20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/73

Raportöör:

Erik SVENSSON

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab huviga teadmiseks komisjoni selgitava teatise, mis ei sisalda muudatusi, arvestades, et suure surve all olevatelt avaliku sektori hankijatelt oodatakse pagulas- ja varjupaigakriisiga seotud kiireloomuliste olukordade lahendamist.

1.2.

Komitee loodab et nii kehtivad kui ka uued direktiivid annavad piisavalt tegutsemisruumi kiiremaks menetlemiseks, võimaldades oluliselt lühendada tähtaegu nii pakkumuse esitamiseks kui ka otselepingute sõlmimiseks.

1.3.

Komitee soovib siiski rõhutada, kuivõrd oluline on

1.4.

Mittetulundussektori tähendust avaliku sektori hangete täiendajana ei ole võimalik üle hinnata. Tänu kõnealuse sektori panusele on paljud riigid saanud aidata ja toetada palju suuremat hulka inimesi, kui olnuks muidu võimalik.

1.5.

Komitee leiab, et on oluline vähendada bürokraatlikke protsesse, millega kaasnevad pikalevenivad hankemenetlused, ehkki eeskirjad võimaldavad toimida kiiremini.

1.6.

Uute ja suurenevate ohtude tõttu peavad avaliku sektori hankijad kaaluma eraldi hangete korraldamist ohutus- ja kindlustuslahenduste jaoks.

1.7.

Komitee märgib, et sarnaste probleemidega seistakse silmitsi saabuvate pagulaste puhul, kes ei kavatse taotleda varjupaika; ka nemad vajavad hädasti tervise- ja sotsiaalteenuseid ning kaitset.

1.8.

Komitee toonitab, et varjupaiga- ja pagulaskriisiga seotud riigihangete puhul tuleb kaaluda ka teisi teenuseid, millega valmistatakse ette ja hõlbustatakse edasist integratsiooni.

1.9.

Komitee palub ja soovitab komisjonil muuta kõnealust teatist selgemaks ka seoses riigihangetega, mis on seotud kujunenud pagulaskriisiga, või avaldada veel üks teatis, milles käsitletaks riigihankeid seoses pagulaskriisiga.

2.1.

Euroopa Liidu ees seisavad praegu arvukad probleemid, mis on tingitud ootamatust, järsult suurenenud varjupaigataotlejate sissevoolust. Lisaks peavad liikmesriigid rahuldama kiiresti varjupaigataotlejate kõige pakilisemad vajadused (eluase, asjad ja teenused). ELi riigihanke-eeskirjades on sätestatud kõik vajalikud vahendid nende vajaduste rahuldamiseks kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (1) (edaspidi „direktiiv”) sätete kohaselt ning samuti kõige uuema riigihangete Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (2) kohaselt.

2.2.

Teatisega ei kehtestata uusi õigusnorme. Teatis sisaldab komisjoni tõlgendust eeskirjadest, mis hõlmavad i) taristu (st eluaseme) lepinguid; eluaset saab pakkuda kas selliste olemasolevate hoonete rentimise teel, mis ei vaja ulatuslikke kohandusi (st ehitustöid), või ehitades uusi või renoveerides olemasolevaid hooneid, piirmääraga 5 186 000 eurot, ii) asjade (nt telgid, elamukonteinerid, riided, tekid, voodid, toit) hankelepinguid piirmääraga 135 000 (varem 134 000) eurot või 209 000 (varem 207 000) eurot, olenevalt sellest, millise hankijaga on tegemist, iii) teenuslepinguid (nt seoses puhastus-, tervishoiu-, toitlustus-, turvateenusega jne) sama piirmääraga nagu asjade hankelepingute puhul. Direktiiv on täielikult kohaldatav kõikide teenuste puhul, kuid „lihtsustatud korra” (erikord sotsiaal- ja muude eriteenuste puhul) rakendamisel kehtivad spetsiaalsed hanke-eeskirjad. Selliste teenuste puhul on piirmääraks kehtestatud 750 000 eurot.

2.3.

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul võib avaliku sektori hankija sõlmida lepingu kas pärast avatud või piiratud hankemenetlust. Lühim pakkumuse esitamise tähtaeg avatud menetluse puhul on 52 päeva, kuid seda võib vähendada 40 päevani, kui kasutatakse elektroonilisi vahendeid. Piiratud menetluse puhul on osalemistaotluse laekumise üldine tähtaeg 37 päeva ning lisaks 40 päeva pakkumuse esitamiseks pärast seda, kui hankija on pakkujad välja valinud.

Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, on direktiiviga ette nähtud oluline tähtaegade lühendamine, kui valitakse a) „kiirendatud piiratud menetlus”, mille puhul osalemistaotluse esitamise tähtaeg on 15 päeva ja pakkumuse esitamise tähtaeg on 10 päeva, või b) „väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus”, tänu millele on võimalik hoolitseda varjupaigataotlejate vajaduste eest ka kõige kiireloomulisematel juhtudel.

2.4.

Avaliku sektori hankijad peavad iga üksikjuhtumi puhul eraldi hindama, millise menetluse nad lepingu sõlmimiseks valivad, et võimaldada varjupaigataotlejate vajaduste kohene rahuldamine (eluase, asjad või teenused).

3.1.

Komiteel võtab tähelepanelikult teadmiseks komisjoni teatise ja on nõus komisjoni esitatud kirjeldusega, mille kohaselt peab liikmesriikidel olema võimalik rahuldada kiiresti varjupaigataotlejate kõige pakilisemad vajadused.“

3.1.1.

Komitee toetab seda, et kõnealune teatis ei sisalda muudatusi, vaid et selles esitatakse konstruktiivsed selgitused.

3.2.

Komitee hindab väga positiivseks ja tulemuslikuks seda, et komisjon esitab just nüüd oma seisukoha kehtivate eeskirjade kohaldamise kohta, sest paljud riigid on võtnud riigiti erinevas ulatuses vastu suurema hulga varjupaigataotlejaid kui kunagi varem ja nii üleriigilise kui ka piirkondliku tasandi hankijatele avaldatakse olulist survet.

3.3.

Komitee on komisjoni teatises esitatuga samal arvamusel, et praeguse direktiivi 2004/18/EÜ ja kõige uuema direktiivi 2014/24/EL (tuleb liikmesriikide õigusesse üle võtta 18. aprilliks 2016) sätted on üldiselt piisavad, et tulla toime kujunenud varjupaigaalasest olukorrast tulenevate suuremate inimhulkade ja kasvanud ajalise survega.

3.3.1.

On väga oluline, et riigihanke-eeskirjad ei kujutaks endast takistust kujunenud olukorra lahendamisele ja varjupaigaõiguse sätetes nõutud kaitse pakkumisele. Vastav risk on ilmseim majutuse, tervishoiu-, turva- ja toitlustusteenuste valdkonnas.

3.3.2.

Komitee loodab, et uued direktiivid ja seeläbi ka uued riiklikud eeskirjad annavad piisavalt tegutsemisruumi kiiremaks menetlemiseks, võimaldades oluliselt lühendada pakkumuse esitamise tähtaegu.

3.3.3.

Äärmiselt kiireloomulistel juhtudel on võimalik sõlmida ka otselepinguid isegi juhul, kui nende väärtus ületab piirmäärasid.

3.4.

Komitee toonitab siiski, et väga oluline on tagada läbipaistvuse kõrge tase ja dokumenteerida menetlus eriti täpselt, kui rakendatakse kiirendatud menetlust või otselepingute sõlmimise võimalust.

3.4.1.

Selleks et riigihanke-eeskirjadel oleks jätkuvalt nii ettevõtete, ametiühingute kui ka kodanikuühiskonna toetus, on esmatähtis, et ükski osaline – sh asutused ja teenuste osutajad – ei kuritarvitaks seaduse paindlikkust. Seetõttu on väga oluline juba menetluse käigus hõlbustada võimaliku hindamise läbiviimist. Kaaluda võib järelhindamise (ex post) kasutamist, et tagada korrektne eeskirjade kohaldamine.

3.4.2.

Tuleb toonitada, et ka kiireloomulistel juhtudel tuleks üritada korraldada hankeid lahendusteks, millega hõlbustataks edasist integratsiooni ja lisatoetusvõimalusi. Seda eriti just seoses haavatavate rühmadega, nagu üksi saabuvad lapsed, rasedad naised ja puudega inimesed.

3.5.

Tuleb rõhutada, et selliste kiireloomuliste olukordade puhul, mida on varjupaigakriisi tõttu ette tulnud mõnes ELi riigis, on alati teatav risk, et nii avaliku sektori hankijad kui ka teenuse osutajad üritavad leida kiireid lahendusi.

3.6.

Tähtis on, et hädaolukordade lahendamisele suunatud lepingud (accelerated restricted procedure – kiirendatud piiratud menetlus või negotiated procedure without publication – väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) sõlmitakse lühikeseks ajaks, nii et võimalikult ruttu saaks tagasi pöörduda tavalise lähenemisviisi rakendamise juurde.

4.1.

On oluline toonitada, et mittetulundussektor on palju ära teinud avaliku sektori hangete täiendajana. Riikides, kes on vastu võtnud kõige enam varjupaigataotlejaid, nagu Saksamaa ja Rootsi, on see olnud täiesti otsustava tähendusega. Ilma mittetulundussektori panuseta ei oleks me toime tulnud sellise inimhulgaga, mille kohta on nüüd võimalik andmeid esitada.

4.1.1.

Otselepingute sõlmimise võimalus antakse ju ka neile ettevõtjatele, kel muidu oleks hankelepingu saamine raskem (nt mittetulundusorganisatsioonid).

4.2.

Ehkki eeskirjadega võimaldatakse kiiret menetlemist, läheb ametiasutustel siiski (liiga) tihti liiga kaua aega. Nende bürokraatlike protsesside tõttu võivad hankemenetlused pikale venida.

4.3.

Võib tuua konkreetse näite ELi riigist, kes (koos Saksamaaga) on oma suurust arvestades vastu võtnud kõige enam varjupaigataotlejaid, eeskätt Süüriast.

4.3.1.

Rootsi valitsus üritas 2015. aasta novembris välja uurida, kas on võimalik muuta seadust selleks, et tulla toime kujunenud äärmusliku varjupaigaalase olukorraga.

4.3.2.

Rootsi hankeasutused vastasid, et ELi direktiivis sätestatud hanke-eeskirjadele tuginedes on võimalik nii piisavalt kiire menetlemine äärmiselt kiireloomulistel juhtudel kui ka avaliku huvi arvessevõtmine ja mõistliku tasakaalu saavutamine erinevate huvide vahel.

4.4.

Komitee arvates peavad avaliku sektori hankijad selleks, et nende tegevus oleks nii kvaliteetne kui ka piisavalt kiire, korraldama turu kaardistamise, kaardistades võimalikud ettevõtjad ja eeldatavad kulud enne hädaolukorra ilmnemist.

4.5.

Komitee rõhutab kuivõrd oluline on, et avaliku sektori hankija ei venitaks lepingu sõlmimisega, vaid tegutsetaks kiirusega, mis on asjaoludest tingitult vajalik.

4.6.

Kogemus näitab, et ohtude ja tegelike sündmuste tõttu on julgeoleku- ja kindlustuskulud oluliselt suurenenud (kuni kolm korda).

4.7.

Selleks, et vähendada ebakindlust hangete valdkonnas ja suurendada juurdepääsu võimalikele lahendustele, peavad avaliku sektori hankijad kaaluma eraldi menetlusi julgeoleku ja kindlustusega seotud hangete korral.

5.1.

Komitee märgib, et sarnaste probleemidega seistakse silmitsi saabuvate pagulaste puhul, kes ei kavatse taotleda varjupaika. Ka nemad vajavad hädasti tervise- ja sotsiaalteenuseid, kaitset ning kõige olulisemate inimlike vajaduste rahuldamist.

5.2.

Komitee arvates tuleks seoses riigihangetega majutuse, tervishoiu ja teenuste valdkonnas nii varjupaigataotlejate kui ka muude pagulaste jaoks kaaluda lisaks teenuseid, millega parandataks/hõlbustataks elukorda ja edasist integratsiooni. Tähtsaimad neist teenustest on keeleõpe ja parimal juhul „kutsetutvustuse” töökohad.

5.2.1.

Juba praegu võib leida näiteid selle kohta, kuidas hangetega on hõlmatud keeleõpe, sõiduõpe ja tegevus mittetulundussektoris, kirikus ja seltsielus.

5.3.

Riikides, mis on majanduslikult nõrgemal järjel ja kus esineb risk, et asutused ei suuda maksta hanke raames osutatavate teenuste eest, on väga oluline, et maksed ka tegelikult tehakse.

5.4.

Komitee rõhutab lõpetuseks, kuivõrd oluline on, et komisjon selgitaks kõnealust teatist laiemast perspektiivist, kas kommenteerides lähemalt riigihankeid, mis on seotud nii varjupaiga- kui ka pagulaskriisiga, või avaldades veel ühe teatise, milles käsitletaks riigihankeid seoses pagulaskriisiga.