EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.6.2016
COM(2016) 383 final
2016/0180(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS
milles käsitletakse pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Tänases ja homses maailmas vajavad inimesed töötamiseks ja suhtlemiseks, teabele, toodetele ja teenustele juurdepääsu saamiseks ning sotsiaalse ja kodanikuosaluse teostamiseks rohkem ja kõrgema tasemega oskusi.
Õige arusaam olemasolevatest oskustest ja nende hindamine on oluline selleks, et toetada inimesi oskuste omandamisel ja täiendamisel kogu eluea jooksul, liikumisel mitmesuguste haridustüüpide ja -tasemete vahel, üleminekul õpingutelt tööle ja vastupidi ning liikumisel ühest riigist teise. Sel viisil on võimalik saavutada parem tasakaal oskuste ja tööturu vajaduste vahel.
Kvalifikatsioon osutab sellele, mida inimesed teavad, millest nad aru saavad ja mida nad on võimelised tegema. Kvalifikatsiooni omandamist tõendatakse näiteks diplomi või kutsetunnistusega. Selleks et üksikisikud ja tööandjad hindaksid kvalifikatsiooni majanduslikku, sotsiaalset ja akadeemilist väärtust on vaja täpselt teada, mille inimesed kvalifikatsiooni omandamisel tegelikult on ära õppinud (nn õpiväljund).
ELi haridus- ja koolitussüsteemide erinevuste tõttu on keeruline hinnata, mida mõnes muus riigis kvalifikatsiooni omandanud isik teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema õppe- või töökeskkonnas. Ebapiisav arusaam tekitab usaldamatust teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni kvaliteedi ja sisu suhtes. Sama kehtib ka väljaspool ametlikku süsteemi omandatud ning rahvusvaheliste organite ja organisatsioonide antud kvalifikatsioonide puhul. Usaldamatus sellise kvalifikatsiooni vastu vähendab vastava kvalifikatsiooniga töötajate ja õppijate ametialase arengu, töölevõtmise, edutamise ja edasiõppimise võimalusi ning takistab tööjõu ja õppijate liikuvust nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel.
Et erinevustega toime tulla, on vaja mehhanismi, mille abil võrrelda riikide kvalifikatsioonisüsteeme ning tagada, et iga kvalifikatsiooni õpiväljundeid oleks lihtne mõista ja võrrelda.
Pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik 1 loodi 2008. aastal lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusest, et parandada Euroopas kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust.
Soovituse kohaselt loodi ühine võrdlusraamistik, mis hõlmab kaheksat Euroopa üldist õppetasandit ja on aluseks riiklike kvalifikatsioonisüsteemide teisendamisel. Iga tasand on määratletud üsna abstraktselt läbi teadmiste, oskuste ja pädevuste. Hõlmatud on kõik kvalifikatsioonitüübid ja -tasemed, kaasa arvatud formaalhariduse ja -koolituse kõikidel tasemetel omandatud kvalifikatsioonid ning ka erasektori ja rahvusvahelised (valdkondlikud) kvalifikatsioonid. Madalaim oskuste tase on 1. ja kõrgeim 8. tase. Põhimõtteliselt saab neid tasemeid saavutada kõikide õppimisviisidega, sealhulgas ka mitteformaalse ja informaalse õppimise teel.
Riiklike kvalifikatsioonitasemete võrdlemine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksa tasemega toimub sidustamise kaudu. Esmalt kantakse kvalifikatsioon riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku (riiklike kvalifikatsioonide liigitamine ja tasemete määramine) ning seejärel võrreldakse selle taset Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil kõikide muude kvalifikatsioonitasemetega kogu ELis.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas 2008. aasta soovituses kutsuti liikmesriike üles
(1)sidustama 2010. aastaks oma kvalifikatsioonisüsteemid ja -tasemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksa tasandiga,
(2)märkima alates 2012. aastast välja antavatele kutsetunnistustele ja nende lisadele ning diplomitele ja akadeemilistele õienditele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku taseme.
Praeguseks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlev 2008. aasta soovitus peaaegu täielikult rakendatud. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga on ühinenud 39 riiki, mis näitab pühendumust üldeesmärgile saavutada kogu Euroopas kvalifikatsioonide läbipaistvus ja võrreldavus. 2016. aasta alguses jõudis 22 liikmesriigis ja viies riigis väljaspool ELi lõpule riiklike kvalifikatsioonitasemete sidustamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Kolm liikmesriiki on esitanud esimese aruande sidustamise kohta, kuid Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühm ei ole aruandeid veel heaks kiitnud. Veel kolm liikmesriiki on kavandanud viia sidustamise läbi 2016. aastal. Kõik riigid, v.a Itaalia on sidustanud oma kvalifikatsioonitasemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga riiklike kvalifikatsiooniraamistike kaudu. 2016. aasta alguse seisuga märgiti 15 riigis kutsetunnistustele ja diplomitele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase ning 2016. aasta lõpuks peaks selliste riikide arv kiiresti suurenema.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on oluliselt kiirendanud riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamist ja liikumist õpiväljundite kirjeldamise suunas eemaldudes süsteemist, kus kvalifikatsioon anti lähtuvalt sisendteguritest, nagu õppetundide arv või kestus. Õpiväljundite kirjelduste süsteemne kasutuselevõtt kõikide kvalifikatsioonitasemete ja -tüüpide puhul on sellest ajast alates olnud peamine suund haridus- ja koolituspoliitika ning -tavade ajakohastamisel, luues paindlikumaid õppimisvõimalusi.
Kuigi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevat 2008. aasta soovitust on edukalt rakendatud, ei ole kvalifikatsioonide läbipaistvuse, võrreldavuse ja ülekantavusega seotud eesmärgid veel täielikult saavutatud. Peamiselt on see tingitud soovituse piiratud ulatusest. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlev soovitus tuleks seepärast läbi vaadata, et leida lahendus järgmistele probleemidele.
Kuigi Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on kõikehõlmav, ei ole mitte kõik riigid kogu oma kvalifikatsioonisüsteemi sellega sidustanud.
Mõned riigid on keskendunud eelkõige kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonide sidustamisele ning mõnes riigis ei hõlma sidustamine üldse üldharidussüsteemi. Olukord on veelgi kirjum erasektori, mitteametlike ja rahvusvaheliste kvalifikatsioonide puhul, mis mõnes riigis on hõlmatud riikliku kvalifikatsiooniraamistikuga, kuid mõnes mitte. Praegune soovitus ei sisalda vahendeid, millega tagada, et riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud hõlmavad kõiki kvalifikatsioonitüüpe (sealhulgas erasektori omi). Lisaks muutuvad kvalifikatsioonisüsteemid ja -raamistikud aja jooksul ning soovituses ei kutsuta liikmesriike üles ajakohastama riiklike kvalifikatsiooniraamistike sidusust Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.
Sarnaste kvalifikatsioonide õpiväljundite kirjeldus on riigiti väga erinev.
Kvalifikatsioonide ja nende õpiväljundite kirjeldamiseks ei ole ühist Euroopa formaati ning see takistab nende võrdlemist. Lisaks on keeruline leida teavet kvalifikatsiooni sisu kohta, sest seda kas ei lisata süstemaatiliselt kvalifikatsioonide andmebaasidesse ja registritesse või ei jagata Euroopa tasandil. Liikmesriikidega on saavutatud tehnilisel tasandil kokkulepe esitatava miinimumteabe osas, mis hõlmab teavet mitte ainult kvalifikatsiooniga seotud õpiväljundite kohta, vaid ka kvaliteedi tagamise ja võimalike arvestuspunktide kohta.
Pädevuse määratlemisel kasutatakse ainult vastutuse ja iseseisva tegutsemise mõisteid.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse II lisa 3. veerus on seoses õpiväljunditega märgitud, 2 et pädevuse kirjeldamisel lähtutakse ainult vastutuse ja iseseisva tegutsemise mõistetest. See ei ole kooskõlas pädevuse üldise määratlusega, mida kasutatakse laialdaselt Euroopa haridus- ja koolituspoliitika kontekstis ning mis on Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse I lisas sõnastatud järgmiselt: „pädevus“ – tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi ja isiklikke, sotsiaalseid ja/või metoodilisi võimeid töö- või õppeolukordades ning erialases ja isiklikus arengus.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seostatud kvalifikatsioonide kvaliteedi ja taseme usaldusväärsus
Tähtis on toetada õppijate ja töötajate valdkonna- ja riigisisest ja -ülest liikuvust. Praegused kvaliteedi tagamise ühised põhimõtted käsitlevad kvaliteedi tagamist üldiselt, mitte konkreetselt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kvalifikatsioone. Vaatamata Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõikehõlmavale iseloomule hõlmavad selles sätestatud kvaliteedi tagamise põhimõtted (2008. aasta soovituse III lisa) üksnes kutseharidust ja -õpet ning kõrgharidust. Osutatud põhimõtteid ei kohaldata seega
–üldhariduse raames omandatud kvalifikatsioonide,
–mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisest tulenevate või erasektori kvalifikatsioonide
–ja rahvusvaheliste kvalifikatsioonide (valdkondlike või mitte) suhtes.
See takistab liikmesriikide vahelise usalduse tekkimist kõikide kvalifikatsioonide vastu.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide osas puudub ühine arvestuspunktide ülekandmise või kogumise süsteem.
Kuigi Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on edendada paindlikke õppimisvõimalusi ja selle põhitähelepanu on õpiväljunditel, olenemata sellest, kus kvalifikatsioon omandati (formaalhariduse mis tahes tasemel või mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kaudu), ei ole Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud olemasolevate kvalifikatsioonide puhul sätestatud ühist arvestuspunktide ülekandmise või kogumise süsteemi. See raskendab liikumist ühest õpikeskkonnast teise nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel. Selline liikumine on üksikisikute jaoks oluline, sest õpingute ja karjääri jooksul tuleb ette mitmesugust liikumist.
Üha rohkem on rahvusvahelisi (valdkondlikke) kvalifikatsioone, mis põhinevad rahvusvaheliste äriühingute või valdkondlike organisatsioonide loodud standarditel.
Seoses toodete ja teenuste väärtusahelate üha suureneva rahvusvahelistumisega on tekkinud hulgaliselt rahvusvahelisi (valdkondlikke) kvalifikatsioone ning tööstusharupõhiseid koolitusvõimalusi ja sertifikaate, mis põhinevad rahvusvaheliste äriühingute või valdkondlike organisatsioonide loodud standarditel, nagu näiteks e-pädevuste raamistik või pangandus- ja keevitamisalased valdkondlikud raamistikud.
Lisaks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas soovituses sätestatud, et rahvusvahelistel valdkondlikel organisatsioonidel peab olema võimalus sidustada oma kvalifikatsioonisüsteemid Euroopa ühiste võrdlusalustega ja seega näidata rahvusvaheliste valdkondlike kvalifikatsioonide seost riiklike kvalifikatsioonisüsteemidega. Soovituses ei ole aga üksikasjalikult selgitatud, kuidas luua sellist otsest seost Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Ühise menetluse puudumise tõttu on mõned liikmesriigid kaasanud teatavad rahvusvahelised (valdkondlikud) kvalifikatsioonid riiklikkusse kvalifikatsiooniraamistikku. Seega tuleb ühe ja sama kvalifikatsiooni puhul järgida asjaomaseid riikide menetlusi ning on suur oht ebakõlade tekkeks riikide vahel, kui samale kvalifikatsioonile omistatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku erinevad tasemed. Lisaks tähendab see rahvusvaheliste (valdkondlike) organisatsioonide jaoks ka suurt halduskoormust, sest nad peavad järgima kõiki riiklikke kvaliteedi tagamise menetlusi ja nõudeid.
Ühised koolitusraamistikud, mis põhinevad Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis (2005/36/EÜ) on sätestatud, et riiklikul tasandil reguleeritud kutsealade suhtes võib komisjon kehtestada delegeeritud õigusaktidega ühised koolitusraamistikud, mis sisaldavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele vastavate õpiväljundite miinimumnõudeid. Kvalifikatsiooni, mis vastab ühisele koolitusraamistikule, tunnustatakse automaatselt kogu ELis. See on uus säte ja ühiseid koolitusraamistikke ei ole veel kehtestatud. Direktiivis ei ole sätestatud, kuidas ühised koolitusraamistikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega seotakse.
Kolmandate riikide kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vahelised seosed
Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on andnud tõuke riiklike kvalifikatsiooniraamistike loomiseks ja metaraamistike väljatöötamiseks väljaspool Euroopa Liitu. Mitmed kolmandad riigid on väljendanud huvi sidustada oma süsteemid või viia need vastavusse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, et nende riikide kvalifikatsioonid oleksid võrreldavad ELi kvalifikatsioonidega. Vaatamata õppijate ja töötajate üha hoogustuvale liikumisele Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust välja, ei ole Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas soovituses ühtegi sätet, mis võimaldaks kolmandate riikide raamistike vastavust ametlikult tunnustada. Praktikas tähendab see, et kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni ametlik võrdlemine ELi omaga ei ole võimalik.
Kuna ELis ja kolmandas riigis omandatud kvalifikatsioone ei saa omavahel võrrelda, vähendab see usaldust välismaiste kvalifikatsioonide vastu ja muudab nende tunnustamise palju keerulisemaks. See asetab välismaise kvalifikatsiooniga rändajad (sealhulgas pagulased) tööle võtmisel põliselanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda ning piirab nende ametialase arengu ja edutamisvõimalusi. Olukord puudutab nii kolmanda riigi kvalifikatsiooniga isikuid ELis kui ka ELi kvalifikatsiooniga isikuid kolmandates riikides. Institutsioonilise tasandi kohta tuleb märkida, et ELi assotsieerimislepingud selliste kolmandate riikidega nagu Maroko, Ukraina, Gruusia ja Moldova sisaldavad sätteid koostöö kohta, et sidustada sealsed kvalifikatsioonid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kuid kõnealuste sätete rakendamiseks ei ole loodud ühtegi juhtimismehhanismi.
Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku haldamine
Pärast Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse vastuvõtmist moodustas komisjon Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma (edaspidi „nõuanderühm“), et tagada kvalifikatsioonisüsteemide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustamise menetluse üldine sidusus ja läbipaistvus. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas 2008. aasta soovituses kutsuti liikmesriike üles looma Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikke koordineerimisasutusi, et toetada ja koordineerida riiklike kvalifikatsioonisüsteemide läbipaistvat sidustamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.
Nõuanderühm on osutunud tõhusaks vahendiks, et toetada riikidevahelist teabevahetust ja võrgustike loomist. Ta on aidanud kvalifikatsioonitasemeid sidustada sidustamiskriteeriumide loomisega. ELi juhtimisstruktuuride kaudu ei koordineerita oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid kui ühte tervikut ning see takistab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tõhusat toimimist ja koostoimet muude läbipaistvust tagavate vahenditega ELi ja riiklikul tasandil (sh Europass ning oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator).
Ettepaneku eesmärgid
Käesolev ettepanek põhineb saavutustel, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse rakendamisega. Ettepanekuga tagatakse, et riikides jätkub riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja -tasemete sidustamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tähtsaim eesmärk – riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja -tasemete sidustamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga – on endiselt jõus. Ettepaneku eesmärk on Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku edasi arendada ja tõhustada, tehes riiklikud, rahvusvahelised ja kolmandate riikide kvalifikatsioonid tööandjate, töötajate ja õppijate jaoks paremini mõistetavateks. Algatus peaks aitama olemasolevaid oskusi ja kvalifikatsioone paremini kasutada ning see on kasulik nii üksikisikutele, tööturule kui ka majandusele.
Konkreetsemalt on ettepaneku eesmärgid järgmised:
–tugevdada olemasolevaid menetlusi riiklike kvalifikatsioonisüsteemide ja -tasemete sidustamiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;
–muuta kvalifikatsioonid läbipaistvamaks, võrreldavamaks ja arusaadavamaks;
–tagada, et riigid rakendaksid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ühtsemal viisil;
–parandada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva teabe vahetamist ja levitamist;
–toetada paindlikke õppimisvõimalusi ning sujuvat liikumist haridus- ja koolitussüsteemide sees ja vahel ning haridus-/koolitussüsteemi ja tööturu vahel;
–parandada järgmise sammuna kolmandate riikide kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust ELis välja antud kvalifikatsioonidega ning teha need paremini mõistetavaks;
–tagada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tõhusam juhtimine nii ELi kui ka riikide tasandil.
Algatus ei ole osa õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on üks Euroopa uue oskuste tegevuskava algatustest ja täiendab järgmisi selle tegevuskava raames kavandatud meetmeid:
–nõukogu soovitus, milles kutsutakse liikmesriike üles looma oskuste garantiid 3 . Oskuste garantii peaks hõlmama täiskasvanuid, kes pärast alushariduse või kutsealusõppe omandamist ei ole omandanud kesk- või samaväärset haridust (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 4. tase). Garantii avab neile juurdepääsu oskuste täiendamiseks ning võimaldab omandada kirja- ja arvutusoskuse, digitaaloskused ja/või muud oskused tasemel, mis on vajalik Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme saavutamiseks.
Ettepanek on vastavuses ka ELi muude meetmete ja algatustega hariduse ja tööhõive valdkonnas, eelkõige järgmistega:
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta, mida kodanikud saavad kasutada oma kvalifikatsioonide ja kutseoskuste kirjeldamiseks 4 ;
–hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku uued prioriteedid aastani 2020, mis on sätestatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku (HK 2020) käsitlevas ühisaruandes, 5 mis võeti vastu 2015. aastal. Aruandes kutsutakse üles Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku edasi arendama, et muuta kvalifikatsioonid läbipaistvamaks ja võrreldavamaks;
–nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, 6 milles kutsutakse liikmesriike üles kehtestama mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kord, mis on seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. Valideerimise kord peaks olema kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja see tuleks luua hiljemalt 2018. aastaks. Soovituse kohaselt peaks üksikisikutel olema võimalik omandada täielik või osaline kvalifikatsioon väljaspool formaalharidus- ja koolitussüsteemi saadud valideeritud õpiväljundite alusel;
–mitmekeelne oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator. Nimetatud klassifikaatori ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku puhul kasutatakse kvalifikatsioonide kohta elektroonilise teabe avaldamisel ühesugust vormingut (vt ettepaneku VI lisa);
–Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, 7 mis loodi Euroopa kõrgharidusruumi raames, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas 8 ;
–kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa sõltumatu register, 9 mis loodi Euroopa kõrgharidusruumi raames, ning kus on registreeritud kvaliteedi tagamise asutused, kelle tegevus vastab Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele;
–Euroopa arvestuspunktisüsteem, 10 mis loodi Euroopa kõrgharidusruumi raames, ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe arvestuspunktide süsteem, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusele 11 ;
–kõrgharidust käsitlev Bologna protsess: 48 Euroopa kõrgharidusruumis osalevast riigist kohaldavad 38 Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Ettepanek on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikuga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemete 5–8 kirjeldused vastavad Dublini kirjeldustele Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku kolme tsükli kohta, sh lühitsükkel, mis on esimese tsükliga seotud või mis on esimese tsükli osa. Praegune praktika osutab, et enamik riike sidustab kvalifikatsioone Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja kinnitab kvalifikatsioonide vastavust Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikule ühe ja sama menetluse käigus;
–Euroopa Nõukogu konventsioon kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise kohta (Lissaboni konventsioon) ning soovitus kvalifikatsiooniraamistike kasutamise kohta välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisel, milles on selgesõnaliselt viidatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kui akadeemilise tunnustamise vahendile;
–tööhõivepoliitika ja -algatused, nagu EURESe määrus ning nõukogu soovitused noortegarantii ja pikaajalisele töötuse kohta;
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, 12 mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL 13 . Osutatud direktiivi kohaselt võib komisjon koostada ühised koolitusraamistikud, milles on ühised õpiväljundite miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et konkreetsel kutsealal tegutseda. Ühised koolitusraamistikud peavad põhinema Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Soodustades inimkapitali paremat kasutamist ning aidates seeläbi kaasa majanduse ja konkurentsivõime kasvule, toetab ettepanek komisjoni esmatähtsat eesmärki edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ettepanekuga soovitakse kõrvaldada liikuvust takistavad tegurid ning lihtsustada ja toetada töötajate vaba liikumist.
Kolmandate riikide kvalifikatsioonide parem tundmine toetab Euroopa rände tegevuskava. Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust välja suunduvate rändevoogude suurenemisega tuleb üha rohkem esile vajadus tunda väljaspool ELi omandatud kvalifikatsioonide sisu ning edendada rändajate integreerimist ELi tööturule, nagu rõhutatakse ka ELi tegevuskavas kolmandate riikide kodanike integreerimiseks 14 . Ettepanek on kooskõlas ELi poliitikaga kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 165 ja 166.
Artiklis 165 on sätestatud: „Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust.“ Artikli 165 lõikes 2 osutatud ELi meetmete eesmärk on
aidata kaasa diplomite ja õpiaja akadeemilisele tunnustamisele;
tõhustada teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide haridussüsteemidele ühistes küsimustes.
Artiklis 166 on sätestatud: „Liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid.“ Artikli 166 lõikes 3 on sätestatud: „Liit ja liikmesriigid edendavad kutseõppe valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.“
Ettepanekuga tagatakse samal artiklil põhineva Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse kohaselt algatatud meetmete järjepidevus. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku eesmärgid hõlmavad nii üld- ja akadeemilise hariduse kui ka kutseõppe kõiki tasemeid. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on tähtis, et toetada õppijate ja töötajate valdkonna- ja riigisisest ja -ülest liikuvust. Raamistik aitab edendada liikmesriikide koostööd ning toetada ja täiendada nende meetmeid.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistmatus ning nende puudulik mõistmine ja hindamine takistab töötajate ja õppijate geograafilist ja tööalast liikuvust, mis kahjustab ELi tervikuna. See on peamine põhjus, miks eelkõige välismaal omandatud kvalifikatsiooniga ELi ja kolmandate riikide kodanike oskusi alakasutatakse ning miks on oskuste ja tööturu nõudluse vahel nii suur ebakõla.
Olemasolevad Euroopa tasandi vahendid on selgelt piiritletud ja olukord ei muutu ilma edasiste meetmeteta. Võttes arvesse piiriülest liikuvust, on vaja luua ELi tasandil kord, mis võimaldaks parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja neist paremini aru saada. Seda ei ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil võetavate meetmete kaudu. Samas tuleb meeles pidada, et õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest vastutavad liikmesriigid. Algatus ei mõjuta liikmesriikide pädevust määratleda nende haridus- ja koolitussüsteemide sisu ja ülesehitust.
•Proportsionaalsus
Soovituses kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed eesmärkide saavutamiseks. Nõukogu soovituse ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklitel 165 ja 166 ning sellega tagatakse, et riigid jätkavad meetmeid, millega sidustada riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -tasemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevale 2008. aasta soovitusele. Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse liikmesriikide vajadust kasutada diferentseeritud lähenemisviisi, et kajastada erinevaid finants- ja sotsiaalolusid, ning soovitus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik. Kasutatakse olemasolevaid aruandlussüsteeme, viies halduskulud miinimumini.
•Vahendi valik
Vahendi (nõukogu soovitus) valik on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 165 ja 166. Kehtiv Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis käesoleva nõukogu läbivaadatud soovitusega kehtetuks tunnistatakse ja asendatakse, tugines Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusele. Varasem kogemus on näidanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus on tõhus vahend, mida liikmesriigid on hästi rakendanud.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Seoses Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovitusega viidi läbi kaks sõltumatut hindamist – üks Euroopa Parlamendi 15 ja teine komisjoni nimel 16 . Olulisemad tähelepanekud ja soovitused esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni 19. detsembri 2013. aasta aruandes, milles esitatud järeldused olid järgmised:
–võttes arvesse kvalifikatsioonisüsteemide muutumist ajas, tuleks kvalifikatsioonide sidustamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga muuta läbipaistvamaks ja ühtsemaks;
–riiklikul ja Euroopa tasandil saavutatud õpiväljunditel põhinevate kvalifikatsiooniraamistike rolli ja mõju tuleks tugevdada;
–kirjelduses kasutatava pädevuse mõiste täpsustamine võimaldaks sidustamist ühtlustada;
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud teabe esitamist tuleks parandada, et jõuda paremini õppijate, töötajate ja muude sidusrühmadeni;
–kvalifikatsiooniraamistike ja kvaliteedi tagamise süsteemide vahelisi seoseid tuleks tugevdada;
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rolli seoses rahvusvaheliste kvalifikatsioonide ning kolmandate riikide kvalifikatsioonidega tuleks täpsustada.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Konsulteeritud on paljude sidusrühmadega 17 . Konsulteerimine on toimunud järgmises vormis:
–koosolekud;
–vastused aruteludokumendile, milles käsitleti Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamisega seotud küsimusi ja võimalikke edasisi samme;
–vastused üldisele aruteludokumendile uue oskuste tegevuskava kohta.
Konsulteerimise käigus saadud vastustes avaldati tugevat toetust Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kui läbipaistvuse tagamise vahendile. Sidusrühmad rõhutasid kvalifikatsiooniraamistikega seotud riiklike menetluste tähtsust, sest need on toonud kokku haridus- ja koolitussektorite ning tööhõive- ja noortesektori sidusrühmad.
Konsulteerimise käigus toetati kindlalt soovituse läbivaatamise vajadust. Sellega seoses rõhutasid sidusrühmad vajadust suurendada järjepidevust riikide kvalifikatsioonide sidustamisel. Lisaks toetasid sidusrühmad järgmisi meetmeid:
–õpiväljundite ühise vormi väljatöötamine, võttes arvesse riikide erinevaid lähenemisviise;
–ühiste kvaliteedi tagamise põhimõtete välja töötamine kõikide kvalifikatsiooniraamistikus osutatud kvalifikatsioonitüüpide ja -tasemete jaoks;
–ühiste põhimõtete kehtestamine kvalifikatsiooniraamistikuga seotud arvestuspunktisüsteemide jaoks;
–kinnitati ka vajadust soovitust ajakohastada, et see vastaks tänastele vajadustele, ning tehti ettepanek soovitust läbivaatamise raames täpsustada.
Sidusrühmad nõustusid, et rahvusvaheliste (valdkondlike) kvalifikatsioonide osas peab soovitus olema selgem. Nad rõhutasid, et riiklike kvalifikatsioonide suhtes kehtestatud kvaliteedi tagamise ja õpiväljundite tingimused peavad kehtima ka rahvusvaheliste (valdkondlike) kvalifikatsioonide suhtes.
Sidusrühmad rõhutasid, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku puhul tuleb põhitähelepanu pöörata läbipaistvuse loomisele Euroopa tasandil (parandada võrreldavust ja usaldusväärsust) ning meetme esmane prioriteet ei peaks olema ELis ja kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide võrreldavuse parandamine.
Need ettepanekud toetavad üldiselt komisjoni poolt 2014. aastal korraldatud Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemusi 18 .
Käesolev ettepanek kajastab sidusrühmade seisukohti. Komisjon leiab siiski, et rahvusvaheliste seoste loomine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ning kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike raamistike vahel on vajalik Euroopa rände tegevuskava rakendamiseks, sealhulgas sisserändajate tööturule integreerimise soodustamiseks, ja ELi välispoliitika jaoks üldiselt.
•Mõjuhinnang
Ettepanek on esitatud nõukogu soovituse vormis, sellega muudetakse kehtivat soovitust ja tagatakse liikmesriikidele paindlikkus soovituse rakendamiseks siseriiklikul tasandil. Seepärast mõju hindamist ei toimunud. Ettepaneku toetuseks on siiski esitatud hulgaliselt kogemustel põhinevaid tõendeid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovituse rakendamise kohta ELi ja riikide tasandil. Tõendid annavad tunnistust ka kehtiva soovituse rakendamisega seotud kulude ja kasulikkuse kohta. Kogu tõendusmaterjal on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, 19 mis on lisatud Euroopa uuele oskuste tegevuskavale, ja selle Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas lisas.
Kaaluti kolme valikuvõimalust, mis üksteist ei välista.
1. valik: tagada kvalifikatsioonide võrreldavus rangema sidustamise kaudu. See valik ei laiendaks kehtiva soovituse kohaldamisala.
–Sidustamise kvaliteedi ja järjepidevuse parandamine: Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tugevdamiseks kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et sidustamine nii süsteemi- kui ka kvalifikatsioonitasandil oleks järjepidev ning sidustamiskriteeriume tunnustataks selgesõnaliselt. On selge, et sidustamine ei ole ühekordne protsess, millel on kindel tähtaeg (praegu 2010. aasta), vaid pidev protsess, kus liikmesriigid peavad tagama, et sidustamise kohta avaldatud teave on ajakohane ja vastab riiklikele arengusuundadele.
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva 2008. aasta soovituse II lisas asendatakse raamistiku kriteeriumide 3. veerus mõiste „pädevus“ mõistetega „vastutus/iseseisev tegutsemine“, sest pädevuse mõistet ei ole osutatud soovituses kasutatud järjepidevalt. Selle mõistetega seotud vasturääkivuse kõrvaldamine tugevdab õpiväljunditel põhinevat lähenemisviisi, mida toetab Euroopa kvalifikatsiooniraamistik.
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud teabe levitamise ja vahetamise parandamiseks palutakse liikmesriikidel avaldada kvalifikatsioonitasemete sidustamise tulemused ja teave kvalifikatsioonide kohta nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Iga kvalifikatsiooni kohta esitatavate põhiandmete avaldamiseks kasutatakse ühist vormi. Töötatakse välja visuaalne lahendus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku taseme märkimiseks kutsetunnistustele ja diplomitele.
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovitusega kehtestataks ühised kvaliteedi tagamise põhimõtted kvalifikatsioonide jaoks, mida soovitakse sidustada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Liikmesriikide vastutust riiklike kvalifikatsioonide suhtes kohaldatava kvaliteedi tagamise korra 20 osas tunnustatakse täielikult, seega on menetlus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
–Selleks et saavutada arvestuspunktisüsteemide ja kvalifikatsioonide parem sidusus, töötatakse välja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud arvestuspunktisüsteemide suhtes kohaldatavad põhimõtted. See aitab parandada kvalifikatsiooniga seotud õpiväljundite, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu saavutatud õpiväljundite ülekantavust mitmesuguste õpikeskkondade vahel.
Kehtiv soovitus tuleks läbi vaadata, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 165 ja 166.
2. valik: luua sidustamiskriteeriumid ning mehhanism rahvusvaheliste kvalifikatsioonide ja rahvusvaheliste valdkondlike kvalifikatsioonide raamistike sidustamiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Selle valiku korral täpsustatakse kehtivas soovituses rahvusvahelist (valdkondlikku) kvalifikatsiooni käsitlevaid sätteid. Valik hõlmab ka 1. valiku puhul kavandatud meetmeid.
Koostöös liikmesriikidega tuleks kehtestada kriteeriumid rahvusvaheliste (valdkondlike) kvalifikatsioonide sidustamiseks ning üldmenetlus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku taseme määramiseks rahvusvahelistele (valdkondlikele) kvalifikatsioonidele 21 .
Kehtiv soovitus tuleks läbi vaadata, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 165 ja 166.
3. valik: parandada ELis ja kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide võrreldavust. Selle valikuga laiendataks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohaldamisala. Valik hõlmab ka 1. valiku puhul kavandatud meetmeid.
See tähendaks mehhanismide loomist ELis ja kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide võrdlemiseks, milleks on neli võimalust:
–struktureeritud dialoog ELi naaberriikidega, kellel on ELiga assotsieerimisleping, mille tulemusena saavad nad sidustada oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vastavusse viimine riiklike kvalifikatsiooniraamistikega kõiki tasemeid ükshaaval võrreldes;
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vastavusse viimine kogu maailma piirkondlike kvalifikatsiooniraamistikega kõiki tasemeid ükshaaval võrreldes;
–ELi toetus (nt arenguabi kaudu) riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamiseks.
Kehtiv soovitus tuleks läbi vaadata, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 165 ja 166.
Olemasolevatest andmetest lähtuv valikute analüüs ja võrdlus on esitatud komisjoni talituste töödokumendis 22 .
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva soovituse rakendamiseks kasutatakse programmi Erasmus+ raames olemasolevaid ressursse.
Kavandatava nõukogu soovitusega ei nähta ette täiendavate ELi eelarvevahendite ega inimressursside eraldamist komisjonile.
5.MUU TEAVE
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Käesoleva ettepanekuga Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva läbivaadatud soovituse kohta tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas.
Järgmised Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas 2008. aasta soovituses esitatud ettepanekud on lisatud ka läbivaadatud soovitusse:
–liikmesriikidel soovitatakse riikide kvalifikatsioonisüsteemide kvalifikatsioonitasemete võrdlemisel kasutada sidustamisvahendina Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku;
–liikmesriikidel soovitatakse sidustada kvalifikatsioonisüsteemid ja -tasemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga läbipaistval viisil, kasutades õpiväljunditel põhinevat lähenemisviisi;
–liikmesriigid peaksid võtma meetmeid ja tagama, et kõik pädevate asutuste väljastatud uued kutsetunnistused, diplomid ja kvalifikatsioonilisad sisaldaksid selget viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, et üksikisikutel ja tööandjatel oleks igapäevaselt kasu kvalifikatsioonide suuremast läbipaistvusest.
Järgmisi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas 2008. aasta soovituses esitatud ettepanekuid on läbivaadatud soovituses muudetud või need on uued:
–liikmesriikidel soovitatakse sidustamist korrapäraselt ajakohastada. Sel moel on riiklike kvalifikatsioonitasemete võrdlemine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega asjakohane ja kooskõlas riiklike kvalifikatsioonisüsteemidega;
–liikmesriikidel soovitatakse kohaldada asjakohaseid sidustamismeetodeid, et tagada kõigis liikmesriikides Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ühetaoline rakendamine;
–Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus asendatakse õpiväljundite kirjelduses (II lisa) mõiste „pädevus“ mõistega „vastutus ja iseseisev tegutsemine“, mis vastab täpsemalt asjakohaste õpiväljundite kirjeldusele;
–soovituse III lisas on esitatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma poolt alates 2008. aastast välja töötatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku sidustamiskriteeriumid riiklike kvalifikatsiooniraamistike jaoks;
–soovitusele on lisatud läbivaadatud lisa (IV lisa), milles käsitletakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide suhtes kohaldatavaid kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Neis põhimõtetes austatakse täiel määral liikmesriikide vastutust seoses riikliku kvaliteedi tagamise korraga, mida kohaldatakse riiklike kvalifikatsioonide suhtes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Need ühised põhimõtted ühtivad Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Üldhariduse kvaliteedi tagamise ELi tasandi põhimõtteid arutatakse praegu raamistiku „Haridus ja koolitus 2020“ raames;
–lisatakse lisa, milles käsitletakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud arvestuspunktisüsteemide põhimõtteid (V lisa);
–liikmesriikidele tehakse ettepanek teha kvalifikatsioonitasemete sidustamise tulemused avalikkusele kättesaadavaks; liikmesriigid peaksid tagama, et teave kvalifikatsioonide ja nendega seotud õpiväljundite kohta on kättesaadav ja avaldatud. Sel eesmärgil tehakse ettepanek esitada VI lisas ühine vorm kvalifikatsioonide kirjeldamiseks;
–käesoleva ettepanekuga kutsutakse komisjoni üles uurima koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega võimalust luua kõrgharidusvaldkonnast väljaspool üleeuroopaline register ametiasutuste jaoks, kes tegelevad kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise süsteemide järelevalvega. Selline register sarnaneks kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrile, millele on osutatud eespool;
–käesoleva ettepanekuga kutsutakse komisjoni üles töötama välja standardne vorm Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva teabe esitamiseks. See lihtsustaks teabe jõudmist õppijate, töötajate ja muude sidusrühmadeni;
–läbivaadatud soovitusega rajatakse alus kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike kvalifikatsiooniraamistike sidustamiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kuigi see ei ole soovituse rakendamise peamine prioriteet. Selline sidustamine peab olema kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega;
–komisjonil on kavas moodustada eksperdirühm, et pakkuda käesolevat soovitust rakendavatele ja selle üle järelevalvet teostavatele komisjoni, liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade esindajatele vajalikku koostööplatvormi. Eksperdirühma ülesanded hõlmavad ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma poolt alates 2008. aastast täidetud ülesandeid;
–ettepanekuga kutsutakse liikmesriike üles tugevdama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riikliku rakendamise koordineerimist;
–soovituses ei ole enam ühtki otsest viidet rahvusvahelistele valdkondlikele organisatsioonidele, kes kasutavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võrdlustasemeid ja rakendavad selle põhimõtteid.
2016/0180 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS
milles käsitletakse pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Kvalifikatsioonil on mitu eesmärki. See annab tööandjatele teada, mida kvalifikatsiooni omandanud isik on võimeline tegema, st millised on õpiväljundid. Kvalifikatsiooni omandamine võib olla eeltingimus teatavatel reguleeritud kutsealadel tegutsemiseks. Kvalifikatsioon võimaldab haridus- ja koolitusasutustel ning haridus- ja koolitusteenuse osutajatel määrata kindlaks üksikisiku õppetaseme ja õpisisu. Kvalifikatsioon on tähtis ka üksikisiku jaoks, andes tunnistust tema eneseteostusest. Kvalifikatsioonil on oluline roll tööalase konkurentsivõime suurendamisel ning liikuvuse ja kõrgharidusele juurdepääsu lihtsustamisel.
(2)Kvalifikatsioon on pädeva asutuse teostatud hindamis- ja valideerimismenetluse ametlik tulemus ning tavaliselt kinnitatakse seda dokumendiga (nt kutsetunnistus, diplom). Kvalifikatsioon annab tunnistust, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid. Õpiväljundeid võib saavutada mitmel moel formaalses, mitteformaalses või informaalses õpikeskkonnas. Õpiväljundeid käsitlev teave peaks olema lihtsasti kättesaadav ja läbipaistev.
(3)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas 23 (Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlev 2008. aasta soovitus) loodi ühine võrdlusraamistik kvalifikatsioonide kaheksa taseme jaoks, mida väljendatakse õpiväljundite kaudu. Mida suurem on taseme number, seda rohkem on oskusi. Osutatud süsteem on teisendamisvahend mitmesuguste kvalifikatsioonisüsteemide ja -tasemete vahel. Pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust.
(4)Soovituse laiem eesmärk on aidata ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme ning suurendada töötajate ja õppijate tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja sotsiaalset integreerumist. Lisaks on soovituse eesmärk siduda tihedamalt formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe ning võimaldada ka kogemuse teel saadud õpiväljundite valideerimist.
(5)Liikmesriigid on töötanud välja õpiväljunditel põhinevad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja sidustanud need sidustamismenetluse kaudu Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed ja õpiväljundite kirjeldused on aidanud parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja võrreldavust süsteemi tasandil. Samuti on need aidanud liikuda haridus- ja koolitusvaldkonnas õpiväljunditel põhineva lähenemisviisi kasutusele võtmise suunas.
(6)Üksikisiku omandatud kvalifikatsioon on läbipaistvam ja võrreldavam, kui see on esitatud dokumentides, mis sisaldavad viidet asjakohasele ja kohaldatavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, ning saavutatud õpiväljunditele.
(7)Ulatusliku toetuse tagamiseks tuleks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel liidu ja riiklikul tasandil kaasata paljusid sidusrühmi. Peamised sidusrühmad on järgmised: haridus- või koolitusteenuse (formaalse või mitteformaalse) osutajad, kutsekvalifikatsiooniga tegelevad asutused, tööandjad, ametiühingud, tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad, akadeemiliste ja kutsealaste kvalifikatsioonide tunnustamisega tegelevad asutused, tööturuasutused ja rändajate integreerimise eest vastutavad asutused.
(8)Euroopa Parlamendile ja nõukogule 19. detsembril 2013 esitatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku hindamisaruandes 24 jõudis komisjon järeldusele, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on leidnud alusdokumendina laialdast kasutamist kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamisel, õpiväljunditel põhineva lähenemisviisi juurutamisel ning oskuste ja pädevuste läbipaistvuse ja tunnustamise parandamisel. Hindamisaruandes on rõhutud, et liit peaks võimaldama õppijatel ja töötajatel teha oma oskused paremini nähtavaks sõltumata sellest, kus need oskused on omandatud.
(9)Oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse tagamine ning tunnustamine on 2015. aastal vastu võetud Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna strateegilise raamistiku (HK 2020) 25 üks uus prioriteet. Aruandes on kinnitatud, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse parendamiseks on vaja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku edasi arendada. Hiljuti saabunud rändajate osas võiksid olemasolevad läbipaistvust tagavad vahendid aidata ELis paremini mõista välismaal omandatud kvalifikatsioone ja vastupidi.
(10)Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja sellega sidustatud riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud saavad toetada olemasolevaid tunnustamismenetlusi, sest suureneb usaldus neis kirjeldatud kvalifikatsioonide vastu ning paraneb kvalifikatsioonidest aru saamine ja nende võrreldavus. See teeb kvalifikatsiooni tunnustamise õppimise ja töötamise eesmärgil lihtsamaks.
(11)Riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid muutuvad aja jooksul ning nende sidustamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga tuleks korrapäraselt ajakohastada.
(12)Selleks et toetada õppijate ja töötajate valdkonna- ja riigisisest ja -ülest liikuvust, on vaja tagada usaldus Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide kvaliteedi ja taseme vastu. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku käsitlevas 2008. aasta soovituses on sätestatud ühised põhimõtted kvaliteedi tagamiseks kõrghariduses ning kutsehariduses ja -õppes. Neis põhimõtetes austatakse täiel määral liikmesriikide vastutust seoses kvaliteedi tagamise korraga, mida kohaldatakse riiklike kvalifikatsioonide suhtes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Ühiste põhimõtete 26 aluseks on Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised 27 ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas 28 .
(13)Arvestuspunktisüsteem on abiks õppes edenemisel, sest lihtsustab liikumist mitmesuguste haridus- ja koolitustüüpide ja -tasemete vahel ning piiriüleselt. Arvestuspunktisüsteem hõlbustab kvalifikatsiooni või selle komponentidega seotud õpiväljundite väljatöötamist, pakkumist ja hindamist. Arvestuspunktisüsteem võimaldab kombineerida erinevates õpikeskkondades, sealhulgas e-õppe ning mitteformaalse ja informaalse õppe raames omandatud mitmesuguseid õpiväljundeid.
(14)Enamik riikide ja Euroopa tasandi arvestuspunktisüsteemidest toimivad institutsioonilises kontekstis (kõrgharidus või kutseharidus ja -õpe). Euroopa arvestuspunktisüsteem 29 töötati välja Euroopa kõrgharidusruumi tarbeks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse kohaselt loodi kutsehariduse ja -õppe jaoks Euroopa kutsehariduse ja -õppe arvestuspunktide süsteem 30 . Suureneb järjest vajadus haridus- ja koolitussüsteemide avatuse ning paindlikumate õppimisvõimaluste järele. Seetõttu on vaja parandada kvalifikatsiooniraamistike ja arvestuspunktisüsteemide koostoimet ning arvestuspunktisüsteemide ühilduvust.
(15)Kuigi ELi õigustikus seadusliku rände ja varjupaiga taotlemise kohta on sätestatud, et rändajate kvalifikatsiooni tunnustatakse kodanike omaga samaväärselt (ning rahvusvahelise kaitse saajate suhtes kohaldatakse isegi lihtsustatud meetmeid 31 ), on kolmanda taseme haridusega kolmandate riikide kodanikud jätkuvalt ülekvalifitseeritud ja silmitsi kõrge tööpuudusega. Liidu koostöö kolmandate riikidega kvalifikatsioonide läbipaistvuse parandamiseks võib kaasa aidata rändajate integreerimisele liidu tööturule. Liitu ja liidust välja suunduvate rändevoogude suurenemisega kasvab vajadus teada rohkem väljaspool liitu omandatud kvalifikatsioonide kohta. Üha rohkem riike soovib siduda oma kvalifikatsiooniraamistikku tihedamalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivi 2005/36/EÜ 32 artiklis 49a on sätestatud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et luua reguleeritud kutsealade jaoks „ühised koolitusraamistikud“ kui teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumid. Ühine koolitusraamistik „tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele“. Delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel peaks komisjon tagama, et lähtutakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel saadud eksperditeadmistest. Kvalifikatsiooni sidustamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemega ei tohiks mõjutada juurdepääsu tööturule, kus kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud kooskõlas muudetud direktiiviga 2005/36/EÜ.
(17)Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik 33 sisaldab kõrghariduse esimese, teise ja kolmanda tsükli kirjeldusi. Iga tsükli kirjelduses on esitatud üldised nõuded kõnealuse tsükli lõpetamiseks vajalike saavutuste ja oskuste kohta. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikuga ning selle tsüklite kirjeldustega. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed 5–8 vastavad Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku esimesele (sh lühike õppetsükkel, mis on esimese tasemega seotud või selle osa), teisele ja kolmandale tsüklile, nagu on täpsustatud II lisas.
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2004/2241/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) võimaldab kodanikel oma kvalifikatsioone ja kutseoskusi paremini kirjeldada 34 .
(19)Mitmekeelne oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator toetab hariduse ja tööhõive tihedamat sidumist. Klassifikaator sisaldab teavet Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide kohta.
(20)Teave kvalifikatsiooniraamistike Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustamise menetluste kohta ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide kohta peaks olema üldsusele kergesti kättesaadav, sealhulgas Europassi raamistiku kaudu. Selle eesmärgi täitmist toetaks ühise andmestruktuuri, vormingu ja autentimismeetodi kasutamine kvalifikatsiooni kirjeldamisel. See aitaks mõista ja kasutada kvalifikatsioonide kohta avaldatud teavet.
(21)Selleks et muuta Euroopa kvalifikatsiooniraamistik nähtavamaks ning jõuda tõhusamalt kasutajateni, peaksid dokumendid, nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud uute kvalifikatsioonide kohta väljastatud kutsetunnistused ja diplomid, sisaldama visuaalset viidet asjakohasele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele.
(22)Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, riiklike kvalifikatsiooniraamistike ning oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist parandavate praeguste ja tulevaste vahendite (sh kvaliteedi tagamise, arvestuspunktide kogumise ja ülekandmise ning muud Euroopa kõrgharidusruumi jaoks välja töötatud vahendid) rakendamine riikide ja liidu tasandil peaks toimuma järjepidevalt, vastastikku täiendavalt ja sünergias.
(23)Käesoleva soovitusega konsolideeritakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistik kui ühine, õpiväljundite kaudu määratletav kaheksatasemeline võrdlusraamistik, mida kasutatakse mitmesuguste kvalifikatsiooniraamistike, -süsteemide ja nende tasemete teisendamiseks.
(24)Käesoleva soovituse rakendamise ja järelevalve tagamiseks on komisjonil kavas luua komisjoni, liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade koostööplatvorm. Platvorm täidab ka ülesandeid, mida Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühm on täitnud alates 2008. aastast.
(25)Liikmesriigid peaksid tagama selliste ülesannete kooskõlastamise, mida Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused on täitnud juba alates 2008. aastast,
SOOVITAB KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:
(1)kasutada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku võrdlusvahendina kõikide liidus kasutusel olevate kvalifikatsioonitüüpide ja -tasemete puhul;
(2)sidustada riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja -raamistikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, eelkõige sidustades nende kvalifikatsioonitasemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega, mis on sätestatud II lisas, ja kasutades selleks III lisas sätestatud kriteeriume;
(3)ajakohastada korrapäraselt ja kõige rohkem kuni viie aasta pikkuste ajavahemike järel riiklike kvalifikatsiooniraamistike tasemete sidustamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega, mis on sätestatud II lisas, ja kasutades selleks III lisas sätestatud kriteeriume;
(4)tagada, et sidustatud kvalifikatsioonid vastavad kvaliteedi tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud IV lisas, ilma et see piiraks riiklikke kvaliteedi tagamise põhimõtteid, mida kohaldatakse riiklike kvalifikatsioonide suhtes;
(5)tagada, et riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja -süsteemide arvestuspunktisüsteemid vastavad arvestuspunktisüsteemide ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud V lisas, ilma et see piiraks siseriiklikke otsuseid arvestuspunktisüsteemide kasutamise kohta;
(6)võtta meetmeid tagamaks, et kõik pädevate asutuste väljastatud uued kutsetunnistused, diplomid ja kvalifikatsioonilisad sisaldavad selget viidet Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku asjakohasele tasemele;
(7)teha kvalifikatsioonitasemete sidustamise menetluse tulemused riiklikul ja liidu tasandil avalikult kättesaadavaks ning tagada, et teave kvalifikatsioonide ja nendega seotud õpiväljundite kohta on kättesaadavaks tehtud ja avaldatud VI lisas esitatud ühise vormi kohaselt;
(8)julgustada sotsiaalpartnereid, avalikke tööturuasutusi, haridusteenuse osutajaid ja avalik-õiguslike asutusi kasutama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, et parandada kvalifikatsioonide võrreldavust ja nendega seotud õpiväljundite läbipaistvust;
(9)tugevdada käesoleva soovituse riikides rakendamise koordineerimist, võttes arvesse oskuste arendamisega tegelevate riiklike asutuste kogemusi,
SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDE JA SIDUSRÜHMADEGA:
(10)toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ühetaolist rakendamist kõikides liikmesriikides, töötades välja metoodika riiklike kvalifikatsioonide ühtlustamiseks;
(11)luua metoodika õpiväljundite kasutamiseks ja kohaldamiseks kvalifikatsioonide puhul;
(12)uurida võimalust luua kõrgharidusvaldkonnast väljaspool register ametiasutuste jaoks, kes tegelevad kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise süsteemide järelevalvega;
(13)töötada õpiväljundite kirjeldamiseks välja standardvorm, mida saaks kasutada kvalifikatsioonide võrdlemisel;
(14)töötada välja standardvorm Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud teabe esitamiseks, eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemete märkimiseks uutel kutsetunnistustel, diplomitel ja kvalifikatsioonilisadel;
(15)toetada kriteeriumide ja menetluste järkjärgulist väljatöötamist ja kohaldamist, et kolmandate riikide riiklikke ja piirkondlikke kvalifikatsiooniraamistikke saaks vastavalt rahvusvahelistele lepingutele võrrelda Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;
(16)korraldada liikmesriikide vastastikust hindamist ja heade tavade vahetamist;
(17)tagada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku areng täielikus kooskõlas Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna koostööga strateegilise raamistiku HK 2020 alusel;
(18)tagada, et käesoleva soovituse rakendamise toetamiseks kasutatakse programmi Erasmus+,
SOOVITAB KÄESOLEVAGA KOMISJONIL:
(19)koostada pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist vajaduse korral aruanne, võttes arvesse asjakohaseid haridus- / koolitus- ja tööhõivepoliitika raamistikke;
(20)hinnata koostöös liikmesriikidega ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega käesoleva soovituse alusel rakendatud meetmeid ning esitada 2022. aastaks nõukogule aruanne saadud kogemuste ja tulevase mõju kohta ning vajaduse korral vaadata käesolev soovitus uuesti läbi ja seda parandada.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas tunnistatakse kehtetuks.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.6.2016
COM(2016) 383 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepnek: Nõukogu soovitus,
milles käsitletakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku elukestva õppe valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas
I LISA
Mõisted
Käesoleva soovituse kontekstis kohaldatakse järgmisi mõisteid:
(a)„kvalifikatsioon“ – hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab, et isik on saavutanud vastava normi kohased õpitulemused;
(b)„riiklik kvalifikatsioonisüsteem“ – liikmesriigi tegevuse kõik aspektid, mis on seotud õppimise tunnustamisega, ning muud mehhanismid, mis seovad hariduse ja koolituse tööturu ja kodanikuühiskonnaga. See hõlmab kvaliteedi tagamise, hindamise ja kvalifikatsioonide andmisega seotud institutsioonilise korra ja protsesside arendamist ja rakendamist. Riiklik kvalifikatsioonisüsteem võib koosneda mitmest allsüsteemist ning hõlmata riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku;
(c)„riiklik kvalifikatsiooniraamistik“ – vahend kvalifikatsioonide liigitamiseks omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel, mille eesmärk on integreerida ja koordineerida riiklikke kvalifikatsioonide allsüsteeme ning parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis;
(d)„rahvusvaheline kvalifikatsioon“ – rohkem kui ühes riigis kasutatav tunnistus, diplom, kraad või tiitel, mille on andnud rahvusvaheline asutus (või rahvusvahelise asutuse poolt akrediteeritud riiklik asutus) ja mis sisaldab rahvusvahelise asutuse, organisatsiooni või ettevõtte kehtestatud standarditel põhinevaid õpiväljundeid;
(e)„rahvusvaheline valdkondlik kvalifikatsioon“ – rahvusvahelise valdkondliku organisatsiooni või rahvusvahelise ettevõtte poolt konkreetse majandusvaldkonna puhul välja töötatud rahvusvaheline kvalifikatsioon;
(f)„õpiväljundid“ – tõendid selle kohta, mida õppija teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu;
(g)„teadmised“ – õppeprotsessi käigus omandatud teave. Teadmised on faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kogum, mis on seotud teatud töö- või õppesuunaalaga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse teoreetilisi ja faktilisi teadmisi;
(h)„oskused“ – suutlikkus rakendada ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel teadmisi ning kasutada oskusteavet. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis eristatakse kognitiivseid oskusi (mis hõlmavad loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamist) ja praktilisi oskusi (mis hõlmavad käelisi oskusi ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamist);
(i)„vastutus / iseseisev tegutsemine“ – Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus hõlmab see võimet rakendada teadmisi ja oskusi iseseisvalt ja vastutusrikkalt;
(j)„mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimine“ – protsess, mille käigus volitatud asutus kinnitab, et inimene on saavutanud õpiväljundid, mida võrreldakse vastavate normidega ja mis koosnevad neljast etapist: inimesega rääkides tema konkreetsete kogemuste kindlaksmääramine; nende dokumenteerimine, et muuta inimese kogemused nähtavaks; nende kogemuste ametlik hindamine; hindamistulemuste sertifitseerimine, mille tulemusena võidakse anda osaline või täielik kvalifikatsioon;
(k)„õpiväljundite ametlik tunnustamine“ – edasisi õpinguid või tööhõivet silmas pidades saavutatud õpiväljunditele pädeva asutuse poolt ametliku staatuse andmise protsess, mis hõlmab i) kvalifikatsiooni andmist (tunnistused, diplomid ja kraadid), ii) mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, iii) vastavuse tunnustamist, arvestuspunktide andmist või erandite tegemist;
(l)„arvestuspunkt“ – näitab, et volitatud asutus on vastavalt kokkulepitud standardile hinnanud ja valideerinud kvalifikatsiooni osa, mis koosneb õpiväljundite ühtsest kogumist; arvestuspunkti annab pädev asutus, kui isik on jõudnud kindlaksmääratud õpiväljunditeni, mida tõendab asjakohane hindamine; arvestuspunkte saab väljendada kvantitatiivse suurusena (arvestus- või ainepunktid), mis tähistavad hinnangulist töökoormust, mis on tüüpilisel õppijal vaja õpiväljundite saavutamiseks;
(m)„arvestuspunktisüsteemid“ – arvestuspunkti(de) tunnustamise süsteemid. Need süsteemid võivad hõlmata muu hulgas vastavusse viimist, erandeid, üksusi/mooduleid, mida saab koguda ja üle kanda, teenuseosutaja iseseisvust õppimisvõimaluse individualiseerimisel ning mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist;
(n)„arvestuspunktide ülekandmine“ – menetlus, millega võimaldatakse ühes kontekstis arvestuspunkte kogunud isikul lasta oma arvestuspunktid hinnata ja saada neile teises kontekstis tunnustus.
II LISA
Kirjeldused, mille alusel on määratletud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed
|
Kõik kaheksa taset on määratletud teatavate kirjelduste järgi, mis märgivad ühe või teise kvalifikatsioonisüsteemi kvalifikatsioonitasemele vastavaid õpiväljundeid 1 . |
|||||||
|
Teadmised |
Oskused |
Vastutus / iseseisev tegutsemine |
|||||
|
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus eristatakse teoreetilisi ja faktilisi teadmisi. |
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus eristatakse kognitiivseid (loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine) ja praktilisi oskusi (käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine). |
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus kirjeldatakse vastutust / iseseisvat tegutsemist kui võimet rakendada teadmisi ja oskusi iseseisvalt ja vastutusrikkalt. |
|||||
|
1. tase 1. taseme õpiväljundid |
üldteadmised |
põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks |
töötab või õpib otsesel juhendusel piiritletud situatsioonis |
||||
|
2. tase 2. taseme õpiväljundid |
põhilised töö- või õppesuunaalased faktilised teadmised |
põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused asjakohase teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ning lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid |
töötab või õpib juhendusel, kuid mõningase iseseisvusega |
||||
|
3. taseme õpiväljundid |
teadmised töö- või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta |
kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet |
vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest kohandab probleemide lahendamisel enda käitumise vastavalt olukorrale |
||||
|
4. taseme õpiväljundid |
töö- või õppesuunaalased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised |
töö- või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks |
korraldab oma tegevust vastavalt töö või õppimise kontekstis antud juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda juhendab teiste töötajate tavatööd, võttes mõningase vastutuse töö või õppetöö hindamise ja edendamise eest |
||||
|
5. tase* 5. taseme õpiväljundid |
töö- või õppesuunaalased põhjalikud, spetsialiseeritud, faktilised ja teoreetilised teadmised ning teadlikkus oma teadmiste piiridest |
igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks |
juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust |
||||
|
6. tase** 6. taseme õpiväljundid |
töö- või õppesuunaalased süvateadmised, sh kriitiline arusaam teooriatest ja põhimõtetest |
meisterlikkust ja novaatorlikkust demonstreerivad arenenud oskused konkreetsete töö- või õppesuunaalaste keeruliste ja ettearvamatute probleemide lahendamiseks |
juhatab keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte, võtab vastutuse otsuste langetamise eest ettearvamatutes töö- või õppesituatsioonides vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise eest |
||||
|
7. tase*** 7. taseme õpiväljundid |
väga spetsialiseeritud, osaliselt töö- või õppesuunaalaste teadmiste esirinnas olevad teadmised, millel rajaneb originaalne mõtlemine ja/või uurimistegevus kriitiline teadlikkus teadmiste küsimustest teatavas valdkonnas ja eri valdkondade vahel |
spetsialiseeritud probleemilahendamise oskused, mis on vajalikud teadus- ja/või innovatsioonitegevuses, selleks et luua uusi teadmisi ja protseduure ning siduda eri valdkondade teadmisi |
juhib ja muudab töö- või õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust võtab vastutuse kutseteadmistesse ja -tegevusse panuse andmise eest ja/või meeskondade strateegilise tegutsemise kontrollimise eest |
||||
|
8. tase**** 8. taseme õpiväljundid |
teadmised, mis on töö- või õppesuunaalaste ja valdkondadevaheliste teadmiste esirinnas |
eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks |
omab suurt autoriteeti ja demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö, esirinnas |
||||
Vastavus Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikule
Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik sisaldab kolme tsükli kirjeldust, mille leppisid kokku kõrghariduse eest vastutavad ministrid Bologna protsessi raames mais 2005 Bergenis toimunud kohtumisel. Iga tsükli kirjelduses esitatakse üldised nõuded kõnealuse tsükli lõpetamiseks vajalike tüüpiliste saavutuste ja võimete kohta.
* Lühitsükli kirjeldus (esimese taseme raames või sellega seotud), mis töötati välja Bologna protsessi raames kvaliteedi ühisalgatuse poolt, vastab Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme õpiväljunditele.
** Esimese tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 6. taseme õpiväljunditele.
*** Teise tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 7. taseme õpiväljunditele.
**** Kolmanda tsükli kirjeldus vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 8. taseme õpiväljunditele.
III LISA
Kriteeriumid ja menetlused, mille alusel sidustada riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga
1.Kõigi sidustamisprotsessiga seotud asjakohaste riiklike asutuste vastutusalad ja/või õiguslikud pädevused on selgelt kindlaks määratud ja avaldatud pädeva asutuse poolt.
2.Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemi kvalifikatsioonitasemete ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kirjelduste vahel on selge ja tõendatav seos.
3.Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemi ja selle kvalifikatsioonide aluseks on õpiväljunditele toetumise põhimõte ja eesmärk ning nad on seotud mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise korraga, ja ka arvestuspunktisüsteemiga, kui see on olemas.
4.Menetlused kvalifikatsioonide riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku ülekandmiseks või kvalifikatsioonide asukoha kirjeldamiseks riiklikus kvalifikatsiooniraamistikus on läbipaistvad.
5.Hariduses ja koolituses kvaliteedi tagamise riiklik(ud) süsteem(id) on seotud riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemiga ning on kooskõlas käesoleva soovituse IV lisas esitatud kvaliteedi tagamise põhimõtetega.
6.Sidustamisprotsess peab sisaldama asjakohaste kvaliteeditagamisasutuste kinnitatud heakskiitu selle kohta, et sidustamisaruanne on kooskõlas asjakohaste siseriiklike kvaliteedi tagamise sätete ja tavadega.
7.Sidustamisprotsessi tuleb kaasata rahvusvahelisi eksperte ja sidumisaruanne peab sisaldama vähemalt kahe eri riigi rahvusvaheliste ekspertide kaht kirjalikku avaldust sidustamisprotsessi kohta.
8.Pädevad riiklikud asutused annavad kinnituse riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku sidustamise kohta. Pädevad riiklikud asutused avaldavad ühise põhjaliku aruande, kus kirjeldatakse, kuidas kvalifikatsioonitasemed on sidustatud, ja esitatakse seda tõendav teave. Iga kriteeriumit tuleb eraldi käsitleda. Sama aruannet võib kasutada enesehindamiseks Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikus, lähtudes Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistiku enesehindamise kriteeriumidest.
9.Kolm kuud pärast sidustamisaruande või selle ajakohastatud versiooni kinnitamist peaksid liikmesriigid ja muud osalevad riigid sidumisaruande avaldama ning esitama asjakohase teabe, et Euroopa võrrelda vastavaid veebiteenuseid.
10.Pärast kvalifikatsioonitasemete sidustamist peaksid kõik pädevate asutuste poolt välja antud uued tunnistused, diplomid või kvalifikatsioonilisad sisaldama riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemi kaudu lisatud selget viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele.
IV LISA
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise põhimõtted 2
Kutsehariduse ja -õppe, kõrghariduse ning erasektoris toimuva mitteformaalse ja informaalse õppe, samuti Euroopa kvaliteeditagamise raamistikus osutatud rahvusvaheliste kvalifikatsioonide puhul tuleks tagada nende kvaliteet ning seega nende suurem usaldusväärsus. Euroopa tasandil hariduse kvaliteedi tagamise põhimõtete üle toimub arutelu HK 2020 kontekstis.
Ilma et see piiraks riiklikku kvaliteedi tagamise korda, mida kohaldatakse liikmesriikide kvalifikatsioonide puhul, hõlmab Euroopa kvaliteediraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamine järgmist:
1.käsitletakse kvalifikatsioonide väljatöötamist ning õpiväljunditel põhineva käsitlusviisi rakendamist;
2.hõlmab hindamismenetlust, millega tagatakse kehtiv ja usaldusväärne hinnang vastavalt kokkulepitud ja läbipaistvatel õpiväljunditel põhinevatele normidele;
3.sisaldab tagasisidemehhanisme ja pideva täiustamise viise;
4.igasse protsessi etappi on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad;
5.sisaldab järjepidevaid hindamismeetodeid, enesehindamist ja välishindamist;
6.on kvaliteediraamistikuga sidustatud kvalifikatsioone välja andvate asutuste sisese juhtimise lahutamatu osa, hõlmates ka alltöövõtte;
7.põhineb selgetel ja mõõdetavatel eesmärkidel, standarditel ja suunistel;
8.kasutatakse asjakohaste vahendite tuge;
9.hõlmab väliste järelevalveorganite teostatavat süstemaatilist ja tsüklilist hindamist, mis põhineb vähemalt neil kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise sisesüsteemide põhimõtetel, mis on esitatud käesolevas lisas;
10.sisaldab juurdepääsu kõnealuse hindamise avaldatud tulemustele, sealhulgas elektroonilist juurdepääsu riiklikul ja Euroopa tasandil.
Üheksandas põhimõttes osutatud väliste järelevalveorganite või asutuste kohta peaksid pädevad asutused teostama tsüklilise välisülevaatuse. Kõrgharidusvaldkonna väliste välishindamiste tulemused tuleb teha avalikuks ja elektrooniliselt kättesaadavaks Euroopa registri kaudu.
V LISA
Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud arvestuspunktisüsteemide põhimõtted
Arvestuspunktisüsteemide lisamisel saavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud paremini toetada isikute paremat liikuvust i) hariduse ja koolituse eri tasemete vahel, ii) hariduse ja koolituse eri sektorites ja nende vahel iii) hariduse ja koolituse ning tööturu vahel ja iv) riigiüleselt. Erinevad kvalifikatsioonisüsteemide ja -raamistikega tihedalt seotud arvestuspunktisüsteemid peaksid toimima koos, et toetada üleminekuid ja lihtsustada edusamme.
Sel eesmärgil peaksid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustatud kvalifikatsioonidega seotud arvestuspunktisüsteemid põhinema järgmisel.
1.Tuleks luua sellised arvestuspunktisüsteemid, mis aitaksid luua õppijatele paindliku õpiteekonna.
2.Kvalifikatsiooni (ja selle osade) ülekandmise ja edasiõppimise hõlbustamiseks tuleks kvalifikatsiooni kujundamisel ja arendamisel süstemaatiliselt kasutada õpiväljunditel põhinevat käsitlusviisi ning vastavat arvestuspunktide korraldust.
3.Arvestuspunktisüsteemid peaksid hõlbustama õpiväljundite ülekandmist ja õppijate liikuvust institutsioonide ja riikide üleselt.
4.Arvestuspunktisüsteemid peavad põhinema selgelt ja läbipaistvalt tagatud kvaliteedil.
5.Isiku poolt saadud arvestuspunktid peaksid olema dokumenteeritud ning kajastama saavutatud õpiväljundeid, nende taset, arvestuspunkti andnud pädeva asutuse nime ja vajaduse korral asjaomase arvestuspunkti väärtust.
6.Arvestuspunktide ülekandmise ja kogumise süsteemide puhul tuleks püüda leida viise, kuidas korraldada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, ning teha koostööd, et hõlbustada ja edendada arvestuspunktide ülekandmist ning edusamme.
7.Arvestuspunktisüsteeme tuleks arendada ja parandada sidusrühmadevahelises koostöös riiklikul ja Euroopa tasandil.
VI LISA
Andmed, mis tuleks märkida kvalifikatsioone käsitleva teabe ühtses elektroonilises vormis
|
ANDMED |
Kohustuslik/Valikuline |
||
|
Kvalifikatsiooni nimetus |
Kohustuslik |
||
|
Aine* |
Kohustuslik |
||
|
Riik/piirkond (kood) |
Kohustuslik |
||
|
Euroopa kvaliteediraamistiku tase |
Kohustuslik |
||
|
Kvalifikatsiooni kirjeldus |
või |
Teadmised |
Kohustuslik |
|
Oskused |
Kohustuslik |
||
|
Vastutus / iseseisev tegutsemine |
Kohustuslik |
||
|
või |
Vaba tekstiväli, millel kirjeldatakse, mida õppija eeldatavasti teab, mõistab ja suudab teha |
Kohustuslik |
|
|
Kvalifikatsiooni välja andnud asutus** |
Kohustuslik |
||
|
Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud ainepunktid / arvestuslik töökoormus |
Valikuline |
||
|
Sisemine kvaliteeditagamisprotsess |
Valikuline |
||
|
Väline järelevalveorgan |
Valikuline |
||
|
Täiendav teave kvalifikatsiooni kohta |
Valikuline |
||
|
Teabe allikas |
Valikuline |
||
|
Link asjakohasele kvalifikatsioonilisale |
Valikuline |
||
|
Kvalifikatsiooni URL |
Valikuline |
||
|
Teabe keel (kood) |
Valikuline |
||
|
Taotlemistingimused |
Valikuline |
||
|
Kehtivusaeg (vajaduse korral) |
Valikuline |
||
|
Kvalifikatsiooni saamise viisid |
Valikuline |
||
|
Seos kutsealadega |
Valikuline |
||
* ISCED FoET2013
** Minimaalne nõutud teave kvalifikatsiooni välja andnud asutuse kohta peaks aitama vastava asutuse kohta teavet leida. Selline teave on kvalifikatsiooni välja andnud asutuse nimi või vajaduse korral kvalifikatsiooni välja andnud asutuste rühma nimi, millele on lisatud URL või kontaktandmed.