EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.3.2016

COM(2016) 127 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine

{SWD(2016) 50 final}
{SWD(2016) 51 final}

1. Sissejuhatus

Komisjoni president Juncker teatas Euroopa sotsiaalõiguste samba loomisest Euroopa Parlamendis 9. septembril 2015 peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta. See algatus on osa komisjoni tegevusest, et luua tihedam ja õiglasem majandus- ja rahaliit, 1 ning osa komisjoni 2016. aasta tööprogrammist.

Komisjoni president Juncker ütles oma kõnes: „Me peame tõhusamalt liikuma õiglase ja tõeliselt üleeuroopalise tööturu suunas. (...) Osana sellest püüdlusest tahan ma välja arendada Euroopa sotsiaalõiguste samba, mis võtab arvesse Euroopa ühiskonna ja tööturu muutumist ning on suunanäitaja euroala uuendatud lähenemisprotsessis. Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks täiendama ELi ühiseid saavutusi töötajate kaitsmisel. Ma loodan, et sotsiaalpartnerid võtavad selles protsessis enda kanda keskse rolli. Usun, et on hea mõte alustada selle algatusega euroala piires, võimaldades teistel ELi liikmesriikidel soovi korral sellega liituda.”

Käesolevas teatises esitatakse edasised sammud Euroopa sotsiaalõiguste samba loomiseks. Selles tuuakse välja algatuse põhjused, lahatakse selle rolli, ulatust ja laadi ning käivitatakse ulatuslikud konsultatsioonid, mille eesmärk on koguda tagasisidet. Samba esimene, esialgne kava on arutelu hõlbustamiseks lisatud käesolevale teatisele. Teatisele on lisatud kaks talituste töödokumenti: esimeses töödokumendis kirjeldatakse põhilisi majanduslikke, tööhõivealaseid ja ühiskondlikke suundumusi, millele sammas tugineb ja millega seotud küsimuste lahendamisele peaks see kaasa aitama, ja teises meenutatakse kõige enam asjasspuutuvaid õigusakte ELi tasandil 2 . 

2. Miks on Euroopa sotsiaalõiguste sammas vajalik

2.1. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus

ELi tasandi meede kajastab liidu aluspõhimõtteid ja tugineb veendumusele, et koos majanduse arenguga paraneb sotsiaalne areng ja ühtekuuluvus ning et sotsiaalpoliitikat tuleb – tagades samas euroopalike väärtustega kooskõlas olevad sobivad turvavõrgustikud – käsitada tootliku tegurina, mis vähendab ebavõrdsust, loob töökohti ja toetab Euroopa inimkapitali arengut. Seda veendumust toetavad tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas saavutatud tulemused. Parimate majandustulemustega liikmesriikides on välja töötatud kaugeleulatuvam ja tõhusam sotsiaalpoliitika, kuid see ei johtu ainult majandusarengust, vaid sotsiaalpoliitika on majanduskasvu mudeli oluline osa. Selle võti on niisuguste sotsiaalhoolekandesüsteemide ja tööturuasutuste loomine, mis täidavad neile antud ülesandeid ja toetavad töökohtade loomist.

See lähenemisviis on käesoleva komisjoni koosseisu majanduse tegevuskava keskmes, mida kinnitab 2016. aasta majanduskasvu analüüs. Keskendudes struktuurireformide, investeeringute ja vastutustundliku eelarvepoliitika edendamisele, on komisjon selgelt tähelepanu keskmesse tõstnud sotsiaalsed kaalutlused ja sotsiaalse õigluse.

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on tööhõive- ja sotsiaalpoliitika määratlemine eelkõige liikmesriikide pädevuses. See hõlmab tööõigust ja hoolekandesüsteemide korraldust. Kõnealune pädevus on sätestatud ELi aluslepingutes, mis näevad samas Euroopa Majandusühenduse loomisest alates liidule ette võimaluse liikmesriikide meetmeid täiendada. Euroopa Liidu lepingu artikkel 3 kajastab seda üldist eesmärki, mille kohaselt liit „taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.”

Seepärast on Euroopa ühtse turu loomine ja arendamine toimunud paralleelselt ELi sotsiaalõigustiku arenguga, et tagada võrdsed võimalused, piirata sotsiaalse dumpingu või madalaimate töötasude võidujooksu ohtu ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni. See on ka põhjus, miks tööhõive- ja sotsiaalküsimused on alates 1990ndatest aastatest olnud oluline osa ELi majanduspoliitika koordineerimisest, mida nüüd teatakse Euroopa poolaastana. Euroopa sotsiaalõiguste samba aluseks olev põhimõte järgib seda loogikat ja on kooskõlas kahe vajadusega: ületada kriis ja minna edasi, ning liikuda tihedama ja õiglasema majandus- ja rahaliidu suunas.

2.2. Ületada kriis ja minna edasi

Euroopa on toibumas oma viimaste aastakümnete tõsiseimast kriisist: iga liikmesriik ja EL tervikuna võitlevad kriisi põhjustatud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, püüdes prognoosida tulevasi arenguid. Kriisil on olnud Euroopa ühiskonnale ja majandusele ränk ja nähtav mõju. Sotsiaalhoolekandesüsteemid on mõningaid tagajärgi pehmendanud, kuid tööpuudus on suurenenud, märkimisväärne osa elanikkonnast elab vaesuse piiril, riiklikud vahendid on peaaegu ammendatud ning riikide majandusnäitajad erinevad üksteisest silmnähtavalt. Eelkõige töötus on juba aastaid avaldanud üksikisikutele ja ühiskonnale ränka mõju: siiani on töötu ja otsib tööd ligikaudu 22 miljonit inimest (ligi 17 miljonit euroalal), kellest 10 miljonit on tööd otsinud juba üle aasta.

Kriis on teatavaid põhjalikumaid pikaajalisi suundumusi osaliselt ka varjanud ja teisi omakorda paremini välja toonud. Nende hulka kuuluvad näiteks muutused ühiskonna-, pere- ja töökorralduses; pikem ja eripalgelisem tööelu; mitmekesisem tööjõud ja uute töövormide levik; sellise vastuolu ilmnemine, mille kohaselt haridustase tõuseb, kuid laialdased oskused ei vasta tööturu nõudlusele; suurenenud ebavõrdsus; eeldatava eluea pikenemise ja elanikkonna vananemisega kaasnevad uued vajadused ja võimalused; tehnoloogilised muutused ning ühiskonna ja majanduse digiteerimine.

Töökorralduse ja laiemalt ka ühiskonnakorralduse ees seisvate probleemide ulatus ja sisu on 20. sajandiga võrreldes põhjalikult muutunud ja tekkinud on palju uusi või tulevasi suundumusi, millega Euroopal tuleb kohanduda. Sotsiaalpoliitika eesmärgid ja selle suutlikkus neid eesmärke täita on tõsiselt proovile pandud ning Euroopa võime saavutada tööturu ja hoolekandesüsteemide sujuv ja õiglane toimimine on aluseks tema suutlikusele tõsta tootlikkust, üleilmselt konkureerida, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja tõsta jätkuvalt oma kodanike elatustaset.

Selline mõtteviis leiab üha enam kõlapinda nii rahvusvahelisel tasandil kui ka igas liikmesriigis 3 . Vaatamata ebakindlusele tuleviku suhtes leiab üha enam tõendust ja üleilmset üksmeelt see, et majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu vahelist seost peab tugevdama, et ebavõrdsus takistab majandusarengut ning et tuleb luua kaasavam majanduskasvu mudel, nagu on välja toodud ÜRO poolt 2015. aasta septembris vastu võetud säästva arengu eesmärkides ja korratud G20 järeldustes. See üleilmne tegevuskava põhineb peamiselt suurel hulgal teadusuuringutel, mille on läbi viinud sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Maailmapank, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Rahvusvaheline Valuutafond.

Nendes väljaannetes rõhutatakse, et inimkapitali investeerimine on üks pikaajalise majanduskasvu, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse arengu vahelistest ülekandemehhanismidest. Neis kinnitatakse ka, et sissetulekute ebavõrdsusel võib olla võimalikule majanduskasvule pikaajaline negatiivne mõju, kuna see süvendab ja kinnitab olemasolevaid ebavõrdseid võimalusi, piirab oskuste arendamist ning takistab sotsiaalset ja tööalast liikuvust. Arenenud majandusega riikides, kus heaolu põhineb tootlikkuse kasvul ja innovatsioonisuutlikkusel, kujutab sotsiaalne ja majanduslik võimekus endast ühe medali kahte külge.

Kaasaegne sotsiaalpoliitika peaks tuginema võrdsetel võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil ära kasutada.

2.3. Liikumine tihedama ja õiglasema majandus- ja rahaliidu suunas

Euroala riigid on õppinud viimaste aastate kriisist ning alustanud integreerimist ja konsolideerimist. See hõlmab ka sotsiaalset mõõdet. Viie juhi esitatud aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu 4 loomise lõpuleviimisest on rõhutatud, et „Euroopa Liit peaks püüdlema sotsiaalvaldkonnas AAA-reitingu saamise poole” ning „selleks et majandus- ja rahaliit oleks edukas, peaksid tööturg ja sotsiaalhoolekandesüsteemid toimima hästi ja õiglaselt kõigis euroala liikmesriikides”. Aruandes kinnitatakse, et ei ole olemas ühtset, kõigile sobivat vormi, kuid osutatakse, et probleemid on liikmesriikides sageli sarnased. Samuti kutsutakse aruandes üles pöörama rohkem tähelepanu tulemuste saavutamisele tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, mis on osa laiemast ühtlustamisprotsessist, et luua kogu euroalal vastupanuvõimelisemad majandusstruktuurid.

See ei ole üksnes poliitiline või sotsiaalne vajadus, vaid ka majanduslik vajadus: viimase pooleteise aastakümne kogemus on näidanud, et tasakaalu pikaajaline häire ühes või mitmes liikmesriigis võib ohustada euroala toimimist tervikuna, ning kui olukord kiiresti ei parane, võib see põhjustada veelgi suuremat ebavõrdsust. 2007.–2008. aasta kriisi järel on euroala muutunud heterogeensemaks, kuna mõned riigid said eriti kannatada, ja sellise heterogeensuse vähendamine võtab aega. Tulevikku vaadates on selge, et euroala tulevane edukus sõltub suurel määral riiklike tööturgude ja tervishoiusüsteemide tõhususest ning majanduse suutlikkusest tagasilöökidega toime tulla ja nendega kohanduda.

Toimivatel ja kaasavatel tööturgudel tuleb tõhusalt ühendada paindlikkus ja turvalisus, mis võimaldab saavutada suuremat tööhõivet ja kohanemisvõimet. Sellega seotud „turvalise paindlikkuse” käsitusviis ei ole uus, kuid kriisi järel ning muutuvat tööelu arvesse võttes on aeg ümber hinnata see, kuidas kõnealust käsitlusviisi on kõige paremini võimalik praktikas rakendada. Ettevõtjad on huvitatud prognoositavast ja õiguslikult kindlast ettevõtluskeskkonnast, kvalifitseeritud ja tootlike töötajate ligimeelitamisest, kuid samas tuleb neil kohaneda turul valitseva kiiresti muutuva tegeliku olukorraga. Töötajad on huvitatud kindlast töökohast ja sissetulekust, sellest, et neil oleks võimalik ühitada töö- ja eraelu, kuid nad soovivad oma tööelus ka uusi väljakutseid ja võimalust kohaneda ning elukestva õppe teel teadmisi ja oskusi koguda. Töötud ja tööturult eemale jäänud inimesed otsivad sageli võimalust pääseda sellisesse töömaailma, kus nad ei lange madalalt tasustatud ja madalakvaliteedilise töö lõksu või kus neile ei tagata põhilisi sotsiaalseid õigusi. Majandus ja ühiskond, eriti euroalal, on huvitatud oskuste paremast arendamisest ja kasutamisest, suuremast suutlikkusest ja vastupanuvõimest, sotsiaalsest ühtekuuluvusest ning õiguste, kohustuste ja sissetuleku õiglasest ja tõhusast jaotusest, ka põlvkondade vahel.

Samal ajal on kõrge töötuse määr ja rahvastiku vananemine koos riigi rahandusel lasuva survega ning vajadusega vähendada makromajanduslikust tasakaalustamatusest tulenevat ülekanduvat mõju riikide vahel tekitanud küsimusi riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide tõhususe kohta mitmest vaatepunktist: esiteks, mis puudutab nende piisavust ja eelarve jätkusuutlikkust, pidades silmas muutuvaid sotsiaalseid vajadusi, sealhulgas vajadust tegeleda vaesuse probleemiga; teiseks, mis puudutab nende mõju töökohtade loomisele, nii tööandjate kui ka tööotsijate seisukohast, sealhulgas nende suutlikkust muuta töö tasuvaks ja edendada töötajate oskusi ja võimalusi ühiskonnas täiel määral osaleda; ning kolmandaks asjaolu, mis on eriti oluline euroalal ja mis puudutab nende süsteemide suutlikkust leevendada makromajanduslikke tagasilööke ja täita automaatse stabiliseerimise ülesandeid. Kõrge tööhõive tase, madal töötuse määr ja hästi läbimõeldud sotsiaalhoolesüsteemid on riigi rahanduse usaldusväärsuse jaoks määrava tähtsusega tegurid ning liiga suured erinevused tööturu ja sotsiaalse suutlikkuse näitajates võivad olla ohuks euroala toimimisele. Osana ELi tasandi eelarvejärelevalve parandamiseks tehtud sammudest on riigi rahanduse – millest sotsiaalhoolekandesüsteemid moodustavad olulise osa – kvaliteeti käsitlev arutelu juhtinud kõrgendatud tähelepanu avaliku sektori tulude ja kulude õiglust ja tõhusust puudutavatele küsimustele.

2.4. Pikaajalistele kogemustele tuginemine

Euroopa sotsiaalõiguste sammas saab toetuda rikkalikele kogemustele ja tavadele: paljudes valdkondades asuvad parimate tulemuste saavutajad Euroopas ja neis valdkonades on lahendused hästi teada. Võttes aga arvesse tänaste väljakutsete ulatust, ei ole enesega rahulolu ja olemasoleva olukorraga leppimine lahendus. Kogu maailmas toimuvatest kiiresti muutuvatest oludest on palju õppida.

Võttes arvesse, et olukord on liikmesriigiti väga erinev, saab sotsiaalõiguste sammas tugineda ka riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil jagatud ühistele väärtustele ja põhimõtetele. Need väärtused ja põhimõtted on kesksel kohal sellistes viitedokumentides nagu Euroopa Liidu leping (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping), põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu Kohtu praktika ning rahvusvahelistes dokumentides nagu Euroopa sotsiaalharta, mille võttis vastu Euroopa Nõukogu, ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitused.

Sellised raamistikud hõlmavad sageli paljusid valdkondi, kus määratletakse üldpõhimõtted või miinimumstandardid, mida riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil täiendatakse. Seega ei ole põhiline probleem Euroopas tingimata seotud õiguste tunnustamisega, vaid pigem nende tegeliku kasutamise ja rakendamisega, võttes arvesse kiireid muutusi sotsiaalses, õiguslikus ja majanduslikus keskkonnas.

Komisjon on aastate jooksul käivitanud mitu algatust, et tõhustada jõupingutusi olulistes valdkondades ja uuendada ELi sotsiaalset õigustikku. Sellised jõupingutused järgivad parema õigusloome põhimõtteid: see ei tähenda vähem õigusloomet, vaid sellist lähenemisviisi, milles võetakse täiel määral arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju kohapeal, tagamaks, et iga algatus saavutab oma eesmärgi parimal viisil. Käesoleva ametiaja jooksul on komisjon võtnud kasutusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid aastateks 2014–2020, millest ligikaudu 20 % eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Komisjon on veel tegelenud mitmete küsimustega, näiteks:

suurema tähelepanu osutamine sotsiaalküsimustele majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastas, sotsiaalsete näitajate kasutamine nn makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses, „sotsiaalse võrdleva hindamise” edendamine ja uue Kreeka stabiilsustoetuste kava sotsiaalse mõju hindamine;

sotsiaalsete eesmärkide süvalaiendamine sellistes juhtalgatustes nagu Euroopa investeerimiskava, energialiit ja digitaalne ühtne turg;

strateegilise kohustuse esitamine soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019;

noortegarantii, millega tagatakse, et kõik alla 25-aastased noored saavad konkreetse kvaliteetse pakkumise nelja kuu jooksul pärast ametlike õpingute lõpetamist või töötuks jäämist, loomiseks liikmesriikidele antud rahalise toetuse võimalikult kiire rakendamine;

suunised liikmesriikidele pikaajaliste töötute taasintegreerimiseks tööturule;

ettepanek Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmiseks, et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu olulistele kaupadele ja teenustele ühisturul.

ettepanek vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv, et edendada põhimõtet „võrdne tasu sama töö eest samas asukohas”.

2016. aastal on käimas ka töö mitme täiendava aspekti kallal, mis jätkub paralleelselt sotsiaalõiguste samba üle peetava konsultatsiooniga: uus algus töötavate vanemate töö- ja eraelu ühitamise edendamisel; Euroopa oskuste tegevuskava; 24 töötervishoiu ja tööohutuse alase direktiivi põhjalik hindamine; mis peaks aitama hinnata nende asjakohasust, tõhusust ja sidusust, et säilitada kõrgetasemeline töötajate tervise ja ohutuse kaitse, pidades silmas uusi ohte, samas lihtsustades ja ajakohastades kohaldatavaid õigusakte, ning hõlbustama nende kasutuselevõttu VKEde poolt. Need näited ilmestavad seda, millist toetavat, suunavat ja kujundavat rolli võib EL sotsiaalvaldkonnas täita ja millised vajadused edasiseks tegevuseks võivad pärast kõnealuse samba loomist tekkida.

Üheks komisjoni peamistest prioriteetidest on ka ergutada sotsiaalset dialoogi kõikidel tasanditel. Pärast 2015. aasta märtsis toimunud kõrgetasemelist konverentsi sotsiaaldialoogi ellukutsumiseks on ELi sotsiaalpartnerid sektoriülesel tasandil kokku leppinud ühises põhjalikus tööhõive analüüsis ja ühises tööprogrammis aastateks 2015–2017. Alustatud on läbirääkimisi aktiivsena vananemist käsitleva sõltumatu raamkokkuleppe üle; valmistatakse ette ühiseid järeldusi töö- ja eraelu tasakaalu teemal; selleks moodustatud töörühm analüüsib varasemate sõltumatute raamkokkulepete rakendamist oma liikmete poolt. Euroopa valdkondlikud sotsiaalpartnerid, kes on esindatud 43 eri sektoris ja kes moodustavad 75 % tööjõust, jätkavad samuti oma panuse andmist ühistesse tööprogrammidesse.

3. Euroopa sotsiaalõiguste sammas: roll, ulatus ja õiguslik olemus

Selle samba eesmärk on väljendada mitmeid olulisi põhimõtteid, toetamaks hästitoimivaid ja õiglaseid tööturgusid ja hoolekandesüsteeme. Nagu komisjoni president Juncker märkis, viiakse see algatus ellu euroalal, võimaldades teistel ELi liikmesriikidel soovi korral sellega liituda.

Sammas tugineb seega olemasolevale ELi tasandi sotsiaalõigustikule ja täiendab seda, ning selle algatusega hõlmatud põhimõtetele pööratakse euroala ees seisvate vajaduste ja probleemidega tegelemisel erilist tähelepanu. Sotsiaalõiguste sambast peaks kujunema võrdlusraamistik, mis võimaldab jälgida osalevate liikmesriikide saavutusi tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et suunata reforme riigi tasandil ning see on eelkõige suunda näitav dokument euroala uues ühtlustamisprotsessis.

3.1. Põhimõtted, mis vastavad tänasele ja tulevasele tegelikkusele

Käesoleva teatise lisas esitatakse aruteluks samba esimene, esialgne kavand. Põhimõtted on valitud nii nende majandusliku kui ka sotsiaalse tähtsuse tõttu osalevate liikmesriikide tegevuse jaoks.

Kava hõlmab kolme põhivaldkonda.

Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, sealhulgas oskuste arendamine ja elukestva õppe edendamine ning aktiivsed tööturumeetmed, et suurendada töövõimalusi, lihtsustada liikumist erinevate staatuste vahel ja parandada tööalast konkurentsivõimet.

Õiglased töötingimused, et luua asjakohane ja usaldusväärne tasakaal töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste vahel ning paindlikkuse ja turvatunde vahel, et toetada ettevõtjaid töökohtade loomisel, kasutuselevõtul ja ajakohastamisel ning edendada sotsiaalset dialoogi.

Piisav ja jätkusuutlik sotsiaalkaitse ning juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele, sealhulgas lastehoiu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, et tagada inimväärne elu ja kaitse riskide vastu ning võimaldada kodanikel osaleda täiel määral tööturul ja ühiskonnas üldiselt.

Paljudes poliitikavaldkondades kehtivad erinevad põhimõtted. Nende põhimõtete puhul võetakse arvesse juba mitmetes ELi ja muudes asjaomastes õigusallikates osutatud õigusi ning neid õigusi on kavas võimalikult üksikasjalikult kirjeldada, et tagada nende toimivus. Nende põhimõtete määratlemisel on lähtutud ELi tasandil olemasolevatest suunistest, näiteks seoses majanduspoliitika koordineerimisega, püüdes kajastada kõige hiljutisemaid suundumusi.

Iga põhimõtte puhul on olukord Euroopas väga erinev ning on palju praktilisi probleeme, nii suuri ja kui ka väikeseid, millega tuleb tegeleda. Need probleemid puudutavad tavaliselt üksikisikute, ettevõtjate ja ühiskonna erinevaid huvisid; võimalikke kompromisse lühi- ja pikaajaliste lahenduste vahel; „halli tsooni” olemasolu, seda ka mõiste „töö” hägustumise tulemusena; ning küsimust „kes mille eest maksab”, sõltuvalt sellest, kas eeldatavalt on tegemist era- või avaliku sektori rahastamisega. Probleeme võib tekitada ka uute standardite ja tavade väljatöötamine viisil, mis on kooskõlas dünaamilise majanduse vajadustega, et ülespoole ühtlustamine jätkuks kõikides piirkondades ja liikmesriikides.

Sotsiaalõiguste samba ja selle loomiseks peetavate arutelude mõte ei ole kõnealuseid erinevusi ja pingeid varjata, vaid need esile tuua ja käsitleda neid uuel viisil, mis võtaks arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust ja olukordade mitmekesisust kogu Euroopas. Selliselt peaks sammas aitama ajakohastada, laiendada ja süvendada sotsiaalseid õigusi nii töökohal kui ka ühiskonnas, hõlbustades nende tegelikku kasutamist ja edendades selliseid tavasid, millest võivad kasu saada nii üksikisikud, ettevõtjad kui ka ühiskond.

3.2. Lisandväärtus euroala ja ELi jaoks tervikuna

Sammas ei korda ega sõnasta ümber ELi õigustikku: selles kirjeldatakse üksikasjalikult põhimõtted ja kohustusi, mis võivad euroalal kaasa tuua suurema lähenemise. Samamoodi nagu sammas ei asenda ELi õigustikku, ei asenda ka selles esitatud põhimõtted kehtivaid õigusi: need loovad võimaluse riikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat hinnata ja tulevikus paremini ühtlustada.

Samas peaks samba loomiseni viiv protsess andma võimaluse ELi õigustik uuesti üle vaadata. Olemasolev õigustik on kujunenud järk-järgult erinevatel ajahetkedel ja mõned sellega hõlmatud valdkonnad on paremini reguleeritud kui teised. Samba suhtes toimuv konsultatsioon annab võimaluse saada õigustikust terviklik pilt, vaadata uute suundumuste taustal üle selle asjakohasus ning tuvastada vajadusel tulevasi võimalikke tegevusvaldkondi.

Selline ülevaade peaks eelkõige andma vastuse järgmistele küsimustele. Kas õigustiku rakendamisel on esinenud puudusi? Kas ELi tasandil sätestatud sotsiaalõigustes on suuri lünki? Kuidas on võimalik nende puuduste ja/või lünkade olemasolu seletada? See on ka põhjus, miks samba vastuvõtmiseni viiv konsulteerimisprotsess on avatud kõikidele liikmesriikidele ja peaks aitama euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel otsustada, kas sambaga ühineda või mitte.

Samba loomiseks tehtav töö täiendab muid käimasolevaid majandus- ja rahaliidu 5 tihendamiseks tehtavaid jõupingutusi ning peaks andma panuse 2017. aasta kevadeks kavandatud Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevikku käsitleva valge raamatu koostamisse. Viie juhi esitatud aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimisest rõhutati eeskätt vajadust jätkata lähenemisprotsessi vastupanuvõimelisemate majandusstruktuuride suunas ning muuta sellised protsessid keskpikas perspektiivis siduvamaks. Selle saavutamiseks tuleks kokku leppida ühistes rangetes standardites, mis keskenduvad muu hulgas tööturgudele.

Lõppkokkuvõttes tuleb samba enda õigusliku olemuse puhul arvesse võtta ELi ja euroala tasandi ulatust ja õiguslikke piiranguid. Näiteks ELi toimimise lepingu artiklis 153 ei ole selgelt ette nähtud Euroopa Liidu pädevust reguleerida „töötasu”.

Kuigi samba võib asutada erinevate aktide, näiteks soovituse alusel, peab komisjon eneseksmõistetavaks kaasata parlamenti ja nõukogu ning teisi ELi institutsioone, et saada samba rakendamiseks laialdast toetust.

4. Konsultatsiooni eesmärk

Sotsiaalõiguste samba loomine on võimalus keskenduda olemasolevate sotsiaalõigustele, euroala konkreetsetele vajadustele, töömaailma muutuvale tegelikkusele ja kõigil tasanditel vajalikele reformidele. Konsultatsiooniprotsess peaks seetõttu olema nii laiaulatuslik kui võimalik.

4.1. Pakutud tulemused

Konsultatsiooniprotsessil on kolm peamist eesmärki.

Esimene eesmärk on anda hinnang olemasolevale ELi õigustikule. Eelkõige peaks konsultatsioon aitama teha kindlaks olemasolevate õiguste teostamise ulatuse ning nende asjakohasuse tänaste ja tulevaste väljakutsetega toimetulekul ja/või uurida, kas nende õiguste tagamiseks on vaja võtta uusi meetmeid.

Teine eesmärk on võtta arvesse uute demograafiliste suundumuste mõjul tekkivaid töö- ja ühiskonnakorralduse uusi suundumusi, uut tehnoloogiat ning muid tööelu seisukohalt olulisi tegureid ja sotsiaalseid tingimusi. Aktiivselt tuleks julgustada parimate tavade ja sotsiaalsest innovatsioonist saadud kogemuste väljatoomist.

Kolmas eesmärk on koguda arvamusi ja saada tagasisidet Euroopa sotsiaalõiguste samba kava enda kohta. Konsultatsiooni eesmärk peaks olema arutada sotsiaalõiguste samba ulatust ja sisu ning selle rolli osana majandus- ja rahaliidu sotsiaalsest mõõtmest, kajastada euroala konkreetseid vajadusi, arutada selle algatusega seoses kavandatud põhimõtete eripärasid ning uurida nendega seotud probleeme. Konsultatsioon peaks aitama ka euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel otsustada, kas sambaga ühineda või mitte.

Konsultatsioon tuleks lõpule viia 31. detsembriks 2016, et komisjon saaks selle alusel 2017. aasta alguses teha samba loomiseks lõpliku ettepaneku.

4.2. Tegevusvalmidus arutelu pidamiseks

Eelseisvatel kuudel keskendub komisjon aktiivsele koostööle teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja parlamentide, ametiühingute ja ettevõtjate ühenduste, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalteenuste osutajate, akadeemiliste ringkondade esindajate ja üldsusega. Liikmesriikide tasandil hõlbustab komisjon arutelusid oma esinduste kaudu liikmesriikides,

ELi sotsiaalpartnereid kutsutakse üles samba kujundamises aktiivselt osalema. Komisjon palub arvamust ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ning Regioonide Komiteelt.

4.3. Struktureeritud tagasiside

Lisaks avalikule konsultatsioonile lisatakse arutellu kolm töösuunda, üks iga eespool osundatud pakutud tulemuse kohta.

ELi sotsiaalõigustik: ülevaade olukorrast.

Tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tulevik: probleemid ja võimalused.

Euroopa sotsiaalõiguste samba roll osana sügavamast ja õiglasemast majandus- ja rahaliidust.

Euroopa Komisjon korraldab 2016. aasta lõpuks tagasiside kogumiseks Euroopa konverentsi.

4.4. Arutelude jaoks tarvilik teave

Konsultatsiooni jaoks on loodud spetsiaalne veebileht: http://ec.europa.eu/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights  

Sellelt võib leida järgmised dokumendid.

Käesoleva teatise ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendid.

Komisjoni talituste koostatud teabelehtede kogumi, milles esitatakse sellele teatisele lisatud sotsiaalõiguste samba kavaga hõlmatud valdkondade kohta antud üksikasjalikud majanduslikud ja õiguslikud põhjendused.

Iga eespool osutatud töösuuna raames kavandatavad tegevused.

Lähikuudel ELi ja liikmesriikide tasandil kavas olevate kohtumiste ja ürituste loetelu.

5. Konsultatsiooni raames esitatavad küsimused

Komisjon kutsub kõiki asjast huvitatud isikuid esitama vastused käesolevas teatises esitatud küsimustele koos täiendavate märkustega 31. detsembriks 2016.

Seda saab teha, täites veebiküsimustiku, mis on kättesaadav eespool viidatud spetsiaalsel veebilehel, ja saates vastused e-postiga järgmisele aadressile:

EMPL-EUROPEAN-PILLAR-OF-SOCIAL-RIGHTS@ec.europa.eu  

või posti teel aadressil:

EUROPEAN COMMISSION

Directorate-General Employment, Social Affairs and Inclusion

Rue Josef II, 27 - 00/120

B-1049 BRUXELLES 6  

Küsimused, millele Euroopa Komisjon soovib vastuseid, on järgmised:

Sotsiaalne olukord ja ELi sotsiaalõigustik

1.Millised on Teie arvates tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna kõige olulisemad prioriteedid?

2.Kuidas seletada tööhõive alase ja sotsiaalse olukorra erinevusi Euroopas?

3.Kas ELi õigustik on ajakohane ja kas Teie arvates oleks ELi tasandil vaja võtta täiendavaid meetmeid?

Tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tulevik

4.Millised suundumused on Teie arvates kõige ümberkujundavamad?

5.Millised on Teie arvates nende suundumustega seotud peamised riskid ja võimalused?

6.Kas poliitilisel, institutsionaalsel või ettevõtluse tasandil on uusi või tekkivaid suundumusi, mida Te soovitate viitealusena kasutada?

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

7.Kas Te nõustute käesolevas dokumendis sotsiaalõiguste samba loomiseks pakutud lähenemisviisiga?

8.Kas Te nõustute sotsiaalõiguste samba kohaldamisala ulatusega ja käesolevas dokumendis pakutud valdkondade ja põhimõtetega? Kas on selliseid aspekte, mida ei ole siiani piisavalt väljendatud või hõlmatud?

9.Millised valdkonnad ja põhimõtted on euroala uuendatud lähenemisprotsessi jaoks kõige olulisemad?

10.Kuidas tuleks need sõnastada ja ellu viia? Täpsemalt, kas Teie arvates võiks teatavates valdkondades kohaldada miinimumstandardeid ja võrdlusaluseid ning kas need annaksid nendes valdkondades lisaväärtust? Kui jah, siis millised need oleksid?

Samuti on võimalik esitada seisukohti kavandatud sambaga hõlmatud iga valdkonna ja põhimõtte kohta, täites konsultatsiooni veebilehel selleks eraldi ettenähtud küsimustiku.

(1)

Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile, 15. juuli 2014, „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks”.

(2)

 Komisjoni talituste töödokumendid „Euroopa sotsiaalõiguste samba aluseks olevad põhilised majandus- tööhõive- ja sotsiaalsuundumused” (SWD (2016) 51) ja „ELi sotsiaalõigustik” (SWD(2016) 50), 8. märts 2016.

(3)

 Vt näiteks ILO (2015) „The future of work centenary initiative”; OECD (2016) „Policy forum on the future of work”; Bertelsmann Stiftung (2015) „Redesigning European welfare states – Ways forward”; Bundesministerium für Arbeit und Soziales (2015), „Green Paper: Re-Imagining Work. Work 4.0”; World Economic Forum (2016), „The Future of Jobs: Employment, Skills and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution”; OECD, IMF, World Bank and the ILO (2015), „Income inequality and labour income share in G20 countries: Trends, Impacts and Causes”.

(4)

„Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”, Jean-Claude Junckeri poolt koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga koostatud aruanne, juuni 2015. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa rõhutasid aruandesse tehtud ühises panuses vajadust tõhustada koostööd ja ühiseid suundumusi teatavates valdkondades, nagu aktiivne tööturupoliitika ja sotsiaalkaitsesüsteemid. Vt ka European Political Strategy Center (2015), „The Social Dimension of Economic and Monetary Union”. 

(5)

21. oktoobri 2015. aasta teatis majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (KOM (2015) 600).

(6)

Juhime tähelepanu sellele, et kõik saadud vastused avalikustatakse Internetis nimeliselt, välja arvatud juhul, kui vastaja ei ole isikuandmete avaldamisega nõus, kuna selline avalikustamine kahjustaks tema õiguspäraseid huvisid. Sel juhul võib vastused avaldada anonüümsel kujul. Muul juhul vastuseid ei avaldata ja nende sisu ei võeta põhimõtteliselt arvesse.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.3.2016

COM(2016) 127 final

LISA

Euroopa Sotsiaalõiguste Samba esimene esialgne kokkuvõte

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine

{SWD(2016) 50 final}
{SWD(2016) 51 final}

Sisukord

I PEATÜKK: VÕRDSED VÕIMALUSED JA JUURDEPÄÄS TÖÖTURULE

1.Oskused, haridus ja elukestev õpe

2.Paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud

3.Kindlus töökoha vahetuse korral

4.Tööhõive aktiivne toetamine

5.Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühildamine

6.Võrdsed võimalused

II PEATÜKK: ÕIGLASED TÖÖTINGIMUSED

7.Teenistustingimused

8.Töötasud

9.Töötervishoid ja tööohutus

10.Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine

III PEATÜKK: PIISAV JA JÄTKUSUUTLIK SOTSIAALKAITSE

11.Integreeritud sotsiaaltoetused ja -teenused

12.Tervishoid ja haigushüvitised

13.Pensionid

14.Töötushüvitised

15.Miinimumsissetulek

16.Invaliidsustoetused

17.Pikaajaline hooldus

18.Lastehoid

19.Eluase

20.Juurdepääs esmatähtsatele teenustele

Märkus

Käesolev lisa kujutab endast Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest esialgset ülevaadet konsulteerimiseks avalikkusega. Sammas kavatsetakse asutada euroalal, kuid sellega võivad vabatahtlikult ühineda ka teised liikmesriigid.

Samba lähtepunktiks on ELi esmastes õigusaktides (Euroopa Liidu leping (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping), põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu Kohtu praktika) sätestatud sotsiaalsed eesmärgid ja õigused. Selleks et tagada piisavalt lai alus konsulteerimiseks, hõlmab sammas nii valdkondi, milles ELil on seadusloomepädevus kui ka valdkondi, mille eest vastutavad peamiselt liikmesriigid ning kus ELi roll on pigem toetav ja täiendav. Samuti ammutab sammas inspiratsiooni liikmesriikide tavadest ja rahvusvahelise õiguse allikatest.

Samba ülevaates ei korrata ega muudeta olemasolevaid õigusi, mis jäävad jõusse. Ülevaate eesmärk on õigusi täiendada, täpsustades mitut põhimõtet, mis peaksid osalevate liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitika teostamisel tavapäraseks saama, keskendudes eelkõige euroala ees seisvatele vajadustele ja väljakutsetele. Valminud sambast peaks saama raamistik osalevate liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajate jälgimiseks, riigi tasandi reformide edendamiseks ning eelkõige teenäitaja euroala uuendatud lähenemisprotsessis.

Käesolevas dokumendis esitatud põhimõtted on rühmitatud 20 poliitikavaldkonda, mis on olulised hästitoimiva ja õiglase tööturu ja hoolekandesüsteemi seisukohast. Nende puhul võetakse arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid kaalutlusi ning väga erinevaid olukordi Euroopas ja kohapealseid muutuvaid olusid. Tegeletakse sügavama ja õiglasema majandus- ja rahaliidu põhiprobleemidega, näiteks vajadusega suurendada konkurentsivõimet, suurendada tööelus osalemist, välja töötada piisavad sotsiaalkaitsevõrgustikud, täielikult ära kasutada inimeste potentsiaali, tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning suurenda majandusstruktuuride kohanemisvõimet ja vastupidavust.

Käesolevas dokumendis esitatud põhimõtted hõlmavad ELi kodanikke ning riigis seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanike, sõltumata nende aktiivsusest või mitteaktiivsusest, kooskõlas iga põhimõtte sõnastusega. Esialgu tähistab mõiste „töötaja” käesoleva konsulteerimise kontekstis isikut, kes teatava aja jooksul osutab teisele isikule teenust, saades selle eest tasu ning kes tegutseb kõnealuse isiku juhtimisel, saades juhiseid eelkõige oma töö aja, koha ja sisu kohta.

„Füüsilisest isikust ettevõtja” tähistab kõiki isikuid, kes tegelevad ettevõtlusega oma nimel. „Tööga hõivatud isik” võib olla nii töötaja kui ka füüsilisest isikust ettevõtja. Nende mõistete kohaldamisala võib olla vaja konsulteerimise käigus veelgi täpsustada.

Põhimõtete valik ja sõnastus tugineb muu hulgas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta olemasolevatele suunistele, ELi teisesele õigusele ja selle olemasolul „pehme õiguse” suunistele. Iga põhimõtte paremaks positsioneerimiseks märgitakse ülevaates ära peamised lahendamata probleemid, osutatakse iga põhimõtte võimalikule lisaväärtusele ning vajaduse korral tuletatakse tekstikastides meelde vastavad õigused esmases õiguses. Põhimõtteid tuleks ulatuslikult arutada ja täpsustada konsultatsiooniprotsessi raames, et esitada 2017. aastal Euroopa sotsiaalõiguste samba ettepanek.

I PEATÜKK: VÕRDSED VÕIMALUSED JA

JUURDEPÄÄS TÖÖTURULE

1.Oskused, haridus ja elukestev õpe

Põhiline keele-, kirja-, arvutamis- ja arvutioskus, mis kujutab endast õppimise põhikomponenti, valmistab jätkuvalt probleeme märkimisväärsele inimrühmale lastest täiskasvanuteni. Haridustulemuste kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamiseks tuleb haridus- ja koolitussüsteemid muuta tõhusamaks, võrdsemaks ning reageerivaks tööturu ja ühiskonna vajadustele. Võrdsele juurdepääsule majanduslikest võimalustest sõltumatule põhioskuste ja võtmepädevuste baasi omandamisele alushariduses peavad lisanduma kvaliteetsed võimalused täiskasvanutele omandada põhioskused ja võtmepädevused terve elu jooksul. Vananev elanikkond, pikem tööiga ja kolmandate riikide kodanike suurem sisseränne nõuab täiendavaid meetmeid oskuste täiendamiseks ja elukestvaks õppeks, et edukalt kohaneda tehnoloogiliste muutuste ja kiiresti muutuva tööturuga.

  

a.Kõigil isikutel on juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kogu elu jooksul, et omandada piisavad põhioskused ja võtmepädevused aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ja tööelus. Madala kvalifikatsiooniga noori ja tööealisi täiskasvanuid julgustatakse oma oskusi ajakohastama.

2.Paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud

Paindlike töölepingutega saab lihtsustada sisenemist tööturule ning edendada tööalaseid üleminekuid, lubades tööandjatel reageerida nõudluse muutustele. Digitaalmajandus muudab töökorraldust, tuues kaasa uued töökorralduse vormid, näiteks töö füüsilisest isikust ettevõtjana. See võib aidata mitmekesistada tööturule sisenemise võimalusi ja hoida inimesi aktiivsena. Eri liiki töölepingute vahel püsivad siiski suured erinevused töötingimustes.

Lisaks esineb halle nn alasid, näiteks sõltuvat ja näilist töötamist füüsilises isikust ettevõtjana, mis hägustab õiguslikku olukorda ja loob tõkkeid juurdepääsule sotsiaalkaitsele. Sellised nähtused võivad põhjustada ebakindlust ja/või kahetasandilist, segmenteeritud tööturgu, mis halvendab tootlikkust ja põhjustab tõrjutust. Ajutine töötamine võib suurendada ebakindluse ohtu, vähendades kaitset vallandamise eest, vähendades töötasu ning piirates juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja koolitusele. Liikumine võrreldavaid tagatisi ja kulusid pakkuvate lepinguliikide suunas võib lubada ajutisel töötamisel saada hüppelauaks stabiilse ja kindla tööhõiveni, suurendades tööturgude vastupidavust vapustustele.

a.Tagatakse võrdne kohtlemine, olenemata töölepingust, välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. Hoidutakse ebakindlate ja ajutiste töösuhete väärkasutusest ja kuritarvitamisest.

b.Paindlikud töötingimused võivad võimaldada juurdepääsu tööturule ja säilitada tööandjate võime kiiresti reageerida nõudluse muutumisele. Samas tagatakse üleminek tähtajatutele lepingutele.

3.Kindlus töökoha vahetuse korral

Tööelu muutub üha mitmekesisemaks, hõlmates mitmel töökohal töötamist ja mitmeid töötamise vorme, karjäärikatkestusi, suuremat liikuvust ja tööalaseid muudatusi inimese eluea jooksul. Tehnoloogiliste muutuste ja tööturu kiirete muutuste maksimaalseks ärakasutamiseks peab kiiremini ja paremini toetama tööalaseid üleminekuid, samuti regulaarset oskuste täiendamist terve tööelu jooksul.

Oskuste täiendamine nõuab kõigi töötajate, ettevõtjate ja ühiskonna panust. Mõnesid sotsiaalkaitseõigusi, näiteks tööandjapensioneid, töötushüvitisi, tervisekindlustust või koolitusõigusi ei ole töökoha vahetamisel alati võimalik probleemideta üle kanda, samuti ei saa neid füüsilisest isikust ettevõtjaks hakates realiseerida või nende kogumist jätkata. Seevastu mõned tööotsijate ja mitteaktiivsete isikute õigused ei tohiks muutuda takistusteks töö taasalustamisel või oma ettevõtte loomisel.

a.Kõigil tööealistel inimestel on võimalik tööotsinguil saada individualiseeritud abi, neid julgustatakse minema koolitustele ja tõstma kvalifikatsiooni, et parandada nende väljavaateid tööturul ja ettevõtluse vallas ning kiirendada tööalaseid üleminekuid.

b.Tööalaste üleminekute hõlbustamiseks tagatakse karjääri jooksul omandatud sotsiaal- ja koolitusõiguste säilitamine ja ülekandmine.

ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise. ELi toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine.

4.Tööhõive aktiivne toetamine

Jätkuv, korduv ja pikaajaline töötus, eelkõige noorte ja madala kvalifikatsiooniga inimeste seas, nõuab piisavaid ja suunatud toetusmeetmeid tööle (tagasi)minekuks ning meetmeid oskuste, kvalifikatsiooni ja töökogemuse arendamiseks, et oleks võimalik alustada uue elukutsega. Kiire ja tõhus juurdepääs sellistele meetmetele võib ära hoida tõrjutuse tööturult ja sotsiaalse tõrjutuse.

a.Kõik vähem kui 25aastased inimesed saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, ametialase väljaõppe või praktikapakkumise.

b.Samuti tagatakse, et registreeritud pikaajalistele töötutele pakutakse põhjalikku personaalset hindamist ja nõustamist ning tööturule integreerimise lepingut, mis koosneb personaalsest pakkumisest ja ühtse kontaktpunkti kindlaksmääramisest hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest on möödunud 18 kuud.

ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise. Artiklis 153 on sätestatud ka see, et liit võtab vastu miinimumnõuded, samuti toetab ja täiendab liikmesriikide jõupingutusi, et edendada tööturult väljatõrjutud isikute integreerimist.

5.Sooline võrdõiguslikkus ning töö ja eraelu ühitamine

Naised on jätkuvalt alaesindatud tööhõives, üleesindatud osaajatöös ja madalama palgaga sektoreis, samuti on nende tunnitasu väiksem isegi siis, kui nad on omandanud meestest parema hariduse. Nende tööelus osalemise toetamine on väga oluline, et tagada võrdsed võimalused, samuti on see vananeva tööjõu tingimustes majanduslikult hädavajalik.

Laste ja teiste sõltuvate pereliikmete eest hoolitsemiseks piisava puhkuse ja võimaluste puudumine võib takistada hoolduskohustustega inimestel, peamiselt naistel, jätkata oma tööd või tööellu tagasi tulla. Naiste tööelus osalemise takistuste hulka kuuluvad töö ja eraelu ühitamise pädeva poliitika puudumine, rahalised takistused teistele palgateenijatele või tööjõu liigne maksustamine ning õppe- ja töövaldkondade alased stereotüübid.

Füüsilisest isikust ettevõtjate ning osatööajaga töötavate ja ajutiste töölepingutega töötavate inimeste võimalused saada tasustatud perepuhkust või osaleda kindlustusskeemides on jätkuvalt ebaühtlased. Lisaks tugevdavad meeste ebapiisavad võimalused ja stiimulid võtta perepuhkusi naiste rolli põhilise hoolitsejana, millel on negatiivne mõju naiste tööhõivele.

Paranenud on ka töökorralduse paindlikkus, mis seostub osaliselt digitaalkeskkondadega ning mitme töökoha kombineerimisega jagamis- ja ühismajanduses. Paindlik töökorraldus võib kaasa aidata ka töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele, võimaldades nii töötajail kui ka ettevõtteil kohandada töögraafikuid ja -korraldust oma vajadustele.

a.Edendatakse soolist võrdõiguslikkust tööturul ja hariduses, tagades võrdse kohtlemise kõigis valdkondades, sealhulgas palga puhul, ning võideldes naiste osalemise tõketega ja vältides tööalast segregatsiooni.

b.Kõigile vanematele ja hoolduskohustusega inimestele antakse võimalus saada piisavalt puhkust laste ja teiste ülalpeetavate sugulaste eest hoolitsemiseks ning hooldusteenuseid 1 . Soodustatakse puhkusevõimaluste võrdset kasutamist sugude vahel, kasutades nii meeste kui ka naiste puhul selliseid meetmeid nagu tasustatud vanemapuhkus.

c.Tööandjate ja töötajate vahelisel kokkuleppel võetakse kasutusele paindlik töökorraldus, sealhulgas tööaja valdkonnas, ning soodustatakse selle kasutamist, võttes arvesse nii töötajate kui ka tööandjate vajadusi.

Põhiõiguste harta artiklis 33 on sätestatud: „Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.” ELi toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit võtab vastu miinimumnõuded, samuti toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid töökeskkonna, töötingimuste ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse vallas seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl. Lisaks on põhiõiguste harta artiklis 24 sätestatud: „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.” ELi lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud, et liidu eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. ELi toimimise lepingu artiklis 19 on sätestatud, et liit võib astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. ELi toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit võtab vastu miinimumnõuded, samuti toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid tööturult väljatõrjutud isikute integreerimise vallas, samuti meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise vallas seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl.

6.Võrdsed võimalused

diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel on õigusvastane kogu liidus. Siiski on teatud rühmadel raskusi juurdepääsul tööturule. Eelkõige kolmandate riikide kodanikud ja etnilised vähemused on tööelus alaesindatud ning suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. On oluline kõrvaldada nende osalemise takistused, näiteks keelebarjäärid või lüngad oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamises. Rahvuse või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise osas näitab kohapealne kogemus, et nii tööandjate teadlikkus mittediskrimineerivast töölevärbamisest kui ka töötajate teadlikkus nende õiguste rikkumisest on puudulik.

Nende tööelus osalemise toetamine on väga oluline, et tagada võrdsed võimalused, samuti on see vananeva tööjõu tingimustes majanduslikult hädavajalik.

a. Suurendatakse alaesindatud rühmade osalemist tööturul, tagades võrdse kohtlemise kõigis valdkondades, tõstes muu hulgas teadlikkust ja võideldes diskrimineerimisega.

II PEATÜKK: ÕIGLASED TÖÖTINGIMUSED

7.Teenistustingimused

Paindliku töö uued vormid nõuavad lisatähelepanu, et täpsustada töö laad, maht ja kestus, tuvastada nii tööandjad kui ka sotsiaalkaitse tase ning vältida kuritarvitusi katseajal. Detsentraliseeritud isekorralduslikud töövormid võivad suurendada töötajate sõltumatust ja edendada ettevõtete arengut, kuid seejuures vähendada õiguste tundmist ja suurendada teabega seotud nõuete ebaselgust tööandjate seisukohast. Kehtivaid ELi õigusnorme, mis nõuavad töötajate teavitamist töötingimustest, ei kohaldata alates töösuhte algusest, samuti on neid järjest keerukam kohaldada üha rahvusvahelisemates, liikuvamates, digitaalsemates ja hajutatud ettevõtlusmudelites. Tähtajatute lepingute lõpetamist käsitlevate eeskirjade keerukus, kulukus ja ebakindlus suurendab ettevõtete vastumeelsust värvata töötajaid, samuti muudab see kehtivate eeskirjade jõustamise ebaühtlaseks.

a.Iga töötajat teavitatakse kirjalikult enne töötamise algust töösuhtest tulenevatest õigustest ja kohustustest.

b.Katseaja kohaldamisel on selle pikkus mõistlik, enne selle algust teavitatakse töötajaid selle tingimustest.

c.Töötaja vallandamine peab olema põhjendatud, sellele peab eelnema mõistlik etteteatamisperiood, samuti kaasneb sellega piisav hüvitis ning võimalus esitada kiiresti ja tulemuslikult kaebus erapooletule vaidluste lahendamise süsteemile.

8.Töötasud

Piisava tasemega miinimumpalgaga tagatakse töötajate ja nende perede piisav elatustase ning aidatakse vähendada töötavate inimeste vaesust. Laia katvusega välditakse moonutusi, mis toovad kaasa kahetasandilise tööturu. Palkade prognoositav areng on oluline stabiilse majanduskeskkonna seisukohast. Miinimumpalga tase tuleks kehtestada selliselt, et säilitada madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõiveväljavaated ning muuta töötamine tasuvaks töötutele ja mitteaktiivsetele inimestele. Palkade ja tootlikkuse kooskõla hoidmine on osutunud oluliseks konkurentsivõime seisukohast, eelkõige euroalal.

a.Iga töö eest makstakse õiglast tasu, mis võimaldab inimväärse elatustaseme. Miinimumpalgad kehtestatakse läbipaistva ja prognoositava mehhanismi kaudu selliselt, et juurdepääs tööturule ja motivatsioon tööd otsida oleks tagatud. Palgad muutuvad kooskõlas tootlikkuse arenguga, sotsiaalpartneritega peetavate konsultatsioonidega ja riiklike tavadega.

9.Töötervishoid ja tööohutus

Ebastabiilsemate töösuhete, uue töökorralduse ja vananeva tööjõuga tööturul on seoses töötervishoiu ja tööohutusega esile kerkinud uued väljakutsed. Hea võimalus ebakindluse ja sotsiaalsete kulude vähendamiseks ning ettevõtete tootlikkuse suurendamiseks on tagada kõikidele töötajatele, sõltumata tööhõivevormist, kaitse tööõnnetuste ja haigestumiste korral ning lahendada halli tsooni kuuluvate mõistetega (nt „ülalpeetav” ja „näiline töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana”) seotud küsimused, mis põhjustavad ebaselge õigusliku olukorra teket. Taasintegreerimise ja rehabiliteerimise paremaks korraldamiseks on vaja, et tööandjad oleksid ulatuslikumalt kaasatud ümberõppesse või töökohaga kohanemise protsessi. Ennetus- ja parandusmeetmete kohaldamine on väikeettevõtjate jaoks paraku koormav.

a.Kõikide töökohaga seotud ohtude eest tuleb tagada piisav kaitse ning eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele peab selle nõude rakendamiseks andma vajalikku abi.

10.Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine

Toimiv sotsiaaldialoog eeldab sõltumatute ja pädevate sotsiaalpartnerite olemasolu, kes on suutelised jõudma kollektiivlepingu sõlmimiseni. Arvestades seda, et organisatsioonide kohalolu ja esindatus ettevõtetes väheneb, peavad sotsiaalpartnerid suurendama oma suutlikkust, et sotsiaaldialoog toimiks paremini ja oleks tõhusam. Sotsiaalpartnerite kaasamine ELi ja liikmesriikide tasandil on otsustava tähtsusega majandus- ja sotsiaalpoliitika edukaks kavandamiseks ja rakendamiseks ka siis, kui majanduslanguse tingimustes on vaja teha jõupingutusi tööhõive tagamiseks. Uued töökorralduse vormid teenindussektoris ja digitaalmajanduse valdkonnas muudavad töötajate kaasatuse mitmekesisemaks ning nende teavitamise ja nõustamise keerulisemaks.

a.Tööhõive ja sotsiaalpoliitika kavandamisel ja rakendamisel tuleb konsulteerida sotsiaalpartneritega. Neid tuleb julgustada sõlmima asjakohaseid küsimusi käsitlevaid kollektiivlepinguid, võttes arvesse siseriiklikke tavasid ning sotsiaalpartnerite sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

b.Õigeaegne teavitamine ja nõustamine peab olema tagatud kõikidele töötajatele, sh kaugtöö tegijatele ja/või piiriülestele töötajatele või nende esindajatele, eelkõige kollektiivse koondamise , võõrandamise, ümberstruktureerimise ja ettevõtjate ühinemise korral.

III PEATÜKK. PIISAV JA JÄTKUSUUTLIK SOTSIAALKAITSE

11.Integreeritud sotsiaaltoetused ja -teenused

Mõnikord on inimestel hüvitiste ja teenuste ning ametiasutuste ja taotlusmenetluste paljususe tõttu keeruline jõuda neile vajaliku abini. Integreeritud hüvitiste ja teenuste puudumine vähendab ka nende tõhusust vaesuse vähendamisel ning sotsiaalse ja tööturule integreerumise toetamisel. Tõhus toetamine koosneb kolmest komponendist: sotsiaaltoetused, aktiivsed toetusmeetmed ja sotsiaalteenused. Integreeritud lähenemine peaks hõlmama abikõlblikkust ja elanikkonna hõlmatust, toetuste kooskõlastatud pakkumist ning teatavate toetusõiguste säilimist uuesti tööle asumise või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise korral. Hüvitiste ja teenuste parem integreerimine võib parandada sotsiaalkaitse kulutasuvust.

a.Sotsiaaltoetused ja -teenused tuleb võimalikult suurel määral integreerida, et tugevdada nende meetmete järjepidevust ja tõhusust ning toetada sotsiaalset ja tööturule integreerumist.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse ja võitlus tõrjutusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine ja tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine.

12.Tervishoiu- ja haigushüvitis

Elanikkonna vananemine ja ravikulude kasv suurendavad survet tervishoiusüsteemide rahalisele jätkusuutlikkusele ning muudavad keerulisemaks kõikidele piisava arstiabi pakkumise. Ravi kõrge maksumus võrreldes sissetulekuga või liiga pikk ooteaeg on peamised põhjused, mis takistavad arstiabi piisavat kättesaadavust. Selleks et tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja samal ajal ka tervishoiusüsteemide rahaline jätkusuutlikkus, edendada tervishoiuteenuste kulutõhusat osutamist, innustada tervise edendamist ja haiguste ennetamist, on vaja teha suuremaid jõupingutusi ning suurendada tervishoiusüsteemide vastupidavust, tõhusust ja tulemuslikkust. Tervishoiuteenuste kõigile kättesaadavaks tegemine ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamine tugevdavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja parandab majandustulemusi.

Haigushüvitiste maksmise ja/või tasulise haiguspuhkuse kord võib märkimisväärselt varieeruda nii ooteaja, kestuse, asendusmäärade kui ka kontrollimehhanismide osas. Tagada, et saamata jäänud töötasu korvatakse haigushüvitistega piisaval tasemel, edendada rehabilitatsiooni ja taasintegreerimist ning säilitada seejuures süsteemi rahaline jätkusuutlikkus, on keeruline ülesanne.

a.Igaühele tuleb võimaldada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele ennetavatele ja raviteenustele ning vajadus tervishoiuteenuste järele ei tohi põhjustada vaesust või majanduslikku survet. 

b.Selleks et parandada tervishoiusüsteemide vastupidavust ja majanduslikku jätkusuutlikkust peab tervishoiusüsteemide raames toetama teenuste kulutõhusat osutamist ning tõhustama tervislike eluviiside edendamist ja haiguste ennetamist.

c.Kõikidel töötajatel, olenemata nende töölepingu liigist, peab olema võimalus võtta haiguspuhkuse ajal piisavalt tasustatud haiguspäevi; füüsilisest isikust ettevõtjaid tuleb julgustada osalema kindlustusskeemides. Toetada tuleb tõhusat taasintegreerimist ja rehabiliteerimist, et töötajad naaseksid kiiresti tööle.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 on sätestatud: Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele [...] haiguse [...] korral. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine Sama lepingu artiklis 168 on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

13.Pensionid

Eluea pikenemise ja tööealise elanikkonna kahanemise tingimustes tuleb ühtaegu tagada nii pensionisüsteemide majanduslik jätkusuutlikkus kui ka pensionite piisav suurus. Seadusjärgse pensioniea sidumine oodatava elueaga, vahe vähendamine tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel ning varajase tööturult lahkumise vältimine on olulise tähtsusega riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja põlvkondadevahelise õigluse tagamisel.

Pensionide ebapiisavus on mitmes liikmesriigis täiendav probleem. Enamikus riikides on ka suur sooline pensionilõhe, naiste madalama palga ja karjääripausidega kaasnevad väiksemad pensionikindlustusmaksed ning seega ka väiksemad pensionihüvitised.

Füüsilisest isikust ettevõtjate ja ebatüüpilistel töökohtadel töötajate puhul on samuti oht, et pension ei ole piisav ning nende seas on ka vähe tööandjapensioni saajaid.

a.Kõikide isikute pensionid peavad tagama väärika elatustaseme pensioniea saabumisel. Tuleb võtta meetmeid, et vähendada soolist pensionilõhet, näiteks võtta suuremal määral arvesse lapsehoolduspuhkust. Võttes arvesse riikide eripära tuleb edendada füüsilisest isikutest ettevõtjate osalemist pensioniskeemides.

b.Pensionisüsteemid peavad tagama pensionide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tulevikus; selleks on vaja luua lai maksubaas, siduda seadusjärgne pensioniiga oodatava elueaga, kaotada vahe seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel ning vältida varajast lahkumist tööturult.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele [...] eakuse korral ning [nende isikute] õigust sotsiaalabile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse ja tõkestada tööturult väljatõrjumist. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine.

14.Töötu abiraha

Piisav töötushüvitis toetab tööotsinguid ja võimaldab parandada oskuste vastavust tööturu vajadustele, tagab töötuse ajal majandusliku turvalisuse, aitab ennetada vaesust ning on automaatne tasakaalustusmehhanism majanduslanguse ajal. Mõnel juhul on töötushüvitisega hõlmatud elanikkonna osa rangete abikõlblikkuse nõuete tõttu väga väike. Mõne liikmesriigi puhul on murekohtadeks hüvitiste maksmise kestus, tööotsimise tingimuste jõustamine ning aktiivne toetus tööotsijatele.

a.Töötute toetusmeetmed peavad hõlmama aktiivse tööotsimise nõuet, osalemist aktiivsetes tööturumeetmetes ja piisavat töötushüvitist. Hüvitiste kestus peab võimaldama piisava aja töö otsimiseks ja ärgitama samas kiiresti tööturule naasma 2 .

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele [...] töökoha kaotuse korral. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse ja võitlus tõrjutusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine.

15.Miinimumsissetulek

Enamikus, kuid mitte kõikides liikmesriikides, on ette nähtud miinimumsissetulek vaesuses või vaesuse piiril elavatele isikutele, kellel puuduvad muud elatusvahendid. Probleemiks on enamasti hüvitise ebapiisavus, mis ei võimalda hüvitise saajal vaesusest pääseda, elanikkonna vähene hõlmatus ja miinimumsissetuleku toetuse vähene taotlemine menetluse keerukuse tõttu. Tööealiste isikute jaoks, kes on aktiivsete toetusmeetmete ja sotsiaalteenustega nõrgalt seotud, võib tekkida nn toetuse lõks, mis motiveerib mitte töötama. Seda võimendab ka asjaolu, et tööturule naasmisel hüvitist ei kohandata. Sissetulekute kindlus ei hõlma neid, kes on ammendanud oma töötushüvitise, samuti on töötushüvitis ja miinimumsissetuleku toetus omavahel nõrgalt seotud. Enamikus liikmesriikides ei ole eakate miinimumsissetuleku toetus piisav, et aidata vaesusest välja isikuid, kellel puuduvad muud sissetulekud.

a.Neile, kellel puuduvad piisavad vahendid rahuldava elatustaseme tagamiseks, tuleb tagada piisav miinimumsissetuleku toetus. Tööealiste isikute puhul peavad need toetused olema seotud nõudega osaleda aktiivsetes tööturumeetmetes, et innustada tööturule naasmist.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on võidelda tõrjutusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, mis käsitlevad võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu ja inimeste integreerimist tööturule.

16.Puue

Puuetega inimesed on suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus kui elanikkond üldiselt. Neil puudub piisav juurdepääs töökohtadele, nad seisavad silmitsi diskrimineerimise ja maksualaste takistavate asjaoludega. Töövõimetushüvitiste maksmise kord võib kaasa tuua nn toetuse lõksu langemise, näiteks kui tööturule sisenemisel või naasmisel hüvitis täielikult tühistatakse. Tööhõivet ja suutlikkust osaleda ühiskondlikus elus mõjutab ka tugiteenuste kättesaadavus.

a.Puuetega inimestele tuleb anda võimalus saada võimalusiloovaid teenuseid ja tagada elementaarne sissetulekukindlus, mis võimaldab neile inimväärse elatustaseme. Hüvitise saamise tingimused ei tohi tekitada takistusi töö leidmisel.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 on sätestatud: Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse ja võitlus tõrjutusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine.

17.Pikaajaline hooldus

Rahvastiku vananemine, muutuvad perestruktuurid ja naiste ulatuslikum osalemine tööturul on toonud kaasa suurenenud nõudluse pikaajaliste hooldusteenuste järele. Perekonna hooldajad, enamasti naised, peavad sageli seda lünka täitma, sest hooldusteenused ei ole kättesaadavad või on liialt kallid. Kuigi paljud toetusesaajad ja pereliikmed eelistavad ametlikku koduhooldust, on see valdkond endiselt vähearenenud ning mitteametlik hooldamine on sageli ainus võimalus, kuid paneb paljudele peredele suure rahalise koormuse. Piisava pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja pikaajalise hoolduse süsteemide majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja rohkem pingutada, et parandada pikaajalise hoolduse pakkumist ja rahastamist.

a.Tuleb tagada ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavatele teenustele, piisavalt kvalifitseeritud spetsialistide poolt

b.Pikaajalise hoolduse teenuste osutamist ja rahastamist on vaja tugevdada ja parandada, et oleks tagatud piisav hooldus rahaliselt jätkusuutlikul viisil.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele ülalpeetavaks muutumise korral. ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine

18.Lastehoiuteenused

Lastehoiuteenused aitavad edendada laste, eriti ebasoodsas olukorras olevatele leibkondade laste kognitiivset ja sotsiaalset arengut ning parandavad hilisemas elus nende väljavaateid haridussüsteemis ja tööturul. Ametlikel lastehoiuteenustel on tähtis roll töö- ja eraelu tasakaalustamisel ning vanemate, eriti naiste tööhõive suurendamisel. Siiski on endiselt tõsiseks takistuseks ja laste arengut piiravaks teguriks nende teenuste vähene kättesaadavus, vähene juurdepääs teenustele, kallis hind ja madal kvaliteet. Ebasoodsatest oludest pärit laste jaoks on selliste teenuste kättesaadavus endiselt probleemne.

a.Kõikidele lastele tuleb tagada võimalus saada kvaliteetseid ja taskukohaseid, piisavalt kvalifitseeritud spetsialistide poolt osutatud lastehoiuteenuseid.

b.Meetmeid tuleb võtta varakult ning laste vaesuse vähendamiseks tuleb võtta ennetusmeetmeid, sealhulgas erimeetmeid ebasoodsatest oludest pärit laste osalemise soodustamiseks.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24 on sätestatud: Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid valdkondades nagu töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine.

19.Eluase

Sobiva eluaseme puudumine ning ebakindlus on jätkuvalt suur probleem kogu ELis. Selle tulemusena on kasvanud suurte finantsriskide võtmine, väljatõstmiste arv, rendi- ja hüpoteeklaenumaksete võlgnevused ning äärmuslike juhtumite korral ka kodutus. Eluasemete nappus on põhjustatud pakkumisele seatud piirangutest eluasemesektoris ja eluaseme üürituru konkurentsimoonutustest. Sobiva eluaseme puudumine takistab ka tööjõu liikuvust ning noorte võimalusi tulla tööturule, viia ellu oma tulevikuplaane ja alustada iseseisvat elu.

a.Abivajajatele tuleb tagada juurdepääs sotsiaalkorteritele ning eluasemetoetusele. Haavatavaid isikuid tuleb kaitsta väljatõstmiste eest ning madala ja keskmise sissetulekuga kodumajapidamistele tuleb luua võimalus eluaseme omandamiseks.

b.Tuleb luua varjupaigad kodututele ning sotsiaalse integratsiooni edendamiseks tuleb see teenus siduda muude sotsiaalteenustega.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 34 on sätestatud: Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust eluasemetoetusele, et tagada rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on võidelda tõrjutusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 153 on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, mis käsitlevad võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu.

20.Juurdepääs esmatähtsatele teenustele

Olulised teenused, nagu elektrooniline side, transport, energiavarustus (nt elekter ja küte) ja finantsteenused (nt pangakontod), mis tagavad inimeste sotsiaalse kaasatuse ühiskonnas ning võrdsed võimalused juurdepääsuks tööturule ei ole alati tagatud või kättesaadavad kõikidele, kes seda vajavad. Teenuste kättesaadavust võib takistada kallis hind, infrastruktuuri puudumine või puuetega inimeste puhul ka juurdepääsetavuse nõuete täitmata jätmine.

a.Kõikidele inimestele peab olema tagatud taskukohase hinnaga põhiteenuste, sealhulgas elektroonilisele side ning energia-, transpordi- ja finantsteenuste kättesaadavus. Tuleb luua toetusmeetmed nende jaoks, kes vajavad toetust teenustele juurdepääsuks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu ja liikmesriikide eesmärk on tagada piisav sotsiaalkaitse ja tõkestada tööturult väljatõrjumist.

(1)  Vastavalt põhimõtetele 17–18 allpool.

(2) Nagu on sätestatud eespool 3. põhimõttes.