31.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 173/62

Raportöör:

Jan SIMONS

1.1.

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa välisinvesteeringute kava loomist ja ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi (EFSD) ning millega luuakse EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond, kui samme õiges suunas, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega. Vaesuse kaotamine on samuti eesmärk, millele EFSD peaks keskenduma.

1.2.

Komitee kutsub üles pöörama erilist tähelepanu olukorra lahendamisele riikides, mis on rände põhilised lähteriigid ja kus majanduslikud, sotsiaalsed ja julgeoleku alased tingimused on viinud majandusliku laostumiseni ja vaesuse hüppelise kasvuni kõigi jätkusuutliku arengu jõupingutuste nurjumise tõttu.

1.3.

Komitee viitab oma varasematele arvamustele, kus ta on rõhutanud vajadust kaasata arengusse erasektor tingimusel, et selline areng on kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ning et erasektor austab põhilisi majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid õigusi, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide põhipunkte ja inimväärse töö tagamise suuniseid. See peaks kehtima ka EFSD poolt rahastatud investeerimisprojektide kohta.

1.4.

Komitee leiab, et ettepanek EFSD kohta on kooskõlas tema soovitusega kasutada arenguabi korrutustegurina, et kombineerida erakapitali investeeringutega arengumaadesse ning siduda neid selgesti määratletud eesmärkidega nagu rohkemate ja paremate töökohtade loomine, tootmiskvaliteedi parandamine ning juhtimisalase oskusteabe viimine erasektorisse.

1.5.

Komitee kutsub komisjoni üles uurima ja analüüsima Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kogemusi, et vältida vajakajäämisi ja takistusi, võttes arvesse, et olukorrad EFSDga kaetud partnerriikides on palju keerulisemad kui ELi liikmesriikides.

1.6.

Komitee tervitab koostöö koordineerimist ja juhtimist EFSD strateegianõukogu poolt, milles peaksid olema esindatud kõik asjaomased institutsioonid ja organid. Võttes arvesse kodanikuühiskonna asendamatut rolli arengukoostöös, soovib komitee, et talle antaks strateegianõukogus vaatlejastaatus, ja soovitab kaasata partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid otsustamisprotsessi, sh konkreetsete projektide ettevalmistamisse.

1.7.

Komitee soovitab investoritele loodava ühtse kontaktpunkti puhul mitte piirduda investeerimisega seotud teemadega, vaid teha kontaktpunktile ülesandeks ka juhendada ja anda igakülgset vajalikku teavet ja kontakte neile, kes sooviksid tegeleda arengumeetmetega.

1.8.

Komitee soovitab lisada määrusesse kohustus pikendada EFSD ja tagatise kehtivust ka 2020. aastast edasi, pärast rakendamise tulemuste hindamist, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles seda mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel arvesse võtma.

2.1.

28. juunil 2016 palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada ettepanek ambitsioonika välisinvesteeringute kava kohta osana Euroopa rände tegevuskava alusel loodavast uuest ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistikust (1). Euroopa välisinvesteeringute kava tugineb kolmele sambale: investeerimisfond (1. sammas); tehniline abi, millega aidatakse kohalikel ametiasutustel ja ettevõtetel suurendada elluviidavate jätkusuutlike projektide hulka ja kaasata investoreid (2. sammas), ning rida temaatilisi, riiklikke ja piirkondlikke ELi arengukoostöö programme koos struktureeritud poliitilise dialoogiga, mille eesmärk on parandada investeerimiskliimat ja üldist poliitilist keskkonda asjaomastes riikides (3. sammas).

2.2.

1. sammas rakendatakse osaliselt Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi (EFSD) loomise kaudu. EFSD peaeesmärk on pakkuda terviklik finantspakett, millest rahastatakse investeerimise alustamist teatavates Aafrika piirkondades ja naabruspoliitika riikides. EFSD koosseisu kuuluvad piirkondlikud investeerimisplatvormid, mis ühendavad seniseid segarahastuid ja EFSD tagatist. EFSD peaks toimima ühtse kontaktpunktina, kuhu saavad ettepanekuid esitada finantsasutused ja muud avaliku ja erasektori investorid ning mis pakub erinevat laadi rahalist toetust toetuskõlblikele investeeringutele.

2.3.

Välisinvesteeringute kava raames nähakse ette ühtne rahastamispakett, millest rahastatakse investeeringuid riikides, kes on kirjutanud alla ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelisele partnerluslepingule, (2) ning naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, et edendada majanduskasvu ja luua töökohti, suurendada vastastikust täiendavust, pakkuda innovaatilisi tooteid ja kaasata erasektori vahendeid. Eeldatakse, et liidu üldeelarvest ja muudest allikatest saadava 3,35 miljardi euroga suudab EFSD 2020. aastaks kaasata kuni 44 miljardit eurot investeeringuid.

2.4.

Liit teeb EFSD tagatise jaoks kuni 2020. aastani kättesaadavaks kokku 750 miljoni euro suuruse tagatise, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF). Komisjon teeb ettepaneku võtta ettenägemata kulude varust kasutusele 250 miljonit eurot. Muud toetused liidu eelarvest tehakse ümberpaigutamise või sihtotstarbeliste vahendite ümbersuunamise teel. Osaleda võivad ka muud rahastajad, näiteks liikmesriigid.

2.5.

EFSD-d haldab komisjon. Seda rakendatakse piirkondlike investeerimisplatvormide kaudu, milles on ühendatud seniseid Aafrika ja naabruspoliitika riikide jaoks ettenähtud segarahastud ning EFSD tagatis. Komisjoni nõustavad strateegianõukogu ja kaks tegevusnõukogu – üks kummagi piirkondliku investeerimisplatvormi jaoks. EFSD sekretariaati haldab komisjon, kes tagab välisinvesteeringute kava eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete täitmise. Strateegianõukogu juhatavad ühiselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni esindajad;

3.1.

Komitee esindab Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonda mitmetes kahepoolsetes komisjonides nagu AKV–ELi partnerlusleping, Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus, idapartnerlus, Ladina-Ameerika jt, ning esitab oma seisukohad kodanikuühiskonna rolli kohta arengu toetamisel (3). Kodanikuühiskond võib etendada väga olulist rolli, hinnates investeerimisprojektide kasulikkust ja jätkusuutlikkust, jälgides nende rahastamise läbipaistvust ja teostades järelevalvet nende rakendamise üle.

3.2.

Komitee leiab, et suur hulk pagulasi ja ebaseaduslikke rändajaid on Euroopa jaoks üks viimaste aastate kõige suuremaid probleeme. Nendel kahel nähtusel on erinevad põhjused ja nad vajavad erinevaid lahendusi. Rahvusvahelise kogukonna peamine prioriteet peaks olema rakendada kõiki oma jõupingutusi selleks, et lõpetada need sõjalised konfliktid ja saavutada rahukokkulepped, et luua vajalikud tingimused tõeliseks arenguks ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks. Lisaks kodanikuühiskonna olulisele rollile konfliktide vältimisel, vahendamisel ja lahendamisel, peaks EL kui suurim arenguabi andja etendama nendes jõupingutustes keskset rolli.

3.3.

Ebaseadusliku rände põhjused tulenevad sageli kehvadest majanduslikest väljavaadetest ja madalast majanduskasvust lähteriikides, samuti halbadest sotsiaalsetest oludest ja märkimisväärsetest turvalisuseprobleemidest, mis tingivad äärmise vaesuse ja sunnivad tuhandeid inimesi võõrsile siirduma. Komitee tervitab komisjoni ja nõukogu jõupingutusi leida parim lähenemisviis ebaseadusliku rände probleemi lahendamiseks, keskendudes selle algpõhjustele.

3.4.

Ametlik arenguabi jääb endiselt vältimatuks vaesuse vastases võitluses vähim arenenud riikides, ebakindlates riikides ja haavatava elanikkonna jaoks, kuid see ei saa katta kõiki arengu vajadusi.

3.5.

Komitee järeldas oma arvamustes erasektori rolli kohta arengu valdkonnas (4) ja arengu rahastamise kohta, (5) et on vaja mobiliseerida kõik kättesaadavad ressursid ja anda palju suurem roll erasektorile nii Euroopa kui kohalikul tasandil, tingimusel, et see areng on kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja et erasektor austab inimõigusi, sh majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, eelkõige neid, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide põhipunktides. Uued loodud töökohad peaksid vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö tagamise suunistele ning see peaks kehtima ka EFSD vahenditest läbi viidavate investeerimisprojektide kohta.

3.6.

Uusi vahendeid nagu EFSD tagatis ja tagatisfond tuleks kasutada korrutustegurina, et meelitada ligi erakapitali investeeringuteks arengumaadesse ning siduda neid selgesti määratletud eesmärkidega nagu rohkemate ja paremate töökohtade loomine, tootmiskvaliteedi parandamine ning juhtimisalase oskusteabe viimine erasektorisse. Peale selle peab avaliku ja erasektori investeeringute sidumine olema läbipaistev ja sealjuures tuleb jälgida vajalikku tasakaalu, et vältida olukorda, kus erainvestorid saavad kasumi ja avalik sektor katab kahjumi. Projektide tulemusi tuleb hoolega mõõta ja võrdlevalt hinnata, määratledes muude positiivsete tulemuste seas ka ebaseadusliku rände põhjuste kõrvaldamise.

3.7.

Kuna EFSD loomisel on ideid saadud Euroopa investeerimiskavalt ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondilt, palub komitee komisjonil võtta õppust nende toimimisest, kuna seda ei saa pidada täielikuks edulooks. Seda kogemust tuleb hoolega uurida ja analüüsida, et vältida EFSD juhtimisel vajakajäämisi ja takistusi, võttes arvesse seda, et tingimused partnerriikides on erinevad ja palju keerulisemad kui ELi liikmesriikides.

3.8.

Kavandatud EFSD muudab praegused Aafrika investeerimisrahastu (6) ja naabruspoliitika investeerimisrahastu (7) kaheks investeerimisplatvormiks ühise katuse all. Komitee peab vajalikuks kaasata esindavaid kodanikuühiskonna organisatsioone kohalikul tasandil otsustusprotsessi, sh ka konkreetsete projektide ettevalmistamisse, et aidata neil täita oma rolli investeerimisprojektide rahastamise läbipaistvuse ja tõhususe jälgimisel.

3.9.

ELil on arvukalt finantsvahendeid arenguprogrammide jaoks (11. Euroopa Arengufond oma eri rahastamispakettide, rahastute ja platvormidega, mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 (ELi eelarve) oma erinevate territoriaalsete ja piirkondlike programmidega, valdkondlikud programmid, EIP oma rahastute ja programmidega, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank jne), mis muudab üldsusele ja asjaomastele partneritele nende mõistmise ja nende kasutama õppimise väga keeruliseks. EFSD peaks muutuma ühtseks kontaktpunktiks, kuhu saavad pöörduda need, kes on huvitatud investeeringutest arengumaadesse. Komitee soovitab ühtsetel kontaktpunktidel mitte piirduda investeerimisega seotud teemadega, vaid ka juhendada ja anda igakülgset vajalikku teavet ja kontakte neile, kes sooviksid tegeleda arengumeetmetega.

3.10.

Ainult 6 % ELi arenguabist läks ebakindlatesse riikidesse ning enamik sellest suunati 10 riiki, kellel on rikkalikud loodusvarad. Komitee loodab, et EFSD toob ka positiivseid tulemusi ebakindlatele riikidele, eriti sinna, kus on sõjalised konfliktid, laastatud majandus ja nõrk juhtimine, kus kavandatud tagatis võib aidata erainvestoritel kanda oma projektidega kõrgemaid riske. Komitee on vastu ka katsetele kehtestada maksimaalne protsendimäär, mida tagatis võib hõlmata, kuna see piiraks selle rakendamist investeeringutele ebakindlates riikides.

3.11.

Komitee leiab, et peamine kvalitatiivne muutus võrreldes praeguse olukorraga võiks olla koordineerimisega tegelemine ning koostöö ja juhtimise tõhustamine EFSD strateegianõukogu kaudu, milles on esindatud kõik asjaomased institutsioonid ja organid. Toetudes oma rollile arengukoostöö alal, kutsub komitee komisjoni üles andma komitee esindajatele vaatlejastaatust, et kodanikuühiskonna seisukohad oleksid esindatud.

3.12.

Komitee leiab, et uue välisinvesteeringute kava märkimisväärne lisaväärtus võiks esile tulla teise sama kaudu (tehniline abi) ja kolmanda samba kaudu, mis hõlmab küsimusi seoses demokraatia ja juhtimise parandamisega partnerriikides, eelkõige läbipaistvuse, järelvalve ja vastutuse alal, ning ettevõtluskeskkonna loomisega, mis soodustaks majanduskasvu ja uusi töökohti loovaid ning vaesust vähendavaid investeeringuid.

3.13.

Samuti on vaja parandada teabevahetust investeerimiskava ja konkreetsete projektide üle, et võimaldada kodanikuühiskonnal jälgida selle rakendamist.

4.1.

Ettepanekus EFSD tagatist käsitleva määruse kohta (8) on öeldud, et tagatis antakse 31. detsembril 2020 lõppevaks algseks investeerimisperioodiks, mis komitee arvates on liiga lühike aeg selleks, et täita välisinvesteeringute kava eesmärke. Komitee loodab, et on välisinvesteeringute kava on võimalik pikendada ja selle ulatust laiendada teistesse riikidesse ning piirkondadesse, sõltuvalt selle edust, ning et seda võetakse arvesse uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel.

4.2.

Komitee teeb ettepaneku, et liikmesriikidele antakse võimalus anda oma panus tagatise kujul, mis on ette nähtud kindla piirkonna, valdkonna või investeerimissuuna jaoks (9). Komitee soovitab lisada, et liikmesriikide panused peaksid olema kooskõlas ELi arenguprioriteetidega.

4.3.

Komitee tervitab komisjoni pühendumust igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule EFSD tagatisega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta aru anda ning tal on hea meel märkida, et aruanne avalikustatakse, et võimaldada asjaomastel sidusrühmadel, sh kodanikuühiskonnal, oma seisukohti väljendada. Komitee osaleb hea meelega hindamises, kas EFSD aitab kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mille hulka kuulub ka tema loomise peamine põhjus – ebaseadusliku rände põhjuste kaotamine.

4.4.

Kõigis oma arengukoostöö kohta koostatud arvamustes on komitee rõhutanud, et abi tuleb anda täiesti läbipaistval viisil, et vältida pettusi, korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmist. Seega toetab komitee nende põhimõtete selget nimetamist ettepanekus (10).

4.5.

Komitee soovitab lisada vaesuse kaotamise artikli 3 lõikes 2 nimetatud säästva arengu eesmärkide hulka, millele EFSD keskendub, ning nimetada seda ka artikli 8 lõike 1 punkti a üldiste eesmärkide seas.