EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.6.2016
COM(2016) 406 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
kaubandus- ja investeerimistõkete ning protektsionistlike suundumuste kohta
1. juuli 2014 – 31. detsember 2015
{SWD(2016) 204 final}
KOKKUVÕTE
Käesolev aruanne inkorporeerib ja asendab Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi aruande potentsiaalselt kaubandust piiravate meetmete seire kohta (edaspidi „protektsionismi seirearuanne“) ja komisjoni aruande kaubandus- ja investeerimistõkete kohta. Mõlemat aruannet on avaldatud korrapäraselt alates vastavalt 2008. ja 2011. aastast.
Käesoleva aruande esimeses osas kajastatakse protektsionismi seirearuannet. Selles antakse ülevaade ELi 31 kaubanduspartneri protektsionistlikest suundumustest 1 ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „vaatlusperiood“), täiendades WTO sarnast kaks korda aastas avaldatavat aruannet G20 riikide protektsionistlike meetmete kohta. 2 Selles leitakse, et alates 2008. aastast vastu võetud kaubandust piiravate meetmete kuhjumine suureneb jätkuvalt, kuigi veidi aeglasemas tempos kui varasematel aastatel.
Teises osas kajastatakse kaubandus- ja investeerimistõkete aruannet ja antakse ülevaade mõne ELi peamise majanduspartneri (Mercosur, Hiina, India, Jaapan, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid (USA)) kehtestatud peamistest kaubandustõketest, vaatlusperioodil kehtestatud sellistest uutest tõketest ja ELi meetmetest nendega tegelemiseks.
Kolmandas osas kirjeldatakse komisjoni strateegiat kaubandus- ja investeerimistõketega tegelemiseks. Selles rõhutatakse, kui olulised on seejuures läbirääkimised ning mitmepoolsete, mõnepoolsete ja kahepoolsete lepingute ning turulepääsu strateegia rakendamine. Arvestades komisjoni teatist „Kaubandus kõigile“, 3 rõhutatakse selles komisjoni, ELi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade jagatud vastutust rakendamisel ja tehakse selle eesmärgi saavutamiseks „tõhustatud partnerluse“ ettepanek.
I.Ülemaailmne makromajanduslik olukord ja peamised suundumused
Protektsionistlike tendentside ülevaadet ei saa lahutada maailmamajanduse suundumustest:
A.Makromajanduslike ja kaubandustulemuste koondpilt
2015. aastal tugevnes majanduskasv arenenud majandusega riikides (sealhulgas ELis), samas kui tärkava turumajandusega riigid sattusid märgatavalt keerulisemasse keskkonda, mida ajendas Hiina majanduskasvu aeglustumine, toormehindade langus ja rahvusvaheliste finantstingimuste karmistumine. Üldiselt maailmamajanduse kasv mõnevõrra aeglustus – 3,1 %ni (3,4 %-lt 2014. aastal). Selle taustal oli ülemaailmne kaubandustegevus 2015. aastal suhteliselt nõrk: kaubandusmahud vähenesid aasta esimesel poolel (–0,7 % 1. kvartalis ja 2. kvartalis) ja hakkasid kolmandas kvartalis taas kasvama (+1,9 %) 4 . 2016. aasta kohta on viimases IMFi prognoosis väljendatud lootust, et maailma kaubandusmahtude (kaubad ja teenused) kasvutempo võib kiireneda ja ulatuda 3,4 %ni 5 . Samuti toob IMF esile pika loetelu seda väljavaadet ohustavatest riskidest, mis võib lõpuks kaasa tuua prognoositust nõrgemad kaubandustulemused. Lisaks rõhutas WTO, et maailmakaubanduse laienemine on juba allpool viimase 20 aasta (1995–2015) 5 % keskmist.
Ülevaadet iseloomustab seetõttu suur ebakindlus. Sügav majanduslangus arenenud riikides, mis järgnes ülemaailmse finantskriisi puhkemisele, sillutas teed ebatüüpilisele ülemaailmsele taastumisele, mida toetasid tärkava turumajandusega riigid, kes olid jätkuvalt struktuurselt haavatavad ning osutusid liiga sõltuvaks Hiinast, väga suurtest kapitali sissevoogudest ja toormeekspordi tuludest . See on osutunud ülemaailmse majanduse tugevnemise väljavaateid silmas pidades probleemiks ja põhjustab ohtu, et eelolevatel kuudel kaubanduse laienemise kiirenemine lakkab. Muret tuntakse ka selle üle, et praegune kaubanduse loid kasv on struktuurset laadi, kajastades kaubanduse reageerimisvõime (või paindlikkuse) vähenemist aja jooksul SKP suhtes. Makromajanduslik ebakindlus tärkava turumajandusega ja arenguriikides koos tõenäolise volatiilsuse suurenemisega välisvaluuta- ja finantsturgudel eelolevatel kuudel nõuab, et protektsionistlike meetmete seiret peetaks poliitiliseks prioriteediks.
B. uued potentsiaalselt kaubandust piiravad meetmed ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015
1.Üldised protektsionistlikud suundumused
(a)Üldküsimused
Nagu ka varasemates protektsionismi seirearuannetes, on komisjon analüüsinud kõiki potentsiaalselt kaubandust piiravaid meetmeid (edaspidi „asjaomased meetmed“), mille ELi 31 kaubanduspartnerit on vaatlusperioodil vastu võtnud, mida on oluliselt muudetud või mis on jõudnud vastuvõtmise etappi. Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis loetletakse iga riigi kõik sellised asjaomased meetmed ja analüüsitakse protektsionistlikke suundumusi üksikasjalikumalt. Kõigi alates 2008. aastast vastu võetud asjaomaste meetmete, tühistatud meetmete ja kaubandust lihtsustavate meetmete loetelu avaldatakse komisjoni veebisaidil („ Kaubandust potentsiaalselt piiravate meetmete ülevaade, detsember 2015 “).
Sõltuvalt asjaomaste meetmete keerukusest, hõlmatud toodetest, kestusest ja ulatuslikkusest võib nende kaubandusele avalduv mõju varieeruda ja olla ELi või kolmanda riigi ettevõtja jaoks rohkem või vähem kaugeleulatuvate tagajärgedega. Samuti ei pruugi komisjonil olla täielikku ülevaadet kõigist uutest asjaomastest meetmetest, mis võetakse sageli vastu läbipaistmatul viisil. Kooskõlas eelmiste protektsionismi seirearuannetega on käesoleva osa eesmärk seega esitada ülevaade protektsionistlikest suundumustest, mitte uute kaubandustõkete täielik loetelu. Käesolevas osas ei anta hinnangut asjaomaste meetmete õiguspärasuse või õigusvastasuse kohta. Kõik tuvastatud asjaomased meetmed võivad siiski kaubandust põhjendamatult piirata.
18kuulise vaatlusperioodi ajal kehtestati kokku 201 uut asjaomast meedet, samas tühistati vaid 16 varem kehtestatud asjaomast meedet. Ümberarvutus tingliku 13kuulise perioodi alusel võrdluseks varasemate protektsionismi seirearuannetega annab tulemuseks umbes 145 äsja vastu võetud asjaomast meedet, s.t 15 % vähem võrreldes eelmises protektsionismi seirearuandes tuvastatud 170 asjaomase meetmega. See suurendab siiski alates 2008. aastast tuvastatud asjaomaste meetmete hulka 1059ni, samas kui sellest ajast saadik on kaotatud ainult 180 asjaomast meedet.
Varasematel perioodidel, samuti WTO 14. kaubandusaruandes 6 täheldatud protektsionistlikud suundumused on leidnud seega käesoleval vaatlusperioodil laialdast kinnitust. See kehtib ka mitme G20 liikmesriigi kohta, hoolimata nende lubadusest hoiduda uute protektsionistlike meetmete vastuvõtmisest ja kaotada olemasolevad (vt joonealune märkus 2).
Hulga uusi asjaomaseid meetmeid võtsid vastu samad tärkava turumajandusega riigid, nagu eelmises protektsionismi seirearuandes märgitud: Hiina, Venemaa, Indoneesia ja India esindavad kokku peaaegu poolt kõigist tuvastatud uutest asjaomastest meetmetest. Neile järgnesid Lõuna-Aafrika, Argentina, Türgi, Ecuador, Alžeeria, Brasiilia, Mehhiko, Tai, USA, Egiptus, Nigeeria ja Malaisia.
Tabelis 1 ja 2 esitatakse graafiliselt käesoleva vaatlusperioodi peamised tulemused:
Tabel 1. Potentsiaalselt kaubandust piiravad meetmed riigiti alates oktoobrist 2008 (* – G20 riigid)
Tabel 2. Potentsiaalselt kaubandust piiravad meetmed liigiti alates oktoobrist 2008
(b)Piiril võetavad meetmed
Nagu nähtub tabelist 2, kasutasid riigid kohaldatud asjaomaste meetmete liikide puhul taas peamiselt piiril võetavaid meetmeid, mis mõjutavad otseselt importi ja eksporti, tavaliselt tariifide suurendamise, kogusepiirangute, impordilitsentside või lausa kaubanduskeeldude kaudu. 18kuulise perioodi jooksul oli uute impordimeetmete arv jälle palju suurem (80) kui ekspordipiirangute (12) arv. Kui võtta arvutamisel aluseks 13 kuud, et teha võrdlus eelmise protektsionismi seirearuandega, püsib uute impordimeetmete arv stabiilsena, samas kui uute ekspordipiirangute arv on poole võrra vähenenud. Kuigi see on iseenesest positiivne muutus, ei tasakaalusta selliste kõrvaldatud meetmete arv endiselt kaugeltki piiril rakendatavate piirangute kasvu.
(c)Riigisisesed meetmed
Samuti ilmneb, et vaatlusperioodil suurenes märgatavalt riigi piires kohaldatavate uute meetmete arv (81). See näitab suuremat tuginemist riigisisestele välismaist konkurentsi mõjutavatele meetmetele, millega on sageli raskem tegeleda kui piirimeetmetega. Need hõlmavad uusi meetmeid riigihangete (23) ning teenuste ja investeerimise (27) valdkonnas (mõlemad vastavad viimase seitsme aasta keskmisele), samuti 31 „muud“ riigis kohaldatavat meedet. Hiina kasutas taas kord suurimal arvul selliseid riigi sees kohaldatavaid meetmeid, talle järgnes Venemaa.
Venemaa kehtestas kõige rohkem riigihankeid piiravaid meetmeid, talle järgnes USA. Eelmise vaatlusperioodiga võrreldes on selliste meetmete arv Venemaal oluliselt suurenenud, USAs aga vähenenud. Jätkuvad protektsionistlikud suundumused selles valdkonnas kinnitavad, kui tähtis on tagada võimalikult lai hõlmavus seoses riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepinguga ning ELi jõupingutustega vabakaubanduslepingute riigihangete peatükkide läbirääkimistel, sealhulgas Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses (TTIP). See näitab ka, kui tähtis on edasi liikuda kavandatud rahvusvaheliste hangete instrumendiga (vt punkt III.A.1).
Näiteks teenuste ja investeerimise valdkonnas on kõige suuremal arvul piiravaid meetmeid võtnud vastu Hiina, talle järgneb Indoneesia. Paljudele riikidele omane jätkuv protektsionistlik suundumus selles valdkonnas rõhutab vajadust kõrgeid eesmärke seadva mõnepoolse teenustekaubanduse lepingu järele, samuti on vajalikud teenuseid ja investeerimist käsitlevate kahepoolsete läbirääkimistega seotud olulised tulemused, alates kahepoolsest investeerimislepingust Hiinaga (vt III osa).
Lisaks moodustavad 31 „muud“ riigisisest meedet, mis erinevad teenuste, investeerimise või riigihangetega seotud meetmetest, olulise osa (38 %) äsja vastu võetud riigisisestest meetmetest, kuigi nende arv on eelmise vaatlusperioodiga võrreldes vähenenud (umbes 34 %). Need hõlmavad tavaliselt diskrimineerivaid maksumeetmeid või muid diskrimineerivaid tingimusi, millega soodustatakse kohalikke ettevõtjaid või määratakse kohustused seoses omamaise osalusega, registreerimismenetluste ning muude standardite ja tehniliste nõuetega. Enamasti on neid meetmeid täheldatud Hiinas, talle järgnevad Argentina, Tai, Indoneesia ja Alžeeria. Samuti rakendab impordi asendamise poliitikat Venemaa, kus on kehtestatud suur hulk meetmeid, mis sisaldavad omamaise osaluse nõudeid, sealhulgas seoses toetuskavadega (vt punkt II.F).
(d)Stiimulipaketid ja muud soodustused
Lisaks jätkasid paljud riigid oma ettevõtjate toetamist uute toetuste, stiimulite ja muude meetmetega (28). Kuigi eelmise seireperioodiga võrreldes võib täheldada mitmete selliste uute meetmete arvu vähenemist, ei kehti see äsja ekspordi elavdamiseks vastu võetud stimuleerivate meetmete arvu kohta (11), mis püsib stabiilsena. Sellised meetmed võivad moonutada konkurentsitingimusi üle maailma ja neid käsitletakse korrapäraselt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitees.
(e)Kaubandust lihtsustavad meetmed
Lisaks protektsionistlike suundumuste seirele analüüsis komisjon ka meetmeid, mis võivad parandada kaubandus- või investeerimistingimusi. Vaatlusperioodil tuvastati 70 kaubandust lihtsustavat meedet, rohkem kui 40 % nendest on kehtestanud Hiina, Argentina ja Mehhiko. Kui võtta aluseks 13 kuud, on see arv (46) oluliselt suurem kui viimasel seireperioodil (36). See on positiivne muutus, kuna need meetmed aitavad kaasa ülemaailmsete kaubavoogude liberaliseerimisele ja olemasolevate protektsionistlike suundumuste leevendamisele, nt vähendades imporditollimakse ja ekspordimakse või lõdvendades välisomanduse piiranguid. Siiski ei saa neid pidada meetmeteks, mis kaotavad olemasolevad takistused kooskõlas G20 raames võetud kohustustega kaubanduspiirangute tühistamise kohta (vt joonealune märkus nr 2).
2.Protektsionistlikud suundumused konkreetsetes sektorites
Nagu on märgitud eelmistes protektsionismi seirearuannetes, säilitavad paljud riigid endiselt tõkkeid toorainete ekspordile ja energiakaupadega seotud diskrimineerivaid sätteid. Vaatlusperioodil säilisid laialdaselt olemasolevad ekspordipiirangud toorainetele (nt Alžeerias, Indoneesias, Egiptuses, Indias ja Lõuna-Aafrikas) ja kehtestati uusi (nt Indoneesias, Malaisias ja Ukrainas). Energiasektoris kasutati sageli omamaise osaluse nõudeid (nt Marokos, Nigeerias, Türgis ja Lõuna-Koreas). Turulepääsu tõkete kaotamine ja turgude avamine nendes sektorites on endiselt prioriteetne. Samuti on komisjon võtnud eesmärgiks 7 lisada igasse kaubanduslepingusse energiat ja tooraineid käsitlev peatükk osana laiaulatuslikumast tööst eesmärgiga luua Euroopa energialiit 8 ja teha seda kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega 9 .
Lisaks on toonud uut liiki kaubandustõkkeid kaasa majanduse digiteerimine. Alates 2008. aastast on kehtestatud enam kui 35 asjaomast meedet seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoriga (peamiselt Hiinas, Indias, Venemaal ja Indoneesias), millest enam kui 15 kehtestati või rakendati vaatlusperioodil. Need sisaldavad sageli lokaliseerimist või omamaise osaluse nõudeid. Komisjon kasutab nende probleemide lahendamiseks kõiki olemasolevaid kaubandusvahendeid. Ta püüab kaubanduslepingute kaudu, eelkõige vabakaubanduslepingute ja teenustekaubanduse lepingu kaudu (vt punkt III.A.1), kehtestada eeskirjad seoses IKT standardite, e-kaubanduse ja piiriüleste andmevoogudega ning võidelda digitaalse protektsionismi uute vormidega 10 . Positiivsest küljest täidab hiljuti sõlmitud infotehnoloogia leping (ITA2, vt punkt III.A.1) olulist rolli IKT toodete tollimaksude edasisel kaotamisel.
Lisaks on ülemaailmse liigse tootmisvõimsusega seotud üha halvenev olukord terasesektoris toonud kaasa protektsionistlike meetmete kasvu selles sektoris, eriti piiril võetavate meetmete näol (peamiselt tollimaksud), samuti kaubanduse kaitsevahendite, sealhulgas kaitsemeetmete suurenenud kasutamise (vt punkt III.A.3). EL peab arutelusid oma partneritega (eelkõige Hiinaga) ka kahepoolselt ja OECD terasekomitees, et tegeleda liigse tootmisvõimsuse probleemi algpõhjustega. Kuna tõeliste lahenduste leidmine võtab eeldatavasti aega, jätkub see suundumus tõenäoliselt ka pärast vaatlusperioodi. Seda kinnitavad näiteks Alžeerias, ELi suuruselt teises teraseekspordi sihtriigis, 2016. aastal kehtestatud impordilitsentside süsteem ja terasetoodete kvoodid.
II.PEAMISED KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKKED, MIDA SÄILITASID MÕNED ELi PEAMISED MAJANDUSPARTNERID 31. DETSEMBRI 2015 SEISUGA
Selles osas kirjeldatakse kõige olulisemaid kaubandustõkkeid, mille on kehtestanud mõned ELi peamised majanduspartnerid. Kooskõlas eelmiste kaubandus- ja investeerimistõkete aruannetega keskendutakse käesolevas aruandes eelkõige Argentinale/Brasiiliale (Mercosur), Hiinale, Indiale, Jaapanile, Venemaale ja USA-le.
A.Argentina
Kuigi Argentina jääb nende riikide hulka, kus on alates 2008. aastast kehtestatud kõige rohkem asjaomaseid meetmeid, on olukord vaatlusperioodil julgustav, sest selliseid meetmeid kehtestati vähem kui varasematel perioodidel ning pärast Argentina uue valitsuse ametisse astumist 2015. aasta detsembris on ilmnenud mitmed positiivsed suundumused.
Kaubandust lihtsustavad meetmed hõlmavad kaupade impordi puhul „eelnevalt kinnitatud importööri deklaratsiooni“ („DJAI“) kaotamist 2015. aasta detsembris (peamine tõke viimastel aastatel) pärast WTO otsust ELi ja teiste algatatud vaidlusjuhtumis (DS438). Eelnevalt kinnitatud importööri deklaratsioon on aga jätkuvalt jõus teenuste importimisel. Kaupade puhul asendati see uue impordi seiresüsteemiga (SIMI) ja litsentsimisnõuetega (automaatne enamiku imporditud kaupade puhul, kuid mitteautomaatne umbes 1 400 tariifirea puhul). Lisaks peavad jalatsite ja tekstiili importijad esitama toote koostise kinnitatud deklaratsiooni. Komisjon jälgib neid uusi meetmeid tähelepanelikult.
Lisaks kaotas uus valitsus enamiku valuutakontrolle ja lubas kehtestada peeso ujuva vahetuskursi eesmärgiga suurendada välisvaluuta ja investeeringute sissevoolu.
Samuti kaotati ekspordilitsentside süsteem ja enamik põllumajandus- ja tööstustoodete 11 ekspordimakse (pikaajaline probleem ELi majanduse jaoks seoses avatud ja turvalise juurdepääsuga toorainetele). Vähendati sojaubade ja soja kõrvaltoodete ekspordimakse. Argentina muutis ka luksuskaupade maksu, mida kohaldati sõidukitele, mootorratastele ja -paatidele, kaotades imporditud toodete otsese diskrimineerimise. Muudetud maksu kohaldatakse mittediskrimineerivalt, kuid see võib siiski puudutada rohkem teatud (kallimaid) imporditud autosid kui kohapeal toodetud autosid.
B. Brasiilia
Brasiilias vaatlusperioodil vastu võetud uute asjaomaste meetmete arv püsib stabiilsena, kuid olulised tõkked on alles. Brasiilia jätkab piiril võetavate meetmete, samuti riigisiseste meetmete kasutamist, sealhulgas eelkõige diskrimineeriva toetuse pakkumisega kohalikule majandusele ja mitmele majandussektorile.
Investeeringud. Mõnes sektoris, sealhulgas meedia ja kommunikatsioon, lennundus, transport, postiteenused, kaevandamine ja tervishoid, kohaldatakse veel välisomanduse piiranguid. EL püüab tegeleda nende piirangutega nii kahepoolselt Mercosuri läbirääkimistel kui ka mitmepoolselt.
Omamaisest osalusest sõltuvaid makse ja toetusi kohaldatakse jätkuvalt paljudes sektorites, eriti mootorsõidukite, elektroonikaseadmete ja muude seotud kaupade puhul. EL algatas Brasiilia vastu auto-, elektroonikaseadmete ja tehnoloogiasektoris kohaldatavate diskrimineerivate maksusoodustuste pärast WTO vaidlusjuhtumi (DS472), mille arutamiseks moodustati 17. detsembril 2014 komisjon. Praeguseks on see vaidlus menetluslikult liidetud sarnase vaidlusjuhtumiga (DS497), mille algatas Jaapan. Samuti võttis Brasiilia 2014. aasta juulis kasutusele programmi „Reintegra“, mis pakub maksusoodustuste kujul eksporditoetusi omamaistele ettevõtjatele, kes ekspordivad vähemalt 50 % oma toodangust. Praegu hõlmab programm enamikku Brasiilia eksportijatest. Komisjon jälgib seda teemat tähelepanelikult koos Brasiiliaga ELi ja Brasiilia ühiskomitee kaubanduskohtumistel, pöörates erilist tähelepanu maksuvähenduste arvutamise meetodile. Hinnatakse ka selle kooskõla WTO üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppega.
Muu maksualane diskrimineerimine. Pärast riigikohtu otsust sotsiaalmaksude 12 arvutamise aluse kohta suurendas Brasiilia 2015. aasta juunis neid maksumäärasid imporditud kaupade puhul, kusjuures teatavates tootekategooriates suurenes maksumäär rohkem (nt ravimid, kosmeetikatooted ja rehvid), mille tulemuseks oli importkaupade diskrimineeriv kohtlemine ja suurenenud turukaitse. EL arutab seda jätkuvalt Brasiiliaga.
Avalik hange. Brasiilia säilitab meetmeid, millega kehtestatakse riigihankemenetlustes soodusmarginaalid (8–25 %, paljudes sektorites) teatud omamaistele toodetele. Komisjon käsitleb seda teemat oma hankestrateegia kontekstis.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Brasiilia on kehtestanud pikaajalised, keerulised ja ennustamatud kinnitusmenetlused, mis on seotud näiteks loomset päritolu toodete märgiste kinnitamisega, viivitustega auditite tegemisel või taimsete toodete kulukate kahjuriohu analüüsidega, mille peab läbi viima Brasiilia pädev asutus (MAPA). Need on toonud kaasa olulise ja pikaajalise mahajäämuse loomsete ja taimsete toodete turustamiseks esitatud ELi avalduste menetlemisel. Samuti ei kohalda Brasiilia taime- ja loomakahjurite ning -haigustega seotud piirkondadeks jagamist käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid ning hilineb sageli nende ELi äriühingute eelneva registreerimisega, kes soovivad eksportida loomset päritolu tooteid Brasiiliasse. Komisjon tõstatab neid teemasid pidevalt oma kahepoolsetes kontaktides (nt ELi ja Brasiilia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete konsultatsioonimehhanismi iga-aastastel kohtumistel), samuti WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees.
Kaubandust lihtsustavad meetmed. Positiivse poole pealt kaotati 30. detsembril 2015 veinide ja kangete alkohoolsete jookide diskrimineeriv riigisisese maksustamise süsteem. 5 % nominaalse maksumäära kasutamine cachaça puhul, mis on diskrimineeriv muude alkohoolsete jookide suhtes, püsib, kuid ettepanekud suurema, 13 % diskrimineeriva marginaali kehtestamiseks lükati ELi ja teiste sidusrühmade vastuseisu tõttu tagasi. Samuti teatas Brasiilia ka uuest õigusaktist, mis peaks kiirendama ja lihtsustama tema märgise kinnitamise menetlusi, mis võetakse eeldatavasti vastu 2016. aastal, ning vähendas omamaise osaluse nõudeid nafta ja gaasi kaevandamisel äsja vastuvõetud stiimulikava kaudu. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas tehti 2015. aastal pärast ELi ja Brasiilia poliitilisi arutelusid olulisi edusamme seoses piimatoodete, sealiha, kala, mee, loomaliha ja seotud toodete ning taimsete toodete eksportimisega EList Brasiiliasse. Osalemata veel importi/eksporti käsitlevas struktureeritud dialoogis (milles käsitletakse õigus- ja haldusmeetmeid ning tähtaegu kõigi menetluses olevate turulepääsu lubade ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste lahendamiseks), teatas MAPA ka turu avamisest täiendavatele toodetele, kavandas 2015. ja 2016. aastaks auditid mitmes ELi liikmesriigis ning lubas tegeleda süsteemsete probleemide ja ülejäänud taotluste pika nimekirjaga.
C. Hiina
Hiina võttis vaatlusperioodi ajal kasutusele rohkem uusi asjaomaseid meetmeid kui mis tahes muu riik, hoolimata oma kohustusest suurendada turulepääsu erasektorile, sealhulgas välismaistele ettevõtjatele 13 . Enamik uusi meetmeid on riigisisesed meetmed, mis on seotud eelkõige teenuste ja investeeringutega.
ELi ettevõtjad seisavad Hiinas endiselt silmitsi arvukate takistustega, sealhulgas seoses kohaliku partneri nõuete, turule sisenemise piirangute, kinnitusmenetluste, tehnoloogiasiirde ning diskrimineerivate asutamisjärgsete tavadega, näiteks tehniliste normide ja standardite valdkonnas.
Riikliku julgeoleku nõuded. Palju uusi meetmeid on võetud näilistel „riikliku julgeoleku“ põhjustel, sealhulgas küberkaitse valdkonnas. Näitena võib tuua rahvusliku julgeoleku seaduse, terrorismivastase seaduse, küberkaitse seaduse eelnõu, välismaiste MTÜde juhtimise seaduse eelnõu ning „turvalise ja kontrollitava IKT“ kontekstis võetud meetmed (pangandus- ja kindlustussektoris). Suur osa nendest õigusaktidest läheb kaugemale riikliku julgeoleku probleemidest, sisaldab laiu ja ebaselgeid riikliku julgeoleku mõisteid, mis tekitavad õiguslikku ebakindlust, kohustavad ettevõtteid ametiasutustele tundlikke andmeid üle andma ja tekitavad üldise ohu seada äritegevusele tarbetuid piiranguid. See ei ole kooskõlas Hiina kolmandal pleenumil võetud kohustusega luua „prognoositavad ja avatud investeerimistingimused“ ning need võivad vähendada kaubandust, investeerimist ja innovatsiooni Hiinas.
EL on tõstatanud neid teemasid korduvalt kahepoolsetes suhetes Hiinaga ja on esitanud avalikel konsultatsioonidel märkusi eespool nimetatud õigusaktide kohta. Seoses IKT turvalisust panganduses käsitlevate suuniste peatamisega tundub, et sellel on olnud mõju. Eespool nimetatud probleemid aga püsivad ja komisjon jälgib neid jätkuvalt tähelepanelikult.
Investeeringud. Edasiliikumine välismaistele otseinvesteeringutele suletud sektorite avamisel on endiselt aeglane. Piirangute hulgas on nõuded ühisettevõtetele, tehnoloogiasiirde piirangud, samuti omamaise osaluse nõuded ja kinnitamisele eelnevad haldusnõuded. Lisaks sisaldab 2015. aastal avaldatud välisinvesteeringute seadus mõningaid positiivseid elemente, kuid samas muudetakse sellega rangemaks riikliku julgeoleku kontrolluuringud ja nõutakse teatud künnist ületavate investeeringute korral eelnevat heakskiitmist. Valdkonnad, kus välisinvesteeringutel on eriti suured piirangud, paistavad olevat jäänud üldiselt samaks, mõnes valdkonnas on kehtestatud uusi piiranguid. 2015. aastal teavitas Hiina üleriiklikust „negatiivse loetelu“ süsteemist, millega nähakse ette kahe selliste sektorite loetelu vastuvõtmine, kus investeerimine on keelatud või piiratud: üks loetelu omamaiste investorite jaoks (ja nendest jurisdiktsioonidest pärit investoritele, kellel on Hiinaga investeerimisleping) ning teine muudele välisinvestoritele. Kava kohaselt on süsteem lihtsam ja läbipaistvam, kuna loetellu kandmata sektorites ei tohiks investeeringu eelneva heakskiitmise nõuet põhimõtteliselt olla. Siiski tuleb süsteem alles rakendada ja see on endiselt diskrimineeriv. Samuti võivad muutuda prioriteetseks riikliku julgeoleku kaalutlused.
ELi ja Hiina investeerimislepingu käimasolevatel läbirääkimistel keskendutakse peamiselt investeerimisturule juurdepääsu ja selle turu kaitse küsimustele, sealhulgas õiguskeskkonna parandamisele. 2015. aastal ei olnud läbirääkimised konkreetsete valdkondadeni veel jõudnud.
Avalik hange. EL julgustab jätkuvalt Hiinat suurendama oma turulepääsu pakkumist ühinemaks riigihankeid käsitleva WTO mõnepoolse lepinguga ning viima oma õigusaktid sellega kooskõlla. 2014. aasta detsembris esitas Hiina riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepingu läbivaadatud pakkumise. EL peab tervitatavaks edusamme seoses hõlmatusega piirkondlikul tasandil, kuid vaja on veel olulisi parandusi, eelkõige seoses riigiettevõtete hõlmatusega.
Intellektuaalomand. Komisjon tunneb jätkuvalt suurt muret seoses patentsuse nõuete, pahatahtlikult esitatavate kaubamärgitaotluste, ärisaladuste kaitse ja konkurentsijuhtumite algatamisega välismaiste intellektuaalomandi õiguste omanike vastu. Hiina haldusliku ja kohtuliku jõustamise süsteem on endiselt problemaatiline, eelkõige välismaiste ettevõtjate jaoks. E-kaubanduse platvormid on veelgi süvendanud Hiina tõsist võltsimisega seotud probleemi. Kõiki neid teemasid arutatakse Hiinaga kahepoolselt, eelkõige iga-aastase ELi-Hiina intellektuaalomandit käsitleva dialoogi kaudu ja intellektuaalomandi töörühmas, mis tuleb kokku kaks korda aastas.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Hiina on jätkuvalt väga oluline turg ELi põllumajandustoodetele ning selle kasvupotentsiaal on tohutu. ELi ettevõtjad kohtavad Hiinas palju sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordimeetmeid, hoolimata ELi väga kõrgetest toiduohutuse standarditest. See hõlmab liiga koormavaid kinnitusmenetlusi, mis põhjustavad mõnel juhul aastatepikkusi viivitusi (eelkõige liha puhul); teadusliku põhjenduseta üleriigilisi keelde (näiteks enam kui 15 aastat kehtinud keeld importida liha ELi liikmesriikidest, väidetavalt veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu); mittevastavust rahvusvahelistele standarditele; üleriigilisi keelde raskete haiguste puhangute järel (näiteks linnugripp ja sigade Aafrika katk), mis on vastuolus piirkondadeks jagamist käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjadega. 2015. aastal sõnastas Hiina ümber ka oma toiduohutuse seaduse, eelkõige seoses piimatoodete impordiga. Komisjon on teinud asjaomaste rakenduseeskirjade eelnõu kohta ettepanekuid eesmärgiga vältida tarbetuid piiranguid. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimusi käsitletakse mitme kahepoolse dialoogi kaudu.
Tehnilised kaubandustõkked. Seoses meditsiiniseadmete ja ravimitega tuleks Hiina õigusaktid viia kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, mis käsitlevad selliseid küsimusi nagu kliinilised uuringud ja registreerimisnõuded. Samuti tuleks parandada kosmeetikatoodete uute koostisosade registreerimismenetlust ja piirata see suuremat riski kujutavate koostisosadega. Mis puutub kosmeetikatoodete märgistamisse kleebistega (nn ülekleepimine), siis positiivne on see, et Hiina peatas meetme, mille eesmärk oli keelata ülekleepimine. Komisjon tegeleb nende teemadega kahepoolsete kaubandusdialoogide ja sektoripõhiste tehniliste dialoogide kaudu.
D. India
India on endiselt nelja riigi hulgas, kes on kehtestanud kõige rohkem uusi asjaomaseid meetmeid.
Tariifid. India suurendas tollimaksu paljudele toodetele, sealhulgas IKT-le, terasele ja mootorsõidukitele. IKT valdkonnas kehtestab India tegelikult 10 % tollimaksu neljale IKT toodete rühmale, väites, et need ei kuulu esimese infotehnoloogia lepingu alla (ITA1). Komisjon on tõstatanud seda teemat suhetes Indiaga korrapäraselt, sealhulgas ELi-India IKT töörühma ja kaubanduse allkomitee kontekstis, ning ELi Delhi esinduse juures on moodustatud turulepääsu töörühm (mis toob kokku ELi liikmesriigid ja sidusrühmad), et IKT küsimusi tähelepanelikult jälgida. Üritades piirata ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset mõju terase valdkonnas, kehtestas India ajutise 20 % kaitsetollimaksu, suurendas teatud terasetoodete tollimakse ja laiendas kohustuslikku sertifitseerimist India standardiametis (vt tehnilised kaubandustõkked allpool).
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. India nõuded paistavad olevat ebaproportsionaalsed ja erinevad sageli rahvusvahelistest standarditest. Sellest mõjutatud ELi eksport hõlmab loomi ja loomseid saadusi (eelkõige veiste spermat, sealiha), taimi ja taimseid tooteid, töödeldud toiduaineid ja alkohoolseid jooke. India vaatab praegu läbi märkusi, mille esitasid tema 2015. aasta alkohoolsete jookide määruse eelnõu kohta ELi ettevõtjad ja ametiasutused, ning pädev asutus (FSSAI) nõustus pidama ELiga dialoogi ja kohtuma Euroopa tööstusharu esindajatega.
Lisaks piiras India 2015. aasta septembris õunte impordi ainult Mumbai sadamaga, mis suurendas ELi eksportijate lõppsihtkohta jõudmise kulusid. Pärast seda, kui EL oli tõstatanud küsimuse kahepoolselt ja WTO komiteedes, loobus India 2016. aasta jaanuaris lõpuks sellest meetmest.
Tehnilised kaubandustõkked. IKT ja terasetooteid, samuti rehve mõjutavad jätkuvalt ebaproportsionaalsed vastavushindamise nõuded, mis ei tundu olevat kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga. Kavandatud kohustuslik riigisisene turvalisuse kontroll ja telekommunikatsioonivõrgu elementide sertifitseerimine (kuni 2016. aasta aprillini edasi lükatud) tekitavad muu hulgas küsimusi seoses katsemeetodite, kulude ja viivitustega. Lisaks laiendati 15 terasetoote suhtes kehtinud India standardiameti (BIS) kohustuslikku sertifitseerimiskorda täiendavalt veel 21 terasetootele ja kolmele roostevabast terasest tootele, mis tekitab koormavate ja aeganõudvate vastavushindamismenetluste ja tehasekontrollide näol ELi terasetööstusele täiendavat survet. Mis puutub rehvidesse, siis on nende märgistamistasud ja pangatagatise nõuded ELi eksportijate jaoks endiselt peamised tõkked. Samuti kehtestatakse uues BISi kavas, mis käsitleb sõiduautode puhul katsetamist ja kontrollimist seoses autode ja õhkrehvide sertifitseerimisega, „kontrolliühiku“ mõiste (5 000 sama tüübi rehvi), kusjuures nõutakse iga kümnenda kontrolliühiku katsetamist. Võrreldes varasema nõudega teha Indiasse imporditud iga suurusega rehvide toote vastavuskatsed iga kolme kuu tagant, on see edasiminek, kuid nõue on ikkagi väga koormav. EL tegeleb küsimusega koos Indiaga ja on nõudnud WTO teavitamist meetmest. 2015. aastal kogesid ELi ettevõtjad tehnilisi kaubandustõkkeid ka India liberaliseerimisreformi rakendamisel jaekaubanduses ja kindlustusteenustes ning seoses alkohoolsete jookide turustamise ja märgistamisega.
Komisjon tõstatab nende mittetariifsete meetmetega seotud küsimusi korrapäraselt WTO tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteedes, kahepoolselt asjaomastes ELi-India töörühmades ja ELi-India kaubandusküsimuste allkomisjonis. Samuti suheldakse tihedalt ELi liikmesriikidega ja sidusrühmadega nii Delhis kui ka Brüsselis.
Avalik hange. Seoses turulepääsu sooduskorra poliitika rakendamisega Indias toodetud elektroonikakaupade suhtes avalikel hangetel ei ole võimalik teatada täiendavatest olulistest edusammudest.
Intellektuaalomand. Tõhus patendikaitse on Indias jätkuvalt keeruline. Põhjusteks on muu hulgas piiravad patentsuse kriteeriumid, nagu mõiste „leiutustase“ liigselt piirav määratlus patendikaitsest keeldumiseks innovaatiliste ravimite puhul, mis põhinevad olemasolevatel toodetel, lisaks raskused patentide jõustamisel ja sundlitsentside andmise või patendi tühistamise väga laiaulatuslikud tingimused. See puudutab ravimeid, kemikaale ja muid sektoreid, kus edendatakse kohalikku innovatsiooni. India on siiani keeldunud täitmast ELi korrapärase intellektuaalomandi alase dialoogi nõudmist (kooskõlas 2005. aasta erikokkuleppega), kuid komisjon jätkab oma küsimuste edastamist teiste kahepoolsete kontaktide kaudu, kasutades sealhulgas ELi-India kaubandusküsimuste allkomiteed.
Investeeringud. Mitme kaubamärgi jaemüügi puhul ei loobunud India uus valitsus välismaiste otseinvesteeringute 51 % piirmäärast (hoolimata valimisteaegsest teadaandest, et välismaiste otseinvesteeringute puhul jäetakse see jaemüüki käsitlev osa välja), kuid ta jättis selle rakendamise iga India osariigi otsustada, tagamata keskset jõustamist. See piirab de facto ELi investeeringuid enamikus India osariikides. Positiivse poole pealt leevendati 2015. aasta novembris välismaiste otseinvesteeringute puhul 30 % omamaise osaluse nõuet ühe kaubamärgi jaemüügi puhul (mis tuleb saavutada viie aasta jooksul alates esimese välismaise otseinvesteeringu osa kättesaamisest) ja kohaldatav tingimus peaks olema 30 % omamaise osaluse nõue viis aastat pärast äritegevuse algust. Teate praeguses tekstis märgitakse, et 30 % omamaise osaluse nõue tuleks saavutada kohe äritegevuse alguses, kuid pädev ministeerium on lubanud tekstis paranduse teha. Samuti anti ELi ja asjaomaste India ametiasutuste korrapäraste arutelude järel ühe kaubamärgi müüjatele luba müüa alates 2015. aasta novembrist interneti kaudu.
E. Jaapan
ELi eesmärk on tegeleda mitmete kauaaegsete turulepääsu tõketega (sealhulgas tariifid, mittetariifsed meetmed (s.t tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) ja riigihangete piirangud) oma laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimistel Jaapaniga. See on andnud juba konkreetseid tulemusi.
Mittetariifsed meetmed. Mõned tehnilised / sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud kaubandustõkked (nt seoses mahetoidu või alkohoolsete jookide hulgimüügi litsentsimisega) on juba lahendatud. Mõnede teiste puhul, mille suhtes Jaapan on võtnud kohustuse tegutseda läbirääkimiste esimese aasta jooksul, võib teatada olulistest edusammudest, sealhulgas rahvusvaheliste standardite vastuvõtmisel (nt ravimid, toidulisandid, meditsiiniseadmetele loa andmise menetlused ja sõiduautosid käsitlevad standardid UNECE eeskirjade alusel). Lisaks tühistas Jaapan 31. detsembril 2015 pikka aega nelja ELi liikmesriigi suhtes kehtinud veiseliha keelu (põhines väidetaval veiste spongioosse entsefalopaatia ohul) ning taotluse menetlemine oli kolme teise liikmesriigi puhul edasijõudnud etapis. Samuti jätkuvad arutelud seoses sealiha ja sealihatoodete importimise keeluga teatud ELi liikmesriikidest, mida Jaapan jätkuvalt säilitab.
Üldiselt jätkuvad läbirääkimised mittetariifsete meetmete üle 2014. aasta detsembris Jaapanile esitatud teise loetelu alusel. See loetelu sisaldab paljusid lahendamata sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, näiteks toidulisandite heakskiitmist. Muid võimalikke mittetariifseid meetmeid käsitletakse seoses vabakaubanduslepingu konkreetsete peatükkidega, näiteks toetuste andmise põhimõtteid arutatakse konkurentsipeatüki raames.
Avalik hange. EL peab läbirääkimisi ka Jaapani riigihangete turu, sh raudteeturu edasise avamise üle. Osana nn ühe aasta paketti käsitlevatest aruteludest on Jaapan juba võtnud konkreetseid meetmeid, et suurendada oma raudteehangete turu läbipaistvust. Praegu jätkuvad läbirääkimised eesmärgiga parandada ELi ettevõtjate turulepääsu, selleks tegeletakse eelkõige nn tööohutuse klausliga, millele Jaapan võib tugineda, et vältida avaliku hanke menetlusi.
F. Venemaa
ELi Venemaa-suunaline kaubanduspoliitika keskendub lahenduste otsimisele seoses mitme kaubandust piirava meetmega, mille Venemaa on hiljuti kehtestanud, sealhulgas mõned, millega ta ei täida oma WTO kohustusi. Hiina järel on Venemaa võtnud vaatlusperioodil kasutusele kõige rohkem uusi asjaomaseid meetmeid, kasutades peamiselt otse piiril võetavaid meetmeid.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Venemaa kehtestas vaatlusperioodil 10 uut sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikeeldu. ELil on pooleli üks WTO vaidlusjuhtum Venemaa vastu seoses EList pärinevate elussigade, sealiha ja teatud sealihatoodete impordipiirangutega (DS 475). 7. augustil 2014 kehtestas Venemaa uue, poliitiliselt motiveeritud keelu EList pärit põllumajandustoodetele ja toiduainetele, mida kohaldatakse riikide suhtes – sealhulgas ELi liikmesriigid –, kes rakendasid Ukraina kriisi kontekstis Venemaa vastu sanktsioone. ELi ekspordile tekkinud üldist kahju on osaliselt kompenseerinud suurenenud eksport Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Hongkongi, Türki ja USAsse. Teatud liikmesriigid ja sektorid on saanud aga tugeva löögi (nt piimatoodete sektor Soomes ja Balti riikides).
Tariifid. Venemaa tariifid paberile ja paberitoodetele, seadmetele (nt külmikud) ja palmiõlile rikuvad Venemaa WTOs võetud siduvaid tariifikohustusi. 31. oktoobril 2014 algatas EL seoses nende tariifidega WTO vaidlusjuhtumi (DS485). 15. septembril 2014 algatas ta ka WTO vaidlusjuhtumi (DS479) seoses Venemaa kehtestatud ebaseaduslike dumpinguvastaste tollimaksudega Saksamaalt ja Itaaliast pärit väikeste tarbesõidukite suhtes.
Tehnilised kaubandustõkked. Mõned Venemaa tehnilised normid, mis nüüd on võetud vastu Euraasia Majandusliidu tasandil, kehtestavad liiga koormavaid vastavushindamise nõudeid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Komisjonile tekitavad eriti suurt muret kaks: alkohoolsete jookide ohutust käsitleva tehnilise määruse eelnõu (eelkõige selle sätted õlle, veini ja kange alkoholi kohta) ning „Lastele ja noortele mõeldud toodete ohutuse“ määruse kavandatud muudatused. Komisjon on tõstatanud küsimusi seoses nende regulatsioonidega kahepoolselt ja WTO tehniliste kaubandustõkete komitees ning on palunud Venemaal tagada piisav aeg enne nende jõustumist, et võimaldada tootjatel kohaneda.
Toetused. Venemaa võttis vastu mitu diskrimineerivat toetusprogrammi, mis soodustavad Venemaa tootjaid, seda eelkõige autosektoris (omamaise osaluse nõudega seotud toetused), samuti põllumajandusseadmete ja põllumajandusmasinate tootjate toetustena, mille saamise tingimuseks on omamaine osalus. See kahjustab ELi autode ja põllumajandusmasinate (eriti kombainide) – mille vastu on Venemaa turul suur huvi – eksportijaid. Komisjon on arutanud seda mitmel korral kahepoolselt ja WTO komiteedes.
Avalik hange. Venemaa võttis vaatlusperioodil vastu mitu sektoripõhist meedet, millega piiratakse muude kui Venemaa ettevõtjate juurdepääsu avalikele hangetele. Venemaa ei ole allkirjastanud mõnepoolset lepingut riigihangete kohta, kuid see meetmete kogum on suure tõenäosusega lõppkokkuvõttes majanduslikult kahjulik. Samuti on võetud vastu õigusakte, mille eesmärk on muuta ametlikuks Venemaa kaupadele eelise andmine Vene riigiettevõtete hangetes ja investeerimisprojektides (sealhulgas seoses eraettevõtjatega), kus riigi osalus on vähemalt 10 %.
G. Ameerika Ühendriigid (USA)
USA puhul käsitletakse turulepääsu tõkkeid peamiselt käimasolevatel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistel.
Avalik hange. Venemaa järel kehtestas vaatlusperioodil kõige rohkem uusi hankepiiranguid USA. „Buy American“ (eelista ameerikamaist) piirangud föderaalsel, osariigi ja kohalikul tasandil hõlmavad endiselt suurt osa riigihangetest.
Intellektuaalomand. ELi ettevõtjatel on raskusi intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel, eelkõige veini, juustu ja lihasektori ELi geograafiliste tähiste puhul.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed / tehnilised kaubandustõkked. USA säilitab endiselt mitut pikaajalist tehnilist kaubandustõket (näiteks kolmanda isiku poolset sertifitseerimist või kohalikke standardnõudeid teatavates sektorites, eriti tehnikasektoris) ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordipiiranguid lihale (lamba-, veise- ja kitseliha) ja munatoodetele, samuti on säilinud ülemäärased viivitused ELi ettevõtjate imporditaotluste menetlemisel teatud loomsete ja taimsete toodete puhul.
Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavad läbirääkimised annavad olulise võimaluse need piirangud kõrvaldada, saavutada ELi geograafiliste tähiste parem kaitse USAs ja saada lubadus menetleda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud taotlusi kiiremini.
Toetused. Vaatlusperioodil algatas EL USA vastu uue WTO vaidlusjuhtumi seoses Boeingule antud toetustega (DS487).
III.ELi STRATEEGIA KAUBANDUS- JA INVETSEERIMISTÕKETEGA TEGELEMISEKS
A.Mitmepoolne ja mõnepoolne kaubandusraamistik ja läbirääkimised
1.Mitmepoolsed ja mõnepoolsed kaubandusläbirääkimised
Kaubanduspiirangute arvu pidev kasv maailmas ja nende vähene tühistamine, nagu on kirjeldatud eespool, rõhutab sellise tugeva mitmepoolse kaubandusraamistiku olulisust, mille abil saab selliste protektsionistlike meetmetega tõhusalt tegeleda. Seepärast toetab EL jätkuvalt kindlalt mitmepoolse kaubandustegevuskava ja vaidluste lahendamise süsteemi edasiarendamist, mis jääb ELi kaubanduspoliitika nurgakiviks 14 .
Selle taustal saavutati 15.–18. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite 10. konverentsil („MC10“) kokku lepitud WTO „Nairobi“ paketiga väga oluline lepe, mille eesmärk on tagada õiglasem ülemaailmne kaubandus ja toetada arengut. Muu hulgas saavutati kokkulepe ebaõiglaselt põllumajandustoodete eksporti toetavate toetuste ja muude kavade kaotamise kohta; tagades, et toiduabi arenevatele riikidele antakse viisil, mis ei moonuta kohalikke turge; püüdes lihtsustada tingimusi, mida vaeseimatest riikidest importijad peavad täitma, et nende tooted saaksid kasu kaubanduslepingutest (päritolureeglid) ning andes rohkem võimalusi vaeseimate riikide ettevõtjatele osutada teenuseid teistes WTO liikmesriikides. Tulemusi saavutati vähim arenenud riike puudutavates küsimustes, samuti näitasid otsused Afganistani ja Libeeria WTOga ühinemise kohta WTO tähelepanelikkust oma kõige haavatavamate liikmete vajaduste suhtes. Lisaks sõlmiti ministrite 10. konverentsil infotehnoloogia leping (ITA2), millega kaotatakse enam kui 200 kõrgtehnoloogilise toote tollimaksud (sealhulgas pooljuhid, meditsiiniseadmed, mängukonsoolid ja GPS-seadmed), laiendades 1996. aasta infotehnoloogia lepingut, nii et selle maht maailmakaubanduses on 1,3 triljonit eurot.
5. oktoobril 2015 ratifitseeris EL WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis on kõige olulisem mitmepoolne kaubanduslepe alates 1990. aastatest. Eeldatavasti lihtsustatakse ja ajakohastatakse kaubanduse lihtsustamise lepinguga oluliselt tolliprotseduure üle maailma. See peaks aitama eelkõige väikestel ettevõtjatel uutele ekspordivõimalustele ligi pääseda. See peaks täitma ka olulist rolli arenguriikide kaasatuse suurendamisel ülemaailmses väärtusahelas 15 .
Mõnepoolsel tasandil edenesid teenustekaubanduse lepingu läbirääkimised hästi ja eeldatavasti kiirenevad 2016. aastal veelgi. Teenustekaubanduse lepingu üle peavad praegu läbirääkimisi 23 WTO liiget (sealhulgas EL), kes kokku moodustavad 70 % maailma teenustekaubandusest. Lepingu eesmärk on liberaliseerida teenustekaubandust võrreldes teenustekaubanduse üldlepinguga veelgi rohkem sellistes valdkondades nagu litsentsimine, finantsteenused, telekommunikatsioonivõrgud, e-kaubandus, meretransport ja spetsialistide ajutine piiriülene liikumine teenuste osutamiseks. Teenused moodustavad umbes 70 % ELi SKPst ja tööhõivest ning esindavad suureneva tähtsusega osa rahvusvahelisest kaubandusest. Teenustekaubanduse lepingul on oluline potentsiaal aitamaks ELi ettevõtjatel teenuseid eksportida.
EL ja 16 teist WTO liiget on pidanud alates 2014. aasta juulist läbirääkimisi ka keskkonnatoodete ülemaailmset kaubandust liberaliseeriva lepingu üle („keskkonnatoodete leping“), mille eesmärk on kaotada tõkked selliste kaupade, toodete ja tehnoloogiate kaubandusel ja neisse investeerimisel, mis võivad kaasa aidata keskkonna kaitsmisele või parandamisele. Praegu keskendutakse kõnelustel paljude keskkonnatoodete tariifide kaotamisele. Samuti on ELi eesmärk hõlmata keskkonnatoodete ekspordiga seotud teenused (nt tuuleturbiinide remont ja hooldus) ning kaotada mittetariifsed tõkked, nagu omamaise osaluse nõuded või investeerimispiirangud. Kuna EL on maailma juhtiv keskkonnatoodete eksportija ja importija, looks keskkonnatoodete leping ELi ettevõtjatele olulisi võimalusi.
Läbivaadatud mõnepoolne leping riigihangete kohta jõustus 6. aprillil 2014. Samal ajal kui ratifitseerimisprotsess on pooleli, jätkuvad arutelud eelseisvate lepinguga ühinemiste üle, eelkõige seoses Hiina ja Austraalia lepinguga ühinemisega. EL osaleb nendes aruteludes eesmärgiga tagada võimalikult suur hõlmavus.
Lisaks võttis komisjon 29. jaanuaril 2016 vastu muudetud ettepaneku „rahvusvaheliste hangete instrumendi“ kohta, 16 mis on maailma riigihanketurgude suurema avamise edendamise vahend. Kuigi EL on avatud majandus, kohaldavad paljud ELi suured kaubanduspartnerid piiravaid tavasid, mis on ELi ettevõtjaid diskrimineerivad. Vaatlusperioodil võeti taas vastu palju selliseid uusi meetmeid (vt punkt I.B.1.c). Kavandatud uus vahend peaks võimaldama komisjonil algatada avalikke uurimisi kolmanda riigi hanketurgudel ELi ettevõtjate väidetava diskrimineerimise juhtudel. Kui diskrimineerimine leiab kinnitust, võib komisjon kutsuda asjaomase riigi osalema tema hanketurgude avamist käsitlevatel konsultatsioonidel. Kui see ei õnnestu, võidakse asjaomase riigi ettevõtjate pakkumuste suhtes ELi hankemenetlustes kohaldada hinna kohandamise mehhanismi, millega antakse muude ELi mittekuuluvate riikide ja ELi ettevõtjate pakkumustele konkurentsieelis. 2015. aasta lõpus arutati ettepanekut nõukogus. See peaks vastu võetama seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetluse) käigus.
2.WTO komiteed ja vaidluste lahendamise menetlused
EL on endiselt kõige ennetavamalt tegutsev WTO liige WTO komiteedes, kus käsitletakse tehnilisi kaubandustõkkeid, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, subsiidiume ja tasakaalustavaid tollimakse, impordilitsentside protseduure ja kaubandusalaseid investeerimismeetmeid. Need komiteed on tõhusad foorumid ELi probleemide esiletoomiseks, teavitamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja liitude sõlmimiseks teiste mõjutatud WTO liikmetega ning probleemide lahendamiseks või vajaduse korral täiendavate jõustamismeetmete aluste ettevalmistamiseks.
WTO vaidluste lahendamise süsteem jääb tugevaimaks valikuks, kui muud vahendid täitmise tagamiseks on osutunud ebapiisavaks. Kuigi sellised menetlused on küllalt aja- ja ressursimahukad, pakuvad nad võimalust korrakindlalt kõrvaldada olulisi tõkkeid ja saavutada pikemas plaanis õiguskindlus.
EL algatas vaatlusperioodil kaks WTO vaidluste lahendamise juhtumit: ühe Venemaa vastu tariifide küsimuses (DS485) ja ühe USA vastu seoses Boeingule antud toetustega (DS487). WTO vahekohtud moodustati ka Brasiilia suhtes algatatud vaidluse puhul seoses maksusoodustustega kohalikele autotootjatele, elektroonikaseadmete ja automatiseeritud toodete tootjatele (DS472) ning kahes vaidlusjuhtumis Venemaa vastu seoses sigade ja sealiha importi käsitlevate teatud meetmetega (DS475) ning dumpinguvastaste tollimaksudega väikeste tarbesõidukite suhtes (DS479). Lisaks lõpetati menetlused olulises vaidlusjuhtumis seoses Argentina impordipiirangutega (DS438) ELi jaoks positiivse tulemusega (vt II osa). Teine ELi algatatud eduka juhtumi (DS432) näide puudutab Hiina piiranguid haruldaste muldmetallide ekspordile, kui Hiina otsustas 2015. aasta jaanuaris ja aprillis, pärast WTO otsuse vastuvõtmist 2014. aasta augustis kaotada vastavalt oma ekspordikvoodid ja ekspordimaksud.
3.Kaubanduse kaitsevahendid
Kaubanduse kaitsevahendite kasutamise (dumpinguvastased meetmed, tasakaalustavad meetmed ja kaitsemeetmed) suhtes kohaldatakse WTO eeskirju. Neid meetmeid ei ole käesolevas aruandes potentsiaalselt protektsionistlikena loetletud, sest nende konkreetne eesmärk on korrigeerida konkurentsivastast käitumist või reageerida häireid põhjustavale impordi ootamatule suurenemisele. Vaatlusperioodi lõpus püsis ELi või selle liikmesriikide vastu jõus olevate kaubanduse kaitsevahendite arv stabiilsena (151). Selliste meetmete kehtestamisel olid kõige aktiivsemad riigid Brasiilia, India, Austraalia, Indoneesia, Maroko ja Türgi. ELile valmistab eriti muret kaitsemeetmete suurem kehtestamine (vaatlusperioodil 24). Selliseid meetmeid kohaldatakse kõigi päritoluriikide suhtes, sõltumata sellest, kas nad põhjustavad omamaisele tööstusele ohtu või ei, ja ebaõiglaste kaubandustavade olemasolu tõestamata.
Komisjon jälgib ka edaspidi aktiivselt juhtumeid seoses kaubanduse kaitsega, mille on ELi ettevõtjate vastu algatanud kolmandad riigid, 17 tagamaks et iga meedet kohaldatakse asjaomaseid WTO eeskirju rangelt järgides. Näiteks algatas EL vaatlusperioodil WTO vaidluse lahendamise juhtumi seoses Venemaa kehtestatud ebaõiglaste dumpinguvastaste tollimaksudega väikestele tarbesõidukitele (vt punkt II.F).
EL omalt poolt kohaldab samuti kaubanduse kaitsevahendeid kolmandate riikide ebaõiglaste kaubandustavade vastu. 2015. aasta lõpus oli jõus kokku 97 kaitsemeedet (86 dumpinguvastast ja 11 tasakaalustavat meedet). Kõige enam mõjutasid need meetmed terase- ja keemiatööstust. Kõige rohkem oli jõus Hiina-vastaseid meetmeid (56). Kaubanduse kaitsevahendid mõjutavad siiski ainult 1 % ELi koguimpordist, seega on EL ülemaailmselt väga tagasihoidlik kaubanduse kaitsevahendite kasutaja.
Seoses praeguse olulise liigse tootmisvõimsuse ja tugeva hinnasurvega terasesektoris võib alates 2015. aasta teisest poolest täheldada suuremat kaubanduse kaitsevahendite kasutamist seoses terasetoodetega. 2015. aasta lõpuks olid 33st jõusolevast terasesektorit puudutavast kaitsemeetmest (30 dumpinguvastast ja 3 tasakaalustavat meedet) 14 suunatud Hiinast pärinevale terase impordile (13 dumpinguvastast meedet ja 1 tasakaalustav meede) ning teised uurimised alles käivad. Terasekriisi lahendamiseks võtsid ka teised riigid (eelkõige USA, Maroko ja India) vastu selliseid meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid (India).
B.Kahepoolne kaubanduse tegevuskava
1.Läbirääkimised
ELi eesmärk on sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid viisil, mis toetab WTO naasmist ülemaailmse kaubandustegevuse keskmesse 18 . ELil on maailma kõige sihiteadlikum kahepoolne kaubanduse tegevuskava, kus sooduskaubanduslepingud on sõlmitud 52 riigiga ning vabakaubanduslepingute ja majanduskoostöö lepingute läbirääkimised käivad 80 riigiga, sealhulgas ELi mõningate peamiste majanduspartneritega (USA, Jaapan, Mercosur ja India – kuigi läbirääkimised viimase riigiga on praegu seiskunud). Samuti peab EL investeerimislepingute läbirääkimisi Hiina ja Myanmariga 19 . Kui kümme aastat tagasi hõlmasid jõus olevad vabakaubanduslepingud vähem kui veerandit ELi kaubandusest, siis nüüd on nendega hõlmatud rohkem kui kolmandik ELi kaubandusest ja kui pooleliolevad läbirääkimised lõpule jõuavad, on hõlmatud kaks kolmandikku kaubandusest.
Kahepoolsed ja piirkondlikud läbirääkimised on väga olulised kaubandustõkete kõrvaldamise ja turgude avamise seisukohast. See on nii ühtviisi läbirääkimiste ajal kui ka nende lõpetamisel. Näiteks juba enne vabakaubanduslepingu käimasolevate läbirääkimiste ametlikku algust Jaapaniga alustati olulist tööd seoses mittetariifsete meetmetega, mis on viinud läbirääkimiste ajal konkreetsete tulemusteni, näiteks alkohoolsete jookide hulgimüügi litsentsimise küsimuses (vt II osa).
Lisaks jõudsid 2015. aasta detsembris lõpule vabakaubanduslepingu läbirääkimised Vietnamiga 20 . Kooskõlas tavapärase menetlusega vaadatakse vabakaubanduslepingu tekst nüüd läbi ja tõlgitakse kõigisse ELi keeltesse, enne kui see esitatakse ratifitseerimiseks nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Sellel perioodil on komisjon juba teinud tihedat koostööd Vietnamiga, et teha kindlaks õigusaktid, mille kumbki pool peab vastu võtma või mida ta peab muutma, et viia need vastavusse uue vabakaubanduslepinguga. Selle protsessi osana loodetakse kõrvaldada mitmed pikaajalised turulepääsu tõkked, mis võimaldab saavutada kiireid tulemusi, kui vabakaubandusleping jõustub (vt Komisjoni veebisait: „Kaubandust potentsiaalselt piiravate meetmete ülevaade, detsember 2015“ ).
Samuti lõpetati 17. juulil 2014 ELi ja Ecuadori vahelised läbirääkimised ELi ning Colombia ja Peruu vabakaubanduslepingu ühinemisprotokolli üle ning nüüd peavad pooled protokolli allkirjastama ja ratifitseerima. Samuti jõudsid 26. septembril 2014 lõpule ELi ja Kanada vabakaubanduslepingu (laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping) läbirääkimised ning 17. oktoobril 2014 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu läbirääkimised.
2.Olemasolevate vabakaubanduslepingute rakendamine ja jõustamine
Nagu rõhutati teatises „Kaubandus kõigile“, on väga oluline tagada vabakaubanduslepingute jõustumisel nende täielik rakendamine, et need annaksid tulemuseks lubatud turu avanemise ja kohapealsed ärivõimalused. Praegu tehakse seda peamiselt turulepääsu strateegia kaudu (vt punkt C), kasutades ära vabakaubanduslepingute alusel kasutusele võetud eristruktuure (näiteks kaubanduse erikomiteed, mis võimaldavad turutõkete korral varajast teabevahetust ja diplomaatilisi lahendusi ning viimase abinõuna vaidluste vahendamise mehhanismide kasutamist), samuti olemasolevaid üldstruktuure, nagu WTO komiteed või WTO vaidluste lahendamise süsteemi, 21 kui see on asjakohasem.
ELi vabakaubandusleping Lõuna-Koreaga, mida on kohaldatud alates 1. juulist 2011, näitab, kui tähtis on tõhus järelevalve, et tagada vabakaubanduslepingu võimalikult täielik rakendamine 22 . Käesoleva aruandega hõlmatud perioodil lahendati seega mitmed vabakaubanduslepingute rakendamise ja turulepääsuga seotud küsimused. Näiteks jõustati finantsteenuste valdkonnas pärast ELi pidevat survet ja kooskõlas Korea vabakaubanduslepingu kohustusega 2015. aasta juunis uus raamistik, millega lubatakse ELi finantsasutustel edastada andmeid välismaale ja osta sisse IT-vahendeid, mis lihtsustab oluliselt nende tegevust Koreas. Lisaks jõustus mahetoidu valdkonnas 2015. aasta veebruaris 2014. aasta sügisel lõplikult kokku lepitud samaväärne kord, mida on sellest ajast saadik sujuvalt rakendatud. Peale selle aktsepteerivad Korea ametiasutused ELi sekkumise tulemusena alates 2015. aasta suvest sõiduautode valdkonnas „Euro VI“ normide alusel heakskiidetud sõidukeid täiendavate tarbetute teabenõueteta. Turulepääsuga seotud probleemid selles sektoris aga püsivad ja pidev hoolikas järelevalve on jätkuvalt oluline.
Samuti edeneb hästi ELi ning Colombia ja Peruu vabakaubanduslepingu 23 rakendamise protsess. Mõned probleemid püsivad, nt Peruu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas ning alkohoolsete jookide maksustamisel Colombias ja Peruus. Positiivse poole pealt tutvustas Colombia 2015. aasta juunis ühtset menetlust, mis hõlmab ELi loomsete toodete ekspordile loa andmise kõiki vajalikke etappe. See lihtsustab ELi ekspordile kehtestatud vorminõudeid ja lühendab vastamise aega, lihtsustades ELi jaoks turulepääsu. Lisaks eksportisid alates vabakaubanduslepingu jõustumisest esmakordselt ELi 526 Colombia ja 1 133 Peruu ettevõtjat, kellest märkimisväärne osa on VKEd.
ELi ja Gruusia ning ELi ja Moldova Vabariigi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise alustamine 1. septembril 2014 on võimaldanud teha tihedat koostööd ettevõtlusorganisatsioonide ja liikmesriikidega, et toetada kaubandusalaseid haldusreforme ja intensiivistada tööd kaubandustõkete kaotamisel nendes riikides. Samas kui Gruusia ettevõtluskliima on enamjaolt soodne, töötas komisjon intensiivselt mitme Moldova Vabariigis esineva ettevõtlusprobleemi lahendamise kallal (nt energia, kindlustus, tolliformaalsused, maapealne teenindus). Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu reformi tegevuskava rakendamine tagab nendes riikides eeldatavasti võrdsed tingimused ELi ja kohalikele ettevõtjatele.
Vabakaubanduslepingute tõhus seire ja rakendamine loovad seega uusi turulepääsu võimalusi ja aitavad kõrvaldada olemasolevaid tõkkeid.
C.Turulepääsu strateegia: tugevama partnerluse suunas
Turulepääsu strateegia 24 täiendab ELi mitmepoolseid, mõnepoolseid ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi, tagades, et kaubanduslepingutega (nii vabakaubanduslepingute kui ka WTO lepingutega) loodud kaubandusvõimalused muudetakse Euroopa eksportijate jaoks tõeliseks turulepääsuks. Strateegia põhineb „turulepääsu partnerlusel“, mis seisneb korrapärasel kooskõlastamisel komisjoni, liikmesriikide ja ettevõtjate vahel nii Brüsselis kui ka kolmandates riikides. Turulepääsu strateegia on osutunud tõhusaks vahendiks teabe kogumisel kaubandustõkete kohta ning ühise tõkete kaotamise strateegia prioriteediks seadmisel ja määratlemisel. See strateegia võib ulatuda diplomaatilistest sammudest, aruteludest erikomiteedes või WTO või vabakaubanduslepingute eristruktuurides vahendamise ja ametliku vaidluste lahendamiseni.
Arvestades üha laienevat kahepoolset kaubanduse tegevuskava ja mitmeid vabakaubanduslepinguid, mis jõustuvad mõne järgmise aasta jooksul, mängib turulepääsu strateegia ELi kaubandushuvide ja õiguste elluviimisel üha olulisemat rolli. ELi vabakaubanduslepingute nõuetekohase rakendamise ja jõustamise tagamine on väga oluline kindlustamaks, et need toovad ELi eksportijate jaoks välismaal kaasa tegeliku turulepääsu ja ärivõimalused. See ei ole aga ainult komisjoni ülesanne, vaid komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade ühine kohustus. Seetõttu tegi komisjon oma 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“ ettepaneku „tõhustatud partnerluse“ kohta liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega kaubanduslepingute rakendamisel. See laiendab ja tugevdab praegust turulepääsu partnerlust kaugemale kaubandus- ja investeerimistõkete kaotamisest. See hõlmab vabakaubanduslepingute rakendamist, sealhulgas tõhusamat teadlikkuse suurendamist ja tollikoostööd, kaubanduse lihtsustamist ning säästvat arengut.
Kokkuvõte
Maailmamajanduse mõningase aeglustumise ja suhteliselt nõrga ülemaailmse kaubandustegevusega 2015. aastal kaasnes potentsiaalselt kaubandust piiravate meetmete suurem kasutamine vaatlusperioodil 2014. aasta juulist 2015. aasta detsembrini ja väga vähene varem kehtestatud piirangute tühistamine. Seega kasvab alates 2008. aastast kehtestatud kauplemist piiravate meetmete hulk. Nagu varasematel aastatel on kõige suuremas ulatuses kasutanud piiravaid meetmeid tärkava turumajandusega riigid, kuid ka arenenud riigid, sealhulgas G20 liikmed, jätkavad selliste tavade kohaldamist, hoolimata korduvast lubadusest mitte vastu võtta kaubanduse kaitsemeetmeid ja tühistada olemasolevad meetmed.
Samuti säilitavad suurt hulka kaubandustõkkeid mõned käesolevas aruandes analüüsitud ELi peamised majanduspartnerid. USA ja Jaapani puhul soovib EL käsitleda neid meetmeid vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taustal ja mõned neist võivad olla juba lahendatud, eelkõige Jaapani puhul. Kuigi paljud olulised tõkked veel püsivad, võib lisaks märkida mõningaid positiivseid muutusi seoses Mercosuri riikidega (Brasiilia ja eriti Argentina) pärast ELi kahepoolseid, mitmepoolseid ja vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taustal tehtud jõupingutusi. Mis puutub Indiasse, tulevad edusammud endiselt raskelt, ning turulepääsu tõkete eemaldamine on endiselt kõige keerulisem Hiinas ja Venemaal, kus vaatlusperioodil saavutati vaid vähest edu.
Seda tausta arvestades on endiselt tähtis tõhusate edasiste edusammude tegemine seoses mitmepoolse, mõnepoolse ja kahepoolse kaubanduse tegevuskavaga, samal ajal on oluline pöörata rohkem tähelepanu kaubanduslepingute tõhusale rakendamisele ja jõustamisele. Sellega seoses on jätkuvalt keskse tähtsusega ELi turulepääsu strateegia ühes selle turulepääsu partnerlusega komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. Arvestades üha laienevat kahepoolset kaubanduse tegevuskava, tehakse liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade „tõhustatud partnerluse“ ettepanek, eesmärgiga ühendada jõud kaubanduslepingute rakendamisel, tagades, et need toovad maksimaalses ulatuses kaasa tegeliku turulepääsu ja ärivõimalused.
Samal ajal tuleb ülemaailmsel poliitilisel tasandil kutsuda endiselt üles suuremale protektsionismivastasele kindlameelsusele, pidades meeles avatud turgude positiivset mõju innovatsioonile, tootlikkusele, majanduskasvule ja jõukusele.
2013. aasta novembris peeti Hiina kommunistliku partei keskkomitee 18. rahvuskongressi kolmas pleenum. Pleenumil määrati kindlaks Hiina poliitiline suund kuni 2020. aastani, http://www.china.org.cn/china/third_plenary_session/2014-01/16/content_31212602.htm.