19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/64

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

1.1

Arvestades kiireloomulist vajadust tegeleda toidu tootmise ja tarbimise mitmete majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete tagajärgedega, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ELi selge poliitika ja rakenduskava jätkusuutliku, vastupidava, tervisliku, õiglase ja kliimasõbraliku toidusüsteemi loomiseks, mis julgustab koostööd ja vastastikust mõistmist toidu tarneahela kõigi sidusrühmade vahel. Tuleb tagada parem järjepidevus ning toiduga seotud poliitiliste eesmärkide ja vahendite (näiteks seoses põllumajanduse, keskkonna, tervishoiu, kliima, tööhõivega jne) integreerimine, võttes arvesse jätkusuutlikkuse kolme sammast.

1.2

Kindlasti on tarvis üle minna jätkusuutlikumatele toidusüsteemidele, hõlmates kõik etapid alates tootmisest kuni tarbimiseni: tootjad peavad kasvatama rohkem toitu, vähendades selle keskkonnamõju, ning tarbijaid tuleb julgustada võtma kasutusele väiksema CO2-jalajäljega toitvaid ja tervislikke toitumisviise. EL peaks suurendama jõupingutusi ÜRO säästva arengu eesmärkide rakendamiseks, kuna need tagavad üliolulise raamistiku ühiseks tegutsemiseks, mille eesmärk on jõuda 2030. aastaks maailma jätkusuutliku toitmiseni.

1.3

Komitee kinnitab, et ükski toidutootmissüsteem üksinda ei suuda planeeti ohutult toita, aga erinevate tavapäraste, uuenduslike ja agroökoloogiliste tavade kooslus võiks aidata paremini tegeleda praeguste toidutootmissüsteemide poolt keskkonnale ja kliimale avaldatava mõjuga. Eelkõige võiks täppispõllumajanduse (mis hõlmab IKT ja satelliitsüsteemide edasiarendamist) ja agroökoloogia kooslus täiendada tavapärast põllumajandust, võimaldades selliste põhimõtete ja tavade komplekti, mis on mõeldud põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse suurendamiseks, sh näiteks biomassi parem kasutamine, biomassi varude parem ladustamine ja mobiliseerimine, soodsate mullastikutingimuste tagamine, põllumajanduskultuuride mitmekesistamise edendamine ning pestitsiidide kasutamise minimeerimine. Suletud põllumajandusmudelite tugevam toetamine võib viia fossiilkütusevaba põllumajanduseni. Ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus on võetud kasutusele meetmete kooslus (rohestamine, põllumajanduse kliima- ja keskkonnatoetuskavad jms), mida võib käsitada sammuna õiges suunas.

1.4

Kõigi toidutarneahelasse kuuluvate ettevõtjate stabiilne ja mõistlik sissetulek on vajalik, et tagada jätkusuutlikud ja püsivad edasised investeeringud põllumajanduse keskkonnatehnoloogiatesse ja kliimasõbralikesse tehnikatesse.

1.5

Toidujäätmete tekke vältimine ja vähendamine on toiduahela kõigi osaliste ühine vastutus. Komitee tunneb heameelt ringmajanduse paketis esitatud komisjoni plaani üle rajada sidusrühmade platvorm, et aidata kujundada vajalikke meetmeid ning jagada parimaid tavasid toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise valdkonnas. Komitee kutsub komisjoni üles uurima, kuidas kohaldatakse liikmesriikides tegelikkuses toidukasutuse hierarhiat, sh seoses majanduslike stiimulitega, mis võivad anda ettevõtjatele vastuolulisi signaale. Jäätmehierarhia tõhusa kohaldamise toetamiseks kutsub komitee samuti vaatama läbi määruse (EÜ) nr 1069/2009, et lubada inimtarbimiseks sobimatu toidu kasutamist loomasöödana, kui see on ohutu.

1.6

Jätkusuutlikke toiduvalikuid tuleb edendada, suurendades nende kättesaadavust ja juurdepääsetavust tarbijate jaoks. Jätkusuutlike toiduainete tarbimist tuleks soodustada, luues keskkonnasäästlike riigihangete või muude lähenemisviiside abil suurema nõudluse turul. Komitee kutsub liikmesriike üles vaatama läbi riiklikud toitumissuunised, et peegeldada jätkusuutlikkust ning toetada toitumisalast haridust koolide õppekavades. EL peaks samuti edendama päritolu märgistamist, toiduainete jätkusuutlikkust selgelt väljendavate märgistuste ning ELi-üleste tervislikumat toitu ja toitumist käsitlevate visuaalsete reklaamikampaaniate väljatöötamist.

1.7

ELi poliitikameetmed ning konkreetsed teadus- ja innovatsiooniprogrammid kombinatsioonis toidutootjatele suunatud rahaliste stiimulitega peaksid:

1.8

Jätkusuutlikele toidusüsteemidele üleminekuks on lisaks põllumajanduspoliitikale tarvis terviklikku toidupoliitikat, mis on kohandatud biomajanduse laiapõhjalise strateegiaga. Erinevate leeride tekkimist põhjustavate arutelude asemel on tarvis valdkonnaülest mõtlemist, mis toob kokku komisjoni peadirektoraadid, liikmesriikide erinevad ministeeriumid ja institutsioonid koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning sidusrühmad erinevatest toidusüsteemidest, et tegeleda käesolevas arvamuses esile toodud omavahel seotud probleemidega. Komitee loodab, et mõistetakse toidu tootmise ja tarbimise omavahelist seotust ning et töötatakse välja sobilik Euroopa poliitiline lähenemisviis (sh erinevad eraalgatused), mille abil kaardistatakse jätkusuutlikkuse, tervise ja vastupidavuseni jõudmiseks vajalikud meetmed. Ka ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika etendavad ELis tulevikus olulist rolli.

2.1

Tuginedes ELi eesistujariigi Madalmaade konsulteerimistaotlusele, koostab komitee käesoleva arvamuse, et rõhutada kodanikuühiskonna üha kasvavat muret toidu tootmise ja tarbimise keskkonna-, tervise-, majandus- ja sotsiaalmõju pärast ning sellega seonduvaid probleeme, et toita maakera kasvavat rahvastikku piiratud ressurssidega maailmas. Toit on kõigi meie ühiskondade keskne osa. See oleneb loodusvaradest ja samal ajal mõjutab neid, mõjutab rahvatervist ning sellel on määrav osa Euroopa majanduses, kuna tegemist on Euroopa Liidu kõige suurema sektoriga tööhõive ja SKPsse panustamise seisukohast.

2.2

Maailma toiduga kindlustatuse komitee toiduga kindlustatuse ja toitumise küsimustega tegeleva kõrgetasemelise ekspertide rühma kohaselt on jätkusuutlik toidusüsteem määratletud kui toidusüsteem, mis tagab toiduga kindlustatuse ja toitumise kõigile sellisel moel, et see ei kahjusta tulevastele põlvkondadele toiduga kindlustatuse ja toitumise tagamise majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aluseid (1). Üleminek vastupidavamatele ja jätkusuutlikumatele toidusüsteemidele puudutab seega kõiki omavahel seotud ja ühendatud tegevusi, mis on vajalikud toidu tootmise, töötlemise, transportimise, ladustamise, turustamise ja tarbimise jaoks. Samuti võetakse arvesse ülemaailmsete tarbimissuundumuste rolli toidu tootmise viisi ja toodetavate toiduliikide mõjutajana.

2.3

Komitee tegeleb jätkusuutlike toidusüsteemide küsimusega terviklikul viisil ja keskendub peamiselt ELi tausttingimustele, kuigi vaadeldakse ka välismõjusid, kuna EL on suurim põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija ja importija maailma tasandil.

2.4

Eeldati, et jätkusuutlikku toitu käsitlev teatis esitatakse 2014. aastal, aga see võeti hiljem komisjoni tööprogrammist tagasi. 2015. aasta detsembri ELi ringmajanduse loomise tegevuskavas käsitleti mõnda nendest küsimustest ja üks selle peamistest prioriteetidest oli toidujäätmete vähendamine, peegeldades seega ELi ja liikmesriikide poolt 2030. aasta ÜRO säästva arengu eesmärkide kontekstis võetud kohustust vähendada jaemüügi ja tarbija tasandil elaniku kohta toidujäätmeid poole võrra ning piirata toiduainete kadu tootmis- ja tarneahelates (säästva arengu eesmärk 12.3).

3.1

ÜRO rahvusvaheline ressursside komisjon on määratlenud toiduainetööstuse kõigi sektorite hulgast kõige suurema keskkonnamõjuga sektorina seoses ülemaailmsel tasandil ressursside kasutamisega (2), aga ELis on see märksa väiksem. Toidusüsteemid kasutavad mitmeid loodusvarasid, sh maad, mullastikku, vett ja fosforit ning energiat lämmastikväetise tootmiseks, töötlemiseks, pakendamiseks, transportimiseks ja jahutamiseks. Seega ei ole üllatav, et see mõjutab keskkonda ülemaailmsel tasandil, sh põhjustab bioloogilise mitmekesisuse kadu, metsa raadamist, mulla degradeerumist, vee ja õhu saastet ning kasvuhoonegaaside heiteid. Põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse jätkuv kadu põllumajandustootmise tasandil on ikka veel tõsine mure (3). Ülemaailmselt on enamik kalapüügipiirkondadest täielikult kasutatud või ülepüütud. Seega on vajalik kõigi nende ressursside tõhus ja jätkusuutlik majandamine, et tagada jätkuv varustatus tervisliku ja taskukohase hinnaga toiduga.

3.2

Ülemaailmselt kaotatakse või raisatakse kolmandik inimtarbimiseks toodetud toidust, st kuni 1,6 miljardit tonni toitu, mis põhjustab 8 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest (4). Sellise toidu tootmine, mida ei sööda, moodustab rohkem kui 20 % ülemaailmsest survest bioloogilisele mitmekesisusele ning see tarbib ligikaudu 30 % kogu maailma põllumajandusmaast.

3.3

ELis raisatakse igal aastal ligikaudu 100 miljonit tonni toitu  (5) ning ennetusmeetmeid võtmata suureneb raiskamine prognoosi kohaselt 2020. aastaks 20 % võrra. Euroopas raisatakse toitu kogu tarneahela ulatuses, kusjuures raiskamine on kõige suurem leibkonna tasandil (hinnanguliselt 46 %) (6). Tuleb märkida, et jaemüügi- ja tootmissektorites on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et tõhustada toidu raiskamise ennetamist ja vähendamist viimastel aastatel. Jõupingutused tootmise ja tarneahela jätkusuutlikkuse parandamiseks ei ole mõttekad, kui ei võeta mõjusaid meetmeid jäätmete tekke vähendamiseks.

3.4

Praeguse seisuga on väga vähe teada toidukao ja toidujäätmete tekitamisest põllumajandustootja tasandil (7). Toidukadu ja toidujäätmed võivad tekkida näiteks mõne põllumajandusettevõtte puuduliku moderniseerimise, tellimuste tühistamise ja kaubahindade kõikumise tõttu, misläbi küntakse ümber põllumajanduskultuurid, kui saagikoristus ei ole majanduslikult tasuv (kuid vähemalt on sellel positiivne mõju keskkonnale, kuna see aitab suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust), või kõrvaldatakse ja kompostitakse müügiks kõlbmatud toiduained. Teine, üha sagedasem probleem on kliimamuutuste suur mõju ilmastikutingimustele ning võimalikud haiguspuhangud. Kui me arvestame ka neid mõjusid, võib pidada paljutki toidu raiskamiseks igal aastal. Võrreldes ülejäänud maailmaga on EL selle küsimusega tegelemisel väga aktiivne ning seetõttu tuleks ELi heade tavade ja oskusteabe levitamist kõnealuses valdkonnas toetada.

3.5

Toidusüsteemid on üks kliimamuutuste põhjustest ja kliimamuutused mõjutavad neid omakorda märkimisväärselt (8). Kliimamuutused mõjutavad peamiste loodusvarade (vesi, muld) kättesaadavust, mis põhjustab teatud piirkondades märkimisväärseid muutusi toiduainete tootmise ja tööstusliku tootmise tingimustes (9). Äärmuslikud kliimatingimused, näiteks üleujutused, põuad, tulekahjud ja tugev tuul, ning kliimaga seotud taime- ja loomahaiguste suurem levik mõjutavad juba praegu toiduainete tootmist ja teevad seda veelgi enam tulevikus.

3.6

Praegu on maailmas samal ajal olemas alatoitumisega piirkonnad ja piirkonnad, kus on toidu ülejääk. Ligikaudu 795 miljonit inimest kannatavad nälga ning ülekaaluliste ja rasvunud inimeste arv on kogu maailmas jõudnud rohkem kui 1,4 miljardi täiskasvanuni, mis moodustab ligikaudu 30 % kogu täiskasvanud elanikkonnast, ning ülekaalulisusega seotud tervisehäirete arv suureneb kiiresti nii arenguriikides kui ka arenenud riikides (10). Nendest arvudest nähtub märkimisväärne ebakõla toidu tootmise, jaotamise ja tarbimise viisides. Elanikkonna suurenemine ning prognoos, et 2050. aastaks suureneb ülemaailmne lihatarbimine 82 % võrra, süvendavad mõlemat probleemi veelgi (11). Viimase 20 aasta jooksul, kui riigid üle maailma on kogenud linnastumist ja majanduskasvu, on toimunud toitumisalane üleminek, mis on muutnud toidu tootmise ja tarbimise olemust. Üle maailma on toitumisharjumused liikunud rohkem liittoodete, liha ja piimatoodete, suhkru ja suhkrut sisaldavate jookide suunas (12). Samal ajal on üha rohkem inimesi istuva eluviisiga, mis põhjustab väikest kehalist aktiivsust.

3.7

Kariloomadel on toidusüsteemides tähtis ja asendamatu osa kvaliteetse valgu ja muude toitainete (näiteks vitamiinide ja mineraalainete) allikana. Kariloomadel on samuti tähtis roll põllumajandusettevõtte ja piirkondlikes toitainete ringlustes ning avatud mitmekesiste maastike, püsirohumaade ja poollooduslike koosluste kaitsmisel ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Samuti tagab see inimestele sissetuleku, vara ja elatise. Samal ajal on ELis ka palju põllumajandusmaad, mis tegelikkuses sobib üksnes karjakasvatuseks. Samas on viimase 50 aasta jooksul ülemaailmne liha- ja munatootmine suurenenud rohkem kui neli korda ning piimatootmine on suurenenud rohkem kui kaks korda. Sama ajavahemiku vältel on maailma elanikkond suurenenud ainult kaks korda (13). Tuleb märkida, et nõudluse struktuur on samuti muutunud ning et liha, piima ja munade tootmise suurenemine on seotud sissetuleku tõusuga, samas on hinnad jäänud madalaks.

3.8

Võttes arvesse inimeste jaoks kasvatatud taimset toitu, kariloomade jaoks kasvatatud taimset sööta ning seemnete jaoks ja tööstuslikul otstarbel (nt biokütused) kasutatavaid taimseid põllumajanduskultuure, toodab maailm praegu poolteist korda rohkem toitu, kui on vajalik praeguse elanikkonna toitmiseks, ja see on tõenäoliselt piisav 2050. aasta elanikkonna jaoks. Samas põhjustavad ülemaailmsete toidujäätmete ja üha suurema lihatarbimise katmiseks vajaliku loomasööda tootmise praegused tasemed nõudluse märkimisväärselt suurema toidutootmise järele. Maailma jätkusuutlikuks toitmiseks 2050. aastal ja pärast seda on vaja olemasoleva põllumajandusmaa ja kalanduse tootlikkuse suurendamist ja optimeerimist kooskõlas keskkonna stabiilsuse ja kvaliteedi, töötervishoiu ja tööohutuse ning sotsiaalse õiglusega, üleminekut jätkusuutlikele toitumisviisidele ning pidevat toidukao ja toidujäätmete vähendamist.

3.9

Põllumajandustoodete ja põllumajandusliku tooraine hindade tõus ja kõikumine viimasel kümnendil on pannud proovile toiduga kindlustatuse ja toidusüsteemi tugevuse ning põhjustanud tõsiseid probleeme nii tarbijatele kui ka tootjatele. Ühelt poolt ei ole kõrged lõpphinnad suurendanud toidutootjate sissetulekut (vastupidi, sissetuleku vähenemine või samal tasemel püsimine avaldab survet tööjõule, ohustades kõigi ettevõtjate sissetuleku stabiilsust). Teiselt poolt on majanduskriis vähendanud tarbijate ostujõudu. Kõigi toidutarneahelasse kuuluvate ettevõtjate stabiilne ja mõistlik sissetulek on vajalik, et tagada jätkusuutlikud ja püsivad edasised investeeringud põllumajanduse keskkonnatehnoloogiatesse ja kliimasõbralikesse tehnikatesse.

3.10

Hiljutised sündmused põllumajandusturgudel, eelkõige piimatoodete sektoris, näitavad selgelt kõnealust võimalikku ebakõla, mille ei ole põhjustanud ainult ülepakkumine turul, vaid ka poliitilised keelud varasematel eksporditurgudel. Stabiilsus tulevikus oleneb suuresti tarnebaasi vastupidavusest šokkidele, millest peamine tegur on kliimamuutused. ELi poliitikas tuleks aktiivselt toetada põllumajandusettevõtete mitmekesistamise, innovatiivseid rahastamise ja sissetuleku kaotuse kindlustamise kavasid ning muid innovatiivseid turukorralduse vahendeid, mis pakuvad kaitset kliima või turu ebastabiilsuse eest.

3.11

Toiduhindade sotsiaalset ja ümberjaotamise mõju tuleb käsitleda nii tootja kui ka tarbija seisukohast. Praegu ei saa paljud tarbijad endale parima kvaliteediga toitu lubada. Viimastel aastatel on jõuvahekord toidu tarneahelas muutunud, mis on põhjustanud toidu tootjate ja jaemüüjate järkjärgulise turukontsentratsiooni ning seega muutuse läbirääkimisvõimes peamiselt jaemüügisektori kasuks ja esmatootjate kahjuks. Seda küsimust käsitletakse komitee eraldiseisvas arvamuses õiglasema toidu tarneahela teemal.

3.12

Kuna WTO Doha vooru tulemuse puudumisel nihkub rõhuasetus maailmakaubanduses üha enam kahepoolsetele ja megapiirkondlikele läbirääkimistele, on äärmiselt oluline võtta täielikult arvesse mõju keskkonnale ja kliimatingimustele, toidu kvaliteedi ja tervise standardeid, laiemaid sanitaar- ja fütosanitaarnorme ning tootmisprotsessi (nn tööstuslikku ökosüsteemi, kus tootmine toimub, töötingimusi, tootmise kultuurilist konteksti ja töösuhteid). ELi puhul on tarvis vältida toidu tootmise igasugust ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse, kui selle põhjuseks on ainult või peamiselt asjaolu, et toiduainete tootmise õiguslik alus ei ole sedavõrd nõudlik nagu ELis. ELi poliitikal on ülemaailmsel tasandil määrav osa ohutu ja tervisliku toidu tootmise edendamisel ning toiduainete impordi keelustamisel, kui need ei vasta sanitaar- ja fütosanitaarnormidele või Euroopa toiduohutusnormidele.

3.13

Juba 140 aastat on tootmisühistud selgelt näidanud, et nad on põllumajandusturgude ebastabiilsuse suhtes vastupidavamad ja aitavad vältida toiduainete tootmise ümberpaigutamist. Seetõttu on määrava tähtsusega tootjate ja ühistute – eelkõige väiketootjate – vahelise koostöö veelgi tugevam edasine sektori- ja piirkonnapõhine edendamine. Eelkõige tuleks erilist rõhku asetada nendele sektoritele ja piirkondadele, kus koostöö on vähene.

4.1

Põllumajanduse, vesiviljeluse ja kalanduse keskkonnamõju, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, nõuab toidu tootmise viisi muutmist. Jätkusuutlikumate tavade kasutuselevõtt on vajalik loodusvarade ammendumise peatamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende mõju leevendamiseks. Mitu meedet saaksid aidata kaasa tootmisele, suurendades samal ajal keskkonnasäästlikkust ja vastupidavust kliimamuutustele, näiteks taimesortide ja loomaliikide mitmekesisuse suurendamine, karja parandamine tõuaretuse kaudu, sordiaretus, agroökosüsteemide ja veemajanduse funktsionaalsuse suurendamine, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ja tulemuste kasutamine, mullastiku funktsiooni optimeerimine, teadmussiirde ja väljaõppe soodustamine ning toetavate investeeringute abil tehnoloogiliste muutuste edendamine. Tuleks toetada ELi satelliidisüsteemide ja suurandmete keskuste edasiarendamist, et võimaldada äärmuslike kliimatingimuste ja erinevate haiguste varajast avastamist ning nende vältimist või valmisolekut nendeks. Samuti tuleks edendada täppispõllumajandustootmist.

4.2

Ülioluline on ka Euroopas peretalu mudeli säilitamine ja selleks oleks vaja vananevat elanikkonda arvesse võttes soodustada põllumajandusettevõttes põlvkondade vahetust. See avaldaks positiivset mõju töökohtade loomisele maapiirkondades. Samuti on oluline säilitada mitmekesine põllumajandustootmine kõigis ELi piirkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevatele põllumajanduspiirkondadele. Tuleks arvestada eri liiki põllumajandusettevõtetega ning luua selleks otstarbeks konkreetsed suunatud vahendid.

4.3

Viimastel aastatel on korraldatud ümber toidu tarneahelaid, et ühendada uuesti tootjad ja tarbijad ning paigutada ümber põllumajanduslik ja toidu tootmine. Siia kuuluvad muu hulgas kogukonna toetatud põllumajandus, lühikesed tarneahelad, alternatiivsed toiduvõrgud, kohalikud põllumajandustootmise süsteemid ja otsemüük. Kuigi sektor on suhteliselt väike, tuleks seda veelgi edendada, kuna see omab väga positiivset mõju värske, kvaliteetse, tervisliku ja traditsioonilise toidu müügile ning sotsiaalset ja majanduslikku positiivset mõju. Ka VKEd annavad selles valdkonnas olulise panuse. Linnapiirkondade omavalitsuste spetsiifilist rolli tuleb rõhutada, sest linnapiirkondades tuleks pakkuda vajalikku infrastruktuuri ja sobivaid investeeringuid, et hõlbustada tootjate jaoks otsemüüki. Samuti tuleks toetada erasektori häid tavasid, näiteks juhul, kui selline infrastruktuur luuakse kohalike kaubanduskeskuste eraalgatusel.

4.4

Ressursitõhusama toidutootmise stimuleerimiseks kehtestati ühise põllumajanduspoliitika reformiga meetmete kombinatsioon, sh kohustuslik rohestamine, põllumajanduse keskkonnatoetuskavad ning ulatuslik toetus põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemist ja rakendusuuringud, et tegeleda toiduga kindlustatuse, kliimamuutuste ja loodusvarade säästva majandamisega soetud probleemidega, hoolitsedes samal ajal maapiirkondade eest ja hoides maapiirkondade majandust elujõulisena. Seda võib pidada oluliseks sammuks õiges suunas, kuigi selle rakendamist bürokraatia ja saadava kasu seisukohast võiks veelgi parandada.

4.5

Kalandusahela puhul on oluline tagada õige tasakaal tervisliku ja jätkusuutliku vahel, kuna kala tarbimine on tervislik, aga liigne surve kalapüügipiirkondadele on sageli otseses vastuolus ökoloogilise jätkusuutlikkusega. 2013. aasta ühise kalanduspoliitika reform peaks aitama kaasa kalavarude tõhusamale kasutamisele, eelkõige kõigile Euroopa kalavarudele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohustusliku eesmärgi kehtestamise teel. Avamere ja sisemaa vesiviljeluse säästva arengu mudelid on samuti olulised.

4.6

Ringmajanduse paketis on kehtestatud ELi ja selle liikmesriikide kohustus täita ÜRO säästva arengu eesmärk 12.3, milleks on toidujäätmete vähendamine 2030. aastaks poole võrra. Selle eesmärgi saavutamise toetamiseks peaks toidu kasutamise hierarhia olema toiduressursside majandamise juhtiv põhimõte ja seda peaksid toetama majanduslikud stiimulid kõigis asjaomastes ELi poliitikameetmetes. Seeläbi oleks võimalik vältida praegust olukorda, kus sageli on odavam saata söödav toit prügilasse, kui valmistada ja tarnida toitu toidupankadele.

4.7

Ressursside säästev majandamine nõuab lisaks suuremaid jõupingutusi jääkide voo parimaks võimalikuks korduskasutamiseks. Uued teadusuuringud, mis võrdlevad toidu ümberjaotamiseks, loomasöödana kasutamiseks, anaeroobseks lagunemiseks ja prügilasse saatmiseks ettevalmistamisega seotud kulusid ELi 28 liikmesriigis, aitaksid määrata kindlaks majanduslike stiimulite rolli ELi jäätmete hierarhia nõuetekohases kohaldamises. Toidu annetamine majutus- ja toiduteenuste sektorist on jätkuvalt problemaatiline ning sellega seotud õigusaktidega ollakse halvasti kursis. See on peamine valdkond, kus majutusettevõtetele ulatuslikult jaotatavad Euroopa suunised oleksid eriti kasulikud.

4.8

Ringmajanduse paketis määratakse samuti kindlaks vajadus selgitada praegusi suuniseid, mis käsitlevad inimtarbimiseks sobimatu toidu kasutamist loomasöödana. Kesksel tööstuslikul tasandil uusi toidujäätmete steriliseerimise tehnoloogiaid reguleerivad kindlad õigusaktid võiksid tagada loomasööda mikrobioloogilise ohutuse, luues samal ajal uusi töökohti ja investeerimisvõimalusi ning võimaldades jäätmehierarhia tõhusamast kohaldamisest tulenevat keskkonnakasu.

4.9

Kuna tarbijate teadlikkus ja nõusolek on ülioluline, peetakse vajalikuks toidu, toidu jätkusuutlikkuse ja toidujäätmetega seotud õppematerjalide pakkumist, et väärtustada toiduaineid ja toetada käitumise süsteemset muutumist. Praegu on juba saadaval tsüklid põhi- ja keskkoolidele, ülikoolidele ning eriprogrammid põllumajandus-, tootmis- ja majutussektorile, lähtudes mitmest heast tavast.

4.10

EL on mitu aastat aktiivselt edendanud meetmeid toidujäätmete vähendamiseks. ELi juhtiv eeskuju eemärgi 12.3 elluviimisel on keskse tähtsusega kõnealuse eesmärgi edu jaoks, näiteks Euroopa heade tavade ja oskusteabe levitamise kaudu.

4.11

Kliimamuutused avaldavad mõju toiduga kindlustatuse kõigile valdkondadele – mitte ainult saagile ja põllumajanduskultuuridele, vaid ka põllumajandustootjate tervisele, kahjurite ja haiguste levikule, bioloogilise mitmekesisuse kadumisele, sissetuleku ebastabiilsusele, vee kvaliteedile jne. Põllumaa kadumine mulla degradeerumise ja põllumajandusmaa linnastumise tõttu on samuti võimalik probleem. Seetõttu on ülioluline säilitada prioriteedina maakasutus toidu tootmise otstarbel. Asutustel ja erasektoril on ülioluline osa toidusüsteemide vastupidavuse tagamisel, näiteks toetades sotsiaalkaitse kavasid majapidamistele avalduvate šokkide vähendamiseks ning tagades jätkuvad investeeringud väikse CO2-heitega tehnoloogiatesse põllumajandus- ja toidusektoris, parandades põllumajanduskultuuride mitmekesisust ja geneetiliste ressursside arendamist, investeerides vastupidavasse põllumajandusarengusse nii põllumajandusettevõttes kui ka selle väliselt ning rakendades süsteeme kliimamuutustega seotud riskide paremaks juhtimiseks.

4.12

Pidades silmas jätkusuutlikkuse majanduslikku sammast, peavad komisjon ja liikmesriigid kaaluma nii leevendamise kui ka sidumise potentsiaali, tagades samal ajal kõik rahalise toetuse vahendid nende rakendamiseks ning edendades avaliku ja erasektori partnerluse uuenduslikke koostöömehhanisme. Täiendavad näitajad põllumajandusliku tootlikkuse suurenemise, olemasoleva maa, toitumisharjumuste ja toidu kao ning toidujäätmete kohta aitaksid saada parema arusaama toidusüsteemide mõjust kliimamuutustele.

4.13

Tervisliku toidu valimine on sageli jätkusuutlik valik (14), eelkõige tasakaalustatud toitumise raames. Näiteks suuremas koguses hooajaliste, kohalike ja erinevate taimsete toitude söömine on kasulik nii tervisele kui ka keskkonnale. Tervislikumad toitumisharjumused vähendavad samuti krooniliste haiguste riski, tervishoiukulusid ja töö tootlikkuse vähenemist majanduses. Tarvis on koostada tervisliku ja jätkusuutliku toitumise suunised. Liikmesriigid võiksid seda kaaluda. Toitumis- ja hankesuunised mõjutavad otseselt tarbimist, kui riigiasutused, näiteks koolid ja haiglad, peaksid need vastu võtma. Samuti on väärt mainimist üle maailma toitumise valdkonnas toimuv üleminek ja ELi roll jätkusuutlike toitumisharjumuste valdkonnas positiivseks mudeliks olemisel. Hea näitena selle kohta võib käsitada näiteks Madalmaades edendatavat paindliku taimetoitluse lähenemisviisi liha tarbimise vähendamisel (vähemalt kord nädalas).

4.14

Sellised algatused nagu ELi koolitoidu kava, mis hõlmavad toitumisalast nõustamist ja toitainerikaste toodete jaotamist, aitavad kaasa paremini tasakaalustatud toitumisharjumuste tekkimisele. Komisjon peaks esitama liikmesriikidele üleskutse tervisliku ja jätkusuutliku tarbimise stimuleerimiseks. Kogu ELis tuleks edendada tervisliku toidu visuaalseid reklaamikampaaniaid. See võib samuti olla hea meetod kohaliku tarbimise suurendamiseks ülemaailmsete turgude ebastabiilsuse ajal.

4.15

Tarbijad on üha enam harjunud ostma odavat toitu ja seega tuleks uuesti rõhutada toidu tegelikku väärtust. Odavad tooted ei võta arvesse välismõjusid, näiteks vee puhastamisega seotud kulusid. Nagu eespool nimetatud, on koolides vaja anda toiduga seotud haridust ning tagada tervislike toitumisharjumuste mõistmine ja anda algtaseme toiduvalmistusoskused, mis võivad toetada head tervist tänu kodus toitumissoovituste kohaselt valmistatud toidule ning vähendada toidujäätmete teket.

4.16

Tuleb ära märkida, et Madalmaade tervise-, heaolu- ja spordiministeerium on algatanud tootmis-, jaemüügi-, toitlustus- ja majutussektori ühingutega toidu koostise parandamise kokkuleppe, mille alusel muudetakse tooted tervislikumaks ja mis muudab tervisliku valiku kõige lihtsamaks valikuks. See kokkulepe sisaldab ambitsioonikat eesmärki vähendada 2020. aastaks järk-järgult toiduainetes sisalduvaid kaloreid, soola ja küllastunud rasvhappeid, minimeerides tajutavad muutused kõnealuste toodete maitses (15). Käesoleva arvamusega kutsutakse üles rakendama valitud toitainete riiklike algatuste ELi raamistikku ja täpsemalt hiljuti kinnitatud lisa lisatud suhkrute kohta.

4.17

Toodete arendamine, turu arendamine ja peamise tähtsusega partnerluste loomine võivad aidata muuta tervislikumad ja jätkusuutlikumad valikud lihtsaks ja atraktiivseks. Tööstusvaldkond ja kodanikuühiskond peaksid uurima ja kasutama võimalusi, et suurendada hooajaliste ja kohalike puuviljade ja köögiviljade ning looduslikult palju kiudaineid sisaldavate muude toodete (näiteks täisteratooted või kaunviljad) tarbimist. Hea algusena märgitakse ära, et ÜRO nimetas käesoleva aasta rahvusvaheliseks kaunviljade aastaks.

4.18

Päritolu, tootmisviisi ja toiteväärtuse toidul selge märgistamise süsteemi kasutusele võtmine aitaks tarbijatel valikuid teha. Jälgitavus on samuti väga oluline nii toidutootjatele kui ka tarbijatele, et tagada toiduohutus. Tuleks kaaluda ühtse ja kergesti mõistetava märgistuse „Jätkusuutlik toit” kasutamist ning komisjon peaks hindama selle teostatavust. Veelgi tuleks edendada rõhuasetust sellistele tehnoloogiate nagu mobiilirakendused ja tarbijaekraanid jaemüügisektoris, mis pakuvad kogu vajalikku teavet ja täielikku jälgitavust.

4.19

Paljud ülemaailmse toidu ja toitainetega kindlustatusega tegelemisel tekkivad probleemid vajavad teadlaste kogukonna osalemist, et tekitada uusi teadmisi, edendada innovatsiooni, kaasata avalikkust ja aidata luua jätkusuutlikum toidusüsteem. Sel otstarbel on pakutud märkimisväärses koguses rahastamisvahendeid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020” ning endise seitsmenda raamprogrammi raames. Samas ei tegeletud piisavalt toitumisharjumusi, toidukadu ja toidujäätmeid käsitlevate teadusuuringutega ning selles valdkonnas on vaja teha suuremaid jõupingutusi. Komitee toetab kindlalt komisjoni algatust Euroopa põllumajandusteaduste ja innovatsiooni pikaajalise strateegia valdkonnas ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi viimast ambitsioonikat otsust töötada välja ELi toidu teadusuuringute ala terviklik strateegia. Euroopa võib samuti edendada jätkusuutlikke toitmisalaseid üleminekuid ning toidukadu ja toidujäätmete tekke vähendamist käsitlevaid uuringuid teistes maailma piirkondades oma programmi SWITCH kaudu (16).

4.20

2015. aasta Milano maailmanäituse teaduslik juhtkomitee määras kindlaks teadusuuringutega seotud probleemid seitsmes laias valdkonnas ning tõi esile süsteemide lähenemisviiside edendamise ning valdkondadevahelistesse ja -ülestesse teadusuuringutesse investeerimise olulisuse. Samuti soovitati luua toiduga ja toitainetega kindlustatuse rahvusvaheline töörühm. See oleks selge samm, et julgustada valdkondadevahelist ja valdkonnaülest lähenemisviisi.

4.21

Teadusuuringud, innovatsioon ja areng on peamised hoovad üleminekul jätkusuutlikule toidusüsteemile vastavalt kliimapoliitika eesmärkidele. Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama selles valdkonnas tehtava töö rahastamist ning kutsub teadusringkondi, valdkonnas tegutsejaid ja muid sidusrühmi üles tegema ühiseid jõupingutusi ja jagama omavahel teavet. Põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse Euroopa innovatsioonipartnerlusel (EIP-AGRI), mida toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), on võtmeroll eri sidusrühmade koostöö tugevdamisel ning praktikute ja teadlaste vaheliste kontaktide tõhustamisel. Lisaks sellele on mitme osalejaga lähenemisviis programmi „Horisont 2020” raames oluline vahend, et tagada põllumajandusettevõtjatele esmatähtis roll kõnealuses protsessis. Innovatsiooni eduka rakendamise võti on selle aktiivne propageerimine nõuande- ja haridusasutuste kaudu toidusüsteemi lõppkasutajate hulgas ning lõppkasutajate aktiivne kaasamine teadusuuringute ja innovatsiooni tegevustesse.

4.22

Komitee rõhutab, et uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning komisjoni praeguste programmide, näiteks Galileo ja Copernicus, kasutamine põllumajandussektoris aitab parandada säästvaid tooraine tootmise tehnoloogiaid ELis. Komitee kutsub üles täiendavale teadus- ja arendustegevusele IKT kasutamise kohta kõigis toiduainete tootmise valdkondades. Need tehnikad on üliolulised, et edendada edasisi täpseid ja ressursitõhusamaid toiduainete tootmise tehnoloogiaid, haiguste ja ebatavaliste kliimatingimuste ning äärmuslike ilmastikutingimuste varajast avastamist. See omakorda võib viia esmatootmises väiksema toidukao tekkeni. Lisaks tuleks rohkem teadusuuringuid suunata põllumajandustootmise uuenduslike liikide (näiteks põllumajandustootmine linnades) potentsiaali hindamisele ja sööda parandamisele.

4.23

Loomade ja taimede kahjurite ja haiguste levik, mida on süvendanud ülemaailmne kaubandus ja kliimamuutused, kahjustab toidusüsteeme. Sigade Aafrika katku või Itaalia lõunaosas oliivipuid mõjutava Xylella fastidiosa hiljutised puhangud on ainult mõned näited selle kohta, kuidas taime- ja loomahaigused võivad kahjustada toidusüsteemi ja põhjustada toidukao teket. Kuigi ELil on peaaegu maailma parim varajase tuvastamise ja ärahoidmise süsteem, võiks ELi looma- ja taimetervise poliitikat ja seadusandlikku raamistikku edasi arendada ja toetada, keskendudes rohkem kriiside vältimisele, paremale järelevalvele ja varajasele tuvastamisele, valmisolekule ja juhtimisele ning ilmnevate või uute riskide tuvastamisele ja hindamisele nii ELis kui ka EList väljaspool. Referentlaborite võrgustik on juba olemas loomahaiguste jaoks, aga mitte taimehaiguste jaoks. Teadmised ja teadusuuringud on vältimise kõige olulisemad alustalad. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike olema veelgi ambitsioonikam, rahastades kiireloomuliselt loomahaiguste uuringukeskusi ja luues taimehaiguste referentlaborid. Varajase tuvastamise ja ärahoidmise süsteeme tuleks samuti tugevdada, tagades samal ajal, et toidutootjatele ja teistele ettevõtjatele (nt põllumajandustöötajad) hüvitatakse vastavalt mis tahes kahju, sh taudide puhkemisel üldiste avalike huvide tõttu kehtestatavatest kauplemispiirangutest tekkiv majanduslik kahju põllumajandusettevõtjatele. Samuti tuleb rõhutada mitmekülgsemate põllumajandustootmise süsteemide loomist, mis peavad biootilisele survele paremini vastu.

4.24

Teadusuuringutesse tehtud investeeringud peaksid keskenduma ärahoidmisele ja varajasele tuvastamisele, kuna puhkenud haiguse ravi ja kõrvaldamine võib olla väga kulukas ja häiriv. Suutlikkuse parandamine ja teadlikkuse suurendamine on üliolulised, nagu ka teadmussiire teadlastelt põllumajandustootjatele ja teistele ettevõtjatele. Teadmussiire ja koostöö kolmandate riikidega on üliolulised. EL peaks tagama pehme õiguse, suunised ja vahendid paremaks järelevalveks, ning rangem impordikontroll on samuti väga oluline. Tähtis on ka tegeleda antibiootikumiresistentsusega ja kasutusele tuleks võtta inim- ja veterinaartervishoidu kombineeriv integreeritud lähenemisviis (nn ühe tervise lähenemisviis).