20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/98

Raportöör:

Cillian LOHAN

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodab, et komisjoni püüdlus kiirendada üleminekut ringmajandusele saab esimeseks sammuks põhimõtteliste muutuste saavutamisel käitumises ja praktikas. Komitee tuletab meelde oma vastuseisu eelmise, 2014. aastal avaldatud ringmajanduse paketi tagasivõtmisele.

1.2.

Samuti rõõmustab komitee selle üle, et komisjon võttis arvesse mõnda komitee soovitust 2014. aasta paketi kohta (näiteks keskendumine toote olelusringi varasemale osale). Paketi ambitsioonikuse koha pealt on siiski veel arenguruumi. 2014. aasta paketi eesmärgid andnuksid suuremat majanduslikku ja keskkonnaalast kasu (1). Komitee soovitab ennistada 2014. aasta paketi jäätmekäitluse eesmärgid, tagades samas nende kulutõhusa saavutamise võimaluse. Kui võrrelda uue paketi kohaldamisala või eesmärkide ulatust eelmisega, ei näi 18-kuuline viivitus end õigustavat.

1.3.

Ringmajanduse poliitika peaks tagama kauakestvad, väiksed, kohalikud ja puhtad ringid. Teatud tööstuslike tegevuste puhul kipuvad ringid olema liiga suured.

1.4.

Komisjoni ettepanekud ei käsitle piisavalt ringmajandusele ülemineku sotsiaalseid ja tööturuga seotud hüvesid ja riske (2). Puudu jääb tööjõu vajalikust kohanemisest koolituse ja hariduse abil. Kindlaks tuleb teha kõige haavatavamad sektorid ja töötajad, et luua nende jaoks täielik tugistruktuuride pakett.

1.5.

Komitee toetab kohustusliku aruandluse lisamist asjakohaste majandushoobade kasutamise kohta jäätmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks, kuid aruandlust tuleks kohaldada üldisemas kontekstis. Majandushoobade kasutamine ülemineku innustamiseks peaks muutuma tugevamaks ja süsteemsemaks.

1.6.

Komitee on valmis uurima avatud Euroopa ringmajanduse platvormi teostatavust, mis toob kokku ressursitõhususega seotud avaliku sektori, avaliku sektori osalusega või erasektori sidusrühmad ja kodanikuühiskonna. Platvorm looks võimalused parimate tavadega seotud teabevahetuseks ja teadlikkuse parandamiseks.

1.7.

Ringmajandusele üleminekul on väga tähtis osa haridusel kõigis selle vormides ja kõigil tasanditel. See peab hõlmama nii nende töötajate koolitusvajaduste kindlaksmääramist, kes peavad osalema koheses muutuses, kui ka tulevaste põlvkondade harimise pikaajalisemaid tegevusi.

1.8.

Ringmajandusele üleminek peab pakkuma lahendusi äriringkondade jaoks. VKEde toetusmeetmed on välja toodud dokumendis NAT/652 (3). Ringmajanduse valdkonnas tekkivaid võimalusi kasutada soovivate VKEde ja ettevõtjate jaoks kujuneb ligipääs rahastusele probleemiks.

1.9.

Ökodisaini direktiivi oodatava läbivaatamise käigus tuleb arvestada toote kogu olelusringi, sealhulgas vastupidavust, parandatavust, varuosade kättesaadavust/taskukohasust ning tootjate remondi- ja hooldusteabe tingimusteta avalikustamist. Komitee rõhutab vajadust rakendada ökodisaini põhimõtteid kõigis tootmissektorites. See hõlbustaks toodete toorainete ja koostisosade majanduslikult ja tehniliselt teostatavat taaskasutamist pärast nende kasutamise lõppu. Selle toonitamiseks kasutatakse sageli elektroonikatoodete, eriti mobiiltelefonide näidet.

1.10.

On vaja täpsemat märgistust, mis sisaldab toodete oodatavat eluiga. Ei piisa ainult võimaliku kavandatud vananemise uurimisest. Komitee kordab üleskutset sellised tooted täielikult keelustada, millele on toote kasutusea lühendamiseks defekt sisse ehitatud (4).

1.11.

Käitumist saab eelkõige muuta selgete hinnasignaalide abil, st tarbijatele mugavuse ja konkurentsivõimeliste hindade pakkumisega. Ringmajanduse põhimõtteid järgivad tooted ja teenused peaksid olema selgelt teistsuguse hinnaga, võttes aluseks ressursside kättesaadavusese/nappuse või selle, kuidas toode on disainitud. Seda saab alguses saavutada laiendatud tootjavastutuse skeemide ja/või keskkonnahoidliku maksustamise kaudu. Komitee rõhutab iga uue meetme elujõulisuse kontrolli.

1.12.

Komitee tunneb heameelt laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuete sisseviimise üle, kuid siiski on vaja täpsemalt selgitada eri sidusrühmade rolli ja vastutust kogu ahela ulatuses. Laiendatud tootjavastutuse skeemide vastuvõtmine peaks olema liikmesriikidele kohustuslik.

1.13.

Tuleb arendada välja toetusmehhanismid, mis võimaldavad vaesematel inimestel pääseda juurde kvaliteetsematele (ja algselt kallimatele) kaupadele ja teenustele. Need võivad sisaldada valitsuse tagatud laenurahastamisskeemi või tootja tagatud rahastamisskeemi, mida rakendatakse madalamate määrade kaudu ainult toodetele, millel on teatav minimaalne oodatav kasutusaeg ja mis on disainitud nii, et need sisaldavad kõiki ringluse elemente.

1.14.

Konkreetsed poliitikavahendid, nagu tagatisrahasüsteemid ja integreeritud käitlussüsteemid, on osutunud tõhusateks ja nende kasutamist tuleks paketi osana soodustada. Ringlussevõetud toodete käibemaksuvabastus või käibemaksu vähendatud määr ning ka korduskasutus ja parandamine võivad motiveerida ettevõtjaid selles valdkonnas aktiivselt tegutsema ja pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga toodet, mis aitab soodustada laialdast käitumismuutust. Toetused peaksid soodustama teiseste toorainete kasutamist ning innustama ökodisaini põhimõtete rakendamist kõigis tootmissektorites.

1.15.

Valitsustel ja valitsusasutustel peaks olema juhtiv roll keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel kõikide oma võimkonda jäävate toodete ja teenuste ostmisel. Alati tuleks valida kõige keskkonnahoidlikum võimalus ja muude valikute tegemist tuleks õigustada.

1.16.

Jäätmevoogude liigiti kogumine on ringmajanduse saavutamisel kriitilise tähtsusega. Biojäätmete eraldiseisvat kogumist sätestava siduva nõude viivitamatu lisamine on tervitatav. Direktiivis tuleks tugevdada üleüldise liigiti kogumise nõuet nii, et see oleks kohustuslik, välja arvatud konkreetse erandi tegemisel juhul, kui teostatavus on praktiliselt piiratud.

1.17.

Toidujäätmete vähendamist on võimalik saavutada ainult vahe-eesmärkide seadmisega säästva arengu eesmärgi 2 saavutamise suunas. Toidukao ja -jäätmete kvantifitseerimise mehhanismi väljatöötamine peaks sisalduma lisas konkreetse tähtajaga, võttes aluseks juba tehtud töö (5).

1.18.

Ringmajanduse kontseptsioonid ei saa areneda isolatsioonis. On vaja järelevalveasutust, näiteks ressursitõhususe platvorm, mille ülesanne on tagada, et komisjoni algatatud teised valdkondlikud strateegiad oleksid kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega.

1.19.

Euroopa poolaasta protsessi saab riigipõhiste soovituste kaudu kasutada liikmesriigi tasandil rakendamise ja ringmajanduse mudelile ülemineku prioriseerimise tagamiseks.

2.1.

2. detsembril 2015 avaldas Euroopa Komisjon ringmajanduse läbivaadatud paketi. Ettepanekute hulka kuulub muu kui seadusandlik osa, sh teatis „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava”, ning osa, milles tehakse ettepanekud mitme olemasoleva jäätmekäitlust ja ringlussevõttu käsitleva Euroopa õigusakti muutmiseks.

2.2.

Uued ettepanekud asendavad eelmise paketi, mille José Manuel Barroso juhitud Euroopa Komisjon avaldas 2014. aasta juulis strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” raames. Uus pakett sisaldab parandusi – eelkõige on see ulatuslikum ja katab toote olelusringi kõiki etappe –, aga mõnes valdkonnas on eesmärke vähendatud. On oht, et pakett keskendub ringlussevõtule ega kehtesta poliitikavahendeid, mis vastaksid püüdlusele saavutada uus ringmajandust aluseks võttev majandusmudel. Ringlussevõtu määrade suurendamine ei ole sama mis suuremal määral ringlusel põhinev majandus. Kui võrrelda uue paketi kohaldamisala või eesmärkide ulatust eelmisega, ei näi 18-kuuline viivitus end kokkuvõttes õigustavat.

3.1.

Üleminek lineaarselt kaevanda-muuda-kasuta-viska ära majanduselt ringmajandusele, kus jäätmetest võib saada ressurss, on Euroopa jaoks väga oluline küsimus. See muudab majanduse säästvamaks ning varude parema majandamise, vähendatud kaevandamise ja reostuse abil väheneb selle keskkonnajalajälg; lisaks võimaldab see ettevõtetel saada tänu toorainete paremale majandamisele konkurentsieelise, vähendades samas majanduse sõltuvust imporditud – võib-olla kriitilise tähtsusega ja haruldastest – materjalidest; see pakub ka uusi majanduslikke võimalusi ja uusi turgusid nii Euroopas kui ka väljaspool ning toob kohapeal kaasa uute töökohtade loomise.

3.2.

Ringmajandusele ülemineku vajaduse tunnustamine on teretulnud. Kui soovitakse kasutada paljude majanduslike ja sotsiaalsete hüvede täielikku potentsiaali, seisneb väljakutse süsteemsete muutusteni jõudmises. Ringmajandust edendav poliitika peaks tagama võimalikult kauakestvad, väikesed, kohalikud ja puhtad ringid. Ent ringide suurus võib erineda. Ringmajanduses on kasutamine tähtsam kui omamine; sellega seoses võivad väga positiivset mõju avaldada toote-teenuse süsteemid ja ühistarbimise mudelid ning neid teemasid käsitletakse põhjalikumalt komitee kahes peatses arvamuses. Ringmajandus ei ole pelgalt lineaarmajandus, kus püütakse jäätmeid tootmisse tagasi suunata, vaid eesmärk on majanduse täielik ümberkorraldamine, mille käigus tuleb uuesti määratleda vastutuse ja omandi mõisted. Need elementaarsed muutused tuleb läbi viia, tajudes samas kehtiva majandusmudeli ülemaailmset tausta. Globaalsete küsimustega tegelemine üksnes piirkondlikul tasandil on harva viljakas, vaja on käivitada ülemaailme algatus.

3.3.

Ringmajandusele ülemineku mõju rahvamajandusele tuleb pidevalt analüüsida ja käsitleda. Kuna iganenud äritavad muutuvad tarbetuks, tuleb teha kindlaks, keda see kõige rohkem mõjutab, ning pakkuda neile tuge, et tagada õiglane üleminek ringmajandusele. Hinnata tuleb sotsiaalseid ja tööturuga seotud hüvesid ja riske (6).

3.4.

Puudu on majandushoobadest, millega üleminekut juhtida. Komitee on teinud kindlaks, et ressursitõhusa majanduse saavutamiseks on vaja kombinatsiooni turupõhistest ja regulatiivsetest hoobadest (7). Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõige 3 nõuab liikmesriikidelt majandushoobade kasutamist ja sisaldab aruandlusmehhanismi 18 kuu möödumisel ning seejärel taas 5 aasta möödumisel. Seda võiks tugevdada kolme aasta möödudes koostatava vahearuandega ning soovitusega kasutada keskkonnahoidlikku maksustamist. Parimate tavade väljatöötamist liikmesriikides tuleks omavahel jagada ning soodustada nende vastuvõtmist Euroopa poolaasta protsessi kaudu.

3.5.

Komisjon peab end eelnevatel aastatel avaldatud erinevate tegevuskavade (ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (8), seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020 (9) ja ELi ringmajanduse tegevuskava) sidususe ning nendevaheliste seoste kohta hierarhia ja nõuetele vastavuse osas selgemalt väljendama. Paljusid hiljutises tegevuskavas välja toodud tegevusi on mainitud ka eelmistes algatustes. Väga oluline on hinnata täielikult eelmiste algatuste edu ja ebaõnnestumisi.

3.6.

Ringmajanduse pakett on samm õiges suunas. Siiski jääb õhku otsustav küsimus: kas kõik meetmed kokku on piisavad, et viia Euroopa riikide majandus praeguselt arenguteelt (mis suurendab samuti ressursitõhusust) üle tõelisele ringmudelile, mis lahutaks majandusliku heaolu loodusvarade kasutamisest (täielik eraldamine) ning mitmekordistaks majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid (10)? Tegevuskava tuleb kohandada, et see sobiks põhiliste süsteemsete probleemide lahendamiseks ja looks ülemineku alustamiseks piisava raamistiku (11).

3.7.

Komitee avaldab heameelt jäätmeid käsitlevatele komisjoni seadusandlikele ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu üle (12). Äramärkimist leiavad käsitletava paketi tagasivõetud paketiga võrreldes väiksemad majanduslikud, tööhõive ja heitkogustega seotud hüved. Ringmajandusele üleminekuks kõige tõhusamate ja proportsionaalsemate meetmete tuvastamisel oleks kasu muu kui seadusandliku tegevuskava kulude ja tulude analüüsist (13).

3.8.

Edu võti on rakendamine. Komitee nõuab sidususe ja valdkondadeülese järgimise eest vastutava konkreetse organi määramist, sarnaselt ressursitõhususe platvormiga (14), mis andis panuse seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi ja ELi ringmajanduse tegevuskavva.

3.9.

Komitee tunnustab komisjoni pingutusi, et kaasata lai sidusrühmade ja ekspertide ring; vastav üleskutse on esitatud arvamuses NAT/652 (15). Ringmajandusele üleminek on pikaajaline protsess ja selleks on vaja isevastutust kõikidel tasanditel ja valdkondades. Komisjon rõhutab oma kavatsust kaasata sidusrühmad aktiivselt tegevuskava rakendamisse (16); selle kaasamise üksikasjadel on otsustav tähtsus.

3.10.

Komitee kordab oma arvamuses NAT/652 toodud ettepanekut toetada aktiivselt kodanikuühiskonnas osalejate võrgustikke, mis propageerivad üleminekut ringmajanduse mudelile, ning kaaluda ka ringmajanduse Euroopa platvormi rajamise ja haldamise võimalust. Tehnilist sektoripõhist vaatenurka pakuvad mitmed foorumid. Komitee saab pakkuda nähtavat foorumit, mis toetaks oluliste sidusrühmade aruandlust ja kaasamist ringmajanduses. Seda saaks korraldada koostöös Euroopa Komisjoniga, et luua sektoriteülene ja paljusid sidusrühmi kaasav platvorm. Komitees on juba olemas rändefoorum, mis võib olla ülevõtmiseks sobiv eeskuju.

3.11.

Töötajate roll ringmajanduse mudelile ülemineku ajal ja pärast seda ning kvaliteetsete töökohtade loomine on kriitilise tähtsusega. Komitee on väljendanud seisukohta (17), et hoolimata keskkonnasäästliku tööhõive algatusest (18) ei käsitlenud pakett piisavalt ringmajanduse konkreetseid sotsiaalmajanduslikke hüvesid ja väljakutseid. See vastab tõele ka 2015. aasta paketi puhul. Õiglase ülemineku tagamiseks tuleb abi andmisel tähelepanu pöörata tööstusharudele ja ettevõtetele, mida üleminek negatiivselt mõjutab. Töötajaid tuleb kaitsta ja lubada neil kasutada paljusid võimalusi (19), mida uus ringmajanduse mudel pakub.

3.12.

Haridus peab ulatuma kõikide tasanditeni alates algkoolidest kuni ettevõtete, VKEde, investorite ja rahastajateni. Haridus ja koolitus peavad olema seotud sidusaks programmiks, mis käsitleb kindlaksmääratud sotsiaalmajanduslikke väljakutseid. Haridus saab olema üks üleüldiste käitumismuutuste esilekutsuja ning võib aidata luua uut vastutustundlike tarbijate põlvkonda, kellele on kättesaadavad õige hinnaga, mugavad, kvaliteetsed ja eetilised tarbimisvalikud.

3.13.

Ringmajandusele üleminek peab pakkuma lahendusi äriringkondade jaoks. VKEde toetusmeetmed on välja toodud dokumendis NAT/652 (20). Ringmajanduse valdkonnas tekkivaid võimalusi kasutada soovivate VKEde ja ettevõtjate jaoks kujuneb probleemiks ligipääs rahastusele. Võimalikud rahastamisallikad on Ühtekuuluvusfond, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning valdkondlikud fondid, nagu LIFE ja COSME, ning nende raames tuleks kättesaadavaks teha spetsiifilised rahastamisvõimalused.

4.1.1.

Ökodisaini direktiivi (21) oodatava läbivaatamise käigus tuleb arvestada toote kogu olelusringi, sealhulgas vastupidavust, kavandatud vananemist (või oodatavat kasutusaega), parandatavust, varuosade kättesaadavust/taskukohasust ning tootjate teabe tingimusteta avalikustamist.

4.1.2.

Ökodisaini direktiivi kohaldatakse praegu üksnes energiamõjuga toodetele. Varasemates väljaannetes (22) on väidetud, et liikuvus, eluasemed ja toit põhjustavad 70–80 % negatiivsest keskkonnamõjust. See toob esile vajaduse kohaldada ökodisaini põhimõtet kõigis valdkondades. See on oluline valdkondadevaheline element. Piirkondlike VKEde arenguks võimalusi pakkuvates parandamise, korduskasutuse, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise valdkondades tuleb disainida mitme eri kasutusvõimalusega lähtematerjal, pidades silmas demonteerimist ja taastöötlemist.

4.1.3.

Laiendatud tootjavastutuse skeemides peaks võtma täielikult arvesse kõiki ahelaid. Tuleb tunnistada, et materjalitõhusust on keerulisem reguleerida kui energiatõhusust, aga selle ülesande täitmisel tuleb kasutada innovaatilist lähenemisviisi. Laiendatud tootjavastutuse uute stiimulitega peab tagama, et nendega kaasneb oluline käitumismuutus tootjate tasandil, millest tuleneb käitumismuutus tarbijate tasandil. Tootjad peaksid olema kohustatud teatama oma toodete oodatava kasutusaja.

4.1.4.

Ülemineku konkretiseerimise faasis on vaja toetada ja soodustada kohalike majanduslike ja sotsiaalsete ökosüsteemide alusel toimuvat VKE-sõbralikku valdkondlikku sümbioosi, mida toetab piirkondlik keskkonnahoidlik tööstuspoliitika. Ringmajanduse esimene faas hõlmab nende piirkondade majandust, kus on palju VKEsid. Ressursse aitab tõhusamalt kasutada see, kui tööstuslikke kõrvalsaadusi teistes tööstusharudes rohkem toorainena kasutada. Teave selle kohta, kuidas komisjon kasutab selle eesmärgi saavutamiseks jäätmete direktiivi 2008/98/EÜ muudetud artiklit 5, on puudulik.

4.1.5.

Hilisemas faasis saab ringmajandust edasi arendada, et toetada Euroopa tööstuse jätkusuutlikku taaskäivitamist. Võimalik, et saabub selge tööstusliku mõõtmega arengufaas, mis põhineb standardimisel, tagamaks tõhus laiaulatuslik mudel.

4.1.6.

Tõelises ringmajanduses keskendutakse omandile ja vastutusele. Tootjaid tuleks julgustada arendama funktsionaalsusel põhinevad ärimudeleid, kus sellised teenused nagu kaupade kasutusrendile andmine ja müümine muutuvad tavaks, mille puhul käsitletakse kõiki kulusid sisekuludena. See on seos ringmudeli raames kaupade tootmise ja teenuste osutamise ning tulemustele orienteeritud majanduse loomise vahel, kus ärimudelites võetakse täielikult arvesse ressursside nappust.

4.1.7.

Korduskasutamise ja parandamise potentsiaali majandustegevuste ja kohalike töökohtade loomise seisukohast võiks paremini ära kasutada, kui teha koostööd toodete valmistajatega. Eelkõige võiks parandamise ja korduskasutamise ettevõtjate laienemisele kaasa aidata sellised põhielemendid nagu teave toodet kohta ning varuosade kättesaadavus ja taskukohasus minimaalse aja vältel pärast toote turuleviimist. Soodustada tuleks vabatahtlikke skeeme tootjaid hõlmava koostöö parandamiseks ning uurida seadusandlike nõuete võimalusi tooteid puudutava teabe avaldamiseks. Sarnaselt peaks lihtsustama korduskasutamise ja parandamise ettevõtjate juurdepääsu olelusringi lõppu jõudnud toodetele, et hoogustada sektoris innovatsiooni ja töökohtade loomist.

4.1.8.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon näeb kavandatud vananemises lahendamist vajavat küsimust. Kavandatud vananemise vastu saab tõhusalt võidelda innovatiivsete ärimudelite edendamise teel, mis keskenduvad teenustele ja tõhususele. Varasemas säästvale tarbimisele ja toodete kasutuseale pühendatud arvamuses (23) kutsus komitee poliitikakujundajaid kaaluma täielikku keeldu toodete suhtes, millesse on sisse ehitatud defektid toote kasutusea lõpetamiseks. Tegevuskavas soovitatud, kavandatud vananemise tavade avastamisele pühendatud katseprogrammist „Horisont 2020” raames üksi selle küsimuse täielikuks lahendamiseks ei piisa. Komitee kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ambitsioonikamaid ettepanekuid.

4.2.1.

Käitumist saab muuta tarbijatele mugavuse ja konkurentsivõimeliste hindade pakkumisega. Tooted ja teenused, millega seonduvalt järgitakse ringmajanduse põhimõtteid, peaksid olema erineva hinnaga olenevalt ressursside kättesaadavusest/nappusest või sellest, kuidas toode on disainitud. Seda saab alguses saavutada laiendatud tootjavastutuse skeemide ja/või keskkonnahoidliku maksustamise kaudu. Komitee rõhutab iga uue meetme elujõulisuse kontrolli.

4.2.2.

Komitee ootab komisjoni ettepanekut ratsionaliseerida rohelised märgised ja vältida valeväidete esitamist keskkonnasäästlikkuse kohta. Ostjatele vajaliku kriitilise tähtsusega teabe täpne avaldamine toote märgistusel aitab tarbijatel teha paremaid valikuid ning võimaldab nende otsuste tegemist toote tõeliselt võrreldavate aspektide alusel. Näiteks algselt kallima hinnaga köögiseade võib pikaealisuse ning seadme kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõttu osutuda aja jooksul ökonoomsemaks valikuks.

4.2.3.

Probleemiks on tulemuslikumate seadmete kättesaadavus ja taskukohasus kõigi tarbijate jaoks. Tuleb arendada välja toetusmehhanismid, mis võimaldavad vaesematel inimestel pääseda juurde kõrgema kvaliteediga algselt kallimatele kaupadele ja teenustele. Seda võiks teha valitsuse tagatud laenuskeemi või tootja tagatud rahastamisskeemina, mida rakendatakse madalamate määrade kaudu ainult toodetele, millel on teatav minimaalne oodatav kasutusaeg ja mis on disainitud nii, et need sisaldavad kõiki ringmajanduse elemente. Küsimuse lahendaks ümberlülitumine toodete omamiselt kasutusrendi tüüpi mudelile.

4.2.4.

Ringmajanduslik valik peab olema tarbijale taskukohane. Tavaliselt maksab kõrgema kvaliteedi ja pikema oodatava kasutusajaga toode selle esmakordsel ostmisel rohkem. Samas tasandub toote kasutusajal üldjuhul see kuluhalvemus. Parandatud märgistus ja teave koos finantsinstrumentidega, mis stimuleerivad püüdlema pikema kasutusaja, puhtamate koostisosade ning suurema korduskasutuse eesmärgil parandamis- ja lammutamisvõimaluse poole, stimuleerivad käitumise muutust.

4.2.5.

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi punkti 41 alapunktis d sätestatakse sidusama säästva tarbimise ja tootmise raamistiku loomine ning tarbimise üldise mõju vähendamise eesmärkide seadmine. ÜRO säästva arengu eesmärgile nr 12 säästva tarbimise ja tootmise kohta viidatakse, kuid vajadus seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärkide järele tegevuskavas ega selle lisas ei kajastu.

4.2.6.

Majanduse digitaliseerimise potentsiaal vähendada tarbimise ja tootmise keskkonnajalajälge ning suurendada mitmekordset kasutamist ja parandamist tuleb seostada ringmajanduse saavutamisega.

4.2.7.

Vastutustundlikud tarbijavalikud nõuavad tarbijatele sisulisema teabe pakkumist. Seetõttu tuleb tervitada toodete keskkonnajalajälje metoodika arendamist. Testimist on märgitud juba 2011. aasta ressursitõhususe tegevuskavas (24).

4.2.8.

Komitee kutsub üles seadma korduskasutusele omaette kvantitatiivsed eesmärgid, mis on ringlussevõtu eesmärkidest eraldiseisvad. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tuleb luua vajalikud tingimused.

4.2.9.

Korduskasutamise ja parandamise skeemide toetamine võiks olla majandushoobade kasutamise hea näide. Tuleks kaaluda madalamate käibemaksumäärade kohaldamist toodetele, mis on korduskasutamiseks ettevalmistatud või mida on parandatud ja seejärel müüdud. See muudaks parandatud kaupade konkurentsivõimet ja suunaks sellesse valdkonda innovatsiooni ja ettevõtlustegevust.

4.2.10.

Ühistarbimise valdkonnas tuleks võtta arvesse komitee eelmiste arvamuste sõnumit (25). Hiljutised teadusuuringud on näidanud eelkõige käitumisteaduste ja „nudge” kontseptsiooni osas paljulubavaid arenguid, millega tuleks arvestada ja mis peaksid aitama tarbijatel teha vastutustundlikumaid valikuid. Komitee avaldab peatselt selleteemalise arvamuse.

4.2.11.

Keskkonnahoidlik riigihange on oluline liikumapanev jõud, millega soodustada säästvat tarbimist. On vaja hinnata keskkonnahoidliku riigihanke praegust osa kogu avaliku sektori tarbimises. Praegu on riigihangete vaikevalik madalaim hind. Selleks peaks olema keskkonnahoidlik valik, millisel juhul oleks iga mittekeskkonnahoidliku valiku korral nõutavad kergendavad asjaolud ja sobilik selgitus.

4.3.1.

Olemasolevate Euroopa õigusaktide nõuetekohane rakendamine kogu ELis on ülioluline. Komitee väljendab uuesti oma toetust jäätmehierarhiale ning õhutab kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi seda täielikult rakendama.

4.3.2.

Ringmajanduse paketi seadusandlik osa, milles muudetakse jäätmeid käsitlevaid eri direktiive, on 2014. aastal tehtud ettepanekuga võrreldes selgelt nõrgem. Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei ole kooskõlas ka jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu kõrgete eesmärkidega, mille Euroopa Parlament seadis 2015. aasta juulis (26).

4.3.3.

Tuleb väärtustada ettepanekut, et liikmesriigid kohustuksid võtma kasutusele majandushoovad, mis soodustavad jäätmehierarhiat (27), ja võtaksid jäätmeteket vältivaid meetmeid (28). Siiski ei ole selge, kas liikmesriikidel tuleb vaadata üle olemasolevad jäätmetekke vältimise programmid, arvestades uusi sätteid (29).

4.3.4.

Komitee arvates peaks laiendatud tootjavastutuse skeemide vastuvõtmine olema liikmesriikidele kohustuslik. Komitee toetab laiendatud tootjavastutuse skeemide miinimumnõuete kehtestamist, arvestades nende skeemide väga erinevaid tulemusi ELi liikmesriikides. Sellegipoolest võiks kõnealuseid sätteid täiustada, et ühtlustada miinimumnõudeid veelgi paremini, eriti mis puudutab sidusrühmade selgitavaid ülesandeid ja kohustusi väärtusahela ulatuses ning samuti nende rahalist vastutust. Lisaks peaksid seadusandjad kaaluma konkreetsete laiendatud tootjavastutuse skeemi nõuete lisamist pakendite ja pakendijäätmete direktiivile (30), et muuta need tõhusamaks.

4.3.5.

Komitee märgib, et Euroopa Parlament nõudis olme-, kaubandus- ja tööstusjäätmete vältimise eesmärke, kuid seadusandlik ettepanek ei sisalda neist ühtki.

4.3.6.

Olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu 2030. aasta eesmärke on võrreldes eelmise ettepanekuga vähendatud, kuigi kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis (31) jõutakse järeldusele, et suuremad ringlussevõtu eesmärgid seonduvad suuremate rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste hüvedega (32). Komitee tunnistab, et komisjon on loonud hästi väljatöötatud rakendusstrateegia, mis on suunatud iga liikmesriigi konkreetsele olukorrale ning milles kombineeritakse meetmeid ELi ühtekuuluvuspoliitika finantsinstrumentidega ja teiste instrumentidega (33).

4.3.7.

Iirimaa on saavutanud kümne aasta jooksul suurt edu, alustades peaaegu 100 %-lisest jäätmete prügilatesse ladestamisest kuni kõigi oma ringlussevõtu eesmärkide täitmiseni. Kehtestatud on jäätmetekke vältimise kava ja järgitakse kolme piirkondlikku jäätmekava. Iirimaa oli eestvedaja, kehtestades kilekotimaksu, mida on nüüd kogu maailmas rakendama hakatud. Mõned raskused on ikka veel ületamata, näiteks erasektori peaaegu täielik kontroll jäätmekäitlustegevuse üle ja prügimägede asendamine liiga paljudel juhtudel tuhastamisega. Iirimaa on jätkuvalt hea näide kiirete saavutuste kohta. See näitab, et puudub vajadus sedavõrd ulatusliku erandi järele eesmärkide saavutamisel mõne liikmesriigi puhul täiendavaks viieks aastaks.

4.3.8.

Jäätmevoogude liigiti kogumine tundub olevat asendamatu, et kindlustada ahelate sulgemine kõrgekvaliteediliste teiseste toorainetega. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 1 nõutakse 2015. aastaks vähemalt paber-, metall-, plast- ja klaasjäätmete liigiti kogumise süsteeme. Eelmine ettepanek tugevdas seda, lisades biojäätmete liigiti kogumise 2025. aastaks kooskõlas artikliga 25. Nimetatud rangete kogumisnõuete asemel sisaldub uues ettepanekus „pehme” – ja praktikas vähem tõhus – säte, milles nõutakse eraldi kogumist, „kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav ja sobilik”. Komitee kutsub üles seda tugevdama. Arvestades, et uus säte biojäätmete eraldi kogumise kohta jõustub ilma piisava üleminekuperioodita, võib selline selgesõnaline „pääsemisklausel” tuua liikmesriikide tasandil praktikas kaasa eesmärgi täieliku mittesaavutamise.

4.3.9.

On oluline märkida, et selliste kiiresti ümbertöödeldavate toodete puhul nagu alumiiniumist joogipakendid, mille olelusring alates tootmisest kuni kõrvaldamiseni jääb kolme nädala ja kuue kuu vahele, ei piisa ressursi säästmiseks vaid kõrgetest ringlussevõtu määradest (34).

4.3.10.

Komitee tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle ühtlustada määratlused ja arvutusmeetodid, et tagada usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumine. On ülioluline kindlustada, et pakutud määratlused – eriti „korduskasutuseks ettevalmistamise” ja „lõpliku ringlussevõtuprotsessi” määratlus (35) – ei tekitaks tõkkeid ja/või takistusi korduskasutusse ja ringlussevõttu kaasatud majanduslikele sidusrühmadele. Selle asemel peaksid need määratlused kajastama täpselt nende vajadusi ja aitama arendada nende raames tehtavaid tegevusi.

4.4.1.

Komisjon käsitleb peamisi takistusi teiseste toorainete turu toimimisel, tegeledes teisese tooraine kvaliteediga seonduva ebakindlusega ning õigusliku ebakindlusega jäätmete, toodete ja kemikaalide kohta käivate õigusaktide vastastikuse mõju suhtes. Komisjon ei anna hinnangut sellele, miks praeguse jäätmete kohta käiva direktiivi 2008/98/EÜ kandemehhanism – jäätmeseisundi lakkamise kriteeriumite väljatöötamine – ei ole osutunud edukaks.

4.4.2.

Tuleb teha vahet vastutusel toodete tulemuslikkuse ja seonduvate garantiide/kohustuste eest ning vastutusel toodete koostisosade eest. Esimene neist mõjutab tarbijate käitumise muutumist. Teine on aga kriitilise tähtsusega ressursside säilitamise ning süsteemist jäätmete kõrvaldamise seisukohast. Laiendatud vastutus toode koostisosade eest tähendaks, et jäätmeteks muutunud ressurssidel oleks jätkuvalt omanik, kellel oleks mitte ainult vastutus, vaid ka konkurentsieelis ressursi korduskasutamisel.

4.4.3.

On vaja tugevamaid meetmeid, et suurendada nõudlust teiseste toorainete järele. Ressursitõhususe tegevuskavas pühendus komisjon ambitsioonikamatele meetmetele, nagu põhitoodete puhul ringlussevõetud materjalidele miinimummäärade kehtestamise hindamine.

4.4.4.

Uute kaupade tootmisel teiseste toorainete kasutamise parandamine võiks olla ka ELi tasandil avaliku ja erasektori partnerluste (näiteks tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse) valdkond. Mõnes Euroopa sektoris näidakse olevat juba valmis võtma ringmajanduse alaseid kohustusi. Näiteks teatas Euroopa paberitööstus hiljuti, et nad kohustuvad suurendama praegust paberi ringlussevõtu määra peaaegu 72 % võrra (36).

4.5.1.

Komitee väljendab heameelt plaste käsitleva strateegia väljakuulutamise üle 2017. aastaks ning loodab anda sellesse üksikasjaliku panuse.

4.5.2.

Nimetatud strateegias on oluline käsitleda plastidest põhjustatud merereostuse küsimust ning selles valdkonnas on vaja täpseid eesmärke. Lisas märgitud säästva arengu eesmärkidega kooskõlas olevat mereprahi vähendamise erimeedet tugevdatakse suurel määral, seades plastide strateegias mõõdetava eesmärgi.

4.5.3.

Lisaks on võimalus käsitleda omandi ja laiendatud tootjavastutuse küsimust, iseäranis seoses plastidega. See on oluline, arvestades, et geoloogiline ajastu, milles me praegu elame, on antropotseen, mida tõenäoliselt hakatakse ametlikult tunnistama praegu geoloogilistesse kihtidesse ladestuvate plastikihtide alusel.

4.5.4.

Komitee ei nõustu, et toidujäätmete mõõtmine oleks liiga keeruline selleks, et eesmärki saavutada, ega ka sellega, et kõnealuse valdkondliku eesmärgi seadmine oleks ennatlik. Toidujäätmete koguse hindamiskriteeriumide kehtestamiseks on töö juba tehtud (37).

4.5.5.

Ainuüksi viide säästva arengu eesmärkidele ei ole toidujäätmete vähendamise saavutamiseks piisav. Lisada tuleb vahe-eesmärgid koos saavutamise tähtaegadega, et 2030. aasta suunas liikudes oleks vahepealsete läbivaatamiste abil võimalik edusamme mõõta.

4.5.6.

Tihti nimetatav mobiiltelefonide näide toob selgelt esile kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamisega seotud küsimuse. Sedavõrd laialtlevinud toode hakkab pakkuma huvitavaid mõõtandmeid paljude ringmajanduse paketi aspektide edu kohta alates ökodisainist kuni vananemiseni ja kriitiliste toorainete taaskasutuseni.

4.5.7.

Täitematerjalina kasutamise võimalus tuleb kaotada.

4.5.8.

Olemasolevaid hooneid tuleb hallata ressurssidena, mida nad on, rakendades strateegiaid hulgaliste neis sisalduvate ressursside korduskasutamise ja ringlussevõtmise maksimeerimiseks.

4.5.9.

Vesi ressursina peaks olema ringmajanduse oluline osa (38). Suletud ringide kasutamine, jäätmete vähendamine ning saasteainete kõrvaldamine on veeressursi majandamise olulised aspektid ringmudelis. Vaja on üksikasjalikke kirjeldusi selle saavutamise kohta.

4.6.

4.6.1.

Eelmises ringmajanduse paketis (39) teatas komisjon, et annab hinnangu ressursitõhususe platvormi soovitusele seada strateegia „Euroopa 2020” ülevaatamisel ressursitõhusus peaeesmärgiks. See oleks üks viis integreerida see aspekt peamistesse poliitikavaldkondadesse. Nende hindamiste tulemused tuleks avaldada ning töötada välja kasutuskõlblik mõõtmismeetod ringmajanduse arengu jälgimiseks.

4.6.2.

Euroopa poolaasta protsess on olemasolev mehhanism, mille raames saab kasutada nii riigipõhist investeerimisalaste väljakutsete analüüsi kui ka riigipõhiseid soovitusi, et kasutada iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja teiste andmebaaside andmeid, soodustamaks ringmajandusalaste algatuste rakendamist ja üleminekut praeguselt mittesäästlikult lineaarmudelilt. Euroopa poolaasta protsessi ja selle vahendeid tuleks kasutada poliitikainstrumentidena, mis annavad hoogu ringmajanduse rakendamisele ja edendamisele. Seatud eesmärkide saavutamisel on otsustav element Euroopa poolasta protsessi „taasrohestamine”. Komitee kutsub üles hindama keskkonnakahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist ja soovituse lisamist selle kohta, et maksustamise võimalusi tuleks kasutada ringmajanduse edendamiseks, näiteks keskkonnamaksude kasutamise teel.

4.6.3.

Ringmajanduse valdkonnaülese laadi tõttu tuleb rajada valdkondadeülene järelevalveasutus. Asutusel peaks olema ülesanne analüüsida nõutavat horisontaalset ja ka vertikaalset integratsiooni, mis on vajalikud tegevuskava rakendamiseks.

4.6.4.

Iga liikmesriik peaks määrama konkreetse kontaktpunkti, et anda aru ülemineku rakendamise kohta, et see toimuks komisjoni poolt nõutavaks tunnistatud ulatuses.