2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/151

Raportöör:

Baiba MILTOVIČA

1.1.

Strateegiat, milles keskendutakse küttele ja jahutusele ning nende otsesele igapäevasele mõjule kõikide ELi kodanike jaoks, oli vaja juba ammu ja see on väga oodatud. Kui parimaid tavasid järgitakse ja kui kehtestatakse sidus, olemasolevast rahastusest toetatav poliitikaraamistik, on kogu Euroopas rohkelt võimalusi olukorra parandamiseks.

1.2.

See põhjalik ELi strateegia on väga edasipüüdlik. Selles eeldatakse, et ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamine sõltub olulisel määral strateegia tulemuslikust ja järjepidevast kohaldamisest liikmesriigi tasandil. Selles leitakse, et taastuvenergia rolli suurendamine kütte- ja jahutusvaldkonnas võib olla suurim üksikpanustaja, mille abil saavutada keskpikad ja pikaajalised eesmärgid, ning energialiidu jätkuvas programmis tuleks seda vastavalt tunnustada.

1.3.

Seepärast arvab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et iga-aastane aruanne energialiidu olukorra kohta peaks sisaldama konkreetset osa, kus oleks näidatud ära asjaomase strateegiaga seotud edusammud.

1.4.

Komitee hindab tööd, mida komisjon on teinud kütte- ja jahutusvaldkonna asjakohaste andmete kindlakstegemisel ja kogumisel. Niisugused andmed on hädavajalikud. Eurostat peaks seadma prioriteediks põhjalikumate andmete kogumise, eriti kütmisel kasutatava energia kohta.

1.5.

Tarbija roll igasuguse üldise strateegia tulemuslikuks muutmisel on alati ülioluline ning komitee palub tungivalt arendada edasi oma ettepanekut laiahaardelise Euroopa energiadialoogi kohta, et parandada oluliselt teadlikkust ja selgete tarbijatele suunatud stiimulite loomist eesmärgiga ergutada neid oma harjumusi muutma. Need stiimulid peaksid olema rahalised ja samas tooma esile ka strateegias sisalduvate mitmesuguste meetmete positiivset sotsiaalset mõju ning olema suunatud haavatavatele ja kütteostuvõimetutele inimestele.

1.6.

Komitee soovitab koostada kiiresti võrdleva analüüsi, mis hõlmaks tõhusaid, vähese CO2-heitega kütte- ja jahutusprogrammide toetamiseks ettenähtud avaliku ja erasektori kavasid.

1.7.

Strateegia elluviimise tagamiseks tuleks kõikides liikmesriikides piirkondlikul ja omavalitsuse tasandil kehtestada kavandatava strateegiaga kooskõlas olevad uued linnakeskkonna planeerimise poliitika põhimõtted. Komitee toonitab sellega seoses linnapeade pakti tähtsust.

1.8.

Kõrgetasemelised ELi energia- ja kliimaalased eesmärgid tuleks muuta liikmesriikide selgeteks panusteks, mis viidaks ellu riiklike kavade alusel, nt sektoripõhiste viite aastat hõlmavate eesmärkide kaudu ning konkreetselt kütte- ja jahutusvaldkonna jaoks väljatöötatud näitajaid kasutades.

2.1.

Kütte- ja jahutusstrateegias esitatakse esimene sihtotstarbeline ELi tasandi hinnang tervikliku sektori kohta. Kütte ja jahutuse arvele langeb ligikaudu 50 % kogu ELi energiatarbimisest ja see jääb ka edaspidi suurimaks pikaajaliseks energianõudluse tekitajaks. Suurima üksiksektori moodustab seejuures hoonete kütmine. Hoonete küttetehnoloogia pikk kasutusiga tähendab, et kõnealused seadmed mõjutavad oluliselt seda, kas EL suudab saavutada oma keskpikad ja pikaajalised kliima- ja energiaalased eesmärgid. Ruumide ja kodumajapidamistes tarbitava vee soojendamine hoonete jaoks on praegu üks suurimaid valdkondlikke energiakasutuse viise ja CO2-heite vähendamise seisukohalt on tegemist ühe kõige probleemsema valdkonnaga. Praegu toimub kütmine peamiselt fossiilkütuste energiaga, mis edastatakse otse hoonetesse, tekitades kohalikke ohutus- ja heiteprobleeme.

2.2.

Kaasatud on kõik kodanikuühiskonna sektorid. Enamiku tavaliselt ulatuslikult soojusenergiat kasutavate suurte töötleva tööstuse harude energiavajadused mõjutavad otseselt nende konkurentsivõimet; jahutus on hädavajalik suures osas toiduainete töötlemis-, tarnimis-, jaemüügi- ja ladustamisahelas, samas kui kodumajapidamiste kütmise ja jahutuse kulu ja tõhusus on olulised kõikide inimeste jaoks.

2.3.

Aina suurem hulk kodumajapidamisi kõikjal liikmesriikides kulutavad suure osa sissetulekust energiale, mis suurendab kütteostuvõimetuse määra. Eeskätt ohustab see eakaid, haavatavaid ja madala sissetulekuga rühmi ning komitee on soovitanud luua selle probleemi analüüsimiseks ja käsitlemiseks kütteostuvõimetuse vaatluskeskuse (1). Positiivsete tulemuste saavutamiseks peavad kõik sotsiaalsed, finants- ja tehnilised meetmed toimima koos. Suurema tähelepanu pööramine küttevaldkonda käsitlevate täpsete andmete kogumisele aitab kaasa kütteostuvõimetuse probleemiga tegelemisele.

2.4.

Küte ja jahutus ei ole kergelt või ökonoomselt transporditav. See toob kaasa ülimalt lokaliseeritud ja killustatud turud. Jahutus moodustab energianõudlusest üksnes 5 % ja küttenõudlus 95 %. Küttenõudlus ületab märkimisväärselt jahutuse, kuigi jahutus on eluliselt tähtis soojemates liikmesriikides. Kapitaliinvesteeringud kütte- ja jahutussüsteemidesse kalduvad olema keskpika kuni pikaajalise perspektiiviga, kuid tehnoloogia areng ja innovatsioon toimub selles sektoris kiiresti.

2.5.

Komitee on oma varasemates arvamustes (2) kutsunud üles looma kogu energiasektorit hõlmavat integreeritud ja ühtset poliitilist käsitlusviisi ning andma kodanikuühiskonnale kõnealustes küsimustes suuremat rolli ja dialoogi pidamise võimalust. Energialiidu paketis on see seatud nüüd ametlikult prioriteetsele kohale ning kütte ja jahutuse määratlemine üliolulise sektorina pakub võimalust ristviitamiseks ja ühtsuse saavutamiseks mitmesugustes kliima ja energiaga seotud väljatöötatavates seadusandlikes pakettides.

3.1.

Teatises hinnatakse sektori võimalusi aidata kaasa ELi strateegiliste kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamisele ning seda toetab komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse analüütiline ja teaduslik alus. Teatisega püütakse seada soojusenergia energiatõhususe seisukohalt poliitikavaldkonnana prioriteetsele kohale ning soodustatakse asjaomasel teemal ning sellega seotud energianõudluse vähendamise ja CO2-heite vähendamise küsimustes sisukat arutelu ja üksmeele saavutamist.

3.2.

Selles strateegilises raamistikus määratletakse neli otsustava tähtsusega tegevusvaldkonda: hoonete soojuslik kasutegur, tõhus ja säästev küttetehnoloogia, tööstuse kasutamata potentsiaali integreerimine ja selle tõhususe samaaegne parandamine ning suurem sünergia elektrienergiasüsteemiga, milles soojuspumpadel ja teistel taastuvenergia süsteemidel on oluline roll. Kirjeldatud on mitmesuguseid võimalikke meetmeid, kuid üksikasjalikud lahendused esitatakse energialiitu hõlmava seadusandliku läbivaatamispaketi raames.

3.3.

Läbiv idee on hoonete CO2-heite vähendamine renoveerimise, tõhusamate kütte- ja jahutussüsteemide, kaugkütte laiendamise ning üleminekuga fossiilkütustelt vähese CO2-heitega energiaallikatele. Elamud moodustavad Euroopa hoonetest suurima osa, seejuures pärineb 60–70 % ELi eluasemetest 1980. aastast või varasemast ajast ning kodumajapidamiste arvele langeb suurim eritarbimine (kWh/m2 aastas). Vähene hoonete renoveerimise määr kasvatab tarbijate suurt finantskoormust. ELi kodumajapidamised kulutavad ligikaudu 6,4 % (COM(2014) 520 final) oma netotulust koduga seotud energiakasutusele, ligikaudu kaks kolmandikku kütteks ja kolmandiku muudel eesmärkidel. Aina suuremale hulgale kodumajapidamistele tekitab energiakulude kandmine probleeme. Taskukohane küte ja jahutus on kodutarbijate elukvaliteedi säilitamiseks väga oluline.

3.4.

Kuna kogu tööstuses ei saa järgida vähese CO2-heitega energia suundumust, eeskätt seepärast, et suure energiasisaldusega fossiilkütuseid on vaja paljudes töötleva tööstuse harudes, on hädavajalik kasutada oluliselt suuremal määral heitsoojust, mida mõni tööstuslik ja elektritootmiskäitis toodab kõrvalsaadusena. Töödokumendis tunnustatakse tööstusliku heitsoojuse kasutamist kaugküttesüsteemides ning ka arendavat rolli, mida täidavad uus tehnoloogia ja alternatiivkütused kui potentsiaalsed olulised panustajad.

3.5.

Strateegias tuuakse esile mitu olulist probleemi. Fossiilkütused moodustavad kasutatavast energiast üle 80 %, mistõttu see sektor on vähese CO2-heite eesmärkide saavutamisel ning tõhusamale ja kindlamale energiasüsteemile üleminekul määrava tähtsusega. Kaks kolmandikku ELi hoonetest – millest enamikku kasutatakse jätkuvalt ka 2050. aastal – ehitati enne energiatõhususe nõuete kehtestamist. Olukorra parandamiseks mõeldud stiimuleid võivad nõrgendada omandiõigused või üürilepingud ning asjakohaste rahastamiskavade puudumine. Küttesektoris ei ole turupõhist konkurentsi, ehitajatel ja paigaldajatel puudub väljaõpe ja asjatundlikkus ning kodutarbijad ei ole teadlikud võimalikust kasust. Hoonete renoveerimise määr on väike (0,4–1,2 % aastas) ja lisaks on kütteostuvõimetus kujunemas ELis üha suuremaks probleemiks.

3.6.

Ligikaudu 50 % hoonetes on katlad, mille tõhusus on alla 60 % võrreldes praeguse tehnoloogia tasemetega (mida asendamise korral nüüd seadusega nõutakse), mis ületavad 90 %. Ka avaldab kodumajapidamiste kütmine (fossiilkütused ja biomass) mõnel pool Euroopas õhusaastele suurt mõju. Sellegipoolest on suur osa töötavatest kateldest vanemad kui nende tehniline kasutusaeg. Kulud on asendamisega seoses jätkuvalt oluline tegur ja kuigi tasuvus on alati väga hea, esineb algkapitali leidmisel raskusi, eriti üleminekul taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiasüsteemidele, näiteks päikese- ja maasoojusenergiaseadmele või soojuspumpadele. Sel sajandil on tööstus energiatõhusust oluliselt parandanud, kuid eriti VKEdel tekib parandamise esikohale seadmisel ja rahastamisel probleeme.

3.7.

Kaugkütet – mis moodustab praegu 9 % ELi soojusenergiast – tuuakse esile kui süsteemi, mida on võimalik oluliselt laiendada, mis kasutab heitsoojust ning mis on individuaalsete kodumajapidamistega võrreldes paremini suutlik minema üle taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia või soojusenergia kogumi kasutamisele. Samamoodi on vähe arendatud soojus- ja elektrienergia koostootmist ning ka arukate hoonete – kodumajapidamis-, teenindus- ja tööstushooned – potentsiaal pakub aruka võrguga kombineeritult prognoositavat tõhusust ning võimalust, et kodumajapidamised hakkavad rohkem osalema tootvate tarbijatena. Strateegias soovitatakse kaudselt arendada uue küttetehnoloogia ja suurema teadlikkuse kaudu tootvat tarbimist individuaalsete majapidamiste tasandil.

3.8.

Soovitatud on vahendeid ja lahendusi. Strateegia alustaladeks on ELi vahendite järjepidev integreerimine, läbivaatamine ja rakendamine energialiidu programmi arendamise raames. Eelkõige võib esile tuua energiatõhususe direktiivi, hoonete energiatõhususe direktiivi, ELi ökodisaini ja energiamärgistuse raamistikku, taastuvenergia direktiivi ja heitkogustega kauplemise süsteemi. Strateegia peaks täitma keskset rolli nende meetmete tõhusamas koordineerimises.

3.9.

Üksikasjalikult on kirjeldatud konkreetsed meetmed, mille komisjon võtab esitatud probleemide lahendamiseks ja juba kehtestatud seadusandlike meetmete toetamiseks. Need hõlmavad taastuvenergia edendamist, kodanike osalemise ergutamist, suuremat koostööd tarbijaühendustega, rohkem pühendumist innovatsioonile, näiteks energiatehnoloogia strateegilise kava kaudu, ning meetmete rahastamise uute viiside soodustamist. Strateegia peab olema suunatud tarbijale ja rõhutama üleminekut vähendatud CO2-heitega süsteemidele, mis põhinevad taastuvenergial ja heitsoojusel.

4.1.

Küttel ja jahutusel on väga oluline roll tööstuses, toiduainete töötlemises ja ladustamises ning teenindussektoris. See mõjutab ka kõiki ELi kodanikke, kuna soov mugavate elu- ja töötingimuste järele on universaalne. Kütte ja jahutuse kulud ja kättesaadavus ei määra üksnes kütteostuvõimetuse ulatust ühiskonnas, vaid ka tervete ärisektorite konkurentsivõimet. Seepärast tunnustab komitee asjaomast esimest strateegilist ülevaadet küttest ja jahutusest ELis.

4.2.

Dokumendi põhimõtteks on, et kirjeldatud strateegiate rakendamine on otsustava tähtsusega madalamate kulude saavutamisel, energiajulgeoleku parandamisel, impordist sõltumise vähendamisel ja kliimaalaste eesmärkide täitmisel. Komitee toetab seda põhimõtet täiel määral, kuid juhib tähelepanu strateegias kirjeldatud probleemide ulatusele ja keerukusele ning märgib, ent mõni neist võib olla alahinnatud, nagu näiteks liikmesriikidele kehtestatavad ulatuslikud nõudmised, vajalikud muudatused kodanike käitumises, finantstoetusskeemid tõhusus, võitlus energiahindade ebakindluse vastu ning kõige tõhusamate tehniliste lahenduste määratlemine ja rakendamine.

4.3.

Paljudes liikmesriikides teenindatakse tarbijaid kaugküttesüsteemide kaudu, mis võivad pakkuda nii kulude, tõhususe kui ka heitsoojuse kasutuse seisukohast märkimisväärset kasu. Komitee palub tungivalt ELi institutsioonidel tunnustada strateegia selget ja kindlat keskendumist asjaomasele sektorile ning toetada finantsmeetmetega munitsipaalsete kaugküttesüsteemide arendamist ja parandamist, samuti näha ette nende renoveerimine ja tehniline parandamine. Soojuselektrijaamade ajakohastamine võib pakkuda energiakasutuse seisukohast märkimisväärset kasu ning uute väljatöötatavate turukorralduse eeskirjadega tuleks nõuda parima võimaliku tehnika rakendamist. Eeskätt tuleks jõuda võimaliku sünergiani jäätmete energiaks muutmise (millel on märkimisväärne potentsiaal) ja kaugkütte vahel.

4.4.

Strateegias võiks pöörata suuremat tähelepanu tarbijate rollile ning eriti hariduse ja koolituse olulisusele harjumuste muutmisel. Eriti suurt probleemi kujutab endast teadlikkus korterelamute küttekasutusest ja kuludest. Arukad hooned ja arukas küte vajavad tõelise digitaalse kirjaoskusega arukaid elanikke. Strateegias ei rõhutata piisavalt rolli, mida tarbija peab täitma üldise strateegia tulemuslikkuse saavutamises. Sellistele suundumustele, nagu energiasäästu asemel mugavuse valimine ja tarbijate vastumeelsus muuta märkimisväärselt oma elustiili uuest tehnoloogiast suurema kasu saamiseks, tuleb pöörata suuremat tähelepanu, jätkates harjumuste muutmise käivitajate põhjalikku uurimist.

4.5.

Strateegias näidatakse selgelt, et sihtotstarbelised rahastamispaketid on vajalike avalike ja erainvesteeringute soodustamisel hädavajalikud. Komitee märgib, et vaid väga väike osa EIP heakskiidetud rahastusest, mis on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu nähtud ette energiasektorile, suunatakse otse asjakohastele kütte- ja jahutusprojektidele. Töödokument ei sisalda ühtegi näidet ega analüüsi asjakohaste kavade kohta liikmesriikide puhul, kellest vaid mõni on saavutanud investeerimise edendamisel edu.

4.6.

Võttes arvesse kütte- ja jahutuse valdkonna ülisuurt tähtsust ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamisel, leiab komitee, et iga-aastane aruanne energialiidu olukorra kohta peaks sisaldama konkreetset osa, kus oleks näidatud ära edusammud ja edasine tegevus, võttes aluseks strateegia kolmandas osas kindlakstehtud probleemid. See pakuks kaks märkimisväärset eelist:

5.1.

Lisatud töödokumendis kasutatakse arvukatest allikatest pärit andmeid, et anda ülevaade sellest, kuidas kasutatakse energiat kütteks ja jahutuseks kogu ELis. Esitatakse hinnangud ja mõistlikud järeldused, kuid sektori ülevaade näitab suurel määral 2012.–2013. aasta seisu. Kasuks oleks tulnud suurem hulk viimase kümne aasta suundumusi käsitlevaid andmeid. Eurostat peaks seadma prioriteediks põhjalikumate andmete kogumise, eriti kütmisel kasutatava energia kohta (3).

5.2.

Lisaks tuleks märkida, et kui taastuvate energiaallikate kütmisel kasutamise määra eeldatavast kasvust 90 % tuleneb kuni 2020. aastani biomassist, siis on biomassi põletamisel tekkiv tahkete osakeste ja gaasiheide jätkuvalt probleem. Eriti olulised on ajavahemikuks 2020–2030 ettenähtud säästvat bioenergiat käsitleva ajakohastatud ELi poliitika järeldused (mis moodustavad osa enne 2016. aasta lõppu ettenähtud ELi taastuvenergia paketist) ning neis tuleks muude probleemide kõrval arvestada mõne biomassi negatiivset mõju tervisele.

5.3.

Liikmesriikides esineb energiasüsteemide, õiguslike struktuuride, ehitustehnoloogia ja ärimudelite lõikes suuri erinevusi. Strateegia elluviimise seisukohalt oluliste tulevaste seadusandlike pakettidega tuleks luua võimalused teha riigipõhiseid kohandusi.

5.4.

Selle liikmesriikidele iseloomuliku mitmekesisuse tunnistamisel on oluline, et nõutavate eesmärkide seadmisel säilitatakse nende riiklikul ja kohalikul tasandil saavutamise viisides tehnoloogiline neutraalsus. Linnapeade paktis esitatud linnade ja kohalike omavalitsuste laiaulatuslik kogemus säästva energia kavade väljatöötamisel pakub väärtuslikku teavet.

5.5.

Strateegias leitakse, et jaepangad peaksid pakkuma erilaene, mis on kättesaadavad eraomandis olevate üürihoonete renoveerimiseks, kuid Euroopa hüpoteeklaenude andjatel (Euroopa Hüpoteegiföderatsioon – Euroopa tagatud võlakirjade nõukogu) on kavas pakkuda koduomanikele võimalust vastata tingimustele, mille alusel kohaldatakse nende hüpoteegi puhul vähendatud tagasimaksesummat, kui nad võtavad ette energiatõhusust parandava renoveerimise, ning madalamaid intressimäärasid selle eest tasumiseks võetavate laenude puhul. Komitee kutsub Euroopa seadusandjaid tungivalt üles kaaluma seda algatust kiiresti ja pooldavalt.

5.6.

Komitee on mitmes arvamuses juhtinud tähelepanu energiateenuse ettevõtjate hulga suurenemisele (4) ning rollile, mida need saavad täita energialiikide valiku ja tõhususe edendamisel tarbijate jaoks. Seda panust tunnustades palub komitee tungivalt, et komisjon julgustaks liikmesriike tagama energiateenuse ettevõtjate nõuetekohase järelevalve ja seire või tarbijate huvisid kaitsvate samalaadsete eraõiguslike asutuste olemasolu. Tarbijate usaldus selliste teenuste vastu ja muud energiaalased nõustamisprogrammid on esmatähtis küsimus (5).

5.7.

Komitee hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni kodanike energiafoorumi algatust Londonis ning nõuab suuremat kodanike osalemist, mida toetab tihedam koostöö Euroopa tarbijaühendustega. Energiasüsteemi ümberkujundamist toetavad keerukad õiguslikud, regulatiivsed, tehnoloogilised, ühiskondlikud ja harjumustega seotud arengusuundumused nõuavad oma täie potentsiaali saavutamiseks üldsuse arusaamist ja isevastutust. Näide kodanike osalusele suuremast tähelepanu pööramisest on esitatud komitee ettepanekus Euroopa energiadialoogi kohta, millega vastatakse niisugustele püüdlustele.

5.8.

Strateegias nõutakse, et prioriteetsele kohale seataks kütte ja jahutuse radikaalne kooskõlastatud käsitlus. Niisugune käsitlusviis tuleb integreerida kehtivatesse seadusandlikesse läbivaatamistesse ja pakettidesse. Seepärast tuleb läbivaadatud energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL, hoonete energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2010/31/EL, ajavahemikuks 2020–2030 ettenähtud uues taastuvenergia direktiivis ning ELi ajakohastatud bioenergia säästvuse poliitikas viidata konkreetselt kütte ja jahutuse kesksusele ning võtta vastu asjaomases strateegias kavandatud kooskõlastusmeetmed.

5.9.

Seepärast juhib komitee murelikult tähelepanu kasutamata jäänud võimalusele seada energiatõhusus hiljuti avaldatud jõupingutuste jagamist käsitlevas määruses (COM(2016) 482 final) prioriteetsele kohale. Ida-Euroopas paiknevad liikmesriigid võiksid kasutada rohkem ära hoonete renoveerimist, mis aitaks lahendada saaste, energiasõltuvuse ja kütteostuvõimetuse probleemi, ning asjaomane määrus võiks aidata suunata ressursse selle realiseerimiseks.