Brüssel,25.5.2016

COM(2016) 320 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Terviklik lähenemisviis piiriülese e-kaubanduse ergutamisele Euroopa kodanike ja äriühingute jaoks

{SWD(2016) 163 final}


1Kontekst

Käesolevas teatises esitatakse põhjalik ja mitmekülgne e-kaubanduse meetmete pakett, mille abil komisjon soovib Euroopas kiiresti kõrvaldada tõkked piiriüleselt veebis tegutsemiselt. See on digitaalse ühtse turu täieliku toimimise eeltingimus ning aitab tagada, et tarbijad ja äriühingud saavad rohkem kasu ja suuremas valikus veebipõhiseid kaupu ja teenuseid, pakkudes samas äriühingutele ja eelkõige idufirmadele uusi võimalusi laiendada oma tegevust kogu Euroopas. See meetmete pakett on kooskõlas Euroopa Ülemkogu üleskutsega 1 võtta meetmeid veebis müüdavate kaupade ja teenuste vaba ringlust takistavate allesjäänud tõkete kõrvaldamiseks ja geograafilise asukoha põhise põhjendamatu diskrimineerimise vastu võitlemiseks, samuti Euroopa Parlamendi üleskutsega, 2 et komisjon kõrvaldaks e-kaubandust kahjustavad tõkked eesmärgiga luua Euroopas tõeline piiriülene e-kaubanduse turg.

E-kaubandus kui majanduskasvu käimatõmbaja

E-jaekaubanduse väärtus ELis kasvas 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 13,7 % ja jõudis kokkuvõttes 370 miljardi euroni 3 . Keskmine kasvumäär ajavahemikul 2000–2014 oli 22 % aastas 4 . Aastal 2015 oli e-kaubanduse osakaal jaemüügisektori kogukäibest 8 %, 5 mis näitab, et selle kaubandusvormi aktiivsus ja panus ELi majanduskasvu tuleb säilitada.

Oma digitaalse ühtse turu strateegias 6 tõi komisjon esile rea valdkondi, milles tuleb viivitamata tegutseda piiriülese veebis tegutsemise tõkete kaotamiseks ja asjakohase e-kaubanduse raamistiku kindlaks määramiseks. Üks põhimeetmetest on vältida tarbijate ja äriühingute põhjendamatult erinevat kohtlemist, kui nad tahavad ELis osta veebis kaupu ja teenuseid. Diskrimineerimise alus võib olla kodakondsus, alaline elukoht või geograafilisest asukohast tulenevad piirangud, mis on vastuolus ELi aluspõhimõtetega. Samamoodi teatas komisjon oma ühtse turu strateegias, 7 et kavatseb osana oma ulatuslikumatest jõupingutustest õiglasema ühtse turu loomisel võidelda eri liikmesriikides asuvate ostjate põhjendamatu erineva kohtlemise kõikide vormide vastu, olenemata sellest, kas see toimub otsemüügi korral või turustuskanalite kaudu ning kuidas see toimub.

Diskrimineerimise vältimine ei ole piiriülese e-kaubanduse takistuste kõrvaldamisel ainus lahendus. Seetõttu toonitati digitaalse ühtse turu strateegias ka vajadust suurendada tarbijate usaldust veebis toimuva piiriülese müügi vastu, tagades olemasolevate normide parema täitmise ning pakkide piiriülese kättetoimetamise taskukohaste ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse. Samuti rõhutati strateegias vajadust vähendada tehingukulusid ja liikmesriikide lepinguõiguse erinevustest põhjustatud muud koormust ning käibemaksuga seotud halduskoormust. Komisjoni kogutud tõendid 8 kinnitasid, et need on põhilised küsimused, millega tuleb tegeleda.

Käesolevas teatises esitatakse meetmete pakett, mis sisaldab nelja peamist digitaalse ühtse turuga seotud ettepanekut piiriülese e-kaubanduse potentsiaali suurendamiseks Euroopas:

seadusandlik ettepanek, mis käsitleb põhjendamatuid asukohapõhiseid piiranguid ühtsel turul ja muid kodakondsuse, alalise elukoha või asutamiskoha alusel diskrimineerimise vorme;

seadusandlik ettepanek tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamiseks;

seadusandlik ettepanek (määrus) pakkide kättetoimetamise valdkonnas võetavate meetmete kohta;

suunised ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks/kohaldamiseks.

Teatises selgitatakse, kuidas need neli ettepanekut on omavahel seotud ja üksteist täiendavad ning kuidas need on seotud teiste e-kaubandust oluliselt toetavate digitaalse ühtse turu ettepanekutega, nimelt:

kaks seadusandlikku ettepanekut digitaalse sisu pakkumise ning internetimüügi ja muu kaupade kaugmüügi kohta, mille komisjon 2015. aasta detsembris juba vastu võttis;

ettepanekud käibemaksu lihtsustamise kohta, mis kava kohaselt võetakse vastu 2016. aasta sügisel.

Koos olemasolevate õigusnormidega, nagu e-kaubanduse direktiiv, 9 tarbija- ja turustamisalased õigusaktid, sealhulgas tarbijaõiguste direktiiv, 10 äsja reformitud andmekaitseraamistik ja konkurentsiõigus, moodustavad need ettepanekud pärast vastuvõtmist mitmekülgse raamistiku Euroopas e-kaubanduse võimaluste avamiseks nii tarbijate kui ka ettevõtete heaks.

Samal ajal e-kaubanduse paketi vastuvõtmisega esitleb komisjon ka teatist platvormide ja veebis tegutsevate vahendajate rolli komisjonipoolse mitmekülgse hindamise tulemuste kohta ning komisjoni ettepanekut audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamiseks. Veebiplatvormid on digitaalmajandust viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt muutnud ja mängivad ELis e-kaubanduse aluseks olevates digitaalsetes väärtusahelates tähtsat rolli. Selleks et e-kaubanduse pakutavaid võimalusi kõige paremini ära kasutada, tuleb ELil luua parim võimalik ärikeskkond veebimüügiga tegelejatele, aga ka internetipõhistele e-kaubanduse kauplemiskohtadele, millele paljud veebis müüjad tuginevad. Teatises platvormide kohta esitab komisjon oma hinnangu ja lähenemisviisi veebiplatvormide arengu toetamisele Euroopas.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise ettepaneku eesmärk on normide ajakohastamine nii, et need oleksid vastavuses turu, tarbimise ja tehnoloogiamuutustega. Ettepanekus keskendutakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamisalale ja kõikide turuosaliste suhtes kehtivatele normidele, eelkõige nendele, mis käsitlevad Euroopa päritoluga teoste edendamist, alaealiste kaitset, võitlust vihakõne vastu ja reklaami.

2Mitmekülgne ja terviklik lähenemisviis e-kaubanduse ergutamisele

Pidades silmas panust majanduskasvu ja uusi tööhõive allikaid, on Euroopa e-kaubanduse turu täielik potentsiaal veel saavutamata. Takistused ja killustatud normid peletavad ettevõtteid piiriülesest kauplemisest eemale ega lase tarbijatel kasu saada kõige konkurentsivõimelisematest pakkumistest ja kogu veebis pakutavast sortimendist.

E-kaubanduse kasvupotentsiaal on seni veel kasutamata

2015. aastal tegeles teistes ELi liikmesriikides asuvatele tarbijatele veebi kaudu müümisega ainult 9 % ELi jaemüügisektori ettevõtetest, samal ajal kui kodumaistele tarbijatele müüs neist 24 % 11 . Kogu majanduse lõikes tegeleb veebimüügiga ainult 19 % VKEdest (vrd 43 % suurettevõtetest) ja ainult 8 % VKEdest müüb veebi kaudu teistele ELi riikidele (vrd 23 % suurettevõtetest) 12 . 2015. aastal ostis mõnest teisest ELi riigist veebi kaudu ainult 16 % tarbijatest, samal ajal kui kodumaistelt tarbijatelt ostis veebi kaudu 24 % 13 . E-kaubanduse osakaal kogu jaemüügisektoris on Euroopas endiselt madalam kui USAs: 2015. aastal oli ELis e-kaubanduse osakaal kogu jaemüügist üksnes ligikaudu kaks kolmandikku USA e-kaubanduse osakaalust 14 .

Eespool esitatud digitaalse ühtse turu meetmetega käsitleb komisjon laiapõhjaliselt piiriülese e-kaubanduse soodsat arengut takistavate tõkete eri tahkudega tegelemist, keskendudes muuhulgas VKEde vajadustele, kuna need ettevõtjad moodustavad ELi majandusest suure osa ja on digitaalsete võimaluste kasutamises maha jäänud. E-kaubanduse soodsaks arenguks sobivate tingimuste loomine hõlmab järgmist:

tarbijate ja ettevõtjate (eeskätt idufirmade ja VKEde) parem juurdepääs veebis pakutavatele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas;

tarbijate usalduse suurendamine ja ettevõtjatele suurema kindlustunde tagamine selgete ja vähem killustatud normidega kaupade internetimüügi ja digitaalse sisu pakkumise kohta;

ettevõtjate jaoks tehingukulude ja halduskoormuse vähendamine piiriülesel veebis kauplemisel.

Parem juurdepääs veebis kaupadele ja teenustele

Tarbijate usalduse suurendamine ja suurema kindlustunde tagamine

Tehingukulude ja halduskoormuse vähendamine

Keelustada põhjendamatu asukohapõhine piiramine

Võrdne ja jõulisem normide täitmise tagamine kogu ELis

Madalamad piiriülese kättetoimetamise hinnad

Madalamad piiriülese kättetoimetamise hinnad

Maksemeetodite lihtsustamine

Ühtsed lepingunormid

Võrdne ja jõulisem normide täitmise tagamine kogu ELis

Suunised ebaausate kaubandustavade kohta

Käibemaksukoormuse vähendamine

Killustatud lepingunormide kulude vähendamine

Madalamad piiriülese kättetoimetamise hinnad

Parem juurdepääs veebis kaupadele ja teenustele

Komisjon kavatseb saavutada need eespool nimetatud kolm eesmärki mitmesuguste meetmete tervikliku rakendamise kaudu. Asukohapõhist piiramist käsitleva ettepaneku eesmärk on anda tarbijatele ja ettevõtjatele võimalus saada kasu laiemast valikust, keelustades teistest liikmesriikidest pärit tarbijate või ettevõtjate diskrimineerimise jaemüüjate poolt. See muudab teiste riikide kauplejate pakkumised nähtavamaks, suurendab valitavate toodete sortimenti ja parima pakkumise otsimise võimalust veebis kaupade ja teenuste ostmisel.

Siiski leiab komisjon, et kauplejatele oleks liiga koormav, kui nad oleksid kohustatud tarnima väljapoole oma praegust tegevuspiirkonda. Vaja on täiendavaid meetmeid, et parandada ELi kodanike ja äriühingute juurdepääsu teistes liikmesriikides asuvatele müüjatele ja ostjatele. Muu hulgas tuleb tagada, et nad saavad kasutada taskukohaseid pakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid. Pakkide kohaletoimetamise maksumus ja tõhusus ei tohi olla piiriülest e-kaubandust takistav tegur. Komisjon kavatseb põhjendamatute tariifierinevuste vähendamiseks soodustada konkurentsi ja suurendada tariifide läbipaistvust. Näiteks võivad pakkide piiriülese kättetoimetamise soovituslikud hinnad olla kuni viis korda kõrgemad samast riigisisesest teenusest 15 .

Asukohapõhist piiramist käsitlev ettepanek on palju tõhusam, kui täitmise tagamise suhtes kohaldatakse jõulisemat lähenemisviisi. Pärast vastuvõtmist kaasatakse asukohapõhist piiramist käsitlev töövahend ettevõtjate ja tarbijate vahelistesse suhetesse. Seda hakatakse rakendama vastavalt mehhanismile, mis on ette nähtud tarbijakaitsealase koostöö määruses, mida samuti praegu läbi vaadatakse, et tugevdada selle mehhanismi ja kohandada neid digitaalsete turgudega. Asukohapõhine piiramine võib olla seotud tarnijate ja turustajate vaheliste lepingutega. Sellised lepingud võivad piirata konkurentsi ühtsel turul, rikkudes nii ELi konkurentsinorme. Tagamaks, et asukohapõhise piiramise alane määrus täidab oma eesmärgid, peavad määrust rikkuvaid passiivse müügi piiranguid (kohustus mitte vastata üksikklientide omaalgatuslikele taotlustele) sisaldavad kokkulepped kauplejatega olema automaatselt kehtetud.

Klientide usalduse ja ettevõtjate kindlustunde suurendamine

Lisaks taskukohastele piiriülese kättetoimetamise teenustele sõltub usaldus suuresti ka maksemeetoditest. Asukohapõhist piiramist käsitleva ettepaneku kohaselt ei ole kauplejad sunnitud aktsepteerima mingit konkreetset maksevahendit, ent nad ei tohiks keelduda maksetest kodakondsuse, elukoha või asutamiskohaga seotud põhjustel.

Teadmatus oma lepingulistest õigustest on üks peamisi põhjusi, miks tarbijate kindlustunne ja usaldus piiriüleste ostude suhtes on vähene 16 . Kooskõlas komisjoni 2015. aasta detsembri ettepanekutega digitaalse sisu pakkumise ning internetimüügi ja muu kaupade kaugmüügi kohta 17 saavad tarbijad kogu ELis täielikult ühtlustatud kohustuslike õiguste selge kogumi ja seega suurema kindlustunde piiriüleselt digitaalse sisu kasutamisel või kaupade piiriülesel ostmisel. Tugevdatud ja tõhusam täitmise tagamise alase koostöö raamistik suurendab ka usaldust ja vähendab tarbijatele tekitatavat kahju.

Usaldust aitab suurendada ka selgus õigusnormide suhtes. Oma suunistes ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks/kohaldamiseks 18 selgitab komisjon oma arusaama selle direktiivi teatud peamistest kontseptsioonidest ja sätetest. Nimetatud direktiiv on üks tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku poolt kõige sagedamini kasutatav õiguslik alus. Suunistesse on lisatud ka sellised teemad nagu ebaausate kaubandustavade direktiivi ja ELi teiste õigusaktide koostoime, Euroopa Kohtu ja riiklike kohtute laienev praktika ning direktiivi läbipaistvusnõuete kohaldamine uute ärimudelite suhtes, eelkõige digitaalsektoris.

Tehingukulude ja halduskoormuse vähendamine

Kui ettevõtjad suunavad oma tegevuse teistesse liikmesriikidesse, võib neil sellest tulenevalt olla vaja kohandada oma lepinguid vastavalt tarbija riigi tarbijalepingu nõuetele või maksta sihtriigis käibemaksu. Sellistel juhtudel ettevõtjatele tekkivate kulude vähendamiseks on komisjon juba 2015. aasta lõpus välja pakkunud meetmed digitaalse sisu pakkumise ning internetimüügi ja muu kaupade kaugmüügiga seotud peamiste kohustuslike tarbijaõiguste sihipäraseks ja täielikuks ühtlustamiseks. Samuti käsitleb komisjon ettevõtjatele eri käibemaksusüsteemidest tulenevat halduskoormust, esitades seadusandlikud ettepanekud praeguse nn väikese ühe akna süsteemi laiendamiseks veebis müüdavatele materiaalsetele kaupadele, mis tähendab, et ettevõtjad saavad teha ühe deklaratsiooni ja käibemaksu makse oma liikmesriigis.

3Asukohapõhine piiramine ja teised diskrimineerimise liigid: kodakondsuse või elukoha alusel diskrimineerimise kaotamine

Vaatamata teenuste direktiivi 19 ja e-kaubanduse direktiiviga saavutatud ühtlustamisele, on teenuste ühtne turg endiselt killustatud, kuna nende normide täitmise tagamine on ebaühtlane. E-kaubanduse soodsaks arenguks Euroopas on vaja võtta meetmeid põhjendamatu asukohapõhise piiramise ja muud liiki diskrimineerimise tõhusaks vältimiseks. Selgitades olukordi, kus ELi tarbijate ja ettevõtjate erinev kohtlemine nende kodakondsuse, elukoha või asutamiskohaga seotud põhjustel ei saa olla objektiivselt põhjendatud, loob komisjon oma ettepanekutega õiguskindlust ja aitab kaotada klientide ees seisvad tõkked ilma ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suurt koormust panemata.

Asukohapõhist piiramist käsitlev algatus hõlmab teenuste direktiivis ja suurel määral ka e-kaubanduse direktiivis käsitletud teenuseid, seahulgas kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsioonilisel viisil, elektrooniliselt pakutavaid teenuseid, sealhulgas neid, mis võimaldavad kasutada mitteaudiovisuaalset digitaalset sisu (muusika, e-raamatud, tarkvara, mängud), turismiteenuseid, meelelahutust ja äriteenuseid 20 .

Kõnealuse algatusega kehtestatakse kohustus kliente kodakondsuse, elukoha või asutamiskoha alusel otseselt või kaudselt mitte diskrimineerida. Teisisõnu: ettepanekus kirjeldatud olukordades saavad teistest liikmesriikidest pärit kliendid sooritada oste samadel tingimustel nagu kohalikud kliendid. Elektrooniliselt osutatavate teenuste (nagu pilveteenused, andmeaidandus, veebisaitide majutus) puhul teeb komisjon ettepaneku lükata mittediskrimineerimise sätte kohaldamise alustamist edasi 2018. aasta keskpaigani, pidades silmas nende teenuste spetsiifilisust ja et võimaldada teenuseosutajatel muudatusteks ette valmistuda. Autoriõigusega kaitstud teostega seotud mitteaudiovisuaalse veebisisu teenuste suhtes praeguses etapis mittediskrimineerimise sätet ei kohaldata, kuigi edaspidi kavatsetakse seda võimalust kaaluda. Komisjon hakkab selleks sidusrühmadega koostöös ettevalmistusi tegema, kasutades muu hulgas juba kogutud tõendeid ja teavet. Seevastu muid õigusnorme, millega keelatakse näiteks veebiliidestele juurdepääsu piiramine, tarbija nõusolekuta ümbersuunamine ja maksevahendiga seotud diskrimineerimine, kohaldatakse nende teenuste suhtes algusest peale.

Tarbijad kogevad endiselt liiga sageli asukohapõhist piiramist ja asukohapõhist diskrimineerimist

2015. aastal lasi ELi piiriülestel külastajatel ostu edukalt sooritada ainult 37 % veebisaitidest 21 . See olukord ei ole 2009. aastast saadik paranenud. 36 % e-jaemüüjatest märkis, et nad ei tegele piiriülese müügiga vähemalt ühes oma aktiivses tooteklassis 22 . Mis puutub tarbijate kogemustesse, siis 19 % piiriülestest veebis ostjatest on ostuprotsessi ühes või teises etapis kokku puutunud piirangutega 23 . Avaliku konsultatsiooni käigus väljendas enam kui 90 % vastanud tarbijatest nõusolekut või kindlat nõusolekut, et tarbijad ja ettevõtjad peaksid saama osta ja kasutada teenuseid igal pool ELis. Enam kui 80 % vastanud tarbijatest märkis, et on kokku puutunud asukohapõhise piiramisega 24 .

Kaupade müük ilma tarnimiseta

Ettevõtja ei või kaupu müües oma kliente diskrimineerida. Kuigi ettevõtja ei pea toimetama kaupu kliendi riiki (arvestades võimalikke kõrgeid tarnekulusid), peab ta lisaks sellele, et ta teavitab kooskõlas tarbijaõiguste direktiiviga 25 klienti olemasolevatest tarnimise piirangutest selgelt ja loetavalt, eelkõige pakkuma kliendile samu tarnevõimalusi, mida ta pakub kohalikele klientidele (nt tarnimine kliendi antud aadressile selles riigis, järeletulemine kättesaamiskohta jne). Komisjoni pakkide kättetoimetamist käsitlevas ettepanekus (vt järgmine punkt) keskendutakse piiriülese kättetoimetamise ja tagastamise taskukohasusele, eeskätt VKEde ja tarbijate jaoks ning eriti maapiirkondades ja äärealadel.

Juurdepääs elektrooniliselt osutatavatele teenustele

Kliendid saavad ilma diskrimineerimiseta piiriüleselt osta elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, nagu pilveteenused, andmeaidandus, veebisaitide majutus, süsteemide kaughaldus, filtrite paigaldus, tulemüürid, ribareklaamide blokeerimine jne 26 . Elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul lükatakse diskrimineerimise keelamine aga edasi 2018. aasta keskpaigani, pidades silmas nende teenuste spetsiifilisust ja et võimaldada teenuseosutajatel muudatusteks ette valmistuda. Nende teenuste puhul ei ole füüsiline kättetoimetamine vajalik.

Kliendi asukohariigist erinevas liikmesriigis saadavad teenused

Ettevõtjad ei tohi keelduda müümast ega kohelda kliente samas müügikohas (k.a veebisaitidel) erinevalt seoses hinna või muude tingimustega klientide kodakondsuse, elukoha või asutamiskoha alusel, kui klient kasutab või tarbib asjaomast teenust väljaspool oma liikmesriiki (nt kontserdipiletid, üürimajutus, üüriauto). Ettevõtjatele jäävad endiselt vabad käed kehtestada erinevaid hindu eri veebisaitidel, ent klientidel peab olema ilma diskrimineerimata vabadus valida, milliselt veebisaidilt nad soovivad osta.

Mittediskrimineerimine maksmisel

Asukohapõhist piiramist käsitleva algatusega ei sunnita ühtegi ettevõtjat aktsepteerima mingit konkreetset maksevahendit, kuid see sisaldab nõuet, et ettevõtjad ei tohi keelduda maksetest või muul moel kehtestada erinevaid maksetingimusi kliendi kodakondsuse, elukoha või asutamiskoha alusel, kui ettevõtja saab nõuda kliendi tugevat autentimist ja maksed tehakse vääringus, mida ta aktsepteerib. Ettevõtjatel ei ole lubatud keelduda teises riigis väljastatud maksevahenditest (nagu krediit- või deebetkaardid), kui nad aktsepteerivad oma riigis klientidele väljastatud sama liiki maksevahendeid.

Näited

Füüsiliste kaupade müük

Belgias asuv klient tahab osta mööblieset Saksamaal asuvalt ettevõttelt. Klienti ei või takistada külastamast ettevõtte veebisaiti ega esitamast tellimust ning ettevõte ei tohiks keelduda aktsepteerimast kliendi kaarti, kui ettevõte aktsepteerib oma riigis klientidele väljastatud sarnaseid deebet- või krediitkaarte. Saksamaa ettevõte peab pakkuma samu tingimusi, nagu ta pakub kohalikele klientidele (sh hind), ent ta ei pea tarnima mööblit Belgiasse, vaid peab korraldama Belgia kliendi poolse järeletulemise Saksamaal asuvale aadressile või kättesaamiskohta, nagu ta teeb seda kohalike klientide puhul.

Elektrooniliselt osutatavate teenuste müük

Prantsusmaal asuv klient tahab osta pilveteenuseid Ühendkuningriigis asuvalt ettevõttelt. Prantsusmaal asuvat klienti ei või takistada külastamast Ühendkuningriigi ettevõtte veebisaiti või esitamast tellimust selle alusel, et ta on prantslane. Samuti ei või ettevõte keelduda aktsepteerimast kliendi kaarti, kui ta aktsepteerib oma koduriigis väljastatud sama liiki deebet- või krediitkaarte. Sellisel juhul ei teki toote füüsilise kättetoimetamise küsimust, kuna teenuseid osutatakse elektrooniliselt.

„Sama koht, sama teenus, sama tehing”

Saksamaal asuv klient soovib üürida autolaenutusettevõttelt Hispaanias auto ettevõtte Saksamaa veebisaidi kaudu, ent mõistab siis, et autolaenutusettevõtte veebisaidi Hispaania versioonis pakutakse üürida sama autot samadel kuupäevadel ja samadel tingimustel palju madalama hinnaga. Sellisel juhul ei tohi klienti takistada reserveerimast autot Hispaania veebisaidi kaudu. Samuti ei tohi hind äkitselt tõusta, kui klient on sisestanud andmed oma elukohariigi kohta. Kliendil on õigus samale tehingule nagu mis tahes muul Hispaania veebisaidi kaudu autot reserveerival kliendil.

4Pakkide kättetoimetamiseks taskukohaste lahenduste tagamine

Taskukohased ja kvaliteetsed piiriülese pakkide kättetoimetamise teenused on ülimalt olulised tagamaks, et kliendid kasutavad piiriülese internetimüügi teenuseid. Oma resolutsioonis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks 27 rõhutas Euroopa Parlament, et kättesaadavad, taskukohased, tõhusad ja kvaliteetsed kättetoimetamisteenused on oluline eeldus piiriülese e-kaubanduse edenemiseks. Samuti toetas Euroopa Parlament meetmeid hindade läbipaistvuse ja regulatiivse järelevalve suurendamiseks, millega tuleks edendada piiriülese pakkide kättetoimetamise turu tõrgeteta toimimist.

Piiriülese kättetoimetamise kõrged hinnad e-jaemüüjate jaoks takistavad piiriülest e-kaubandust

Universaalteenuste osutajate nõutavad avalikud piiriülesed hinnad on sageli kolm kuni viis korda kõrgemad kui samad hinnad koduriigis ning neid erinevusi ei saa alati põhjendada tööjõu- või muude kuludega sihtriigis 28 .

Tarbijad ja väikeettevõtjad on märkinud, et pakkide kättetoimetamise kõrged hinnad takistavad neid rohkem müümast teistesse liikmesriikidesse või rohkem ostmast teistest liikmesriikidest 29 . Hinnad näiliselt sarnastest liikmesriikidest samasuguste vahemaade kaugusele saatmisel erinevad mõnikord oluliselt ilma selgete põhjendavate kuluteguriteta. Piiriülese kättetoimetamise kõrged hinnad e-jaemüüjatele ja tarbijatele eelkõige kaugemates piirkondades ja VKEde jaoks takistavad seetõttu piiriülest e-kaubandust. Väikesed mahud halvendavad läbirääkimispositsiooni, mille tulemusel on väikestele e-jaemüüjatele ja eraisikutele pakutavad hinnad kõrgemad ja kättetoimetamisvõimalused piiratumad. Kuna paljude riiklike reguleerivate asutuste volitused pakkide piiriülese turu jälgimisel on piiratud, on teave turu võimaliku ebatõhusa toimimise või muude regulatiivsete probleemide kohta puudulik.

Konkreetsemalt on pakkide kättetoimetamist käsitleva ettepaneku eesmärk:

teatavate piiriülese pakkide kättetoimetamise teenuste tasude ja lõppmaksete läbipaistvuse suurendamine ja nõue, et riiklikud reguleerivad asutused hindaks teatavate piiriüleste tasude taskukohasust. Ettepanekus tagatakse, et selline taskukohasuse hindamine on rangelt proportsionaalne taotletavate eesmärkidega;

järelevalve parandamine nõudega, et kõik pakkide kättetoimetamise teenuse pakkujad (alates teatavast suurusest) esitaksid riiklikele reguleerivatele asutustele põhilisi statistilisi andmeid;

konkurentsi soodustamine, nõudes kolmandatele isikutele läbipaistvat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu pakkide piiriülese kättetoimetamise teenustele ja/või universaalteenuste osutajate taristule, kui nood sõlmivad mitmepoolseid lepinguid lõppmaksete kohta.

See soodustab konkurentsi ning muudab regulatiivse järelevalve pakkide kättetoimetamise turu üle tõhusamaks ja järjepidevamaks. Tasude läbipaistvuse suurendamine aitab vähendada põhjendamatuid tasude erinevusi ning eraisikute ja väikeettevõtjate makstavaid tasusid, eelkõige kaugemates piirkondades.

Ettepanek täiendab teisi, oma olemuselt suuresti eneseregulatsiooniga seotud algatusi, mille sidusrühmad (nagu riiklikud postiettevõtjad) on viimasel ajal käivitanud eesmärgiga parandada pakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kvaliteeti ja mugavust. Koos asukohapõhist piiramist käsitleva ettepanekuga loob see turul uusi võimalusi ettevõtjatele, kes soovivad piiriüleses e-kaubanduses aktiivselt osaleda.

5Tõhus piiriülene tarbijakaitse

2004. aastal vastu võetud tarbijakaitsealase koostöö määrus on tugevdanud tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist kogu ELis, ent peamistel internetipõhistel tarbijaturgudel on põhiliste tarbijakaitsenormide mittejärgimise ulatus endiselt suur. Praegust raamistikku tuleb ajakohastada, et kehtestada tugevamad ja kiiremad mehhanismid tagamaks nende õigusaktide võrdväärne ja järjepidev täitmine kogu ELis ja eeskätt digitaalsel ühtsel turul.

Põhiliste tarbijakaitsenormide mittejärgimise kõrge tase

ELi tarbijaõigustiku ettevõtjatepoolse mittejärgimise praegune tase näitab, et õigusaktide täitmise tagamine on puudulik. Konservatiivsel hinnangul ei järgi põhilisi tarbijaõigusi 37 % e-kaubanduse või reserveerimisega tegelevatest veebisaitidest. See põhjustab veebis piiriüleselt reisiteenuseid, meelelahutusteenuseid, rõivaid, elektroonikakaupu ja finantsteenuseid ostvatele tarbijatele aastas hinnanguliselt ligikaudu 770 miljonit eurot kahju 30 .

Tarbijakaitsealase koostöö määruse kui ELi tarbijaõigustiku piiriülese täitmise vahendi rakendamise hindamise käigus on tuvastatud mitmeid puudujääke. Vastastikuse abistamise mehhanismid on ebapiisavad ja reageerimine kogu ELis toimuvatele laialdastele rikkumistele on ebatõhus, eriti digitaalses keskkonnas. Selliste rikkumiste tuvastamine on väga sageli liiga keeruline ja aeglane. Lisaks ei peeta piiriüleste turgudega seotud täitmise tagamise meetmeid riiklikes täitmise tagamise kavades piisavalt prioriteetseks ja nende jaoks ei nähta ette piisavalt vahendeid.

Kavandatavas uues tarbijakaitsealase koostöö määruses

nähakse täitmise tagamise alase koostöö jaoks ette tugevdatud ja tõhusam raamistik, mis suurendab õiguskindlust eelkõige piiriüleselt tegutsevate kauplejate ja tarbijate jaoks;

võimaldatakse asutustel täiendavate volituste abil ühiselt kiiremini tegutseda, et teha lõpp laialdastele veebis toimepandavatele rikkumistele (nt vahemeetmed norme rikkuvate veebisaitide blokeerimiseks), ja

kehtestatakse ühtne komisjoni koordineeritav menetlus üleliiduliste probleemidega tegelemiseks.

Need elemendid peaksid tarbijakaitsealaste õigusaktide tugevama ja ühtsema täitmise tagamise kaudu aitama suurendada õiguskindlust ühtsel turul. Samuti peaksid need vähendama normide täitmisega kaasnevaid kulusid ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate jaoks. Üleliiduliste probleemide korral lähenetakse täitmise tagamisele asjaomaste ettevõtete puhul ühtselt eesmärgiga tagada kiire täitmine ja vältida pikaajalist kahju tarbijatele.

Tarbijakaitsealase koostöö mehhanismi kuuluvad, tarbijate huve kaitsvad õigusaktid on loetletud määruse lisas. Seda lisa on uute õigusaktide kehtestamisel regulaarselt ajakohastatud, nagu tehakse ka eespool nimetatud asukohapõhist piiramist ja muid diskrimineerimise vorme käsitleva seadusandliku ettepaneku puhul. Uue tarbijakaitsealase koostöö määruse ulatuse ja tõhususe suurendamiseks tehakse ettepanek lisada sellesse veel tarbijakaitse eesmärke silmas pidavaid ELi õigusakte 31 .

Eesmärgiga arendada ühtsel turul finantsteenuste e-kaubandust, tehakse ettepanek lisada määruse lisasse ka hüpoteekkrediidi direktiiv 32 ja maksekontode direktiiv, 33 et reguleerivatel asutustel oleks õigus tegutseda koos juhtudel, mil nende direktiivide alusel osutatavad teenused ei ole kooskõlas tarbijaõigustiku sätetega.

6Suunised ebaausate kaubandustavade direktiivi kohta

Üks peamine e-kaubanduse tehingute õiglust toetav õigusakt on ebaausate kaubandustavade direktiiv. Tänu oma väga laiale kohaldamisalale (seda kohaldatakse kõikide majandussektorite suhtes nii veebikeskkonnas kui ka sellest väljaspool) loob see direktiiv põhilise õigusliku aluse tagamaks, et tarbijaid ei eksitata või nende suhtes ei kohaldata agressiivseid kaubandustavasid ning et ELi tarbijatele suunatud ettevõtjatepoolsed kaubandusalased väited oleksid selged, täpsed ja põhjendatud.

Uutes suunistes ebaausate kaubandustavade direktiivi 34 veebikeskkonnas kohaldamise kohta käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi.

Selles selgitatakse, et iga platvorm, mis kvalifitseerub „ettevõtjaks” ja tegeleb ettevõtja ja tarbija vahelise tegevusega, mis on otseselt seotud kaupade, teenuste või digitaalse sisu tarbijatele reklaamimise, müümise või tarnimisega, peab tagama, et tema kaubandustavad on selle direktiiviga täielikult kooskõlas.

Selles selgitatakse ebaausate kaubandustavade direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi koostoimet. Veebiplatvormid, mis oma tegevusvaldkonnas (vahendusteenused) 35 peavad rakendama ametialast hoolikust 36 ja võtma asjakohaseid meetmeid, mis – tekitamata üldist jälgimise ja faktide kogumise kohustust – võimaldavad kolmandast isikust ettevõtjatel järgida ELi tarbija- ja turundusõigust ning aitavad kasutajatel aru saada, kellega nad lepinguid sõlmivad. Näiteks võivad need meetmed tähendada järgmist: i) kolmandast isikust ettevõtjal võimaldatakse kasutajate jaoks ära märkida, et ta on ettevõtja; ii) tarbijatele teatatakse selgelt, et ELi tarbija- ja turundusõigus kehtib üksnes siis, kui see kolmandast isikust tarnija on ettevõtja; iii) nende veebistruktuur tuleks kujundada nii, et see võimaldab kolmandast isikust ettevõtjal esitada kasutajatele teavet kooskõlas ELi tarbija- ja turundusõigusega.

Selles selgitatakse, et kui ettevõtjana tegutsevad ning ettevõtja ja tarbija vahelise kaubandusega tegelevad veebiplatvormid selliseid ametialase hoolikuse nõudeid ei täida, võidakse leida, et nad on oma äritegevuses rikkunud ELi tarbija- ja turundusõigust, kui tarbijaid on eksitatud või tarbijate eksitamine on tõenäoline. Oma tegevuse puhul ei saa nad tugineda e-kaubanduse direktiivis sätestatud vahendaja vastutuse erandile, kuna see erand kehtib üksnes teiste palvel säilitatava teabe suhtes. Samamoodi on otsingumootorid ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt kohustatud selgelt eristama tasulist reklaami loomulikest otsingutulemustest.

See võtab arvesse põhimõtteid, mille on kooskõlastanud hinnavõrdlusvahendite mitmepoolne sidusrühm, kuhu kuulusid peamised tööstusharu ja tarbijate esindajad, hinnavõrdlusvahendite pakkujad ja riiklikud ametiasutused ning mida koordineeris komisjon. Lisaks ebaausate kaubandustavade direktiivi läbipaistvuse ja ametialase hoolikuse nõuetele kohustuvad neid eneseregulatsiooni põhimõtteid rakendavad hinnavõrdlusvahendite pakkujad olema oma ärimudelites iseäranis läbipaistvad ja avaldama piisavat teavet oma sidemete kohta tarnijatega, kelle tooteid nende platvormi kaudu võrreldakse.

Suunistes viidatakse ka keskkonnaalaseid väiteid käsitlenud mitmepoolse sidusrühma kooskõlastatud „vastavuskriteeriumidele”, mille eesmärk on toetada ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamist ja täitmise tagamist eksitavate ja põhjendamatute keskkonnaalaste väidete puhul ning esitada tarbijatele selget, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Veel selgitatakse läbivaadatud suunistes ebaausate kaubandustavade direktiivi ja ELi sektorispetsiifiliste õigusaktide, sealhulgas üsna hiljuti vastu võetud aktide, nagu tarbijaõiguste direktiivi ja pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste muudetud direktiivi koostoimet. Seoses viimasega ja Euroopa Parlamendi ees selle vastuvõtmisel 2015. aastal võetud kohustuse kohaselt selgitatakse läbivaadatud suunistes, et ebaausate kaubandustavade direktiiv hõlmab ka tavasid, millega reisi- ja transpordisektor pakub tarbijatele teenuseid ebaselgel või mitmetimõistetaval moel, näiteks varjates või tehes tarbija jaoks raskeks mitte reserveerida täiendavaid reisiteenuseid.

Lisaks käesolevas e-kaubanduse paketis esitatud neljale põhialgatusele kirjeldatakse alljärgnevates punktides kahte muud digitaalse ühtse turu ettepanekut, mis samuti moodustavad osa komisjoni mitmekülgsest lähenemisviisist ja toetavad oluliselt e-kaubandust.

7Lihtsad ja tõhusad piiriülesed lepingunormid tarbijatele ja ettevõtjatele

Piiriülese kaubanduse soodustamiseks võttis komisjon 2015. aasta detsembris vastu ettepanekud, millega kaasnes teatis 37 i) direktiivi kohta, mis käsitleb digitaalse sisu pakkumise lepingute teatud aspekte, 38 ja ii) direktiivi kohta, mis käsitleb internetimüüki ja muud kaupade kaugmüüki 39 . Koos interneti sisuteenuste piiriülest ülekandmist käsitleva määruse ettepanekuga 40 olid need ettepanekud esimesed digitaalse ühtse turu strateegia alusel vastu võetud uued seadusandlikud algatused. Pärast vastuvõtmist ühtlustavad need kaks direktiivi täielikult ja sihipäraselt peamised kohustuslikud digitaalse sisu pakkumise ning internetimüügi ja muu kaupade kaugmüügi suhtes kehtivad tarbijaõigused. Need toetavad e-kaubandust:

vähendades lepinguõiguste erinevustest tulenevaid kulusid: ettepanekutega tagatakse, et defektseid kaupu ja digitaalset sisu käsitlevad peamised tarbijalepingute õiguse normid on kõikides liikmesriikides samad;

andes ettevõtjatele õiguskindluse: erinevalt praegusest olukorrast, kus ettevõtjad seisavad silmitsi keeruka õigusliku raamistikuga, saavad ettevõtjad pakkuda digitaalset sisu või müüa kaupu veebis kogu ELis samade tarbijalepingu normide alusel;

aidates tarbijatel saada kasu piiriülesest veebis ostmisest ELis: tarbijatel on täielikult ühtlustatud selged õigused kogu ELis ja seetõttu on neil suurem kindlustunne piiriüleselt digitaalset sisu kasutades või kaupu ostes;

vähendades tarbijate poolt seoses defektse digitaalse sisuga kantavat kahju: erinevalt praegusest olukorrast, kus puuduvad üleliidulised konkreetsed lepingunormid digitaalse sisu pakkumise kohta, on tarbijatel digitaalse sisu probleemide korral selged ja konkreetselt digitaalset sisu käsitlevad õigused. See aitab neil leida õiguskaitsevahendeid ja seeläbi vähendada kahju, mida nad praegu defektset digitaalset sisu saades kannavad.

8Erinevatest käibemaksusüsteemidest ettevõtjatele tuleneva halduskoormuse vähendamine

Mitme riigi erinevate käibemaksusüsteemide järgimise keerukus on tõeline takistus nende ettevõtjate jaoks, kes püüavad piiriüleselt kaubelda nii veebis kui ka väljaspool seda. 1. jaanuaril 2015 jõustusid uued teenuse osutamise kohta käsitlevad normid, mille kohaselt kohaldatakse kõigi telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste suhtes käibemaksu selle järgi, kus asub klient, mitte teenusepakkuja.

Sellega paralleelselt rakendati elektroonilise registreerimise ja maksete süsteem (nn väike ühe akna süsteem), et vähendada nende ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, keda see puudutab. Komisjon esitab 2016. aastal seadusandlikud ettepanekud, et vähendada ettevõtjate erinevatest käibemaksusüsteemidest tulenevat halduskoormust ning teha muu hulgas järgmist:

laiendada praegust nn väikest ühe akna süsteemi materiaalsete kaupade veebimüügile ELis ja kolmandates riikides. Selle asemel, et olla kohustatud esitama käibemaksudeklaratsioone ja maksma käibemaksu igas konkreetses liikmesriigis, kus nende kliendid asuvad, saavad ettevõtjad esitada ühe deklaratsiooni ja teha ühe makse omaenda liikmesriigis;

kehtestada ühine kogu ELi hõlmav lihtsustusmeede (käibemaksukünnis), et aidata väikseid e-kaubandusega alustavaid idufirmasid;

lubada koduriigi kontrolli, kaasa arvatud piiriüleselt tegutsevate äriühingute ühtset auditeerimist käibemaksu seisukohast;

kaotada kolmandatest riikidest tarnitavate väikesaadetiste importimisel kehtinud käibemaksuerand.

Nende meetmetega peaks olema tagatud, et käibemaksuga seotud küsimused ei ole enam piiriülesele e-kaubandusele takistuseks.

9Kokkuvõte

Käesolevas e-kaubanduse meetmete paketis kirjeldatud ettepanekud ning ka tulevased digitaalsete lepingute ja käibemaksusüsteemide lihtsustamise ettepanekud peaksid igaüks eraldi aitama oluliselt ergutada aktiivsemat piiriülest e-kaubandust Euroopas. Paketina on nende mõju veelgi tugevam. Põhjendamatu asukohapõhise piiramise vältimiseks võetavaid meetmeid peaks toetama täitmise tagamise parandamine, konkurentsivõimelisemad pakkide kättetoimetamise hinnad, lepinguõiguse normide ühtlustamine ja käibemaksusüsteemi lihtsustamine. Komisjon soovitab sidusrühmadel, Eurooa Parlamendil ja nõukogul tungivalt käsitada neid meetmeid üksteist vastastikku täiendavatena ning need seadusandlikus protsessis kiiresti vastu võtta, arvestades vajadust allesjäänud takistused kiirelt kõrvaldada. Need eri ettepanekud on oluline osa terviklikust paketist, mis on vajalik piiriülesest e-kaubandusest täieliku kasu saamiseks.

(1)

      http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2015/06/26-euco-conclusions/.

(2)

      http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-0009+0+DOC+XML+V0//ET.

(3)

     Kõigi arvandmete allikas on „European B2C E-commerce Report 2015”. E-commerce Europe, välja arvatud Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Malta, Sloveenia ja Slovakkia, mille kohta andmed puuduvad, http://www.ecommerce-europe.eu , lk 29.

(4)

     Duch-Brown, N. and B. Martens (2015), The European Digital Single Market: Its Role in Economic Activity in the EU. JRC/IPTS Digital Economy Working Paper 2015/17. Vt https://ec.europa.eu/jrc/sites/default/files/JRC98723.pdf

(5)

     Eurostati uuring, mis käsitleb IKT kasutamist ettevõtetes (mille palgal on vähemalt 10 inimest). Viide: NACE (REV. 2) kategooria 10_G47: jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad. 2015. aastal oli kogu ettevõtlusmajanduses (v.a finantssektor) e-kaubanduse käibe osakaal kogukäibest 17 %.

(6)

     COM(2015) 192 final.

(7)

     COM(2015) 550 final.

(8)

     SWD(2016) 70 final; testostja uuring piirkondlike ja asukohapõhiste piirangute kohta Euroopa digitaalsel ühtselt turul: http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/market_studies/docs/geoblocking-exec-summary_en.pdf ; aruanne avaliku konsultatsiooni kohta: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/full-report-results-public-consultation-geoblocking.

(9)

     Direktiiv 2000/31/EÜ.

(10)

   Direktiiv 2011/83/EL.

(11)

     Eurostati uuring, mis käsitleb IKT kasutamist ettevõtetes (mille palgal on vähemalt 10 inimest). Viide: NACE (REV. 2) kategooria 10_G47: jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad.

(12)

     Eurostati uuring, mis käsitleb IKT kasutamist ettevõtetes (mille palgal on vähemalt 10 inimest). Nimetatud arv hõlmab kogu ettevõtlusmajandust (v.a finantssektor).

(13)

     Eurostati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust kodumajapidamistes ja üksikisikute poolt käsitlev ühenduse uuring, 2015 (isoc_ec_ibuy).

(14)

      http://www.retailresearch.org/onlineretailing.php

(15)

     SWD (2016) 166.

(16)

     SWD (2015) 100.

(17)

     COM(2015) 634 final; COM(2015) 635 final.

(18)

     Direktiiv 2005/29/EÜ.

(19)

     Direktiiv 2006/123/EÜ.

(20)

     Teenuste direktiiv audiovisuaalset sisu ei reguleeri ning seetõttu ei reguleeri seda ka asukohapõhist piiramist käsitlev algatus.

(21)

   European Commission, Mystery Shopping survey on territorial restrictions and geo-blocking in the European Digital Single Market, mai 2016. http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/market_studies/docs/geoblocking-exec-summary_en.pdf  

(22)

     SWD(2016) 70 final.

(23)

     Eurobaromeetri kiiruuring nr 397 (2015) „Consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection” ( http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/PublicOpinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/FLASH/surveyKy/2031 ).

(24)

      https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/full-report-results-public-consultation-geoblocking.  

(25)

     Direktiiv 2011/83/EL.

(26)

     Digitaalse ühtse turu andmete vaba liikumise algatuse raames esitatavas peatses ettepanekus käsitleb komisjon ka sellistele teenustele andmete asukoha nõuete alusel kehtestatavaid võimalikke juurdepääsupiiranguid.

(27)

      http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-0009+0+DOC+XML+V0//ET.  

(28)

     Ökonomeetriline uuring pakkide soovituslike hindade kohta (Université Saint-Louis Bruxelles, november 2015), vt http://ec.europa.eu/growth/sectors/postal-services/studies/index_en.htm . 

(29)

      http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8169.

(30)

     COM(2016) 284.

(31)

     See on seotud teenuste direktiivi mittediskrimineerimise punktiga (2006/123/EÜ, artikkel 20), rongireisijate õigustega (määrus (EÜ) nr 1371/2007), puuetega lennureisijate õigustega (määrus (EÜ) nr 1107/2006) ja lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjadega (määrus (EÜ) nr 1008/2008).

(32)

     Direktiiv 2014/17/EL.

(33)

     Direktiiv 2014/92/EL.

(34)

     SWD (2016) 163.

(35)

     Ettevõtja ebaausate kaubandustavade direktiivi tähenduses.

(36)

     Platvormi oma kaubandustavades, mis on tarbijate suhtes kehtestatud.

(37)

     COM(2015)0633 final.

(38)

     COM(2015) 634 final.

(39)

     COM(2015) 635 final.

(40)

     COM(2015)0627 final.