28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/81

Raportöör:

Vladimír NOVOTNÝ

1.1.

Komitee kiidab komisjoni uue otsuse ettepaneku heaks ja leiab, et see on tervikuna samm õiguskindluse tugevdamise poole energiasektorisse investeerimise ja sellega seotud taristuprojektide valdkonnas, läbipaistvuse suurendamise poole gaasivarustuse kindluse küsimustes ning energia siseturu toimimise parandamise poole.

1.2.

Komitee pooldab kolmandate riikidega energiavaldkonnas sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete hindamist eelhindamismehhanismi teel, kuna see on vahend, mis aitab vältida sõlmitud kokkulepete võimalikku vastuollu minemist ELi õiguse ja energia siseturu nõuetega. Samas leiab komitee, et ennetamine on siinkohal tõhusam kui hilisemad parandusmeetmed.

1.3.

Komitee teeb ettepaneku, et rahvusvaheliste energiavaldkonna kokkulepete sõlmimisele eelneva teavitamis- ja kontrollimenetluse puhul piirdutaks nende kokkulepetega, mis hõlmavad liikmesriikide varustamist gaasiga, mis on kõige tundlikum põhienergiatoode, kuna seda tarnitakse tavaliselt mitmesse ELi liikmesriiki.

1.4.

Komitee arvates peaks otsuse läbivaatamine hõlmama ainult nende raamkokkulepete koostamist, mis mõjutavad otseselt liidu siseturgu ja/või energiavarustuskindlust, ning komisjon peaks vaid hindama talle esitatud valitsustevahelise kokkuleppe kavandi vastavust liidu õigusele.

1.5.

Konfidentsiaalse teabe parem kaitsmine kogu valitsustevahelise kokkuleppe ettevalmistamise protsessi jooksul tagab energiavaldkonnas ettevalmistatavate või läbirääkimiste etapis olevate rahvusvaheliste kokkulepetega seoses välja pakutud teavitamis- ja kontrollimenetluste rakendamise edu.

1.6.

Komitee arvates tuleks teisi energiavaldkonna kokkuleppeid hinnata, kasutades praegu kehtivaid tagantjärele kohaldatavaid õigus- ja haldusmenetlusi. Samas soovitab komitee näha ette võimaluse esitada sellised kokkulepped asjaomase liikmesriigi taotlusel vabatahtlikult eelhindamisele.

1.7.

Komitee leiab lisaks, et komisjonile ette nähtud kavandatav kaheteist nädala pikkune tähtaeg negatiivse arvamuse esitamiseks juhul, kui kokkuleppe kavand ei ole vastavuses liidu õigusega, peaks olema maksimaalne tähtaeg. Kui see ajavahemik on läbi, tuleb eeldada, et komisjon kiitis kavandatava kokkuleppe heaks ja et läbirääkimised selle valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks võivad jätkuda.

2.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetuse mehhanismi loomise kohta on osa Euroopa Komisjoni nn talvepaketist, milles keskendutakse energiavarustuse kindlusele energialiidu projekti raames. Selles paketis keskendutakse peamiselt gaasi tarnimisele kolmandatest riikidest.

2.2.

2015. aastal vaatas komisjon läbi kehtiva 25. oktoobri 2012. aasta otsuse nr 994/2012/EL valitsustevaheliste kokkulepepete kohta, millega loodi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi energiakokkuleppeid käsitlev teabevahetuse mehhanism, ning hindas selle tõhusust.

2.3.

Komisjoni hindamisaruandest selgub, et komisjoni hinnangul ei täideta praegu kehtivate otsustega üht nende peamist eesmärki, nimelt tagada valitsustevaheliste kokkulepete vastavus liidu õigusele. Komisjon tõi välja selle probleemi kolm peamist põhjust:

2.4.

Komisjon on koostanud otsuse ettepaneku, millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL ning nähakse ette mitmesugused märkimisväärsed muudatused, eesmärgiga käsitleda nimetatud otsuse läbivaatamisel tehtud järeldusi. Läbivaatamisel on kaks peamist eesmärki:

3.1.

Läbivaadatud otsuse ettepanek sisaldab järgmisi osi.

3.1.1.

Valitsustevaheliste kokkulepetega seotud teatamiskohustused:

3.1.2.

Komisjoni hinnang:

3.1.3.

Teatamiskohustus ja mittesiduvate vahendite hindamine komisjonis:

3.2.

Komisjoni kohaselt peaks see otsus edendama:

4.1.

Komitee on energiavaldkonna kokkulepetega seotud probleeme juba käsitlenud 2012. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 994/2012/EL (1) ettevalmistamise raames. Oma arvamuses rõhutas komitee, et energiakokkulepete puhul tuleb lähtuda nii strateegilistest kui ka kaubanduslikest kaalutlustest, järgides samal ajal proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

4.2.

Komitee väljendas muu hulgas kahetsust, et otsuse kavand ei hõlma olulisi eraettevõtjate vahel sõlmitavaid energiavaldkonna kaubanduskokkuleppeid, mis hõlmavad mitut liikmesriiki ja mille puhul on oht sattuda vastuollu ELi õigusega. Komitee tõi välja võimalikud ohud, mis võivad tekkida, kui strateegilised partnerlused toovad kaasa ELi-välistest huvidest tingitud pealesunnitud tavad, mis võivad osutuda kahjulikuks.

4.3.

Euroopa tööandjate organisatsioonid kui olulised sotsiaaldialoogi partnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad on väljendanud oma kahtlusi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekuga, millega vaadatakse läbi otsus nr 944/2012/EL. Tööandjate ühingud leiavad, et olemasolev järelhindamismehhanism on piisav. Nad rõhutavad, et hindamisel tuleks keskenduda kokkulepetele, mis mõjutavad energia siseturgu või energiavarustuse kindlust.

4.4.

Lisaks on kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teatav arv liikmesriike esitanud nõudmise, et tundliku äriteabe lekkimise puhul tuleb teha kindlaks vastutus ning et ärihuve tuleb piisavalt kaitsta. Lisaks pooldavad nad seda, et eraettevõtjate kokkulepped ja Euratomi mehhanismidel põhinevad kokkulepped arvatakse kohaldamisalast välja, ning nõuavad, et otsuse nr 994/2012/EL kogu läbivaatamise ajal austataks ettevõtlus- ja kaubandusvabadust, ärisaladuse kaitset ja õigust heale haldusele.

4.5.

Menetluse osana peetud avalike konsultatsioonide käigus tegid huvitatud osapooled, sealhulgas Euroopa valdkondlikud organisatsioonid ja reguleerivate asutuste ühendused samuti sarnaseid vastuväiteid. Muu hulgas rõhutasid nad, et komisjoni saatedokumendid (SWD (2016) 28 final) ei hõlma piisavalt tõendeid ega arvudega toetatud märkimisväärseid argumente, mis võimaldaksid õigustatult järeldada, et kehtivad õigusaktid ei täida oma eesmärke ning et need tuleb seega asendada uute õigusaktidega. Rohkem kui uute õigusaktide koostamine võib rahvusvaheliste kokkulepete lünki aidata parandada olemasoleva otsuse rangem rakendamine.

4.6.

Selleks, et jõuda sobivale kompromissile, tugineb komitee käesolevas arvamuses nii organiseeritud kodanikuühiskonnalt kogutud märkustele ja vastuväidetele kui ka komisjoni argumentidele, ent ka ELi energianõukogu järeldustele.

4.7.

Võttes aluseks komisjoni kogemuse, mis on seotud raskustega energiavaldkonnas juba sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete muutmisel, kui pärast sõlmimist leitakse vastuolu liidu õigusega, toetab komitee ettepanekut rakendada liidu õiguse ja energia siseturu eeskirjade rikkumist ennetava vahendina eelhindamismehhanismi juhtudel, mis hõlmavad kogu ELi või mitmeid liikmesriike.

4.8.

Komitee arvates peaks otsuse läbivaatamine seega hõlmama ainult olulisi kolmandate riikidega sõlmitavaid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad otseselt liidu siseturgu ja/või energiavarustuse kindlust, ning komisjon peaks vaid hindama talle esitatud valitsustevahelise kokkuleppe kavandi vastavust liidu õigusele.

4.9.

Väiksemate ja väiksemat huvi pakkuvate valitsustevaheliste kokkulepete läbirääkimisprotsessi raames ei tohiks komisjonil olla mingeid konkreetseid volitusi, kui ta liikmesriiki läbirääkimiste käigus aitab. Samal ajal tuleb säilitada liikmesriigi jaoks võimalus küsida komisjonilt nõu, et vältida läbirääkimiste aluseks oleva kokkuleppe vastuolu liidu õigusega. Sellisel juhul tuleks komisjonile seada siduvad tähtajad asjakohase teabe andmiseks.

5.1.

Komitee leiab, et kontrollimehhanismi tuleb jätkuvalt rakendada ainult gaasi tarnimist käsitlevatele rahvusvahelistele kokkulepetele.

5.2.

Komitee nõustub komisjoni arvamusega, mille kohaselt ei tohi otsuse ettepanekust tulenevaid kohustusi rakendada eraettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepetele. Komitee soovitab siiski kaaluda kavandatud eelhindamismehhanismi rakendamist nende erasektori kokkulepete puhul, mis mõjutavad märkimisväärselt energia siseturgu või energiavarustuse kindlust. Selle menetluse jaoks tuleb aga sätestada selged eeskirjad.

5.3.

Komitee eeldab, et tundliku äriteabe kaotamise korral tehakse kindlaks vastutus, uurides sealjuures selliseid juhtumeid kriminaalõiguse seisukohast.

5.4.

Komitee ei pea vajalikuks ega kasulikuks kohaldada kõnealust otsust vahenditele, mis ei ole õiguslikult siduvad (ettepaneku artikkel 2).

5.5.

Komitee väljendab oma kahtlusi komisjoni väite suhtes, et ettepanek ei mõjuta kuidagi ELi eelarvet. Võib oodata nii halduskulude kui ka -koormuse suurenemist, eelkõige siis, kui eelhindamismehhanismi laiendatakse eraettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepetele. Komiteel ei ole analüüsi tulemusi selle kohta, kuidas järgitakse uue otsuse raames subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

5.6.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku säilitada komisjoni antava abi vabatahtlikkus (ettepaneku artikkel 4), arvestades et liikmesriigi läbirääkimistes kolmanda riigiga ei tohiks Euroopa Komisjoni abi kasutamine olla kunagi kohustuslik.