Brüssel,10.3.2016

COM(2016) 129 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta


1.    Sissejuhatus: ühenduse loomine kohtusüsteemide vahel

Euroopa Komisjoni seatud kümnest poliitikaprioriteedist üks on rajada vastastikusel usaldusel põhinev õiguslik ja põhiõiguste ruum. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon otsustanud tugevdada ühiseid vahendeid, mis aitaksid vähendada erinevusi liikmesriikide kohtusüsteemide vahel ja luua seeläbi vastastikust usaldust 1 . Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „võrgustik”) on oma eesmärgilt ja struktuurilt just selline vahend.

Võrgustik alustas tegevust 1. detsembril 2002. See moodustati nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega nr 2001/470/EÜ (edaspidi „otsus”), millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, 2 et parandada, lihtsustada ja kiirendada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat tõhusat õigusalast koostööd. 2009. aastal uuendati otsusega nr 568/2009/EÜ võrgustiku õigusraamistikku ja laiendati selle ülesandeid, tegevust ja liikmeskonna struktuuri 2006. aasta esimese aruande põhjal 3 . Nüüd, pärast veel mitut tegevusaastat ja arvestades lisakohustusi, mis tulenevad ELi viimase aja õigusloomest tsiviil- ja kaubandusasjade valdkonnas, on sobiv hetk koostada vastavalt otsuse artiklile 19 aruanne võrgustiku tegevuse kohta.

Võrgustiku põhiülesanded on 4 :

•    võrgustiku riiklike kontaktpunktide vaheline otsesuhtlus ja kohtuasjade menetlemine;

•    õiguskaitse piiriülese kättesaadavuse hõlbustamine teabe kaudu, mida antakse üldsusele ja õiguspraktikutele teabelehtede ja muude väljaannete abil, mis on kättesaadavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kõikides ELi keeltes;

•    ELi tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate konkreetsete õigusaktide toimimise hindamine ja kogemuste jagamine.

Komisjon püüab senistele saavutustele tuginedes võrgustiku rolli ja ülesandeid 5 edasi arendada. Nagu on öeldud komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatises „ELi õigusalane tegevuskava aastaks 2020”: 6 „Tugevdada tuleks […] olemasolevaid vahendeid”, näiteks võrgustikku, „ning nende potentsiaali tuleks (sh ka veebis) täielikult ära kasutada”. See eesmärk pandi kirja 26. ja 27. juunil 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järgmiste aastate seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilistes suunistes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Suuniste kohaselt „on nüüd üldine prioriteet olemasolevad õigusaktid ja poliitikameetmed järjekindlalt üle võtta ja konsolideerida ning neid tõhusalt rakendada” 7 .

Käesolev aruanne põhineb komisjoni 2014. aastal tellitud uuringul võrgustiku tegevuse kohta (edaspidi „uuring”), mille tulemustega saab tutvuda veebis 8 ja mis sisaldab teavet võrgustiku toimimise kohta. Selle raames on võrgustiku liikmed pidanud omavahel põhjalikke konsultatsioone, sealhulgas veebipõhiselt Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

2.    Võrgustiku ülesehitus ja toimimine

2.1.    Võrgustiku liikmete suhtluse tihendamine

Võrgustiku liikmeskonna struktuur on viimastel aastatel muutunud. Selle peamine põhjus on õigusala töötajate kutseorganisatsioonide lõimimine ja uute ELi õigusaktide vastuvõtmine. Võrgustikul on 505 liiget, 9 kes jagunevad järgmiselt:

liikmesriikide määratud kontaktpunktid (139 liiget);

•konkreetsete ELi õigusaktide 10 ja rahvusvaheliste lepingute alusel määratud keskasutused (124 liiget);

•

•sidekohtunikud (6 liiget);

•muud õigus- või haldusasutused, kelle ülesannete hulka kuulub õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades (166 liiget);

•

•kutseorganisatsioonid, kes esindavad tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate õigusaktide otsese kohaldamisega seotud õiguspraktikuid (70 liiget).

Uuring näitas, et võrgustiku tõhusa toimimise ja täieulatusliku õigusalase operatiivkoostöö tagamise huvides võiks peale varasemate algatuste raames tehtud sammude veelgi parandada võrgustiku kõigi liikmete suhtlust 11 . Seda eesmärki võib aidata saavutada ka riikliku võrgustiku koordineerimistegevus, näiteks riikliku võrgustiku liikmete kohtumised. Mitmes liikmesriigis juba olemas olev hea tava tuleks kasutusele võtta kõikides võrgustikku kuuluvates liikmesriikides. See mitmekordistab teadlikkust võrgustiku tegevusest ja muudab võrgustiku liikmesriikides nähtavamaks 12 . Sellised algatused parandavad nii kõigi võrgustiku liikmete kui ka ELi ja liikmesriikide asutuste koostööd ELi õigusaktide tõhusal rakendamisel tsiviil- ja kaubandusasjades.

2.1.1.    Kontaktpunktid ja nende ressursid

Kontaktpunktidel on võrgustiku tegevuses keskne roll. Nad tagavad võrgustiku igapäevase toimimise liikmesriikide asutuste vahel, tehes samas ka sisemist koordineerimistööd teiste võrgustiku liikmetega. Keskmiselt on liikmesriigid määranud viis kontaktpunkti, seejuures enamik neist kaks-kolm.

Otsuse artikliga 2a nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid kontaktpunktidele piisavad ja asjakohased vahendid personali, ressursside ja tänapäevaste sidevahendite näol. Komisjoni 2014. aasta konsultatsioonid võrgustiku liikmetega näitasid, et osa liikmesriike on oma kontaktpunktidesse määranud mitu töötajat koos sobivate ressurssidega, et võimaldada suhtlemine ja kohalolu Internetis. Need ressursid on eriti vajalikud, sest võrgustikule määratakse üha enam ülesandeid, et tagada ELi õigusaktide praktiline toimimine tsiviil- ja kaubandusasjades. Organisatsioonilised vahendid peavad sellele vajadusele vastama, et kontaktpunktid saaksid tõhusalt neile määratud ülesandeid ja toiminguid täita.

Komisjon on võrgustikuga konsulteerides täheldanud, et kohati on tekkinud raskusi ELi õigusaktide rakendamise aruandlusega, sealhulgas andmete kogumisega ja riiklikku õigust käsitleva info avaldamisega üldsusele. Seepärast peaksid teised asutused kontaktpunkte nende ülesannete täitmisel toetama ja jagama nendega teadmisi.

2.1.2.    Juriidiliste kutsealade lõimimine parema kaasamise teel

Otsusega nr 586/2009/EÜ kehtestati võrgustiku uuendatud õigusraamistik, mille tähtsaim element oli avada võrgustik juriidilist kutseala esindavatele kutseorganisatsioonidele, kes osalevad vahetult tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavas õigusalases koostöös. Nende kaasamine on võrgustiku jaoks oluline samm, mis aitab tagada õigusalase koostöö ja ELi õiguse korrektse kohaldamise kõikide seda rakendavate õiguspraktikute hulgas. Liikmesriikide teatiste põhjal on 2015. aasta aprilli seisuga võrgustiku liikmeteks 70 kutseorganisatsiooni, mis esindavad peamiselt advokaate, notareid ja kohtutäitureid. Samal ajal selgub uuringust, et juriidilist kutseala esindavad kutseorganisatsioonid ei tunne end alati piisavalt kaasatuna 13 . Enamik liikmesriike on teatanud võrgustiku liikmeteks olevatest juriidilist kutseala esindavatest kutseorganisatsioonidest ja ärgitavad neid korrakindlalt võrgustiku tegevuses osalema. Kolm liikmesriiki ei ole sellekohast teadet veel esitanud. Seetõttu on oluline järgida enamiku liikmesriikide head tava kaasata juriidilist kutseala esindavad kutseorganisatsioonid võrgustiku töösse.

Muudetud otsusega võimaldatakse liikmesust ka õigusala töötajatele, kes täidavad kohtulikke ülesandeid konkreetsete ELi õigusaktide alusel. Eriti oluline on see pärimisasju käsitleva määruse (EL) nr 650/2012 kontekstis 14 . Õigusala töötajad, kes osalevad võrgustiku töös selles valdkonnas, saavad kasutada kõiki võrgustiku võimalusi.

Võrgustikul on töised suhted ELi tasandi kutseorganisatsioonide ja -võrgustikega. Nende kuulumist võrgustikku otsusega ette ei nähta. Sellegipoolest kutsutakse neid organisatsioone vaatlejana korrapäraselt kohtumistele ja oma tööd tutvustama ning nad saavad osaleda ka sisulistes aruteludes, kui seda peetakse sobivaks.

2.2.    Võrgustiku töömeetodid

a)    Kontaktpunktide kohtumised, sealhulgas keskasutuste kohtumised

Võrgustiku loomise otsuse kohaselt toimuvad kohtumised on olnud võrgustiku jaoks vajalikud, et vahetada head tava ja kogemusi, selgitada välja võimalikud puudused ning jõuda ühisele arusaamale ELi õigusaktide kohaldamises 15 . Samuti on need tähtsal kohal, et võimaldada võrgustikul lahendada pooleliolevaid taotlusi ja asutustevahelisi probleeme ning võtta vastu ühiselt võrgustikus kokku lepitud otsuseid 16 . Kohtumised on eriti kasulikud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktide tõhusa rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks. Lisaks on neil oluline erinevate osalejate vahelise usalduse loomisel ja ELi õiguse korrektsele kohaldamisele kaasaaitamisel. Otsuses on sätestatud, et kontaktpunktide kohtumised peavad toimuma vähemalt kord kuue kuu jooksul. Ajavahemikul 2009–2015 korraldas komisjon 38 kohtumist. Kontaktpunktide kohtumistel võetakse vaatluse alla mõni konkreetne ELi õigusakt, et võimaldada liikmesriikide spetsialistide teemakeskset osalemist.

Lisaks kontaktpunktide korralistele kohtumistele toimub kõigi võrgustiku liikmete aastakohtumine, kus arutatakse kõikvõimalikke võrgustiku liikmeid huvitavaid küsimusi. Vähemalt kord aastas korraldatakse määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus”) ja ülalpidamiskohustusi käsitleva määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel loodud keskasutuste erikohtumisi.

b)    Kahepoolsed kohtumised

Korraliste kohtumiste kõrval peetakse ka kahepoolseid kohtumisi juhtumi käsitlejate ning Brüsseli IIa määruses ja ülalpidamiskohustuste määruses sätestatud koostöömehhanismides osalevate asutuste vahel. Kohtumiste eesmärk on hõlbustada selliste konkreetsete piiriüleste juhtumite menetlemist, kus lahenduse leidmiseks tuleb liikmesriikide asutustel omavahel kontakteeruda. Need juhtumid on tihti seotud tundlike küsimustega, nagu lapserööv ja ülalpidamiskohustustega seotud nõuded. Komisjon aitab pidada seda liiki kohtumisi konfidentsiaalses õhkkonnas, et liikmesriikide asutuste vahelistele konkreetsetele juhtumitele leitaks tõhusad lahendused. Sellised otsekontaktid on koostööks ja usalduse tugevdamiseks kasulikud ja praktilised 17 . Ajavahemikul 2010–2014 korraldati Brüsseli IIa määruse alusel 204 üksikkohtumist ja 2013.–2015. aastal ülalpidamiskohustuste määruse alusel 107 kohtumist.

c)    Töörühmad

Võrgustikus on moodustatud konkreetsete teemade kaupa töörühmad, millel on tähtis tugifunktsioon. Selliseid ajutisi töörühmi luuakse pidevalt liikmesriikide taotlusel koostöös komisjoniga. Töörühmades võivad oma riiklike kontaktpunktidega kooskõlastatult osaleda kõik võrgustiku liikmed. Töörühmad teevad ettepanekuid võrgustiku mingi meetme kohta, töötavad selle välja ja viivad ellu. Töörühma esimehe määrab üldjuhul riiklik kontaktpunkt või mõni muu võrgustiku liige.

Ajavahemikul 2009–2015 loodi 11 töörühma järgmistes valdkondades:

• Brüsseli IIa statistilised andmed

• Elatisvõlgnevuste vormid

• Ülalpidamiskohustuste määruse VI ja VII lisa juhised

• Perelepitus

• Väiksemate kohtuvaidluste praktiline juhend

• Euroopa maksekäsu praktiline juhend

• Brüsseli I määrus (uuesti sõnastatud) – artikli 26 lõike 2 kohane teavitamine

• Tööandja ja töötaja vaheliste rahvusvaheliste vaidluste kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse praktiline juhend

• Võrgustiku nähtavus

• Pärimisasju käsitleva määruse juhend kodanikele

• Välisriigi õiguse kättesaadavust puudutav teabevahetus pärimisasju käsitleva määruse alusel

d)    Juhtumite menetlemine ja taotluste töötlemine kontaktpunktides

Üks võrgustiku põhiülesandeid on soodustada tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate asutuste vahelisi otsekontakte. See on eriti oluline juhtumite menetlemise seisukohalt ja võimaldab käsitleda asjaomaseid ELi õigusakte juhtumipõhiselt. Võrgustiku konsultatsioonide käigus kogutud andmed annavad vastuolulise, ehkki mittetäieliku pildi, mis näitab, et võrgustiku kasutamisel sel otstarbel esineb väga suuri lahknevusi. See tähendab, et võrgustiku koostöömehhanisme tuleks selles vallas paremini ära kasutada.

e)    Võrgustiku elektroonilised vahendid ja suhtlusmeetodid

Võrgustik kasutab praegu dokumentide, eelkõige võrgustiku liikmete nimekirja ja kohtumiste dokumentide postitamiseks komisjoni sisevõrku CIRCA. Paraku puudub liikmesriikides elektrooniline taotluste käsitlemise süsteem.

Otsusega on ette nähtud kontaktpunktide esitatud teabel põhineva piiratud juurdepääsuga turvalise elektroonilise registri kasutamine 18 . Eelmist sel eesmärgil loodud süsteemi peeti igapäevasel kasutamisel liiga töömahukaks ja sellest loobuti. Seetõttu püsib endiselt vajadus kontaktpunktide vahel menetletavate juhtumite tõhusa registreerimise järele. Abi oleks taotluste automaatset registreerimist võimaldavast elektroonilisest teabeedastusvahendist, mis kõrvaldaks bürokraatlikud tõkked, lihtsustaks statistiliste andmete kogumist ja parandaks eelnimetatud punktis d viidatud võrgustiku koostöömehhanismide kasutamist.

Komisjon kavatseb sellega seoses hinnata rahalisi ja tehnilisi aspekte, mis võimaldaksid luua eespool nimetatud otstarbeks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu ligipääsetava vahendi või kohandada olemasolevat vahendit. Eeskujuks võiks olla ühtne turg, kus alates 2008. aastast lihtsustab seda liiki koostööd siseturu infosüsteem (IMI) 19 .

3.    Olemasolevate õigusaktide hindamine ja andmete kogumine

Võrgustiku üks peamisi eesmärke on jälgida liidus kehtestatud õigusaktide kohaldamist ja neid hinnata. Selleks vajalikke statistilisi andmeid ei koguta veel piisaval määral. Statistiliste andmete ja tõendusmaterjali kogumine on juba olemasolevate tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate ELi õigusaktide toimimise nõuetekohaseks hindamiseks möödapääsmatu, sest see on tähtis element, mis tagab parema õigusloome põhimõtete kohaldamise, nagu märgitakse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatises „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” 20 . Parema õigusloome suuniste 21 kohaselt tuleb kindlaks teha, mis tõendusmaterjali saaks koguda ning kellelt ja millal tuleks seda koguda.

Liikmesriigid ja komisjon peavad püüdma ühiste jõupingutuste abil kindlaks määrata, mida tuleks iga tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva ELi õigusakti puhul olulisteks andmeteks pidada. Selle põhjal saaksid liikmesriigid kehtestada statistiliste andmete kogumise raamistiku, mis hõlmaks olulise teabe kogumist iga ELi õigusakti kohta. Et optimeerida võrgustiku kaudu statistika kogumise meetodeid, standardeid ja määratlusi, võib pidada nõu Eurostatiga, tehes seejuures igakülgset koostööd kontaktpunktide ja võrgustikus tegutsevate keskasutustega. Sellega samal ajal võiksid liikmesriigid kohandada oma õigus- ja haldusasutuste andmekogumissüsteeme.

4.    Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine

4.1.    Euroopa e-õiguskeskkonna arendamine ja rakendamine

Juba tegevuse algusest peale on võrgustiku üks põhiülesandeid 22 olnud luua üldsusele ette nähtud veebipõhine infosüsteem, milles on ELi õigusaktid, riigisisesed meetmed nende rakendamiseks, riiklikud õigusaktid, rahvusvahelised dokumendid ning Euroopa Kohtu asjaomane kohtupraktika. Võrgustik toetab seetõttu jõuliselt e-õiguskeskkonna edasiarendamist. Seda kinnitati nõukogu Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas 2014–2018 23 .

2016. aastal peaks jõudma lõpule võrgustiku veebilehe üleviimine Euroopa e-õiguskeskkonna portaali. Et parandada võrgustiku nähtavust Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis ja muuta võrgustiku pakutav sisu paremini kättesaadavaks, arendatakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis võrgustiku jaoks välja eraldi rubriiki. Rubriigi all avanevad leheküljed peaksid olema selgelt tähistatud võrgustiku logoga. Need funktsioonid tuleb täielikult siduda muude õiguspraktikutele mõeldud vahenditega, näiteks Euroopa justiitsatlasega tsiviilasjades, tulevase kohtute andmebaasiga või dünaamiliste vormidega, mis on seotud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis olevate ELi õigusaktidega.

Võrgustik pakub muu hulgas teabelehti, milles käsitletakse õiguskaitse kättesaadavusega seotud teemasid liikmesriikides. Teabelehed annavad infot riiklike õigusaktide ja menetluste kohta. Erilist tähelepanu pööratakse teemadele, mis on seotud õiguskaitse kättesaadavusega ja juurdepääsuga välisriikide õigusele.

Praeguseks on võrgustik üles pannud 10 695 lehekülge liikmesriikide õigusega seotud teabelehti, mida 2014. aastal vaadati kokku 359 184 korda (keskmiselt 29 932 vaatamist kuus). 2015. aastal kasvas see arv märkimisväärselt, kerkides 2 994 122ni (keskmiselt 249 510 vaatamist kuus) pärast seda, kui kättesaadavaks olid tehtud teabelehed pärimise, perelepituse, kohaldatava õiguse ja elatisnõuete kohta, ning arvatavasti komisjoni spetsiaalse teavituskampaania tõttu pärast 17. augustit 2015, mil hakati kohaldama määrust (EL) nr 650/2012 pärimisasjade kohta.

Siseriiklikke õigusakte ja menetlusi käsitlevate lehekülgede sisu on koostatud riikide tasandil ning võrgustiku e-õiguskeskkonna riiklikud sisuhaldurid kontrollivad ja uuendavad neid korrapäraselt.

Praegu on saadaval teabelehed järgmistel teemadel.

• Kohtualluvus

• Kohtusse pöördumine

• Maksekäsumenetlus

• Väiksemad kohtuvaidlused

• Lahutus

• Kohtuotsuste täitmise menetlused

• Tõendite kogumine

• Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu

• Menetlustähtajad

• Infotehnoloogia kasutamine kohtumenetluses

• Lapse seaduslik äraviimine

• Elatisnõuded

• Vanemlik vastutus

• Maksejõuetus

• Pärimine

• Vahendamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul

• Dokumentide kättetoimetamine

• Kohaldatav õigus

Koostamisel on teabelehed veel kolmel teemal: seadusjärgne viivis, tõendite kogumine ja võrgustiku ülesehitus eri riikides. Euroopa e-õiguskeskkonna portaali sisuhaldussüsteemi raames välja töötatud seirevahendite abil tuleb tagada olemasolevate teabelehtede korrapärane ajakohastamine, usaldusväärsus ja keeleline täpsus.

Veel üks valdkond, kus võrgustik võib riikide asutustele head tuge pakkuda, on kohtute vaheliste piiriüleste videokonverentside koordineerimine ja korraldamine.

4.2.    Juhendid ELi õigusaktide kohta

ELi õigusaktide tõhusamaks kohaldamiseks on võrgustik koostanud kodanikele ja õiguspraktikutele mõeldud juhendid, mille eesmärk on edendada kohtutes ja õiguspraktikute hulgas ELi õiguse ühetaolist kohaldamist tsiviil- ja kaubandusasjades. Juhendid on mõeldud kodanikele või kohtutele ja õiguspraktikutele.

Ajavahemikul 2009–2014 valmisid järgmised juhendid.

Juhendid kodanikele

Juhendid õiguspraktikutele

• Euroopa Liidu piiriülesed tsiviilkohtumenetlused

• Õigusalane koostöö tsiviilasjades Euroopa Liidus

• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

• Brüsseli IIa määruse kohaldamine

• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohaldamine

• Euroopa maksekäsumenetluse määruse kohaldamine

• Euroopa täitekorralduse määruse kohaldamine

Need väljaanded on 23 keeles olemas Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis, 24 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi veebilehel ja ELi raamatupoes. Uuringu tulemused näitasid, et vastajad andsid võrgustiku väljaannetele positiivse hinnangu. Ligi 70 % märkis, et õiguspraktikute juhendid täitsid nende vajadused. Teabelehti hindas oma vajadustele vastavaks 60 % 25 .

Sellegipoolest tasuks neid juhendeid rohkem tutvustada, näiteks õiguspraktikute koolitustel ja muudel üritustel. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis tuleb hõlbustada nende juurdepääsetavust ja kõikide võrgustikku kuuluvate asutuste veebilehtedele tuleks panna lingid juhenditele.

4.3.    Muud praktilised vahendid

Võrgustik loob ka muid praktilisi vahendeid. Neid arendatakse kontaktpunktide algatusel siis, kui tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate ELi õigusaktide rakendamisel ilmneb selleks konkreetne vajadus.

Ajavahemikul 2009–2014 on edendatud järgmisi algatusi.

Vahend

Ülesanded

Statistika kogumine Brüsseli IIa määruse alusel

Brüsseli IIa määruse mehhanismide hindamine

Vabatahtlik elatisvõlgnevuste arvutusvorm

Lihtsustab elatisvõlgnevuste arvutamist

Elatisnõuete vormide juhend

Lihtsustab ülalpidamiskohustuste määruse vormide täitmist

Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 26 lõike 2 kohane vabatahtlik teavitamine

Kohtutele mõeldud vabatahtlik standardtekst kodanike teavitamiseks nende õigusest vaidlustada kohtu pädevus

5.    Võrgustiku nähtavus

5.1.    Nähtavus õiguspraktikute ja kodanike seas

Võrgustiku potentsiaali saab hästi ära kasutada vaid juhul, kui õiguspraktikud teavad sellest ja selle pakutavatest vahenditest. Seepärast tuleb riikide ja ELi tasandil astuda samme võrgustiku üldise nähtavuse parandamiseks.

Võrgustiku nähtavuse tase sõltub peamiselt liikmesriikide enda struktuuridest. Liikmesriikides, kus on olemas ametlik riiklik võrgustik, paistab kõikide sidusrühmade vaheline teabevoog paremini toimivat, mis muudab võrgustiku nähtavamaks.

Võrgustiku aastakohtumisel 2015. aasta veebruaris lepiti kokku, et kõige tähtsamaks ülesandeks saab võrgustiku nähtavuse parandamine mitte üksnes õiguspraktikute, vaid ka kodanike hulgas. Sellekohane tegevus peaks parandama võrgustiku nähtavust Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis, suurendama väljapaistvust riiklikel veebilehtedel, sotsiaalmeedias ja kohtutes ning juriidilise kutseala esindajate hulgas trüki- ja veebimaterjali abil. Veebruaris 2015 võttis komisjon kasutusele Twitteri teemaviite #EJNcivil, mida on kasutatud võrgustiku töötulemuste levitamiseks. Lisaks on võrgustikul alati olnud keskne roll Euroopa õiguspäeva edendamisel ning liikmesriigid võiksid kasutada seda suhtluskeskkonnana, kus algatada piiriüleseid üritusi.

Seepärast on oluline ka võrgustiku läbipaistev toimimine. Võrgustikul ja seda kasutada soovijatel oleks kasu sellest, kui üldsus pääseks juurde teabele kohtumiste päevakorra kohta ja kohtumiste tulemuste kokkuvõtetele. Tuleb märkida, et võrgustiku toimimist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, mille sätete kohaselt on võrgustiku dokumendid kättesaadavad.

5.2.    Kontaktid teiste võrgustikega

Koostoime muude samu eesmärke taotlevate võrgustike ja valitsustevaheliste organisatsioonidega aitab võrgustikul täita otsuses sätestatud põhifunktsioone ja ülesandeid ning on ette nähtud otsuse artikli 12a lõikega 1.

Selleks teeb võrgustik koostööd kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö Euroopa võrgustiku 26 , Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) 27  ja Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga (ECC-Net) 28 . Eriti tihe on võrgustiku koostöö EJTNiga algatuste raames, mis on seotud õigusalase koolitusega ELi tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate õigusaktide valdkonnas. Selle koostöö eesmärk on jagada eksperditeadmisi ja leida võrgustiku kaudu konkreetseid teemasid, mille puhul võiks EJTN õigusalast koolitust pakkuda.

Lisaks tuleks edasi arendada kontakte muude võrgustikega nagu Teie Euroopa Nõuanne 29 ja Solvit. Neid muid võrgustikke tuleks kutsuda kohtumistele, kus arutatavatel teemadel nad võiksid kaasa rääkida.

6.    Järeldused ja soovitused

Võrgustik on toetanud jõuliselt liikmesriikide vahelist tõhusat õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades ning selle liikmete igakülgne osalemine kujutab endast ELi tsiviilõiguse acquis’ igapäevase rakendamise lahutamatut osa. Võrgustiku soodsat arengut on hoogustanud ka otsuse 2009. aasta muudatused. Võrgustiku töö on olnud tõhus, ehkki selle toimimist saab olemasolevas õiguslikus raamistikus parandada. Komisjon järeldab sellest, et otsuse muutmiseks vajadus puudub.

Käimasolevaid algatusi arvesse võttes on siiski valdkondi, kus võrgustik saaks suurendada oma suutlikkust, et täita oma kohustust tagada ELi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö dokumentide sujuva rakendamine. Komisjon on sõnastanud seitse põhipunkti võrgustiku tegevuse edasiseks parandamiseks:

1) kooskõlas otsusega ja mõne liikmesriigi parimaid tavasid järgides tuleks riikide tasandil anda kõikidele kontaktpunktidele vajalikud ressursid ja riikliku tasandi toetus, et tulla järjest kasvavate ülesannetega tõhusalt toime;

2) mitme liikmesriigi parima tava eeskujul tuleks kõikides liikmesriikides luua riikliku tasandi võrgustik, mis ühendaks võrgustiku liikmed igas riigis, tagaks suhtluse riiklikul tasandil ning teadmiste vahetamise ja teabe kogumise;

3) tagada tuleks kohtunike, muude õigusasutuste ja õigusala töötajate parem lõimimine kogu võrgustiku tegevusse;

4) tugevdada tuleks koostoimet sarnaseid eesmärke taotlevate muude Euroopa võrgustikega; 

5) võrgustiku nähtavust tuleks veelgi parandada, eriti käimasolevas töös oma kohalolu suurendamiseks ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali erirubriigi kaudu, samuti tuleb suurendada võrgustiku silmapaistvust nende riiklike institutsioonide veebilehtedel, millesse võrgustiku liikmed kuuluvad, ning levitada teavet sotsiaalmeedias ja muudes teabevahetuskanalites;

6) edasi tuleks arendada võrgustiku rolli olemasolevate dokumentide järelhindamisel, tuvastades ja kogudes riikide andmekogumissüsteemide kaudu olulisi statistilisi andmeid;

7) komisjon kavatseb hinnata rahalisi ja tehnilisi aspekte, et luua elektrooniline teabeedastusvahend või kohandada olemasolevat vahendit, mida kontaktpunktid saaksid kasutada turvaliseks teabevahetuseks ja registreerimiseks.

Vastavalt komisjoni teatisele ELi õigusalase tegevuskava kohta aastaks 2020, Euroopa Ülemkogu 26. ja 27. juuni 2014. aasta strateegilistele juhistele ning kooskõlas otsuse artikliga 19 juhindutakse järgmises aruandes senistest järeldustest ning hinnatakse võrgustiku tegevuse mõju tervikuna.

(1)

Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile, Jean-Claude Juncker, Strasbourg, 15.7.2014, 7 peatükk.

(2)

EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

(3)

KOM(2006) 203 (lõplik), 16.5.2006.

(4)

Otsuse artikkel 3.

(5)

Otsuse I, II ja III jaotis.

(6)

COM(2014) 144 (final), 11.3.2014, punkti 4.1 alapunkt v.

(7)

Euroopa Ülemkogu järeldused (26.–27.6.2014), punkt 3.

(8)

  http://bookshop.europa.eu/en/evaluation-of-the-activities-of-the-european-judicial-network-in-civil-and- commercial-matters-pbDS0114824/?CatalogCategoryID=luYKABst3IwAAAEjxJEY4e5L.

(9)

Taani ei osale võrgustiku töös, kuid võib osaleda võrgustiku kohtumistel vaatlejana.

(10)

Keskasutusi käsitletakse järgmistes ELi õigusaktides: määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli IIa määrus), määrus (EÜ) nr 1393/2007 dokumentide kättetoimetamise kohta, määrus (EÜ) nr 4/2009 ülalpidamiskohustuste kohta ja määrus (EÜ) nr 1206/2001 tõendite kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

(11)

Uuring, lk 35.

(12)

Uuring, lk 39.

(13)

Uuring, lk 33.

(14)

Määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 2 mõiste „kohus” ei hõlma üksnes kohtulikke ülesandeid täitvaid kohtuid ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notareid või registribüroosid, kellel on kohtulikud ülesanded.

(15)

Otsuse II jaotis.

(16)

Uuring, lk 45, 46.

(17)

Uuring, lk 47.

(18)

Otsuse artikli 8 lõige 3.

(19)

Siseturu infosüsteem on määrusega (EL) nr 1024/2012 kehtestatud mitmekeelne veebipõhine elektrooniline teabevahetussüsteem.

(20)

COM(2015) 215 (final).

(21)

SWD(2015) 111 (final), lk 43.

(22)

Otsuse artiklid 14–18.

(23)

ELT C 182, 14.6.2014, lk 2.

(24)

 Võrgustiku väljaanded on kättesaadavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis https://e-justice.europa.eu/content_ejn_s_publications-287-et.do?init=true.  

(25)

Uuring, lk 51.

(26)

 http://www.ejn-crimjust.europa.eu/ejn/.

(27)

  http://www.ejtn.eu.  

(28)

  http://ec.europa.eu/consumers/solving_consumer_disputes/non-judicial_redress/ecc-net/index_en.htm.  

(29)

  http://europa.eu/youreurope/advice.