomaste kolmandate riikidega. ELi rahandusministrid kiitsid kolmandate riikide nimekirja kandmise menetluse 2016. aasta mai majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus heaks ja esitasid üleskutse esimese ELi nimekirja koostamiseks 2017. aastaks. Lisaks taotlesid nad, et äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm kaaluks asjakohaste vastumeetmete võtmist paralleelselt kõnealuse nimekirja koostamisega.
ELi ühine nimekiri peaks olema oluline hoiatusvahend nende riikide jaoks, kes ei ole nõus järgima ülemaailmset suundumust, mille eesmärk on muuta maksustamine õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Lisaks annab ELi nimekirja koostamisele lisaväärtust G20 hiljutine üleskutse luua rahvusvaheline nimekiri koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest. ELi ühine nimekiri võib olla mudel, mille põhjal koostatakse tulevikus rahvusvaheline nimekiri, arvestades asjaolu, et ELi nimekiri koosneb rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel.
ELi nimekirja kiire loomise hõlbustamiseks on komisjon lõpule viimas kõigi kolmandate riikide eelhindamist, mille eesmärk on teha kindlaks, millist riski kujutavad kolmandad riigid liikmesriikide maksubaasi õõnestamise seisukohast. Komisjon esitab analüüsi tulemused äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühmale enne suve. Tänu sellele saavad liikmesriigid kiiresti kindlaks teha, milliste kolmandate riikide hea maksuhaldustava järgimist nad soovivad põhjalikumalt kontrollida, ja algatada välja valitud jurisdiktsioonidega dialoogi enne 2016. aasta lõppu.
Komisjon teeb samuti tihedat koostööd OECDga ambitsioonika ja tulemusliku rahvusvahelise nimekirja koostamiseks koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest.
5. Rikkumisest teatajate kaitse tõhustamine
Viimastel aastatel on Euroopas saavutatud maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist käsitlev poliitiline konsensus, mis on võimaldanud võtta olulisi meetmeid nii riikide kui ka ELi tasandil. Seoses hiljutiste juhtumitega, kus rikkumisest teatajad on päevavalgele toonud äriühingute maksustamise vältimise ja üksikisikute maksudest kõrvalehoidmise kõrgetasemelised juhtumid, on suurenenud vajadus rakendada tulemuslikke meetmeid rikkumisest teatajate kaitsmiseks. Avalikku huvi tõsiselt kahjustavate tegude ja tegematajätmiste kohta teabe avalikustajate kaitsmine muudab töötajate jaoks lihtsamaks sellise teabe edastamise, kuid loob samas ka tingimused Euroopa maksuhaldureid õiguspärasest maksutulust ilma jätvate pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite avastamissageduse suurendamiseks. Seepärast on Euroopa Parlament ja paljud sidusrühmad teinud üleskutseid rikkumisest teatajate kaitstuse suurendamiseks.
Rikkumisest teataja kaitse on hädavajalik, sest institutsioonilised protsessid, milles käsitletakse vastutuse kandmist, tuginevad võimaliku rikkumise kindlakstegemise puhul teabe avalikustamisel. Rikkumisest teatajate kaitse avalikus ja erasektoris aitab lahendada juhtimisvigadest ja eeskirjade eiramisest tulenevaid probleeme, sealhulgas piiriülest korruptsiooni, mis on seotud riiklike või ELi finantshuvidega. Samuti aitab see distsiplineerida äriühinguid ja kaitsta ühiskondlikke huve ühtse turu toimimise ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse seisukohast, mis võib suurendada usaldust turu vastu ja meelitada ligi võimalikke investoreid ja äripartnereid.
Komisjon toetab täielikult rikkumisest teatajate kaitsmist kättemaksu eest. Komisjon on astunud samme, et kaitsta rikkumisest teatajaid ELi valdkondlike õigusaktidega ning samuti ELi institutsioonides. Näiteks peavad liikmesriigid kehtestama tulemuslikud ja usaldusväärsed mehhanismid, et soodustada pädevate asutuste teavitamist võimalikest või tegelikest rahapesuvastaste eeskirjade rikkumistest. Finantsasutused ja muud kohustatud üksused peavad kehtestama menetlused töötajate või võrreldava positsiooniga isikute jaoks, kes teatavad kõnealuste eeskirjade rikkumisest. Sarnased nõuded on kehtestatud õigusbüroode ja audiitorühingute jaoks ning muudes ELi õiguse valdkondades, näiteks turu kuritarvitamise ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul. Ärisaladusi käsitlevate ELi õigusaktidega on sätestatud raamistik, kus ametialase tegevuse ja konfidentsiaalsuse tähtsust tasakaalustab rikkumistest teatajate tulemuslik kaitse.
Kui ELi õigusaktides puuduvad konkreetsed rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad sätted, kohaldatakse liikmesriigi õigusakte. See hõlmab selliseid valdkondi nagu maksuõiguse nõuete täitmine, mis ei ole praegu hõlmatud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate ELi sätetega.
Komisjon jälgib ka edaspidi liikmesriikide õigusaktide sätteid, mis käsitlevad rikkumisest teatajaid, ja soodustab parimate tavade uurimist ja vahetust, et aidata kaasa rikkumisest teatajate kaitstuse suurendamisele riikide tasandil. Samal ajal hindab komisjon ELi tasandil täiendavate meetmete võtmise otstarbekust.
Rikkumisest teatajate kaitstuse suurendamiseks uurib komisjon võimalusi horisontaalsete või täiendavate valdkondlike meetmete võtmiseks ELi tasandil, austades samas subsidiaarsuse põhimõtet.
Järeldused
Viimastel aastatel on ELi tasandil tehtud märkimisväärseid edusamme maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise, pettuste ja korruptsiooni vastases võitluses. Komisjon on esitanud ettepanekud maksude läbipaistvuse suurendamiseks, agressiivse maksuplaneerimise võimaluste oluliseks vähendamiseks ja hea maksuhaldustava edendamiseks kogu maailmas. Nende ettepanekute täielik elluviimine muudab jäädavalt Euroopa maksusüsteemi, muutes selle õiglasemaks, avatumaks ja tõhusamaks nii ühtsel turul osalevate kodanike, ettevõtjate kui ka liikmesriikide jaoks.
Siiski tuleb jätkata võitlust õiglasema ja läbipaistvama maksusüsteemi eest ning reageerida kiiresti uutele oludele ja sündmustele. Hiljutiste meediapaljastuste tulemusena avalikuks saanud tavad sunnivad ELi tõhustama liidusisest koordineeritud võitlust maksunduse alaste kuritarvituste vastu ning tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige G20 ja OECD-ga, et töötada välja ambitsioonikas ülemaailmne tegevuskava finantsrikkumiste tõkestamiseks.
Käesolevas teatises kirjeldatud meetmed võivad oluliselt takistada hiljuti meedia kaudu avalikkuse ette toodud läbipaistmatute ja kohati ebaseaduslike skeemide kasutamist. Kindel ja tulemuslik kuritarvituste ärahoidmisele suunatud tegevus võimaldaks ELil säilitada oma positsiooni hea maksuhaldustava ülemaailmse juhtiva jõuna ning panna liidu rahvusvahelised partnerid seda eeskuju järgima. See suurendab õiglust ning edendab Euroopas töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeerimist.