2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/117

Raportöör:

Reine-Claude MADER

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon võtab arvesse tarbijate ja hoiustajate huve ning et nende organisatsioonidele antakse abi. Komitee on seisukohal, et finantsteenustele tuleb pöörata erilist tähelepanu, arvestades, et nende tehnilised nüansid on mittespetsialistidele raskesti arusaadavad, ja arutusel olevaid küsimusi.

1.2.

Komitee toetab algatust, mis võeti komisjoni 2011. aastal algatatud katseprojekti raames, mille eesmärk oli toetada finantseksperdikeskuse moodustamist tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajat huvides, et võimaldada neil osaleda liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas ja aidata taastada kodanike usaldus Euroopa finantssüsteemi vastu.

1.3.

Komitee võtab teadmiseks, et kaks mittetulundusühendust, Better Finance ja Finance Watch, täidavad kriteeriume tegevustoetuse saamiseks, mida Euroopa Komisjon annab avatud projektikonkursside kaudu, ning et 2015. aastal anti nende tegevusele üldiselt positiivne hinnang.

1.4.

Komitee leiab siiski, et kasulik oleks nõuda teatud hulka tingimusi, mis peavad olema täidetud.

1.5.

Komitee rõhutab, et asjaomaste organisatsioonide õiguspärasus peab põhinema nende liikmetel, kellest nad koosnevad, nende juhtimisel, kuid ka nende tegevusel, mille abil nad teevad laiemale üldsusele arusaadavaks finantsalaste õigusaktide ja rahastamisvahendite tehnilised nüansid.

1.6.

Komiteele tundub sellega seoses, et teha tuleks konkreetseid jõupingutusi, et tõepoolest kaasata lõppkasutajad nimetatud organisatsioonide töösse. See peab avalduma Finance Watchi ja Better Finance’i liikmesuses ja juhtimises ning uutes kohandatud töömeetodites.

1.7.

Komitee kiidab heaks rahalise läbipaistvuse, mida Finance Watch on üles näidanud, (1) teisalt on komitee seisukohal, et eelnimetatu ja Better Finance peavad pingutama suurema rahalise sõltumatuse nimel, sealhulgas Euroopa Komisjonist, kuna see on oluline nende tegevuse usaldusväärsuse ja õiguspärasuse jaoks laiema üldsuse silmis.

1.8.

Komitee tuletab meelde, et eeskirjade rikkumise korral võidakse nende organisatsioonide suhtes kohaldada finantsvastutust: Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki antud toetustega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) omakorda võib korraldada kohapealseid kontrolle, mille eesmärk on teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust (2).

1.9.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasamise suurendamisele suunatud liidu programmi rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett on olemuselt mitmeaastane, sest see võimaldab tagada toetust saavate organisatsioonide suurema finantsstabiilsuse. Viimased saavad korraldada oma tegevust ja määrata kindlaks oma programmi pikema aja jooksul.

1.10.

Komitee märgib, et hoolimata kommunikatsiooni ja nähtavuse parandamiseks tehtud pingutustest, eelkõige tänu majandusalases meedias ilmunud artiklitele ja konverentside korraldamisele, on Finance Watch ja Better Finance endiselt üldjoontes tundmatud laiemale üldsusele ja tarbijate riiklikele organisatsioonidele, kes muu hulgas peaksid nende uudiskirju saama otse.

1.11.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni poolt 2011. aastal algatatud ja finantseksperdikeskuse moodustamise toetamisele tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajat huvides suunatud katseprojekti järelhindamise tulemused (3). Komitee kutsub valitsusväliseid organisatsioone üles tegema jõupingutusi lõppkasutajate ja tarbijate rolli, huvide ja teavitamise kindlustamiseks finantssektoriga seotud liidu poliitika kujundamises.

1.12.

Komitee tunnistab, et selleks, et finantsteenuste kasutajad saaksid arutleda finantsvaldkonna spetsialistidega võrdsetel alustel, on vaja arendada tehnilisi oskusteadmisi. Need oskusteadmised on asjaomaste organisatsioonide tegevuse usaldusväärsuse võtmeks finantsmaailmas, kus vahendid on rohkem väljaarendatud.

1.13.

Komitee soovitab luua õiglase tasakaalu, mis aitaks edendada stabiilse, jätkusuutliku ja pikaajalise sihiasetusega finantsvaldkonna ideed.

2.1.

Määrus põhineb varasematel algatustel, mille komisjon on käivitanud alates 2007. aastast, et taastada pärast finantskriisi tarbijate usaldus.

2.2.

Komisjoni eesmärk on tagada, et tarbijate arvamusi võetaks rohkem kuulda, mis viis 2010. aastal finantsteenuste kasutajarühma loomiseni, tarbijate ja kodanikuühiskonna esindajate süstemaatilise kaasamiseni loodud eksperdirühmadesse ning seejärel 2011. aastal katseprojekti käivitamiseni, mille eesmärk oli anda toetusi finantseksperdikeskuse arendamiseks.

2.3.

Komisjoni projektikonkursi järel valiti kaks mittetulundusühingut: Finance Watch, mis loodi 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühendusena ja mille missioon on esindada kodanikuühiskonna huve finantssektoris, ning Better Finance, mis loodi alates 2009. aastast olemasolevate Euroopa investorite ja aktsionäride liitude ümberkorraldamise tulemusena eesmärgiga moodustada finantseksperdikeskus, mis koosneb eelkõige erainvestoritest, hoiustajatest ja muudest lõppkasutajatest.

2.4.

Euroopa Komisjon rahastas neid organisatsioone aastatel 2012–2015 tegevustoetuste kaudu. Finance Watch sai 2012.–2014. aastal 3,04 miljonit eurot ja Better Finance kolme aastaga 0,90 miljonit eurot. Asjaomased toetused moodustavad 60 % nende abikõlblikest kuludest.

2.5.

2015. aastal korraldatud hindamisel järeldati, et komisjoni määratud poliitilised eesmärgid saavutati, kuid samas rõhutati, et tarbijate teavitamise ja nende arvamuste arvessevõtmisega seotud aspekte tuleb parandada.

2.6.

Komisjon märgib ka, et hoolimata jõupingutustest ei suutnud need organisatsioonid ligi meelitada stabiilset ja piisavat rahastust rahastajatelt, kes on finantssektorist sõltumatud, mistõttu on liidu rahastus nende tegevuse jätkamiseks hädavajalik.

2.7.

Määruse ettepanekus planeeritakse aastateks 2017–2020 uurimisprogrammi, teadlikkuse suurendamise tegevust, sh mitte-ekspertidest sihtrühmale, ning toetust saavate organisatsioonide liikmete vahelist suhtlemist tõhustavat tegevust ning nende liikmete seisukohti toetavat tegevust liidu tasandil.

2.8.

Eesmärgid on suurendada täiendavalt tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate kaasamist liidu poliitika kujundamisse antud valdkonnas ning panustada nende teavitamisse finantssektori reguleerimisel lahendamist vajavatest küsimustest.

2.9.

Finance Watchi ja Better Finance’i maksimaalseks toetuseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020 on määratud 6 000 000 eurot.

2.10.

Toetusesaajad peavad igal aastal esitama elluviidud tegevuste ja tulevaste tegevuste kirjelduse.

3.1.

Finantskriisi mõjul on Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament saanud aru, et finantssektori asjatundjad ja asjaomaste teenuste kasutajad ei ole eri instantsides võrdselt esindatud.

3.2.

Euroopa Komisjon tegi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 169 lõike 2 punkti b alusel, mille kohaselt on tema ülesanne edendada tarbijate huve ja tagada nende kõrgetasemeline kaitse, ettepaneku kaasrahastada finantsteenuste valdkonna spetsialiseerunud organisatsioonide tegevust.

3.3.

Komitee võib seda eesmärki vaid toetada, nagu on märgitud mitmes komitee arvamuses, kus on rõhutatud, et tarbijale tuleb anda keskne koht kõikides poliitikavaldkondades, mis tähendab vahendite pakkumist nende esindajatele (5).

3.4.

Komitee toetab, eelkõige kuna säästmise ja investeeringute valdkonna küsimused on keerulised, finantsringkondadest sõltumatu finantseksperdikeskuse loomist, mis oleks kättesaadav tarbijate, hoiustajate ja lõppkasutajate huve esindavatele organisatsioonidele, kellel puudub asjatundmus finantsvaldkonnas, arvestades, et valdkonna tehnilised nüansid on mittespetsialistidele raskesti arusaadavad, ja lahendamist vajavaid küsimusi.

3.5.

Komitee on sellega seoses arvamusel, et tuleb olla väga valvas, et organisatsioonide liikmetel ei oleks finants- ega muid sidemeid, mis võiksid negatiivselt mõjutada nende organisatsioonide tegevust.

3.6.

Komitee rõhutab, et asjaomaste organisatsioonide õiguspärasus peab põhinema nende liikmetel, kellest nad koosnevad, ja nende juhtimisel, kuid ka nende tegevusel, mille abil nad teevad laiemale üldsusele arusaadavaks finantsalaste õigusaktide ja rahastamisvahendite tehnilised nüansid.

3.7.

Komitee rõhutab, et hoolimata kommunikatsiooni ja nähtavuse parandamiseks tehtud pingutustest, eelkõige tänu majandusalases meedias ilmunud artiklitele ja konverentside korraldamisele, on Finance Watch ja Better Finance endiselt üldjoontes tundmatud laiemale üldsusele ja tarbijate riiklikele organisatsioonidele, kes võiksid nende uudiskirju saada otse.

3.8.

Komitee on arvamusel, et ekspertide ülesanne ei ole kodanikuühiskonna esindajaid asendada, vaid nad peavad viimastele andma vahendeid probleemide mõistmiseks ja võetavate meetmete hindamiseks ning ettepanekute tegemiseks.

3.9.

Komitee jagab komisjoni arvamust, et vaja on soodustada tarbijate ja muude lõpptarbijate kaasamist liidu poliitika kujundamisse, taastades nende usu Euroopa finantssüsteemi.

3.10.

Komitee võtab teadmiseks määruses ette nähtud liidu programmi ja selle eesmärke arvesse ning soovib rõhutada, et institutsioonidel ja organisatsioonidel on äärmiselt keeruline laiema üldsusega vastastikku suhelda.

3.11.

Komitee märgib, et Finance Watchi ja Better Finance’i loomine langeb kokku katseprojekti (6) algatamisega, ning rõhutab, kui vajalik on tagada iga nende liikme sõltumatus tööstus-, kaubandus- või majandusringkondadest.

3.12.

Komitee on seisukohal, et valitud rahastuse kestus ja vorm on sobivad: ta tunneb heameelt selle üle, et tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasamise suurendamisele suunatud liidu programmi rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett on olemuselt mitmeaastane, sest see võimaldab tagada toetust saavate organisatsioonide suurema finantsstabiilsuse. Viimased saavad seega korraldada oma tegevust ja määrata kindlaks oma programmi pikema aja jooksul, isegi kui kavandatud toetuse summa on püstitatud eesmärkidega võrreldes tagasihoidlik.

3.13.

Komitee leiab samuti, et need organisatsioonid peaksid leidma täiendavaid rahastusallikaid, et tagada oma areng, eelarve tasakaal ja sõltumatus iseäranis komisjonist.

3.14.

Komitee rõhutab, et määrus tuleb kiiresti vastu võtta, et katseprojektiga algatatud areng ei pidurduks.

3.15.

Komitee toetab hindamise protseduuri, mis on vältimatu selleks, et teada saada, kas eesmärgid on täidetud ja kas on kinni peetud määruse ettepaneku artiklis 8 kehtestatud läbipaistvuse ja finantsaruandluse eeskirjadest (7).