23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/4

(1)

Käesoleva juhtumi puhul oli ärakuulamise eest vastutavaks ametnikuks esialgu Michael Albers. Ta korraldas ja viis läbi suulise ärakuulamise ning esitas vastavalt otsuse 2011/695/EL artiklile 14 komisjoni pädevale liikmele asjakohase vahearuande. Pärast Michael Albersi lahkumist komisjonist võtsin selle juhtumi 16. oktoobril 2013 üle.

(2)

Enne minu ametisse nimetamist toimunud menetlustoimingute osas tuginetakse käesolevas aruandes seega eelmise ärakuulamise eest vastutava ametniku järeldustele.

(3)

Komisjon algatas menetluse ex officio 2008. aasta juunis pärast seda, kui saadi teada lairibaühenduste väikese leviku ja kolmikteenuste hilinenud alustamise kohta Slovaki Vabariigis. Slovak Telekomi (edaspidi „ST”) valdustes tehti kontrollimised 13.–15. jaanuarini 2009 ning teist korda 13.–14. juulini 2009. ST suhtes algatati ametlik menetlus 8. aprillil 2009 ja Deutsche Telekomi (edaspidi „DT”) suhtes 13. detsembril 2010.

(4)

ST esitas tühistamishagid kahe komisjoni teabenõude vastu, mis hõlmasid aega, mil Slovaki Vabariigi ei olnud veel Euroopa Liiduga ühinenud (s.o enne 1. maid 2004), väites, et sellise teabe nõudmine ja kasutamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Euroopa Liidu Üldkohus lükkas mõlemad ST hagid tagasi (2).

(5)

7. mail 2012 võeti vastu ettevõtjatele ST ja DT adresseeritud vastuväited. Komisjon on vastuväidetes teinud esialgse järelduse, et ST oli kuritarvitanud oma valitsevat seisundit Slovaki Vabariigi lairiba juurdepääsu hulgimüügiteenuse turul seoses järgmisega: i) teenuse osutamisest keeldumine ja hinnakruvi seoses kliendiliinide eraldamisega alates 12. augustist 2005; ii) hinnakruvi ja teenuse osutamisest keeldumine seoses piirkondliku lairibajuurdepääsu hulgimüügiteenusega alates 6. juunist 2007; iii) hinnakruvi seoses riikliku lairibajuurdepääsu hulgimüügiteenusega alates 1. maist 2004. Komisjon jõudis vastuväidetes esialgsele järeldusele, et ST tegevuse näol on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumisega, mis algas 1. mail 2004 ja jätkus ka vastuväidete esitamise ajal. Vastuväidetes leiti esialgu, et DT on vastutav ST oletatavate rikkumiste eest, kuna ST oli emaettevõtja ja tal oli positsioon otsustava mõju avaldamiseks, mida ta ka tegi.

(6)

ST-le ja DT-le võimaldati juurdepääs komisjoni toimikule CD-ROMi kaudu 15. ja 18. mail 2012.

(7)

ST palvel sai ta täiendava juurdepääsu konkurentsi peadirektoraadi toimikule juulis ja augustis 2012. ST palvel tegi konkurentsi peadirektoraat avalikuks mõned varem redigeeritud vastuväite osad. Vastuväite muude osade puhul aktsepteeris komisjon DT taotlust nende konfidentsiaalseks käsitlemiseks.

(8)

2012. aasta juulis esitas DT kaebuse vastuväidete teksti saksakeelse versiooni kohta. Kuu aega hiljem saatis konkurentsi peadirektoraat teksti paranduse.

(9)

Kuna ST palus täiendavat juurdepääsu toimikule ja DT esitas kaebuse, pikendati vastuväidetele vastamise tähtaega mõlema osapoole puhul kolme nädala võrra ehk kuni 6. septembrini 2012.

(10)

9. juulil 2012 sai ärakuulamise eest vastutav ametnikettevõtjalt Slovanet taotluse olla ära kuulatud kolmanda isikuna, kes on alternatiivne telekommunikatsioonioperaator Slovaki Vabariigis. Slovanet näitas üles „piisavat huvi” ja seepärast lubas komisjon tal anda kirjalikke selgitusi. Slovanet ei esitanud taotlust osaleda suulisel ärakuulamisel.

(11)

Suuline ärakuulamine toimus 6. ja 7. novembril 2012. Ärakuulamises osalesid nii ST kui ka DT.

(12)

Komisjon saatis 6. detsembril 2013 ST-le ja 10. jaanuaril 2014 DT-le asjaolusid käsitleva kirja, juhtides selles nende tähelepanu uutele tõenditele, mida ta kavatses tulevase võimaliku otsuse puhul kasutada, ning andis neile ühtlasi võimaluse esitada kirjalikke märkusi. Komisjon märkis ka, et ta kavatses asuda seisukohale, et kõik ST ja DT suhtes tehtud tulevased otsused peaksid hõlmama üksnes rikkumisi seoses kliendiliinide eraldamisega ning et seega algaks rikkumiste ajavahemik 12. augustil 2005 ja kestaks vähemalt 31. detsembrini 2010.

(13)

Komisjon andis koos asjaolusid käsitleva kirja esitamisega ST-le ja DT-le juurdepääsu kõigile dokumentidele, mis sisaldusid vastuväidete esitamise järel koostatud toimikus. ST palvel tegi konkurentsi peadirektoraat avalikuks mõned asjaolusid käsitlevas kirjas nimetatud dokumendi osad, mis olid eelnevalt redigeeritud, ning samuti andis ta ST-le ja DT-le täiendavaid dokumente, mis esialgu ei olnud komisjoni toimikus.

(14)

Lisaks vastamise tähtaja pikendamise taotlustele, mille konkurentsi peadirektoraat rahuldas, vastas ST asjaolusid käsitlevale kirjale kirjalikult 21. veebruaril 2014 ja DT 6. märtsil 2014.

(15)

Oma vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale ja sellele järgnenud 8. aprilli 2014. aasta kirjas konkurentsi peadirektoraadile taotles DT suulist ärakuulamist. Konkurentsi peadirektoraat lükkas selle taotluse 21. märtsi ja 15. aprilli 2014. aasta kirjadega tagasi ning 4. septembril 2014. aastal edastas DT asja minule. Lükkasin kõnealuse taotluse tagasi põhjendusega, et asjaolusid käsitlevas kirjas ei antud DT-le õigust suuliseks ärakuulamiseks, ja teisest küljest põhjusel, et asjaolusid käsitlevat kirja ei saanud käsitada täiendavate vastuväidetena, kuna see ei sisaldanud uusi vastuväiteid ja vastuväidetes esitatud märkusi ei olnud muudetud.

(16)

16. jaanuaril 2014 taotles ST juurdepääsu kõigile hinnakruvi käsitlevatele läbivaadatud arvutustele, mida komisjon võis olla teinud alates vastuväidete vastuvõtmisest. ST väitis, et need arvutused oleks tulnud esitada asjaolusid käsitlevas kirjas ja et need on vajalikud selleks, et ST saaks kasutada oma õigust ärakuulamiseks. DT esitas samalaadse taotluse konkurentsi peadirektoraadile 1. märtsil 2014. Konkurentsi peadirektoraat lükkas mõlema poole taotlused tagasi, väites, et menetluse selles staadiumis kavatses komisjon jääda tulevases võimalikus otsuses hinnakruvi arvutamisel samade põhimõtete ja valemite juurde, mida kasutati vastuväidetes, ning ajakohastada arvutusi ST poolt vastuväidetele antud vastuse põhjal, käsitades üht osa ST esitatud väidetest vastuvõetavana ja teist osa mitte.

(17)

Seejärel edastas ST selle asja minule. 5. veebruari ja 25. aprilli 2014. aasta kirjades lükkasin ma ST väited tagasi. Esiteks oli ST taotluse ajal hinnakruvi efekti analüüs veel pooleli ning seega oli tegemist sisedokumendiga, millele ei olnud võimalik juurdepääsu anda. Teiseks jõudsin ma väljakujunenud kohtupraktikale (3) põhjal järeldusele, et puudub eeskiri, mille kohaselt komisjon peab ära kuulama ST lõpliku seisukoha, mille ta kavatseb oma hinnakruvi efekti puudutavates arvutustes võtta, tingimusel et selline seisukoht ei tekita uusi vastuväiteid. Sellega seoses puudusid mul tõendid selle kohta, et mõni komisjoni kavandatav muudatus hinnakruvi efekti arvutamisel muudaks vastuväidetes esitatud väiteid viisil, mis oleks ST jaoks ebasoodne.

(18)

Läbipaistvuse huvides näitas konkurentsi peadirektoraat hetkeolukorda käsitlevatel kohtumistel septembris 2014 ST-le ja DT-le hinnakruvi efekti arvutusi ning selgitas neile üksikasjalikult arvutustes tehtud muudatusi ja kasutatud metoodikat, ning vastas nende mitmele küsimusele.

(19)

6. oktoobril 2014 sain ma ST-lt ja DT-lt kirjad, milles väideti, et konkurentsi peadirektoraat tutvustas hetkeolukorda käsitlevatel kohtumistel uusi asjaolusid ja metoodikaid, eelkõige seoses hinnakruvi efekti arvutustega, ning nad taotlesid võimalust kirjalikuks ja suuliseks ärakuulamiseks. Pärast põhjalikku läbivaatamist lükkasin need taotlused tagasi põhjendusega, et komisjon ei kehtestanud otsuse eelnõus ühtegi uut põhimõtet ega lähenemisviisi, mis võiks osapooli selles küsimuses kahjustada.

(20)

Lisaks taotles DT juurdepääsu ST poolt asjaolusid käsitlevale kirjale antud vastusele. Konkurentsi peadirektoraat rahuldas kõnealuse taotluse üksnes läbipaistvuse huvides, andes võimaluse esitada täiendavaid märkusi.

(21)

Olles vastuväidete adressaadid kirjalikult ja suuliselt ära kuulanud, otsustas komisjon loobuda väidetest piirkondlike ja riiklike lairibavõrkudega seotud rikkumiste kohta ning jätta jõusse ainult väited kliendiliinide eraldamisega seotud rikkumiste kohta (4). Kogu rikkumiste ajavahemikku lühendati, kuna selle algus nihkus 1. mailt 200412. augustile 2005, lisaks sellele määrati rikkumiste lõppkuupäevaks 31. detsember 2010.

(22)

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta ST-l ja DT-l oli võimalus esitada oma seisukohad, ning see leidis minu järelduses kinnitust.

(23)

Kokkuvõtteks järeldan, et kõigil pooltel on käesoleva juhtumi puhul olnud võimalus kasutada oma menetlusõigusi.