19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/122

Raportöör:

Vladimír NOVOTNÝ

1.1

Komitee soovitab mööndusteta vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008, mis oleks esimene samm Minamata konventsiooni ratifitseerimise poole Euroopa Liidu kui terviku ja selle üksikute liikmesriikide poolt.

1.2

Elavhõbedaheide on ülemaailmne probleem, millele tuleb leida ka ülemaailmne lahendus, mida pakub Minamata konventsioon. Euroopa Liit koos Jaapaniga on peamine liikumapanev jõud aitamaks vähendada elavhõbeda negatiivset mõju keskkonnale (ja elanikkonnale), mille puhul tuleb teadvustada, et elavhõbe koos oma ühenditega on element, mis jääb keskkonda alatiseks.

1.3

Komitee tõdeb, et ELi jätkuv tegevus elavhõbeda probleemi lahendamiseks maailma ja eriti liidu tasemel on viinud elavhõbeda inimtekkelise heite vähenemiseni ELis 1990. aastaga võrreldes 75 % võrra ning et kehtivate õigusnormidega on tagatud, et see vähenemine jätkub järk-järgult.

1.4

Komitee soovitab, et ELi võetavad täiendavad meetmed oleksid kooskõlas ratifitseeritud Minamata konventsiooni elluviimisega pärast selle jõustumist. Komitee on veendunud, et eelkõige heitmed, ent ka tootmisprotsesse ja tooteid reguleeriv õigusraamistik on piisav, et täita konventsioonist tulenevaid kohustusi, seadmata seejuures ohtu kogu ELi konkurentsivõimet.

1.5

Komitee hinnangul on esmatähtis rakendada sobivat osa ELi suutlikkusest teadus- ja uurimistöö valdkonnas, et tegeleda probleemidega, mis on seotud elavhõbeda ja selle asendajatega tootmisprotsessides ja toodetes.

1.6

Komitee soovitab lisaks, et ELi ja Minamata konventsiooni allkirjastanud liikmesriikide pädevad asutused osaleksid pärast selle ratifitseerimist elavhõbedakonventsiooni osaliste esimesel konverentsil (COP 1), mida hetkel ette valmistatakse, tuues endaga uusi teadmisi, mis võimaldaksid vähendada jätkuvalt elavhõbeda inimtekkelist heidet ja selle kasutamist tootmisprotsessides ja toodetes.

2.1

Elavhõbe on maakoore looduslik koostisosa ning selle esinemissagedus maakoores on keskmiselt 0,05 mg/kg, seejuures võivad erinevused olla paikkonniti märkimisväärsed. Samuti esineb elavhõbedat väga vähesel määral kogu biosfääris. Elavhõbeda imendumine taimedesse on põhjus, miks kütused nagu süsi, nafta ja maagaas, aga ka biokütused sisaldavad elavhõbedat. Elavhõbeda heitkoguste seisukohast ei ole praktiliselt erinevust biomassi ja söe põletamise vahel. Elavhõbeda ja selle heitega seotud probleeme kirjeldatakse üksikasjalikult ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) dokumentides (1).

2.2

Pärast eraldumist säilib elavhõbe keskkonnas ning ringleb erinevate vormidena õhu, vee, setete, pinnase ja elusorganismide vahel. Elavhõbeda vorm võib muutuda (peamiselt mikroobide ainevahetuse kaudu) metüülelavhõbedaks, millel on omadus koguneda organismidesse, eriti veekeskkonna toiduahelas (kalad ja mereimetajad). Elavhõbedat ja teisi raskmetalle peetakse ohuks kogu maailma keskkonnale, kuna nad on bioakumuleeruvad ja võimelised atmosfääris kaugele levima.

2.3

Mõnes maailma piirkonnas, eelkõige väljaspool ELi, puutub suur osa elanikkonnast elavhõbedaga kokku määral, mis ületab oluliselt ohutuks loetavaid piirväärtuseid. Usaldusväärseimate hinnangute kohaselt on elavhõbeda inimtekkelise heite kogus atmosfääris kogu planeedi kohta 1 960 tonni aastas ning sellest 87,5 tonni on ELi heide (4,5 %). Elavhõbeda otsene heide vette on kogu maailmas umbes 900 tonni aastas ning looduslik heide (kivimite erosioon ja vulkaaniline tegevus) on samuti umbes 900 tonni aastas. Ülevaade elavhõbeda inimtekkelisest heitest on esitatud käesoleva dokumendi I lisas.

2.4

Hoolimata elavhõbeda ülemaailmse tarbimise vähenemisest (ülemaailme nõudlus on võrreldes 1980. aastaga vähenenud 50 % võrra) ja madalatest hindadest, toodetakse maailma mitme riigi kaevandustes endiselt elavhõbedat. Suurimad tootjad on Hiina ja Kasahstan. Euroopas lõppes esmatootmine juba 2003. aastal, ent elavhõbedat tekib kõrvalsaadusena teiste kaevandusprotsesside ja mineraalsete toorainete töötlemise käigus. Sellist elavhõbedat käsitatakse jäätmena ja seda käideldakse vastavalt jäätmeid reguleerivatele õigusnormidele.

2.5

Ülemaailmsele turule satub suur kogus elavhõbedat ka siis, kui ehitatakse ümber või suletakse kloorleeliste tootmistehaseid, mille protsessides kasutatakse elavhõbedat ja mis asuvad riikides, kus erinevalt EList ei ole elavhõbedaga kauplemine veel keelatud.

2.6

Söepõletus ja muud põletusprotsessid, sealhulgas terasetoodete ning värviliste metallide tootmine, on suurimad inimtekkelise heite ja peamised elavhõbedaühendite emissiooni allikad asjaomaste punktreostusallikate ümbruses ELis. Erinevate võimaluste väljaselgitamises uuritakse siiski elavhõbeda peetumist suitsugaasi puhastamise protsessides ning spetsiifilisi peetumise protsesse, kui need selektiivsed protsessid on mõistlikud.

2.7

Teine oluline inimtekkelise, peamiselt puhta elavhõbeda heite allikas on amalgaamide kasutamine hambatäidisena. Tundub, et selles valdkonnas on heidet (eelkõige vette) palju lihtsam kontrollida ja et vastavaid kättesaadavaid tehnoloogiaid kasutatakse arenenud riikides laialdaselt.

2.8

Komitee on juba väljendanud kodanikuühiskonna seisukohta elavhõbeda ja selle ühendite kahjulike heitmete kohta oma varasemates arvamustes ning nendest lähtutakse ka käesolevas arvamuses (2).

3.1

Euroopa Liit ja kakskümmend kuus liikmesriiki on kirjutanud alla uuele rahvusvahelisele konventsioonile elavhõbeda kohta. Nn Minamata konventsioonis käsitletakse elavhõbeda olelusringi tervikuna kogu maailmas, alates elavhõbeda kaevandamisest põhimaavarana kuni elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemiseni, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite inimtekkelise heite eest õhku, vette ja pinnasesse. EL ja enamik selle liikmesriike on alla kirjutanud kõnealusele uuele rahvusvahelisele elavhõbedakonventsioonile, millel on juba 128 allkirja ja mille on praeguseks ratifitseerinud 25 osalist (3).

3.2

Euroopa Liidu õigustiku põhjaliku hindamisega on välja selgitatud teatud hulk õiguslikke lünki, mis tuleb kõrvaldada, et tagada liidu õigusaktide täielik vastavus konventsioonile (4). Käesoleva ettepanekuga üritatakse leida neile vajakajäämistele lahendused. See kehtib konkreetselt järgmiste punktide kohta:

3.3

Õigusliku selguse huvides tuleks konventsioonist tulenevad kohustused, mida ei ole veel üle võetud ELi õigusesse, koondada ühte õigusakti.

3.4

On vaja tugevdada ühtsust ja õiguslikku selgust ning selleks tuleks kõnealuse ettepanekuga tunnistada kehtetuks ja asendada määrus (EÜ) nr 1102/2008, võttes seejuures üle selles sätestatud peamised kohustused, mis on endiselt vajalikud.

3.5

Käesoleva algatuse eesmärgid on ka kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Ettepanekuga aidatakse kaasa võrdsete tingimuste loomisele kogu maailmas tööstusprotsesside sektoris, kus kasutatakse või kus eraldub tahtmatult elavhõbedat ja selle ühendeid, ning elavhõbedat sisaldavate toodete tootmise ja nendega kauplemise sektoris, tugevdades nii liidu tööstuse konkurentsivõimet.

3.6

Lisaks lihtsustatakse ja täpsustatakse kõnealuse ettepanekuga õigustikku nii palju kui võimalik, et võimaldada seda paremini ja tõhusamalt rakendada.

3.7

Mõjuanalüüsis jõuti järeldusele, et Minamata konventsiooni ratifitseerimine ja elluviimine annaks liidule märkimisväärseid eeliseid keskkonna ja inimeste tervise seisukohalt, eelkõige tänu teiste maailma piirkondade elavhõbedaheite eeldatavale vähenemisele.

4.1

Komitee kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku vastuvõtmise, kuna see dokument on kulminatsioon pikaajalistele jõupingutustele luua vastutustundlik õiguslik keskkond, mis võimaldaks piirata kogu maailmas pikaajaliselt ja püsivalt elavhõbeda ja selle ühendite soovimatut mõju. Komitee tõdeb, et määruse ettepanek on täiel määral kooskõlas peamise eesmärgiga kaitsta tervist ja keskkonda elavhõbeda kahjuliku mõju eest.

4.2

Komitee peab väga tervitatavaks ELi institutsioonide, ent ka eri liikmesriikide panust Minamata konventsiooni ja selle ratifitseerimise kavandamis- ja läbirääkimisprotsessi.

4.3

Ka tervitab komitee tugevalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete pidevat rakendamist kõikides protsessides nii minevikus kui ka olevikus, ilma et see vähendaks kogu ELis ja maailmas vastu võetud õigusaktide tõhusust.

4.4

Komitee on veendunud, et Euroopa jõupingutused aitavad ratifitseerida Minamata konventsiooni kiiresti 2016. aasta lõpuks ning piirata otstarbekalt kogu maailmas elavhõbeda inimtekkelisest heitest ja selle kasutamisest tulenevaid tervise- ja keskkonnaohte. Lisaks on komitee veendunud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ei tohi ületada ega ületata Minamata konventsiooniga kehtestatud nõuete ulatust.

5.1

Komitee tervitab lisaks seda, et määruses kajastuvad ELi sidusrühmadega konsulteerimise ja ÜRO keskkonnaprogrammi egiidi all ekspertidega Minamata konventsiooni teemal peetud arutelude tulemused. Ta avaldab komisjonile tunnustust põhjaliku ja laiaulatusliku analüüsi eduka lõpuleviimise eest, mille tulemus oli siin vaadeldav määruse eelnõu.

5.2

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et kaubanduspiirangud, mis lähevad konventsiooni nõuetest kaugemale, s.t millega kehtestatakse elavhõbeda tingimusteta impordikeeld, ei oleks õigustatud, kuna need oleksid liidu tööstusele kulukamad ja neil ei oleks märkimisväärset positiivset mõju keskkonnale.

5.3

Komitee kiidab ka heaks arvamuse, mida väljendab komisjon määruse ettepanekus ja mille kohaselt ei oleks ka teatavate elavhõbedat sisaldavate toodete ekspordipiirangud õigustatud, arvestades, et elavhõbedasisaldus ja elavhõbedaheide keskkonda jääks üldiselt samaks ning et sellise piirangu tõttu võib suureneda elavhõbedaheide kolmandates riikides.

5.4

Komitee kiidab ka kindlalt (ja kooskõlas konsulteerimiste ja analüüside tulemustega) heaks väite, mille kohaselt peab elavhõbeda kasutamise piiramine teatavates tootmisprotsessides ja selle kasutamise piiramine uutes tootmisprotsessides olema kooskõlas sellest tulenevate ohtudega ja põhinema pikaajalisel tehnoloogilise arengu protsessil.

5.5

Sellegipoolest kiidab komitee heaks Minamata konventsiooni sätted, millega nähakse ette, et osalised on kohustatud võtma meetmeid, et takistada elavhõbeda kasutamist uutes tootmisprotsessides ning uute elavhõbedat sisaldavate toodete tootmist ja turule laskmist.

5.6

Komitee nendib, et direktiivi 2001/80/EÜ (teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta) kohaldamine on toonud kaasa elavhõbeda heite märkimisväärse piiramise energiasektoris, mis on kõige rohkem elavhõbeda inimtekkelist heidet ja emissiooni tekitav majandustegevus õhusaaste sadestise ja leviku tõttu maapinda ja vette, ning et see suundumus jätkub ka edaspidi. 1990. aastast on ELil õnnestunud vähendada elavhõbeda inimtekkelist heidet rohkem kui 75 % (5). Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) täielik rakendamine aitab märkimisväärselt elavhõbedaheidet veelgi vähendada. Kooskõlas komisjoni seisukohaga väljendab komitee oma veendumust, et praegu ei ole vaja muuta ega täiendada tööstusheiteid käsitlevas direktiivis esitatud nõudeid iseäranis elavhõbeda heite kohta.

5.7

Komitee kiidab heaks kavandatud lähenemisviisi tööstusprotsessides tekkiva elavhõbeda heite piiramiseks, võttes aluseks parima võimaliku tehnika ja PVT-viitedokumendid.

5.8

Komitee peab oluliseks võtta vastu õigusnormid tööstuslikust tootmisest kõrvaldatud elavhõbeda püsivaks ja ohutuks ladustamiseks sobivatesse geoloogilistesse struktuuridesse, näiteks mahajäetud soolakaevandustesse. Komitee kutsub komisjoni üles kiiresti kindlaks määrama ladustamisrajatistele kohaldatavad kriteeriumid ja elavhõbedaga saastunud jäätmete ladustamise nõuded.

5.9

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni tasakaalustatud seisukohta amalgaamide kasutamise kohta hambaravis, võttes aluseks kõige uuemad teadusandmed. Ta leiab, et hambaraviga tegelevatele asutustele esitatud nõuded varustuse valdkonnas, see tähendab kohustus omada elavhõbeda separaatoreid ja kohustus kasutada hambaamalgaame kapseldatud kujul, on piisavad, et piirata tõhusalt elavhõbeda heite sattumist keskkonda ja kaitsta inimeste tervist (6). Samal ajal juhib komitee tähelepanu veel tundmatutele ja üksikasjalikult täpsustamata ohtudele, mida võivad kaasa tuua uued, amalgaami kasutamist asendavad hambaravimaterjalid.

5.10

Samal ajal juhib komitee tähelepanu riikliku tervishoiusektori eelarvest hüvitatavate teenuste maksumuse tõusule ning võimalikele mõjudele tervise ja sotsiaalvaldkonnas teatavate kategooriate patsientidele, kui kulud neile edasi kanduvad.