EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.1.2016
COM(2016) 24 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta
{SWD(2016) 6}
1.Sissejuhatus
EL on algatanud ulatusliku reformikava, et tagada ühtsel turul õiglane ja tõhus äriühingute maksustamine. Selle kava raames on liikmesriigid kutsunud üles kujundama ELi lähenemisviisi nende maksubaasi mõjutavate välisprobleemide lahendamisele, kuna kahjulik maksukonkurents ja agressiivne maksuplaneerimine on laadilt ülemaailmsed. Euroopa Parlament on nõudnud ka ELi ühist seisukohta rahvusvahelisele maksukorraldusele ja rangemat suhtumist maksuparadiisidesse, võideldes äriühingute maksustamise vältimisega.
Praegu tegeletakse kolmandate riikidega seonduva tõhusa maksustamisega peamiselt maksustamise vältimise vastaste riiklike meetmete kaudu, mis on liikmesriigiti väga erinevad. Erinevate riiklike lähenemisviiside hulgas on valged, hallid ja mustad nimekirjad, erisätted madalate maksudega või makse üldse mitte võtvate maksujurisdiktsioonide kohta ning juhtumipõhised sätted kuritarvituste vastu. Liikmesriigiti erineb ka see, mille alusel otsustatakse, milliste jurisdiktsioonide suhtes ja millal tuleks kõnealuseid meetmeid kohaldada.
Ehkki liikmesriigid kooskõlastavad ühtse turu raames oma äriühingute tulumaksu poliitikaid, peavad nad kuritarvituslike maksutavadega võitlemiseks ja tulemusliku maksustamise tagamiseks tegelema ka oma erinevate lähenemisviisidega maksubaasi kahanemise väliste ohtudega võitlemisele. Mõned äriühingud kasutavad möödahiilimisvõimalusi ja liikmesriikide kaitsemeetmete vahelisi ebakõlasid, et viia kasum ühtselt turult maksustamata välja. Lisaks painab ettevõtjaid õiguskindlusetus ja ebavajalik halduskoormus, mis tuleneb 28 erinevast riiklikust poliitikast kolmandate riikide maksusüsteemide hindamiseks ja käsitlemiseks. Erinevused liikmesriikide lähenemisviisides saadavad rahvusvahelistele partneritele ELi hea maksuhaldustavaga seotud ootuste kohta vastuolulisi sõnumeid ja tekitavad kahtlusi selles, millal kaitsemehhanismid kasutusele võetakse. Kooskõlastatud ELi välisstrateegia hea maksuhaldustava kohta on oluline selleks, et suurendada liikmesriikide ühiseid edusamme maksustamise vältimise vastases võitluses, tõhusa maksustamise tagamisel ning ühtsel turul ettevõtjate jaoks selge ja stabiilse keskkonna loomisel.
Vajadus tõhusa maksustamise ühise välisstrateegia järele on saanud veelgi ilmsemaks ELi ja rahvusvahelise tasandi äriühingute tulumaksu poliitika hiljutiste arengute valguses.
Komisjon esitles 2015. aasta juunis ELi õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava. Tegevuskavas sõnastatakse lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised meetmed ELi äriühingute maksustamise põhjalikuks reformimiseks. Selle töö keskne eesmärk on tagada, et ühtsel turul teenitud kasum maksustatakse tõhusalt seal, kus majandustegevus toimub. Seda prioriteetset eesmärki on rõhutatud ka liikmesriikidevahelistel poliitilistel aruteludel äriühingute tulumaksu poliitika kohta. Tõhusa maksustamise tagamise põhielementide hulgas, mida käsitletakse ka tegevuskavas, on ühine lähenemisviis kolmandate riikide jurisdiktsioonidele hea maksuhaldustava vallas.
Rahvusvahelisel tasandil kinnitasid G20 juhid 2015. aasta novembris OECD BEPS-paketi. BEPS-paketiga kehtestatakse uued ülemaailmsed standardid äriühingute maksustamiseks ja pakutakse välja mitmed meetmed, mida riigid peaksid rakendama äriühingute maksustamise vältimisega võitlemiseks ja õiglase maksukonkurentsi tagamiseks kogu maailmas. Kõik G20 ja OECD liikmed ning suur hulk teisi riike on lubanud neid uusi standardeid rakendada. ELis on töö selle kohustuse täitmiseks juba alanud. Liikmesriigid soovivad rakendada G20/OECD BEPS-meetmeid kooskõlastatult, et kaitsta ühtset turgu ja aluslepingutest tulenevaid vabadusi ning tugevdada ELi konkurentsivõimet. Komisjon on nüüd esitanud ettepanekud selle lihtsustamiseks. Selleks et hoida ära negatiivset välismõju ja tagada võrdsed võimalused, on oluline, et rahvusvahelised partnerid täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi ühesuguse sihikindlusega. Liikmesriigid peavad tegema koostööd, et julgustada teisi riike täitma nende OECD BEPS-kohustusi ja jälgida tehtud edusamme.
Lisaks kohustusid EL ja liikmesriigid Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030 raames tugevdama ka riigisiseste vahendite kasutuselevõttu arengumaades, pakkudes muu hulgas rahvusvahelist toetust riigisisese maksude kogumise suutlikkuse parandamiseks. Selle kohustuse täitmisel on olulise tähtsusega võitlus maksustamise vältimisega ning arengumaade toetamine rahvusvahelisse hea maksuhaldustava tegevuskavasse integreerimisel.
Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes tehakse käesolevas teatises ettepanek luua raamistik uuele ELi tõhusa maksustamise välisstrateegiale. Selles määratakse kindlaks peamised meetmed, mis aitavad ELil ülemaailmselt edendada head maksuhaldustava, võidelda maksubaasi kahanemist mõjutavate väliste ohtudega ja tagada võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele. Teatises käsitletakse ka seda, kuidas head maksuhaldustava paremini integreerida ELi laiemasse välissuhete poliitikasse ja toetada tema rahvusvahelisi kohustusi eelkõige arengu valdkonnas.
2.ELi hea maksuhaldustava kriteeriumide läbivaatamine
Tõhusa maksustamise ühine välisstrateegia peab tuginema selgetele, sidusatele ja rahvusvaheliselt tunnustatud hea maksuhaldustava kriteeriumidele, mille kohaldamine kolmandate riikide suhtes on järjepidev.
2012. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule soovituse meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid. Soovituses kutsuti liikmesriike üles kasutama läbipaistvust, teabevahetust ja õiglast maksukonkurentsi kolme kriteeriumina kolmandate riikide maksusüsteemide hindamiseks ja vajaduse korral ühiste vastumeetmete kohaldamiseks. ELi rahandusministrid kiitsid soovituse heaks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2013. aasta mai istungil ning liikmesriikide eksperdid ja sidusrühmad pidasid selle üle elavat arutelu hea maksuhaldustava platvormil.
Kuigi selle lähenemisviisi osas valitseb üldine üksmeel, on platvormil tehtud töö käigus selgeks saanud, et liikmesriigid on soovitatud kriteeriume kasutanud väga erineval viisil või üldse mitte. Kriteeriume kasutavate liikmesriikide vahel esineb ebakõlasid nende tõlgendamisel ja kasutamisel. Aruteludel liikmesriikide, Euroopa Parlamendi liikmete, sidusrühmade ja rahvusvaheliste partneritega on selgunud tungiv vajadus suurema selguse ja ühtsuse järele selles, kuidas EL kohaldab hea maksuhaldustava kriteeriume kolmandate riikide suhtes.
Lisaks on soovituse andmisele järgnenud kolme aasta jooksul toimunud heas maksuhaldustavas mitu olulist arengut, mis nõuavad ELi kriteeriumide ajakohastamist.
2.1. Maksude suurem läbipaistvus
Rahvusvahelises kontekstis on maksude läbipaistvus saavutanud uue taseme: automaatne teabevahetus on nüüd OECD kaudu määratud uueks ülemaailmseks standardiks. Peaaegu 100 jurisdiktsiooni on lubanud kõnealuse uue teabevahetusstandardi rakendada hiljemalt 2018. aastaks. ELi liikmesriigid kohaldavad maksuküsimustes finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standardit alates 2017. aastast. Samuti on EL sõlminud automaatse teabevahetuse kokkulepped Šveitsi, Liechtensteini ja San Marinoga ning on viimistlemas sarnaseid kokkuleppeid Andorra ja Monacoga. Need riigid tegid erilisi jõupingutusi, et viia läbirääkimised lõpule ja allkirjastada ambitsioonikad läbipaistvust käsitlevad kokkulepped lühikese aja jooksul. Selle põhjal peaksid kõigile kolmandatele riikidele suunatud läbipaistvus- ja teabevahetusalased ELi kriteeriumid kajastama vähemalt automaatse teabevahetuse uut ülemaailmset standardit.
Lisaks sellele on EL koostanud maksude läbipaistvuse uue ambitsioonika tegevuskava ühtsel turul, mis on ulatuslikum kui rahvusvahelised nõuded. Nõukogu võttis 8. detsembril vastu komisjoni ettepaneku piiriüleste eelotsustega seotud automaatse teabevahetuse ja siirdehindade eelkokkulepete kohta alates 2017. aastast. Kõigi riikide avalikud aruandlusnõuded kehtestati pangandus- ja finantssektoris kapitalinõuete direktiivi IV paketiga (CRD IV) ning raie- ja mäetööstuses raamatupidamisdirektiiviga. Käib töö ka selle otsustamiseks, kas avaliku sektori läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada ka ELi muude sektorite äriühingute suhtes. Oma töös hea maksuhaldustava ülemaailmsel edendamisel peaks EL innustama oma rahvusvahelisi partnereid samuti vastu võtma need rangemad standardid, mida kohaldatakse ühtsel turul.
2.2. Õiglasem maksukonkurents
Selle valdkonna positiivse arengu valguses tuleb läbi vaadata ka teine ELi hea maksuhaldustava kriteerium – õiglane maksukonkurents. Kui komisjoni 2012. aasta soovitus esitati, ei olnud õiglase maksukonkurentsi küsimus rahvusvahelise tähelepanu keskmes. Komisjon soovitas, et liikmesriigid hindaksid kolmandate riikide maksusüsteeme äriühingute maksustamise käitumisjuhendi alusel, mis on ELi enda vahend võitluseks kahjulike maksustamiskordadega. Vahepeal viis G20 pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi lõpule ja jõustas OECD BEPS-projekti. Sellega loodi uued rahvusvahelised äriühingute õiglase maksustamise standardid, mida kõik G20/OECD liikmed ja assotsieerunud riigid kohustusid rakendama. EL on olnud OECD BEPS-protsessi aktiivne toetaja. Rahvusvaheliselt tähtsa poliitilise ja majandusliku osalisena on ELil nüüd oluline roll ka BEPSi jätkuval toetamisel, edendades selle sujuvat ja õigeaegset rakendamist ühtsel turul ja rahvusvaheliselt.
ELi liikmesriigid on juba teinud selles osas esimesed olulised sammud, näiteks nõustudes kohaldama muudetud seosepõhist lähenemisviisi patenditulu maksustamise erikorrale. 2015. aasta juuni tegevuskava ja maksustamise vältimise vastase direktiiviga loodi tugev raamistik teiste BEPS-meetmete kiireks ja kooskõlastatud rakendamiseks viisil, mis on kooskõlas ühtse turu ja ELi õigusega. Lisaks on pooleli töö äriühingute maksustamise käitumisjuhendi ajakohastamisel ja tugevdamisel, et selle puhul võetaks arvesse ELi uut äriühingute maksustamise tegevuskava. Liikmesriikide pühendumise neile tugevamatele meetmetele õiglase maksukonkurentsi huvides peaksid kajastuma ka ELi lähenemisviisis kolmandatele riikidele maksuküsimustes. See innustaks teisi riike järgima rahvusvaheliselt kokkulepitud hea maksuhaldustava standardeid, tagaks ELi ettevõtjatele võrdsed võimalused ja vähendaks EList väljapoole suunatud kasumi ümberpaigutamise võimalusi.
Võttes arvesse neid ülemaailmse maksukeskkonna olulisi muudatusi ja vajadust suurema ühtsuse järele liikmesriikide hinnangutes kolmandatele riikidele, tuleks ELi hea maksuhaldustava kriteeriume ajakohastada. Komisjon on kehtestanud uued kriteeriumid käesoleva teatise 1. lisas ning kutsub nõukogu üles neid heaks kiitma. Need ajakohastatud ELi hea maksuhaldustava kriteeriumid peaksid olema ELi maksuküsimustega seotud välispoliitika aluseks ning looma selgema aluse hea maksuhaldustava arutamiseks ja edendamiseks rahvusvaheliste partneritega.
3.Hea maksuhaldustava alase koostöö tõhustamine kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kaudu
EL peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et edendada rahvusvahelisel tasandil head maksuhaldustava. Selles küsimuses võivad eriti kasulikeks õigusaktideks osutuda kahepoolsed ja piirkondlikud kokkulepped kolmandate riikidega. Need pakuvad võimalust raamistada konsensuslikus kokkuleppes kõigi poolte kohustus täita rahvusvahelisi standardeid läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi vallas. Need lubavad ELil tagada ka selle, et tema maksupoliitilised prioriteedid kolmandate riikide osas on asjakohaselt integreeritud tema laiematesse välissuhetesse.
Oma 2015. aasta strateegias „Kaubandus kõigile” kinnitas komisjon, et kaubanduslepingutega tuleks toetada selliste läbipaistvuse ja hea maksuhaldustava alaste rahvusvaheliste standardite edendamist, milles käsitletakse agressiivset kasumi ümberpaigutamist ja maksustamise vältimise strateegiaid.
Hiljutised edusammud rahvusvahelises maksualases tegevuskavas ja ELi enda soov toetada rangemate ülemaailmsete standardite rakendamist väärivad ELi hea maksuhaldustava seisukoha ümberhindamist läbirääkimistel kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute üle.
3.1. Head maksuhaldustava käsitlevad sätted
2008. aasta mais leidis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu oma järeldustes, et head maksuhaldustava käsitlev säte tuleks lisada kõikidesse asjaomastesse lepingutesse, mis sõlmitakse ELi ja kolmandate riikide või piirkondade vahel. Nõukogu järeldustes pandi paika sätte sõnastus ning volitati komisjoni pidama selle alusel läbirääkimisi head maksuhaldustava käsitlevate sätete üle asjaomastes lepingutes kolmandate riikidega.
Järgnenud aastatel ei ole ELi jõupingutused head maksuhaldustava käsitlevate sisukate sätete lisamisel kahepoolsetesse või piirkondlikesse lepingutesse olnud aga ühtlased. Ehkki mõned kolmandad riigid nõustusid viitega hea maksuhaldustava põhimõtetele, olid teised konkreetsetele kohustustele jõuliselt vastu või keeldusid neist. Mõned läbirääkimised lükkusid edasi, kuna kolmandad riigid pidasid sätte sõnastust hea maksuhaldustava nõude ulatuse kohta ebakonkreetseks. Võttes arvesse hea maksuhaldustava valdkonna rahvusvahelisi arenguid, tuleb nüüd ajakohastada ka 2008. aastal kokku lepitud sätet. Sätte puhul tuleks arvesse võtta näiteks automaatse teabevahetuse kui ülemaailmse standardi vastuvõtmist ja OECD BEPSis sätestatud õiglast maksukonkurentsi käsitlevaid uusi meetmeid, milles G20 kokkuleppele jõudis.
Liikmesriigid tunnistasid praeguse hea maksuhaldustava sättega seotud kõnealuseid probleeme ja on hakanud küsimust käsitlema maksuküsimuste kõrgetasemelises töörühmas. Selles töös tuleb teha kiireid edusamme, et ajakohastada head maksuhaldustava käsitlevate sätete alus, vaadata strateegia läbi selle lisamiseks lepingutesse ning töötada välja süsteem selle rakendamise kontrolliks.
Selle hõlbustamiseks on komisjon sõnastanud uuendatud hea maksuhaldustava sätte põhielemendid, mis tuleks lisada kõigisse asjaomaste lepingute läbirääkimisettepanekutesse. Kõnealused põhielemendid puudutavad hea maksuhaldustava ajakohastatud standardeid ning ELi prioriteetseid meetmeid agressiivse maksuplaneerimine vastu, samuti teatavaid rahvusvahelisi kohustusi OECD/BEPSi kontekstis.
ELi rahvusvaheliste partnerite mitmekesisus tähendab siiski seda, et universaalne lähenemisviis ei ole otstarbekas. Näiteks võib mõnede arengumaade puhul esineda halduspiiranguid, mis nõuavad lihtsustatud lähenemisviisi või mis võivad vajada abi hea maksuhaldustava alaste kohustuste rakendamisel. Head maksuhaldustava käsitleva sätte üle peetavate läbirääkimiste puhul peaks seetõttu arvesse võtma kõnealuse kolmanda riigi konkreetset olukorda.
Elemendid, mis peaksid kujunema head maksuhaldustava käsitlevate tulevaste sätete üle peetavate läbirääkimiste aluseks, on esitatud käesoleva teatise 2. lisas. Komisjon kutsub liikmesriike üles neid elemente kinnitama, et neid saaks kasutada tulevastel läbirääkimistel.
Teine lahendamist vajav probleem on aeg, mida on vaja head maksuhaldustava käsitleva sätte rakendamiseks pärast selles kokkuleppele jõudmist. Praegu jõustub head maksuhaldustava käsitlev säte alles pärast kogu lepingu jõustumist, mis võib võtta aastaid. Vahepealsel ajal ei pea asjaomane kolmas riik kokkulepitud head maksuhaldustava käsitlevaid sätteid täitma. Komisjon kutsub liikmesriike üles kokku leppima, et head maksuhaldustava käsitlev säte kuuluks ajutiselt kohaldatavate sätete hulka, või alustama kuni lepingu jõustumiseni asjaomase kolmanda riigiga struktureeritud dialoogi maksuküsimustes. Lisaks võiksid komisjon ja käitumisjuhendi töörühm kontrollida hea maksuhaldustava täitmist kolmanda riigi poolt, et käivitada lepingu konsulteerimismehhanism ja tegeleda võimalike maksuprobleemidega võimalikult vara.
3.2. Riigiabisätted
Kui kolmandad riigid toetavad teatavaid kohalikke ettevõtjaid maksusoodustuste, haldustavade või üksikute eelotsustega, võib see piirata ELi eksportijate turulepääsu, seades nad subsideeritud kohalike ettevõtjatega võrreldes halvemasse olukorda. Sellist potentsiaalselt konkurentsi moonutavat tava käsitletakse WTO eeskirjades vaid osaliselt. ELi lepingud kolmandate riikidega võiksid kaasa aidata võrdsete tingimuste tagamisele.
Kahepoolsete lepingute riigiabisätted, mis suurendaksid subsiidiumide läbipaistvust, keelaksid kõige kahjulikumad subsiidiumid ja looksid aluse kahjulike subsiidiumide alasteks kõnelusteks, muudaksid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise äriühingute maksustamise valdkonna konkurentsi õiglasemaks.
Seetõttu töötab komisjon selle nimel, et lisada riigiabisätted kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste ettepanekutesse, et tagada oma rahvusvaheliste partneritega õiglane maksukonkurents.
4.Arengumaade abistamine hea maksuhaldustava nõuete täitmisel
Rahvusvaheliste partnerite seas head maksuhaldustava edendamist ning ülemaailmselt G20/OECD BEPS-meetmete tõrgeteta ja sidusat rakendamist käsitleva ELi tegevuskava raames tuleb pöörata erilist tähelepanu arengumaade olukorrale. Arengumaade abistamine nende maksusüsteemide parandamisel ja riigisiseste vahendite tugevdamisel on oluline kaasava majanduskasvu, vaesuse kaotamise ja säästva arengu seisukohast.
Selles kontekstis on hea maksuhaldustava kohaldamine oluline kahel peamisel põhjusel. Esiteks vastab see ELi laiematele arenguvaldkonna kohustustele aidata neil riikidel kindlustada jätkusuutlik riiklik tulu ja võidelda ohtudega nende maksubaasile. Teiseks võib arengumaade lisamine ülemaailmsesse hea maksuhaldustava võrgustikku aidata ära hoida rahvusvahelise maksustruktuuri nõrkusi, mis võivad luua võimalusi maksubaasi kahanemiseks ja kasumi ümberpaigutamiseks.
4.1. Lähenemisviis „Kogu rohkem, kuluta paremini”
ELil on pikaajaline kogemus arengumaade toetamisel nende töös jätkusuutliku riikliku tulu tagamisel, võideldes muu hulgas maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega. EL annab arengumaadele siseriiklikeks rahandusreformideks otsetoetust 140 miljonit eurot aastas ja tal on eelarvetoetuse kavad rohkem kui 80 riigis. Peale selle kohustusid komisjon ja teised rahvusvahelised partnerid Addis Abeba maksualgatuse kaudu, mida EL aitas 2015. aasta juulis käivitada, kahekordistama arengumaadele antavat toetust riigisiseste vahendite kasutuselevõtuks.
Komisjoni 2010. aasta teatisega „Maksundus ja areng – Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” loodi viimase viie aasta poliitiline alus ELi poolt arengumaadele antavaks abiks tõhusate, õiglaste ja jätkusuutlike maksusüsteemide loomisel. Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030 valguses esitles komisjon 2015. aastal ELi uut lähenemisviisi arengumaade siseriiklike rahandusreformide toetamisel. Strateegias „Kogu rohkem, kuluta paremini” kirjeldatakse, kuidas EL kavatseb arengumaid lähiaastail aidata õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide ülesehitamisel, võideldes muu hulgas äriühingute maksustamise vältimisega.
Lähenemisviis „Kogu rohkem” tugineb arengumaade abistamisele nii maksupoliitika lünga kui ka maksukuulekuse lünga täitmisel, et elavdada riiklike tulude kasutuselevõttu. Maksupoliitika lünga täitmise meetmed hõlmavad vajaduse korral maksubaasi laiendamist, lünkade täitmist ja võitlemist maksude vältimisega. Maksukuulekuse lünga täitmise meetmed hõlmavad maksuhaldurite töö tõhususe ja tulemuslikkuse parandamist, vabatahtliku maksukuulekuse tugevdamist, hea maksuhaldustava edendamist ning võitlemist maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega.
Nende eesmärkide saavutamiseks ning arengumaade abistamiseks maksuhaldustava parandamisel on komisjon välja töötanud edasipüüdliku ELi toetusraamistiku. See hõlmab arengumaade poolt rahvusvaheliste maksustandardite kehtestamisse panustamise jätkuvat toetamist ja kaasavama rahvusvahelise koostöö edendamist, kasutades muu hulgas G20/OECD BEPS-algatust ja automaatse teabevahetuse algatust, ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö eksperdikomiteed ning selliseid piirkondlikke asutusi nagu Aafrika maksuhaldusfoorum, maksuametite juhtide teabe- ja uurimiskeskus (Centre de rencontres et d'études des dirigeants des administrations fiscales (CREDAF)) ja üleameerikaline maksuametite keskus (CIAT). Selleks et koguda esinduslikke ja rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid maksude kogumise kohta, toetab komisjon tulustatistilisi algatusi. Hea maksuhaldustava eesmärkide taotlemisel tuleks jätkuvalt kasutada ka kehtivaid kahepoolseid raamistikke, näiteks artikli 8 kohast poliitilist dialoogi Cotonou lepingu raames.
Muud valdkonnad, millele EL keskendub, on suutlikkuse arendamine maksupoliitika ja -halduse vallas, osutades kas otsest tehnilist abi või kasutades partnerlusprogramme, seadusandlust ja regulatsiooni tugevdavate rahvusvaheliste algatuste toetamine eelkõige kasumi korrigeerimise valdkonnas ning selliste rahandusvaldkonna hindamisvahendite väljatöötamise ja rakendamise toetamine nagu maksuhaldurite hindamise vahend ning riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamine.
Kooskõlas ELi enda tugeva maksude läbipaistvuse tegevuskavaga toetab komisjon rahvusvahelist riigipõhist aruandlust ja mäetööstuse läbipaistvuse algatust mäetööstuse suurema läbipaistvuse ja vastutuse huvides.
4.2 ELi eeskuju
EL püüab olla hea maksuhaldustava valdkonnas eeskujuks, kohaldades nii rangeid sisestandardid kui ka toetades sarnaseid meetmeid kolmandates riikides. EL on teadlik vajadusest püsida jätkuvalt valvel, et siseriiklikud maksupoliitikad ei avaldaks negatiivset mõju kolmandatele riikidele ja et arengumaade murekohti maksuküsimustes võetaks piisavalt arvesse. Näiteks peaksid liikmesriigid kohaldama tasakaalustatud lähenemist madala sissetulekuga riikidega peetavatele läbirääkimistele kahepoolsete maksulepingute üle, võttes arvesse nende eriolukorda. See hõlmab asjaolu, et arengumaad on äärmiselt sõltuvad maksustamisest tulu teenimise kohas, mistõttu maksude kogumine väljuvatelt maksetelt moodustab nende maksutulu olulise osa. Maksulepingud on aga siseriiklike õigusaktide suhtes ülimuslikud, mistõttu vähendavad need paljude arengumaade poolt kinnipeetavaid makse. Addis Abeba tegevuskava ja OECD BEPS-protsessi maksulepingutega seotud meetmete rakendamine võiks pakkuda liikmesriikidele võimalust vaadata läbi oma kahepoolsed maksulepingud arengumaadega, pöörates tähelepanu näiteks maksude kinnipidamist käsitlevatele sätetele. Komisjon algatab hea maksuhaldustava platvormil arutelu liikmesriikidega selle üle, kuidas tagada kahepoolsetes maksulepingutes liikmesriikide õiglane kohtlemine.
5.Kolmandate riikide hindamise ja nimekirjadesse kandmise ELi protsessi väljatöötamine
ELi liikmesriigid peavad järgima läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid õigusakte, riigiabi eeskirju ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi põhimõtteid. On kehtestatud sätted nende nõuete rikkumiste menetlemiseks ühtsel turul.
Selleks et tagada võrdsed võimalused, vajab EL rohkem vahendeid, et tegeleda ka kolmandate riikidega, kes keelduvad järgimast head maksuhaldustava. Euroopa Parlament, mitu liikmesriiki ja sidusrühma on väljendanud tugevat toetust ühtsele ELi raamistikule, mille raames lahendada kolmandate riikidega seoses esilekerkinud hea maksuhaldustava probleeme. Selle valdkonna ühisel ELi lähenemisviisil oleks tugev hoiatav mõju, mis veenaks äriühinguid mitte kuritarvitama erinevate riiklike süsteemide ebakõlasid. See annaks ka rahvusvahelistele partneritele selgema pildi ELi ootustest selles valdkonnas ning vähendaks ettevõtjate ebavajalikku halduskoormust. See tagab ka selle, et järjepidevalt võetakse arvesse kolmandate riikide, eelkõige arengumaade, eriolukorda.
5.1. Läbipaistev ülevaade riiklikest nimekirjadesse kandmise protsessidest
Esimene samm ühise ELi nimekirjadesse kandmise süsteemi väljatöötamise suunas tehti komisjoni õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskavaga 2015. aasta juunis. Komisjon avaldas esmakordselt ülevaate kõigist liikmesriikide poolt maksustamise eesmärgil nimekirja kantud kolmandate riikide jurisdiktsioonidest. Täielik konsolideeritud versioon, mis hõlmas 121 jurisdiktsiooni, avaldati veebis ning loetelu kõige sagedamini nimekirjadesse kantud riikidest lisati tegevuskavale. Selle algatuse peamine eesmärk oli suurendada riiklike nimekirjadesse kandmise protsesside läbipaistvust ja esitada liikmesriikide poolt nimekirjadesse kantud jurisdiktsioone käsitlev teave kolmandate riikide ja ettevõtjate jaoks kergemini juurdepääsetavas vormingus. 2015. aasta oktoobris tegi komisjon veebipõhise teabe tehnilise ajakohastuse, et võtta arvesse liikmesriikide riiklike maksunimekirjade muudatusi ja parandusi.
Kooskõlas juuni tegevuskavas esitatud kohustusega liikmesriikide nimekirjades esitatud teave perioodiliselt läbi vaadata, ajakohastas komisjon käesoleva maksustamise vältimise paketi raames ametlikult konsolideeritud ülevaate kolmandatest riikidest, kelle liikmesriigid on maksueesmärkidel nimekirjadesse kandnud. Ajakohastatud teave, mis on avaldatud interaktiivsel veebipõhisel kaardil, vaadatakse uuesti läbi 12 kuu jooksul.
Läbipaistvuse seisukohast oli tervet ELi hõlmava nimekirja avaldamise mõju kohene. Teatavad kolmandad riigid ei olnud liikmesriikide nimekirjade konsolideeritud versioonide avaldamiseni teadlikud, et nad on riiklikul tasandil nimekirja kantud. Tervet ELi hõlmav nimekiri taaskäivitas nende jurisdiktsioonide ja asjaomaste liikmesriikide vahelise arutelu hea maksuhaldustava küsimustes, lubades kolmandatel riikidel selgitada nende maksukordadega seonduvaid küsimusi ja liikmesriikidel täpsustada oma muresid. Selline suurem läbipaistvus lubas ka neil liikmesriikidel, kes kõnealuseid protsesse kasutavad, oma nimekirju analüüsida ning tagada, et need oleksid põhjendatud, täpsed ja ajakohased. Tervet ELi hõlmav nimekiri pööras tähelepanu riikide nimekirja kandmise protsesside märkimisväärsetele erinevustele ning probleemidele, mida see võib tekitada ühtsele turule, kolmandatele riikidele ja ettevõtjatele. Sellest tulenevalt on liikmesriigid väljendanud tärganud huvi võtta kasutusele sidusam lähenemisviis kolmandate riikide nimekirjadesse kandmisele ja ühiste kaitsemeetmete kohaldamisele.
Selle saavutamiseks on esmalt vaja selget ülevaadet ja arusaamist praegu üle ELi kehtivatest menetlustest. Sel eesmärgil palus komisjon kolmandaid riike nimekirjadesse kandvatel liikmesriikidel selgitada kriteeriume ja protsesse, mida nad kasutavad. Komisjon palus ka riiklikke nimekirju mittekasutavatel liikmesriikidel selgitada alternatiivseid vahendeid, mida nad välise maksustamise vältimise ohuga võitlemisel kasutavad. Töö maksualaste kaitsemeetmete kohaldamiseks ettenähtud liikmesriikide vahendite läbipaistvuse suurendamisel jätkub eelseisvatel kuudel hea maksuhaldustava platvormil. Eesmärk on suurendada ettevõtjate ja kolmandate riikide õiguskindlust, kasutades samas teavet ühtsema ELi lähenemisviisi kujundamiseks.
5.2. ELi ühtne lähenemisviis kolmandate riikide nimekirjadesse kandmisele
Tervet ELi hõlmav nimekiri on mõeldud üksnes ajutise lahendusena, samal ajal jätkub töö põhieesmärgi – kolmandate riikide hindamise, analüüsimise ja nimekirjadesse kandmise ühise ELi süsteemi loomise – nimel. Praegune riiklike süsteemide mitmekesisus tuleks lõpuks asendada selge ja sidusa ELi lähenemisviisiga, mille abil selgitatakse välja need kolmandad riigid, kes ei suuda täita hea maksuhaldustava nõudeid, ja ühtlustatakse ELi reageeringut sellistele jurisdiktsioonidele. Kui kõnealune ühine ELi nimekiri on täielikult valmis, peaksid liikmesriigid nõukogus ametlikult kokku leppima, et nad kasutavad seda riiklike nimekirjade asemel maksubaasi kahanemise väliste ohtudega võitlemiseks.
ELi lähenemisviis kolmandate riikide nimekirjadesse kandmisele peab olema õiglane, objektiivne ja rahvusvaheliselt põhjendatud. See peab olema kooskõlas ka ELi kohustustega, mis tulenevad mitmepoolsetest ja kahepoolsetest rahvusvahelistest lepingutest. Selle saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku kehtestada kolmeastmeline protsess.
Esimese sammuna selgitab komisjon ise välja kolmandad riigid, keda EL peaks kontrollima esmajärjekorras. Selleks, et valik oleks neutraalne ja põhjendatud, koostab komisjon näitajate tulemustabeli, mille alusel hinnata jurisdiktsioonide nimekirjadesse kandmise võimalikku mõju liikmesriikide maksubaasidele. Tulemustabelil põhinev lähenemisviis, mida käsitletakse täpsemalt komisjoni talituste töödokumendis, hõlmab põhjalikke näitajaid sellistes küsimustes nagu majandussidemed ELiga, finantsaktiivsuse tase ning institutsionaalsed ja õigusküsimused. Kolmandate riikide koht kõnealuses tulemustabelis ei kujuta endast selles etapis hinnangut nende hea maksuhaldustava nõuetele, vaid loob üksnes läbipaistva aluse, mille abil otsustatakse, milliseid jurisdiktsioone täpsemalt hinnata. Tulemustabeli esimesi järeldusi esitletakse liikmesriikidele käitumisjuhendi töörühmas 2016. aasta sügisel.
Järgmise sammuna peaksid liikmesriigid tulemustabeli põhjal otsustama, milliseid jurisdiktsioone tuleks ELi ajakohastatud hea maksuhaldustava nõuete alusel hinnata. Ka teiste asjaolude, näiteks maksuküsimustes jätkuva koostöö, hindamine võib olla asjakohane. Võttes arvesse äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma varasemat kogemust selles valdkonnas, peaks komisjon hindama valitud kolmandate riikide maksusüsteeme koos temaga. See hindamisetapp hõlmab dialoogi kõnealuste kolmandate riikidega, andes neile piisavalt aega reageerida kõigile probleemidele, mis seoses nende maksusüsteemidega esile kerkivad. Dialoogi tuleks kasutada kõnealuste küsimuste lahendamise raamistikuna, samuti partnerluse tugevdamiseks hea maksuhaldustava nõuete täitmise tagamisel. Sel eesmärgil tuleks vajaduse korral täielikult ära kasutada ka ELi ja kolmandate riikide või piirkondade vahel sõlmitud lepingutes ette nähtud konsultatsiooniprotsesse. Selle hindamismenetluse järeldused esitataks liikmesriikidele nõukogu asjaomastes töörühmades.
Viimase sammuna peaksid liikmesriigid otsustama, kas lisada konkreetne jurisdiktsioon ELi ühisesse probleemsete maksujurisdiktsioonide nimekirja. Selline otsus põhineb peamiselt analüüsiprotsessi käigus antud komisjoni soovitusel. Arvesse tuleb aga võtta ka teisi tegureid. Näiteks võivad mõned arengumaad väljendada suurt tahet täita ELi hea maksuhaldustava nõudeid, kuid neil puudub selleks suutlikkus. Sellistel juhtudel ei pruugi nimekirjadesse kandmine olla kõige tõhusam vahend ning alternatiivsed vahendid võivad olla ELi murekohtade lahendamisel tõhusamad. Samamoodi, kui kolmas riik juba teeb ELiga hea maksuhaldustava küsimuses ametlikku koostööd, võib selle protsessi jätkamine anda tõhusamaid tulemusi.
ELi ühisesse nimekirja lisatud iga jurisdiktsiooni puhul määratakse kindlaks ka konkreetsed nimekirjast kustutamise tingimused. Tingimused peaksid olema seotud nende jõupingutustega analüüsiprotsessi käigus väljaselgitatud probleemide lahendamisel. Selleks et vältida tarbetuid viivitusi, peaksid liikmesriigid andma komisjonile volitused kustutada jurisdiktsioon viivitamatult nimekirjast, kui tingimused on täidetud. Komisjon teataks liikmesriikidele igast nimekirjast kustutamisest ette.
5.3. Nimekirjadesse kantud jurisdiktsioonides läbipaistvuse ja õiglase maksustamise edendamise meetmed
Jurisdiktsiooni nimekirja kandmist tuleks alati pidada viimaseks võimaluseks. Seda tuleks teha vaid selliste jurisdiktsioonide puhul, kes keelduvad hea maksuhaldustava vallas koostööd tegemast või konstruktiivselt tunnustama ELi muret nende maksusüsteemide pärast. Kui jurisdiktsioon on aga kantud ELi nimekirja, peaksid kõik liikmesriigid kohaldama tema suhtes ühiseid vastumeetmeid. Need vastumeetmed peaksid kaitsma nii liikmesriikide maksubaase kui ka innustama kõnealust jurisdiktsiooni tegema oma maksusüsteemis vajalikke parandusi.
Praegu kohaldavad liikmesriigid erinevaid sanktsioone või kaitsemeetmeid nende riiklikesse nimekirjadesse kantud jurisdiktsioonide suhtes. Tegu on peamiselt maksupõhiste sätetega, näiteks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad, keeldumine tavapärastest maksusoodustustest või nimekirjadesse kantud riikide äriühingutele tehtavate maksete vähendamine.
Mõnel juhul võetakse kõnealused riiklikud sätted üle maksustamise vältimise vastase direktiivi miinimumnõuetega (nt välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjadega). Direktiiv ei hõlma aga kõiki kaitsemeetmeid, mida liikmesriigid praegu kohaldavad. ELi ühise nimekirjaga seonduvad kaitsemeetmed peaksid direktiivi kaitsemeetmeid seega täiendama. Meetmete hulka võiks kuuluda nimekirjadesse kantud jurisdiktsioonide kaudu tehtud tehingutelt maksude kinnipidamine ja kulude mittemahaarvamine. See vähendaks oluliselt sellistesse jurisdiktsioonidesse investeerimise või neis äritegemise atraktiivsust äriühingute seisukohast, kuna halduskoormus ja topeltmaksustamise oht oleks suurem.
Vastavalt 2015. aasta juuni tegevuskavale peavad liikmesriigid langetama otsuse täpsete vastumeetmete üle, mida nimekirjadesse kantud jurisdiktsioonide suhtes kohaldada tuleks. Nad peaksid seda tegema enne 2016. aasta lõppu, et kolmandad riigid oleksid täiesti teadlikud tagajärgedest, kui ELi analüüsiprotsess on juba käivitunud.
Komisjon kasutab nimekirjadesse kandmise protsessist saadud kogemusi ka selleks, et anda aktiivne panus G20-poolsesse OECD BEPS-meetmete rahvusvahelisse seiresse. Komisjon vahetab teavet kolmandate riikide ametiasutustega, kes selles protsessis samuti aktiivselt osalevad.
6.ELi vahendite ja hea maksuhaldustava vahelise seose tugevdamine
ELi finantsmääruse (artikli 140 lõige 4) kohaselt ei tohi ELi rahalisi vahendeid investeerida üksustesse, mis asuvad kolmandates riikides, kes ei täida rahvusvahelisi maksude läbipaistvuse nõudeid, ega neid selliste üksuste kaudu liigutada. EL ja rahvusvahelised finantsasutused
peavad kõnealused hea maksuhaldustava nõuded lisama ka kõigi valitud finantsvahendajatega sõlmitavatesse lepingutesse. Need sätted, mida kinnitatakse ka finantsasutuste sisejuhendites, on tõhus viis selle tagamiseks, et ELi vahendite investeerimine aitaks täita rahvusvahelisi läbipaistvusnõudeid.
Komisjon leiab aga, et neid sätteid võiks laiendada kaugemale kui kehtivaid läbipaistvusnõudeid, et need hõlmaksid ka ELi õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid. Minevikus on komisjon pidanud blokeerima mõned finantsasutustele esitatud projektid, kuna need hõlmasid põhjendamatult keerulist maksukorda kahjuliku või mittemaksustava maksukorraga kolmandate riikide kaudu. Sätete tugevdamine õiglaste maksukonkurentsinõuetega võiks selliseid juhtumeid ära hoida. Euroopa Parlament on palunud meetmeid ka selle tagamiseks, et ELi rahalisi vahendeid ei saaks liigutada madalate maksudega või makse üldse mitte võtvate maksujurisdiktsioonide kaudu. Seetõttu teeb komisjon finantsmääruse praeguse läbivaatamise raames ettepaneku lisada sellesse ELi ajakohastatud hea maksuhaldustava nõuded, muu hulgas õiglase maksukonkurentsi kohta.
7.Kokkuvõte
Komisjon on seadnud äriühingute maksustamise vältimise ja ebaõiglase maksukonkurentsi vastase võitluse oma poliitilise tegevuskava keskmesse. Ta on esitanud edasipüüdliku reformikava ELi äriühingute maksustamise kohta, mida liikmesriigid peavad edendama.
Äriühingu maksustamise vältimine on aga ülemaailmne nähtus ja ELi meetmed sellega võitlemiseks peavad minema ühtsest turust kaugemale. Käesolev teatis on vastus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kodanikuühiskonna nõudmistele koostada tugev ELi strateegia, et edendada head maksuhaldustava ülemaailmsel tasandil ja reageerida välistele maksustamise vältimise ohtudele.
Käesolevas teatises esitatud meetmetega toetatakse ELi eesmärki tagada ühtsel turul tõhus maksustamine ning tagada nii ELis kui ka väljaspool seda õiglasem äriühingute maksustamine. Komisjon kutsub liikmesriike üles kinnitama need algatused nõukogus ja andma nende rakendamisele kõrge poliitilise prioriteedi.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.1.2016
COM(2016) 24 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule
tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta
EMPTY
1. LISA
HEA MAKSUHALDUSTAVA
1.LÄBIPAISTVUS JA TEABEVAHETUS
OECD on maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse valdkonnas välja töötanud kaks rahvusvaheliselt heakskiidetud standardit: teabevahetus taotluse alusel ja automaatne teabevahetus.
1.1.
Läbipaistvus ja teabevahetus taotluse alusel
OECD maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmne foorum korraldab tema liikmeks olevate jurisdiktsioonide vastastikust hindamist, et analüüsida nende võimet teha koostööd teiste maksuhalduritega, järgides läbipaistvust ja taotluse alusel toimuvat teabevahetust käsitlevaid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. Vastastikuse hindamise esimene voor algas 2010. aastal ja viidi lõpule peaaegu kõigi ülemaailmse foorumi liikmete puhul. Vastastikuse hindamise teine voor algab 2016. aastal läbivaadatud tingimuste alusel. 2016. aasta tingimustega tugevdatakse teabevahetuse standardit, nõudes jurisdiktsioonidelt tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe kogumist ja vahetamist ning selle tagamist, et nad suudaksid hankida ja esitada teavet kõigilt isikutelt, sealhulgas finantsasutustelt ja usaldusisikutelt.
Ülemaailmse foorumi vastastikuse hindamise esimeses voorus hinnati järgmist:
teabevahetuse õiguslikud ja regulatiivsed aspektid (1. etapp)
tegelik teabevahetus (2. etapp).
Pärast vastastikuse hindamise mõlema etapi lõppu anti igale jurisdiktsioonile üldhinnang.
Seevastu 2016. aastal algaval hindamisel käsitletakse nii 1. kui ka 2. etappi ühe hindamisena.
Kui ELi tasandil hinnatakse seda, kuidas kolmandad riigid täidavad läbipaistvuse ja taotluse alusel toimuva teabevahetuse standardeid, võetakse arvesse ülemaailmse foorumi avaldatud näitajaid täitmise kohta, mis on kujunenud teostatud vastastikuste hindamiste tulemusel.
1.2.
Finantskontosid käsitleva teabe automaatne vahetus
Finantskontosid käsitleva maksualase teabe automaatse vahetuse standardis (edaspidi „ülemaailmne standard”), mis töötati välja G20 taotlusel ja mille OECD nõukogu kiitis heaks 15. juulil 2014, kutsutakse jurisdiktsioone üles hankima teavet oma finantsasutustelt ja seda teavet kord aastas teiste jurisdiktsioonidega automaatselt vahetama. Selles on sätestatud finantskontode maksualane teave, mida vahetatakse, finantsasutused, kes peavad aru andma, kontode liigid ja maksumaksjad, keda teabevahetus puudutab, ning finantsasutuste järgitavad ühised hoolsusmeetmed.
2014. aastal algatas ülemaailmne foorum oma liikmete seas kohustuste võtmise protsessi. Selle tulemusel on 94 jurisdiktsiooni nüüd võtnud kohustuse rakendada üleilmset standardit 2017. ja 2018. aastaks. 2015. aasta augustis avaldas OECD ühise aruandlusstandardi rakendamise käsiraamatu, et valitsusametnikke ja finantsasutusi ülemaailmse standardi rakendamisel juhendada.
Kui ELi tasandil hinnatakse seda, kuidas kolmandad riigid täidavad automaatse teabevahetuse standardit, võetakse arvesse ülemaailmse foorumi avaldatud näitajaid täitmise kohta, mis on kujunenud teostatud vastastikuste hindamiste tulemusel.
2. ÕIGLANE MAKSUKONKURENTS
Õiglane maksukonkurents tähendab, et kolmas riik ei tohiks äriühingute maksustamise valdkonnas kasutada kahjulikke maksumeetmeid.
Maksumeetmeid, millega kehtestatakse oluliselt madalam tegelik maksumäär, sealhulgas nullmäär, kui see, mida kõnealuses kolmandas riigis üldiselt kohaldatakse, tuleb käsitada potentsiaalselt kahjulikuna. Selline märkimisväärselt madalam maksumäär võib tuleneda nominaalmaksumäärast, maksubaasist või mis tahes muust asjaomasest tegurist.
Nende meetmete kahjulikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta kriteeriume, mis on sätestatud nõukogu kinnitatud äriühingute maksustamise käitumisjuhendis, samuti käitumisjuhendi töörühma kinnitatud tavasid ja suuniseid.
3. G20/OECD MAKSUBAASI KAHANEMISE JA KASUMI ÜMBERPAIGUTAMISE (BEPS) STANDARDID
Kui G20/OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS)- tulemusel on vastu võetud miinimumstandardid või ühine lähenemisviis, peaksid need kuuluma käesolevas jaos käsitletud standardite hulka. See kehtib eelkõige järgmiste meetmete puhul:
– hübriidinstrumendid (BEPS-meede 2): ühine lähenemisviis eeskirjadele, millega seotakse instrumendi või üksuse maksustamislahendus vastaspooleks oleva jurisdiktsiooni maksualaste tulemustega;
– intressipiirang (BEPS-meede 4): ühine lähenemisviis eeskirjadele, millega piiratakse netointressimaksete mahaarvamist;
– maksuotsustega seotud teabevahetus (BEPS-meede 5): maksumaksjaid käsitlevate otsuste kohta kohustusliku omaalgatusliku teabevahetuse miinimumstandard;
– maksulepingutesse lisatav kuritarvituste vältimise säte (BEPS-meede 6): topeltmaksustamise konventsioonidesse kuritarvituste vältimise sätete lisamise miinimumstandard;
– püsiva tegevuskoha staatuse kunstliku vältimise ärahoidmine (BEPS-meede 7): püsiva tegevuskoha määratluse muutmine topeltmaksustamise konventsioonides, et hõlmata agendilepingud ja äritegevuse kunstlik killustatus;
– siirdehinnad (BEPS-meetmed 8–10): reaalturuväärtuse põhimõtte ja võrreldavusanalüüsi taaskehtestamine siirdehindu käsitlevate eeskirjade toena (immateriaalsed varad, riskid ja kapital ning riskantsed tehingud);
– ühtlustatud aruandlus riikide lõikes (BEPS-meede 13): siirdehindade dokumenteerimise nõuete ja teabevahetuse miinimumstandard rahvusvahelistele kontsernidele, mille aastane konsolideeritud tulu on 750 miljonit eurot või rohkem (või omavääringus peaaegu võrdne);
– vaidluste lahendamine (BEPS-meede 14): miinimumstandard selle tagamiseks, et riikidevahelised piiriülesed maksuvaidlused maksulepingute tõlgendamise või kohaldamise üle lahendataks tõhusamalt ja õigeaegsemalt.
Õiglase maksukonkurentsi standardeid hinnates tuleks arvesse võtta OECD/G20 poolt 2016. aasta alguses kehtestatava sellise raamistiku tulemusi, mille raames hinnatakse BEPSi rakendamist OECD/G20 riikide ja teiste huvitatud jurisdiktsioonide poolt, aga ka oluliste jurisdiktsioonide poolt, kelle osalus on oluline võrdsete tingimuste tagamiseks.
4. Muud asjakohased standardid
Asjaomased hea maksuhaldustava nõuded hõlmavad ka rahapesuvastase töökonna rahvusvahelisi standardeid rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta. Rahapesuvastase töökonna 2012. aasta veebruari soovitused (mida ajakohastati 2015. aasta oktoobris) hõlmavad 40 konkreetset soovitust rahapesu tõkestamise kohta, sealhulgas soovitusi 24 ja 25 tegelike tulusaajate väljaselgitamise kohta. Otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod on rahapesuvastase töökonna soovitustes loetud kuriteoliigiks, mille suhtes tuleks kohaldada rahapesu käsitlevaid sätteid.
Kõnealuse standardi hindamisel võetakse arvesse FATFi rahvusvahelise koostöö järelevalverühma (ICRG) tuvastatud puudustega jurisdiktsioone.
2. LISA
KOLMANDATE RIIKIDEGA SÕLMITAVATE HEAD MAKSUHALDUSTAVA KÄSITLEVATE LEPINGUTE AJAKOHASTATUD STANDARDSÄTE
Komisjon soovib kõikidesse kolmandate riikide ja piirkondadega sõlmitavate asjaomaste lepingute üle peetavate läbirääkimiste ettepanekutesse lisada järgmised ajakohastatud põhisätted hea maksuhaldustava kohta:
Hea maksuhaldustava miinimumstandardid – läbipaistvus, teabevahetus ja õiglane maksukonkurents;
uus OECD/G20 ülemaailmne standard finantskontosid käsitleva teabe automaatse vahetuse kohta;
G20/OECD BEPSi-tegevuskaval põhinevad lisastandardid;
rahapesuvastase töökonna (FATF) rahvusvahelised standardid rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta.
Võttes arvesse ELi rahvusvaheliste partnerite mitmekesisust, peaks nõukogu kokkulepitud sätte põhjal tagama komisjonile piisava paindlikkuse käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel kolmandate riikidega.