28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/81


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL“

[COM(2016) 53 final]

(2016/C 487/13)

Raportöör:

Vladimír NOVOTNÝ

Konsulteerimine

Euroopa Komisjon, 16.2.2016

nõukogu, 2.3.2016

Euroopa Parlament, 7.3.2016

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.9.2016

Vastuvõtmine täiskogus

21.9.2016

Täiskogu istungjärk nr

519

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

139/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee kiidab komisjoni uue otsuse ettepaneku heaks ja leiab, et see on tervikuna samm õiguskindluse tugevdamise poole energiasektorisse investeerimise ja sellega seotud taristuprojektide valdkonnas, läbipaistvuse suurendamise poole gaasivarustuse kindluse küsimustes ning energia siseturu toimimise parandamise poole.

1.2.

Komitee pooldab kolmandate riikidega energiavaldkonnas sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete hindamist eelhindamismehhanismi teel, kuna see on vahend, mis aitab vältida sõlmitud kokkulepete võimalikku vastuollu minemist ELi õiguse ja energia siseturu nõuetega. Samas leiab komitee, et ennetamine on siinkohal tõhusam kui hilisemad parandusmeetmed.

1.3.

Komitee teeb ettepaneku, et rahvusvaheliste energiavaldkonna kokkulepete sõlmimisele eelneva teavitamis- ja kontrollimenetluse puhul piirdutaks nende kokkulepetega, mis hõlmavad liikmesriikide varustamist gaasiga, mis on kõige tundlikum põhienergiatoode, kuna seda tarnitakse tavaliselt mitmesse ELi liikmesriiki.

1.4.

Komitee arvates peaks otsuse läbivaatamine hõlmama ainult nende raamkokkulepete koostamist, mis mõjutavad otseselt liidu siseturgu ja/või energiavarustuskindlust, ning komisjon peaks vaid hindama talle esitatud valitsustevahelise kokkuleppe kavandi vastavust liidu õigusele.

1.5.

Konfidentsiaalse teabe parem kaitsmine kogu valitsustevahelise kokkuleppe ettevalmistamise protsessi jooksul tagab energiavaldkonnas ettevalmistatavate või läbirääkimiste etapis olevate rahvusvaheliste kokkulepetega seoses välja pakutud teavitamis- ja kontrollimenetluste rakendamise edu.

1.6.

Komitee arvates tuleks teisi energiavaldkonna kokkuleppeid hinnata, kasutades praegu kehtivaid tagantjärele kohaldatavaid õigus- ja haldusmenetlusi. Samas soovitab komitee näha ette võimaluse esitada sellised kokkulepped asjaomase liikmesriigi taotlusel vabatahtlikult eelhindamisele.

1.7.

Komitee leiab lisaks, et komisjonile ette nähtud kavandatav kaheteist nädala pikkune tähtaeg negatiivse arvamuse esitamiseks juhul, kui kokkuleppe kavand ei ole vastavuses liidu õigusega, peaks olema maksimaalne tähtaeg. Kui see ajavahemik on läbi, tuleb eeldada, et komisjon kiitis kavandatava kokkuleppe heaks ja et läbirääkimised selle valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks võivad jätkuda.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta on osa Euroopa Komisjoni nn talvepaketist, milles keskendutakse energiavarustuse kindlusele energialiidu projekti raames. Selles paketis keskendutakse peamiselt gaasi tarnimisele kolmandatest riikidest.

2.2.

2015. aastal vaatas komisjon läbi kehtiva 25. oktoobri 2012. aasta otsuse nr 994/2012/EL valitsustevaheliste kokkulepepete kohta, millega loodi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi energiakokkuleppeid käsitlev teabevahetuse mehhanism, ning hindas selle tõhusust.

2.3.

Komisjoni hindamisaruandest selgub, et komisjoni hinnangul ei täideta praegu kehtivate otsustega üht nende peamist eesmärki, nimelt tagada valitsustevaheliste kokkulepete vastavus liidu õigusele. Komisjon tõi välja selle probleemi kolm peamist põhjust:

komisjoni ei teavitata valitsustevahelistest kokkulepetest eelnevalt, mis toob kaasa suurema ohu, et kokkulepe koostatakse viisil, mis see ei ole ELi õigusega kooskõlas;

teatavates valitsustevahelistes kokkulepetes ette nähtud õiguslikud mehhanismid ei ole piisavad, mistõttu on võimalik nende kokkulepete muutmine või lõpetamine;

valitsustevaheliste kokkulepete puhul ei ole käimasolevad läbirääkimised (ega nende asendusmõju) piisavalt läbipaistvad.

2.4.

Komisjon on koostanud otsuse ettepaneku, millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL ning nähakse ette mitmesugused märkimisväärsed muudatused, eesmärgiga käsitleda nimetatud otsuse läbivaatamisel tehtud järeldusi. Läbivaatamisel on kaks peamist eesmärki:

veenduda, et valitsustevahelised kokkulepped on kooskõlas ELi õigusega, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja suurendada ELi energiajulgeolekut, ning

suurendada kolmandate osapooltega sõlmitavate valitsustevaheliste kokkulepete läbipaistvust, et muuta ELi energiavarustus kulutõhusamaks ja suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust.

3.   Komisjoni dokument

3.1.

Läbivaadatud otsuse ettepanek sisaldab järgmisi osi.

3.1.1.

Valitsustevaheliste kokkulepetega seotud teatamiskohustused:

liikmesriigi kohustus teatada komisjonile kavatsusest alustada läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida uus gaasi tarnimist käsitlev valitsustevaheline kokkulepe või muuta olemasolevat kokkulepet;

pärast läbirääkimiste alustamise teate esitamist tuleks komisjoni kokkuleppe ettevalmistamise arenguga kursis hoida;

kui liikmesriik on teatanud komisjonile läbirääkimiste alustamisest, võivad komisjoni talitused anda liikmesriigile nõu, kuidas vältida valitsustevahelise kokkuleppe sätete vastuolu liidu õigusega, nõukogu seisukohtadega liidu poliitikasuundumuste kohta või Euroopa Ülemkogu järeldustega;

liikmesriigi kohustus esitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavand koos kõikide asjakohaste dokumentidega komisjonile eelhinnangu saamiseks kohe, kui kokkuleppeosalised on kõikides olulistes punktides kokku leppinud;

liikmesriigi kohustus esitada komisjonile pärast valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse ratifitseerimist vastav valitsustevaheline kokkulepe või selle muudatus koos kõikide asjakohaste dokumentidega;

liikmesriigi kohustus esitada komisjonile kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped või nende muudatused koos kõikide asjakohaste dokumentidega;

ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes teavitamiskohustust ei kohaldata, kuid need võib komisjonile esitada vabatahtlikult;

komisjoni kohustus jagada saadud teavet ja dokumente konfidentsiaalsussätteid järgides teiste liikmesriikidega.

3.1.2.

Komisjoni hinnang:

komisjoni kohustus eelnevalt hinnata valitsustevaheliste kokkulepete või nende muudatuste kavandeid ning anda liikmesriigile kuue nädala jooksul teada võimalikest kahtlustest seoses valitsustevahelise kokkuleppe või muudatuse kavandi vastavusega liidu õigusele, eelkõige energia siseturgu reguleerivatele õigusaktidele ja liidu konkurentsiõigusele;

komisjoni siduv kohustus teavitada liikmesriiki oma arvamusest valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse vastavuse kohta liidu õigusele kaheteistkümne nädala jooksul pärast teavitamist;

liikmesriik ei tohi sõlmida kavandatavat valitsustevahelist kokkulepet ega kinnitada selle muudatust enne, kui komisjon on talle esitanud oma arvamuse koos võimalike kahtlustega. Kavandatava valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimisel või selle muudatuse kinnitamisel võtab liikmesriik igati arvesse komisjoni asjakohaseid järeldusi ja soovitusi;

komisjoni kohustus hinnata kehtivate valitsustevaheliste kokkulepete või nende muudatuste vastavust liidu õigusele pärast nende sõlmimist ja teatada liikmesriikidele üheksa kuu jooksul pärast teate esitamist oma kahtlustest kõnealuste kokkulepete vastavuse osas liidu õigusega.

3.1.3.

Teatamiskohustus ja mittesiduvate vahendite hindamine komisjonis:

liikmesriigi kohustus esitada komisjonile kõik olemasolevad või tulevased mittesiduvad vahendid koos kõikide asjakohaste dokumentidega;

komisjon võib teostada esitatud mittesiduvate vahendite järelhindamise ja teavitada liikmesriiki, kui ta leiab, et mittesiduva vahendi rakendamiseks võetavad meetmed võivad olla vastuolus liidu õigusega;

komisjon esitab kõige kulutõhusama, tulemuslikuma ja kulude suhtes proportsionaalsema valikuna sellise valiku, mille puhul on valitsustevaheliste kokkulepete eelhindamine komisjonis kohustuslik. Liikmesriikidel peaks olema kohustus teavitada komisjoni varakult kõikidest gaasi tarnimist käsitlevate valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks peetavatest läbirääkimistest ning esitada komisjonile oma sellekohased ettepanekud eelhindamise eesmärgil.

3.2.

Komisjoni kohaselt peaks see otsus edendama:

õiguskindluse suurendamist, millega soodustatakse investeeringuid;

energia siseturu sujuvat toimimist killustatuse puudumise ja suurenenud konkurentsi kontekstis;

suuremat läbipaistvust kõikide liikmesriikide varustuskindluse suhtes.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee on energiavaldkonna kokkulepetega seotud probleeme juba käsitlenud 2012. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 994/2012/EL (1) ettevalmistamise raames. Oma arvamuses rõhutas komitee, et energiakokkulepete puhul tuleb lähtuda nii strateegilistest kui ka kaubanduslikest kaalutlustest, järgides samal ajal proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

4.2.

Komitee väljendas muu hulgas kahetsust, et otsuse kavand ei hõlma olulisi eraettevõtjate vahel sõlmitavaid energiavaldkonna kaubanduskokkuleppeid, mis hõlmavad mitut liikmesriiki ja mille puhul on oht sattuda vastuollu ELi õigusega. Komitee tõi välja võimalikud ohud, mis võivad tekkida, kui strateegilised partnerlused toovad kaasa ELi-välistest huvidest tingitud pealesunnitud tavad, mis võivad osutuda kahjulikuks.

4.3.

Euroopa tööandjate organisatsioonid kui olulised sotsiaaldialoogi partnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad on väljendanud oma kahtlusi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekuga, millega vaadatakse läbi otsus nr 944/2012/EL. Tööandjate ühingud leiavad, et olemasolev järelhindamismehhanism on piisav. Nad rõhutavad, et hindamisel tuleks keskenduda kokkulepetele, mis mõjutavad energia siseturgu või energiavarustuse kindlust.

4.4.

Lisaks on kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teatav arv liikmesriike esitanud nõudmise, et tundliku äriteabe lekkimise puhul tuleb teha kindlaks vastutus ning et ärihuve tuleb piisavalt kaitsta. Lisaks pooldavad nad seda, et eraettevõtjate kokkulepped ja Euratomi mehhanismidel põhinevad kokkulepped arvatakse kohaldamisalast välja, ning nõuavad, et otsuse nr 994/2012/EL kogu läbivaatamise ajal austataks ettevõtlus- ja kaubandusvabadust, ärisaladuse kaitset ja õigust heale haldusele.

4.5.

Menetluse osana peetud avalike konsultatsioonide käigus tegid huvitatud osapooled, sealhulgas Euroopa valdkondlikud organisatsioonid ja reguleerivate asutuste ühendused samuti sarnaseid vastuväiteid. Muu hulgas rõhutasid nad, et komisjoni saatedokumendid (SWD (2016) 28 final) ei hõlma piisavalt tõendeid ega arvudega toetatud märkimisväärseid argumente, mis võimaldaksid õigustatult järeldada, et kehtivad õigusaktid ei täida oma eesmärke ning et need tuleb seega asendada uute õigusaktidega. Rohkem kui uute õigusaktide koostamine võib rahvusvaheliste kokkulepete lünki aidata parandada olemasoleva otsuse rangem rakendamine.

4.6.

Selleks, et jõuda sobivale kompromissile, tugineb komitee käesolevas arvamuses nii organiseeritud kodanikuühiskonnalt kogutud märkustele ja vastuväidetele kui ka komisjoni argumentidele, ent ka ELi energianõukogu järeldustele.

4.7.

Võttes aluseks komisjoni kogemuse, mis on seotud raskustega energiavaldkonnas juba sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete muutmisel, kui pärast sõlmimist leitakse vastuolu liidu õigusega, toetab komitee ettepanekut rakendada liidu õiguse ja energia siseturu eeskirjade rikkumist ennetava vahendina eelhindamismehhanismi juhtudel, mis hõlmavad kogu ELi või mitmeid liikmesriike.

4.8.

Komitee arvates peaks otsuse läbivaatamine seega hõlmama ainult olulisi kolmandate riikidega sõlmitavaid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad otseselt liidu siseturgu ja/või energiavarustuse kindlust, ning komisjon peaks vaid hindama talle esitatud valitsustevahelise kokkuleppe kavandi vastavust liidu õigusele.

4.9.

Väiksemate ja väiksemat huvi pakkuvate valitsustevaheliste kokkulepete läbirääkimisprotsessi raames ei tohiks komisjonil olla mingeid konkreetseid volitusi, kui ta liikmesriiki läbirääkimiste käigus aitab. Samal ajal tuleb säilitada liikmesriigi jaoks võimalus küsida komisjonilt nõu, et vältida läbirääkimiste aluseks oleva kokkuleppe vastuolu liidu õigusega. Sellisel juhul tuleks komisjonile seada siduvad tähtajad asjakohase teabe andmiseks.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee leiab, et kontrollimehhanismi tuleb jätkuvalt rakendada ainult gaasi tarnimist käsitlevatele rahvusvahelistele kokkulepetele.

5.2.

Komitee nõustub komisjoni arvamusega, mille kohaselt ei tohi otsuse ettepanekust tulenevaid kohustusi rakendada eraettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepetele. Komitee soovitab siiski kaaluda kavandatud eelhindamismehhanismi rakendamist nende erasektori kokkulepete puhul, mis mõjutavad märkimisväärselt energia siseturgu või energiavarustuse kindlust. Selle menetluse jaoks tuleb aga sätestada selged eeskirjad.

5.3.

Komitee eeldab, et tundliku äriteabe kaotamise korral tehakse kindlaks vastutus, uurides sealjuures selliseid juhtumeid kriminaalõiguse seisukohast.

5.4.

Komitee ei pea vajalikuks ega kasulikuks kohaldada kõnealust otsust vahenditele, mis ei ole õiguslikult siduvad (ettepaneku artikkel 2).

5.5.

Komitee väljendab oma kahtlusi komisjoni väite suhtes, et ettepanek ei mõjuta kuidagi ELi eelarvet. Võib oodata nii halduskulude kui ka -koormuse suurenemist, eelkõige siis, kui eelhindamismehhanismi laiendatakse eraettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepetele. Komiteel ei ole analüüsi tulemusi selle kohta, kuidas järgitakse uue otsuse raames subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

5.6.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku säilitada komisjoni antava abi vabatahtlikkus (ettepaneku artikkel 4), arvestades et liikmesriigi läbirääkimistes kolmanda riigiga ei tohiks Euroopa Komisjoni abi kasutamine olla kunagi kohustuslik.

Brüssel, 21. september 2016

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  ELT C 68, 6.3.2012, lk 65.