EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.4.2016

COM(2016) 180 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa tööstuse digitaliseerimine
Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi

{SWD(2016) 110 final}

1Taust

Töötleval tööstusel ja selle seostel teenustega on Euroopa majanduse jaluleaitamises oluline koht. Samal ajal toimub tänu digitehnoloogia uutele põlvkondadele (näiteks suurandmetele) uus tööstusrevolutsioon.

Digitehnoloogia areng koos muude peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiatega muudab seda, kuidas tooteid ja nendega seotud teenuseid projekteeritakse, toodetakse ja kaubastatakse ning kuidas nende abil väärtusi luuakse. Selliste tehnoloogiate areng nagu asjade internet, 5G, pilvandmetöötlus, andmeanalüütika ja robootika kujundab ümber tooteid, protsesse ja ärimudeleid kõigis tööstusharudes ning lõpuks toob üleilmsete väärtusahelate muutumine selle käigus kaasa uute tööstusmudelite tekke. Euroopa tööstuse suur väljakutse seisneb selles, kuidas neid digitaalseid võimalusi täielikult ja sujuvalt enda kasuks tööle panna. See on oluline eeldus Euroopa konkurentsivõime tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis ning selle mõju üldisele heaolule ei tohi alahinnata.

Euroopa peab digitaalse ühtse turu välja kujundama, et meelitada ligi investeeringuid digitaalsesse innovatsiooni ja panna ettevõtlus digitaalmajanduse tingimustes kiiremini kasvama. 2015. aastal algatas Euroopa Komisjon digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks põhjaliku strateegia. Et digitaalsest ühtsest turust täit kasu saada, peab Euroopa digitaaltööstus olema äärmiselt konkurentsivõimeline ning digivaldkonna innovatsiooni tuleb rakendada kõigis sektorites. Digitehnoloogia kasutuselevõtt aitab ettevõtjatel kasvada ja tegutseda ka väljaspool ELi siseturgu. Samuti muudab see ELi veelgi atraktiivsemaks globaalsete investeeringute sihtkohaks. Digitaaloskused on üliolulised. Euroopa turu avatus tuleks säilitada ning seda tuleks digitaalvaldkonnas veelgi edasi arendada.

Digitaalse ühtse turu strateegia, eeskätt selle digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimise komponent, sisaldab kõiki peamisi liikumapanevaid jõude, mis peaksid aitama kaasa tööstuse digitaliseerimisele selliste valdkondade meetmete abil nagu andmemajandus, asjade internet, pilvandmetöötlus, standardid, oskused ja e-valitsus. Strateegia on osa komisjoni algatuste järjepidevast strateegilisest raamistikust, mille eesmärk on tugevdada tööstuse, eriti aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) üldist konkurentsivõimet. Samasse raamistikku kuuluvad ka Euroopa investeerimiskava, energialiit, kapitaliturgude liit, ringmajanduse pakett ja ühtse turu strateegia. Digitaalse ühtse turu strateegia toetub nimetatud algatustele ning selle näol on tegemist ühtse raamistikuga, mille toel arendada Euroopa majanduse digitaliseerimist.

Digitaliseerimisega seotud probleemide lahendamisel võib kõigi sektorite tööstus toetuda Euroopa tugevatele külgedele kutsealaste turgude (nt auto-, tervise- ja energiaturgudele mõeldud elektroonika, telekommunikatsiooniseadmed, äritarkvara ja kõrgtehnoloogiline tootmine) jaoks mõeldud digitaaltehnoloogiate vallas. Samas on ka neid valdkondi, kus tuleb veel kõvasti tööd teha, näiteks väikeettevõtjate investeeringud IKTsse, digitaalsete tarbekaupade pakkumine ja veebiteenused. Euroopa kõrgtehnoloogia sektorid on digitaalse innovatsiooni kasutuselevõtus üsna kaugele arenenud, kuid suur osa VKEsid, keskmise turuväärtusega ettevõtteid ja mittetehnoloogilist tööstust ei ole neile järele jõudnud. Digitaliseerimise tase varieerub suuresti ka piirkondade vahel.

Kuigi turureaalsusega kohanemist peaksid vedama ettevõtjad, on oluline asuda kiiremas korras ELi tasandil tegutsema, et aidata koordineerida tööstuse digitaliseerimise riiklikke ja piirkondlikke algatusi. Praegusel ajal hõlmavad tarneahelad kogu Euroopat ning digitaliseerimisega kaasnevad väljakutsed puudutavad näiteks standardimist, regulatiivseid meetmeid ja investeeringute mahtu, millega saab edukalt toime tulla vaid Euroopa tasandil.

Käesolevas teatises tutvustatakse järjepidevate poliitikameetmete kogumit, mis on osa digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste ajakohastamise paketist. Pakett sisaldab veel kolme teatist. Käesolevas teatises selgitatakse, kuidas on eri meetmed omavahel seotud. Lisaks tahetakse sellega luua raamistik kõnealuse valdkonna riikliku ja ELi tasandi algatuste ja asjakohaste poliitikameetmete koordineerimiseks, mis hõlmab muu hulgas investeeringuid innovatsiooni ja taristusse, IKT standardite kiiremat väljatöötamist, regulatiivsete tingimuste uurimist ja tööjõu kohandamist muu hulgas oskuste parandamise kaudu. Samad ülesanded ja võimalused on olulised ka e-valitsuse meetmete arendamiseks ja avaliku sektori olulisuse suurendamiseks, et ergutada nõudlust digitaalsete lahenduste järele.

Tähelepanu keskmes on selge Euroopa lisaväärtusega meetmed, mis toetuvad riiklikele algatustele, täiendavad neid ja tagavad nende suurema ulatuse. Oluline on kõigi asjaomaste sidusrühmade, st suurte, keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete, kaasamine kõigi tööstussektorite, digitaalse tarnetööstuse, tööturu osapoolte, liikmesriikide ja piirkondade seast.

Käesoleva teatisega on seotud veel kolm teatist ja kolm komisjoni talituste töödokumenti:

Euroopa pilvandmetöötluse algatuse teatises tutvustatakse kava luua loodus- ja tehnikateaduse jaoks maailma tasemel pilvandmetöötluse ja andmetaristu, mis pakuks ELis teadlastele ja inseneridele ulatuslikku andmete töötlemise ja käitlemise suutlikkust. Selle raames luuakse avatud ja sujuvaid teenuseid pakkuv virtuaalne keskkond, tänu millele saab teadusandmeid talletada, hallata, analüüsida ja taaskasutada üle riigipiiride ja eri valdkondade („Euroopa avatud teaduspilv”) Algatus suurendab Euroopa innovatsioonisuutlikkust kõigis valdkondades ning tugevdab digitehnoloogia suutlikkust alates kõrgtehnoloogilisest andmetöötlusest kuni väikese võimsusega komponentideni. Algatus seab Euroopa andmetaristute ja -teenuste valdkonnas maailmas juhtpositsioonile ning tagab, et Euroopa teadus, tehnoloogia ja tööstus suudavad andmepõhisest teadusest täies ulatuses kasu saada. Selle teatisega on seotud kaks komisjoni talituste töödokumenti suuremahulise andmetöötluse ja kvantumtehnoloogiate kohta.

IKT standardimise prioriteete käsitlevas teatises kirjeldatakse olulisi IKT standardeid ja tutvustatakse meetmeid, mis võimaldaksid kiirendada nende väljatöötamist, et toetada digitaalset innovatsiooni kogu majanduse lõikes. Selles esitatakse standardimisvaldkonna laiapõhjalistel konsultatsioonidel põhinevad prioriteedid ning tutvustatakse konkreetseid meetmeid nende saavutamiseks.

Avalike teenuste digitaalset ümberkujundamist käsitlevas e-valitsuse tegevuskavas keskendutakse ettevõtjate ja kodanike vajadustele, st lahendustele, mida saab kasutada internetis ja piiriüleselt, mis on vaikimisi koostalitlusvõimelised ja projekteeritud selliselt, et kataksid kogu ahela algusest lõpuni.

Komisjoni talituste töödokumendis asjade interneti kohta tuuakse esile Euroopas asjade internetiga seonduvad probleemid ja võimalused.

2Digitehnoloogiate kasvav jalajälg

IKT sektor loob umbes 4 % Euroopa SKPst; see tähendab, et tegemist on majanduse olulise osaga, mis annab tööd enam kui 6 miljonile inimesele. Selle sektori loodav lisandväärtus ELis hõlmab digitaalsete kaupade tootmist komponentidest kuni tarkvaratoodeteni ning ulatub üle 580 miljardi euro 1 ehk peaaegu 10 % kogu tööstustegevuse lisandväärtusest.

Hiljutistes uuringutes 2 on väidetud, et toodete ja teenuste digitaliseerimine lisab tööstuse tuludele Euroopas järgmise viie aasta jooksul enam kui 110 miljardit eurot aastas. Ainuüksi Saksamaal peaks tööstuse edasine digitaliseerimine tooma kümne aasta jooksul kaasa kuni 8protsendilise tootlikkuse kasvu 3 ning tulud peaksid kasvama umbes 30 miljardit eurot aastas 4 . Ühtlasi toob see kaasa tööhõive 6protsendilise kasvu. Juba praegu tuleneb ligikaudu kolmandik kogu Euroopa tööstustoodangu kasvust digitaaltehnoloogia kasutuselevõtust 5 .

Praegu luuakse enam kui neljandik autotööstuse lisandväärtuse kasvust tänu digitaalse innovatsiooni rakendamisele autodes ning autode projekteerimises ja tootmises. Samuti on digitaalne innovatsioon üks põhitegureid, mille abil saavutada mitmete ühiskondlike väljakutsetega seotud eesmärgid alates jätkusuutlikest tervishoiusüsteemidest kuni ressursi- ja energiatõhususe parandamiseni. Nende küsimustega on tegeletud näiteks sellistes komisjoni algatustes nagu energialiit ja ringmajandus. Internet, veeb ning virtuaalse ja täiendatud reaalsuse viimase aja areng kujundavad jätkuvalt ümber kõigi loomesektorite tootmis- ja ärimudeleid.

Digitaalse innovatsiooni toel loodav lisandväärtus väljendub järgmises.

Tooted: tänu asjade interneti arengule pakub IKT edasine integreerimine kõikvõimalikesse toodetesse ja esemetesse ulatuslikke võimalusi uute tööstuste kasvuks (sh idufirmad) ning kujundab ümber kõik majanduse sektorid. See hõlmab turgude arengut näiteks sellistes valdkondades nagu internetiühendusega autod, nutikad rõivad ja aksessuaarid ning nutikad kodumasinad.

Protsessid: tootmise üha suurem automatiseerimine ning simulatsioonide ja andmeanalüütika täielik integreerimine protsessidesse ja tarneahelatesse aitavad oluliselt suurendada tootlikkust ja ressursitõhusust kogu tootetsükli jooksul alates toote disainimisest kuni olelusringi juhtimiseni.

Ärimudelid: väärtusahelad muutuvad ning piirid toodete ja teenuste vahel muutuvad hägusamaks. Nutikaid internetiühendusega tooteid pakutakse koos teenustega ning klientide käitumine muutub nt sellistes küsimustes nagu omand, kaasloome ja jagamine (äpimajandus). Teenuste lisamine tööstusettevõtete tooteportfelli on kaasa toonud kuni 5,3protsendilise kasumlikkuse kasvu ning tööhõive on kasvanud kuni 30 % 6 .

Mitmesuguste tehnoloogiate lähenemine on digitaalsete muutuste liikumapanev jõud, seda eeskätt asjade interneti, suurandmete, pilvandmetöötluse, robootika, tehisintellekti ja 3D printimise vallas. Tänu neile saab tööstus reageerida tänaste klientide peamistele soovidele, mille hulka kuuluvad näiteks isikupära, suurem ohutus ja mugavus, aga ka energia- ja ressursitõhusus. Näiteks keerukate andurite ja suurandmete kombineerimisega tööstusprotsessides on võimalik vähendada energiatarvet 7 ja kasutatava tooraine koguseid.

Sellise innovatsiooni tulemusena kasvab digitehnoloogia arengu ja selle eri tööstusharudes kasutamise omavaheline seotus. Et digitaaltehnoloogiast täit kasu saada, vajab Euroopa nii üliinnovatiivset digitaalsektorit kui ka kõigi muude tööstusharude digitaalinnovatsiooni suutlikkuse suurendamist. Samuti on selleks vaja innovatiivset avalikku sektorit, kes annaks digitaalsete ümberkorralduste vallas eeskuju, et suurendada tõhusust ja tagada kõigile kodanikele kvaliteetsed teenused.

3Digivõimalustest kinnihaaramine – milline on olukord Euroopas?

Viimasel ajal on algust tehtud mitme riikliku ja piirkondliku algatusega, nt Industrie 4.0 (DE), Smart Industry (NL), Catapults (UK) ja Industrie du Futur (FR), et kasutada tööstuses ära digitaalse innovatsiooni pakutavaid võimalusi. Need algatused näitavad, et kõikjal Euroopas on tahe haarata kinni ees ootavatest digitaalsetest võimalustest. Kui aga digitaalsete ümberkorraldustega seotud väljakutsetega tegeletakse üksnes riikide tasandil, võib sellega kaasneda risk, et ühisturg killustub veelgi ning jõupingutustega ei saavutata erainvesteeringute ligimeelitamiseks vajalikku kriitilist massi.

Kogu maailmas konkureerivad eri majandusruumid oma vahel väga tihedalt digitaalsesse innovatsiooni tehtavate erainvesteeringute nimel. Aastatel 2000–2014 ulatusid IKT-ga seotud toodetesse tehtud investeeringud ELis vaid kolmandikuni USA samadest näitajatest. Ka ELi äriühingute üldised investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni moodustavad vaid 40 % USA äriühingute investeeringutest. Liikmesriikide ja piirkondade tegevus on küll oluline, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja meelitada ligi investeeringuid, kuid ELi tasandil tegutsedes on võimalik saavutada mastaabid ja katvus, mis tagavad ka tulemused. Riigi ja piirkonna tasandi innovatsioonipoliitika kujundajate vahelise edasise koostöö lisandväärtust on väga hästi käsitletud aruka spetsialiseerumise lähenemises 8 ning peale selle on tekkinud ka piirkondadevahelisi alt ülespoole algatusi 9 .

Digitaliseerimistööstuse olukord varieerub sektorite lõikes, seda eriti kõrgtehnoloogiliste ja traditsioonilisemate valdkondade, aga ka liikmesriikide ja piirkondade vahel. Suuri erinevusi esineb ka suurte ettevõtete ja VKEde vahel 10 . Suur osa VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid on digitaalsete uuenduste kasutuselevõtus teistest kaugele maha jäänud. On oht, et Euroopa tööstus jääb omaenda digitaalse tuleviku alustalade loomisel rongist maha.

Euroopa digitaaltööstus saab edasises arengus toetuda reale eelistele, eeskätt ELi turu suurusele, mis peaks digitaalseks ühtseks turuks kujunedes tõmbama ligi täiendavaid investeeringuid. Siinse turu tugevaid külgi on selgelt näha ka kutsealastes (nt ettevõtjatevahelistes) ja sektoripõhistes turgudes, nt sisseehitatud ja äritarkvara, telekommunikatsiooniseadmed, robootika, automatiseerimine, laser- ja andurtehnoloogia ning auto-, turva-, tervishoiu- ja energiaturgudele mõeldud elektroonika. Samas peab Euroopa oluliselt parandama oma atraktiivsust, et saada investeeringuid digitaaltoodete tootmiseks alates komponentidest kuni tarbijaturgude või veebi- ja andmeplatvormide jaoks mõeldud seadmete ja tarkvarani ning asjaomaste rakenduste ja teenusteni. Sama kehtib ka personaalarvutite, serverite ja kõigi tarbijatele mõeldud tarkvarapakettide puhul.

Lisaks sellele, et digitaane innovatsioon toob endaga uusi võimalusi, muudab see ka ärimaastikku tervikuna. See avab uutele konkurentidele ukse väärtusahela peamistes osades (nt andme- või veebiplatvormid). Euroopa ettevõtjad 11 on üha enam mures, et sellise stsenaariumi korral aheldaksid üksikud tarnijad või platvormiomanikud nad enda külge ning ühtlasi viidaks suur osa lisandväärtuse loomisest väljapoole nende ettevõtlussfääri.

Ühiste standardite ja koostalitlusvõimeliste lahenduste väljatöötamine peab muutuma kiiremaks. Koostalitlusvõime on asjade interneti kasutuselevõtu ning sektorite- ja piirkondadevahelise sujuva andmevahetuse seisukohast hädavajalik. Standardite ja levinud ühtsete kirjelduste kättesaadavus on selgelt vajalik näiteks selleks, et võtta kasutusele internetiühendusega autod, mis suhtlevad lisaks maanteetaristule ka teiste sõidukite ja seadmetega, ja vältida tarbijate kinnistamist konkreetsete pakkujate külge.

Samas toob tööstusmaastiku digitaliseerimine endaga kaasa ka uusi õiguslikku reguleerimist vajavaid küsimusi. Need puudutavad selliseid teemasid nagu ohtrate uute nutitoodete loodud andmed, autonoomsemate süsteemidega seotud vastutus ning ohutus olukorras, kus inimeste ja nutiseadmete vahelise suhtluse vajadus üha kasvab. Õigustatud ärihuvide ja põhiõiguste vahel tuleb leida õige tasakaal, mis tagaks isikuandmete ja privaatsuse kaitse, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses.

Ka asjade interneti ja suurandmete edasine areng sunnivad kõiki ettevõtjaid ja üldsust kaaluma olulisi usalduse ja turvalisusega seotud küsimusi.

Umbes 40 % ELi töötajate 12 digitaaloskuste tase ei ole piisav. Vajadus uute, mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste ja digitaaloskuste (näiteks kombineeritud andmeanalüütika, ettevõtlus- ja insenerioskuste) järele kasvab plahvatuslikult. Euroopas kasvab lõhe digitaaloskustega töötajate kättesaadavuse ja pakkumise vahel. Lisaks muule on digitaalsel innovatsioonil suur potentsiaal luua tööstuses juurde töökohti tänu uute ettevõtete kasvule ning töökohtade säilitamisele ja tagasitoomisele. Ainuüksi IKT spetsialistidele on viimase kolme aasta jooksul loodud enam kui miljon uut töökohta. Sellest hoolimata võib eeldada, et nõudluse kasvust johtuvalt on 2020. aastaks täitmata enam kui 800 000 töökohta. Samal ajal muutub töö olemus automatiseerimise, robootika ja nutisüsteemide arengu tõttu pidevalt; seda mitte ainult monotoonsete, vaid ka keerukamate halduse, õiguse ja järelevalvefunktsioonidega seotud tööde puhul. Digitaliseeritud majanduses töötamiseks on vaja uusi oskusi ja võimeid, näiteks tuleb olla loomingulisem, rohkem suhelda ja paremini kohaneda. See tähendab, et tööjõu oskusi tuleb kõigil tasanditel tohutult tõsta.

Kõigi nende takistuste ületamiseks peavad ühiselt pingutama nii avalik kui ka erasektor.

4Edasine tegevus

Digitaliseerimine annab ainulaadse võimaluse kaasata Euroopa innovatiivsetesse ja suure kasvupotentsiaaliga digitaalsetesse ja digitaliseeritud tööstusharudesse täiendavaid investeeringuid. ELi tööstus saab toetuda oma professionaalsete digitehnoloogiate tugevusele ja jõulisele positsioonile traditsioonilistes sektorites, et kasutada kõiki neid mitmekülgseid võimalusi, mida pakuvad asjade internet, suurandmed ja tehisintellektil põhinevad süsteemid, ning saada endale osa kujunemisjärgus olevatest uute toodete ja teenuste turgudest.

Tööstuse digitaalse muutumisega peavad kohanema peamiselt ettevõtjad, kuid sihipärase avaliku poliitika roll võib olla oluline, et luua parimad tingimused selle õnnestumiseks kõigis sektorites konkurentsil põhinevas keskkonnas ja konkurentsieeskirjade toel. Eriti oluline on see Euroopa majanduse nurgakiviks olevate arvukate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Avaliku poliitika eesmärk peaks olema elujõuline digitaalsektor, mis soodustab kogu tööstuse digitaliseerimist, alates ehitustööstusest, tervishoiust ning põllumajandus ja toidutööstusest ja lõpetades loomesektoriga.

Seepärast ongi käesoleva teatise eesmärk suurendada ELi konkurentsivõimet digitaaltehnoloogiate vallas ja tagada, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu.

ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi avalike ja eraõiguslike algatuste koordineerimise ja kogemuste jagamise dünaamilise raamistiku toel kavatsetakse kavandatud meetmete abil kaasata järgmise 5 aasta jooksul ligi 50 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid, 13 samuti uuritakse ja kohandatakse vajaduse korral õigusraamistikku 14 ja intensiivistatakse digiajastu oskuste ja kvaliteetsete töökohtade vallas tehtavat tööd.

4.1Tööstuse digitaliseerimise algatuste koordineerimise raamistik

Kogu Euroopas on viimastel aastatel tehtud algust enam kui 30 riikliku ja piirkondliku tööstuse digitaliseerimise algatusega. Väärtusahelad ulatuvad üha enam üle kogu Euroopa ja seega toob tööstuse edasine digitaliseerimine kaasa probleeme, mille saab lahendada vaid kollektiivse ja kogu Euroopat hõlmava tööga. Just ELi tasandil saab avalike ressursside koondamisega kiiresti saavutada kriitilise massi, mille toel kaasata vajalikul tasemel erainvesteeringuid. ELi tasemel tuleb tegeleda standardimisega ning uurida õigusloome kvaliteeti, et tagada ühtse turu areng. Väga väärtuslik on ka parimate tavade jagamine sellistes valdkondades nagu digitaalsete muutustega seotud oskused ja töökohad.

4.2Kaasinvesteeringud suurendamaks Euroopa digitaalse innovatsiooni suutlikkust

Digitaalsesse innovatsiooni tehtavate erainvesteeringute stimuleerimine kogu ELis ja kõigis sektorites on keerukas ülesanne, millega tuleb tegeleda piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. Nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond hiljuti näitas, suudab EL tervikuna vajaduse korral kaasata investeeringuteks ressursse, mida ükski liikmesriik üksi tegutsedes kokku ei saaks, ning selle kõige finantsvõimendus on erainvesteeringute seisukohast kaugelt suurem paljude liikmesriikide enda võimetest. Täiendavate investeeringute kaasamine peaks põhinema nii nõudmisel kui ka pakkumisel ja selle jaoks tuleks kasutada kõiki poliitikavahendeid alates rahalisest toetusest kuni koordineerimise ja õigusaktideni. Innovatsioonikeskuste arengu tagamisega kogu Euroopas kindlustatakse kõigile Euroopa tööstusharudele juurdepääs uusimatele tehnoloogilistele lahendustele, et sektoriüleselt tekiks alt ülespoole innovatsioonilaine. Et kogu ELis oleks tagatud teadlaste ja tööstuse koostöö, millesse on kaasatud kogu väärtusahela sidusrühmad, luuakse innovatsiooni ning teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas avaliku ja erasektori partnerlused ja tugevdatakse juba olemasolevaid. Need võimaldavad koondada ainulaadsel moel ressursid, mis on vajalikud, et radikaalselt arendada digitaaltehnoloogiaid ja -platvorme, sealhulgas teadus- ja innovatsioonivaldkondade suure jõudlusega pilvetaristuid ja standardite koostamise kiirendamiseks vajalikke mastaapseid katsekeskkondi.

4.2.1Digitaalse innovatsiooni edendamine kõigis sektorites: digitaalse innovatsiooni keskused kogu Euroopas

Kui kogu Euroopas suudetakse tekitada kõiki tööstusharusid hõlmav alt ülespoole suunatud digitaalse innovatsiooni laine, võib Euroopa saavutada rahvusvahelises plaanis otsustava konkurentsieelise. Digitehnoloogiate muutumise tempo on väga kiire ning enamikul tööstusvaldkonna otsustajatest on keeruline otsustada, millal, kui palju ja millistesse tehnoloogiatesse investeerida. Ligikaudu 60 % suurtest tööstusettevõtetest ja enam kui 90 % VKEdest tunnevad, et sörgivad digitaalsel innovatsioonil sabas 17 . Digitaliseerimise ulatus erineb suuresti ka tööstuse eri sektorite vahel 18 .

Kui tööstuse sidusrühmadelt küsiti, mida võiks avalik sektor selles vallas teha, vastasid nad, et kiiremas korras oleks vaja süsteeme, mis võimaldaksid enne digitaliseerimisse investeerimist innovatsioone katsetada ja nendega eksperimenteerida. Suurema digitaalvalmidusega piirkonnad ja linnad olid investeerinud digitaalpädevuse keskustesse (nt teadusuuringute ja tehnoloogiaorganisatsioonid ja ülikoolide laborid), mis tööstust selles vallas toetavad 19 . Jõuliste digitaalse tööstuse klastritega piirkondi 20 iseloomustab innovatsiooni väga kõrge tase ja seega saaks klastreid paremini ära kasutada tehnoloogiataristu ja innovatsiooni vahendajate osas.

Selliste pädevuskeskuste toetuseks võetud ELi meetmed 21 ei ole mitte ainult suurendanud olemasolevate tööstuste, eeskätt VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate konkurentsivõimet, vaid on aidanud luua ka uusi ettevõtteid uute digitaalsete toodete ja teenuste vallas. Sama kehtib ka selliste idufirmadele hooandmise võrgustike puhul nagu algatused Startup Europe ja FIWARE. Komisjon tahab järgmise viie aasta jooksul suunata neisse meetmetesse Horisont 2020 eelarvest 500 miljonit eurot.

Mõju on veelgi suurem, kui pädevuskeskuste toetamine ühendatakse meetmetega, mis soodustavad juurdepääsu rahastamisele, ning teavitus- ja vahendustegevusega. Tulemuseks on täielik digitaalse innovatsiooni keskus, mis soosib mitmepoolseid seoseid pädevuskeskuste, tööstusharu kasutajate ja tarnijate, tehnoloogiaekspertide ja investorite vahel ning hõlbustab juurdepääsu kogu ELi hõlmavatele turgudele. Selliste digitaalse innovatsiooni keskuste kogu Euroopat katva võrgu loomisega tekiks üks kontaktpunkt, mis pakuks kõigile ettevõtjatele juurdepääsu kõige uuemale digitaaltehnoloogiale. Kirjeldatud kontekstis võiks soodustada ka digitaalsete ja muude peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate sünergiat.

Peaaegu 90 % piirkondadest oli oma aruka spetsialiseerumise prioriteetides seadnud olulisele kohale IKT (kaks kolmandikku liikmesriikidest) ja/või kõrgtehnoloogilise tootmise (pooled liikmesriigid) või plaanisid nad kasutada IKT-d oma prioriteetide toetamiseks. Neis piirkondades võiks digitaalse innovatsiooni keskuste toetamiseks kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, täpsemalt selle VKEde rahastamisvahendit. Et luua kogu ELis uusi digitaalse innovatsiooni keskuste teenuseid pakkuvaid pädevuskeskusi või tugevdada olemasolevaid ja edendada nende kasutamist tööstuse poolt näiteks digitaalse innovatsiooni ja digitaaloskuste osakute abil, tuleb riiklikul ja piirkondlikul tasandil kõvasti pingutada – viie aasta investeeringute suurusjärk peaks olema 5 miljardit eurot.

Piirkondadeülest juurdepääsu pädevuskeskustele ja digitaalklastritele toetatakse tööstuse ajakohastamise ja investeeringute aruka spetsialiseerumise temaatilise platvormi abil, mida toetavad muu hulgas asjaomased Euroopa strateegilised klasterpartnerlused.

4.2.2Digitaalsete tehnoloogiate väärtusahelate ja platvormide liidripositsiooni partnerlused

Euroopa avaliku ja erasektori ressursside koondamise teel saab lahendada näiteks sellised küsimused nagu teadlastele ja inseneridele mõeldud kõrgtehnoloogiliste andmetöötlusvõimaluste ja andmetaristute jaoks vajalikud suured investeeringud. Käesolevale teatisele lisatud teatis Euroopa pilvandmetöötlusalgatuse kohta näitab, kuidas selline kollektiivne partnerlus liikmesriikide ja tööstusega saab anda hoogu juurde Euroopa innovatsioonisuutlikkusele eri teadusharude ja tööstussektorite lõikes. Samuti näitab see, kuidas taolised investeeringud võivad kindlustada kõrgtehnoloogilise andmetöötluse tarneahelat Euroopas alates väikese võimsusega komponentidest kuni andmetöötlusarhitektuuri, pilvetehnoloogia ja andmeanalüütikani.

Rohkem tuleks tegutseda ka selle nimel, et hõlbustada suurte ent killustatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitoimingute koordineerimist muudes peamistes digitaalse tehnoloogia valdkondades. Selleks tuleks tugevdada programmi „Horisont 2020” raames loodud avaliku ja erasektori partnerluste koordineerivat rolli, et nad muutuksid digitaalse tööstusinnovatsiooni tõelisteks koondamisraamistikeks ja ökosüsteemideks. Avaliku ja erasektori partnerlustest võib saada peamine vahend kogu ELi hõlmavate digitaalsete tööstusstrateegiate rakendamisel, nemad võivad tagada tihedamad sidemed ühelt poolt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja teiselt poolt standardimispüüdluste vahel ning soodustada kõigi kättesaadavate finantsvahendite kasutamist. Siinkohal tuleks nimetada näiteks tööd, mida tehakse 5G tegevuskava elluviimiseks, mis eeldab koordineeritud investeeringuid järgmise põlvkonna kõikjal kättesaadavatesse 5G võrkudesse, et rahuldada tööstuse vajadus ühenduse järele.

Avaliku ja erasektori praegused partnerlused katavad kogu digitaalse väärtusahela alates osadest kuni rakendusteni. Nende hulka kuuluvad avaliku ja erasektori partnerlused, mis tegelevad nanoelektroonika komponentide ja sisseehitatud tarkvaraga (ECSEL), fotoonika, robootika, 5G side, kõrgjõudlusega andmetöötluse, küberturvalisuse (plaanis) ja suurandmetega 23 .

Näiteks ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL 24 näitab, et piirkondlike, riiklike ja ELi strateegiate selline vastavusse viimine on võimalik ning võib aidata kaasata märkimisväärseid erainvesteeringuid ja avaldada konkurentsivõimele põhjapanevat mõju. Sellised partnerlused on ainulaadne võimalus toetada mastaapseid ühendamisalgatusi, näiteks tootmise katseliine või mastaapseid etalonrakendusi, mis aitavad välja niinimetatud innovatsiooni surma orust 25 ja tänu millele kujundatakse teadusideedest turustatavad tooted ja teenused.

Kõnealuses kontekstis on eriti oluline üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide (IPCEI) kasutamine kooskõlas ELi toimimise lepinguga, et soodustada suuremahulisi investeeringuid tootmissuutlikkusse eriti innovatiivsetes valdkondades, mille mõju oleks suur kogu majanduses. Tööstus ja liikmesriigid valmistavad selliseid projekte ette, et anda hoogu juurde Euroopa tootmisvõimsusele asjade interneti väikese võimsusega komponentide vallas. Kokku tähendab see 6 miljardi euro suuruseid investeeringuid, millest 1 miljard tuleb avalikust sektorist. Samalaadseid algatusi uuritakse ka kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete ning internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukite vallas.

Kokku kavatsevad tööstus ja EL järgmise viie aasta jooksul investeerida avaliku ja erasektori partnerlustesse rohkem kui 20 miljardit eurot, et toetada teaduse ja innovatsiooni strateegilisi tegevuskavasid 26 . Arvestades riikide avaliku sektori toetust IKT valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile, võivad koguinvesteeringud ulatuda järgmise viie aasta jooksul 35 miljardi euroni, kui liikmesriigid eraldavad neile strateegiatele vähemalt 3 miljardit eurot aastas (sh EFSI ja ESIFi rahastamisvõimalused). Sihipäraste investeeringute selline tase muudab põhjalikult Euroopa innovatsioonisuutlikkust ning annab tööstusele harukordse võimaluse eristuda ja konkureerida maailma tasemel.

Komisjonil on kavas käivitada rida algatusi, mis toetavad tulevaste digitaalsete tööstusplatvormide rajamist. Platvorme tuleks siinkohal mõista kui mitmepoolseid turulepääsuvõimalusi, mis loovad väärtust sellega, et võimaldavad ettevõtjaterühmade omavahelist suhtlust. Muu hulgas eeldab platvormide loomine etalonarhitektuuride arendamist ja järkjärgulist evitamist, katsetamist ja valideerimist arenevates ökosüsteemides, mis käivitavad ulatusliku väärtuste loomise 27 .

Platvormide loomise algatuste üks rühm püüdleb selle poole, et kombineerida digitaaltehnoloogiad, eeskätt asjade internet, suurandmed ja pilvandmetöötlus, autonoomsed süsteemid ja tehisintellekt ning 3D printimine integratsiooniplatvormideks, mis aitaksid lahendada sektoriüleseid küsimusi. Siia hulka kuuluvad näiteks:

Juhtpositsioon asjade interneti vallas: komisjon investeerib 28 nõudlusest lähtuvatesse mastaapsetesse katse- ja eeskujualgatustesse 29 (i.k. lighthouse initiatives) sellistes valdkondades nagu arukad linnad, arukas elukeskkond, juhita sõitvad autod, nutikad rõivad ja aksessuaarid, m-tervis ning põllumajandus ja toit. Investeering on suunatud eeskätt avatud platvormidele, mis hõlmavad eri sektoreid ja kiirendavad ettevõtjate ja arendajate kogukondade innovatsioonitegevust, lähtudes olemasolevatest avatud teenuste platvormidest (nt FIWARE) 30 . Käesolevale teatisele lisatud asjade internetti käsitlevas komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatakse muu hulgas standardimise ja regulatsiooniga seotud probleeme ja võimalusi asjade interneti seisukohast ning seda, milline on asjade interneti innovatsiooni liidu (AIOTI) roll.

Andmeplatvormid: tööstus ja komisjon investeerivad enam kui 2,7 miljardit eurot andmemajanduse strateegia raames loodud suurandmete valdkonna avaliku ja erasektori partnerluste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmetesse 31 . Selle eesmärk on toetada innovatiivsete andmepõhiste ettevõtete kasvu Euroopas ja kasutada ära andmete väärtuse potentsiaali kõigi sektorite lõikes. See hõlmab konkurentsivõimeliste avatud andmeplatvormide väljatöötamist ja maailmatasemel andmetaristu kättesaadavust Euroopas. Peamised aspektid on sealjuures küberturbe lahendused, mis taastaksid usalduse andmepõhise majanduse vastu ning aitaksid ettevõtjatel andmeid ohutult ja turvaliselt kasutada. Sellised platvormid toetavad andmepõhiste ärimudelite kasutuselevõttu Euroopa tööstuses, eelkõige VKEde seas.

Teine kavandatud platvormide loomise algatuste rühm keskendub ühtesulanduvate digitaalse innovatsiooni lahenduste integreerimisele sektorite platvormidesse ja täislahendustesse. Näiteks:

Võrku ühendatud nutikad tehased: investeeringud tuleviku tehaste, ressursi- ja energiatõhusa jätkusuutliku töötleva tööstuse (SPIRE) ja biotoorainel põhineva tööstuse (BBI) avaliku ja erasektori partnerlustesse annavad tööstusele võimaluse haarata kinni kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete, robootika, asjade interneti ja pilvandmetöötluse ühtesulandumise pakutavatest uutest võimalustest. Rohkem hakkab olema neid tööstusettevõtteid (eeskätt VKEsid), kes saavad kasutada simulatsioonivahendeid ja katsevõimalusi, et luua paremaid tooteid ja teenuseid. Fotoonika valdkonna avaliku ja erasektori partnerluse raames toetatakse ka laseripõhist tootmist.

Internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukid: komisjon on alustanud tööd, et hõlbustada ja kiirendada nende kasutuselevõttu kogu ELis (muu hulgas tegeletakse koostalitlevate intelligentsete transpordisüsteemide platvormiga), ning kavatseb üldkava esitada 2016. aastal- Selle aluseks on ulatusliku katsejuurutamise, testimise ja katsetamise võimalused eri liikmesriikides ning see peaks kannustama kogu ELi hõlmavat teenuste koostalitlusvõimet ja järjepidevust. Tööstusfoorumite, näiteks GEAR2030 kõrgetasemelise töörühma toel aitab komisjon kaasa ka telekommunikatsiooniettevõtete ja autotööstuse koostööle, et kiirendada internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukite kasutuselevõttu Euroopas. Muu hulgas kasutatakse selleks piiriüleselt mastaapseid ühendavaid inseneriprojekte.

Muud valdkondlikud avaliku ja erasektori partnerlused tegelevad digitaliseerimise oluliste aspektidega, näiteks innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse ning selle teadmushalduse sambaga ja programmiga „Suurandmetega paremate tulemuste poole” 32 . Lisaks koordineerib komisjon digitaaltööstusele suunatud meetmeid digitaalse ühtse turu konkurentsivõime parandamise meetmete üldisema raamistikuga, hõlmates selliseid valdkondlikke avaliku ja erasektori partnerlusi nagu energiatõhusate hoonete ja keskkonnahoidlike autode algatus.

4.2.3Standardimine: etalonarhitektuuride ja katsetamise prioriteetsus ja tõhusamad sellealased meetmed

Digitaaltehnoloogiate standardimise keskkonna tõhusus on hädavajalik Euroopa tööstuse digitaliseerimiseks ja digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks. Tänu IKT standarditele on võimalik seadmeid ja teenuseid omavahel sujuvalt ühendada ka piiriüleselt ja eri tehnoloogiate vahel. Tulevikus hakkavad sellisest sujuvast ühendusest sõltuma miljardid ühendatud seadmed - kodumasinad, tööstusseadmed ja andurid - ning seda olenemata tootjatest, tehnilistest üksikasjadest ja päritoluriikidest. IKT levib kiires tempos kõigisse majanduse sektoritesse. Samas ei ole arendamise, katsetamise ja standardimise traditsiooniline tsükkel kiiresti arenevate ja keerukate ühtesulanduvate tehnoloogiate jaoks mitmes tööstusvaldkonnas enam piisav. Pealegi muudab tavapärast lähenemisviisi olulisel määral ka ülemaailmsete erakorraliste standardiasutuste paljusus. 

Koos käesoleva teatisega esitatud teatises digitaalse ühtse turu prioriteetsete IKT standardite kohta kirjeldatakse hulka meetmeid, mille eesmärk on optimeerida IKT tehnoloogiate standardimist kahe omavahel seotud aspekti abil: esiteks seatakse strateegiline fookus tehnoloogia peamiste komponentide tuumikule ja teiseks luuakse töökindel rakendusmehhanism. Selline lähenemisviis on kooskõlas ühtse turu strateegias väljakuulutatud laiema standardimise ühisalgatusega.

Selleks, et anda standardimisele strateegiline fookus, tuuakse teatises esile standardimistegevuse viis prioriteetset valdkonda: 5G, pilvandmetöötlus, asjade internet, andmetehnoloogiad ja küberturvalisus. Neile valdkondadele keskendumine ja nende integreerimine tööstuse väärtusahelatesse näitab, millised on meie strateegilised huvid digitaalse ühtse turu elluviimisel. Samuti aitab see tõhusamalt ressursse koondada, teadlasi, innovaatoreid ja standardite koostajaid kokku viia, etalonarhitektuure arendada ja taristut katsetada 33 . Ühtlasi aitab optimeeritud valdkonnaülene lähenemine nende valdkondade standardimisele saavutada edu e-tervise, arukate energiasüsteemide, arukate transpordisüsteemide ja internetiühendusega sõidukite, kõrgtehnoloogilise tootmise ning arukate kodude ja linnadega.

Kirjeldatud strateegilist fookust toetab töökindel rakendussüsteem, mille aluseks on korrapärane komisjonipoolne seire, komisjoni pidev dialoog kõigi sidusrühmadega, tihedam koostöö standardiorganisatsioonidega ja jõulisem rahvusvaheline kaasatus. Lisaks peab IKT standardimine toetuma tasakaalukale intellektuaalomandiõiguste poliitikale, mis võimaldaks FRAND litsentsitingimuste põhjal juurdepääsu standardite jaoks olulistele patentidele. Poliitikameetmete abil, mida kirjeldatakse koos käesoleva teatisega esitatud teatises prioriteetsete IKT standardite kohta digitaalsel ühtsel turul, püütakse tagada õiglane investeeringutasuvus, et motiveerida ülemaailmset teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning kannustada jätkusuutlikku standardimist, tagades samas tehnoloogiate laialdase kättesaadavuse avatud ja konkurentsil põhineval turul

4.3Asjakohase õigusraamistiku loomine

Digitaalse ühtse turu strateegia sisaldab tööstuse digitaalse innovatsiooni jaoks hädavajalikke meetmeid alates andmekaitsest ja turvalisusest kuni maailmatasemel võrkude ja pilvetaristu kättesaadavuseni.

Samas võib digitaaltehnoloogia kiire areng ja laialdasem kasutamine tähendada ka seda, et praegust õigusraamistikku tuleb ajakohastada. Õigusraamistiku selgemaks muutmine ja võimalik, et ka kohandamine, on oluline, et luua Euroopas tööstuse jaoks vajalik usaldus ja õiguskindlus. Komisjon tegeleb sellega parema õigusloome programmi REFIT raames 34 . REFIT keskendub innovatsioonitõketele ja analüüsib, kuidas saaks need kõrvaldada või neid vähendada ühtse turu strateegias 35 sätestatud innovatiivse regulatsiooni või innovatsioonikokkulepete abil 36 .

Tegelikult areneb digitaalne tehnoloogia nii kiiresti, et õigusraamistikul tuleb pidevalt silma peal hoida, et see peaks tehnika arenguga sammu. Mõned liikmesriigid on hakanud võtma vastu riiklikke õigusakte, et võimaldada testimist ja katsetamist. Sellise tegevuse näiteks on ATLAS – spetsiaalne droonide testimis- ja koolitusõhuruum Hispaanias – ja Itaalia projekt RoboTown, mis võimaldab väikelinnas realistlikes tingimustes teenistusroboteid testida. Tuleb uurida, kas oleks vaja sekkuda Euroopa tasandil.

Mis puudutab isikuandmeid ja privaatsust, siis isikuandmete kaitse üldmäärusega on juba nähtud ette raamistik, et suurendada usaldust digitaalsete teenuste suhtes: üksikisikuid, riigiasutusi ja ettevõtjaid kaitsevad selged andmekaitsealased õigusnormid, mis sobivad digiajastusse, pakuvad kindlat kaitset ning aitavad samas luua võimalusi ja kannustada innovatsiooni digitaalsel ühtsel turul. Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse muutub oluliseks põhimõtteks, mille abil motiveerida ettevõtjaid tegelema innovatsiooniga ning arendama uusi isikuandmete turbe ja kaitse ideid, meetodeid ja tehnoloogiaid. Eeskätt sellised tehnikad nagu andmete anonüümimine või pseudonüümimine soodustavad suurandmete analüüsimise kasutamist.

Sidusrühmad on seisukohal, et digitaalse innovatsiooni õigusraamistikku tuleks uurida, et saada suuremat selgust järgmistes küsimustes:

Suurt muret tekitab tööstuskontekstis loodud andmete omandiõigus ja selliste andmete kasutamine. Kui tegemist on isikuandmetega, kehtib selle kaitse suhtes isikuandmete kaitse üldmäärus koos e-privaatsuse direktiiviga. Kavandatud digitaalse ühtse turu vaba andmevoo algatuses vaadeldakse selliseid küsimusi nagu andmete omandiõigus, koostalitlusvõime, kasutamine ja juurdepääs andmetele, sh tööstusandmetele.

Autonoomsed süsteemid, näiteks isesõitvad autod või droonid, 37 esitavad väljakutse praegu ohutust ja vastutust käsitlevatele õigusnormidele, mille kohaselt lasub lõppvastutus juriidilisel isikul. Nagu digitaalse ühtse turu strateegias märgitud, ulatub asjade interneti kasutuselevõtu juriidiline tähendus kaugemale vastutuse jagamisest ning nende teemadega tuleb tegeleda.

Ka äpid ja muu mitte sisseehitatud tarkvara (st tarkvara, mis ei sisaldu materiaalses kandjas) võivad põhjustada turvariske ning praegu ei ole neid ELi õigusraamistikus täies mahus käsitletud.

4.4Digitaalseteks muutusteks valmis inimressurss, kellel on vajalikud oskused

Digitaalsed muutused muudavad tööturu struktuuri ja töö olemust. On väljendatud muret selle üle, et need muutused võivad mõjutada töötingimusi, tööhõive taset ja sissetulekute jaotumist. Nende küsimuste lahendamine eeldab ulatuslikku dialoogi digitaliseerimise sotsiaalsete aspektide üle ning selles peavad osalema kõik töö, hariduse ja koolituse kõigisse aspektidesse kaasatud sidusrühmad. Euroopa tööturu osapooled on tunnistanud, et digitaliseerimine ei ole pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid sellel on laiem sotsiaalne, tööalane ja majanduslik mõju. Samuti puudutab see majanduse arengut ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Tunnustades tööturu osapoolte olulisust, kutsus komisjon neid üles käsitlema digitaalset ühtset turgu Euroopa tasandil peetavas sotsiaaldialoogis. Tööturu osapooled vastasid palvele jaatavalt.

Töö tööstuse kõigil tasanditel alates operaatoritest kuni inseneride ja haldustöötajateni seisneb üha enam tööülesannete täitmisele kaasa aitavate arukate seadmete projekteerimises, nende hooldamises ja järelevalves. Selleks on vaja erinevaid oskusi.

Lisaks digitaaloskustele ja -pädevusele kasvab vajadus ka muude täiendavate oskuste, näiteks ettevõtlus-, juhtimis- ja insenerioskuste järele. Tulevikus on tööks vaja sobivat kombinatsiooni baasoskustest ning pehmetest ja tehnilistest oskustest, eriti digitaaloskustest ja ettevõtlusspetsiifilistest oskustest, mida haridus- ja koolitussüsteem ei suuda veel täies ulatuses pakkuda. Tööstusel on oluline koht peamiste oskuste ja pädevuste kindlakstegemisel ja õpetamisel 38 .

Kuigi ühest küljest on selgelt tegemist üleeuroopalise küsimusega, kuulub asjakohane pädevus enamasti liikmesriikidele ja piirkondadele ning konkreetsed küsimused tuleks tõstatada ja lahendada just riikide ja piirkondade tasandil. Olemasoleva tööjõu ümberkoolitamine peab toimuma ettevõtetes ja see eeldab ettevõtjate ja tööturu osapoolte jõulist osalust.

2013. aastal algatas komisjon digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni 39 – mitmeid sidusrühmi hõlmava üleeuroopalise algatuse, mille eesmärk on suurendada digitaaloskuste pakkumist sidusrühmade pakutava IKT alase koolituse, õpipoisiõppe, õppepraktika, liikuvust suurendavate meetmete ja/või teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu, et julgustada noori IKT-d õppima ja selles valdkonnas tööle asuma. Algatus on olnud edukas ning enam kui 100 peamiselt IKT sektori sidusrühma on andnud üle 60 lubaduse pakkuda sadadele tuhandetele inimestele koolitust uute digitaaloskuste vallas. Samuti on selle tulemusena loodud 13 riiklikku ja kohaliku koalitsiooni ning sellesisulisi plaane on rohkemgi. Kavandatav uute oskuste tegevuskava toetub nende koalitsioonide edule ja täpsustab, milliseid konkreetsemaid meetmeid on vaja, et suurendada Euroopas digitaaloskusi. 

Digitaalse innovatsiooni keskuste tihedad sidemed kõigi tasemete koolitajatega tagaksid, et ettevõtjad kasutavad kohalikku innovatsiooni ja lõpetanute oskusi ja pädevusi kohaliku tööhõive kontekstis ning et kohalike olude jaoks vajalikud ja tipptasemel koolitus- ja ümberkoolituspakkumised on kättesaadavad.

Kavandatav Euroopa uute oskuste tegevuskava pakub tööalase konkurentsivõime põhjalikku raamistikku, mis hõlmab ka vajadust digitaaloskuste ja neid täiendavate oskuste järele.

5Kokkuvõte

Vähem kui aasta tagasi esitati digitaalse ühtse turu strateegias ettepanekud meetmete kohta, mis kujundaksid ümber Euroopa majanduse ja ühiskonna. Käesolevas teatises tutvustati meetmeid, mille abil kindlustada digitaalse ühtse turu strateegia tööstus- ja innovatsioonimõõdet. Teatises kutsutakse liikmesriike, piirkondi ja tööstust üles tegema märkimisväärseid investeeringuid ning tööstust ühendama oma jõud üle eri väärtusahelate ja sektorite. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu toetama käesolevat teatist ja koos sellega esitatavaid teatisi, et digitaalne ühtne turg võimalikult ruttu välja kujundada ja osaleda aktiivselt selle rakendamises tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

(1)

IKT sektori arvele läheb umbes 17 % kõigist teadus- ja arendustegevusele tehtavatest ettevõtluskuludest, PREDICT is.jrc.ec.europa.eu/pages/ISG/PREDICT.html

(2)

 PwC, opportunities and Challenges of the industrial internet (2015), ja Boston Consulting Group: the future of productivity and growth in manufacturing industries (2015).

(3)

Boston Consulting Group (2015), op.cit.

(4)

 Peaaegu 1 % Saksamaa SKP-st.

(5)

LIFE+ uuringutesarja prognoosid, 2016.

(6)

Crozet, M. and Milet, E., Should everybody be in services? CEPII töödokument 2015. 

(7)

Nt seadmesse paigaldatud andurid, mis teatavad kõrvalekalletest töös ja aitavad säästa energiat miljardite eurode väärtuses.

(8)

10 % aruka spetsialiseerumise prioriteetidest on seotud IKT-ga, vt „Mapping Innovation Priorities and Specialisation Patterns in Europe”, JRC-IPTS 2015, s3platform.jrc.ec.europa.eu/-/mapping-innovation-priorities-and-specialisation-patterns-in-europe  

(9)

Nt Vanguardi uue kasvu algatus, mis soodustab piirkondadevahelist täiendavust (vanguardinitiative.eu)

(10)

The Digital Economy & Society Index (DESI), ec.europa.eu/digital-single-market/en/desi  

(11)

Tööstuse seiskohad.

(12)

Eurostat, tööjõu digitaaloskused 2015.

(13)

Programmide „Horisont 2020” ja COSME kavandatud meetmed ning riikide avalik ja eraõiguslik rahastamine umbes 35 miljardit eurot, piirkondlikud investeeringud innovatsioonikeskustesse kuni 5 miljardit eurot ja kaasinvesteeringud esmasesse tootmisvõimsusesse 10 miljardit eurot.

(14)

Võimalike õigusaktide ettepanekute suhtes kehtivad komisjoni parema õigusliku reguleerimise nõuded kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega, SWD(2015) 111.

(15)

Näiteks tööstuse digitaliseerimise ümarlauad, strateegiline poliitikafoorum ja liikmesriikide digitaalse ümberkujundamise paneel.

(16)

Kaasatud on ka avaliku ja erasektori partnerluste juhid.

(17)

Roland Bergeri uurimus tööstuse digitaalvalmiduse kohta.

(18)

PwC uurimus Euroopa tööstuse digitaliseerituse indeksi kohta 2015. aastal.

(19)

Nt Catapult Ühendkuningriigis, Smart Industry Field Labs Madalmaades, Saksamaa VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate keskused, ...

(20)

Euroopa digitaalklastrite kaart Euroopa IKT tõmbekeskuste atlases: is.jrc.ec.europa.eu/pages/ISG/EIPE.html  

(21)

I4MS: www.i4ms.eu , SAE: smartanythingeverywhere.eu , ECHORD++: echord.eu , ACTPHAST: www.actphast.eu , FIWARE: www.fiware.org ja Start-up Europe algatused

(22)

Nt I4MS mentoriprogramm. 

(23)

Täpsemat infot leiate aadressilt ec.europa.eu/research/industrial_technologies/other-ppps_en.html .

(24)

ECSLE on avaliku ja erasektori kolmepoolne partnerlus elektroonikakomponentide ja sisseehitatud tarkvara valdkonnas. EL toetab seda Horisont 2020 raames 1,2 miljardi euroga ning liikmesriigid ja tööstus 1,2 miljardi euroga. Seni on tööstuse investeeringud olnud pea kaks korda nii suured kui avaliku sektori investeeringud ja aastatel 2014–20 peaksid need ulatuma 5 miljardi euroni.

(25)

Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kõrgetasemeline eksperdirühm, juuni 2011.

(26)

See hõlmab umbes viit miljardit eurot, mille EL on näinud ette avaliku ja erasektori toetamiseks programmis „Horisont 2020”, ja umbes 15 miljardit eurot erainvesteeringuid, mille tööstus on neile avaliku ja erasektori partnerlustele eraldanud.

(27)

Juba on olemas näiteks sellised tööstusplatvormid nagu AUTOSAR ( www.autosar.org ) autotööstuses, ISOBUS ( www.aef-online.org ) põllumajandusmasinate sektoris. Töö on pooleli selliste tööstusplatvormide algatuste kallal nagu RAMI ( www.plattform-i40.de ) ja Industrial Data Space ( www.fraunhofer.de ).

(28)

Programmi „Horisont 2020” eelarve.

(29)

Ühisettevõtte ECSEL raames.

(30)

 FIWARE platvorm pakub rakendusliideste kogumit ja avatud lähtekoodiga etalonrakendust, mis hõlbustavad nutirakenduste arendamist mitmes vertikaalses sektoris.

(31)

COM(2014) 442 (lõplik).

(32)

Üksikasjadega saab tutvuda veebilehel www.imi.europa.eu/content/imi-2-call-6-launch .

(33)

Eriti olulised on etalonarhitektuurid ja jagatud testkeskkonnad, sest need pakuvad ühise keele ja testimistaristu, mille abil saavad mitmed osapooled koos lahendusi välja töötada. Lisaks võimaldavad nad koostööd üle eri väärtusahelate, tööstussektorite ja funktsionaalsete kihtide. Eriti olulised on need VKEde ja idufirmade jaoks.

(34)

Komisjon kaalub iga algatuse hindamist digitaalsuse seisukohast. See võib toimuda õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi käigus olemasolevate õigusaktide tagantjärele hindamise ja toimivuskontrolli raames või osana tulevikkuvaatavast mõjuhinnangust ning selle eesmärk on tagada, et õigusaktid oleksid otstarbekad ka digitaalses mõttes.

(35)

Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele, COM(2015) 550.

(36)

„Parem õigusloome innovatsioonipõhisteks investeeringuteks ELI tasandil”, Euroopa Komisjoni talituste töödokument, 2016.

(37)

2015. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa lennundusstrateegia osana ( COM(2015) 613 final, 7.12.2015 ) õigusliku alusraamistiku ettepaneku, mis võimaldaks ohutult arendada droonide käitamist ELis.

(38)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta teatis võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

(39)

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/grand-coalition-digital-jobs