EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2016

COM(2016) 361 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühtse turu töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide elluviimine

1.Majanduse elavdamise toetamine

Euroopa majanduse tugevdamine ja investeeringute ergutamine eesmärgiga luua töökohti ja majanduskasvu on endiselt komisjoni üks olulisemaid prioriteete. Kevadise prognoosi 1 kohaselt majanduskasv Euroopas püsib hoolimata keerukamast üleilmsest keskkonnast. Tööhõive tase tõuseb, ehkki endiselt liiga aeglaselt, ja valitsemissektori eelarve puudujääk väheneb jätkuvalt. Investeeringute elavnemise tingimused on veelgi paranenud. Ehkki need on julgustavad märgid, tuleb ka edaspidi pingutada, et saada suurimat kasu struktuurireformide, vastutustundliku eelarvepoliitika ja investeeringute nn positiivsest kolmnurgast.

Innovatsioon tugevdab konkurentsivõimet, tootlikkust ja töökohtade loomist ning on seetõttu Euroopa majanduskasvu seisukohast oluline tegur. Innovatsiooni tekkeks vajavad äriühingud ja ettevõtjad investeerimise stiimulit ja suutlikkust. Nad vajavad sobivat talendipagasit ja peavad saama eeldada, et suudavad laieneda ning müüa oma tooteid ja teenuseid suurel turul, ilma et igas liikmesriigis kehtiksid eri regulatiivsed nõuded. Seepärast peame pöörama palju tähelepanu ühtse turu edendamisele, et toetada püsivaid töökohti ja majanduskasvu ning muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja investeeringuid ligitõmbavamaks paigaks.

See nõuab paremat koostööd ELi ning riikide ja piirkondade vahel, et kõrvaldada investeerimistõkked ja jätkata struktuurireforme. Kaks nädalat tagasi tehti riigipõhistes soovitustes kindlaks kõige kiireloomulisemad prioriteedid, mis nõuavad riigi tasandil tegutsemist, et püsida reformidega kursil. Samal ajal on teatavad tõkked suurel määral piiriülest laadi ja nõuavad ELi tasandi meetmeid. Euroopa Ülemkogu 17.–18. märtsi 2016. aasta järelduste põhjal tehakse käesolevas teatises kokkuvõte ühtse turu tegevuskava rakendamisest, tõstes esile valdkondi, kus tuleb kiiresti teha strateegilisi poliitilisi otsuseid, et vajalikke reforme tugevdada ja kiirendada.

Euroopa Investeerimiskavas kehtestatakse kooskõlastatud meetmed, et ergutada investeeringute rahastamist, tõkete kõrvaldamist, innovatsiooni suurendamist ja ühtse turu süvendamist. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) muudab viisi, kuidas Euroopa investeeringuid toetab. Rohkem hakatakse rahastama innovatsiooni- ja taristuprojekte, samuti kohalikke projekte, mida viivad ellu väikeettevõtted, kes loovad suurema osa uusi töökohti. Esimesed EFSI tulemused on julgustavad. EFSI abiga loodud investeeringute kogumaht ulatub praeguseks 100 miljardi euroni. Rohkem kui 140 000 VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat saavad eelduste kohaselt kasu paremast juurdepääsust Euroopa Investeerimisfondi rahastamisele. Projekte rahastatakse juba 26 liikmeriigis ja neid lisandub veelgi 2 . Selleks et nende saavutuste pinnalt edasi minna, kavatseb komisjon pikendada EFSI tegevust kauemaks kui 2018. aastani, nagu on öeldud teatises „Euroopa investeerib taas – Euroopa Investeerimiskava kokkuvõte“, 3 et toetada jätkuvalt töökohti ja majanduskasvu edendavaid projekte, mis ei oleks ilma EFSIta teostunud.

2.Ühtne turg töökohtade ja majanduskasvu jaoks

Ehkki finantsinstrumendid on nappide ressursside tõhusa kasutamise tagamiseks olulised, neist üksi ei piisa. Neile lisaks on innovatsiooni ja majanduskasvu tugevdamiseks vaja struktuurimuutusi. Ühtne turg on suurem ning hõlbustab uute ja sageli innovatiivsete ettevõtete turuletulekut, samal ajal kui tarbijad saavad kasu madalamate hindadega pakutavast laiemast kauba- ja teenusevalikust. Innovatsioon ning konkurentsivõimeline toodete ja teenuste turg tähendavad ka pidevat muutust ning üleminekut vanadelt toodetelt ja teenustelt uutele, vanalt tehnoloogialt uuele või endistelt ärimudelitelt ja -protsessidelt uutele.

Innovatsiooni võimaldamiseks ja sellise ülemineku hõlbustamiseks peame investeerima Euroopa suurimasse varasse ehk inimestesse. Inimeste oskuste arendamiseks ja kohandamiseks on vaja väga palju pingutada. See on heaolu ja majanduskasvu seisukohast elutähtis ning määrab Euroopa suutlikkuse digitaalajastul innovatsiooni edendada. Kvalifitseeritud tööjõud, kes suudab kiirelt muutuvas innovatsioonimaailmas kiiresti kohaneda, võib parandada tootlikkust ja tekitada omakorda palgatõusu.

Peame tagama ka soodsama ja paremini prognoositava ettevõtluskeskkonna, mis vähendab halduskoormust ning võimaldab äriühingutel ja ühiskonnal haarata kinni innovatsiooni, digitehnoloogia ja uute ärimudelite pakutavatest võimalustest.

Mitu komisjoni peamist prioriteeti toetab neid eesmärke. 

Nii Euroopa energialiidu, meie strateegia „Kaubandus kõigile“ kui ka ringmajanduse paketi eesmärk on luua uusi võimalusi kodu- ja rahvusvahelistel turgudel ning tugevdada jätkusuutlikku majanduskasvu eri sektorites.

Tulevase Euroopa uute oskuste tegevuskavaga soovitakse parandada oskustöö alase hariduse kvaliteeti ja asjakohasust ning muuta oskused ja kvalifikatsioon nähtavamaks ja võrreldavamaks, et hõlbustada liikuvust ning parandada oskuste luuret ja teavet paremaks karjäärivalikuks.

Parema õigusloome tegevuskava aitab samuti kaasa paremale poliitikale, mis kajastab inimeste tegelikke prioriteete, pannes rohkem rõhku läbipaistvusele ja tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.

Ühtse turu strateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ning kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava on Euroopa reformikava keskmes. Nende eesmärk on vähendada tõkkeid, sealhulgas uusi tõkkeid digitaalmajanduses, ja kõrvaldada tarbetu killustumine. Strateegiad täiendavad üksteist ja nende eesmärk on tugevdada üksteise mõju. Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriigid on strateegiad väga hästi vastu võtnud. See kindel toetus pakub ainulaadset võimalust ning on oluline eeltingimus, et astuda kvalitatiivne samm tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa poole.

3.Ühtse turu tegevuskava eesmärkide elluviimine 

Olemasolevate eri strateegiatega, mida asjaomased osalised laialdaselt toetavad, on nüüd tähelepanu keskmes eesmärkide elluviimine. Tööd tehakse kõikides valdkondades ja juba on välja pakutud mitu algatust.

Selle kava elluviimisel järgib komisjon parema õigusloome põhimõtteid. Enne konkreetse algatuse kohta otsuse tegemist kaasab ta aktiivselt sidusrühmi, sealhulgas kodanikke, tööstusharu ja tööturu osapooli, analüüsib olemasolevate õigusaktide toimimist ning teeb põhjaliku analüüsi võimalike mõjude kohta, mida algatus võib avaldada. Võimaluse korral lihtsustatakse olemasolevaid eeskirju, et hõlbustada nõuetele vastavust ja vähendada võimalikult palju regulatiivset koormust. Selleks et anda kodanikele ja ettevõtetele võimalus ühtse turu hüvesid täiel määral ära kasutada, toetab komisjon liikmesriike jätkuvalt nende jõustamisalase suutlikkuse suurendamisel.

Samas ei saa töö läbi sellega, et komisjon esitab oma ettepanekud. Edu sõltub lõppkokkuvõttes kaasseadusandjate võetud sujuvatest ja kindlatest järelmeetmetest ning lisategevusest riigi tasandil, sealhulgas seoses ülevõtmise, rakendamise, jõustamise ja järelevalvega. Euroopa Ülemkogu juuni kohtumine on hea võimalus teha kokkuvõte saavutatust, kinnitada kohustust ühtne turg välja kujundada ning leppida kokku vajalikud sammud, et muuta ühtse turu strateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ja kapitaliturgude liidu tegevuskava täiesti toimivaks.

Ühtse turu rakenduskava peaks: rõhutama veel kord sügavama ja õiglasema ühtse turu tähtsust, et luua töökohti, majanduskasvu ja atraktiivne investeerimiskliima; toetama tugevasti ulatuslikke reforme, mille komisjon on välja pakkunud eesmärgiga tagada, et ühtne turg võimaldaks ettevõtjatel ja ühiskonnal laiemalt kasutada võimalusi, mida pakuvad innovatsioon, digitehnoloogia ning uued ärimudelid; edendama sujuvalt ühtse turu strateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ning kapitaliturgude liidu tegevuskava kiireloomulist ja jõulist rakendamist tihedas koostöös Euroopa institutsioonide ja liikmesriikidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil eesmärgiga tagada, et kõik strateegiate kohased algatused on tehtud ja toimivad hiljemalt komisjoni volituste lõpuks.

3.1.    Üldisemalt majandusse tehtavate investeeringute toetamine 

Kapitaliturgude liit üritab paremini ühendada sääste ja investeeringuid. Selle raames pakutakse välja meetmete kava, et suurendada erakapitali voolu äriühingutesse ja taristuinvesteeringutesse. Nüüd, mil pangandus-, kapitaliturgude ja kindlustussektori uued eeskirjad on muutnud Euroopa finantssüsteemi turvalisemaks, tugevdab kapitaliturgude liit Euroopa rahastamisredelit kasvavate äriühingute jaoks, mis vajavad rohkem võimalusi oma laiendamise rahastamiseks. Kapitaliturgude liit lihtsustab juurdepääsu rahastamisele, muutes investeerimise atraktiivsemaks ja luues uusi finantsahelaid, vähendab rahastamise maksumust ning kaotab piiriüleste investeerimisvoogude tõkked. Komisjon on juba teinud mitu algatust ja alustanud tööd pikemaajaliste küsimustega. Kindlustunde ja tempo tagamiseks peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu hakkama kiiresti tegelema pooleliolevate ettepanekutega, et neist oleks kasu reaalmajandusele.

See kehtib eelkõige väärtpaberistamise paketi kohta, milles kehtestatakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise kriteeriumid ning luuakse alus kindla Euroopa väärtpaberistamisturu arengule. Igasuguseid viivitusi õigusloome protsessis tuleb vältida, sest kui pakett vastu võetakse, aitab see ligi meelitada rohkem investoreid ning vabastada pankade bilanssides uusi laenuvahendeid. Väärtpaberistamise turu turvaline naasmine kriisieelsele tasemele võiks pakkuda majandusele lisaks 100 miljardit eurot laenu. Standarditud väärtpaberistamisse investeerivate pankade ja kindlustusandjate omavahendite nõudeid vähendatakse, et kajastada madalamaid riske. Kogu pakett suurendab finantsstabiilsust, säilitades kriisi järel kehtestatud kaitsemeetmed ning edendades lihtsust, läbipaistvust ja laiemat investoribaasi.

Kaasseadusandjad peaksid samuti saavutama kiiresti kokkuleppe komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb lihtsamat, kiiremat ja odavamat prospektikorda, mis on eriti abiks äriühingutele, kes soovivad suurendada kapitali. Väiksematele äriühingutele rahastamisvõimaluste loomiseks luuakse uus raamistik väikestele emitentidele.

Uute usaldatavusnõuete kehtestamine kindlustusandjatele (Solventsus II) peaks aitama toetada taristuinvesteeringuid omavahendite nõuete märkimisväärse alandamise kaudu. Need muudatused on juba jõustunud. Kapitalinõuete määruse läbivaatamise ettevalmistamisel selle aasta lõpu poole arutab komisjon samamoodi riskikaalude alandamist pankade taristuprojektide puhul.

Pangalaenud jäävad mikro- ja väikeettevõtjatele olulisimaks käibekapitali allikaks. Ka kapitalinõuete määruse läbivaatamise käigus püüab komisjon säilitada pankade suutlikkuse väljastada VKEdele laene, säilitades VKEdele laenude andmiseks soodsa kapitalikäsitluse ja seda võimaluse korral laiendades.

Vastavalt esimeses hetkeseisu käsitlevas aruandes 4 kajastatule tuleb võtta järelmeetmeid ka seoses muude kapitaliturgude liidu tegevuskava meetmetega, pöörates alustuseks suurt tähelepanu riskikapitalile. Komisjon teeb lähiajal ettepaneku muuta ELi riskikapitali käsitlevaid õigusakte, et tagada mastaapsus, mitmekesisus ja valikuvõimalused eesmärgiga suurendada riskikapitali turulepääsu, võimaldades rohkematel äriühingutel sellest alternatiivsest rahastamisallikast kasu saada. Samal ajal teeb komisjon ettepaneku luua riskikapitali fondifond, mis ühendab avaliku sektori rahastamist ja erakapitali, et tagada mastaapsus ning stiimul kõige perspektiivikamate uute ettevõtete toetamiseks.

Oma tegevuskava osana, mille eesmärk on aidata äriühingutel – ja eelkõige VKEdel – Euroopas laieneda ja kasvada, algatas komisjon hiljuti avaliku konsultatsiooni, et valmistada ette uus seadusandlik algatus ettevõtete restruktureerimise ja maksejõuetuse kohta. See algatus annaks piiriülestele investoritele õiguskindluse, kõrvaldaks tõkked kapitali vaba liikumise teelt ja aitaks finantsraskustes olevatel äriühingutel taastuda. See tagab paremad võla restruktureerimise eeskirjad, mis toovad kasu nii võlausaldajatele, kes saavad varad kiiremini tagasi, kui ka äriühingutele, kes väärivad teist võimalust.

Investeerimisfondidel on kasvav roll jae- ja institutsionaalsete klientide säästude paigutamisel tootlikku kasutusse. Euroopa fondivaldkonna valitsetavad varad kahekordistusid aastatel 2003–2013 10 000 miljardi euroni. Komisjon algatas hiljuti laiaulatusliku konsulteerimise selle kohta, kuidas suurendada nende kriitiliste investeerimisvahendite turgude puhul tõhusust ja konkurentsivõimet ning vähendada kulusid äriühingute ja investorite jaoks.

Samamoodi võib vabatahtlike personaalsete pensionitoodete Euroopa turg alandada tarbijate jaoks kulusid tänu mastaabisäästule ja aidata neil koguda piisav sissetulek pensionieaks; samuti võib see suurendada investeeringuid Euroopa majandusse, kaasates lisakapitali, mis on saadaval pikaajalisteks investeerimisvõimalusteks. Komisjon algatab avaliku konsultatsiooni, et analüüsida riikide kogemusi kogu ELis ja teha kindlaks nende turgude õitsengu tingimused.

Samaaegselt kapitaliturgude liidu loomisega tegeleb komisjon olemasoleva finantsteenuste õigusraamistiku täiustamisega. Finantskriis nõudis palju uusi eeskirju, mis tuli kehtestada lühikese aja jooksul, et tagada finantsstabiilsus. Ehkki kehtestatud üldraamistikku peetakse asjakohaseks, võis see põhjustada kattuvusi, lünki, vastuolusid või ebaproportsionaalset koormust. Komisjon lõpetab praegu ligi 300 vastuse analüüsimist, mis on saadetud kutsele esitada tõendeid Euroopa finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kumulatiivse mõju kohta; seda kasutatakse finantsvaldkonna õigusaktide eesseisval läbivaatamisel.

Ühtse turu rakenduskava peaks: rõhutama väärtpaberistamise paketti käsitleva kokkuleppe saavutamise kiireloomulisust ja vajadust viivitamatute edusammude järele prospekti käsitleva ettepaneku puhul, et ettevõtted saaksid kiiresti neist muudatustest kasu; toetama eelseisva kapitaliturgude liidu töövooge, näiteks riskikapitali, personaalsete pensionide, võla restruktureerimise ja maksejõuetuse puhul; õhutama liikmesriike tegelema ühtse turu tõkete probleemiga, mis tulenevad riigi reguleerivatest või maksusätetest, mis hoiavad ära või karistavad piiriüleseid investeeringuid.

3.2.    Uute ärivõimaluste ergutamine

Tugev ja hästi toimiv tööstus on Euroopa majanduse väga oluline osa. Tööstuse ees on uued võimalused ja proovikivid, mis hõlmavad eelkõige digitaalset ümberkujundamist, 5 ühenduvuse otsustavat edendamist ning kindlat ja koordineeritud ELi-ülest küberjulgeoleku korda.

Ehkki ettevõte ise peab võtma initsiatiivi tegeliku turuolukorraga kohandumisel, aitab komisjoni Euroopa tööstuse digitaliseerimise ja digitaalsete avalike teenuste pakett kasutada Euroopa tavapäraseid majanduslikke tugevaid külgi konkurentsivõimeliste digitaalsete ettevõtete kujundamiseks. Meetmed hõlmavad toiminguid riikide algatuste toetamiseks ja sidumiseks, et digitaliseerida tööstust ning pakkuda rohkem ja paremaid digitaalseid innovatsioonikeskuseid, mis aitavad ettevõtetel, eelkõige VKEdel minna üle andmemajandusele. Pakett hõlmab ka Euroopa pilvandmetöötluse algatust, et luua maailmatasemel pilvandmetöötlus- ja andmetaristud, mille eesmärk on aidata ELi teadlasi ning insenere ulatusliku andmetöötlus- ja -käitlussuutlikkusega.

Arvestades standardite väga olulist rolli innovatsiooni, sealhulgas digitaalse innovatsiooni edendamisel ning kaubandustõkete kõrvaldamisel, on komisjon otsustanud tänapäevastada, prioriseerida ja kiirendada Euroopa standardimissüsteemi. Selleks on ta Euroopas standardimisega tegelevad isikud kokku koondanud oma standardimise ühisalgatuse raames, millega kaasnevad suunised teenuste standardite kohta, et laiendada standardimisalast oskusteavet ka teenuste valdkonda. Ühtlustatud IKT standardite kehtestamise lähenemisviis peaks kiiremini aitama kehtestada ühised aluseeskirjad, et tagada uue digitehnoloogia koostalitlusvõime.

Suurandmed ja asjade internet kiirendavad majanduskasvu, innovatsiooni ning digiteerimist kõikides majandussektorites, eriti VKEde ja idufirmade puhul. Selleks et saada täielikult kasu digitaalsete ja andmetehnoloogiate potentsiaalist, käsitleb komisjon oma andmete vaba liikumise algatuse kaudu, mis selle aasta lõpu poole vastu võetakse, andmevoo tehnilisi ja õiguslikke tõkkeid ELis muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse tõttu, samuti salvestamiseks või töötlemiseks mõeldud andmete asukoha põhjendamatuid piiranguid. Algatuses käsitletakse tekkivaid probleeme, mis on seotud vastutuse, omandiõiguse, koostalitlusvõime ning ettevõtetevaheliste, ettevõtja ja tarbija vaheliste, masinloodud ja masinatevaheliste andmete kasutamisega. Selleks et aidata saavutada küberjulgeoleku kõrgeimad standardid, esitab komisjon lähiajal meetmed küberintsidentideks valmisoleku suurendamiseks ja neile reageerimiseks ning tööstusliku võimekuse edendamiseks küberjulgeoleku valdkonnas.

Euroopa tulevane digitaalne ühiskond nõuab laiaulatuslikku, taskukohast ja turvalist kõrgvõimsusega ühenduvuse taristut. Kui lähiajal võetakse vastu komisjoni praegused seadusandlikud ettepanekud spektri õigeaegseks vabastamiseks mobiilsideteenuste jaoks, annab see ELile hea võimaluse saavutada liidripositsioon viienda põlvkonna (5G) traadita tehnoloogias. Üldisemalt öeldes on ELi telekommunikatsiooni eeskirjade eeloleva reformi eesmärk tagada järjepidevam lähenemisviis spektri haldamisele, tegeleda regulatiivse killustumisega, tagada turuosalistele võrdsed võimalused, stimuleerides ühtlasi konkurentsivõimet ja soodustades investeeringuid.

Uute ärimudelite teke, mida hõlbustavad internetiplatvormid, loob väga suuri uusi võimalusi majanduskasvuks, innovatsiooniks ja tarbijate valikuvõimaluste suurenemiseks. Samal ajal tekitab see uusi probleeme ametiasutustele ja ettevõtjatele. Jagamismajandust käsitlevas teatises toetab komisjon uute ärimudelite tasakaalustatud arengut, andes suuniseid ELi eeskirjade kohaldamise kohta ning soovitusi ametiasutustele ja turuosalistele. Peale selle sätestatakse internetiplatvorme käsitlevas teatises komisjoni lähenemisviis internetiplatvormide arendamise toetamiseks Euroopas, tunnistades teatavaid regulatiivseid probleeme ning kaitstes tarbijate õigustatud huvisid.

Internet ja muu digitehnoloogia on kaasa toonud murrangu loomesisu, nagu raamatute ja filmide tootmises ja levitamises. Samuti on need olulisel määral muutnud seda, kuidas tarbijad sellisele infosisule ligi pääsevad ja seda kasutavad. Selleks et võimaldada kõikidel turuosalistel ja kodanikel kasutada selle uue keskkonna pakutavaid võimalusi, tuleb kohandada autoriõigustega seotud ELi regulatiivset raamistikku. Nagu on sätestatud teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“, on autoriõigustega seotud ettepanekute peamine eesmärk tagada loomesisu laiem kättesaadavus, kohandada autoriõigusega seotud erandeid uute veebipõhiste kasutusviisidega ning toetada hästi toimivat ja õiglast autoriõiguste turgu. Komisjon vaatab läbi ka intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise raamistiku (IPRED), keskendudes kaubandusliku mastaabiga rikkumistele (nn rahavoogude jälgimisel põhinev lähenemisviis) ja raamistiku piiriülesele rakendamisele.

Me peame aitama ettevõtetel olla innovatiivne ja konkureerida digitaalses maailmas ning edendama ELi loovust ja kultuurilist mitmekesisust koos tarbijate ning kogu ühiskonna kaitsega, sealhulgas kaitstes kõige haavatavamaid isikuid kahjuliku ja ebaseadusliku sisu eest. Selleks on komisjon teinud ettepaneku vaadata läbi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

Ühtse turu rakenduskava peaks: kutsuma kaasseadusandjaid üles jõudma kiiresti kokkuleppele 2015. aasta detsembris esitatud ettepanekus, mis käsitleb autoriõiguse kaasaskantavust, ja ettepanekus spektri õigeaegseks vabastamiseks liidus mobiilsideteenuste jaoks (UHF-sagedusala); edendama kiiresti audiovisuaalmeedia alaseid ja tulevasi autoriõigustega seotud ettepanekuid, võimalikke järelmeetmeid IPREDi läbivaatamiseks ning telekommunikatsioonieeskirjade reformi ettepanekut; innustama tugevat partnerlust liikmesriikide vahel ja Euroopa tasandil, et toetada Euroopa tööstuse digiteerimist ning jagamismajanduse ja internetiplatvormide tasakaalustatud arengut.

3.3.    Tarbijate, ettevõtete ja haldusasutuste elu lihtsustamine

Ühised püüdlused ELi ja liikmesriikide tasandil on vajalikud, et kaotada regulatiivsed ja halduslikud tõkked, sealhulgas maksustamise valdkonnas. Vähene investeerimine ning teenuste ja finantsturgude tõkked pärsivad majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks tähendavad need tarbijatele väiksemat valikut ja kõrgemaid hindu. Suurem õiguskindlus ja ühtlustatud eeskirjad vähendavad nõuetele vastavuse kulusid, edendavad piiriülest kaubandust ja soodustavad uusi investeeringuid.

ELi tasandil jätkatakse tööd selleks, et kaotada tõkked peamistes teenustesektorites eesmärgiga edendada ELi teenusteturu konkurentsivõimet. Mais algatatud avalik konsultatsioon annab tagasisidet selleks, et teenistuspassi ettepanekuga tagataks halduskoormuse vähendamine teenuseosutajate jaoks, kes soovivad oma tegevust piiriüleselt laiendada. Konsultatsioon hõlmab ka meetmeid selliste konkreetsete äri- ja ehitusteenuste regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks, mis võivad takistada piiriülest kaubandust ja investeerimist liikmesriikides.

Komisjon avaldab peagi ka kokkuvõtte rohkem kui 400 vastusest, mis saadi jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta. Vastused kinnitavad, et tarbijad peavad finantsteenuste kasutamist teises ELi liikmesriigis liiga keeruliseks. Maksekaartide või kindlustustoodete teenustasud on väga erinevad. Mõnel juhul takistab konkurentsi puudumine tarbijatel parimat valikut kasutamast. Tuginedes tagasiside täiendavale analüüsile, kavatseb komisjon võtta pärast 2016. aasta suve järelmeetmeid. Hinnangus võetakse arvesse, kas jaeinvestorid suudavad pääseda ligi sobivatele toodetele kulutõhusatel ja õiglastel tingimustel ning kas me kasutame tulemuslikult seda potentsiaali, mida uued võimalused veebipõhiste teenuste ja muude tehnoloogiate kujul pakuvad finantsteenuste tõhustamiseks (FinTech).

Internet on meie ühiskonna ja inimeste elu põhjalikult muutnud, avaldades ühtlasi suurt mõju lõimumisele kõikides meie majandussektorites. Uus isikuandmete kaitse üldmäärus tugevdab põhiõigusi ja lihtsustab äritegevust digitaalsel ühtsel turul. Komisjon jätkab nüüd koos liikmesriikidega, eelkõige järelevalveasutuste, ettevõtete ja muude asjaomaste sidusrühmadega tööd selleks, et tagada kõnealuse määruse täielik ja ühetaoline rakendamine. Rändluse hulgihindu käsitleva ettepanekuga tagab komisjon peagi viimase vajaliku elemendi, et täita oma lubadus kaotada kogu Euroopas 2017. aasta juuniks rändlustasud. Rändlustasude kaotamine, autoriõigusega kaitstud sisu kaasaskantavus ning põhjendamatu geoblokeerimise keeld koos toovad otsest kasu miljonitele tarbijatele digitaalsel ühtsel turul. Samas ei ole Euroopa e-kaubanduse turu täielikku potentsiaali veel saavutatud ja hulk tõkkeid piirideta digitaalse Euroopa teel on veel alles.

Maikuu e-kaubanduse paketis on komisjon seetõttu algatanud tervikliku lähenemisviisi piiriülese veebis toimuva tegevuse tõkete kõrvaldamiseks Euroopas. See hõlmab põhjendamatu geoblokeerimise ning muude kodakondsusest või elukohast tulenevate diskrimineerimise vormide keeldu, regulatiivse järelevalve parandamise ja saadetiste piiriülese kohaletoimetamise kulude vähendamise meetmeid, tõhusat piiriülest tarbijakaitset ning ajakohastatud suuniseid ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamiseks, et tagada parem jõustamine. Koos meie ettepanekutega ühtlustada digitaalsete lepingute eeskirju, mis võeti vastu 2015. aasta detsembris, ning eelolevate käibemaksu 6 lihtsustamise ettepanekutega tagavad need meetmed tarbijatele parema ja odavama juurdepääsu veebipõhistele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka lihtsama, ajakohase ja pettusekindla käibemaksusüsteemi ülesehitamisele. Käibemaksutulu oli 2014. aastal ligikaudu üks triljon eurot, mis vastab 7 %-le ELi SKPst. Peaaegu kõik ettevõtted puutuvad kokku käibemaksuga ja enamik neist peab seda ülemäära koormavaks või liiga killustatuks. Aprillis vastu võetud käibemaksu tegevuskava 7 järelmeetmetega kõrvaldatakse halduslikud tõkked ja vähendatakse ühtse turu piires regulatiivseid kulusid. See loob keskkonna, mis toob kaasa majanduskasvu ja soodustab kaubandust, sest see lihtsustab väga suurel määral piiriülest e-kaubandust ning tagab VKEdele lihtsustatud korra. Sellest saavad kasu nii tarbijad ja ettevõtted kui ka riigikassad.

Kiirendades e-riigihangete ja muude meetmete rakendamist, tõhustab e-valitsuse tegevuskava tööstusharude ja valitsuste koostoimet ning sisaldab ka meetmeid innovatiivsete digitaalsete toodete ja teenuste nõudluse stimuleerimiseks. Peale selle hõlbustavad riikide valitsused avaliku sektori andmete avamisega uute ärivõimaluste loomist. Ühtne digivärav loob ühtse veebipõhise kontaktpunkti, mille kaudu kodanikud ja ettevõtted pääsevad ligi ühtse turuga seotud teabele, abile, nõustamisele ning probleemide lahendamise teenustele, samuti kõikidele riiklikele ja ELi-ülestele menetlustele, mida tuleb ELis tegutsemiseks järgida.

Ühtse turu rakenduskava peaks: julgustama võimalikult laialdast osalemist käimasolevatel avalikel konsulteerimistel sellistes küsimustes nagu teenistuspass ja ühtne digivärav ning kutsuma üles võtma põhjalikke järelmeetmeid; püüdma saavutada kiiresti kokkulepe kaasseadusandjate vahel komisjoni e-kaubanduse ettepanekute kohta, sealhulgas seoses digitaalsete lepingutega, ning tulevaste hulgirändlust käsitlevate ettepanekute kohta, samuti toetama e-valitsuse tegevuskava rakendamist; toetama lihtsa, ajakohase ja pettusekindla käibemaksusüsteemi loomist, et võidelda pettusega, kaotada halduskoormus, parandada piiriülest kaubandust ning vastata tarbijate ja ettevõtete ootustele.

3.4.    Jõustamine ja praktilise elluviimise tagamine

Arukas ja tõhus jõustamine on ühtse turu tulemuslikkuse tagamise seisukohast elulise tähtsusega. Mittevastavus moonutab võrdseid võimalusi, pärsib innovatsiooni ning õõnestab tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet.

Selle muutmiseks tuleb jõustamisega seotud tahud lõimida poliitikakujundusse algusest saadik, sealhulgas asjaomase turuteabe parema kogumise ning liikmesriikide tugevama partnerluse kaudu. Euroopa õigusaktide ülevõtmisel tuleks võtta arvesse ka seda, et kui kehtestatakse ulatuslikumad nõuded kui õigusaktide rakendamiseks rangelt nõutav, võib see tekitada uusi takistusi ja killustumist riigi tasandil.

Komisjon asetab prioriteetsele kohale eesmärgi tagada vastavus kogu ELi õigusele. Ta hoogustab jõustamistegevust ja tugevdab partnerlust liikmesriikidega. Oma strateegilise lähenemisviisi raames püüab komisjon tugevdada olemasolevaid probleemide lahendamise vahendeid.

E-kaubanduse paketi osana vastu võetud tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine suurendab liikmesriikide võimet lahendada tarbijaõiguse rikkumisi, eelkõige internetikeskkonnas, kus on oluline teha piiriülest koostööd. Samal ajal tagab see ühe ühtse kontaktpunkti piiriüleses tegevuses osalevatele kauplejatele tarbijaeeskirjade rakendamiseks.

Tulevane ettepanek ühtse turu uue teabevahendi kohta võimaldab komisjonil koguda teavet otse valitud turuosalistelt, kui ta töötab välja uusi või tugevdab olemasolevaid ühtse turu õigusakte. Liikmesriikide toetus on oluline selleks, et tagada eesmärgipärase ja tõhusa vahendi loomine.

Komisjon esitab sügisel ettepaneku seadusandliku algatuse kohta, et parandada teavitamismenetluse toimimist teenuste puhul. See algatus suurendab veelgi läbipaistvust uute meetmete puhul, mille liikmesriigid on teenuste valdkonnas ette näinud, ning võimaldab komisjonil ja teistel liikmesriikidel enne selliste riiklike meetmete vastuvõtmist paremini sekkuda, kui meetmetega loodaks ebaproportsionaalseid takistusi teenuste ühtsele turule. Komisjon analüüsib praegu avaliku konsultatsiooni tulemusi ja koostab sügiseks ettepaneku.

Vastastikuse tunnustamise määruse läbivaatamisega 2017. aastal lihtsustab komisjon ettevõtete jaoks seda, kuidas nad näitavad, et nende tooteid müüakse liikmesriigis õiguspäraselt, ja hõlbustab seega äriühingutel oma toodete piiriülest turustamist. See aitab ettevõtjatel ära hoida suuremaid kulusid ja ärivõimaluste kaotamist, mis tulenevad toodete kohandamisest erinevate riiklike õigusaktidega või lisakatsetest, et saada juurdepääs teise liikmesriigi turgudele.

Samal ajal tehakse selles ettepanek ulatusliku meetmete kogumi kohta, et tulla toime aina rohkemate toodetega, mis on ebaseaduslikud või ei vasta olulistele tooteohutusele esitatavatele nõuetele. Komisjon valmistub algatama avalikku konsultatsiooni ja on alustanud tööd olemasoleva õigusraamistiku põhjalikuks hindamiseks. Seoses sellega analüüsib komisjon täiendavalt mitmeid olulisi tooteturgudega seotud juhtumeid, mille puhul ilmnes olulisemaid kui sektoripõhiseid nõrkusi ühtse turu järelevalve üldises ülesehituses.

Ühtse turu rakenduskava peaks: tuletama meelde, et ELi eeskirjade nõuetekohane rakendamine, täitmine ja jõustamine on eeltingimus, et realiseerida ühtse turu kasutegurid kodanike, tarbijate ja ettevõtete jaoks; tugevdama partnerlust liikmesriikidega, et tagada arukas, sihipärane ja tulemuslik jõustamine; julgustama kaasseadusandjaid kiiresti läbi vaatama tulevasi ettepanekuid, mis on seotud ühtse turu eeskirjade jõustamisega, eelkõige teavitamismenetluse muudatustega teenuste puhul, kaupade ühtse turu toimimise paranemisega ja ühtse turu teabevahendi loomisega.

4.Kokkuvõte

Kuna komisjon teeb ettepaneku pikendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevust kauemaks kui 2018. aastani, on oluline liikuda edasi Euroopa Investeerimiskava muude tahkude juurde ja kiirendada struktuurireforme. Liikmesriigid ja EL peavad tegema ühiseid jõupingutusi, et luua ettevõtluskeskkond, mis edendab innovatsiooni, ning investeerima inimestesse ja nende elukestvasse oskuste arendamisse. Ühtse turu strateegias, kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas ning digitaalse ühtse turu strateegias on komisjon teinud ettepaneku tervikliku ja vastastikku toetava kava kohta, et tugevdada töökohtade loomist, edendada investeerimist majanduskasvu ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet.

Tähelepanu kese peab nüüd nihkuma sellele, et tagada nende strateegiate kasutegurid tarbijate, ettevõtete ja kogu ühiskonna huvides. Komisjon on mitu algatust juba vastu võtnud. Kaasseadusandjate ja liikmesriikide toetus on vältimatult vajalik, tagamaks, et need ettepanekud avaldavad praktilist mõju võimalikult kiiresti. Muudes valdkondades on ettevalmistustööd veel pooleli. Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega saame avalikest konsultatsioonidest, hindamistest ja mõjuhinnangutest teada, mida on kõige parem sihiks seada ning kuidas tagada, et lahendame tõhusalt need probleemid, mis tuleb Euroopa tasandil lahendada.

Euroopa Ülemkogul palutakse seetõttu käesolev teatis heaks kiita ning kutsuda Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles leppima võimalikult kiiresti kokku vajalikud seadusandlikud meetmed. Rakenduskava edusamme tuleks korrapäraselt jälgida, tagamaks et kõik strateegiatest tulenevad algatused on komisjoni ametiaja lõpuks täiel määral töösse rakendatud ja toimivad. Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil koostööd tehes suudame need reformid ellu viia ning tuua kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtetele.

(1)

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/eeip/pdf/ip025_en.pdf

(2)

EFSI rakendamise edenemine 2016. aasta mai lõpu seisuga.

(3)

COM (2016) 359.

(4)

SWD(2016) 147 (final).

(5)

Innobaromeetri 2016. aasta uuringu andmetel kasutab vaid 11 % ELi äriühingutest digitaalseid arukaid tootmistehnoloogiaid.

(6)

Käibemaks

(7)

COM(2016) 148.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2016

COM(2016) 361 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ühtse turu töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide elluviimine

1. LISA

Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega 1 kutsub komisjon kaasseadusandjaid üles menetlema eelisjärjekorras järgmisi seadusandlike aktide eelnõusid, mis on seotud ühtse turu strateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ja kapitaliturgude liidu tegevuskava rakendamisega, ja kutsub Euroopa Ülemkogu üles kaaluma järgmist.

Toetada komisjoni kavandatud algatusi tõelise ühtse turu saavutamiseks hiljemalt 2019. aasta lõpuks, sealhulgas ettepanekuid, mis on seotud ühtse turu eeskirjade jõustamisega, samuti meetmeid ettevõtjatele osutatavate teenuste, ettevõtete maksejõuetuse seaduse, ühtse digiportaali rajamise ning lihtsa, ajakohase ja pettusekindla käibemaksusüsteemi loomise valdkonnas.

Tagada varane kokkulepe komisjoni hiljuti esitatud e-kaubanduse paketi ja digitaalsete lepingute ettepanekute kohta, mis üheskoos pakuvad tervikliku lähenemisviisi piiriülese e-kaubanduse soodsat arengut takistavate tõkete kõrvaldamiseks.

Tagada kiire kokkulepe menetluses oleva ettepanku kohta eraldada 700 MHz sagedusala hiljemalt 2020. aastaks kõigis liikmesriikides traadita lairibateenustele, et parandada kõigi eurooplast juurdepääsu internetile, tehes mobiilsideteenustele kättesaadavaks rohkem sagedusala ja aidates kaasa piiriüleste rakenduste arendamisele.

Tagada kiire kokkulepe menetluses oleva veebiteenuste piiriülese kaasaskantavuse ettepanku kohta, mis võimaldaksid ELi elanikel reisida koos kodus ostetud või tellitud digitaalse sisuga.

Tagada kiire kokkulepe ELi telekommunikatsioonieeskirjade kavandatud reformi kohta, et suurendada konkurentsi ja soodustada investeeringuid kiiretesse lairibavõrkudesse, samuti komisjoni ELi rändluse hulgituru läbivaatamist käsitleva ettepaneku kohta, mis on olulise tähtsusega, et kaotada 2017. aasta juuniks mobiilside rändlustasud.

Tagada kiire kokkulepe menetluses olevate ettepanekute kohta, mis käsitlevad lihtsat, läbipaistvat ja standarditud väärtpaberistamist ning prospektinõuete lihtsustamist, et aidata kaasa täielikult integreeritud kapitaliturgude liidu loomisele hiljemalt 2019. aasta lõpuks, millega tagatakse äriühingutele lihtsam juurdepääs rahastamisele.

Toetada liidus investeeringuid, teadusuuringuid ja innovatsiooni, toetades komisjoni algatust luua riskikapitali fondifond, millega võimendatakse erakapitali kõige lootustandvamate uute ettevõtete stimuleerimiseks; jõudes kiiresti kokkuleppele komisjoni kavandatud seadusandliku ettepaneku kohta eesmärgiga suurendada ELi riskikapitali tegevusloa atraktiivsust ja tõhusust.

2. LISA

Ühtse turu strateegia

Algatus	Hetkeseis
Komisjoni vastuvõetud algatused
Käibemaksu tegevuskava ühtse ELi käibemaksuala suunas	Vastu võetud 7. aprillil 2016
Seadusandlik algatus, et ära hoida geoblokeerimist ja muid kodakondsusest või elukohast tulenevaid tarbijate diskrimineerimise vorme	Vastu võetud 25. mail 2016
Standardimisega seotud ühisalgatus	Vastu võetud 1. juunil 2016; allakirjutamine on kavandatud 13. juuniks 2016
Suunised teenuste standardimiseks	Vastu võetud 1. juunil 2016
Ettevalmistamisel olevad algatused
Jagamismajanduse Euroopa tegevuskava	Võetakse eeldatavasti vastu 2016. aasta juunis
Seadusandlik ettepanek, mis on koostatud direktiivi (EL) 2015/1535 kohase praeguse teavitamiskorra edukate omaduste alusel teenuste jaoks, mis ei ole praegu selle direktiiviga hõlmatud	Avalik konsultatsioon on lõpetatud Mõju hindamine on ettevalmistamisel
Seadusandlik algatus ettevõtjate maksejõuetuse kohta	Avalik konsultatsioon on pooleli Sidusrühmade konverents 2016. aasta juulis; mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Analüütiline raamistik, mida liikmesriigid saavad kasutada olemasolevate kutsealaste õigusaktide läbivaatamisel või uute kohta ettepanekute tegemisel	Avalik konsultatsioon on pooleli
Suunised liikmesriikide reformimisvajaduste kohta kutsealade reguleerimisel	Avalik konsultatsioon on pooleli
Seadusandlikud meetmed, et kõrvaldavad peamiste äri- ja ehitusteenuste regulatiivsed tõkked	Avalik konsultatsioon on pooleli
Teenistuspass	Avalik konsultatsioon on pooleli
Algatused, et ajakohastada intellektuaalomandi õiguste raamistikku, sealhulgas läbi vaadata ELi intellektuaalomandi jõustamise raamistik	Avalik konsultatsioon on lõpetatud Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Idufirmade algatus	Avalik konsultatsioon on pooleli
Ühtne digivärav	Avalik konsultatsioon on pooleli
Ettepanek turuteabe vahendite kohta, mis võimaldab komisjonil koguda teavet valitud turuosalistelt	Avaliku konsultatsiooni ettevalmistused on pooleli
Algatus digitehnoloogia kasutamiseks ettevõtte tegevustsükli jooksul	Välisuuring on pooleli
Algatus piiriülese ühinemise ja jagunemise hõlbustamiseks	Ettevalmistustööd on pooleli
Riigihange: vabatahtliku eelhindamise vahend suurtele taristuprojektidele	Avaliku konsultatsiooni ettevalmistused on pooleli
Tegevuskava vastastikuse tunnustamise põhimõtte tundmise parandamiseks	Avaliku konsultatsiooni ettevalmistused on pooleli
Vastastikuse tunnustamise määruse läbivaatamine	Avaliku konsultatsiooni ettevalmistused on pooleli
Laiaulatuslikud meetmed, et veelgi enam toetada jõupingutusi, mille abil välditakse nõuetele mittevastavate toodete jõudmist ELi turule (sh võimalik seadusandlik algatus)	Avaliku konsultatsiooni ettevalmistused on pooleli
Teatis parimate tavade kohta jaekaubandusettevõtete asutamise valdkonnas	Tegevuskava on koostamisel

Digitaalse ühtse turu strateegia

Algatus

Hetkeseis

Komisjoni vastuvõetud algatused

Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte	Vastu võetud 9. detsembril 2015
Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte
Ettepanek määruse kohta, mis käsitleb veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamist siseturul	Vastu võetud 9. detsembril 2015 Nõukogu jõudis ühises lähenemisviisis kokkuleppele 26. mail 2016
Teatis „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“
Ettepanek võtta vastu otsus sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus	Vastu võetud 2. veebruaril 2016 Nõukogu jõudis ühises lähenemisviisis kokkuleppele 26. mail 2016
Teatis „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“	Vastu võetud 19. aprillil 2016
Teatis „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“
IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul
ELi e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine
Ettepanek tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamiseks	Vastu võetud 25. mail 2016
Seadusandlik ettepanek saadetiste kohaletoimetamise valdkonnas
Seadusandlikud meetmed, et ära hoida geoblokeerimist ja muid kodakondsusest või elukohast tulenevaid tarbijate diskrimineerimise vorme
Suunised ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi kohaldamise kohta
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine	Vastu võetud 25. mail 2016
Komisjoni hinnang platvormide tururolli, sealhulgas internetis oleva ebaseadusliku sisu kohta	Vastu võetud 25. mail 2016

Ettevalmistamisel olevad algatused

Rändluse hulgiturgude läbivaatamine	Võetakse eeldatavasti vastu 2016. aasta juunis
Küberjulgeoleku alane avaliku ja erasektori partnerlus / teatis	Avalik konsultatsioon on lõpetatud
Autoriõiguse korralduse reform (2. osa)	Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Satelliit- ja kaabellevi direktiivi läbivaatamine	Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Telekommunikatsiooni eeskirjade reform	Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Andmete vaba liikumine	Avalik konsultatsioon on lõpule viidud ja uuringud käimas
E-privaatsuse direktiivi läbivaatamine	Avalik konsultatsioon on pooleli
Seadusandlikud ettepanekud erinevatest käibemaksusüsteemidest ettevõtjatele tuleneva halduskoormuse vähendamiseks	Avalik konsultatsioon on lõpetatud Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
ELi intellektuaalomandi jõustamisraamistiku läbivaatamine	Avalik konsultatsioon on lõpetatud Mõjuhinnang on ettevalmistamisel

Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava

Algatus	Hetkeseis
Komisjoni vastuvõetud algatused
Ettepanek lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste kohta ning pankade kapitali kalibreerimise läbivaatamine	Vastu võetud 30. septembril 2015 Nõukogu jõudis ühises lähenemisviisis kokkuleppele 8. detsembril 2015
Ettepanek prospektidirektiivi ajakohastamiseks	Vastu võetud 30. novembril 2015
Roheline raamat jaefinantsteenuste ja kindlustuse kohta	Vastu võetud 10. detsembril 2015 Avalik konsultatsioon on lõpetatud
Solventsus II kohaste kalibreerimisnõuete kohandamine seoses investorite investeeringutega taristusse ja Euroopa pikaajalistesse investeerimisfondidesse	Vastu võetud 30. septembril 2015 Jõustus 6. veebruaril 2016
Aruanne ühisrahastamise kohta	Riiklike süsteemide kaardistamine on lõpetatud; aruanne avaldati 3. mail 2016
Ettevalmistamisel olevad algatused
Euroopa riskikapitalifonde ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fonde käsitlevate õigusaktide läbivaatamine	Töö mõjuhinnanguga on lõpetatud Võetakse eeldatavasti vastu 2016. aasta juulis
Üleeuroopalise riskikapitali fondifondi ja riikidevahelise riskikapitalifondi loomise ettepanek	Tegutsemistingimuste koostamine on pooleli Varahalduri valimiseks vajaliku osalemiskutse koostamine on ettevalmistamisel
Üleskutse esitada tõendeid finantsreformi üldmõju kohta	Avalik konsultatsioon on lõpetatud; esitatud ettepanekute kokkuvõte avaldatakse 17. mail 2016
Võlakohustustepõhise rahastamise eelistamise küsimuse lahendamine osana äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevast seadusandlikust ettepanekust	Avalik konsultatsioon on lõpetatud Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
ELi äriühingute võlakirjade turu läbivaatamine, keskendudes turu likviidsuse parandamise võimalustele	Uuringu pakkumiskutse on avaldatud Ekspertrühma osalemiskutse on avaldamisel
Konsulteerimine seoses investeerimisfondide piiriülese turustamise peamiste tõketega	Avalik konsultatsioon on pooleli
Seadusandlik algatus ettevõtjate maksejõuetuse kohta	Avalik konsultatsioon on pooleli Sidusrühmade konverents 2016. aasta juulis Mõjuhinnang on ettevalmistamisel
Hinnang Euroopa personaalpensionide poliitika raamistiku loomise kohta	Oodatakse EIOPA nõuannet
Hinnang börsivälise kapitali ja eravõla usaldatavusnõuete muutmise kohta Solventsus II raames	Ettevalmistustööd on pooleli
Uurida, kuidas kõik liikmesriigid saaksid anda krediidiühistutele tegevuslubasid väljaspool pankade suhtes kohaldatavat ELi kapitalinõuete raamistikku	Kapitalinõudeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise mõjuhinnang on ettevalmistamisel
ELi makrotasandi usaldatavusraamistiku läbivaatamine	Mõju hindamine on pooleli
Konsulteerimine seoses kogu Euroopa Liidus kehtiva raamistikuga pandikirjade ja sarnaste struktuuride kasutamise kohta VKEde laenude toetamiseks	Avalik konsultatsioon on lõpetatud 1. veebruaril 2016 toimus konverents
Aruanne kapitali vaba liikumise riiklike tõkete kohta	Ekspertrühma arutelud on pooleli
Giovannini aruandes esile toodud allesjäänud tõkete eemaldamise edenemise läbivaatamine	Ekspertrühma arutelud on pooleli
Parim tava seoses kinnipeetavaid makse vähendavaid süsteeme käsitleva korraga	Arutelud ekspertrühmas kapitali vaba liikumise tõkete teemal on pooleli
Uuring selle kohta, kas piiriülese investeerimise maksutõkete põhjuseks on elukindlustusandjad ja pensionifondid	Ettevalmistustööd on pooleli
Valge raamat Euroopa järelevalveasutuste rahastamise ja juhtimise kohta	Ettevalmistustööd on pooleli
Uurida, kuidas arendada või toetada üleeuroopalisi teabesüsteeme	Ettevalmistustööd on pooleli

(1)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, eelkõige artikkel 4, mille eesmärk on tugevdada liidu iga- ja mitmeaastast programmitööd.