(2)

Vastavalt otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõikele 2 paigutatakse 54 000 taotlejat alates 26. septembrist 2016 Itaaliast ja Kreekast ümber teiste liikmesriikide territooriumile, kui komisjon ei ole vastavalt artikli 4 lõikele 3 selleks kuupäevaks teinud ettepanekut määrata need mõnele teisele sihtliikmesriigile , mis on isikute ootamatu sissevoolu tõttu sattunud hädaolukorda.

(2)

Vastavalt otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõikele 2 paigutatakse 54 000 taotlejat alates 26. septembrist 2016 Itaaliast ja Kreekast ümber teiste liikmesriikide territooriumile vastavalt selles otsuses kokku lepitud proportsioonidele (st 12 764 taotlejat Itaaliast ning 41 236 Kreekast) , kui komisjon ei ole vastavalt artikli 4 lõikele 3 selleks kuupäevaks teinud ettepanekut määrata need muudele sihtliikmesriikidele , mis on isikute ootamatu sissevoolu tõttu sattunud hädaolukorda.

(3)

Otsuse (EL) 2015/1601 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon peaks jälgima pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike massilise sissevooluga liikmesriikidesse. Komisjon peaks vastavalt vajadusele esitama ettepanekud kõnealuse otsuse muutmiseks, et võtta arvesse olukorra muutumist kohapeal ja selle mõju ümberpaigutamise mehhanismile, samuti muutuvat survet liikmesriikidele, eelkõige kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele.

(3a)

Otsuse (EL) 2015/1601 artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatakse, et ümber tuleks paigutada 54 000 taotlejat. Ümberpaigutamise mõiste on määratletud nimetatud otsuse artikli 2 punktis e kui taotleja üleviimist selle liikmesriigi territooriumilt, mis on vastutav tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ümberpaigutamise sihtliikmesriigi territooriumile. Ümberpaigutamine ei hõlma ümberasustamist ega kolmandast riigist pärit rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmist liikmesriigi territooriumile.

(3b)

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks jälgima pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike massilise sissevooluga liikmesriikidesse.

(4)

7. märtsil leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et teevad reast põhimõtetest lähtudes tööd selleks, et saavutada Türgiga kokkulepe muu hulgas selleks, et asustada olemasolevate kohustuste raames iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi võetud süürlase kohta üks süürlane Türgist ümber ELi liikmesriikidesse. Neid põhimõtteid arendati edasi ka komisjoni teatises ELi-Türgi rändealase koostöö järgmiste etappide kohta, milles esitati üleskutse astuda vajalikud sammud, et viia mõned praeguste ümberpaigutamisotsuste kohased kohustused (eeskätt kas kõik seni jaotamata 54 000 kohta või osa neist) üle niinimetatud 1:1 kava alla.

(4)

7. märtsi avaldusega leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku , et teevad reast põhimõtetest lähtudes tööd selleks, et saavutada Türgiga kokkulepe muu hulgas selleks, et asustada olemasolevate kohustuste raames iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi võetud süürlase kohta üks süürlane Türgist ümber ELi liikmesriikidesse. Seda 1:1 kava tuleks rakendada sõja ja tagakiusamise eest põgenevate süürlaste kaitsmiseks , järgides seejuures täielikult õigust taotleda varjupaika ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud liidu õiguses, 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollis .

(5)

Eelduste kohaselt peaks kas riikliku või mitmepoolse kava alusel Türgist ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja muud seaduslikud riiki vastuvõtmise vormid leevendama rändesurvet, mis saab osaks liikmesriikidele, kust inimesi otsuse (EL) 2015/1601 alusel ümber paigutatakse, sest seeläbi luuakse liitu sisenemiseks seaduslik ja turvaline tee ja takistatakse ebaseaduslikku sisenemist . Seetõttu tuleks eespool nimetatud 54 000 rahvusvahelise kaitse taotleja puhul võtta arvesse liikmesriikide solidaarsusmeetmeid, mis seisnevad Türgis viibivate ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate Süüria kodanike lubamises oma riigi territooriumile. Isikute arv, kelle liikmesriik selliselt Türgist oma territooriumile vastu võtab , tuleks lahutada nende isikute arvust, kes tuleks 54 000 taotlejast just sellesse liikmesriiki ümber paigutada vastavalt otsusele 2015/1601 .

(5)

Riikliku või mitmepoolse kava alusel Türgist ulatuslik ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja muud seaduslikud riiki vastuvõtmise vormid on vajalikud, et leevendada rändesurvet, mis saab osaks liikmesriikidele, sest seeläbi luuakse liitu sisenemiseks seaduslik ja turvaline tee ja muudetakse ebaseaduslik sisenemine tarbetuks . Seepärast tuleks neid laiendada. Siiani on liitu ümber paigutatud üksnes miinimumarv Süüria pagulasi. Euroopa Parlament nõudis oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsitluse vajalikkuse kohta ELi saabuvatele varjupaigataotlejatele ja pagulastele enamate turvaliste ja seaduslike rändeteede loomist, sealhulgas siduvat ja kohustuslikku liidu seadusandlikku lähenemisviisi ümberasustamisele, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide kehtestamist kõigis liikmesriikides ja humanitaarviisa laialdasemat kasutamist. Need meetmed peaksid täiendama otsustega (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 vastuvõetud ümberpaigutamiskavasid.

(6)

Vastuvõtmismehhanismid võivad hõlmata ümberasustamist, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmise muid seaduslikke mooduseid, näiteks humanitaarsuunitlusega viisaprogramme, humanitaarsuunitlusega üleandmist, perekonna taasühinemise programme, erasektori sponsorluskavasid, stipendiumiprogramme, tööjõu liikuvuse kavasid ja muud.

(6)

Vastuvõtmismehhanismid võivad hõlmata ümberasustamist, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist ja selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmise muid seaduslikke mooduseid, näiteks humanitaarsuunitlusega viisaprogramme, humanitaarsuunitlusega üleandmist, perekonna taasühinemise programme, erasektori sponsorluskavasid, stipendiumiprogramme, juurdepääsu haridusele, tööjõu liikuvuse kavasid ja muud.

(6a)

Nõukogu direktiiviga 2003/86/EÜ  (1 a) nähakse ette perekonna taasühinemist käsitlevad meetmed, mis tuleb vastu võtta kooskõlas paljudes rahvusvahelise õiguse aktides sätestatud kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu. Seepärast ei sõltu perekonna taasühinemise põhimõte liidu muust poliitikast ega solidaarsus- või erakorralistest meetmetest. Liikmesriigid peaksid seda kõikidel juhtudel järgima ja edendama.

(6b)

Paljude praegu Kreekas ja Itaalias viibivate rahvusvahelist kaitset vajavate varjupaigataotlejate suhtes ei saa ümberpaigutamismehhanismi kohaldada, kuna nad kuuluvad määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisalasse. Liikmesriigid peavad määruse (EL) nr 604/2013 raames rakendama kiiresti perekonna taasühinemise õigust ja kiirmenetlema haavatavate isikute juhtumeid, et võimaldada neil oma perekonnaga taasühineda nii kiiresti kui võimalik.

(7)

Käesolev otsus ei peaks mõjutama kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. juuli 2015. aasta kohtumise järeldustes kokkulepitud ümberasustamiskava raames, ning otsusest 2015/1601 tulenevate kohustuste täitmisel ei tuleks sellega arvestada. Seega kui liikmesriik otsustab otsuse (EL) 2015/1601 kohaste kohustuste täitmiseks lubada ümberasustamise kaudu oma territooriumile Türgis viibivaid süürlasi, ei saa ta seda lugeda 20. juuli 2015 ümberasustamiskava kohase kohustuse täitmiseks.

(7)

Käesolev otsus ei peaks mõjutama kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. juuli 2015. aasta kohtumise järeldustes kokkulepitud ümberasustamiskava raames, ning otsusest 2015/1601 tulenevate kohustuste täitmisel ei tuleks sellega arvestada.

(8)

Et tagada nõuetekohane ülevaade olukorrast, peaksid liikmesriigid kord kuus teatama komisjonile, kui palju Türgis viibivaid süürlasi nad on käesolevas muudatuses sätestatud võimaluse kohaselt oma territooriumile lubanud, ning täpsustama, millise kava alusel (riiklik või mitmepoolne) on isik territooriumile lubatud ja milline oli territooriumile lubamise õiguslik vorm .

(8)

Et tagada nõuetekohane ülevaade olukorrast, peaksid liikmesriigid kord kuus teatama komisjonile, kui palju Türgis viibivaid süürlasi nad on oma territooriumile lubanud ning millises õiguslikus vormis ja millise kava alusel territooriumile lubamine toimus .

(8a)

Ümberasustamine ei tohiks toimuda ümberpaigutamise arvelt. Mõlemad on olulised solidaarsusvahendid. Ümberpaigutamine on liikmesriikide vahelise solidaarsuse väljendusvorm, seevastu ümberasustamine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine või muud liiki vastuvõtmine on välise solidaarsuse avaldus kolmandate riikidega, kes võtavad vastu suurema osa pagulastest.

(8b)

Arvestades varjupaigataotlejate praegust arvu Kreekas ning Itaaliasse saabuvate varjupaigataotlejate arvu suurenemist, on vajadus hädaolukorras ümberpaigutamise kohtade järele endiselt suur.

(8c)

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hiljutiste andmete kohaselt on praegu Kreekas 53 859 rahvusvahelist kaitset otsivat inimest, neist suur osa on pärit Süüriast (45 %), Iraagist (22 %) ja Afganistanist (21 %). Vaatamata saabujate arvu vähenemisele ja võttes arvesse ELi riigipeade ja valitsusjuhtide Türgiga tehtavat koostööd käsitleva 18. märtsi 2016. aasta avalduse poliitilist iseloomu, ei ole sugugi kindel, kas Kreekasse saabuvate varjupaigataotlejate arvu praegune vähenemine jätkub. Teisalt võivad pagulased võtta kasutusele uued rändeteed, näiteks Vahemere keskosa läbiva tee Itaaliasse, kus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Liibüa kaudu saabuvate rändajate arv suurenenud 42,5  %, võrreldes 2015. aasta sama ajaga. Seepärast võib eeldada, et ümberpaigutamiskohtade vajadus jääb suureks.

(8d)

Komisjon märkis oma 16. märtsi 2016. aasta teatises „Esimene aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta“, et nõukogu otsuse (EL) 2015/1601 rakendamisel esineb palju puudusi. Liikmesriikide reageering EASO nõudmisele 347 eksperdi saamiseks on selgelt ebapiisav, pidades silmas Itaalias ja Kreekas valitsevat kriitilist olukorda. Sellele vaatamata, et nende varjupaigataotlejate ja pagulaste hulgas, kellel on õigus ümberpaigutamisele, suureneb saatjata alaealiste arv, on ainult väga väike osa neist ümber paigutatud, vaatamata nõukogu otsustele ümberpaigutamise kohta, milles nõutakse haavatavate taotlejate käsitlemist eelisjärjekorras. Osa liikmesriike ei ole võimalikest ümberpaigutamiskohtadest veel tänaseni teatanud. Ainult 18 liikmesriiki on võtnud kohustuse taotlejate ümberpaigutamiseks Kreekast ning 19 liikmesriiki on lubanud seda teha pagulastega Itaaliast. Nendest liikmesriikidest on mõned võtnud neile ette nähtud ümberpaigutatute koguarvuga võrreldes väga piiratud kohustusi.

(8e)

Komisjon on algatanud rikkumismenetluse Itaalia ja Kreeka suhtes seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013  (1a) rakendamisega, ja Kreeka suhtes seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/33/EL  (1b) , kuid õiguslikke meetmeid ei ole võetud liikmesriikide suhtes, kes ei täida otsuses (EL) 2015/1601 sätestatud kohustusi.

(8f)

Ümberpaigutamise sihtliikmesriikidel tuleb täielikult täita otsustest (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 tulenevaid kohustusi, et leevendada kõige suurema surve all olevate liikmesriikide olukorda. Ümberpaigutamise sihtliikmesriigid peaksid kiiresti ja märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi, et reageerida pakilisele humanitaarolukorrale Kreekas ja hoida ära olukorra halvenemine Itaalias. Liikmesriigid on seni võtnud kasutusele kõigest 7 % ümberpaigutamiskohtadest. Kuni 5. juunini 2016 oli tegelikult ümber paigutatud ainult 793 inimest Itaaliast ja 2033 inimest Kreekast. Komisjoni rõhutas oma 16. märtsi 2016. aasta ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevas esimeses aruandes, et liikmesriikidel tuleb saavutada vähemalt 5680 inimese ümberpaigutamine kuus, et täita ümberpaigutamise kohustused kaheaastase tähtaja jooksul.

(8 g)

Afgaanidel peaks samuti olema õigus ümberpaigutamisele kooskõlas otsusega (EL) 2015/1601. Aastal 2015 ulatus afgaanide esitatud varjupaigataotluste arv liidus enneolematu tasemeni ehk ligikaudu 180 000 taotluseni, mistõttu moodustasid afgaanid 2015. aastal liidus suuruselt teise varjupaigataotlejate rühma. Kõige rohkem jõuab neid Kreekasse. Paljud neist on saatjata alaealised. Neil on erilise kaitse vajadus, mida Kreeka ei ole jätkuva suure varjupaigataotlejate surve tõttu võimeline tagama. Halvenev julgeolekuolukord Afganistanis koos rekordilise terrorirünnakute ja tsiviilohvrite arvuga 2015. aastal on suurendanud märkimisväärselt afgaanide varjupaigataotluste heakskiitmise määra liidus: Eurostati andmetel 43 protsendilt 2014. aastal 66 protsendini 2015. aastal.

(14)

Pidades silmas olukorra pakilisust, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(14)

Käesolev otsus peaks jõustuma viivitamatult, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1a.

„2.   Liikmesriigid avaldavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme kuu tagant nende taotlejate arvu, keda saab kiiresti nende territooriumile ümber paigutada, ja mis tahes muu asjakohase teabe. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2016 kasutusele vähemalt ühe kolmandiku oma ümberpaigutamiskohtadest.“

1b.

„4.   Pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigilt heakskiidu saamist teevad Itaalia ja Kreeka niipea kui võimalik otsuse paigutada iga kindlaks tehtud taotleja ümber konkreetsesse sihtliikmesriiki, tehes seda EASOga konsulteerides, ja teatavad sellest taotlejale vastavalt artikli 6 lõikele 4. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib otsustada mitte heaks kiita taotleja ümberpaigutamist üksnes juhul, kui selleks on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt piisavalt alust. Kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik ei kiida ümberpaigutamist heaks kahe nädala jooksul, loetakse selle liikmesriigi heakskiit antuks.“

1c.

„10.    Käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutamismenetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on avaldanud lõikes 2 osutatud teabe. Kõnealust tähtaega võib pikendada asjakohasel juhul nelja nädala võrra, kui Itaalia ja Kreeka toovad põhjenduseks objektiivsed praktilised takistused, mis ei võimalda üleviimist.“