2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/162

Raportöör:

Raymond HENCKS

1.1.

Komitee on alati olnud kõikide mobiilside rändlusteenuse erihindade tühistamise kindel pooldaja. Ta toetab komisjoni algatusi, millega soovitakse saavutada 15. juunist 2017rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord ning kõrvaldada eelnevalt rändluse hulgituru tõrked, mis võivad nimetatud eesmärgi ohtu seada.

1.2.

Paralleelselt rändlushindade tühistamisega tuleb võtta ennetavaid meetmeid, et operaatorid ei kompenseeriks rändlustasude kaotamisega kaasnenud tulude vähenemist riigisiseste tasude tõstmise või teiste kahjustavate meetmetega. Samal ajal on oluline ka tagada, et riigisisesed tasud ja eelkõige teenusepaketid muutuksid läbipaistvamaks ning et reguleerivad asutused looksid koos tarbijate organisatsioonidega standardse teavitamismudeli hinnakujunduse kohta.

1.3.

Komitee leiab, et komisjoni pakutud maksimaalsed keskmised hulgihinnad, mida külastatav operaator võib rändlusteenuse osutajalt kõne, SMSi ja andmeside-rändlusteenuse eest nõuda, on mõistlikud ning jätavad tõenäoliselt piisavalt tegutsemisvabadust, et võimaldada elutervet konkurentsi mobiilside rändlusteenuse hulgimüüjate vahel.

1.4.

Komitee väljendab aga tõsiseid kahtlusi kõnealuse määruse ettepanekuga operaatoritele pakutava võimaluse suhtes pidada läbirääkimisi „hulgihinna innovatiivse kujundamise üle“, mis ei sõltu reguleeritud hindadest (ülempiirid) ega ole otseselt seotud tegelikult tarbitud mahuga. Kindla summaga maksed, eelnevalt sõlmitud lepingud või läbilaskevõimel põhinevad kaubandusläbirääkimised võivad kaasa tuua suurte operaatorite ja kogu riiki katva võrguga operaatorite liitusid ning valitseva seisundi kuritarvitamist, kahjustades väikeseid operaatoreid ja virtuaalseid mobiilsideoperaatoreid, ning see üksnes soodustab olemasolevaid oligopole ja kahepoolseid rändluslepinguid, mis on komisjoni arvates praeguste turutõrgete allikaks.

1.5.

Komitee kiidab heaks kõnealuses määruses tehtud ettepaneku, et juhul kui operaatorite vahel toimub vaidlus rändlusteenuste hulgiturgude kohta, peavad riiklikud reguleerimisasutused konsulteerima võetavate meetmete suhtes Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametiga (BEREC), mis suurendab ühtsust nimetatud riiklike ametiasutuste tasandil rakendatavate reguleerivate lähenemisviiside vahel. Komitee teeb ettepaneku koostada vaidlusi käsitlevad sätted ning kutsuda riiklikke ametiasutusi üles innustama vajaduse korral asjaomaseid osapooli kasutama vaidluste lahendamisel esmalt kohtuvälist menetlust.

2.1.

Liidu eesmärgile muuta Euroopa ühendatud mandriks tänu arengu tipptasemel infrastruktuurile ja taskukohastele tava- ja traadita teenuste hindadele on saanud takistuseks Euroopa mobiilside rändluse liiga kõrged hinnad, mis on märkimisväärselt kõrgemad kui sama teenuse hinnad riigisiseselt.

2.2.

Kuna komisjoni alates 2006. aastast tehtud korduvad üleskutsed mobiilside operaatoritele langetada mobiilside rändluse liigseid tasusid ei olnud edukad, siis hakati liidus 2007. aastast rakendama kõigepealt Euroopa-siseste häälkõnede hulgi- ja jaeturul, seejärel ka SMSide ja andmete rändlusülekande puhul ülempiiri (nn eurotariifi), lootuses, et kujuneb välja tervistav konkurents ja et kasutajad ei pea enam liiga kõrget hinda tasuma.

2.3.

Maksimaalseid rändlushindu häälkõnedele, SMSide saatmisele ja andmesideteenuste kasutamisele, sealhulgas MMSidele, tuli seega järjestikuselt langetada (vt järgmist tabelit), et saavutada lõplik eesmärk kaotada rändlustasud täielikult ning viia Euroopa-siseste sideteenuste tasud vastavusse riigi tasandil rakendatavate tasudega.

2.4.

Ükski mobiilsidevõrk ei kata kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Rändlusteenuse osutajad peavad seega selleks, et osutada teises liikmesriigis reisivatele riigisisestele klientidele mobiilsideteenuseid, vastavaid hulgiteenuseid külastatava riigi aktiivsetelt operaatoritelt ostma või nimetatud operaatoritega rändlusteenuseid vahetama.

2.5.

Hindade piiramisega liidus kaasnesid struktuurimeetmed muu hulgas rändluse hulgituru jaoks (1). Seega peavad külastatavate mobiilivõrkude operaatorid

2.6.

Määruses (EL) 2015/2120 nähakse ette, et alates 15. juunist 2017, tingimusel et kasutus on mõistlik ja turu õige toimimise uue läbivaatamise tulemus on positiivne, ei kohalda rändlusteenuse osutajad üheski liikmesriigis rändlusklientide suhtes riigisisese jaehinnaga võrreldes mis tahes lisatasusid ühegi tehtud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, ühegi saadetud reguleeritud SMS- või MMS-rändlussõnumi eest või ühegi kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuse eest või mis tahes üldist tasu välismaal lõppseadme või -teenuse kasutamise võimaldamise eest.

2.7.

Erandlikel asjaoludel ja selleks, et tagada riikliku hinnamudeli jätkusuutlikkus, kui rändlusteenuse osutaja ei suuda katta kõiki reguleeritud rändlusteenuste osutamisega kaasnevaid tegelikke ja prognoositavaid kulusid, võib ta siiski taotleda luba lisatasude küsimiseks. Nimetatud lisatasusid kohaldatakse üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik jaemüügitasandi reguleeritud rändlusteenuste pakkumise kulude katmiseks, võttes arvesse kohaldatavaid maksimaalseid hulgihindu.

2.8.

Rändluse hulgituru läbivaatamise aruandest (COM(2016) 398) tuleneb aga, et kavandatud struktuurimeetmed ei olnud rändlusteenuste siseturul piisavad, et parandada konkurentsi ja viia ellu mobiilsideteenuste siseturg, eristamata riigisiseseid tasusid ja rändlustasusid.

2.9.

See turgude analüüs näitas, et hulgiturgude toimimises esineb endiselt teatav arv tõrkeid, mis tulenevad oligopoolsetest olukordadest koos kahepoolsete rändluslepingutega, asendustoodete puudumisest hulgimüügi tasandil ning hinnangulistest kuludest märkimisväärselt suurematest hindadest eelkõige andmesideteenuste puhul.

2.10.

Kuna hulgi- ja jaeturud on tugevalt seotud ning arvestades, et hulgi- ja jaehindade erinevus ei ole piisav, on rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra eesmärki võimatu saavutada ning see ei ole struktuuriliselt tasuv eelkõige väikestele operaatoritele, virtuaalsetele mobiilsideoperaatoritele ja suure väljuva rändlusliiklusega operaatoritele.

2.11.

Järelikult on komisjon kohustatud tegema ettepaneku uueks reguleerivaks sekkumiseks ELi rändluse hulgiturgudel.

2.12.

Määruse (EL) 2015/2120 artiklis 6d, millega muudetakse määrust (EL) nr 531/2012, kutsutakse komisjoni üles esitama hiljemalt 15. detsembriks 2016 muu hulgas rakendusakti, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika rakendamise kohta selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille hind on samal tasemel kohaldatava riigisisese jaehinnaga. Praegu on selle rakendusakti elluviimine veel lahtine, sest komisjon võttis esimese asjakohase ettepaneku tagasi.

3.1.

Määruse (EL) nr 531/2012 läbivaatamise ettepanekus nähakse ette järgmine:

4.1.

Oma eelnevates arvamustes on komitee alati toetanud komisjoni ettepanekuid rändlustasude ülempiiri kehtestamiseks, leides, et see on samm õiges ehk keskpikas perspektiivis igasuguse mobiilside rändlustasu kaotamise suunas. Seega kiidab ta heaks komisjoni uued ettepanekud, mille eesmärk on kõrvaldada rändluse hulgituru tõrked, mis võivad takistada rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra eesmärgi saavutamist alates 15. juunist 2017.

4.2.

Rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kohta tuletab komitee meelde, et ta on alati hoiatanud võimalike soovimatute mõjude eest ning et ta kutsub reguleerivaid asutusi üles võtma ennetavaid meetmeid, vältimaks seda, et operaatorid kompenseerivad rändlustasude kaotamisega kaasnenud tulude vähenemist riigisiseste tasude tõstmise või teiste meetmetega, mis kahjustavad tarbijat, näiteks võrgule juurdepääsu maksustamine, ilma sideteenuse kasutamiseta (aktiveerimistasu).

4.3.

Selleks, et tarbijad saaksid tõhusalt rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korda ära kasutada ning veenduda, et riigisiseseid tasusid ei tõsteta, kordab komitee oma ettepanekut, et reguleerivad asutused koostaksid koostöös tarbijate organisatsioonidega standardse teavitamismudeli hinnakujunduse kohta, et tasud ja eelkõige kindla summaga tasud oleksid läbipaistvamad.

4.4.

Komitee on teadlik, et maksimaalsed hulgihinnad peavad võimaldama operaatoritel oma kulud katta, jättes mõistliku kasuminormi. Kuid, nagu tunnistab ka komisjon, (2) hulgimüügitasandi rändlusteenuse osutamise tasu hindamine on keeruline ülesanne, mis hõlmab mitmesuguseid valikuid ja hüpoteese ning ebakindlust.

4.5.

Arvestades hulgimüügitasandi rändlusteenuse osutamise tasu lahutamatuks osaks olevaid erinevaid elemente (mobiilikõne lõpetamise tasu päritolu- ja sihtriigis) ning teisi tasusid, eelkõige reguleerimata transiidikulusid, tunduvad komisjoni pakutud piirmäärad mõistlikud ning jätavad tõenäoliselt piisavalt tegutsemisvabadust, et võimaldada tervistavat konkurentsi mobiilside rändlusteenuse hulgimüüjate vahel.

4.6.

Komitee väljendab tõsiseid kahtlusi kõnealuse määruse ettepanekuga operaatoritele pakutava võimaluse suhtes pidada läbirääkimisi „hulgihinna innovatiivse kujundamise üle“ sõltumatult reguleeritud hindadest (ülempiirid) ning olemata otseselt seotud tegelikult tarbitud mahuga. Kindla summaga maksetel, eelnevalt sõlmitud lepingutel või läbilaskevõimel põhinevad kaubandusläbirääkimised võivad kaasa tuua suurte operaatorite ja kogu riiki katva võrguga operaatorite liitusid ning valitseva seisundi kuritarvitamist, kahjustades väikeseid operaatoreid ja virtuaalseid mobiilsideoperaatoreid.

4.7.

Komitee kiidab heaks ettepaneku, et juhul kui operaatorite vahel toimub vaidlus rändlusteenuste hulgiturgude kohta, peavad riiklikud reguleerimisasutused konsulteerima võetavate meetmete suhtes BERECiga, mis suurendab ühtsust nimetatud riiklike ametiasutuste tasandil rakendatud reguleerivate lähenemisviiside vahel. Komitee teeb ettepaneku koostada vaidlusi käsitlevad sätted ning kutsuda riiklikke ametiasutusi üles innustama vajaduse korral asjaomaseid osapooli kasutama vaidluste lahendamisel esmalt kohtuvälist menetlust.