a)

liikmesriigid ei ole kohustatud lisama ühiseid näitajaid oma programmidesse, välja arvatud noorte tööhõive algatuse ja EAFRD puhul, ning tulemustepõhised hinnangud ei moodusta osa algsest kontrollietapist liikmesriikides;

b)

eri fondidel ei ole enamasti ühiseid näitajaid, välja arvatud kahe fondi (Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi) puhul;

c)

vahe-eesmärgid on olemas vaid tulemusraamistikus, samal ajal kui eesmärgid ei pruugi olla kuigi ambitsioonikad;

d)

komisjoni võime jälgida ja hinnata tulemuslikkust on jätkuvalt piiratud;

a)

viia mitmeaastane finantsraamistik paremini kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020“ ning teha ettepanek selle läbivaatamiseks, kui seda on vaja strateegiaga „Euroopa 2020“ parema kooskõla saavutamiseks;

b)

kajastada strateegia „Euroopa 2020“ kõrgetasemelisi poliitilisi eesmärke liidu tasandi eesmärkides;

c)

tagada, et partnerluslepingutes ja programmides muudetakse liidu tasandi eesmärgid temaatilisteks eesmärkideks, mille saab siduda liikmesriigi tasandi tegevuseesmärkidega, või komisjoni poolt otse hallatavateks programmideks;

a)

liikmesriigid lisaksid oma partnerluslepingutesse ja programmidesse vajaduse korral avalduse kvantifitseeritavate tulemuste kohta, mida rahastamise abil loodetakse saavutada;

b)

kõik partnerluslepingud ja programmid sisaldaksid ühiseid tulemusnäitajaid, mis võimaluse korral oleksid kõikide fondide puhul samad ja mis oleksid kavandatud edusammude järelevalveks kohalikul, liikmesriigi ja liidu tasandil;

c)

tulemusraamistik põhineks nii palju kui võimalik nendel ühistel tulemusnäitajatel;

a)

karistussüsteem, mida kohaldataks liikmesriikide suhtes, kes esitavad programmide kohta ebakorrektset teavet ja ebakorrektseid kinnitusi, ning makseasutuste suhtes valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh kolm järgmist mõõdet: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste tehtud töö;

b)

mitte üksnes riiklike kinnituste, vaid ka iga-aastaste kokkuvõtete ja juhtimisaruannete avaldamine (kui liikmesriigid on otsustanud need vabatahtlikult esitada), vajaduse korral konfidentsiaalsete dokumentidena, et anda finantsjuhtimise valdkonna kohta rohkem teavet ja saavutada tegelikke edusamme; pole siiski selge, kui tulemuslikud need meetmed on, arvestades erinevusi liikmesriikide struktuurides ja eri riiklike ametiasutuste poliitilises vastutuses;

c)

analüüs ja teave esialgsete tulemuste kohta, mida on andnud Euroopa investeerimiskava, millest komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas Euroopa Parlamendile 2014. aasta novembris;

—

keskenduda suure vigade ohuga valdkondadele ja rahastuse saajatele ning mitte kontrollida rohkem kõiki;

—

keskenduda pigem eel- kui järelkontrollidele;

—

säilitada maksete ühehäälselt kokku lepitud ülemmäärad, eeskätt järgides eelarvedistsipliini kulukohustuste osas, tegelikult vabastades kasutamata assigneeringud, et teha ruumi uutele prioriteetidele ja programmidele, suurendades läbipaistvust pikaajaliste prognooside abil ning tagades kulukohustuste ja maksete vahelise tasakaalu ning vähendades rahastamisvahendite ülemäära suuri rahalisi saldosid, võttes arvesse, et selliste vahendite all seisab kinni üle 14 miljardi euro väärtuses kasutamata rahalisi vahendeid, mida saaks kasutada pakilisemate vajaduste ja prioriteetide jaoks;

a)

prioriteedid sisaldavad tavapäraste meetodite ning suurema tulemuslikkusele ja tulemustele keskendumise tasakaalustamist, võttes igal juhul arvesse aluslepingutest, valdkondlikust poliitikast ja ettenägematute sündmustega tegelemiseks vajalikust paindlikkusest tulenevaid kohustusi;

b)

parandada tuleb andmete kättesaadavust ja haldamist tulemuslikkuse ja tulemuste deklareerimise eesmärgil;

c)

positiivne on liidu eelarve tugevam sidumine liidu peamiste poliitiliste strateegiate ja kontseptsioonidega (nagu strateegia „Euroopa 2020“) ning nende korrelatsioon prioriteetsete poliitikavaldkondadega;

d)

järgitakse paremaid haldus- ja kontrollimeetodeid kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

e)

on ruumi eelnenud aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste tähelepanekute arvestamiseks korrapäraste järelmeetmete abil;

f)

tunneb kahetsust, et komisjoni poolt otse hallatavate tegevuskuludega seotud vigade arv on märkimisväärselt kasvanud ja jõudnud esmakordselt tasemele, kus see on võrdne koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve veamääraga;

a)

suurima panuse annavad endiselt liikmesriigid vastavalt oma kogurahvatulu suurusele, 2014. aastal moodustas see sissemakse 94,9 miljardit eurot;

b)

muud tuluallikad hõlmavad käibemaksupõhiseid osamakseid, mida kogutakse üksikutes liikmesriikides ja mis moodustasid 17,7 miljardit eurot;

c)

tolli- ja põllumajandusmaksud, mis kujutavad endast kolmandat olulist allikat, moodustasid 16,4 miljardit eurot;

a)

lühendaks oma kogurahvatulu kontrollitsükli pikkust;

b)

piirduks üldreservatsioonide kasutamisel ainult erandjuhtudega;

a)

võtta meetmeid, et vähendada järgmise kontrolltsükli lõpus kogurahvatulupõhiste maksete reservatsioonidega hõlmatavate aastate arvu;

b)

kehtestada vajalik kord liikmesriikide poolt esitatud kogurahvatulu andmete arvutamise meetodites ja allikates tehtud muudatuste mõju vähendamiseks;

c)

parandada liikmesriikide tolliasutustele esitatavaid olemasolevaid juhendeid kontrollide teostamiseks (eelkõige tollivormistusjärgsete auditite tegemiseks); ja

d)

tagada, et liikmesriikides oleksid kasutusele võetud asjakohased süsteemid tolli- ja suhkrumaksude aruannete ettevalmistamiseks ja haldamiseks;

e)

laiendada EUROFISCi riskihindamise suutlikkust, nii et see hõlmaks ka riikidevahelist käibemaksuteabe vahetamise süsteemi VIES;

a)

üldised järeldused ja tähelepanekud, mis on tehtud seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega, kehtivad ka konkurentsivõime valdkonnas;

b)

eri liiki vahendite vaheline sünergia ja integreeritud lähenemisviis teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse toetamiseks on olemas, kuid seda tuleks veelgi parandada;

c)

võrreldes seitsmenda raamprogrammiga rakendatakse „Horisont 2020“ raames lihtsamaid eeskirju; teisest küljest esineb „Horisont 2020“ raames toetatavaid valdkondi, mis on potentsiaalselt riskantsemad, nt äritegevusele orienteeritud projektid VKEde osalusel ning uute innovatiivsete vahendite, sh rahastamisvahendite kasutamine;

a)

teadusuuringute valdkonnas (Teadusuuringud): ebakorrektselt arvutatud personalikulud, muud rahastamiskõlbmatud otsekulud (nt mittetõendatud reisi- ja seadmete kulud); rahastamiskõlbmatud kaudsed kulud, mis põhinevad valel üldkulude määral või sisaldavad projektiga mitte seotud rahastamiskõlbmatuid kulukategooriaid;

b)

muud rahastamisvahendid (Muu): põhjendamatud ja rahastamiskõlbmatud kulud ning riigihanke-eeskirjade eiramise juhtumid;

a)

võtma vastu meetmed, et vähendada selle valdkonna suhteliselt kõrget veamäära, parandama andmete ja teabe haldamist, et analüüsida ka väga kõrgetasemelisi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojekte ning võrdlema nende tegelikku mõju programmi „Horisont 2020“ potentsiaaliga;

b)

esitama aruande, milles hinnatakse eelarve seisukohast praegusi kogemusi seoses uue tavaga kasutada selles segmendis spetsiaalseid agentuure (18), ning kehtestama korrapärase aruandluse vastavuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ asjaomastele näitajatele;

a)

regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas (regionaalpoliitika): riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine, rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimine ning riigiabi eeskirjade eiramine;

b)

tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas (tööhõive): rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimine, toetuskõlbmatud projektid või toetusesaajad, samuti riigihanke-eeskirjade täitmata jätmise juhtumid; kõige levinumad tuvastatud toetuskõlblikkusega seotud probleemide tüübid on järgmised: kulude deklareerimine väljaspool rahastamiskõlblikkuse perioodi (Tšehhi Vabariik, Saksamaa), liiga suured palgakulud (Saksamaa, Soome, Poola, Portugal), projektiga mitte seotud kulud (Madalmaad, Poola, Portugal), riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjade eiramine (Poola) ja teenitud tulu maha arvestamata jätmine (Austria); kõige levinumad näited riigihanke-eeskirjade eiramisest on järgmised: lepingute sõlmimine otse (Saksamaa, Itaalia), täiendavate tööde/teenuste tellimine ilma põhjendamatult hankemenetlust kasutamata, pakkujate ebaseaduslik hankemenetlusest kõrvaldamine, huvide konflikt ja diskrimineerivad valikukriteeriumid (Soome);

a)

eeskirjade keerukus;

b)

mõnel juhul vahendite ülemäärane eraldamine tegelike vajadustega võrreldes;

c)

rakendamine finantskriisi ajal;

a)

oleks pidanud koguma tõendeid Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta meetmete mõju kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisele;

b)

peaks tagama, et liidu uued prioriteedid oleksid tihedamini seotud ühtekuuluvuspoliitikaga;

c)

peaks jätkama juba alustatud lihtsustamise protsessi, sh lihtsustatud kuluvõimaluste edendamist;

d)

peaks toetama jätkuvalt sünergiat ühtekuuluvuspoliitika sees ning ühtekuuluvuspoliitika ja liidu muude eelarvemeetmete vahel;

a)

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turu- ja otsetoetuste puhul (põllumajandus): toetusesaajate ebatäpsed või rahastamiskõlbmatud väljamaksetaotlused (nt põllumajandusliku maa pindala tegelikust suuremana deklareerimine, toetuskõlbmatud maatükid), toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid või rahastamiskõlbmatud kulud, nõuetele vastavuse tingimuste eiramine ja haldusvead;

b)

maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse puhul (maaeluga seotud kulutused): toetusesaajate ebatäpsed või rahastamiskõlbmatud väljamaksetaotlused (põllumajandusliku maa pindala tegelikust suuremana deklareerimine, toetuskõlbmatud maatükid), toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid või rahastamiskõlbmatud kulud, nõuetele vastavuse tingimuste eiramine, põllumajanduse keskkonnakohustuste eiramine ja riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine;

a)

saab keskmiselt 80 % ÜPP otsetoetuste saajatest umbes 20 % toetustest ja

b)

79 % ÜPP otsetoetuste saajatest saab aastas 5 000 eurot või vähem;

a)

võtma asjakohaseid meetmeid liikmesriikide tegevuskavade tugevdamiseks, et teha kindlaks kõige sagedasemad vigade põhjused, ning vaatama läbi maaelu arengu vastavusauditite strateegia;

b)

analüüsima ÜPP reformi mõju sektori tulemuslikkusele ning oma prioriteete seoses liidu eelarvetoetusega;

c)

edendama sünergilist toimet loodusvarade valdkonnas, et kaotada praegune toetusmeetmete ebaühtlus;

d)

andma parlamendile üksikasjalikult aru ÜPP otsetoetuste piiramise rakendamise kohta igas liikmesriigis eraldi;

a)

komisjon kaaluks võimalust esitada põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes andmed suundumuse kohta põllumajandusliku sissetulekutoetuse jaotuses;

b)

liikmesriigid teeksid täiendavaid pingutusi oma põldude identifitseerimise süsteemi usaldusväärse ja ajakohastatud teabe lisamiseks, et vältida toetuskõlbmatule maale toetuse andmist;

c)

komisjon koostaks ettepanekud selle kohta, kuidas karistada makseasutusi valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh järgmise kolme mõõtme osas: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste töö;

d)

komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nõudmaks, et liikmesriikide maaelu arengu tegevuskavad sisaldaksid parandusmeetmeid sagedasti tuvastatud vigadega tegelemiseks;

e)

komisjon vaataks läbi oma maaelu arengu vastavusauditite strateegia, et teha kindlaks, kas regionaalprogramme omavate liikmesriikide ühes konkreetses piirkonnas leitud süsteemide puudusi leidub ka teistes piirkondades, eelkõige seoses investeerimismeetmetega;

f)

komisjon tagaks, et sertifitseerimisasutused kohaldavad uut tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta kindluse andmise menetlust (mis muutub eelarveaastast 2015 kohustuslikuks) nõuetekohaselt ja see annab veamäära kohta usaldusväärset teavet;

g)

liikmesriigid hindaksid vajadust toetada teadmussiiret ja nõustamist, mis on turul mõistliku hinna eest vabalt saadaval, ning et liikmesriigid tagaksid niisuguse vajaduse põhjendatuse korral, et toetatud tegevuste kulud ei ületaks turul pakutavate samalaadsete tegevuste kulusid;

h)

komisjon tagaks liidu fondide vahelise täiendavuse, et maandada teadmussiirde ja nõustamise meetmete puhul topeltrahastamise ja haldussüsteemi dubleerimise riski;

i)

komisjon julgustaks liikmesriike looma ühtainsat rahastamisvahendit, mis annaks nii laenu kui ka väljastaks tagatisi, laiendades nii rahastamisvahendi tegevust ja suurendades kriitilist massi;

j)

komisjon kehtestaks programmitöö perioodiks 2014–2020 rahastamisvahendite mõjususe suurendamiseks finantsvõimenduse ja kapitali ringluse jaoks asjakohased standardid ja sihtväärtused;

k)

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet vähendaks võimalikult suurel määral kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmisi, mille summa oli 2014. aastal 0,9 miljonit eurot (50 %); juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda tegi ka 2013. aastal samalaadseid märkusi ja et teave parandusmeetmete kohta ei ole jätkuvalt kättesaadav;

—

805 projekti 13,7 miljardi euro väärtuses (45,53 % kogusummast) viivituvad,

—

610 projekti 9,9 miljardi euro väärtuses (32,96 %) ei saavuta algselt seatud eesmärke,

—

500 projekti 8,6 miljardi euro väärtuses (29 %) nii viivituvad kui ei saavuta algselt seatud eesmärke,

—

915 projekti 15 miljardi euro väärtuses (50 %) kas viivituvad või ei saavuta algselt seatud eesmärke,

—

eelarvetoetuse meetmed moodustavad peaaegu viiendiku suurimaid probleeme omavatest projektidest;

a)

järgima kontrollikoja soovitusi luua ja rakendada sisekontrollimenetlusi, tagamaks, et refinantseerimismaksed põhinevad tegelikel kuludel, ning tugevdama toetuslepingute eelkontrolli, sh riskipõhise planeerimise kasutamist ja korrapäraseid järelkülastusi;

b)

pöörama tähelepanu praegustele kiirelt muutuvatele prioriteetidele, et anda tõhusat liidu finantstoetust mitte ainult territoriaalsest aspektist lähtudes (Ukraina, Türgi, Lääne-Balkani riigid, idapartnerluse riigid jt), vaid võttes ühtlasi arvesse ka temaatilisi aspekte;

a)

anda parlamendile igal aastal välisabi haldamise aruande kohta üldine hinnang ja

b)

näidata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes ära meetmed, mida ta on võtnud rakendamisprobleemidega delegatsioonide olukorra parandamiseks, et lühendada eelarvetoetustega seotud viivitusi ja lihtsustada programme;