EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2016
COM(2016) 114 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamise ja töö koordineerimise kohta Euroopa statistikasüsteemis
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2016
COM(2016) 114 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamise ja töö koordineerimise kohta Euroopa statistikasüsteemis
1.Sissejuhatus
2005. aastal kiitis statistikaprogrammi komitee heaks Euroopa statistika tegevusjuhise, 1 mida Euroopa statistikasüsteemi komitee 2 muutis 2011. aastal pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) vastuvõtmist.
Tegevusjuhise põhimõtete alusel läbiviidava enesehindamisega alustati 2005. aastal. Sellele järgnesid aastatel 2006–2008 liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide ja Eurostati vastastikused eksperdihinnangud. Nendes hinnati institutsioonilist keskkonda ja statistikaametite tavade levitamist (1.–6. ja 15. põhimõte) 3 . Komisjoni 2008. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule 4 järeldati, et „[...] juhiste täielik järgimine [on] jätkuvalt väljakutse peaaegu kõigi riiklike statistikaametite ja Eurostati jaoks”, kuigi „üldist head juhiste järgimist täiendavad dünaamilised edusammud parandusmeetmete puhul”. Aruande kohaselt on kavas järgmised vastastikused hindamised „...järgmise viie aasta jooksul Euroopa statistika haldamise nõuandekogu soovituse alusel eelkõige kohaldamisala kohta ning võttes arvesse tulusid ja kulusid”. Ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 12/2012 5 „Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?” soovitati vastastikuste eksperdihinnangute uut vooru.
Seega alustati 2013. aasta lõpus viie järgneva aasta jooksul läbiviidavat vastastikuste eksperdihinnangute uut vooru 28 liikmesriigis, neljas EFTA riigis ja Eurostatis, nagu oli ette nähtud eelnimetatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hinnangute eesmärk oli eelkõige parandada Euroopa statistikasüsteemi tõhusust ja usaldusväärsust, suurendada selle suutlikkust koostada Euroopa statistikat, veenda sidusrühmi nii Euroopa statistika kvaliteedis kui ka Euroopa statistikasüsteemi usaldusväärsuses ning anda statistika tegijatele põhjalik ülevaade seni tehtud edusammudest.
See eksperdihinnangute voor erines mitmes mõttes eelmisest. Esiteks vaadati auditisarnase hindamise käigus üle tegevusjuhise kõik 15 põhimõtet ja riiklike statistikaametite koordineeriv roll nende statistikasüsteemides. Teiseks keskenduti hindamisel valdkondadele, mida oli vaja edasi arendada. Kolmandaks hinnati lisaks riiklikele statistikaametitele mitut muud riiklikku asutust, kes vastutavad Euroopa statistika koostamise eest, kuigi mitte samas ulatuses kui riiklikke statistikaameteid. Neljandaks olid hindajad sõltumatud eksperdid, sealjuures Eurostati hindas Euroopa statistika haldamise nõuandekogu. Aruannetes 6 esitatakse vastastikuste eksperdihinnangute tegijate seisukohad ja järeldused ning antakse soovitusi meetmete võtmise kohta. Asjaomased riigid ja Eurostat reageerisid nendele soovitustele, töötades välja sobival viisil ellu viidavad parandusmeetmed.
2.Peamised tulemused ja soovitused valdkondade kaupa
Kokkuvõte tugevatest külgedest ja soovitustest
Vastastikuste eksperdihinnangute aruannetes rõhutatakse arvukaid tugevaid külgi. Eelkõige tõusid esile allpool nimetatud aspektid.
Aruannetes rõhutatakse tugevat õiguslikku alust, mis toetab statistikaasutuste laialdaselt tunnustatud ja probleemideta ametialast sõltumatust, erapooletust ja objektiivsust. Mitme riikliku statistikaameti tugevaks küljeks peetakse ka töö koordineerimist muude riiklike asutustega, nagu ka nende selget volitust andmete kogumiseks.
Riiklike statistikaametite kõrgetasemelisele usaldusväärsusele ja usutavusele aitavad kaasa hästi koolitatud, motiveeritud ja pühendunud töötajad. Ent edasised personali ja rahaliste vahendite kärped koos kulutasuvuse lisameetmetega võivad seada ohtu nende suutlikkuse tulla toime edaspidiste probleemidega.
Tugevaid külgi täheldati süsteemide, vahendite ja meetodite vallas ning kasutajatega suhtlemisel. Aruannetes osutatakse aga vajadusele parandada haldus- ja tegevusstruktuure, juurutades näiteks kvaliteediauditid ja spetsiaalsed kvaliteedimeeskonnad või -juhid.
Riiklike statistikaametite tugev külg seisneb ka haldusandmete kättesaadavuse ning haldusandmete omanikega koostöö tihendamise selgetes õiguslikes alustes. Siiski soovitatakse aruannetes kaasata riiklikke statistikaameteid aktiivsemalt haldusandmebaaside jaoks vajalike meetodite ja vahendite kavandamisse ja arendamisse.
Märkimisväärset edu on saavutatud (avaldamiskeelu all olevatele) avaldamiseelsetele statistilistele andmetele privilegeeritud juurdepääsu piiramisel ja reguleerimisel. Levitamise valdkonnas on tugevaks küljeks ka nüüdisaegsete vahendite, visualiseerimismeetodite ning veebipõhiste ja sotsiaalmeedia andmete kättesaadavus.
Lisaks nimetatakse aruannetes selliseid algatusi nagu sisemine kvaliteedikontroll, kohustuslik tehniline kirjeldus andmete esitamise kohta, ühtne kliendisuhete haldamise süsteem, andmete esitamisega kaasneva koormuse mõõdikud ja kogemuste vahetamise võrgustik. Euroopa statistikasüsteemi liikmete aktiivset osalemist rahvusvahelisel statistikaareenil peetakse kogu süsteemi väärtuseks.
Vastastikuste eksperdihinnangute tulemuseks on 707 soovitust, keskmiselt 21 soovitust riigi/Eurostati kohta. Tabelis 1 esitatakse ülevaade soovitustest, mis nõuavad meetmeid kas vastavuse saavutamiseks või kui vastavus on juba saavutatud, siis rakendamise parandamiseks.
Kuigi ulatuse ja kasutatud metoodika erinevuste tõttu ei ole kohane tõmmata paralleele vastastikuste eksperdihinnangute eelmise vooruga, tuleks rõhutada, et ainult 9 % (65) soovitustest hõlmavad tegevusjuhise eiramist. Enamik soovitusi on seotud erapooletuse ja levitamise (22) ning ametialase sõltumatusega (20). Neid arve tuleks aga tõlgendada ettevaatusega, sest soovitused kätkevad suurt hulka erineva tähtsusastmega küsimusi alates statistikaalaste õigusaktide muutmisest kuni logo paigutuseni veebisaidil või väljaannetes.
|
Tabel 1. Vastastikuste eksperdihinnangute tegijate soovitused teemade kaupa |
|||
|
Teema |
Soovitusi kokku |
Tegevusjuhise rakendamise parandamiseks |
Tegevusjuhise järgimise saavutamiseks |
|
Kokku |
707 |
642 |
65 |
|
1. Valitsemine ja õiguslikud aspektid; koordineerimine |
216 |
194 |
22 |
|
1.1. Valitsemine ja õiguslikud aspektid |
95 |
73 |
22 |
|
1.1.1. Ametialane sõltumatus |
88 |
68 |
20 |
|
1.1.2. Volitus andmete kogumiseks |
4 |
3 |
1 |
|
1.1.3. Konfidentsiaalsuse õiguslikud aspektid |
3 |
2 |
1 |
|
1.2. Koordineerimine |
121 |
121 |
0 |
|
2. Vahendite piisavus ja kulutasuvus |
103 |
99 |
4 |
|
2.1. Vahendid |
42 |
38 |
4 |
|
2.2. Koolitus |
14 |
14 |
0 |
|
2.3. Kulutasuvus |
47 |
47 |
0 |
|
3. Kvaliteet ja metoodika |
168 |
158 |
10 |
|
3.1. Kvaliteedi tagamise kohustus |
64 |
59 |
5 |
|
3.2. Metoodika ja konfidentsiaalsuse kaitsmine |
46 |
43 |
3 |
|
3.3. Statistiliste andmete kvaliteet ja suhtlemine kasutajaga |
58 |
56 |
2 |
|
4. Koormuse vähendamine ja haldusandmed |
68 |
61 |
7 |
|
4.1. Koormuse vähendamine |
22 |
22 |
0 |
|
4.2. Haldusandmed |
46 |
39 |
7 |
|
5. Erapooletus ja levitamine |
152 |
130 |
22 |
|
5.1. Erapooletus |
36 |
22 |
14 |
|
5.2. Levitamine: juurdepääsetavus ja selgus |
85 |
78 |
7 |
|
5.3. Üksikandmete levitamine |
31 |
30 |
1 |
Allolev tulemuste ülevaade on liigendatud teemarühmade alusel, mille määrasid kindlaks vastastikuste eksperdihinnangute tegijad tegevusjuhise struktuuri põhjal, kuigi rühmad ei kattu tegevusjuhises kasutatutega.
Aruanded sisaldavad ka riiklike statistikaametite ja Eurostati seisukohti juhtudel, kui nende arvamused lahknevad vastastikuste eksperdihinnangute tegijate omadest. Riiklikud statistikaametid ja Eurostat töötasid vastuseks soovitustele välja parandusmeetmed, 7 mis avaldatakse eraldi.
2.1. Valitsemine ja õiguslikud aspektid; koordineerimine
Selles jaotises käsitletakse statistikaasutuste sõltumatust ja see hõlmab järgmisi eriteemasid: statistikaasutuste juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; tööprogrammidega seotud küsimused; volitus andmete kogumiseks; konfidentsiaalsuse õiguslikud aspektid ja riiklike statistikaametite koordineeriv roll.
2.1.1. Juhtimine ja õiguslikud aspektid, sealhulgas konfidentsiaalsuse õiguslikud ja menetluslikud aspektid
Vastastikuste eksperdihinnangute aruannetest ilmnes kaks peamist juhtimisprobleemi, nimelt vajadus vaadata läbi statistikat käsitlevad õigusaktid, et luua suurem ametialane sõltumatus statistikaasutuste juhtide ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel, ning vajadus suurendada konsulteerimist sidusrühmadega. Paljude selle valdkonna soovituste rakendamiseks võib olla vaja õiguslikke või institutsioonilisi muudatusi. Seetõttu kuulub nende soovituste rakendamine pigem asjaomaste riiklike asutuste kui riiklike statistikaametite pädevusvaldkonda.
Oma aruannetes keskendusid vastastikuste eksperdihinnangute tegijad eelkõige statistikaasutuste juhtide sõltumatusele. Määruse (EÜ) nr 223/2009 hiljutises muudatuses 8 rõhutati sõltumatuse vajadust veelgi. Määrusega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et viia riiklikud tavad ja menetlused vastavusse Euroopa uue õigusraamistikuga. Selleks et Euroopa statistikasüsteem täidaks täielikult 1. põhimõtet, tuleb seega võtta lisameetmeid. Eelkõige tuleb muuta menetlusi nii, et i) statistikaasutuste juhtide ametisse nimetamise aluseks on erialane pädevus ja avatud valikumenetlus; ii) nende ametist vabastamiseks on sätestatud selged kriteeriumid, mida ka kohaldatakse; iii) statistikaasutuste juhid on ainupädevad otsustama statistiliste meetodite ja menetluste üle, nagu ka avaldatavate statistiliste andmete sisu ja ajastamise üle. Vastastikuste eksperdihinnangute viimase vooru tulemused erinevad 2006.–2008. aasta vooru tulemustest, mille kohaselt järgiti ametialase sõltumatuse põhimõtet täielikult. Selle põhjuseks on i) erinevused vastastikustes eksperdihinnangutes kasutatud metoodikas; ii) muude riiklike asutuste lisamine analüüsitud asutuste hulka ning iii) muudatused, mis karmistavad statistikaasutuste juhtide sõltumatusega seotud nõudeid.
Üldiselt on statistikaasutused osa riiklikust haldussüsteemist. Tegevusjuhises määratletud täieliku sõltumatuse saavutamiseks on seega hädavajalik tagada, et igasugune ministeeriumi või muu järelevalve on läbinisti halduslikku laadi ja ilma mingi poliitilise mõjuta. Teine võimalus on muuta statistikaametid täiesti sõltumatuks.
Mis puudutab nõuet kehtestada mitme- ja iga-aastased tööprogrammid ning järgida neid, siis üldiselt leiti, et selles vallas täidavad Euroopa statistikasüsteemi liikmed tegevusjuhist; kindlaks tehti ainult üks mittevastavuse juhtum.
Statistika kasutajate andmed on olulised tagamaks, et statistikat koostatakse tõhusalt ja et see täidab kasutajate vajadused. Moodustada tuleks nõuande- või konsultatiivkomiteed või kui need on juba olemas, tuleks nende ülesandeid selgitada ja anda neile piisavad vahendid. See aitab riiklikel statistikaametitel teha teadlikke otsuseid käimasoleva ja tulevase töö kohta.
Andmete kogumisega seotud 2. põhimõtet ja konfidentsiaalsuse õiguslike aspektidega seotud 5. põhimõtet järgitakse. Sellegipoolest on arenguruumi uute kaitsemeetmete lisamiseks, millega tagada, et konfidentsiaalseid statistilisi andmeid ei kasutata halduseesmärkidel.
2.1.2. Koordineerimine statistikasüsteemis
Statistikasüsteemi sisene koordineerimine ei kuulu tegevusjuhise kohaldamisalasse. Siiski kaasati see hindamisse, et mõõta, millisel tasemel on riiklike statistikaametite koordineerimistegevus oma riiklike statistikasüsteemide raames, ja et tugevdada sellega veelgi Euroopa statistikasüsteemi.
Enamik selle valdkonna soovitusi on seotud sammudega, mida võiks astuda üldiselt riiklike statistikaametite koordineeriva rolli tugevdamiseks. Tulemusliku koordineerimise võimaldamiseks tuleb ametliku statistika mõistet selgitada ja kindlaks tuleb määrata ametliku statistika koostajad, kui seda ei ole veel tehtud. Koordineerimiseks, sealhulgas kaasneva institutsioonilise korralduse jaoks, peaks olema selge õiguslik alus. Samuti tuleb tagada vajalikud töötajad ja rahalised vahendid ning sõlmida kirjalikud kokkulepped muude riiklike asutustega, et toetada asjaomaste õigusaktide rakendamist praktikas. Koordineerimist tuleks korraldada ühiste eesmärkide ja iga-aastaste statistikaprogrammide alusel, mida kohaldatakse riiklikus statistikasüsteemis kõigi asutuste suhtes. Nende riiklike statistikaprogrammide rakendamise kohta tuleks avaldada aruanded.
Lisaks on vaja edasist tööd, et tagada muude riiklike asutuste koostatud Euroopa statistika kvaliteet. Muudetud määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt vastutavad riiklikud statistikaametid kvaliteedi kontrollimise koordineerimise eest riiklikul tasandil. Lisaks peaksid nad andma välja riiklikku statistikasüsteemi hõlmavad suunised, standardid ja äriprotsessi mudelid ning olema komisjoni ainus kontaktpunkt Euroopa statistika valdkonnas.
2.2. Vahendite piisavus ja kulutasuvus
Töötajate ja rahaliste vahendite piisavus on suur probleem kogu Euroopa statistikasüsteemis ja seda rõhutati juba komisjoni 2008. aasta aruandes. See probleem kujutab endast suurt ohtu Euroopa statistikasüsteemi tulevikule. Hoolimata pidevast ressursipuudusest on Euroopa statistikasüsteem reformide ja tõhususmeetmete abil suutnud toime tulla üha suureneva vajadustega järjest arvukamate statistiliste andmete järele. Vastastikuste eksperdihinnangute tegijad juhtisid aga tähelepanu sellele, et paljud riiklikud statistikaametid töötavad surve all, mis pärsib sageli metoodilist täiustustööd ja riiklikku nõudlust statistika järele (vt ka punkt 2.3.1 allpool). Selleks, et usaldusväärse Euroopa statistika koostamine saaks jätkuda, annavad hindajad tungiva soovituse kindlustada üldiselt riiklikes statistikaametites piisav hulk töötajaid ja rahalisi vahendeid, sest ametitel oleks raske täita edasisi Euroopa statistikavajadusi, ilma et kvaliteet kannataks.
Nende raskustega silmitsi seistes pingutavad paljud riiklikud statistikaametid selle nimel, et meelitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid ligi ja hoida neid tööl. Kuigi olukord võib riigiti erineda, soovitatakse üldiselt parandada veelgi inimressursi kasutamist sobivate koolituskavade, oskuste üleandmise, sisemise liikuvuse, teadmiste jagamise, muudes riiklikes asutustes toimuva väljaõppe süvendamise ja riiklike statistikasüsteemide sisese töötajate vahetuse abil.
Kulutasuvus on tihedalt seotud vahendite tõhusa kasutamisega (10. põhimõte). Kuigi ühestki mittevastavuse juhtumist ei teatatud, võiks üldist kulutasuvust mitmel viisil parandada, sealhulgas: i) võtta vastu mõni äriprotsessi statistikamudel, näiteks statistiline äriprotsessi üldmudel; ii) kasutada standardseid andmetöötlusvahendeid; iii) kasutada haldusandmeid ulatuslikumalt ja iv) anda võimaluse korral ülesanded muudelt riiklikelt asutustelt, eelkõige väikestelt riiklikelt asutustelt, üle riiklikule statistikaametile.
Praegu on käimas mitu Euroopa statistikasüsteemi algatust, mille eesmärk on tasakaalustada olemasolevate vahenditega paremini järjest suurenevat nõudlust Euroopa statistika järele. Need algatused peaksid seega aitama parandada 3. ja 10. põhimõtte järgimist. Nende konkreetsed eesmärgid hõlmavad Euroopa õigusaktide lihtsustamist, Euroopa statistikaprogrammiga seotud statistikavajaduste esikohale seadmist, metoodika arendamist, et pakkuda ühiseid vahendeid ja meetodeid, ning tagamist, et Euroopa statistilised nõuded vaadatakse Eurostati suurema koordineeriva rolli toel korrapäraselt läbi.
2.3. Kvaliteet ja metoodika
Euroopa statistika aluseks peab olema hea kvaliteet, usaldusväärne metoodika ja sobivad statistilised menetlused (4., 7. ja 8. põhimõte).
2.3.1. Kvaliteedi tagamise kohustus
Üldiselt peaks Euroopa statistikasüsteem panustama rohkem terviklikesse kvaliteedijuhtimise süsteemidesse, mis ulatuvad kvaliteedisuunistest ja -vahenditest ning statistiliste protsesside pidevast dokumenteerimisest standardsete kvaliteedi tagamise menetluste ja korrapäraste kvaliteediaudititeni. Vastastikuste eksperdihinnangute aruannetes tõstetakse esile ka vajadus luua piisava arvu sobiva kvalifikatsiooniga töötajatega spetsiaalsed kvaliteedi- ja metoodikaüksused. Aruannetes rõhutatakse riski, mida tööjõuga seotud pingeline olukord tekitab seoses Euroopa statistika tulevase kvaliteedi ja usaldusväärsusega, eriti kui võtta arvesse selle võimalikku mõju järjepidevale kvaliteeditööle. Seepärast tuleks üldistest eraldistest anda piisavad vahendid kvaliteeditöö jaoks (vt ka punkt 2.2).
2.3.2. Metoodika ja konfidentsiaalsuse kaitsmine
Euroopa statistikasüsteem järgib laias laastus tegevusjuhise metoodikaga seotud põhimõtteid: juhendi järgimise kohta esitati ainult üks soovitus (32st). Sellegipoolest soovitatakse aruannetes täiustada standardsuuniste väljatöötamise, ajakohastamise ja kohaldamise metoodikat sellistes küsimustes nagu küsimustiku katsetamine, valimi koostamise või valimist sõltumatute vigade käsitlemine, toimetamine, arvestamise ja valideerimise eeskirjad, hooajaline kohandamine ning prognoosimise ja läbivaatamise kord. Metoodilise töö valdkonnas tuleks teha ka tihedamat koostööd teaduskogukonnaga.
Vastastikuste eksperdihinnangute aruannetes nimetati mitut probleemi, mis on seotud konfidentsiaalsuse kaitsmisega – peamiselt kaitsemeetodite võimaliku parandamise vallas –, kuid üldine vastavus selles valdkonnas on rahuldav. Põhilised lahendust vajavad probleemid on üksikandmete kasutamise järelevalveks vajalike menetluste kehtestamine ja uute kaitsemeetmete lisamine tagamaks, et konfidentsiaalseid statistilisi andmeid ei kasutata halduseesmärkidel.
2.3.3. Statistiliste andmete kvaliteet ja suhtlemine kasutajaga
Statistiliste andmete kvaliteedi ja kasutajaga suhtlemise valdkonnas järgib Euroopa statistikasüsteem tegevusjuhist. Kaks ainukest soovitust (58st), mille puhul leiti, et vastavust ei ole veel saavutatud, on seotud läbivaatamise korra ja statistiliste andmete avaldamise kalendritega.
Vastastikuste eksperdihinnangute tegijad nõuavad eelkõige statistiliste andmete avaldamise ajakohasuse ja täpsuse järelevalvet ja parandamist, samuti kasutusmugavaid avaldamiskalendreid, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.
Soovitustes nõutakse ka suuremat hoolitsemist kasutaja vajaduste täitmise eest. Tuleks tegutseda kasutajate teadlikkuse suurendamise nimel ja luua avatumad suhted uudistemeediaga.
2.4. Koormuse vähendamine ja haldusandmed
Enamjaolt seostuvad vastastikuste eksperdihinnangute tegijate tuvastatud probleemid püsivate takistustega haldusandmetele juurdepääsul ja nende kasutamisel ning selle tagamisega, et riiklikke statistikaameteid teavitatakse ja kaasatakse varases etapis, kui haldusandmete allikad kehtestatakse, neid muudetakse või nende kogumine lõpetatakse (näitajad 2.2, 8.1, 8.7–8.9). Kuigi enamikul riiklikel statistikaametitel on seadusjärgne juurdepääs või muu asjakohane kord, mis võimaldab neil haldusandmetele ligi pääseda, võidakse neile anda see ligipääs küllalt vastumeelselt.
Haldusandmete kättesaadavusega seotud probleemid avaldavad suurt mõju andmete esitamisega kaasnevale koormusele (9. põhimõte). Enam kui 15 % haldusandmete kättesaadavusega seotud soovitustest puudutavad tegevusjuhise järgimist. Iga strateegiline lähenemine selle probleemiga tegelemiseks peaks seetõttu hõlmama õiguslikku või halduskorraldust, sealhulgas kirjalikke kokkuleppeid, mis sõlmitakse haldusandmete omanikega, et anda riiklikele statistikaametnikele täielik juurdepääs kõigile haldusandmetele, mida nad vajavad Euroopa statistika tegemiseks, sealhulgas maksuandmetele. Üldiselt tuleks toetada suhtumise muutumist, nii et ametliku statistika koostamist hakataks pidama üheks haldusregistrite eesmärgiks. Statistikaasutustel peaks olema võimalik mõjutada haldusandmete mitmesuguste aspektidega seotud otsuseid, eelkõige kasutatavaid mõisteid, andmete hõlmavust, nende kogumise menetlusi, nende statistilisteks eesmärkideks sobivuse üle otsustamisel kasutatavaid kriteeriume ja nende kavandamist.
Vastastikuste eksperdihinnangute tegijad soovitavad ka mitut teist meedet, mille eesmärk on vähendada andmete esitamisega kaasnevat koormust kasutaja vajadusi kahjustamata. Nende meetmete hulka kuuluvad andmete jagamine, uute andmeallikate, eelkõige suurandmete statistilise potentsiaali kindlaksmääramine ning andmete esitamisega kaasneva koormuse korrapärane mõõtmine, järelevalve ja sellekohane aruandlus.
2.5. Erapooletus ja levitamine
Ehkki andmed tehakse tegevusjuhise kohaselt veebis kättesaadavaks ja teaduskogukonnale antakse juurdepääs üksikandmetele (15. põhimõte ja näitaja 5.6), tekitab mõnes riigis endiselt probleeme avaldamiseelse juurdepääsu andmine privilegeeritud kasutajatele, näiteks asjaomastele valitsuse ministritele (näitaja 6.7). Aruannetes soovitatakse avaldamiseelse juurdepääsu õigusi rangelt reguleerida ja anda neid ainult erandkorras. Niisugusel juhul tuleks olukorda tähelepanelikult jälgida ja teave antud õiguste kohta avalikustada. Sel eesmärgil tuleks aegsasti avaldada iga-aastased avaldamise kalendrid, mis sisaldavad andmeid kõikide statistika avaldamiste ja suurte läbivaatamiste kohta, millel on kindel kuupäev. Muudatuste ja viivituste kohta tuleks esitada selgitus.
Vastastikuste eksperdihinnangute tegijad soovitavad parandada eelkõige edastamiskanaleid ja -viise. Nad soovitavad avaldada rohkem süva- ja tellimusanalüüse, pakkuda nüüdisaegseid visualiseerimis- ja levitamisvahendeid, uuendada või ümber kujundada veebisaite ning parandada andmete katvust ja ajakohasust. Riiklikel veebisaitidel peaks olema rohkem ingliskeelset sisu, et muuta need Euroopa statistikasüsteemi kasutajate jaoks kättesaadavamaks.
Riiklikud statistikasüsteemid peavad tegema rohkem, et tagada statistiliste andmete levitamise erapooletus. Kõige pakilisem ülesanne on tagada, et kogu ametlikku ja Euroopa statistikat levitataks ühtse veebiportaali kaudu või et riikliku statistikaameti veebilehele luuakse lingid, võimaldamaks kasutajatel saada ametlikust statistikast täit pilti.
Viimaks tuleks turvakeskuste võrku ja kaugjuurdepääsuvõimalusi veelgi laiendada ja vahendeid täiustada, et võimaldada uurimise otstarbel paremat juurdepääsu üksikandmetele.
2.6. Lahkarvamused
Hindamisel järgiti auditisarnast metoodikat ja seetõttu sisaldavad aruanded ka statistikaasutuste seisukohti, kui need erinevad vastastikuste eksperdihinnangute tegijate järeldustest ja soovitustest. Nagu ilmneb tabelist 2, lähevad statistikaasutuste seisukohad vastastikuste eksperdihinnangute tegijate omadest lahku ainult 39 juhul. Kui arvamused lahknevad, ei ole parandusmeetmeid üldjuhul kavandatud. Võrreldes soovituste koguarvuga (707) on erinevate vaatenurkadega teemade hulk väike. See tähendab, et vastastikused eksperdihinnangud olid parandamist vajavate probleemide kindlakstegemisel edukad.
Ülekaalukalt kõige rohkem lahkarvamusi (18 lahkarvamust 39st) esines valitsemise ja õiguslike aspektide, eriti ametialase sõltumatuse valdkonnas. Erinevalt vastastikuste eksperdihinnangute tegijatest pidasid statistikaasutused neil juhtudel olemasolevaid õigusakte või muud korraldust ametialase sõltumatuse tagamisel piisavaks. Eelkõige oli see nii seoses statistikaasutuste juhtide töölevõtmise ja töölt vabastamisega, mille menetlused öeldi olevat kooskõlas nende riiklike asutuste üldeeskirjadega, mille juurde statistikaasutused kuuluvad.
Ülejäänud lahkarvamused jagunevad eri teemakategooriate vahel suhteliselt ühtlaselt: igas kategoorias registreeriti kuni neli lahkarvamust. Igas valdkonnas kolmest järgmisest – konfidentsiaalsuse kaitsmine, üksikandmete levitamine ja koordineerimine – erinesid asutuste seisukohad hindajate omadest kolmel juhul. Konfidentsiaalsuse ebapiisava kaitse ja üksikandmete levitamise valdkonnas viitasid statistikaasutused vastastikuste eksperdihinnangute tegijate soovituste vaidlustamisel riskidele, mis avalduksid seoses andmete esitamisel kaasneva koormuse vähenemisega, kulutasuvuse või metoodikaga, kui soovitused heaks kiidetaks. Koordineerimise teemal registreeritud lahkarvamused olid riigipõhised.
|
Tabel 2. Lahkarvamused vastastikuste eksperdihinnangute tegijate soovitustest |
||
|
Teema |
Soovitused |
Lahkarvamused |
|
Kokku |
707 |
39 |
|
1. Valitsemine ja õiguslikud aspektid; koordineerimine |
216 |
21 |
|
1.1. Valitsemine ja õiguslikud aspektid |
95 |
18 |
|
1.1.1. Ametialane sõltumatus |
88 |
16 |
|
1.1.2. Volitus andmete kogumiseks |
4 |
1 |
|
1.1.3. Konfidentsiaalsuse õiguslikud aspektid |
3 |
1 |
|
1.2. Koordineerimine |
121 |
3 |
|
2. Vahendite piisavus ja kulutasuvus |
103 |
3 |
|
2.1. Vahendid |
42 |
1 |
|
2.2. Koolitus |
14 |
0 |
|
2.3. Kulutasuvus |
47 |
2 |
|
3. Kvaliteet ja metoodika |
168 |
7 |
|
3.1. Kvaliteedi tagamise kohustus |
64 |
2 |
|
3.2. Metoodika ja konfidentsiaalsuse kaitsmine |
46 |
4 |
|
3.3. Statistiliste andmete kvaliteet ja suhtlemine kasutajaga |
58 |
1 |
|
4. Koormuse vähendamine ja haldusandmed |
68 |
3 |
|
4.1. Koormuse vähendamine |
22 |
2 |
|
4.2. Haldusandmed |
46 |
1 |
|
5. Erapooletus ja levitamine |
152 |
5 |
|
5.1. Erapooletus |
36 |
1 |
|
5.2. Levitamine: juurdepääsetavus ja selgus |
85 |
1 |
|
5.3. Üksikandmete levitamine |
31 |
3 |
3.Parandusmeetmed
Riiklikud statistikaametid ja Eurostat on vastuseks vastastikuste eksperdihinnangute tegijate soovitustele välja töötanud parandusmeetmete kavad. Need järgivad SMART-reeglit 9 . Hindamise tulemusel töötati välja kokku 929 parandusmeedet.
Parandusmeetmete rakendamist kontrollitakse igal aastal. Riiklikud statistikaametid ja Eurostat annavad oma edusammudest aru ning nende edastatava teabe põhjal valmivad nii Eurostati iga-aastane eduaruanne Euroopa statistikasüsteemi komiteele kui ka Euroopa statistika haldamise nõuandekogu aastaaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Et minna sama hooga edasi, tuleks kõik parandusmeetmed ellu viia 2019. aasta lõpuks, misjärel Eurostat koostab lõpparuande Euroopa statistikasüsteemi komiteele.
4.Järeldused ja järgmised sammud
Vastastikuste eksperdihinnangute selle vooru lõppeesmärk on tugevdada statistikasüsteeme nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, suurendades seeläbi Euroopa statistika usaldusväärsust ja usutavust ning varustades Euroopa statistikasüsteemi vahenditega edaspidiste probleemide lahendamiseks. Kõnealune vastastikuste eksperdihinnangute voor on Euroopa standardisüsteemi nüüdisajastamiseks hädavajalik abivahend. Selle tähtsust näitavad ka vastu võetud komisjoni otsus 10 Eurostati suurema rolli kohta Euroopa statistika koostamise koordineerimisel, 2015. aasta mais vastu võetud määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 ja mis suurendab märgatavalt riiklike statistikaametite sõltumatust ja nende rolli koordineerimisel, ning Euroopa statistikasüsteemi 2020. aasta visioonidokumendi 11 edenemine. Kuigi hindamine on juba iseenesest väärtuslik, pannes Euroopa statistikasüsteemi liikmed oma poliitikat, tavasid ja menetlusi põhjalikult kontrollima, ei ole selle täielik mõju tuntav enne, kui soovituste rakendamisega on edasi liigutud.
Üldiselt on Euroopa statistikasüsteem näidanud tegevusjuhise järgimise kõrget taset. Statistikaasutused tegutsevad kindlal õiguslikul alusel, nende usutavust ja sõltumatust tunnustatakse üldiselt laialdaselt ja usaldus nende vastu on suur. Kuigi ressurssidega on suuri probleeme, on Euroopa statistikasüsteemi märkimisväärselt tugevaks küljeks väga professionaalsed, kõrgelt haritud ja motiveeritud töötajad. Kasutatud metoodika ja statistika kvaliteet on tänu protsesside edasisele standardimisele ja ühtlustamisele paranenud. Sellest hoolimata püsib veel mitu probleemi, eelkõige seoses tegevusjuhise parema ja viimistletuma elluviimisega kogu Euroopa statistikasüsteemis.
Ehkki statistikaasutuste volitused ja nende tegevus on kindlaks määratud nende õigusliku alusega, tuleks teatud aspekte ja tavasid tugevdada või need läbi vaadata. See puudutab eelkõige statistikaasutuste juhtide töölevõtmise ja töölt vabastamise selge, läbipaistva ja objektiivse menetluse väljatöötamist. Kuigi mitu statistikaasutust ei olnud nõus vastastikuste eksperdihinnangute tegijatega põhjendusel, et nad järgivad üldist haldusmenetlust, väärib see küsimus edasist vaagimist.
Haldusandmete kättesaadavus ja nende tõhus kasutamine on kulutasuvuse saavutamisel ja andmete esitamisega kaasneva koormuse vähendamisel otsustava tähtsusega küsimus. Kuigi selles valdkonnas on saavutatud õiguslik vastavus, sest riiklike statistikaametite õiguslikud alused üldiselt võimaldavad juurdepääsu, püsivad endiselt mõned praktilised takistused selle juurdepääsu tegelikul saamisel. Üks edusamm, mida vastastikuste eksperdihinnangute tegijad täheldasid mitmes riigis, oli statistikaasutuste kaasamine otsustamisse registrite kavandatavate muudatuste või sulgemise ning uute registrite väljatöötamise üle.
Ametliku statistika koordineerimine pakub kirjut pilti, mille osaline põhjus on riiklike statistikasüsteemide eri tasemel tsentraliseeritus ja asjaomaste riikide suurus. On palju selliseid statistikaasutusi, kellel on tugev õiguslik alus ning tõhus ja tunnustatud volitus muude riiklike asutuste töö koordineerimiseks. Teistel juhtudel on koordineerimine aga mitteametlik, põhinedes juhuslikel korraldustel ja isiklikel kontaktidel. Seda võib pidada vastuvõetavaks, eriti väiksemates riikides, kuid selline kord ei võimalda tuua riiklikesse statistikaametitesse vajalikku võimsust ja tagada Euroopa statistika kvaliteeti. Selleks et riiklikud statistikaametid saaksid oma riiklikke süsteeme tulemuslikult koordineerida, tuleks nende koordineeriv roll seetõttu kindlustada vajalike õigusnormide ja institutsioonilise korraga.
Tänu tihenenud koostööle Euroopa statistikasüsteemi tasandil on paranenud metoodika ja kvaliteet: kasutusele võetakse nii ühtlustatud ja standarditud vahendeid ja menetlusi kui ka jagatakse ulatuslikumalt teadmisi ja kogemusi.
Muret tekitavad ressursid. Kõik statistikaasutused on optimeerinud või optimeerivad nende kasutamist erinevate meetmete abil, mille hulka kuuluvad prioriteetide seadmine, haldusandmete kasutamine ja automatiseeritud andmekogumise juurutamine. Uued ja rangemad poliitikanõuded tähendavad aga, et Euroopa statistikasüsteem läheneb suurenevate statistiliste vajaduste ja ressursipiirangute tasakaalustamise tõttu arvatavasti kriitilisele piirile. Vastastikuste eksperdihinnangute tegijad rõhutavad peaaegu ühel häälel, et piisavate ressursside kindlustamine ja samaaegne paindlikkuse säilitamine nende kasutamisel Euroopa statistikasüsteemi liikmete seas on Euroopa statistika kvaliteedi kaitsmisel ülitähtis.
Kokkuvõttes on seekordne vastastikuste eksperdihinnangute voor näidanud nii Euroopa statistikasüsteemi jõulist arengut viimastel aastatel kui ka seda, kui väärtuslik on Euroopa koostöö selles tegevuses. Vastuseks soovitustele on riiklikud statistikaametid ja Eurostat valmistanud ette parandusmeetmete kavad, milles kehtestatakse praktilised meetmed nende töö parandamiseks. Alates 2016. aasta kevadest teostatakse rakendamise üle igal aastal hoolikat järelevalvet ja rakendamine peaks lõpule jõudma 2019. aasta lõpuks. Tulevaste meetmete üle otsustamisel võetakse arvesse saadud õppetunde ja vahetatud kogemusi.