EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.2.2016

COM(2016) 60 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELi puidumäärus), komisjonile delegeeritud volituste rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA

NÕUKOGULE

1. Sissejuhatus

Määruse (EL) nr 995/2010 1 (edaspidi „ELi puidumäärus” või „määrus”) eesmärk on võidelda ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellisest puidust valmistatud toodete siseturule laskmise vastu. See on osa metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavast, mis on liidu poliitiline vahend võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. Samuti aitab see kaasa raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamisele ning metsade säilitamise, säästva majandamise ja süsinikuvarude suurendamise rollile arengumaades, mis põhineb REDD+ Varssavi raamistikul.

ELi puidumäärusega on kehtestatud kolm kohustust. Esiteks on sellega keelatud ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete laskmine ELi turule. Teiseks on nõutud, et ettevõtjad, kes on määratletud turuosalistena, kes esimest korda oma tooteid ELi turule lasevad, täidaksid nõuetekohase hoolsuse süsteemi, veendudes, et nende toodetes kasutatud puit on legaalselt üles töötatud. Kolmandaks, selleks et lihtsustada turulelastud puittoodete jälgitavust, peavad kogu tarneahela ettevõtjad säilitama teavet oma tarnijate ja klientide kohta. Määrus hõlmab laia valikut puittooteid, mis on ELi kombineeritud nomenklatuuri koode kasutades loetletud määruse lisas. Määrusega on ette nähtud, et komisjon tunnustab järelevalveorganisatsioone, kelle ülesanne on aidata ettevõtjatel täita oma kohustusi.

ELi puidumäärus võeti vastu 2010. aasta detsembris ja see jõustus 3. märtsil 2013. Kõnealusel ajavahemikul võttis komisjon vastu kaks teisest õigusakti. Esimene on komisjoni 6. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 607/2012, 2 milles käsitletakse nõuetekohase hoolsuse süsteemi üksikasjalikke eeskirju ning järelevalveorganisatsioonide suhtes tehtavate kontrollide sagedust ja laadi ning mis võeti vastu ELi puidumääruse artikli 18 lõike 2 ning otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artiklite 5 ja 7 kohaselt. Teine on komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 363/2012 määrusega (EL) nr 995/2010 ette nähtud järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja sellise tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta 3 . ELi puidumäärusega (artikli 15 lõige 1) on nõutud, et komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande. Seetõttu keskendutakse käesolevas aruandes konkreetselt delegeeritud määrusele (EL) nr 363/2012.

2. Õiguslik alus

Nagu juba märgitud, tuleneb käesolev aruanne ELi puidumääruse artikli 15 lõikes 1 sätestatud nõudest. Kõnealuse sätte kohaselt on komisjonile delegeeritud volitused seitsmeks aastaks alates 2. detsembrist 2010 ning komisjon peab esitama delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kolm kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu pärast määruse kohaldamise kuupäeva; seega on aruande esitamise tähtaeg 2015. aasta detsember, kuna määrust hakati kohaldama 3. märtsil 2013.

3. Delegeeritud volituste rakendamine

ELi puidumääruse kohaselt võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte täiendavate asjakohaste ohuhindamiskriteeriumide kohta, mis võivad olla vajalikud lisaks määruses juba ettenähtutele (artikli 6 lõige 3), järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade ning, kui kogemused seda nõuavad, siis nende muutmise kohta (artikli 8 lõige 7) ning sellise puidu ja selliste puittoodete nimekirja kohta, mille suhtes kohaldatakse ELi puidumäärust (artikkel 14).

Komisjon on vastu võtnud ühe delegeeritud õigusakti – komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 363/2012 4 järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta. Kõnealuse volituse kasutamine tulenes vajadusest täiendada järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja tunnustuse tühistamist käsitlevaid nõudeid ja menetluseeskirju.

3.1 Delegeeritud õigusakt, millega täiendatakse määrust (EL) nr 995/2010

ELi puidumääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt teeb järelevalveorganisatsioon järgmist: säilitab ja hindab regulaarselt nõuetekohase hoolsuse süsteemi; annab ettevõtjatele õiguse kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi; kontrollib nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohast kasutamist ning võtab asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja ei kasuta seda süsteemi korrakohaselt. ELi puidumääruse artikli 8 lõikes 2 on lisaks sätestatud nõuded, millele taotleja peab vastama, et taotleda tunnustamist järelevalveorganisatsioonina. Nende sätete kohaselt, kui taotleja vastab põhikirjajärgsetele nõuetele, tunnustab komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist taotlejat järelevalveorganisatsioonina.

Artikli 8 lõike 4 kohaselt peavad pädevad asutused kontrollima nende jurisdiktsiooni all tegutsevaid järelevalveorganisatsioone, et teha kindlaks, kas nad täidavad ELi puidumääruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud ülesandeid ning vastavad artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ning teavitama komisjoni, kui järelevalveorganisatsioon ei täida enam ülesandeid ega vasta nõuetele (artikli 8 lõige 5). Komisjon tühistab järelevalveorganisatsiooni tunnustuse, eelkõige määruse artikli 8 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel, kui asjaomane järelevalveorganisatsioon ei vasta enam artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Vastavalt ELi puidumääruse artikli 8 lõikele 7 on komisjonil õigus delegeeritud õigusaktidega võtta vastu menetluseeskirju, millega täiendatakse määrust (EL) nr 995/2010 järelevalveorganisatsioonide tunnustamise ja tunnustamise tühistamise osas, tagades seejuures, et tunnustuse andmine ja sellise tunnustuse tühistamine toimub õiglasel ja läbipaistval viisil.

Puidu ja puittoodete eksperdirühmaga konsulteeriti delegeeritud määruse eelnõu osas 18. mail 2011. aastal ja 7. juulil 2011. aastal toimunud kohtumistel. Delegeeritud õigusakt võeti vastu 23. veebruaril 2012 ning sellest teatati Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament ega nõukogu ei esitanud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid ELi puidumääruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud kahe kuu jooksul. Kumbki institutsioon ei algatanud kahekuulise perioodi pikendamist veel kahe kuu võrra vastavalt samale sättele.

Pärast kahekuulise tähtaja möödumist avaldati delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustus 17. mail 2012.

Komisjon ei ole veel võtnud vastu delegeeritud õigusakte täiendavate asjakohaste ohuhindamiskriteeriumide kohta, mis võivad olla vajalikud lisaks määruses juba ettenähtutele (artikli 6 lõige 3), ega sellise puidu ja selliste puittoodete nimekirja kohta, mille suhtes kohaldatakse ELi puidumäärust (artikkel 14), kuna määruse rakendamisel on vaja rohkem kogemusi, et hinnata selliste muudatuste vajalikkust.

4. Järeldus

Komisjon on nõuetekohaselt kasutanud oma delegeeritud volitusi ning kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat aruannet arvesse võtma.

Komisjon peab endiselt vajalikuks ELi puidumääruse artikli 6 lõike 3 ja artikli 14 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, eelkõige eesmärgiga muuta ja/või täiendada lisas sätestatud puidu ja puittoodete nimekirja. Lisa muutmiseks ja seega määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete läbivaatamiseks võtab komisjon arvesse määruse läbivaatamise tulemusi, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis ning ELi puidumääruse artikli 20 lõikega 3 nõutud aruandes.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobril 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 607/2012, ELT L 177, 7.7.2012, lk 16–18.

(3)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 363/2012, ELT L 115, 27.4.2012, lk 12–16.

(4)

ELT L 115, 27.4.2012, lk 12–16.