EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 393 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2015. aasta konkurentsipoliitika aruanne

{SWD(2016) 198 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2015. aasta konkurentsipoliitika aruanne

I.Sissejuhatus

Tugev ja tõhus ELi konkurentsipoliitika on alati olnud Euroopa projekti nurgakivi. Ajal, mil majanduskasvu taastamine ja hoogustamine on ELi tegevuskavas peamisel kohal, on konkurentsipoliitika tähtsam kui kunagi varem.

Konkurentsipoliitika hoiab turud tõhusa ja avatuna. Euroopa tarbijate jaoks tähendab see paremaid turutulemusi, näiteks madalamaid hindu, parema kvaliteediga tooteid ja teenuseid ning suuremaid valikuvõimalusi. Lisaks annab elujõuline konkurents äriühingutele õiglased võimalused ettevõtluseks ja oma ärieesmärkide saavutamiseks, mis omakorda soodustab majanduskasvu, töökohtade loomist ja heaolu. Kui äriühingud suudavad konkureerida omal jõul, saavad ettevõtjad ja kodumajapidamised kasu suurest valikust hea kvaliteediga uuenduslikest konkurentsivõimeliste hindadega toodetest ja teenustest. Suurem konkurents innustab ettevõtjaid ka investeerima ja tegevust tõhustama. Sellest tõhususest saadav kasu kandub seejärel üle majandusse laiemalt. Konkurentsipoliitika lõppeesmärk on panna turud paremini toimima – kodumajapidamiste ja ettevõtjate heaks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles ametisse astudes, et komisjon hakkab keskenduma kõige olulisematele ülesannetele, millega Euroopa ühiskond ja majandus silmitsi seisavad. Konkurentsipoliitikal on nende ülesannete täitmisel tähtis osa. 2015. aastal konkurentsi valdkonnas tehtud töö tõi suurt kasu komisjoni mitmes poliitilises eelisvaldkonnas, nimelt töökohtade loomisel, majanduskasvu ja investeerimise hoogustamisel ning ühendatud digitaalse ühtse turu, vastupidava energialiidu ning tugevama ja õiglasema ühtse turu rajamisel.

Komisjon on võtnud ka kohustuse edendada konkurentsikultuuri – nii ELis kui ka sellest väljaspool –, toetades tihedamat dialoogi liikmesriikidega 1 ja teiste ELi institutsioonidega, samuti laiaulatuslikku rahvusvahelist koostööd.

Konkurentsieeskirjade jõustamise juhtpõhimõtted on erapooletuse tagamine, õigusriigi põhimõtete järgimine ja Euroopa ühise huvi teenimine. Samuti on ELi konkurentsipoliitika väärtuste keskmes õiglus, poliitiline sõltumatus, läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus.

II.Konkurentsipoliitika hoogustab innovatsiooni ja investeerimist kogu ELis

Pärast hiljutist majandus- ja finantskriisi liigub Euroopa majandus aeglaselt tõususuunas. Et toetada jätkusuutlik majanduskasv ja kvaliteetsete töökohtade loomine kindlale alusele, peab EL tõstma investeeringud endisele tasemele, eriti strateegilistes valdkondades, nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Euroopa tuleviku aluseks peaks olema eeskätt uuendustegevus. Konkurentsipoliitika võib aidata seda saavutada investeerimist ja innovatsiooni toetava keskkonna loomisega.

Konkurentsisurve paneb ettevõtjaid investeerima, tegevust tõhustama, uut tehnoloogiat välja töötama ja paremaid tooteid looma. Tulemuslikum konkurents aitab elavdada investeerimist, hoides turud avatuna ja tagades meetmete võtmise, kui turuliider kuritarvitab oma positsiooni konkurentide kasvu ja innovatsiooni takistamiseks. Ökonomeetrilise mudeli simulatsioonid näitavad, et komisjoni ühinemis- ja kartelliotsuste tulemusel on investeeringud viie aasta pärast suurenenud 0,7 % 2 . Lisaks kasutatakse riigi rahalisi vahendeid ELi riigiabi eeskirjade toel uute investeeringute kaasamiseks, tagades, et riiklikest vahenditest rahastamine elavdab erainvesteeringuid, mis jääksid muidu tegemata.

2014. aasta novembris sai alguse Euroopa investeerimiskava 3 eesmärgiga hoogustada investeerimist. Kavas on kõige olulisemal kohal Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil 4 (EFSI), mis alustas tegevust 2015. aasta lõpus. EFSI pakub Euroopa Investeerimispanga (EIP) abil ELi eelarvetagatisega rahastamist, tehes võimalikuks strateegilised investeeringud, mida turg üksi ei suuda rahastada.

EIP kaudu rahastatavate EFSI toetusega projektide suhtes riigiabi eeskirju ei kohaldata. Küll aga võivad projektid saada rahalist toetust (edaspidi „kaasrahastus) ka liikmesriikidelt (sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt) ja sel juhul kehtivad riigiabi eeskirjad. Niisugune toetus peab saama komisjoni heakskiidu, välja arvatud juhul, kui rahastamine toimub turutingimustel. EFSI toetamiseks hindab komisjon liikmesriigilt saadud kaasrahastust esmajärjekorras. Riigiabi eeskirjad kattuvad investeerimiskava eesmärgiga kõrvaldada turutõrked ja kaasata erainvesteeringuid. Riigiabi kontrolliga tagatakse, et riigi investeerimisprojektidega täidetakse tegelikud vajadused, hoitakse kulud kontrolli all ja kindlustatakse, et maksumaksja raha on projektide alustamiseks tõepoolest vajalik.

Uuendatud riigiabi eeskirjad majanduskasvu kiirendavate abimeetmete tugevdamiseks

Riigiabi ajakohastamise algatuse raames 5 vaadati riigiabi eeskirjad põhjalikult läbi. See algatus aitab liikmesriikidel kasutada abimeetmeid hõlpsamalt majanduskasvuks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse sidususe jaoks. Riigiabi ajakohastamise osana tugevdab komisjon uuendatud eeskirjade rakendamisel partnerlust liikmesriikidega, sest nende vastutus abi andmise eest ilma komisjoni eelnevalt teavitamata on nüüd suurem.

Kõnealuse tugevdatud partnerluse eesmärk on tasakaalustada liikmesriikidele jäetud suurem paindlikkus abi andmisel parema koostöö, hoolsa riikliku kontrolli ja suurema läbipaistvusega. Komisjon kavatseb toetada strateegilisi investeeringuid, aidates liikmesriikidel kujundada majanduskasvu suurendavaid abimeetmeid, mis soodustavad tugeva, tervikliku ja dünaamilise ühtse turu rajamist.

Uue riigiabi raamistikuga tagatakse riikliku rahastamise abiga erainvesteeringute kaasamine, et panustada ühise huvi seisukohast oluliste eesmärkide täitmisse ilma konkurentsi moonutamata. Seepärast on lisaks 2014. aastal vastu võetud laiendatud üldise grupierandi määruse eeskirjadele 6 kogu ELi innovatsiooni ja investeerimise elavdamise seisukohast eriti tähtsad kolm valdkonda. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistik 7  hõlbustab abimeetmete toetamist teadus-, arendus- ja uuendustegevuseks, et täiendada erasektoripoolset rahastamist. Riigiabi hõlmava riskifinantseerimise suuniste 8 kohaselt on võimalik jaotada riskifinantseerimisabi kiiremini ja heldemini innovaatilistele ja kasvule orienteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Lairibasuunistega 9 toetatakse liikmesriike rahastamise puudujääkide ja turutõrgete kõrvaldamisel, kui tegemist on nõuetekohase lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisega, eriti maapiirkondades.

III. Digitaalse ühtse turu võimaluste ärakasutamine

Digitaalse ühtse turu rajamine on olnud komisjoni eelisvaldkond selle ametiaja algusest saadik. Digitaalse majanduse laiendamine on meie maailma ja eluviisi ümberkujundamise kõrval majanduskasvu üks peamisi tõukejõude. Elujõuline digitaalne ühtne turg elavdaks innovatsiooni, looks uusi töökohti ja pakuks Euroopa idufirmadele ning VKEdele uusi võimalusi üle 500 miljonit inimest hõlmavale turule jõudmiseks. Komisjoni hinnangul võiks ELi digitaalse ühtse turu loomine tuua õiguslike tõkete kõrvaldamisel ja 28 riigi turu liitmisel üheks ühtseks turuks meie majandusse juurde 415 miljardit eurot aastas ja luua sadu tuhandeid uusi töökohti 10 .

2015. aasta mais võttis komisjon vastu digitaalse ühtse turu strateegia 11 . Strateegia sisaldab 16 sihtmeedet, mis toetuvad kolmele sambale: 1) tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas; 2) digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate ja võrdsete tingimuste loomine; 3) digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimaalne kasutamine.

Digitaalsed turud on ka konkurentsipoliitikas eeliskohal. Avatud ja õiglased digitaalsed turud elavdavad innovatsiooni ja toovad kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Digitaalne ühtne turg peab saama kohaks, kus kõik – nii suured kui ka väikesed – osalised võivad välja töötada uuenduslikke tooteid ja pakkuda oma väärtustega konkurentsi. Lisaks tõkestatakse konkurentsipoliitika abil internetis esinevaid tõkkeid, mis piiravad veebiettevõtjate ja idufirmade investeerimisväljavaateid ning takistavad ettevõtjatel, kodanikel ja valitsustel saamast digitaalsetest vahenditest täielikku kasu.

Moonutamata veebikonkurentsi tagamine internetis ja uuendustegevuses esinevate takistuste kõrvaldamise teel

Digitaalse majanduse kiire areng on pannud poliitikakujundajaid seisma silmitsi mõningate probleemidega, kuid konkurentsiõiguse ja instrumentide tugevdamise järele vajadust ei ole: konkurentsipoliitika instrumendid kohanevad digitaalsete turgude eripäradega kiiresti 12 .

Konkurentsieeskirjade jõustamise esmaste eesmärkide hulka kuulub kõikide sektoris osalejate uuendustegevuse hoogustamine, olgu tegemist idufirmade või turgu valitsevate ettevõtjatega. Selle eesmärk on tagada, et Euroopa tarbijatel oleks võimalikult suur innovaatiliste toodete valik. Näiteks uurib komisjon internetiotsingu turul konkurentsieeskirjade rikkumist seoses Google’i tegevusega.

Aprillis saatis komisjon Google’ile vastuväited selle kohta, et ettevõtja on väidetavalt kuritarvitanud oma valitsevat seisundit internetiotsingu teenuste turul Euroopa Majanduspiirkonnas, eelistades üldotsingu tulemuste pakkumisel pidevalt oma hinnavõrdlusteenust 13 . Komisjonile teeb muret, et kasutajad ei pruugi saada oma päringule kõige sobivamaid otsingutulemusi. Komisjoni esialgse seisukoha järgi rikub Google’i tegevus ELi konkurentsieeskirju, sest see pärsib konkurentsi ja kahjustab sel viisil tarbijaid.

Komisjon on varem kirjeldanud Google’i käitumisega seotud nelja probleemi ja eespool kirjeldatud vastuväidetes käsitletakse neist kõige esimest (hinnavõrdlus). Komisjon uurib aktiivselt Google’i käitumist ka seoses kolme ülejäänud probleemiga, milleks on konkurentide veebisisu kopeerimine, reklaami ainuõigus ja reklaamiettevõtjatele kehtestatud põhjendamatud piirangud. Hinnavõrdlust käsitlevad vastuväited ei mõjuta mingil viisil komisjoni järeldusi kolme ülejäänud uurimise kohta.

Teine digitaalset sektorit puudutav uurimine on seotud internetikaubamajaga Amazon. Juunis algatas komisjon ametliku konkurentsieeskirjade rikkumist käsitleva uurimise seoses Amazoni teatavate äritavadega e-raamatute turustamisel 14 . Eeskätt keskendutakse uurimisel tingimustele, mis näivad kaitsvat Amazoni teiste e-raamatute turustajate konkurentsi eest, näiteks tingimused, mis annavad ettevõtjale õiguse saada teavet oma konkurentide pakutud soodsamatest või teistsugustest tingimustest, ja/või õiguse saada tähtajad ja tingimused, mis on vähemalt sama head kui tema konkurentidele pakutud tingimused.

Komisjonil on kartus, et sellised tingimused võivad kahjustada võrdseid võimalusi ja potentsiaalselt vähendada konkurentsi turul tarbijate kahjuks, raskendades e-raamatute muude turustajate konkureerimist Amazoniga uute ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisel. Kui selline käitumine leiab kinnitust, rikutakse ELi konkurentsieeskirju, millega on keelatud valitseva seisundi kuritarvitamine ja piiravad äritavad. Komisjon on seadnud eesmärgiks tagada eluterve platvormidevaheline konkurents ja kindlustada, et turuosalised ei kuritarvita oma seisundit selliste lepingutingimuste saamiseks, mis võivad takistada turul uuendustegevust.

Meediale ligipääsu võimaluste laiendamine ELi kodanikele

Konkurentsieeskirjade tugev ja kiire jõustamine on peamine vahend, millega lahendada tõhusalt digitaalmajanduse uutes ja kiiresti arenevates sektorites ilmnevad probleemid. Teisalt on Euroopa kodanike jaoks sama tähtis ka elujõulise konkurentsi tagamine traditsioonilisematel turgudel, näiteks teleringhäälingus. Komisjon soovib tarbijatele tagada võimaluse valida telekanalite levitajate vahel, kes konkureerivad õiglasel ja võrdsel alusel 15 . 

Veel üks konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlev uurimine hõlmas piiriüleste tasulise televisiooni teenuste pakkumist Ühendkuningriigis ja Iirimaal. Juulis saatis komisjon vastuväited äriühingule Sky UK ja USA kuuele suuremale filmistuudiole: Disney, NBC Universal, Paramount Pictures, Sony, Twentieth Century Fox ja Warner Bros 16 . Komisjon tuvastas 2014. aasta jaanuaris algatatud uurimise käigus kuue filmistuudio ja Sky UK vahelistes litsentsilepingutes tingimused, mille kohaselt nõutakse Sky UK-lt, et ta blokeeriks oma veebipõhiste tasuliste televisiooniteenuste või oma tasuliste satelliittelevisiooniteenuste abil väljaspool litsentsiga määratud territooriumi (Ühendkuningriik ja Iirimaa) asuvate tarbijate juurdepääsu filmidele. Teatavad lepingud sisaldavad ka tingimusi, mille kohaselt peavad filmistuudiod tagama, et muude ringhäälinguorganisatsioonidega kui Sky UK sõlmitud litsentsilepingute tingimustega keelatakse nendel ringhäälinguorganisatsioonidel Ühendkuningriigis ja Iirimaal oma tasuliste televisiooniteenuste pakkumine.

Selline olukord avaldab ebasoodsat mõju Euroopa tarbijatele, kes tahavad vaadata enda valitud tasulisi televisioonikanaleid, olenemata sellest, kus nad ELis elavad või reisivad. Komisjoni esialgne seisukoht on see, et veenva põhjenduse puudumise korral rikuvad sellised tingimused ELi eeskirju, millega keelatakse konkurentsivastased kokkulepped.

Innovaatiliste turgude toimimise parandamine mobiilseadmete valdkonnas

Nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud mobiilseadmed kuuluvad praegu enamiku Euroopa kodanike igapäevaellu. 2015. aasta oli Euroopa mobiilside kasutajate jaoks murranguline – Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu määruse (EL) 2015/2120, 17 millega lõpetatakse ELis rändlustasude võtmine alates 15. juunist 2017. Konkurentsieeskirjade jõustamise ja sellesisuliste õigusaktide eesmärk on kaitsta konkurentsi mobiilseadmete valdkonnas, et tagada jätkuv uuendustegevus Euroopa tarbijate hüvanguks.

Komisjon saatis konkurentsieeskirjade rikkumist käsitleva kahe eraldi uurimise algatamise järel detsembris kaks vastuväiteteatist äriühingule Qualcomm, maailma suurimale tarbeelektroonikaseadmete jaoks mõeldud põhiriba kiibistiku tarnijale. Põhiriba kiibistik töötleb sidefunktsioone nutitelefonides, tahvelarvutites ja muudes lairibaühendusega mobiilseadmetes. Seda kasutatakse nii heli kui ka andmete edastamiseks.

Komisjoni esialgse seisukoha järgi on äriühing kuritarvitanud oma valitsevat seisundit 3G (UMTS) ja 4G (LTE) põhiriba kiibistiku üleilmsel turul, rikkudes ELi konkurentsieeskirju 18 . Esimese uurimisega selgitatakse, kas Qualcomm on kuritarvitanud oma valitsevat seisundit turul, pakkudes suurimatele nutitelefonide ja tahvelarvutite tootjatele rahalisi soodustusi tingimusel, et nad kasutavad oma nutitelefonides ja tahvelarvutites üksnes äriühingu Qualcomm põhiriba kiibistikku. Selline käitumine vähendanuks tootja soovi tellida kiibistikku äriühingu Qualcomm konkurentidelt, kahjustades konkurentsi ja innovatsiooni UMTS ja LTE põhiriba kiibistiku turgudel. Teine uurimine algatati selleks, et välja selgitada, kas Qualcomm tegeleb turuvallutusliku hinnakujundusega, kehtestades omahinnast madalamaid hindu eesmärgiga oma konkurendid turult välja tõrjuda.

Riistvaratarnete turg on siiski ainult asja üks külg – konkurentsi moonutamata tuleb pakkuda ka nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatavat tarkvara. Nutitelefonide, tahvelarvutite ja muude mobiilseadmete mobiilsiderakendused ja -teenused põhinevad seadme operatsioonisüsteemil. Google Android on muutunud Euroopa Majanduspiirkonna mobiilsete nutiseadmete peamiseks operatsioonisüsteemiks, kuna seda kasutatakse praegu enamikus Euroopa mobiilsetes nutiseadmetes.

Komisjon algatas aprillis Google’i suhtes ametliku menetluse, et uurida, kas äriühingu tegevus seoses Androidiga võib olla vastuolus ELi konkurentsieeskirjadega 19 . Android on avatud lähtekoodiga mobiiltelefoni operatsioonisüsteem, mille töötas välja valdavalt Google. Põhimõtteliselt võib igaüks Androidi vabalt kasutada ja edasi arendada. Kuid enamik nutitelefonide ja tahvelarvutite tootjatest kasutab Androidi operatsioonisüsteemi koos Google’i omandisse kuuluvate erinevate rakenduste ja teenustega ning peab seetõttu sõlmima Google’iga teatavad kokkulepped.

Komisjon hindab, kas Google on konkurentsivastaste lepingute sõlmimise ja/või võimaliku valitseva seisundi kuritarvitamise kaudu takistanud ebaseaduslikult Euroopa Majanduspiirkonna konkurentide mobiiltelefonide operatsioonisüsteemide, mobiilsiderakenduste ja -teenuste arendamist ning turulepääsu. See komisjoni uurimine on erinev ja eraldiseisev Google’i internetiotsingutega seotud tegevuse uurimisest.

Tõhus ühinemiskontroll kaitseb telekommunikatsioonisektori investeeringuid

Telekommunikatsioonisektoris tekitab kõige suuremat investeerimisindu tõhus konkurents, mis tagab tarbijate ja ettevõtjate jaoks paremad turutulemused. Konkurents on liikumapanev jõud, mis meelitab ligi investeeringuid, et rajada Euroopale vajalikke suure kiirusega lairibaühendusvõrke. Tarbijad ei võida mitte investeeringutest endast, vaid nende mõjust sellistele konkurentsinäitajatele nagu valikuvõimalused, kvaliteet ja hind.

Telekommunikatsioonituru avatuse ja konkurentsivõime säilitamise kõrval jääb ELi turu killustatuse kõrvaldamise peamiseks vahendiks konkurentsieeskirjade täitmise tagamine 20 . Konkurentsipoliitika täiendab ka telekommunikatsiooni õigusraamistiku läbivaatamist, mis on üks peamistest digitaalse ühtse turu strateegia raames kavandatud meetmetest.

Lisaks on selles valdkonnas väga tähtsal kohal ühinemiskontroll, millega hinnatakse, kas kavandatud ühinemine suurendaks tarbijatele kasulikke investeeringuid, näiteks võrgu leviala laiendamiseks.

Mais kiitis komisjon ELi ühinemismääruse kohaselt heaks telekommunikatsiooniettevõtja Jazztel (mis on registreeritud Ühendkuningriigis, kuid tegutseb peamiselt Hispaanias) kavandatud ülevõtmise konkureeriva Prantsuse äriühingu Orange SA poolt 21 . Heakskiit antakse tingimusel, et Orange täidab täielikult hulga kohustusi, mis tagavad pärast ülevõtmist tõhusa konkurentsi interneti püsiühenduse teenuste turgudel.

Komisjonile valmistas muret, et esialgu teatatud kujul ülevõtmine oleks võinud tõsta interneti püsiühenduse teenuste hindu Hispaania tarbijate jaoks. Orange võttis selle mure lahendamiseks kohustuse tagada, et uued osalejad võivad tulla interneti püsiühenduse juurdepääsuteenuste jaeturule ja konkureerida sama jõuliselt kui Orange ja Jazztel. Nende kohustuste võtmine hajutas komisjoni esialgse mure.

Komisjon algatas telekommunikatsioonisektoris ka kaks põhjalikku ühinemiste uurimist. Esiteks uurib komisjon äriühingu Hutchison kavandatavat Telefónica UK ülevõtmist, 22 et hinnata, kas see tehing võib konkurentsi kahjustada. Komisjonis tekitab kartust see, et mobiilsideteenuseid kasutavate Ühendkuningriigi klientide jaoks võib tehing tõsta hindu, vähendada valikuvõimalusi ja pidurdada innovatsiooni. Komisjon uuris põhjalikult ka seda, kuidas võtab Liberty Global üle äriühingu BASE Belgium, 23 sest ta tahtis olla kindel, et Belgia tarbijad ei kannata kavandatud tehingu tagajärjel kõrgemate hindade ja vähenenud valikuvõimaluste tõttu.

Veel vaatas komisjon läbi Taani äriühingute Telenor ja TeliaSonera kavandatava ühinemise 24 . Komisjon tundis muret sellepärast, et ühinemisega oleks tekkinud ülimalt kontsentreeritud turustruktuuriga suurim mobiilivõrgu operaator Taanis, mille tulemusena oleksid tõusnud kliendihinnad ja vähenenud investeerimisinnukus. 2015. aasta septembris, pärast kahe õiguskaitsevahendite kogumi esitamist, millest ei tundunud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavat, loobusid pooled tehingust.

IV.Tervikliku ja kliimasõbraliku Euroopa energialiidu rajamine

Energialiidu loomine on suur samm tervikliku, ühendatud ja vastupidava energiaturu poole, mis toob kasu tarbijatele, ettevõtjatele ja keskkonnale. Energialiidu tuumikuks olevad ettevõtjad ja kodumajapidamised peaksid saama võimaluse maksta taskukohaseid ja konkurentsivõimelisi hindu. Samal ajal toetub ELi energiapoliitika kolmele sambale: jätkusuutlikkusele, konkurentsivõimelisusele ja varustuskindlusele. Tugeva, kaugeleulatuva kliimapoliitikaga energialiidu loomine nõuab Euroopa energiasüsteemi väga põhjalikku ümberkorraldamist. 2015. aastal alustas komisjon selle olulise prioriteedi elluviimist.

Veebruaris avaldas komisjon oma vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia 25 . Raamstrateegias kirjeldatakse energialiidu eesmärke viies vastastikku seotud poliitikamõõtmes (energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus, täielikult integreeritud Euroopa energiaturg, energiatõhusus, mis aitab nõudlust vähendada, majanduse CO2-heite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime), – ja komisjoni tegevust nende täitmiseks.

EL peab loobuma fossiilkütustel põhinevast majandusest, mis sõltub vanast tehnoloogiast ja aegunud ärimudelitest. Praegune killustatud süsteem, mida iseloomustavad kooskõlastamata riiklikud poliitikameetmed, turutõkked ja eraldatud energiasaared, tuleb välja vahetada. Samuti on ülimalt oluline suurendada tarbijate õigusi, pakkudes neile teavet ja valikuvõimalusi.

Energialiidu peaeesmärk on energiaturgude lõimimine. Kui gaas ja elekter liiguksid kogu ELis vabalt, oleks see majanduslikult jätkusuutlikum, keskkonnahoidlikum ja sotsiaalselt kaasavam.

Konkurentsiõiguse täitmise tagamine muudab energiavarustuse turvalisemaks, taskukohasemaks ja jätkusuutlikumaks.

Energialiidu tervikliku turu rajamiseks on kõige tähtsam konkurentsiõiguse täitmise tagamine, sest see aitab kõrvaldada turumoonutused, mis tulenevad valitsevate turuosaliste käitumisest. Iseloomulik näide on konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlev uurimine seoses Gazpromi tegevusega Kesk- ja Ida-Euroopas 26 .

Konkurentsiõiguse täitmise tagamise abil saab toetada ühtse energiaturu loomist, tühistades ka konkurentsivastased turu jagamise kokkulepped 27 ja säilitades juurdepääsu taristule. Juurdepääs taristule on tähtis, et takistada turult väljatõrjumist ja säilitada soov investeerida. Selle valdkonna oluliste meetmete seas on märtsis ettevõtjale Bulgarian Energy Holding (edaspidi BEH), tema gaasi tarnivale tütarettevõtjale Bulgargaz ja gaasitaristut haldavale tütarettevõtjale Bulgartransgaz saadetud vastuväited 28 . 

BEH on Bulgaaria riigile kuuluv valitsev energiaettevõte. Ettevõte on vertikaalse ülesehitusega, mis tähendab, et BEH tarnib gaasi ja tema tütarettevõtete omandis või kontrolli all on Bulgaaria riigi gaasi ülekandevõrk, Bulgaaria ainus gaasihoidla ja Bulgaariasse gaasi importiva gaasitoru võimsus. Komisjon oli mures, et BEH ja tema tütarettevõtted võivad kuritarvitada oma valitsevat seisundit Bulgaaria gaasiturul, takistades konkurentide juurdepääsu taristule, mida nood vajavad edukaks konkureerimiseks riigi gaasitarneturul. Selline käitumine oleks vastuolus ELi monopolivastaste eeskirjadega, põhjustaks konkurentsi vähenemise turul ja halvemate turutulemuste ebasoodsa mõju tarbijatele.

Komisjon on lõpetanud ka konkurentsieeskirjade rikkumist käsitleva eraldi uurimise BEH tegevuse suhtes Bulgaaria reguleerimata hulgimüügi elektriturul 29 . Komisjon väljendas kartust, et BEH on loonud riiklike turgude vahele kunstlikud tõkked. Esmajoones on BEH müünud kauplejatele elektrit lepingute alusel, millega neil keelatakse elektri edasimüük väljapoole Bulgaariat. BEH tegi ettepaneku leevendada komisjoni kartust sõltumatu elektribörsi loomisega Bulgaarias, kus elektriga võiks kaubelda anonüümselt, ilma võimaluseta kontrollida, kus seda edasi müüakse. 10. detsembril 2015 muutis komisjon BEHi kohustusi käsitleva ettepaneku õiguslikult siduvaks.

Riigiabi kontroll, mis aitab tagada kliimasõbraliku ja vastupidava energiaturu ilma põhjendamatute konkurentsimoonutusteta

Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekul kaasneb konkurentsipoliitikaga veel oluline ülesanne tagada, et turud toimivad nõuetekohaselt ja et valitsuse toetus – kaasa arvatud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu hõlbustamise toetus – ei põhjustaks tasakaalu kadumist.

Komisjon edendab oma keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste abil 30 taastuvate energiaallikate integreerimist turule, et vältida konkurentsimoonutusi. Alates 2016. aastast peavad taastuvaid energiaallikaid kasutavad energiatootjad müüma oma elektrit otse turule. Riigi toetust antakse ainult turuhinnale lisanduva preemiana. Lisaks peavad liikmesriigid 2017. aastast andma tegevusabi konkureeriva pakkumismenetluse kaudu.

Peale selle aitavad need välja töötatud suunised tuua turule uuenduslikku vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogiat, mille puhul on lubatud anda riigiabi turutõrgete esinemise korral. Samuti innustatakse suunistega ELi liikmesriike tegema üksteisega koostööd ja võtma arvesse teistest liikmesriikidest tulevaid elektritarneid.

Lisaks aitab riigiabi kontroll luua Euroopas ühendatud, tervikliku ja turvalise energiaturu, sest selle käigus hinnatakse riiklikke meetmeid eesmärgiga tagada elektrienergiaga varustatus (seda nimetatakse „võimsuse tagamise mehhanismideks“).

Euroopa säilitamine atraktiivse investeerimiskohana energiasektori ühinemiskontrolli kaudu

Sellises võrgutööstuses nagu energiasektor on hädavajalik takistada niisuguste turustruktuuride loomist, mis võiksid tõkestada tõhusat konkurentsi, vähendades sel viisil soovi teha investeeringuid ja uuendusi. ELi ühinemiskontroll on endiselt üks tõhus vahend, millega hoida ELi energiaturg avatuna ja tagada investeeringute abil paremad turutulemused ELi ettevõtjate ja kodumajapidamiste jaoks.

Põhjaliku läbivaatamise järel ja väga tihedas koostöös USA justiitsministeeriumi monopolidevastase võitluse osakonnaga andis komisjon kooskõlas ELi ühinemismäärusega heakskiidu sellele, et USAs asuv äriühing General Electric (edaspidi „GE“) võtab kavandatud viisil üle Prantsusmaa energiaettevõtte Alstom 31 . See tehing on hea näide sellest, kuidas ELi tehnoloogia võib välisinvesteeringuid soodustada ja ligi meelitada.

Heakskiidu tingimuseks on see, et peamiselt gaasiküttel töötavates elektrijaamades kasutatavate Alstomi suure jõudlusega gaasiturbiinide kesksed tootmisetapid loovutatakse Itaalia äriühingule Ansaldo. Komisjon väljendas muret, et tehing võib kõrvaldada GE ühe peamise üleilmse konkurendi suure jõudlusega gaasiturbiinide turul, kus GE on maailma suurim tootja ja Alstom kuulub maailma peamiste osaliste hulka. See oleks kaasa toonud innovatsiooni soikumise ja hinnatõusu. Need mured hajutas GE valmisolek võtta kohustusi. Pealegi on edasiarendatud suure jõudlusega gaasiturbiinide tehnoloogia eriti oluline kliimamuutuse eesmärkide täitmisel ja ELi energiavarustuse ajakohastamisel.

V.Tugevama ja õiglasema ELi ühtse turu poole

Hoogustuva üleilmastumise ajastul on tugevam ja õiglasem ühtne turg keskne tegur, mis aitab üles ehitada jõulisema ELi majanduse, millega kaasnevad töökohad ja kasv. See on põhjus, miks ühtse turu integratsiooni edendamine on komisjoni tegevuskavas ka edaspidi olulisel kohal. Komisjoni eesmärk on leida kodanike ja ettevõtjate jaoks uusi väljavaateid, võimaldades inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabamat liikumist ühtse turu piires.

Maksustamise läbipaistvuse suurendamine ja õiglase maksukoormuse tagamine kõikidele

Täielikult toimiv ühtne turg nõuab, et kõik – nii suured kui ka väikesed, kohalikud või üleilmsed – turuosalised tasuksid oma võrdse osa maksudest. Seetõttu kuulub võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastu Junckeri juhitava komisjoni eelisvaldkondade hulka ja on üks tähtsaimatest algatustest ELi ühtse turu lõpuleviimise seisukohast.

Märtsis avaldas komisjon maksustamise läbipaistvust käsitleva meetmepaketi, 32 mille eesmärk on anda liikmesriikidele teavet, mida nad vajavad oma maksubaaside kaitsmiseks ja tõhusaks tegelemiseks ettevõtjatega, kes püüavad vältida õiglast maksukoormust. Juunis järgnes paketile komisjoni õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava 33 . Selles kirjeldatakse mitut algatust maksude vältimise takistamiseks, jätkusuutliku tulude laekumise kindlustamiseks ja ettevõtjate ühtse turu tugevdamiseks. Koos parandavad need meetmed märgatavalt ettevõtjate maksukeskkonda ELis, muutes selle õiglasemaks, tõhusamaks ja kasvu toetavamaks.

Konkurentsipoliitikal on selle ülesande täitmisel tähtis roll. Pärast 2014. aasta juunis algatatud põhjalikku uurimist jõudis komisjon järeldusele, et Luksemburg ja Madalmaad on andnud valikulisi (ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ebaseaduslikke) maksusoodustusi ettevõtjatele Fiat Finance and Trade 34 ja Starbucks 35 . Mõlema ettevõtja puhul andis asjaomase riigi maksuhaldur välja eelotsuse, millega alandati kunstlikult ettevõtja makstavaid makse 36 . ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ei tohi eelotsustes ilma mingi majandusliku põhjenduseta kasutada mis tahes keerulisi meetodeid siirdehindade kehtestamiseks, mis suunavad tulu alusetult ümber, et vähendada ettevõtja maksukoormust. Selline tegevus annab asjaomasele ettevõtjale ebaõiglase konkurentsieelise muude ettevõtjate, tavaliselt VKEde ees, keda maksustatakse nende tegeliku tulu alusel, sest nad maksavad kasutatavate kaupade ja teenuste eest turuhinda.

Detsembris asus komisjon ametlikult uurima Luksemburgi maksustamislahendusi McDonald’sis 37 . Komisjoni esialgse seisukoha järgi saab Luksemburgi tehtud otsusega teha valikulise erandi riiklikust maksuseadusest ja Luksemburgi-USA topeltmaksustamise lepingust, andes McDonald’sile eelise, mis teistel samalaadses faktilises ja õiguslikus olukorras olevatel ettevõtjatel puudub.

Samuti tegi komisjonile muret see, et Iirimaal võivad Apple’iga 38 ja Luksemburgis Amazoniga 39 seotud eelotsused kätkeda probleeme riigiabiga. Veebruaris 2015 algatati Belgia ülemäärase kasumi üle otsustamise süsteemi põhjalik uurimine 40 . 11. jaanuaril 2016 andis komisjon välja negatiivse otsuse koos tagastusnõudega, järeldades, et valikulised maksusoodustused, mis Belgia andis oma ülemäärast kasumit käsitleva maksuskeemi raames, on ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ebaseaduslikud, ja andes korralduse need sisse nõuda 41 . Samal ajal jätkab komisjon kõikide ELi liikmesriikide eelotsustega seotud tavade uurimist 42 . 

ELi riiklikel konkurentsiasutustel tuleb lasta jõustamistegevust tõhustada

Et luua ettevõtjatele tõeliselt võrdsed võimalused kogu ühtsel turul, on hädavajalik veenduda ka selles, et ettevõtjad saavad olla kindlad ELi konkurentsieeskirjade järjepidevas kohaldamises, ükskõik mis liikmesriigis nad tegutsevad. Selles vallas on riiklikel konkurentsiasutustel väga oluline roll. Määruse 1/2003 43 jõustumine 2004. aastal kujundas konkurentsieeskirjade jõustamise valdkonna ümber, andes ELi konkurentsiõiguse täitmise tagamisel komisjoni kõrval tähtsa koha riiklikele konkurentsiasutustele ja riiklikele kohtutele. ELi konkurentsieeskirju kohaldatakse nüüd sellises ulatuses, mida komisjon üksinda ei oleks kunagi saavutanud, ning põhjalikumalt ja tõhusamalt, kui olnuks võimalik muul viisil.

Komisjoni 2014. aasta teatises, milles käsitleti määruse nr 1/2003 vastuvõtmisele järgnenud kümmet aastat, 44 määrati kindlaks hulk konkreetseid tegevusvaldkondi riiklike konkurentsiasutuste täitevolituste tugevdamiseks ja riiklike süsteemide suuremaks lähendamiseks. Komisjon kaalub praegu, kas riiklike konkurentsiasutuste käsutusse antud vahendeid saaks veelgi täiustada. 2015. aasta novembris algatas komisjon sellel teemal avaliku konsultatsiooni, kutsudes üldsust ja huvirühmi üles oma kogemusi jagama ja andma tagasisidet võimalike ELi õigusmeetmete kohta, mille abil tugevdada edaspidi riiklike konkurentsiasutuste jõustamis- ja karistusvahendeid.

ELi tarbijate mõjuvõimu suurendamine kartellide tegevuse lõpetamise kaudu

See, et ühtsel turul püsib õiglus, läbipaistvus ja avatus, on hea ELi ettevõtjatele ja liikmesriikide majandusele, kuid esmalt ja ennekõike on see tähtis Euroopa kodanikele. Ilmekas näide sellest on komisjoni töö kartellidevastaste meetmete jõustamisel. Hästi toimival ühtsel turul innustatakse ettevõtjaid tegutsema oma konkurentidest tõhusamalt ja leidlikumalt ning sellest võidavad ELi tarbijad paremate toodete ja madalamate hindade kaudu. Kartellid kahjustavad tarbijaid ja kogu majandust, kui hinna määravad ettevõtjad, mitte turg.

Juunis määras komisjon kaheksale toidu jaepakendite tootjale ja kahele turustajale kokku üle 115 miljoni euro suuruse trahvi selle eest, et nad olid osalised viiest eraldi kartellist vähemalt ühes 45 . Need kaheksa tootjat olid Huhtamäki Soomest, Nespak ja Vitembal Prantsusmaalt, Silver Plastics Saksamaalt, Coopbox, Magic Pack ja Sirap-Gema Itaaliast ning Linpac Ühendkuningriigist. Kaks turustajat olid Portugali äriühing Ovarpack ja Ühendkuningriigi äriühing Propack.

Selle asemel et konkureerida omal jõul, määrasid ettevõtjad kindla hinna, millega nad pakkusid klientidele polüstüreenvahust või polüpropüleenist valmistatud jäiku pakendeid, rikkudes ELi konkurentsieeskirju, mis avaldas ebasoodsat mõju miljonitele toitu ostvatele tarbijatele. Polüstüreenvahust või polüpropüleenist valmistatud jäiku pakendeid kasutatakse kauplustes või supermarketites müüdava toidu pakendamiseks selliste toodete puhul nagu juust, liha, kala või koogid.

Samuti trahvis komisjon kokku 116 miljoni euroga kaheksat optilise ketta ajamite tarnijat, sest nad leppisid omavahel kokku, kuidas tegutseda seoses kahe arvutitootja, Delli ja Hewlett Packardi korraldatud hankega 46 . Trahv määrati sellistele tarnijatele nagu Philips, Lite-On, nende ühisettevõte Philips & Lite-On Digital Solutions, HitachiLG Data Storage, Toshiba Samsung Storage Technology, Sony, Sony Optiarc ja Quanta Storage. Ehkki kartellikokkulepped sõlmiti väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“), rakendati neid kogu maailmas, sealhulgas EMPs.

Optilise ketta ajameid kasutatakse näiteks lauaarvutites, CD- ja DVD-mängijates ja videomängukonsoolides, et lugeda või salvestada CDle, DVDle, Blu-ray kettale või muule optilisele kettale talletatud andmeid. Kartellikokkulepped puudutasid laua- ja sülearvutite optilise ketta ajameid. Seda liiki turgude konkurentsivõime säilitamine on eriti tähtis selleks, et tagada praegustele tarbijatele õiglased hinnad ja pakkuda tulevastele tarbijatele uuenduslikke tooteid.

Kartellide tegevuse lõpetamine on nagu varjatud maksu tühistamine. Seda maksu olid sunnitud maksma miljonid pahaaimamatud Euroopa tarbijad. Veelgi enam, kartellide tõttu kadus ettevõtjatel soov teha uuendusi ja see pidurdas järsult ELi arengut ja tulevast majanduskasvu.

Finantsteenuste turu saab panna paremini toimima konkurentsipoliitika edasiarendamise kaudu finants- ja maksesektoris

Komisjon langetas kartellidega seotud otsuse ka finantssektoris, mis on üks eelisvaldkondadest, kus komisjon soovib saavutada õiglasemat ja terviklikumat ühtset turgu. Veebruaris määras komisjon Ühendkuningriigis asuvale finantsmaaklerile ICAP umbes 15 miljoni euro suuruse trahvi ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest, mis seisnes mitme kartelli tegevuse hõlbustamises Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentide sektoris 47 . Seoses sellega määrati pärast lepitusotsuse vastuvõtmist 2013. aasta detsembris trahvid mitmele suurpangale.

Jeeni intressimäära tuletisinstrumentidega seotud uurimine on vaid üks näide komisjoni jõupingutustest võitluses konkurentsivastase tegevusega finantsturgudel. Teise asjakohase näite võib tuua maksesektorist. 2015. aasta juulis saatis komisjon vastuväiteteatise äriühingule MasterCard, kes oli väidetavalt suurendanud kaardimaksete kulusid, tekitades sellega kahju ELi tarbijatele ja jaemüüjatele 48 . Ühtsel turul on kaardimaksetel riigisiseste ja piiriüleste ostude, sealhulgas internetiostude tegemisel tähtis koht. Euroopa tarbijad ja ettevõtjad teevad igal aastal rohkem kui 40 % oma mittesularahamaksetest maksekaartide abil.

Vastuväidetes esitatakse komisjoni esialgne seisukoht, mille kohaselt takistavad MasterCardi eeskirjad pankadel pakkumast väiksemaid vahendustasusid jaemüüjatele, kes asuvad Euroopa Majanduspiirkonna muudes riikides, kus vahendustasud võivad olla suuremad. Selle tagajärjel ei saa jaemüüjad mujal kehtivatest väiksematest tasudest kasu ja pankadevaheline piiriülene konkurents võib olla pärsitud, mis tähendab Euroopa konkurentsieeskirjade rikkumist. Samuti väidetakse vastuväidetes, et MasterCardi vahendustasud ELis toimunud tehingute eest, kus kasutati kaarte, mida MasterCard väljastas maailma muudes piirkondades, rikuvad Euroopa konkurentsieeskirju, sest nende tehingute töötlemise eest on kehtestatud kunstlikult kõrge miinimumhind.

Üks kahest käimasolevas uurimises käsitletavast teemast on seotud piirkondadevaheliste tehingutega, mida 2015. aasta aprillis vastu võetud vahendustasu määrusega 49 ei reguleerita. Toetudes peaaegu kümne aasta pikkusele kohtupraktikale maksesektori konkurentsiõiguse vallas, kehtestati määrusega ELis väljastatud ja kasutatavate kaartide vahendustasudele piirmäär, mis on kasulik tarbijatele ja ettevõtjatele ning toetab majanduskasvu ja innovatsiooni. Kuna maksekaarte kasutatakse kõige sagedamini internetimaksete tegemiseks, on määrusel ka tähtis osa digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimisel.

Riigiabi eeskirjad pangandussektoris toetavad majanduse taastumist ja vähendavad konkurentsimoonutusi

Pangandussektoris piiras riigiabi kontrollimine endiselt konkurentsimoonutusi ja tagas valdkonnas võrdsed tingimused, vähendades samal ajal maksumaksjate raha kasutamist vajaliku miinimumini. Lisaks jõustus 2015. aasta jaanuaris pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, 50 millega sätestati pankade ja suurte investeerimisühingute finantsseisundi taastamise eeskirjad kõikide liikmesriikide jaoks. Riigiabi, millest teatatakse komisjonile pärast 1. jaanuari 2015, võib maksejõuetule pangale anda ainult juhul, kui selle panga suhtes rakendatakse kriisilahendust kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga ning ELi riigiabi eeskirjadega.

Novembris leidis komisjon, et Banca delle Marche, Banca Popolare dell’Etruria e del Lazio, Cassa di Risparmio di Ferrara ja Cassa di Risparmio della Provincia di Chieti (mille ühine turuosa Itaalias on umbes 1 %) kriisilahenduse kavad on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega 51 . Itaalia keskpank rakendas kõigile neljale pangale, mille suhtes oli juba algatatud erihaldusmenetlus, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohast kriisilahenduse kava. Komisjon leidis, et Itaalia kavatsus kasutada riiklikku kriisilahendusfondi kahandas avaliku sektori vahendite kasutamise ja meetmete võtmisest tulenevad konkurentsimoonutused miinimumini, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse.

Peale selle olid riigiabi eeskirjad olulisel kohal siis, kui oli vaja toetada jõupingutusi, et kõrvaldada Euroopa Pangandusjärelevalve tuvastatud kapitalinappus Kreeka neljas suurimas pangas 52 . Ajavahemikus novembrist detsembrini kiitis komisjon heaks Piraeuse panga 53 ja Kreeka Riigipanga 54 rekapitaliseerimiseks võetud riigiabimeetmed. Pangad esitasid ümberkorralduskavad oma pikaajalise elujõulisuse tagamiseks, mis lubaks neil taas keskenduda laenude andmisele Kreeka ettevõtjatele ja toetada Kreeka majanduse taastumist.

Komisjon tagab ka Küprose majandusliku kohandamise programmi raames riigiabi eeskirjade järjekindla kohaldamise pangandussektoris. Eelkõige leidis komisjon 2015. aasta detsembris, et Küprose Cooperative Central Bank Ltd ja tema tütarettevõtte kasuks tehtud 175 miljoni euro suurune kapitalisüst on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega 55 . Komisjon jõudis järeldusele, et ümberkorraldusmeetmed, mida pank kohustus rakendama, hoiavad konkurentsimoonutused võimalikult väikesed, tagades samal ajal panga pikaajalise elujõulisuse.

Portugalis kiitis komisjon pärast programmi täitmist 56 kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega heaks Portugali riigi tagatise pikendamise Novo Banco väljastatud võlakirjade suhtes 57 ja riigiabimeetmed, et katta Banifi pangakriisi lahendamise käigus rahastamispuudujääk 58 . Kavandatud abimeetmete eesmärk oli säilitada Novo Banco piisav likviidsus ja lasta Banifil nõuetekohaselt turult lahkuda, aidates toetada Portugali pangandussektori finantsstabiilsust.

VI.Viljaka rahvusvahelise koostöö edendamine ja sisukas institutsioonidevaheline dialoog konkurentsi valdkonnas

Komisjon ja eeskätt konkurentsivolinik Margrethe Vestager on täiel määral pühendunud avatud ja sisukale konkurentsiteemalisele mõttevahetusele kogu maailmas ja teiste ELi institutsioonidega.

Rahvusvahelise koostöö tugevdamine seniste ja uute majandusjõududega

Maailmamajanduse järjest tihedamal lõimumisel on suur mõju konkurentsiõiguse jõustajatele – üleilmastumine tähendab peamiselt vastastikust sõltuvust. Viimase 25 aastaga on konkurentsiõigussüsteemide arv kogu maailmas järsult suurenenud. Kui 1990. aastate alguses oli neid umbes 20, siis 2015. aastal ligikaudu 130, hõlmates 85 % maailma rahvastikust. Ühest küljest näitab konkurentsiasutuste arvu kasv konkurentsikultuuri edenemist kogu maailmas, teisest küljest teeb komisjon pingutusi sellega kaasnevate probleemide lahendamise nimel.

Sel eesmärgil osaleb komisjon konkurentsiküsimustes aktiivselt nii kahe- kui ka mitmepoolses rahvusvahelises koostöös konkurentsialastel foorumitel, näiteks OECD konkurentsikomisjonis, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsil (UNCTAD) ja rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus (ICN).

Rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku ühinemise töörühma kaasjuhatajana aitas komisjon kaasa 2015. aastal vastu võetud rahvusvahelise ühinemise alase õiguskaitsekoostöö praktilise käsiraamatu koostamisele. See käsiraamat pakub rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku liikmetele otseseid ja juhtumipõhiseid suuniseid asutuste ajakavade ühtlustamiseks, teabe jagamiseks ja koostöö tegemiseks nii teemavaldkonnas endas kui ka õiguskaitsevahendite vallas, et vältida vastuolusid.

2015. aastal hõlmas ühinemiskontrolli alane edukas koostöö ka kahepoolseid suhteid. Oktoobris allkirjastasid komisjon ja Hiina Rahvavabariigi kaubandusministeerium (MOFCOM) ühinemisjuhtumitega seotud koostöö praktilised suunised. Need võimaldavad suurendada komisjoni ja MOFCOMi arutelude ajakava ja sisu läbipaistvust, mis muudab läbivaatamise tõhusamaks, järjepidevamaks ja konfliktivabamaks, juhul kui ühinemist hindavad mõlemad asutused. See moodustab veel ühe ELi ja Hiina vahelise koostöö elemendi, mis lisandub tehnilise koostöö raames toimuvale tegevusele, mida praegu arendatakse sihtotstarbelise koostööprogrammi (EUCTP II 59 ) raames.

Komisjon jätkab oma tööd selle nimel, et lisada konkurentsi- ja riigiabisätted vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste teemade hulka. 2015. aastal astuti konkurentsisätete vallas Jaapani ja Vietnamiga läbiräägitavate vabakaubanduslepingute puhul suur samm edasi. Komisjon saavutas edu ka USAga peetavatel läbirääkimistel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkuleppe (TTIP) üle, kuhu lisatakse konkurentsi käsitlev peatükk.

Struktureeritud dialoog Euroopa Parlamendiga

2015. aastal jätkas komisjon oma edukaid töösuhteid Euroopa Parlamendiga, eriti majandus- ja rahanduskomisjoniga.

Osana parlamendiga peetavast struktureeritud dialoogist väisas volinik Vestager majandus- ja rahanduskomisjoni juulis ja novembris. Ta väljendas rõõmu võimaluse üle osaleda komisjoni koosolekul ja arutada koos parlamendi liikmetega sisukalt konkurentsipoliitika üle.

Volinik Vestager osales aprillis ka majandus- ja rahanduskomisjoni konkurentsitöörühma kohtumisel ning mais ja septembris maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE) kohtumisel. Juunis käis ta põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni (AGRI) kohtumisel, et arutada suuniste projekti, milles käsitleti ühist müüki veise- ja vasikaliha, oliiviõli ja põllukultuuride sektorites.

Konkurentsi peadirektoraadi ja Euroopa Parlamendi teabevahetuse edasine parandamine

2015. aasta juulis toimus konkurentsi peadirektoraadi korraline teabeseminar majandus- ja rahanduskomisjoni assistentidele ja poliitilistele nõustajatele. Seminaril käsitleti 2014. aasta konkurentsipoliitika aruande põhiteemasid. Samuti korraldas konkurentsi peadirektoraat riigiabipoliitikat ja -menetlusi käsitlevad teabetunnid TAXE liikmetele ja asjaomastele töötajatele.

Koos konkurentsi töörühmaga valmistas konkurentsi peadirektoraat ette 2015. aasta maikuu seminari, kus käsitleti konkurentsieeskirjade jõustamisega seotud rahvusvahelist koostööd ja ELi-USA suhteid selles valdkonnas. Lisaks sai konkurentsi peadirektoraadis hiljuti ametisse nimetatud Johannes Laitenbergergist esimene peadirektor, kes osales 2015. aasta detsembris parlamendi konkurentsipoliitika töörühma kohtumisel.

Konkurentsi peadirektoraat oli peamine peadirektoraat, kes vastas parlamendi 331 kirjalikule küsimusele ja komisjoni talituste koostatud 7 petitsioonile.

Konkurentsi peadirektoraadi koostöö Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega

Komisjon teavitas peamistest poliitikaalgatustest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed ja käis töörühmade ja sektsioonide kohtumistel. Samuti osales konkurentsi peadirektoraadi endine peadirektor Alexander Italianer Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni 14. juuli kohtumisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas omakorda 16. septembril arvamuse „Ettevõtetele antav riigiabi. On see tõhus ja tulemuslik?“ (omaalgatuslik arvamus) ja 9. detsembril arvamuse 2014. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta. Regioonide Komitee avaldas 14. oktoobril arvamuse territoriaalset arengut toetavate finantsinstrumentide kohta.

(1)

Vt näiteks konkurentsipoliitika lühiülevaade 2015-05, „Konkurentsi parandamine liikmesriikides majanduskasvu elavdamiseks‟ (Improving competition in the Member States to boost growth).

(2)

A. Dierx, F. Ilzkovitz, B. Pataracchia, M. Ratto, A. Thum-Thysen, J. Varga, „Distributional macroeconomic effects of EU competition policy – a general equilibrium analysis“, Competition Policy and Shared Prosperity (ilmumas), Maailmapank.

(3)

 Vt http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et .

(4)

 Vt http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/plan/efsi/index_en.htm .

(5)

 Vt http://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/index_en.html .

(6)

 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ELT L 187, 26.6.2014, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.187.01.0001.01.EST . 

(7)

 Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“, ELT C 198, 27.6.2014, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:
OJ.C_.2014.198.01.0001.01.EST.

(8)

 Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“, ELT C 19, 22.1.2014, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52014XC0122%2804%29 .

(9)

 Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“, ELT 2013 C 25, 26.1.2013, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:025:0001:0026:et:PDF .

(10)

 Vt http://ec.europa.eu/priorities/digital-single-market_en .

(11)

 Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“, COM(2015) 192 final, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52015DC0192 .

(12)

 Vt Euroopa Parlamendi viimane uuring: http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/542235/IPOL_STU%282015%29542235_EN.pdf.  

(13)

 Juhtum AT.39740, Google’i otsinguteenus, vt IP/15/4780, 15. aprill 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4780_et.htm .

(14)

 Juhtum AT.40153, e-raamatute enamsoodustusrežiim ja muud küsimused, vt IP/15/5166, 11. juuni 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5166_en.htm .

(15)

 Vt juhtumid M.7194, Liberty Global / Corelio / W&W / De Vijver Media, komisjoni 24. veebruari 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7194 , ja M.7499, Altice / PT Portugal, komisjoni 20. aprilli 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7499 .

(16)

 Juhtum AT.40023, piiriülene juurdepääs tasuliste telekanalite sisule, vt IP/15/5432, 23. juuli 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5432_en.htm .

(17)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, ELT L 310, 26.11.2015, lk 1-18, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R2120 .

(18)

 Juhtumid AT.40220, Qualcomm (ainuõiguse maksed), ja AT.39711, Qualcomm (turuvallutus), vt IP/15/6271, 8 detsember 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-6271_en.htm .

(19)

 Juhtum AT.40099, Google’i Android, vt MEMO/15/4782, 15. aprill 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-4782_en.htm .

(20)

 Vt näiteks Slovak Telecomi kohta 15. oktoobril 2014 tehtud otsus (juhtum AT.39523), mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=1_39523 .

(21)

 Juhtum M.7421, Orange/Jazztel, komisjoni 19 mai 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7421 .

(22)

 Juhtum M.7612, Hutchison 3G UK / Telefónica UK, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7612 .

(23)

 Juhtum M.7637, Liberty Global / BASE Belgium, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7637 .

(24)

 Juhtum M.7419, TeliaSonera/Telenor/JV, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=2_M_7419 .

(25)

 Komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“, COM(2015) 080 final, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2015%3A80%3AFIN .

(26)

 Juhtum AT.39816, tootmisetapi gaasitarned Kesk- ja Ida-Euroopas, vt IP/15/4828, 22. aprill 2015, kättesaadav aadressil  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4828_et.htm .

(27)

 Vt näiteks juhtum AT.39952, elektribörs, komisjoni 5. märtsi 2014. aasta otsus, vt IP/14/215, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-215_en.htm . 

(28)

 Juhtum AT.39849, BEH gaas, vt IP/15/4651, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4651_en.htm .  

(29)

 Juhtum AT.39767, BEH elektrienergia, vt IP/15/6289, 10. detsember 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-6289_en.htm . 

(30)

 Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised 2014–2020“, ELT C 200, 28.6.2014, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52014XC0628%2801%29 .

(31)

 Juhtum M.7278, General Electric / Alstom (soojusenergia – taastuvenergia ja eletrivõrkude ärivaldkond), komisjoni 8. septembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?fuseaction=dsp_result .

(32)

 Vt IP/15/4610, 18. märts 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4610_en.htm .

(33)

Vt IP/15/5188, 17. juuni 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5188_en.htm.

(34)

 Juhtum SA.38375, väidetav abi Fiat Finance and Trade’ile (Luksemburg), komisjoni 21 oktoobri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_38375 .

(35)

 Juhtum SA.38374, väidetav abi Starbucksile, komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_38374 .

(36)

vt IP/15/5880, 21 oktoober 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5880_en.htm.

(37)

 Juhtum SA.38945, väidetav abi McDonalds’ile (Luksemburg), komisjoni 3. detsembri 2015. aasta otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, vt IP/15/6221, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-6221_en.htm .

(38)

 Juhtum SA.38373, väidetav abi Apple’ile, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_38373 .

(39)

 Juhtum SA.38944, väidetav abi Amazonile, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_38944 .

(40)

 Juhtum SA.37667, maksuvabastus ülemäärase kasumi korral (Belgia), komisjoni 3. veebruari 2015. aasta otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, vt IP/15/4080, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4080_en.htm .

(41)

 vt IP/16/42, 11 jaanuar 2016, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-42_en.htm .

(42)

 vt IP/14/2742 17 detsember 2014, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-2742_en.htm .

(43)

 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, ELT L 1, 4.1.2003, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32003R0001 .

(44)

 Komisjoni 9. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: „Kümme aastat kartellidevastast võitlust määruse 1/2003 alusel: saavutused ja tulevikuväljavaated“, COM(2014) 453, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52014DC0453 .

(45)

 Juhtum AT.39563, toidu jaepakendid, komisjoni 24 juuni 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=1_39563 .

(46)

 Juhtum AT.39639, optilise ketta ajamid, komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=1_39639 .

(47)

 Juhtum AT.39861, jeeni intressimäära tuletisinstrumendid, komisjoni 4. detsembri 2013. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=1_39861 .

(48)

 Juhtum AT.40049, Mastercard II, vt IP/15/5323, 9. juuli 2015, kättesaadav aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5323_en.htm .

(49)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/751, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta, ELT L 123, 19.5.2015, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2015.123.01.0001.01.EST .

(50)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, ELT L 173, 12.6.2014, kättesaadav aadressil

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1427289116879&uri=CELEX:32014L0059 .

(51)

 Juhtumid SA.39543, Banca delle Marche S.p.A kriisilahendus, komisjoni 22. novembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_39543 ; SA.41134, Banca Popolare dell’Etruria e del Lazio – Soc.Coop’i kriisilahendus, komisjoni 22. novembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_41134 ; SA.41925, Cassa di risparmio di Ferrara S.p.A kriisilahendus, komisjoni 22. novembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_41925 ; ja SA.43547, Cassa di risparmio della Provincia di Chieti S.p.A kriisilahendus, komisjoni 22. novembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_
SA_43547 .

(52)

 Vt https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/pr/date/2015/html/sr151031.en.html .

(53)

 Juhtum SA.43364, 2015. aasta täiendav ümberkorraldusabi Piraeuse pangale, komisjoni 29. novembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_43364 .

(54)

 Juhtum SA.43365, 2015. aasta täiendav ümberkorraldusabi Kreeka Riigipangale, komisjoni 4. detsembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_43365 .

(55)

 Juhtum SA.43367, 2015. aasta täiendav ümberkorraldusabi Cooperative Central Bankile, komisjoni 18. detsembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_
SA_43367 .

(56)

Portugal lõpetas oma kolme aasta pikkuse makromajandusliku kohandamisprogrammi edukalt juunis 2014.

(57)

 Juhtum SA.43976, Banco Espirito Santo S.A. (Novo Banco S.A.) 2014. aasta kriisilahenduse muudatus, komisjoni 19. detsembri 2015. aasta otsus , kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_
details.cfm?proc_code=3_SA_43976 .

(58)

 Juhtum SA.43977, Banif – Banco Internacional do Funchal, S.A. kriisilahendus, komisjoni 21. detsembri 2015. aasta otsus, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_
SA_43977 .

(59)

EL-Hiina kaubandusprojekt, II