EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.5.2016

COM(2016) 278 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kolmas aruanne Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel

{SWD(2016) 161 final}

1. SISSEJUHATUS

16. detsembril 2013 alustas Euroopa Liit (EL) viisanõude kaotamist käsitlevat dialoogi Türgiga, samaaegselt ELi-Türgi tagasivõtulepingu allkirjastamisega 1 . Viisanõude kaotamise dialoog põhineb dokumendil „Tegevuskava Türgiga viisavabaduse kehtestamiseks“ (edaspidi „tegevuskava“), milles kehtestatakse tingimused, mida Türgi peab täitma, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid muuta määrust (EÜ) nr 539/2001, millega võimaldataks Türgi kodanikel, kellel on ELi standarditele vastav biomeetriline pass, Schengeni ala lühikest aega (st 90 päeva mis tahes 180päevase ajavahemiku jooksul) viisata külastada. Tegevuskavas esitatud 72 nõuet on jagatud viide temaatilisse rühma: dokumentide turvalisus; rände haldamine; avalik kord ja julgeolek; põhiõigused ja ebaseaduslike rändajate tagasivõtmine.

20. oktoobril 2014 võttis komisjon vastu esimese aruande Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel (edaspidi „esimene aruanne“) 2 . Esimeses aruandes hinnati iga nõude täitmist ja esitati soovitused täiendavate edusammude tegemiseks kõikides valdkondades.

29. novembril 2015 toimus ELi ja Türgi tippkohtumine, kus kaks poolt leppisid kokku oma koostöö süvendamise viisides, eelkõige Süüria pagulaskriisi juhtimisel ja ebaseadusliku rändega tegelemisel. Tippkohtumisel väljendas Türgi oma tahet kiirendada tegevuskava täitmist, nähes muu hulgas ette kõigi ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu sätete kohaldamise eesmärgiga saavutada viisanõude kaotamine oktoobriks 2016 3 . Euroopa Liit tundis selle pühendumuse üle heameelt.

4. märtsil 2016 võttis komisjon vastu teise aruande Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel (edaspidi „teine aruanne“), millele lisati komisjoni talituste töödokument 4 . Komisjoni talituste töödokumendis kirjeldati edusamme, mida Türgi on alates esimesest aruandest iga nõude täitmisel teinud, samas kui teises aruandes esitati soovitused edasiste edusammude tegemiseks kõikides valdkondades. Lisaks sisaldas komisjoni talituste töödokument hinnangut Türgi suhtes viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta ELi rändeolukorrale.

7. ja 18. märtsil 2016 toimus ELi kõikide riikide riigipeade või valitsusjuhtide ja Türgi kohtumine. Viimane kohtumine lõppes ELi ja Türgi avaldusega 5 (edaspidi „avaldus“), kus on öeldud, et „viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamist kiirendatakse kõigi osalevate liikmesriikide puhul, et kaotada Türgi kodanikele kehtivad viisanõuded hiljemalt 2016. aasta juuni lõpuks, tingimusel et on järgitud kõiki kriteeriumeid. Selle saavutamiseks võtab Türgi seni täitmata nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et võimaldada komisjonil teha pärast nõutavat kriteeriumite põhjal läbiviidavat nõuete järgimise hindamist aprilli lõpuks vastav ettepanek, millele tuginedes saavad Euroopa Parlament ja nõukogu teha lõpliku otsuse“.

Kolmandas aruandes esitatakse nõuete järgimise hindamine, nagu avalduses nõutud. Selles kirjeldatakse peamisi edusamme, mida Türgi on alates teise aruande avaldamisest teinud tegevuskavas loetletud nõuete täitmiseks. Samuti esitatakse selles üksikasjalikud soovitused meetmete kohta, mida Türgi peab 4. maiks 2016 veel võtma, et täita tegevuskava viimased täitmata kriteeriumid ning et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid võtta vastu komisjoni tehtud seadusandliku ettepaneku.

Kolmandale aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud iga nõude täitmise seis. Samuti hinnatakse komisjoni talituste töödokumendis ka Türgi suhtes viisanõude kaotamise võimalikku mõju julgeolekuolukorrale Euroopa Liidus.

Kolmandas aruandes järgitakse tegevuskava ülesehitust ning seega käsitletakse siin eraldi kõiki viit valdkonda ja osutatakse, millise valdkonna puhul ei ole nõuded veel täielikult täidetud ning milliseid meetmeid tuleks Türgil nende viimaste täitmata nõuete täitmiseks võtta.

2. ESIMENE VALDKOND: DOKUMENTIDE TURVALISUS

Türgi on alates teise aruande avaldamisest teinud edusamme selle valdkonna nõuete täitmisel.

Eelkõige asusid Türgi ametiasutused katseetapis andma välja Türgi kodanikele uusi ja turvalisemaid biomeetriliste tunnustega isikutunnistusi. Kõigi Türgi kodanike vanade isikutunnistuste asendamine uutega võtab aega ligikaudu kolm aastat. See protsess on nüüd aktiivselt käimas.

Lisaks sellele on Türgi ametiasutused alustanud ELi liikmesriikidega koostööd teabe jagamisel võltsitud ja järeletehtud reisidokumentide kohta. Nüüd sisestab Türgi riiklik politsei teavet Türgis piirikontrollitoimingute käigus tuvastatud võltsitud ja järeletehtud reisidokumentide kohta korrapäraselt ja õigel ajal Interpoli andmebaasi Dial-doc, millele pääsevad juurde kõik liikmesriigid. Samal ajal on Türgi politsei seadnud Türgi peamistes lennujaamades (Atatürki lennujaamas Istanbulis ja Antalya lennujaamas) sisse spetsiaalsed bürood, mille ülesandeks on vahetada teavet ja nõuandeid liikmesriikide sisserände kontaktametnikega ELi suunduvatelt reisijatelt leitud kahtlaste reisidokumentide kohta. Lisaks on Türgi politsei hakanud pakkuma piiriületuspunktidesse värvatud ametnikele rohkem koolitusvõimalusi, eesmärgiga suurendada nende võimekust tuvastada võltsitud dokumente, kusjuures suurema tähelepanu all on ELi liikmesriikide välja antud dokumendid.

Sellise arengu tulemusel on Türgil valdkonnas 1 täitmata veel vaid üks kriteerium, nimelt nõue väljastada oma kodanikele biomeetrilised passid, mis vastavad nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004 kirjeldatud ELi standarditele, st kontaktivaba kiibiga passid, mis ei sisalda üksnes omaniku näokujutist, vaid ka tema sõrmejälgi, ning mis on kaitstud täiendava juurdepääsukontrolli (SAC) krüpteerimissüsteemiga 6 .

Türgi ametiasutused on selle kriteeriumi täitmise nimel mitu kuud tehnilisel tasandil töötanud, sealhulgas ühe ELi rahastatud projekti abil. Türgi ametiasutused on aga teatanud, et tehnilistel põhjustel suudavad nad selle kriteeriumi täielikult täita alles 2016. aasta oktoobriks. Kuna ELi ja Türgi riigipead ja valitsusjuhid otsustasid viisanõude kaotamise protsessi kiirendada, ei ole Türgi ametiasutustel objektiivselt olnud võimalik seda kriteeriumi õigeks ajaks täita.

Ajutise lahendusena nõustusid Türgi ametiasutused aga alates 2016. aasta juunist kuni aasta lõpuni andma välja oma kodanikele passe, mis sisaldavad nii passi omaniku näokujutist kui ka sõrmejälgi, et viisavaba korra kehtestamisel saaks passi omanik seda kasutada. Need ajutised passid, mida antakse välja üksnes 2016. aasta lõpuni ja mille kehtivusaeg on lühike, erinevad kriteeriumi kohaselt nõutud passidest vaid selle poolest, et nende kiip on kaitstud laiendatud juurdepääsukontrolliga (EAC). See krüpteerimissüsteem on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetega ning kuni 2014. aasta lõpuni oli see ka Euroopa Liidu standard.

Türgi ametiasutustele tuletatakse meelde, et enne viisavaba reisimise korra kehtestamist peaksid nad andma kõikidele liikmesriikidele sertifikaadid, mis võimaldavad liikmesriikidel autentida ja lugeda Türgi passide kiibile salvestatud teavet.

3. TEINE VALDKOND: RÄNDE HALDAMINE

Tänu reale algatustele, mida Türgi ametiasutused on piirikontrolli, rände haldamise, rahvusvahelise kaitse ja viisapoliitika valdkonnas järk-järgult rakendanud, on kõik selle valdkonna nõuded täidetud.

Piirikontrolli valdkonnas võetud meetmete abil on Türgi ametiasutused suutnud tunduvalt vähendada nende isikute arvu, kes lahkuvad Türgi territooriumilt ebaseaduslikult Kreeka saartele. Kui 2016. aasta jaanuaris-veebruaris oli keskmine saabujate arv päevas vastavalt 1 987 ja 1 942, siis märtsis ja aprillis 852 ja 140. See tulemus on osaliselt saavutatud tänu patrullide arvu suurendamisele rannikualadel ja Egeuse mere vetes ning osaliselt tänu rangemate meetmete võtmisele varjupaigataotlejate ja pagulaste liikuvuse piiramisel Türgis. Rändajate ebaseaduslike lahkumiste takistamisel on olulist rolli mänginud ka ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse rakendamine.

Tulevastel kuudel on oluline, et Türgi ametiasutused jätkaksid jõupingutusi ebaseaduslike lahkumiste ennetamisel, muu hulgas võideldes rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate organisatsioonide vastu, ning et ametiasutused säilitaksid valvsuse uute ja alternatiivsete ELi-suunaliste rändemarsruutide tekkimise võimaluse suhtes.

Türgi ametiasutused on ratifitseerinud kokkuleppe kolmepoolse piirialase koostöö keskuse loomise kohta Capitan Andreevo piiriületuspunktis. Seda kokkulepet tuleks rakendada võimalikult kiiresti. Türgi ametiasutused on ametlikult teavitanud Kreeka kolleege valmisolekust luua turvaline sideliin kahe riigi rannikuvalve vaheliseks sidepidamiseks. Alustatud on tehnilise tasandi arutelusid. Sideliini loomine peaks hõlbustama teabe vahetamist rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta ja patrulloperatsioonide kooskõlastamist merel.

Samuti võtsid Türgi ametiasutused vastu otsuse luua riiklik riskianalüüsi keskus (NACORAC), mille rajamist toetatakse ELi rahastatud projekti kaudu. Muude juba varem ette nähtud ELi rahastatud projektidega aidatakse kaasa kontrolli tugevdamisele riigi idapiiril, et ennetada märkamatuid piiriületusi. Lisaks on Türgi ametiasutused võtnud vastu ühise tegevusjuhendi ja korruptsioonivastased eeskirjad, mida kohaldatakse piirihalduse asutuste töötajate suhtes.

Ka varjupaigasüsteemi valdkonnas on Türgi võtnud väga olulisi meetmeid.

Esiteks töötleb Türgi varjupaigasüsteemi eest vastutav rände haldamise peadirektoraat (DGMM) kõiki uusi rahvusvahelise kaitse taotlusi nüüd viivitusteta. Samuti on rände haldamise peadirektoraat asunud vähendama mahajäämust nende kaua menetluses olnud vanade varjupaigataotluste menetlemisel, mille puhul oodati hinnangut; nende koguarv küündis veebruari lõpu seisuga ligikaudu 140 000ni. Tänu rände haldamise peadirektoraadi uuele ennetavale toimimisviisile ja uute töötajate kaasamisele oli kaua menetluses olnud varjupaigataotluste arvu aprilli lõpuks vähendatud juba ligikaudu 100 000 taotluseni. Kuigi rände haldamise peadirektoraat töötleb varjupaigataotlusi nüüd kiiresti, ei ole objektiivselt võimalik kõigi läbi vaatamata varjupaigataotluste menetlemine lõpetada 2016. aasta juuni lõpuks, st kuupäevaks, mis seati ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses viisanõude kaotamise protsessi lõpuleviimise tähtajaks. Rände haldamise peadirektoraat on aga töötanud välja ja rakendab tegevuskava, mille alusel ta kavatseb oma tööga 2016. aasta lõpuks valmis saada.

Samuti on Türgi ametiasutused teinud täiendavaid edusamme riigis majutatud pagulastele sotsiaalabi andmisel. 27. aprillil 2015 võttis Türgi valitsus vastu määruse, millega antakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimalus saada tööluba tingimustel, mis on võrreldavad ajutise kaitse all olevatele Süüria pagulastele juba 2015. aasta jaanuaris antud töölubadega.

Lähitulevikus on oluline, et ELi ja tema liikmesriikide antava rahalise abiga, mida on suurendatud alates Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud rahastu (FRIT) kasutuselevõtmisest, kehtestaksid Türgi ametiasutused jätkuvalt meetmeid, millega võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel pääseda juurde sotsiaalteenustele, inimväärsele majutusele ning kutse- ja keelekoolitusele, ning toetaksid mis tahes algatusi, millega aidatakse kaasa nende sotsiaalsele kaasamisele ja iseseisvale majanduslikule toimetulekule Türgi ühiskonnas.

Samuti tegid Türgi ametiasutused aruandlusperioodil edusamme ka rände haldamise valdkonnas.

Välismaalaste vabatahtlikku tagasipöördumist reguleerivad rakendusmenetlused ja -põhimõtted võeti vastu 26. aprillil 2016. Tagasivõtuleping Pakistaniga ratifitseeriti ja see jõustus 20. aprillil 2016. Türgi tegi tagasivõtulepingute sõlmimise ettepaneku veel neljateistkümnele ebaseadusliku rände lähtekohaks olevale riigile: Afganistanile, Alžeeriale, Bangladeshile, Kamerunile, Kongole, Eritreale, Ghanale, Iraanile, Iraagile, Marokole, Myanmarile, Somaaliale, Sudaanile ja Tuneesiale. Mõnega neist riikidest on alustatud läbirääkimisi.

Viisapoliitika valdkonnas võttis Türgi valitsus 2. mail 2016 vastu määruse, mille kohaselt saavad kõikide liikmesriikide kodanikud siseneda Türki alates kuupäevast, mil kaotatakse Türgi kodanike suhtes kehtiv viisanõue. Sellega tagatakse seni veel üheteistkümne liikmesriigi kodanike suhtes kehtiva diskrimineeriva viisanõude kaotamine.

Türgi ametiasutused võtsid ka mitmeid meetmeid, et tugevdada oma viisasüsteemi suurte rändevoogude ohuga riikide suhtes.

Türgi muutis rangemaks oma saatkondades viisade väljastamise menetlused ja nõuded, võttes 26. aprillil 2016 vastu direktiivi viisataotluste hindamise põhimõtete ja menetluste kohta.

Samuti otsustasid Türgi ametiasutused 1. septembril 2016 jõustuva sättega kehtestada 18 riigi suhtes lennujaama transiitviisad (Afganistan, Bangladesh, Kamerun, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Ghana, Elevandiluurannik, Mali, Myanmar, Nigeeria, Pakistan, Somaalia, Lõuna-Aafrika, Sri Lanka, Sudaan, Uganda).

Ka Türgi e-viisa süsteem on muutunud palju turvalisemaks. Võimalus seda süsteemi kasutada on üksnes kas nende riikide kodanikel, mis ei ole ebaseaduslike rändevoogude lähteriigid, või nende lähteriikide kodanikel, kellel on Schengeni riigi või USA või Ühendkuningriigi või Iirimaa välja antud kehtiv viisa või elamisluba. Samuti on Türgi ametiasutused enamikus riigi piiriületuspunktides seadnud sisse spetsiaalsed kohad, kus eriväljaõppega politseitöötajad kontrollivad nende viisade või elamislubade tegelikku olemasolu e-viisa omanike passides.

Lähitulevikus on otsustava tähtsusega, et Türgi jätkaks oma viisasüsteemi järkjärgulist vastavusseviimist ELi standarditega.

Kuna Türgi süsteemis viisavabaks kuulutatud riikide loend on endiselt erinev ELi sisenemiseks kehtestatud loendist, siis lühemas perspektiivis peavad Türgi ametiasutused jätkama sellest asjaolust tulenevate praktiliste mõjude jälgimist, ning kui selgub, et see erinevus võimaldab ebaseadusliku rände liikumist läbi Türgi ELi poole, reageerima õigel ajal.

2016. aasta jaanuaris ja veebruaris, kui Türgi ametiasutused olid märganud sellist liikumist süürlaste ja iraaklaste puhul, kehtestasid nad nende kahe riigi kodanike suhtes tõhusamad viisanõuded. See aitas kaasa ELi poole suunduvate suurte ebaseaduslike rändevoogude peatamisele. Türgi ametiasutused peaksid olema valmis seda meedet tulevikus kordama ja niipea kui selgub, et paljud nende viisavabade riikide kodanikud kuritarvitavad võimalust siseneda viisavabalt Türki, kehtestama viivitamata viisanõuded veel mõnede viisavabade riikide suhtes, seda enam, et on olemas risk, et edasi rännatakse ebaseaduslikult ELi poole. Eriti olulised on Iraani, Maroko ja Liibanoni, kolme viisavaba riigi näited, kust 2015. aastal jõudis läbi Türgi ELi vastavalt 23 087, 7 419 ja 2 044 ebaseaduslikku rändajat.

4. VALDKOND 3: AVALIK KORD JA JULGEOLEK

Alates teise aruande vastuvõtmisest on Türgi ametiasutused võtnud kolmandas valdkonnas palju meetmeid, mis on aidanud oluliselt edasi liikuda.

Eelkõige võttis Türgi organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks vastu uue strateegia ja tegevuskava, mida tuleb nüüd täielikult rakendada, eriti puudutab see meetmeid piiriülese kuritegevuse, näiteks relvade salakaubanduse vähendamiseks. 18. aprillil 2016 võttis Türgi uimastikaubandusega võitlemiseks vastu ka uue strateegia ja mitmeaastase tegevuskava aastateks 2016–2018. Samuti võtsid Türgi ametiasutused 30. aprillil 2016 vastu riikliku korruptsioonivastase tegevuskava.

Lisaks ratifitseeris Türgi Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, võttes vastu ka õigusaktid oma riikliku raamistiku vastavusseviimiseks selle konventsiooni sätetega. Väga oluline on selle uue õigusakti rakendamine kooskõlas rahapesuvastase töökonna läbivaadatud standardiga. Vahepeal tugevdasid Türgi ametiasutused ELi rahastatud projekti abil MASAKi, Türgi rahapesu andmebüroo suutlikkust töötada koos Türgi õiguskaitseasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise avastamisel ja analüüsimisel ning teha selles valdkonnas koostööd liikmesriikide rahapesu andmebüroodega.

Samuti ratifitseeris Türgi Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni lisaprotokolli, kolm Euroopa Nõukogu väljaandmise konventsiooni protokolli ja kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni (millega Türgi ei ole veel liitunud) ühe protokolli.

Lisaks ratifitseeris Türgi ka Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni ja võttis vastu inimkaubandusalase õigusakti. Veel ratifitseeris Türgi Euroopa Nõukogu isikuandmete töötlemise konventsiooni ja selle protokolli ning võttis vastu isikuandmete kaitse seaduse, mis aga ei ole ELi seadustikuga täielikult kooskõlas.

Türgi võttis vastu ühe kõikehõlmava seaduse; selles määratakse kindlaks menetlused, mida kõik asjaomased Türgi ametiasutused peavad järgima kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd hõlmavate Türgi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kuigi selle seadusega ei nähta ette rangeid tähtaegu seaduses kirjeldatud menetluste lõpuleviimiseks ning kuigi see ei sisalda objektiivseid ega läbipaistvaid kriteeriume koostöötaotluste vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, kujutab see endast siiski selget edasiminekut, mis peaks parandama Türgi ja liikmesriikide vahelist kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.

Samuti on Türgi astunud konkreetseid samme oma töösuhete tugevdamiseks Eurojustiga ning on ametlikult väljendanud kindlat kavatsust sõlmida võimalikult kiiresti koostööleping. Lepingu sõlmimise ootel on oluline, et selle ameti kontaktametnikeks määratud Türgi ametnikud hakkasid teistelt osalistelt laekunud teabenõuete ja koostöötaotlustega tulemuslikult edasi tegelema.

Õigusalase koostöö valdkonnas tsiviilasjades ratifitseeris Türgi 25. aprillil 2016 nii 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni kui ka 2007. aasta lapse elatise ja pere ülalpidamiseks makstava muu elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsiooni.

Türgi on andnud hoiule kõigi ratifitseeritud konventsioonide ja protokollide ratifitseerimiskirjad, välja arvatud kaks eespool nimetatud Haagi konventsiooni ning Euroopa Nõukogu isikuandmete töötlemise konventsioon ja selle lisaprotokoll, mille puhul on see menetlus alles käimas ja tuleks võimalikult kiiresti lõpule viia.

Viimaks on Türgi võtnud meetmeid, et lahendada 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise Haagi konventsiooni rakendamisel ilmnenud viivitusprobleemid. Selgitanud välja, et need viivitused tekivad peamiselt edasikaebamisetapis ja tulenevad eelkõige asjaolust, et praeguses süsteemis koondatakse kõik edasikaebused Ankara ülemkohtusse, andis kohtunike ja prokuröride kõrgetasemeline nõukogu 25. märtsil 2016 välja õigusakti, millega asutati Ankara, Antalya, Erzurumi, Gaziantepi, İstanbuli, İzmiri ja Samsuni piirkondlikud tsiviilkohtud. Tsiviilkohtud hakkavad käsitlema apellatsioonijuhtumeid ning need alustavad tööd 20. juulil 2016.

Sellisele märkimisväärsele arengule vaatamata on kolmanda valdkonna nõuete täitmisel saavutatud vähem kui esimese ja teise valdkonna puhul. Senini on täitmata mõnedki kolmanda valdkonna olulised nõuded. Nende nõuete täitmiseks innustatakse Türgit võtma järgmisi meetmeid:

muutma isikuandmete kaitset käsitlevaid uusi vastuvõetud õigusakte, et tagada nende kooskõla ELi õigustikuga, eelkõige kindlustamaks, et andmekaitseasutustel on võimalik tegutseda sõltumatult ja et õiguskaitseorganite tegevust reguleerivad õigusaktid;

isikuandmete kaitset käsitlevad uued õigusaktid võimaldavad Türgil omakorda viia lõpule läbirääkimised operatiivkoostöö lepingu üle Europoliga;

võtma vastu õigusaktid, millega järgitaks tõhusalt riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi kõigis hindamisetappides, eelkõige parteide rahastamist, puutumatust, altkäemakse ja kohtu sõltumatust käsitlevad õigusaktid;

tagama õigusalase koostöö kõigi liikmesriikidega, arendades muu hulgas töösuhteid nende Türgis töötavate kontaktametnikega, et hõlbustada vastastikust mõistmist ja vastavate menetluste rakendamist, või kui kontaktametnikke ei ole, siis mis tahes muu mõlemale poolele sobiva kommunikatsiooniviisi ja koostöö abil.

5. NELJAS VALDKOND: PÕHIÕIGUSED

Neljanda valdkonna olukorra hinnang sarnaneb kolmanda valdkonna hinnanguga. Mitme nõude täitmisel tehti edusamme, aga mõne täitmata nõude puhul on vajalik edasine areng.

Eelkõige võttis parlament 6. aprillil 2016 vastu seaduse inimõigustega tegeleva asutuse ja võrdõiguslikkuse kohta, milles muu hulgas käsitletakse diskrimineerimist etnilise või rassilise päritolu alusel.

26. aprillil 2016 võttis valitsus vastu riikliku strateegia ja tegevuskava, milles tegeletakse peamiste takistustega romade ja sarnase taustaga rühmade sotsiaalsel kaasamisel Türgi elanikkonda.

Türgi ametiasutused ratifitseerisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli 7ja saatsid tõendava teabe, et Türgi riiklikud õigusaktid juba sisaldavad protokollis 4 (mille nad allkirjastasid seda ratifitseerimata) nõutud nõuetega samaväärseid sätteid.

Sellegipoolest tuleb veel käsitleda neljanda valdkonna olulisimat kriteeriumi, nimelt seda, mille kohaselt tuleb Türgil vaadata „Euroopa inimõiguste konventsioonist, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, ELi acquis'st ja ELi liikmesriikide tavadest lähtuvalt läbi organiseeritud kuritegevust ja terrorismi käsitlev õigusraamistik ning selle tõlgendamine kohtute, julgeolekujõudude ja õiguskaitseasutuste poolt, et tagada tegelikkuses õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus“.

Türgi ametiasutused peavad selle kriteeriumiga kiiremas korras tegelema. Sellega seoses kutsutakse neid üles viima terrorismi käsitlevad Türgi õigusaktid kooskõlla ELi, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu standarditega, võttes vastu ka suunised, millega tagatakse, et kohtud, julgeolekujõud ja õiguskaitseasutused tõlgendavad neid õigusakte vastavalt kõnealustele standarditele, eelkõige viies terrorismi mõiste paremini kooskõlla raamotsuses 2002/475/JSK (muudetud) kasutatud määratlusega, et piirata selle mõiste ulatust, ja kehtestades proportsionaalsuse kriteeriumi.

6. VIIES VALDKOND: EBASEADUSLIKE RÄNDAJATE TAGASIVÕTMINE

Tegevuskava viiendas valdkonnas on Türgi alates teise aruande avaldamisest teinud märkimisväärseid edusamme.

Need tulenevad selgelt kohustusest, mille Türgi võttis 18. märtsi 2016. aasta tippkohtumisel ning mille tulemusel nõustub Türgi nüüd tagasi võtma kõik ebaseaduslikud rändajad, kes on Türgist saabunud Kreeka saartele pärast 20. märtsi 2016. Selle sammu olulisust ei saa alahinnata, sest see on aidanud oluliselt kaasa Türgi territooriumilt ELi poole suunduvate ebaseadusliku rände voogude vähendamisele.

Veel üks oluline edasiliikumine oli otsus tuua varasemaks, 1. juunile 2016 ELi ja Türgi tagasivõtulepingu nende sätete jõustumine, mis on seotud kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisega ja mida algselt kavatseti kohaldada 1. oktoobrist 2017.

Türgi alustas ettevalmistavat tööd, eesmärgiga luua liikmesriikidega koos tagasivõtmistaotluste edastamise ja haldamise elektrooniline süsteem. Süsteemi katsetati 2. mail 2016.

Samuti võtsid Türgi ametiasutused vastu dokumendi, milles määratakse kindlaks tagasivõtmistaotlustele vastamisel järgitavad sisemised menetlused, nagu tegevuskavas soovitatud.

Sellegipoolest ei olnud kolmanda aruande avaldamise ajaks täidetud üks selle valdkonna põhikriteerium, st järgmine nõue: „ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu kõigi sätete täielik ja tõhus rakendamine selliselt, et tulemused näitaksid, et tagasivõtmismenetlused kulgevad seoses kõigi liikmesriikidega nõuetekohaselt“.

On kaks erinevat põhjust, miks see nõue on senini täitmata.

Mis puudutab ELi ja Türgi tagasivõtulepingu kahe poole kodanike tagasivõtmisega seotud sätteid, mis kehtivad juba alates 1. oktoobrist 2014, siis ei ole kõik Türgi diplomaatilised esindused ELis neid veel süstemaatiliselt ja ühetaoliselt täitnud. 27. aprillil 2016 andsid Türgi ametiasutused välja suunised diplomaatilistele esindustele, eesmärgiga tagada, et edaspidi käsitletakse tagasivõtulepinguid vastavalt lepingus ettenähtud tähtaegadele ja menetlustele ning et käsitletud juhtumite kohta oleks saadaval usaldusväärne statistika.

Teisest küljest ei saa komisjon seoses ELi ja Türgi tagasivõtulepingu nende sätetega, milles käsitletakse kolmandate riikide kodanike tagasivõtmist, nimetada seda kriteeriumi käesolevas aruandes täidetuks põhjusel, et need sätted jõustuvad alles 1. juunil 2016.

7. KOKKUVÕTE JA TULEVIKUSUUNAD

Kuigi juba ELi ja Türgi 29. novembri 2015. aasta tippkohtumisel nähti Türgi ametiasutustele ette kõrgelennuline tegevuskava, eesmärgiga saavutada 2016. aasta sügiseks viisanõude kaotamine, kiirendas ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldus protsessi veelgi. Avalduses öeldi, et „viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamist kiirendatakse kõigi osalevate liikmesriikide puhul, et kaotada Türgi kodanikele kehtivad viisanõuded hiljemalt 2016. aasta juuni lõpuks, tingimusel et on järgitud kõiki kriteeriumeid. Selle saavutamiseks võtab Türgi seni täitmata nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et võimaldada komisjonil teha pärast nõutavat kriteeriumite põhjal läbiviidavat nõuete järgimise hindamist aprilli lõpuks vastav ettepanek, millele tuginedes saavad Euroopa Parlament ja nõukogu teha lõpliku otsuse“.

Türgi uuel tasemel pühendumus ja sihikindel tegutsemine pärast ELi ja Türgi tippkohtumist 29. novembril 2015 näitab, et Türgi ametiasutused on viimastel kuudel veelgi tõhustanud jõupingutusi selle tingimuse täitmiseks. Komisjon tunnustab Türgi ametiasutuste siiani tehtud märkimisväärseid edusamme ja kutsub neid oma jõupingutusi veelgi suurendama, et täita kõik tingimused, mis on vajalikud viisanõude kaotamiseks juuni lõpus.

Nagu aruandes osutatud, ei ole Türgi ametiasutused siiani siiski suutnud seda ambitsioonikat eesmärki täita, sest 72st nõudest 7 on veel täitmata. Mõned neist nõuetest on eriti olulised.

Neist seitsmest täitmata nõudest kahe rakendamine nõuab praktiliste ja menetluslike küsimuste tõttu pikemat rakendamise ajakava ning see on muutnud võimatuks nende täieliku täitmise käesoleva aruande esitamise ajaks. See puudutab kaht järgmist kriteeriumi:

olemasolevate biomeetriliste passide ajakohastamine, et võtta kasutusele ELi kõige viimaste nõuetega kooskõlas olevad turvaelemendid;

rakendada täielikult ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu sätted, sealhulgas neid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike tagasivõtmist.

Komisjon ja Türgi ametiasutused on kokku leppinud praktilistes lahendustes, kuidas neid nõudeid kohaldada enne, kui need täielikult täidetakse.

Komisjon kutsub Türgi ametiasutusi võtma pärast käesoleva aruande avaldamist kiiresti meetmeid, mis on vajalikud tegevuskavas esitatud täitmata nõuete täitmiseks, täpsemalt:

meetmed, et hoida ära tegevuskavas osutatud korruptsiooni, st tagada Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovituste tõhus täitmine;

viia isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid kooskõlla ELi standarditega ja tagada eeskätt, et andmekaitseasutustel on võimalik tegutseda sõltumatult ja et õiguskaitseorganite tegevust reguleerivad õigusaktid;

pidada läbirääkimisi operatiivkoostööd käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks Europoliga. See sõltub ka eespool osutatud muudatustest isikuandmete kaitset käsitlevates õigusaktides ;

teha tõhusat õigusalast koostööd kriminaalasjades kõigi ELi liikmesriikidega;

vaadata Euroopa nõuete alusel läbi terrorismi puudutavad õigusaktid ja tavad, viies eeskätt terrorismi mõiste kooskõlla raamotsuses 2002/475/JSK (muudetud) kasutatud määratlusega, et piirata selle mõiste ulatust, ja kehtestades proportsionaalsuse kriteeriumi.

Eeldades et Türgi ametiasutused täidavad kiiremas korras ja 18. märtsil 2016 võetud kohustusi järgides need tegevuskavas ette nähtud nõuded, mis on veel täitmata, on komisjon otsustanud esitada ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 539/2001, et kaotada viisanõue nende Türgi kodanike suhtes, kellel on ELi nõuetele vastav biomeetriline pass.

Selleks et abistada kaasseadusandjaid otsuste tegemisel, jätkab komisjon järelevalvet Türgi ametiasutuste tegevuse üle tegevuskavas ette nähtud ja veel täitmata nõuete täitmisel.

(1)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1259_en.htm.

(2)

COM(2014) 646 final: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Türgi edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava tingimuste täitmisel, http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-1173_en.htm.

(3)

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Türgiga vastu võetud avalduse teksti saab vaadata aadressil http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2015/11/29-eu-turkey-meeting-statement/.

(4)

(5)

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Türgiga vastu võetud avalduse täisteksti saab vaadata aadressil http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/.

(6)

Nagu tegevuskavas öeldud, kohaldatakse viisavaba reisimise õigust üksnes nende Türgi kodanike suhtes, kellel on nõukogu määrusega nr 2252/2004 täielikult kooskõlas olev biomeetriline pass.