EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2016

COM(2016) 49 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta

{SWD(2016) 23 final}

SISSEJUHATUS. VEELDATUD MAAGAASI JA SELLE HOIDLATE VÕIMALUSTE TÄIELIK KASUTAMINE SISETURUL

Euroopa Komisjoni „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegias” 1 on konkreetselt väljendatud ELi püüdlust minna üle säästvale, turvalisele ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile. Energiatõhusus kui „omaette energiaallikas” ja vähese süsinikusisaldusega energiaallikate, näiteks taastuvate energiaallikate arendamine on selles seoses üliolulised.

Nagu on rõhutatud Euroopa energialiidu olukorra ülevaates, 2 jäävad kindlate ja usaldusväärsete fossiilkütusetarnetega seotud geopoliitilised probleemid endiselt samuti väga oluliseks, eelkõige seoses põhitarbeainetega, mille puhul EL sõltub suuresti impordist. Selles kontekstis on ELi maagaasiga varustamise allikate edasine mitmekesistamine endiselt oluline eesmärk, eriti kuna ELi omatoodang väheneb järgmistel aastakümnetel jätkuvalt. Kasvavast impordisõltuvusest tingitud haavatavust saab leevendada, kui gaasisüsteem on paindlik ja suudab reageerida pakkumise kõikumistele. Käesoleva strateegiaga püütakse ära kasutada veeldatud maagaasi (liquefied natural gas, LNG) ja gaasihoidlate võimalusi selleks, et muuta ELi gaasivõrk mitmekesisemaks ja paindlikumaks, mis aitab kaasa ELi energiapoliitika peamise eesmärgi saavutamisele – tagada turvaline, vastupidav ja konkurentsipõhine varustamine maagaasiga.

Veeldatud maagaasi oodatav oluliselt (50 %) suurenev ülemaailmne pakkumine järgmise paari aasta jooksul ja sellest tulenevad madalamad hinnad annavad ELile hea võimaluse, eelkõige kindla ja usaldusväärse gaasivarustuse tagamiseks. Samas kui paljudes liikmesriikides on olemas küps ja likviidne gaasiturg, nagu on selgitatud 2014. aasta ELi energiajulgeoleku strateegias 3 ja teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis, 4 on neli liikmesriiki Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkonnad väga sõltuvad ühest tarnijast ja seega ka haavatavad energiavarustuse katkestuste suhtes.

Need liikmesriigid peavad kiiresti välja arendama juurdepääsu eri energiaallikatele ja veeldatud maagaasi kättesaadavus võiks sellesse anda olulise panuse, koos olemasolevate torujuhtmeallikate ja hoidlatega ning nii lõunapoolse gaasikoridori kui ka Vahemeremaades vedelgaasibörside väljaarendamisega. Energiatõhususe meetmed ja väiksema süsinikusisaldusega energiaallikad nagu taastuvad energiaallikad on samuti väga olulised ning tuleb hoolitseda investeerimise eest veeldatud maagaasi või gaasi taristusse, et vältida tehnoloogilise kapseldumise või fossiilkütuste taristu varade tarbetuks muutumise riski.

Veeldatud maagaas võib olla kasulik ka konkurentsivõime seisukohast, kuna turud avatakse suuremale konkurentsile rahvusvaheliste tarnijatega. Mõnel juhul, näiteks Leedus, võib selline mõju olla päris oluline.

Selleks et täielikult ära kasutada üha kasvavale rahvusvahelisele veeldatud maagaasi turule juurdepääsu võimalusi ja muuta ELi turg tarnijate jaoks atraktiivseks, peab EL tegema kolme asja.

Esiteks peab EL tagama, et oleks olemas vajalik taristu siseturu väljakujundamiseks ja igale liikmesriigile juurdepääsu võimaldamiseks rahvusvahelistele veeldatud maagaasi turgudele kas otse või muu liikmesriigi kaudu. See on eriti oluline liikmesriikide puhul, kes on liiga sõltuvad ühest tarnijast.

Teiseks peab EL viima lõpule gaasi siseturu väljakujundamise nii, et see turg annaks õigeid hinnasignaale – nii selleks, et meelitada veeldatud maagaasi sinna, kus seda vajatakse, kui ka selleks, et tehtaks vajalikke investeeringuid taristusse.

Kolmandaks peab EL suurendama oma jõupingutusi, et teha tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega veeldatud maagaasi vaba, likviidse ja läbipaistva ülemaailmse turu edendamiseks. See tähendab dialoogi intensiivistamist praeguste ja tulevaste tarnijatega ning muude oluliste veeldatud maagaasi tarbijatega, et kõrvaldada takistused, mis raskendavad veeldatud maagaasiga kauplemist maailmaturul.

Peale varustuskindluse ja konkurentsi tugevdamise võib veeldatud maagaas mõnel juhul vähendada keskkonnamõju ning seega toetada ELi jätkusuutlikkuse eesmärki. Sellega seoses on oluline sektor transport, kus veeldatud maagaasi kasutatakse üha enam alternatiivina laevakütusele laevanduses ja diislikütusele raskeveokites, näiteks veoautodes. Väiksemas ulatuses võib veeldatud maagaas aidata vähendada ka soojuse ja elektriga varustamise keskkonnamõju, näiteks tööstuse või muude tarbijate vajaduste rahuldamisel äärepoolsetel aladel ja/või aladel, kus ei ole võrguühendust ja kus praegu sõltutakse saastavamatest fossiilkütustest.

Gaasituru olukorra muutumine tähendab ka muutusi ELi gaasihoidlatele, mis mängivad olulist osa gaasitaristu kasutamise optimeerimisel ja kogu süsteemi tasakaalustamisel. Töökindlad ja piisava mahuga gaasihoidlad on olulised energiavarustuse kindluse ja vastupidavuse tagamiseks suurema tarnekatkestuse korral.

Kuid nagu veeldatud maagaasi puhul, nii ei kasutata praegu täielikult ka gaasihoidlate kõiki võimalusi varustuskindluse ja vastupanuvõime tagamiseks. Investeerimist gaasihoidlatesse takistavad tõkked, mis vähendavad hoidlas oleva gaasi piiriülest kättesaadavust teisele liikmesriigile, ja ebasoodsad turutingimused. Säilitamisvõimsuste käitamise kasum on surve all ja see võib seada ohtu mitte ainult tulevased kavandatud investeeringud, vaid ka olemasoleva hoiustamisvõimsuse.

Käesolevas strateegiadokumendis, millega täidetakse energialiidu raamstrateegias sätestatud kohustus ja mille koostamisel konsulteeriti paljude sidusrühmadega, 5 on vaadeldud eespool nimetatud küsimusi üksikasjalikumalt ja tehtud järeldusi, millised konkreetsed meetmed võivad olla vajalikud.

1.PUUDUVA TARISTU RAJAMISE LÕPULEVIIMINE

Veeldatud maagaasi taristu

Aastakümnetega on EL rajanud väga laiaulatusliku gaasivõrgu üle kogu mandri. Lisaks olulisele omatoodangule saab EL kasutada torujuhtmeühendusi maailma suurimate gaasitootjatega, sealhulgas Venemaa, Norra ja Alžeeriaga.

ELi praegused veeldatud maagaasi terminalid tagavad piisava üldise taasgaasistamisvõimsuse ja neid on kavas veel ka täiendada 6 . Paraku ei ole terminalid optimaalselt jaotunud kogu ELi ulatuses; see on üks tegureid, mis tekitab energiavarustuse haavatavust teatavates liikmesriikides, kus gaasitarnijate valik on väike või seda ei olegi. Samal ajal on Euroopa olemasolevate terminalide kasutusmäär viimastel aastatel olnud suhteliselt madal, 7 kuna veeldatud maagaasi kõrgemad hinnad Aasias on meelitanud gaasilaadungeid Euroopast eemale; mõjunud on ka torujuhtme kaudu edastatava gaasi pakutav konkurents.

Veeldatud maagaasi terminalide mitteoptimaalse jaotuse probleemi saab lahendada kas uute terminalide ehitamisega sobivates kohtades või olemasolevatele terminalidele juurdepääsu parandamisega. Juurdepääsu parandamine vedelgaasibörsidele, kus kaubeldakse olemasolevatest veeldatud maagaasi terminalidest või torujuhtmetest pärineva gaasiga, parandaks tarnekindlust selliste liikmesriikide jaoks, kellel on juurdepääs vaid piiratud arvule tarneallikatele, samas aitaks see kaasa turgude piiriülesele ühendamisele.

Iga uue taristu puhul on oluline majanduslik tasuvus. Veeldatud maagaasi terminali puhul võib tasuvus sõltuda sellest, kas on olemas juurdepääs ka mujale kui ainult siseriiklikule turule 8 . Ka ujuvate gaasihoidlate ja taasgaasistamisüksuste (floating storage and regasification unit, FSRU) kui kulutõhusate lahenduste tulek on muutnud impordivõimsusesse investeerimise dünaamikat 9 . Klaipėda FSRU näitab, et juba üksnes uue veeldatud maagaasi allika turuletuleku võimalikkuski võib aidata parandada gaasi tarnekindlust ja hindade konkurentsivõimet 10 .

Isegi usaldusväärse äriplaani puhul võib veeldatud maagaasi terminalide või muude taristuinvesteeringute rahastamisega olla endiselt probleeme. Põhimõtteliselt tuleks veeldatud maagaasi terminale rahastada tariifide kaudu, kuid mõnel juhul võtavad investeerimisriski turuosalised 11 . ELi fondidega võib aidata korvata selliste terminalide vähest majanduslikku tasuvust, mis on varustuskindluse jaoks eriti olulised. Euroopa Investeerimispanga laenud, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI), võivad olla veel üks allikas veeldatud maagaasi taristu pikaajaliseks rahastamiseks. Siiski on oluline, et uue terminali puhul kaalutaks hoolikalt selle majanduslikku põhjendatust ja leitaks kõige kulutõhusam lahendus 12 .

Hoidlataristu

Gaasihoidlate üldmaht ELis on viimase 10 aasta jooksul jõuliselt kasvanud ning koos muude selliste paindlikkusmehhanismidega, nagu sujuvam piiriülene kauplemine, torujuhtmes gaasi rõhu muutmine ja veeldatud maagaasi suurenev kättesaadavus, on tekkinud mõningane ülemäärane võimsus teatavates piirkondades ning vähenenud suvise ja talvise gaasihinna erinevus. Hoidlataristu kättesaadavus ja tüüp erineb ELi piirides oluliselt, sõltuvalt kasutatavatest energiaallikatest, tarneallikatest ja geoloogilisest olukorrast 13 .

Üldiselt võiksid parem ühendatus ja piirkondlik koostöö anda tulemuseks hoidlate parema ja tõhusama kasutamise. Ka mõnes ELi naaberriigis, näiteks Ukrainas, on suuri gaasihoidlavõimsusi, mida põhimõtteliselt võiks edasi arendada ja ühendada ELi võrguga 14 . Kui need võimsused oleksid kättesaadavad tarneteks Euroopa Liitu, võiks EL optimeerida oma gaasihoidlates hoitavaid gaasikoguseid.

Kuigi praegused hoidlavõimsused näivad olevat piisavad, tuleb nendevahelisi ühendusi ja reguleerimist veel täiustada, et parandada varude piiriülest ja laialdasemat piirkondlikku kättesaadavust.

Veeldatud maagaasi ja hoidlate ühendamine turgudega

Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määrusega, 15 mis võeti vastu 2013. aastal, ja Euroopa ühendamise rahastuga on loodud stabiilne Euroopa poliitikaraamistik, mille kaudu toetatakse ka ELi gaasitaristut (gaasi transport, veeldatud maagaasi terminalid ja hoidlad), et määrata kindlaks Euroopa jaoks olulised projektid ja tagada nende õigeaegne rakendamine 16 . 

TEN-E poliitika elluviimist on veelgi tugevdatud piirkondlike kõrgetasemeliste töörühmade kaudu, kes keskenduvad piirkondadele, mida ELi gaasi 2014. aasta stressitestide alusel peetakse haavatavaks, ja sellise olukorra lõpetamisele, kus Pürenee poolsaar on „energiasaar” 17 . Kõnealused rühmad on kokku leppinud mõned peamised ühishuviprojektid, mis tuleks ellu viia esmatähtsana ja võimalikult kiiresti.

ELi taristu, mis on oluline veeldatud maagaasi ja hoidlastrateegia seisukohast. Puuduvad ühendused: taristu, mis tuleb ehitada või mida tuleb tugevdada, et parandada veeldatud maagaasi terminalide ühendusi siseturuga. Siniste punktidega on tähistatud olemasolevad veeldatud maagaasi terminalid.

Veeldatud maagaasi ja hoidlate strateegias on kindlaks tehtud kogum projekte, mis konkreetselt aitavad kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele (vt kaart) 18 . Modelleerimine 19 näitab, et nende peamiste ühishuviprojektide teostamine teeks lõpu ühest tarneallikast sõltuvusele ja annaks kõigile liikmesriikidele juurdepääsu veeldatud maagaasile kas terminalide kaudu või kaudselt, 20 võrkudevaheliste ühenduste ja/või vedelgaasibörsidele juurdepääsu loomise kaudu. Kõnealused projektid tagaksid tõelise gaasivarustuskindluse ja hinnakonkurentsi ELi turgudel. Täpsemalt:

Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm (CESEC) tegi kindlaks kuus prioriteetset projekti, millega aidatakse kaasa veeldatud maagaasi kättesaadavuse tagamisele piirkonna kõikidele riikidele piki kahte peamist koridori Krki terminalist ida suunas ja Kreekast põhja suunas; 

Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP) rühm tegi kindlaks kuus prioriteetset projekti, millega aidatakse kaasa juurdepääsu tagamisele veeldatud maagaasile ja hoidlatele selles piirkonnas; selleks ühendatakse kolm Balti riiki ja Soome Euroopa võrgustikuga; ning

Edela-Euroopa kõrgetasemeline töörühm on kindlaks teinud kaks projekti, mis aitaksid kõrvaldada kitsaskohad ja ühendada piirkondlikud turud.

Lisaks on analüüsides järjekindlalt rõhutatud tarnete mitmekesisuse puudumist Iirimaal ning Küprosel ja Maltal, mis on energiasaared.

EL ja liikmesriigid peaksid võtma endale ülesande jõuda kiiresti lõplike investeerimisotsusteni nende prioriteetsete projektide puhul, mille teostamine tagab, et kogu ELis on juurdepääs mitmele gaasitarneallikale. Sellega astutakse suur samm kõikidele ELi kodanikele taskukohaste ja kindlate gaasitarnete pakkumise suunas. Komisjon toob iga-aastases energialiidu olukorra ülevaates esile sellekohased edusammud ja iga projekti puhul vajalikud lisameetmed.

2.GAASI SISETURU VÄLJAKUJUNDAMISE LÕPULEVIIMINE: ÄRILISED, ÕIGUSLIKUD JA REGULATIIVSED ASPEKTID

ELi muutmine veeldatud maagaasi atraktiivseks turuks

Selleks et ELi tarbija saaks tarneallikate mitmekesistamisest tulenevat kasu, mida võimaldab veeldatud maagaasi kasutamine, kuna see on vähemalt lähi- ja keskpikas perspektiivis torujuhtmegaasi väga konkurentsivõimeline asendaja, on lisaks piisavale taristule vaja ka korralikult toimivaid ja likviidseid gaasiturgusid.

Olulist edu on saavutatud ELi energiavaldkonna olemasolevate õigusaktide, eriti kolmanda energiapaketi ja võrgueeskirjade rakendamisel 21 . Kõikide sätete jätkuv rakendamine peaks tagama täielikult toimiva gaasi siseturu tekkimise.

Nagu olemasolevaid torujuhtmeidki, reguleeritakse ka olemasolevaid veeldatud maagaasi terminale kolmanda energiapaketiga. Selle eesmärk on muuta väljastpoolt Euroopa siseturule sisenemise kohad paindlikumaks ja kolmandate isikute juurdepääsu käsitatakse selles regulatiivse normina, kuid esialgu ei ole kolmandatel isikutel veel võimalik juurde pääseda päris paljudele veeldatud maagaasi terminalidele 22 . Sellega seoses peaksid riikide reguleerivad asutused:

jätkuvalt tagama kõigile olemasolevatele terminalidele võrdsed võimalused;

võimaldama uute teenuste kasutuselevõttu, see hõlmab ka teenuseid, mis on seotud uute tehnoloogiate kasutamisega veeldatud maagaasi terminalides; ning

jätkama võimsuse jaotamise läbipaistvate ja tõhusate turupõhiste mehhanismide jõustamist veeldatud maagaasi vabastatud terminalide puhul, et meelitada ELi gaasiturule juurde uusi osalejaid.

Lihtsaim viis veeldatud maagaasi tarnimiseks Euroopa turgudel on vedelgaasibörside kaudu, kus on palju müüjaid ja ostjaid ning gaasi saadakse mitmest allikast. Praegu on üksnes mõnel liikmesriigil piisavalt likviidne turg 23 . Muudes Euroopa osades on gaasiturud hoopis vähem arenenud: kesk-, kagu- ja edelapiirkonnas ei ole piisavalt likviidseid oma turgusid ja neil ei ole juurdepääsu loodeosa turgudele. On oht, kesk- ja kagupiirkonna riigid jäävad ilma kasust, mida võib pakkuda juurdepääs rahvusvahelistele veeldatud maagaasi turgudele ja üldisemalt konkurents gaasiturul.

 

Seepärast on äärmiselt oluline, et liikmesriigid koostöös oma reguleerivate asutustega võtaksid kõik vajalikud meetmed, et viia lõpule maagaasi siseturu rajamine, kõrvaldada veel allesjäänud regulatiivsed, kaubanduslikud ja õiguslikud tõkked ning võimaldada oma turgudel juurdepääs tõhusatele piirkondlikele gaasibörsidele. Mitmel juhul 24 on piirkondlik lähenemisviis osutunud tõhusaks vahendiks riikide suunamisel turu toimimise parandamise poole; nende piirkondlike algatuste puhul tuleks samuti arvesse võtta käesoleva strateegia prioriteete, et muuta EL veeldatud maagaasi atraktiivseks turuks.

Gaasihoidlad siseturul

Piirkondlik kontekst määrab suuresti vajaduse gaasihoidlate järele ja nende kättesaadavuse, samuti selle osa, mida gaasihoidlad täidavad gaasitarnete ja energiajulgeoleku tagamisel. Seepärast on lähenemisviisid ladustamise reguleerimisele riigiti ja piirkonniti väga erinevad.

Samuti varieeruvad ELis suuresti hoidlasse laadimise ja sealt võtmise tariifid; tarnijad peavad mõnel pool maksma kaks korda: kui nad laadivad maagaasi hoidlasse ja kui nad seda sealt võtavad. Selline tariifistruktuur võib gaasi säilitamise muuta väheatraktiivseks ja, kui tariifid on liiga kõrged, konkurentsivõimetuks. Seepärast tuleks hoidlasse laadimise ja sealt võtmise tariifide küsimust käsitleda kogu ELi hõlmavate võrgueeskirjade väljatöötamisel, et tagada võrdsed võimalused konkureerivatele paindlikkusinstrumentidele, ja tariifide struktuur peaks kajastama kulusid.

Ladustamise tehnoloogilisi aspekte tuleks samuti käsitleda ja sellega tagada, et uued gaasihoidlad ja -taristu sobiksid tulevikus eri liiki gaaside, sealhulgas biometaani ja muude taastuvenergia gaaside hoidmiseks. See peaks omakorda soodustama hoidlavõimsuste laialdasemat kasutamist biogaasi puhul ja sellega üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Paraku täheldavad hoidlakäitajad suvise ja talvise gaasihinna vahe vähenemist, mille tulemusel gaasi hoidmise kasumlikkus väheneb, ja see muudab gaasi hoidmise tundlikuks igasuguse kulude suurenemise suhtes.

Selleks et gaasihoidlad saaksid võimalikult hästi toimida paindliku vahendina ja et taristut kasutataks tõhusalt, peaksid reguleerivad asutused lubama hoidlate käitajatel töötada välja ja pakkuda uusi teenuseid, millega saaks vabalt kaubelda järelturul ja piiriüleselt, ning innustama neid seda tegema. Selliste tootearenduste ja kokkulepete puhul ei tohiks esineda hoidla kasutajate vahelist diskrimineerimist. Hoidlakäitajate konkurents tagab, et hoidla käitaja ja hoidla kasutaja saavad välja kaubelda hoiustamistingimused, mis tagavad kummagi vajaduste rahuldamise kõige kulutõhusamal viisil. Konkurentsieeskirjade range jõustamine tagab, et see on tõepoolest nii.

ELi gaasihoidlastrateegia peaks hõlmama ka piirkondlike turgude paremat ühendamist, kuna on veel kasutamata võimalusi, mis lubaksid hoiustamisel saada rohkem kasu sünergiast energia siseturul. Hoidlate tõhusaks kasutamiseks peavad liikmesriigid tegema tihedat koostööd piirkonna tasandil ja konsulteerima naaberriikidega. Tõhusam piirkondlik koostöö suurendab usaldust, et väljaspool asjaomase liikmesriigi territooriumi asuvad hoidlad on kättesaadavad ja neile pääseb juurde.

Selles kontekstis ning liikmesriikide ja piirkondade koostööd arvesse võttes näib, et säilitamis- ja edastamisvõimsuste jaotamine ühenduspunktides ei ole mitte alati piisavalt ühtlustatud; see võib tekitada ülekoormamisprobleeme. Kasutatav kord peaks võimaldama ettevõtjatel broneerida hoidla- ja edastamisvõimsusi ühenduspunktides samaaegselt ja piisava aja jooksul ette enne asjaomase vajaduse tekkimist; see võiks aidata piirkonna hoidlavõimsuste kasutamist optimeerida. Komisjon innustab liikmesriike tegema selles küsimuses tihedamat koostööd naaberriikidega ning nendega konsulteerima.

Meetmed: Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama piisava füüsilise juurdepääsu hoidlatele, sealhulgas ka seoses ülekandetaristu võimsusega. Komisjon innustab liikmesriike tegema tihedat koostööd naaberriikidega, et võimalikult hästi kasutada piirkonna hoidlavõimsusi; ning komisjoni eesmärk on parandada hoidlate kasutamist võrgueeskirjade koostamise lõpuleviimisega ja vajaduse korral kohandamisega.

Hoidlate osa tõhustamine gaasivarustuse kindluse tagamiseks

Kuigi ELi olemasolevad hoidlavõimsused näivad olevat piisavad, võib tekkida oht, et osa hoidlaid tuleb sulgeda, kui ladustatud gaasi maht veelgi väheneb. Enamikul juhtudel oleks hoidlat uuesti avada tehniliselt võimatu ja iga selline sulgemine oleks sulgemine alatiseks. See oht võib tuleneda asjaolust, et gaasi varumisel kriisiolukordadeks ei hüvita turg täielikult tarnekindlusest saadavat kasu 25 . Mõned liikmesriigid lahendavad seda küsimust strateegiliste varude säilitamise kohustuste kasutamisega. Strateegilisteks varudeks ettenähtud gaasikogused on turult lõplikult kõrvaldatud; nende säilitamise kohustusega nõutakse turuosalistelt, et nad paneksid hoidlasse ja säilitaksid seal teatavat minimaalset gaasikogust teatavatel ajahetkedel, eelkõige talvel 26 . 

Kuid selleks, et vältida gaasisüsteemi puhul tarbetuid kulusid, mis vähendaks ka gaasi üldist konkurentsivõimet võrreldes muude kütustega, tuleks selliste varude puhul kohaldada rangeid tingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud piirkondlikus riskihinnangus, ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas, nagu on sätestatud läbivaadatud varustuskindluse (Security of Supply, SoS) määruses 27 . Eelkõige peaks iga liikmesriik tagama, et sellised meetmed ei avaldaks negatiivset mõju teiste liikmesriikide suutlikkusele varustada gaasiga tarbijaid või riikliku gaasituru arengule.

Selleks et kindlustada kõikidele turuosalistele liikmesriikides piisav juurdepääs piirkonnas olevatele hoidlatele, teeb komisjon tööd, et kõrvaldada olemasolevad tõkked, sealhulgas regulatiivsed tõkked, mis takistavad hoidlate konkureerimist kui vahendit tarnete paindlikkuse tagamiseks, ja kindlustada piirkondlike ennetusmeetmete ja hädaolukorra lahendamise kavade raames, et oleks võimalik kasutada kõiki hoidlate võimalusi.

Meetmed: Toetudes gaasivarustuskindluse määruse läbivaatamise ettepanekule, kutsub komisjon liikmesriike üles tegema kõik selleks, et muuta gaasihoidlate piiriülene kasutamine võimalikult tõhusaks ja tulemuslikuks, kasutades selleks piirkondlikke ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid; ning komisjon kutsub liikmesriike üles võtma kõnealuste kavade raames meetmeid, et muuta hoidlad paremini kättesaadavaks ja hõlbustada juurdepääsu nendele laiemal piirkondlikul tasandil.

3.EL KUI OSALINE RAHVUSVAHELISEL VEELDATUD MAAGAASI TURUL

Rahvusvahelisi veeldatud maagaasi turgusid ootab ees suurem muutus, kuna aastaks 2020 suurenevad oluliselt veeldamisvõimsused Austraalias ja Ameerika Ühendriikides ning tulevikus võib ka mujal, seejuures Vahemere piirkonnas olla võimalusi tarnete oluliseks suurendamiseks 28 . Veeldatud maagaasi hind lähiaastatel on eeldatavasti madalam kui lähiminevikus, ning seega on tõenäoline ELi impordi suurenemine.

Suurem ja likviidsem ülemaailmne veeldatud maagaasi turg annab ELile häid võimalusi. Kuid veeldatud maagaasi turu globaliseerumisel on ka oluline välispoliitiline mõõde: kuna EL on üks suurimaid veeldatud maagaasi importijaid (ta on Jaapani järel teisel kohal), on EL väga huvitatud vabade, likviidsete ja läbipaistvate veeldatud maagaasi turgude edendamisest kogu maailmas. Selleks peab EL koos rahvusvaheliste partneritega tegema rahvusvahelistel foorumitel intensiivselt tööd selleks, et turuosalistele ei tehtaks takistusi ärisuhete loomisel (näiteks territoriaalsete piirangutega) ja et ei oleks mingeid piiranguid vabale kaubandusele ei tavapärastes turutingimustes ega ka väliste vapustuste puhul. Nagu on kirjeldatud energiadiplomaatia tegevuskavas, tuleks ELi energiadiplomaatia vahendeid aktiivselt kasutada selle eesmärgi saavutamiseks nii suhetes konkreetsete riikidega kui ka riikidevahelisel tasandil, nagu on nähtud ette allpool loetletud meetmetega.

4.JÄTKUSUUTLIKKUS JA VEELDATUD MAAGAASI KASUTAMINE ALTERNATIIVKÜTUSENA TRANSPORDIS NING SOOJUS- JA ELEKTRIENERGIA TOOTMISEL

Nagu sissejuhatuses öeldud, võib veeldatud maagaasi kasutamine mõnel juhul vähendada praegust keskkonnamõju, näiteks transpordisektoris, kus seda kasutatakse selliste kütuste nagu diislikütus või raske kütteõli asemel. Veeldatud maagaasi kasutamine veoautodes ja laevanduses võib vähendada mitmesuguste saasteainete heidet ning aidata laevanduses täita heitekontrolli alas kasutatavas laevakütuses väävli ja lämmastiku sisalduse vähendamise nõuet. Mõlemal juhul võib veeldatud maagaasi kasutamine aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet, eriti siis, kui seda segatakse veeldatud biometaaniga, ja tingimusel, et metaani heide oleks minimaalne (vt allpool). Sarnaseid kaalutlusi võib kohaldada väikesemahulisele veeldatud maagaasi kasutamisele soojuse ja elektri tootmiseks ning EL peaks jätkuvalt toetama veeldatud maagaasi kui alternatiivkütuse kasutamise laiendamist, kui sellega asendatakse rohkem saastavaid tavakütuseid ja kui sellega ei tõrjuta välja säästva arengu eesmärkidega kooskõlas olevaid taastuvkütuseid.

Täpne mõju keskkonnale sõltub paljudest teguritest veeldatud maagaasi tarneahela eri etappides; seda tuleks hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Selle juures (nagu torujuhtme- ja maagaasi kasutamisel üldiselt) on määrav tegur võimaliku metaaniheite ulatus ning kõik veeldatud maagaasi tarnerajatiste ja -tehnoloogiatega seotud tootjad ja käitajad peaksid püüdma viia sellise heite ja seega ka veeldatud maagaasi kasutamise üldise kasvuhoonegaaside mõju miinimumini.

Teine oluline tegur on väiksema CO2-heitega alternatiivide kättesaadavus pikas perspektiivis. Taastuvad energiaallikad ja/või energiatõhusus võivad paljudel juhtudel olla väga kulutõhusad lahendused, ning selliseid võimalusi tuleb hoolikalt kaaluda koos mis tahes otsuste tegemisega veeldatud maagaasi taristu kohta, eelkõige selleks, et vältida enda liigset sidumist teatava tehnoloogiaga või hoida ära varade muutumist tarbetuks. Täpsemad üksikasjad eespool käsitletud teemade kohta on esitatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

JÄRELDUSED

Likviidsete ja konkurentsipõhiste turgude loomine, et veeldatud maagaas ja muud uued gaasitarned pääseksid varem isoleeritult toiminud turgudele konkureerima, on põhimõttelise tähtsusega liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni analüüs näitab, et kõrgetasemeliste töörühmade poolt esiletõstetud tähtsaimate ühishuviprojektide täieliku rakendamisega kõrvaldatakse peamised nõrgad kohad, mis on tehtud kindlaks gaasivarustuse stressitestidega, või vähemalt leevendatakse neid. Seepärast on ülioluline, et ehitataks kiiresti puuduvad taristuühendused ja võetaks vajalikud meetmed, et edendada likviidseid ja konkurentsipõhiseid turge, sealhulgas neid, mis on vajalikud veeldatud maagaasi kättesaadavaks tegemiseks, ning arendada uusi vedelgaasibörse Kesk- ja Kagu-Euroopas, Balti riikides, edelapiirkonnas ja Vahemeremaades.

Kui geoloogilised tingimused seda võimaldavad, mängib ladustamine olulist osa pakkumise ja nõudluse igapäevase ja hooajalise kõikumise tasakaalustamises. Kuid hoidlate piiriülese ja piirkonna tasandil kasutamise tõhusust ja kulutõhusust nii tavalistes turutingimustes kui ka kriisiolukordades on võimalik parandada. Seda tuleks edaspidi käsitleda ennetusmeetmete tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel seoses gaasivarustuskindluse määruse kavandatud läbivaatamisega.

Käesolevas teatises käsitletud meetmed on seotud energialiidu põhiülesannetega ja nendega on võimalik saavutada selle eesmärk – tagada turvaline ja konkurentsipõhine gaasiturg kogu ELis; kuid see nõuab otsustavat tegutsemist, eelkõige liikmesriikide ja piirkondade tasandil. Komisjon esitab aruande käesolevas teatises esitatud veeldatud maagaasi ja hoidlatega seotud strateegiliste eesmärkide saavutamisest iga-aastases ettekandes energialiidu olukorra ja võimalike täiendavate meetmete kohta.

(1)

 COM(2015) 80.

(2)

 COM(2015) 572.

(3)

 COM(2014) 330.

(4)

COM(2014) 654. 

(5)

Selle raames korraldas komisjon kolmekuulise avaliku konsultatsiooni, mille tulemusi arutatakse käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

(6)

Tabel, milles on näidatud veeldatud maagaasi olemasolevate ja kavandatud terminalide impordivõimsus, on esitatud komisjoni talituste töödokumendi (SWD(2016) 23) punktis 4.

(7)

 20 %, võrreldes maailma keskmisega, mis on 33 %. Vt ka talituste töödokument.

(8)

 Selle selge näide on Krki projekt Horvaatias.

(9)

Tänu investeerimiskulude vähenemisele ja täitmisaegade lühenemisele. Viimased kuus veeldatud maagaasi terminali, mis on paigaldatud, on kõik olnud FSRUd.

(10)

 Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 4.

(11)

 Vabastatud terminalid; vt ka komisjoni talituste töödokument, punktid 3 ja 4.

(12)

 Riigiabi ei ole põhimõtteliselt lubatud, kui olemasoleva taristu alakoormatus näitab, et uut taristut ei ole vaja.

(13)

     Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 5.

(14)

     Vt ka komisjoni talituste töödokument, punkt 5.

(15)

Määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta; ELT L 115, 25.4.2013, lk 39–75.

(16)

 Teine ühishuviprojektide (project of common interest, PCI) ELi loend võeti vastu 18. novembril 2015. C(2015) 8052 (final).

(17)

Võrgu kümne aasta arenduskavas 2015 märgiti ära, et Pürenee poolsaare piirkonnal puudub ühendus ülejäänud ELiga ja seepärast vastab sealne hindade kõikumine ülemaailmse veeldatud maagaasi turu hinnakõikumistele.

(18)

 Üksikasjalik loetelu ja projektide kirjeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, punkt 7.

(19)

 Veeldatud maagaasi ja hoidlate modelleerimise tulemused ja täiendav taustteave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, punkt 8.

(20)

 Modelleerimine näitab ka vajadust viia Kesk-Euroopas lõpule põhja-lõuna koridor, mis võimaldaks gaasi vaba liikumist kõikides suundades.

(21)

 Rangelt jõustatakse ka konkurentsieeskirju; sellega välditakse gaasi siseturu moonutusi ja suurendatakse varustuskindlust.

(22)

 Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 4.

(23)

Need turud hõlmavad umbes 75 % kogu ELi gaasinõudlusest (allikas: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) gaasituru sihtmudeli põhjal).

(24)

 Eelkõige Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP), Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise tegevuskava ja Edela-Euroopa.

(25)

Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 5.

(26)

Vt lähemalt komisjoni talituste töödokument, punkt 6.

(27)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus 994/2010.

(28)

 Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 2.