Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2016. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2016. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust, 2

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone, 3

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)26. novembril 2015 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, 4 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2016) algust. 17.–18. märtsil 2016 kiitis Euroopa Ülemkogu iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid heaks. 26. novembril 2015 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, 5 milles nimetati Ühendkuningriiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)2016. aasta aruanne Ühendkuningriigi kohta 6 avaldati 26. veebruaril 2016. Selles hinnati Ühendkuningriigi edusamme nõukogus 14. juulil 2015 vastu võetud riigipõhiste soovituste järgimisel ja talle strateegiaga „Euroopa 2020“ ettenähtud eesmärkide saavutamisel. See hõlmas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi. 8. märtsil 2016 esitas komisjon põhjaliku analüüsi tulemused 7 . Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Ühendkuningriigis ei esine makromajanduslikku tasakaalustamatust. Kodumajapidamiste sektori suur võlakoormus, eluasemehindade kõrge tase ja suur jooksevkonto puudujääk võivad põhjustada haavatavust. Samal ajal on kodumajapidamiste bilanss kokkuvõttes tugev ja pangandussektori vastupanuvõime paraneb pidevalt. Tundub, et kodumajapidamiste sektori ja kogu majanduse võime tulla lühikeses perspektiivis toime riskide, näiteks intressimäära ja tööhõive järsu muutusega, on paranenud. Mitu valitsuse tehtud algatust ei ole eluasemete pakkumise ja nõudluse vahelisele tasakaalustamatusele veel olulist mõju avaldanud. Suure jooksevkonto puudujäägiga seonduvaid riske aitavad maandada toetav institutsiooniline raamistik ja väliskohustuste madal tase. Puudujääk, mille suurenemine on tingitud esmaste tulude puudujäägi suurenemisest, peaks ebasoodsate tsükliliste tingimuste kadudes vähenema.

(3)24. märtsil 2016 esitas Ühendkuningriik oma 2016. aasta riikliku reformikava ja 2016. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste täitmist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas kõnealuse sätte kasutamise täiendavad üksikasjad suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 8 .

(5)Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. Kui ta korrigeerib 2016.–2017. aastaks püsivalt oma ülemäärase eelarvepuudujäägi, hakatakse tema suhtes alates 2017.–2018. aastast kohaldatama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. Ühendkuningriigi valitsus eeldab 2015.–2016. aasta lähenemisprogrammis, et 2016.–2017. aastaks on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk alla 3 % SKPst ning kavandab selle edasist vähendamist 2,0 %-le SKPst 2017.–2018. aastaks. Ümberarvutatud 9 struktuurne eelarvepuudujääk viitab paranemisele 0,6 protsendipunkti SKPst 2015.–2016. aastal, 0,9 protsendipunkti SKPst 2016.–2017. aastal ja 0,7 protsendipunkti SKPst 2017.–2018. aastal. Lähenemisprogramm ei sisalda keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 2015.–2016. aasta 88,0 % tasemelt 2016.–2017. aastal haripunkti 88,3 % ning langema 2017.–2018. aastal 87,1 %-le. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Aastateks 2016–2017 ja 2017–2018 kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamise toetuseks võetavaid meetmeid on piisavalt täpselt kirjeldatud. Seejuures ei ole kindel, kas teatavad 2017.–2018. aasta meetmed, mille mõju eelarvele on hinnanguliselt ligikaudu 0,2 % SKPst, avaldavad soovitud mõju. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi põhjal saavutab Ühendkuningriik 2015.–2016. aastal soovitusliku valitsemissektori nominaalse eelarvepuudjäägi 4,1 % SKPst ja täidab ka soovitusliku eelarvekohanduse eesmärgi. Prognooside kohaselt korrigeerib Ühendkuningriik aastatel 2016–2017 oma ülemäärase eelarvepuudujäägi vastavalt nõukogu soovitusele, kuid ei täida valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi soovituslikku eesmärki 2,7 % SKPst. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse perioodiks prognoositakse soovitatust veidi väiksemat kumulatiivset eelarvekohandust. Muutumatu poliitika korral järgib Ühendkuningriik eeldatavasti 2017.–2018. aastal soovitatud kohandust keskpika perioodi minimaalse eelarve-eesmärgi suhtes. Peale selle prognoositakse, et Ühendkuningriik järgib 2017.–2018. aastal võlareegliga seotud üleminekukorda. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Ühendkuningriik peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldjoontes täitma.

(6)Ühendkuningriigis on tootlikkus jäänud alates 2008. aastast muutumatuks. See võib olla tingitud mitmest tegurist, nagu madal kapitaliinvesteeringute tase, oskustööjõu nappus, oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ning majanduse struktuurimuutus selliste ettevõtlussektorite kasuks, kus tootlikkus on väiksem. Sellega seoses tuleb arvesse võtta ka eluasemepuudusega seotud probleeme eelkõige kiire majanduskasvuga piirkondades. Valitsuse tegevuskava selles küsimuses on esitatud 2015. aasta juuli poliitikadokumendis „Fixing the foundations- creating a prosperous nation“. Kuna Ühendkuningriigis esineb endiselt investeerimistõkkeid ning avaliku ja erasektori investeeringud püsivad madalal tasemel, on valitsuse poliitikameetmed töötajate oskuste, innovatsiooni ja taristuinvesteeringute edendamiseks õigeaegsed. Nüüd on eriti oluline, et neid tõhusalt rakendataks. Üks suurematest investeerimisprobleemidest on see, et investeeringutega ei ole suudetud tagada piisava võrgutaristu loomist. 2016. aasta märtsis ajakohastatud riiklikus taristukavas on sidusas ja järjekindlas raamistikus esitatud üksikasjalik taristuprojektide teostamise kava. Kava kohaselt peaks suur osa investeeringutest tulenema erasektori poolse rahastamise suurendamisest. Väga olulised on nii täitmine ja järelevalve kui ka läbipaistvus ja aruandekohustus. Hoolimata mitmest valitsuse algatustest ületab eluaseme pakkumine endiselt nõudlust, mis väljendub kõrges ja üha kasvavas eluasemehinnas. Eluasemepuudus on kõige teravam sellistes kiiresti kasvavates piirkondades nagu London ja riigi kaguosa. Maa kasutamise põhimõtted on esitatud riikliku planeerimispoliitika raamistikus ja kui reformitud planeerimissüsteemi tõhusalt rakendada, võib ka eluasemete ehitamine hoogustuda.

(7)Ühendkuningriigi tööturg on endiselt dünaamiline. 2015. aastal oli vanuserühma 20–64 töötajate tööhõive määr 76,9 % ning tööpuudus jätkas langustrendi, olles 5,3 %. Veelgi on vähenenud noorte töötus ning mittetöötavate ja mitteõppivat noorte hulk. Mitteaktiivsete, vaeghõivatute ja madala kvalifikatsiooniga töötajate võimaluste parandamiseks saab siiski veel üht-teist ära teha. Neid, kes on seni töötanud ainult madalapalgalisel ja/või osalise tööajaga töökohal, võiks aidata see, kui parandada tööturul edenemise väljavaateid ning muuta oskuste täiendamise võimalusi sirgjoonelisemaks. See aitaks lahendada ka ilmset oskustööjõu puudumise probleemi teatavates majandusharudes, näiteks ehituses. Hoolikalt tuleb jälgida õpipoisiõppe maksust saadavate vahendite kasutamist. Lastehoiuteenuste pakkumise parandamise ettepanekuid tuleb hakata kiiresti rakendama, kuna endiselt on probleemiks lastehoiu kättesaadavus ja taskukohasus.

(8)Komisjon on Euroopa poolaasta raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2016. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Ühendkuningriigile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon on hindamisel arvesse võtnud kõnealuste dokumentide asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast ning vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(9)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 10 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

SOOVITAB Ühendkuningriigil võtta 2016. ja 2017. aastal järgmisi meetmeid:

1.Püüda korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk püsivalt 2016.–2017. aastaks. Saavutada 2017.–2018. aastal pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist eelarve kohandus keskpika perioodi minimaalse eelarve-eesmärgi suunas mahus 0,6 % SKPst.

2.Kõrvaldada võrgutaristu investeeringute probleemid, muu hulgas järgides riiklikus taristukavas esitatud prioriteete. Võtta uusi meetmeid, et suurendada eluasemepakkumist muu hulgas riikliku planeerimispoliitika raamistiku reformide elluviimise kaudu.

3.Kõrvaldada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemid ja tagada oskuste areng, muu hulgas parandades õpipoisiõppe kvaliteeti. Parandada veelgi taskukohaste, kvaliteetsete ja täisajaga lastehoiuteenuste kättesaadavaust.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja